Page 1

3

2020

ELLUJÄÄJA

September 2,49 €

Iiris Turunen traagilisest õnnetusest kutsumuseni

RAKVERE KARMELI

VEND JOONAS

NOORTEKAS

7

muusika, mis täidab tühimiku

asja, mida Jumal tahab meie elust „ära lõigata“


Sisukord Inimeste lood Pluss lugu: Iiris Turunen on medõde, kelle südameasjaks on inimeste jaoks olemas olemine, lk 4 Iiris on oma elus kogenud ränkraskeid katsumusi, aga Jumala abiga nendest läbi tulnud ja leidnud oma kutsumuse. Gospel: Vend Joonas, lk 8 Muusika, olgu see elektrooniline või akustiline, on mänginud suurt rolli Joonase elus, aga palju olulisem on tema jaoks Jeesuse kõrgeks tõstmine ja sõnakuulelikkus terve maailma Loojale. Misjon: Vähiravifond Kingitud Elu, lk 12 Heategevusfond, mis aitab vähihaigetel soetada kallid ravimid, mis ilma fondi abita oleks neile kättesaamatud. Persoon: Eenok Haamer on aktiivne kirikuõpetaja, kes oma pika elu jooksul on tõeline ellujääja olnud, lk 14

4

Iiris Turunen

teab, et raskustes ei tohi üksi jääda.

28

Savi meistri käes Kas Sa lased ennast vormida?

Piibliõpetus +3 lood, lk 23 Tõde või müüt: Rist tähendab surma. Piibli ABC: Ussija Piiblitegelane: Deboora, lk 24 Naisprohvet ja kohtumõistja, kes teenis Jumalat ja juhtis rahvast. Ta tegi teatavaks Jumala sõnumid ja ettekulutused ning oli eeskujuks oma julguse ja kuulekusega. Seitse: 7 asja, mida Jumal tahab meie elust „ära lõigata“, lk 26 Piibliõpetus: Savi pottsepa käes, lk 28 Kuidas saab savitükist kaunis ja kasulik astja? Protsess on pikem ja keerulisem kui esmapilgul võib tunduda ja mitmel viisil sarnaneb vaimuliku kasvu protsessiga. Kirjutab Allan Kroll. Palvus: Kõnnin koos Sinuga läbi tormide, lk 32 Hingehoidja: Kui probleem eksisteerib, kuidas reageerid? lk 34 Pidev pinge on probleem, millele tuleb tähelepanu osutada pigem varem kui hiljem. Hea uudis on see, et paljudel kordadel on lahendused lähemal kui arvame.

Elust enesest Toimetajalt: Kelle peale toetuda elu rasketel hetkedel? lk 15 Film: Tormipoiss, lk 16 Austraalia ranniku inimtühjas paigas elas poiss, kelle ainsad seltsilised olid isa, pärismaalasest naaber ja ... pelikanid? Raadio: PlussPunktis algab värske uus hooaeg! lk 19 Uus hooaeg toob endaga palju üllatusi. Uued teemad, külalised ja saatejuhid! Värske duo koosseisu kuuluvad Marilill Roosimaa ja Oliver Õunmaa. Noortekas: Rakvere Karmeli PÖÖRDES noortekad, lk 20 Noortejuht: Mattias Einstein, lk 22 Test: Ellujääjad Piiblis, lk 36 Elukool: Ellujäämisnipid koolis, lk 37

22

Mattias Einstein tegutseb noortejuhina Rakvere Karmelis.

TOIMETUS

Kristofer Petermann, Andreas

Toimetuse kontakt

Peatoimetaja Joel Reinaru

Preisfreund, Karl Johannes Randrüt,

Plussmeedia

joel.reinaru@plussmeedia.ee

Triin-Mary Raudkivi, Sander Saard,

EELK Misjonikeskus

Stefan Carl Seppel, Blanche Siirak,

Tehnika 115, Tallinn 10139

Tegevtoimetaja Katarina Kaleininkas

Elsbet Helena Tiitus, Kristo Toots,

pluss@plussmeedia.ee

katarina.kaleininkas@plussmeedia.ee

Hanna Toots, Harri Turunen, Karmel

plussmeedia.ee

Uuselu, Eleri Viinalass Küljendus Kalev Rodima

Väljaandja

Keeletoimetus Maarja-Liis Mölder

EELK Misjonikeskus

Teoloogiline toimetus Kristjan Luhamets Ajakirja koostasid Joonas Alvre, Tiiu Hermat, Jonatan Ilus, Laura Jõgar, Sirli Kaera, Renata Kaleininkas, Madis Kask, Reelia Kaanefoto Harri Turunen

Soovid toetada Plussi? Toetamisvõimalus SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele: Swedbank EE482200001120254269

Kolk, Allan Kroll, Grete Mägi,

SEB EE551010602016015008

Maarja-Liis Mölder, Johannes Ots,

Selgitusse: Pluss

Koostöös Laste- ja Noorsootöö Ühendus Soome Luterlik Evangeeliumiühendus Soome Evangeelne Luterlik Rahvamisjon TRÜKK Kroonpress


Juhtkiri

Ellujääja Tere, armas lugeja! Vahel sattume elus olukordadesse, kus asjad muutuvad tõsiseks. Need võivad olla seotud meie tervisega, toimetulekuga, perega või muuga. Peatuma ja tõsisemalt asjade üle järele mõtlema oleme valmis aga alles siis, kui meie käest kaob kontroll. Öeldakse, et hädamaandumist sooritavas lennukis ei ole ateiste. Kui kõik ei lähe nii, nagu plaanitud, tuleb plaane ümber teha. Nagu praeguses elukorralduses, kus ootamatused tabavad meid sõltumata meist. Võib piltlikult öelda, et ellu jäävad need, kes on valmis reageerima, kohanema ja edasi minema. Jumala riigis aga ei ole paanikat, sest Issand on kuningas ja jätkuvalt troonil. Evangeelium teeb ikka head tööd ja kannab vilja, kus iganes seda kuulutatakse. Paraku ei pruugi kõik kole ja paha usklikest alati mööda minna. Vahel leiame ennastki, kuigi Jeesust väga armastame ja oma elus otsime, ikkagi millegi kohutava keskelt. Niisiis ei sõltu ellujäämine tihti sellest, et meid alati eriliselt õnnetuste eest hoitakse, vaid hoopis sellest, kas ja kuidas nendest läbi suudame tulla. Tuttav ja armastatud karjapoiss-kuningas Taavet, pidi mitmel korral seisma silmitsi surmaga. Lõvi, karu ja Koljat, hiljem ka kuningas Saul, pidasid kõik jahti Taavetile. Tegelikult on suur ime, et temaga midagi ei juhtunud. Osa jamasid tulid talle ise kaela, aga lammaste päästmiseks lõvile ja karule järgnemine ja Koljati vastu astumine oli teadlikult oma elu ohtu seadmine. Kõige selle sees Taavet lootis Issanda peale ja sai näha Tema vägevat kätt ja kaitset (loe Ps 27:11-13). Võime

ju arvata, et kristlastena peame olema arukad ja ainult vältima probleeme, et nii on Jumalal meid lihtsam hoida. Aga Jumal tahab ka, et oma elu ja tegudega tooksime au Tema nimele ning astuksime vastu vaenulikele jõududele ja need alistaksime. Põhiliselt Vanast Testamendist saame lugeda, kuidas Jumala rahvas võis elada rahus ja külluses, KUI nad pidasid Jumala antud seaduseid ja olid Temale kuulekad. Niipea, kui nad hülgasid Jumala ja pöördusid oma teedele, teenima ebajumalaid, kadus Jumala kaitse nende ümbert. Paljud hukkusid võõrvägede mõõga läbi. Niisiis oli usus püsimine otseselt seotud elus püsimisega. Uues Testamendis näeme selles osas muutust. Jeesus, kutsudes ennast järgima, annab mõista, et selle hinnaks on just oma elust loobumine (Lk 9:23). Seda mitte ainult vaimses mõttes, vaid päris paljudel juhtudel sõna otseses mõttes. Elame rahu ajal ja meil ei ole usulist tagakiusu, seepärast on meil väga lihtne öelda enda kohta „kristlane“ ka siis, kui ainult jõulude ajal kirikus käime. Apostlitele tähendas see tiitel aga valmidust surma minna. Sellegipoolest kandsid nad seda tiitlit auga. Surres ja oma elu jättes siin maailmas, said nendest tõelised ellujääjad. Jeesus ütleb: „Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle.“ (Mt 10:39)

Joel Reinaru Plussi peatoimetaja

Plussi ajakirjanik. Millise kaotuse on Jumal Sinu jaoks võiduks pööranud?

Karmel Uuselu (17), Saku Toomase kogudus Kui valisin gümnaasiumi, aga ei saanud Gustav Adolfisse ja jäin Sakku. Tänu sellele kohtusin uue sõbraga, keda muidu poleks kohanud. Istusin ta kõrvale ja saimegi pinginaabriteks. Juhtumisi olid tal mopeedauto ja load nagu minulgi. Olen väga tänulik selle sõpruse eest, mida muidu ei oleks saanud kogeda.

Foto Stefan Carl Seppel

Küsitles Johannes Ots Fotod Madis Kask, Renata Kaleininkas

Katarina Kaleininkas (22), Viimsi Püha Jaakobi kogudus Esimene kord riiklikku sõidueksamit tehes ebaõnnestusin ja load jäid saamata. Kuna olin Inglismaale noortetööd tegema minemas, oleks load olnud kasulikud. Kohale jõudes ja käänulisi, suure vihmasajuga läbimatuid teid nähes, tundsin kergendust, sest seal liiklemine on vahel päris keeruline. Selle asemel sain teistega koos sõites palju uusi tutvuseid ja sõpru.

3

Pluss 3/2020  


Pluss lugu

Iiris Turunen TRAAGILISEST ÕNNETUSEST KUTSUMUSENI Iiris Turunen (30) on kristlasest medõde, kes hetkel õpib Soomes piiblikoolis ja kelle südameasjaks on olla teiste inimeste jaoks olemas nii, nagu ka teda toetati, kui ta pidi läbi elama traagilise kaotuse ja rängad raskused. Tekst Laura Jõgar Fotod Harri Turunen

Teekond usu juurde Iiris on pärit mittekristlikust perekonnast. Kui ta koos õdedega koos algkoolis õppis, oli ühe õe klassijuhataja kristlane, kes kutsus kõiki selle kooli lapsi kristlikku suvelaagrisse BALCHYOCA (Baltic Christian Youth Camp). Seal oli palju ameeriklasi ja kanadalasi, nii et oli võimalus harjutada inglise keelt. Selleks nad ka laagrisse läksid ja käisid seal nii palju aastaid, et lõpuks hakkas kohale jõudma lauldud laulude mõte. Läbi sealsete piiblitundide said nad kogeda armastust, mis tuleb Jumalalt. Hea oli seal laagris koos nende inimestega olla.

Traagiline õnnetus Iirise elus toimus pöördeline sündmus 2009. aasta 25. jaanuaril. Nimelt olid ühes autos tema ja veel neli inimest tagasi tulemas Tartu Kolgata koguduse noorte talvelaagrist, kui satuti autoõnnetusse. Laagriväsimusest jäid nad kõik autos magama ning toimus laupkokkupõrge teise autoga. Kaks nädalat hiljem ärkas Iiris haiglas kunstlikust koomast. Alles siis sai ta teada, et õnnetuses hukkus kokku neli inimest – kaks tema autost ja kaks teisest. Üks neist neljast oli tema õde. Ka Iirisel endal olid rasked vigastused ja esialgu ei antud tema lähedastele kuigi palju lootust, et tüdruk võiks paraneda. Jumala abiga aga ta siiski tervenes. Sõprade käest kuulis ta pärast, et koguduse noored olid käinud Maarjamõisa haigla juures tema eest palvetamas.

4  Pluss 3/2020 | www.plussmeedia.ee

Läks terve aasta aega enne, kui Iiris lõpuks hakkas tegelema leinaga, mis teda vaevas. Raskustega toimetulek Üks asi oli füüsiliselt paraneda, hoopis teine aga sisemiste raskustega toime tulla. Kui Iiris koomast ärkas, oli õnnetusest möödunud kaks nädalat. Teised inimesed olid juba jõudnud mingil määral leinaga tegeleda ja minna leinafaasides edasi, tema jaoks oli kõik veel uus. Esimese pool aastat üritas ta kurbuse ja leina keskel rõõmsameelne olla, et mitte kedagi kurvastada. Eelkõige püüdis tüdruk olla tugev ja positiivne oma ema pärast, kes oli ühe tütre matnud. Läks terve aasta aega enne, kui Iiris hakkas lõpuks tegelema leinaga, mis teda vaevas. „Raske oli elada, üritades olla rõõmus, kuigi seest olid katki. „Iiris, nii ei saa enam jätkata. Sa pead tegelema sellega,“ ütlesid mitmed lähedased ja sõbrad. Jumal on mind tarkade sõpradega õnnistanud. Nad oskasid mind juhatada ja näidata viise, kuidas peaksin tegelema sellega, mis mu sees oli,“ kinnitab Iiris nüüd tagantjärele ja lisab: „Ei saa jääda kinni mingisugusesse olukorda või nendesse tunnetesse, mis su sees on. Sa pead need välja laskma, aru saama, miks need haiget teevad ja edasi liikuma.”


Kaks nädalat hiljem ärkas Iiris haiglas kunstlikust koomast.

5

Pluss 3/2020  


Inimestel, kes on raskustes, millega nad toime ei tule, soovitab Iiris pöörduda mõne vaimuliku nõustaja või terapeudi juurde. Ta on mõistnud, kui tähtis roll on näiteks hingehoidjal, sest usulistel põhjustel mõtleb inimene teatud teisel moel. „Hingehoidja oskab juhatada, näidata ja tähelepanu osutada asjadele, mida ise võib-olla ei panekski tähele. Ta võib sulle anda häid nippe ja neid on alati hea vastu võtta. Muidugi ei saa ta sulle öelda, kuidas pead elama, või alati õiget vastust anda,“ ütleb Iiris. Oluline on mitte üksi jääda. Kõige hullem asi, mida Sa võid teha, on jääda üksinda!

oma Me ei ole üksi, raskustes tkedel nendel heJumal tuletab elde. e ennast m

6     Pluss Pluss 3/2020 | www.plussmeedia.ee 3/2020  |  www.plussmeedia.ee

Kaotusest võiduni Kui inimesed kogevad suuri raskusi või kaotusi, võib neid tihti vaevata küsimus: „Miks?“ Iiris võib kinnitada, et Jumal kasutab ka väga raskeid olukordi heaks. Selle autoõnnetuse kaudu jõudis ta oma kutsumuseni. Maarjamõisa haiglas olles, kui ta veel ei teadnud täpselt, mis oli juhtunud, rõõmustasid teda alati haigla õed ja hooldajad, kellega ta kokku puutus. Ta nägi seal ja neis õdedes midagi sellist, mida temagi tahtis. Tundis, et see on tema koht. Peale keskkooli lõpetamist, jätkaski ta õpinguid Tervishoiu Kõrgkoolis õe erialal, mille ta ka lõpetas. „Selline traagiline


õnnetus on asi, mida keegi ei taha kunagi ise kogeda, aga olen tänulik raskete hetkede eest. Saan nende tõttu inimestest paremini aru ja oskan olla neile toeks ja abiks,“ kommenteerib ta. Me ei ole oma raskustes üksi, nendel hetkedel tuletab Jumal ennast meelde. Iiris on eriliselt näinud, kuidas Jumal juhatab, kuidas Ta toob ellu õiged inimesed õigel ajal. Autoõnnetus juhtus pühapäeval, aga eelnenud laupäeval oli laagris palveõhtu, kus võimalus minna saali ette palvetama. Iirisel oli südames palvesoov: ta ei teadnud, mida eluga teha. „Tundsin, kuidas Jumal juhatas mind, et ära mine sinna ette, vaid seal

tagapingis on üks noormees. Mine tema juurde, mine palveta koos temaga,“ räägib Iiris. Ta ei teadnud teda ega olnud temaga isiklikult tuttav. „Palusin, et ta palvetaks minu eest.“ Noormees palvetaski ja Iiris sai südamesse kindluse. Järgmisel päeval juhtus õnnetus. Kaks nädalat hiljem üles ärgates oli seesama noormees tema voodi juures. Tema oli aasta varem kaotanud oma isa, samuti autoõnnetuses, ja tundis isiklikku vastutust Iirist kaitsta ja olla talle toeks – seda kõike tänu sellele ühele palvele. Nüüd sai ta olla abiks Iirise lähedastele, sõpradele, perele, aidata neil leinafaasidest läbi minna ning on siiani üks tema lähedasemaid sõpru. Jumal tõi selle inimese tema ellu, et julgustada paranemise teel. „Olen näinud nii palju imesid, kuidas Jumal on juhatanud. See on suur arm, et olen võinud selliseid asju kogeda,“ on Iiris tänulik.

Kaks päeva hiljem saatis too naine Iirisele Facebookis sõnumi: „Aitäh, et sa olid minu jaoks olemas!“ Toeks ja abiks Praeguseks hetkeks on Iiris töötanud õena viis aastat. Talle teeb suurt rõõmu, kui saab haiglas inimesi julgustada ja neile toeks olla. Tal meenub üks lugu kahekümnendates naisest, kes samuti sattunud autoõnnetusesse. EMO-sse jõudes oli ta totaalselt hirmul. „Ta ei olnud kunagi haiglas käinud, ei teadnud, mis toimub, mis temaga tehakse. Kohe alguses oli näha, et tõenäoliselt on tema vigastused minimaalsed. Õnnetuse tõttu aga kontrolliti igaks juhuks, et midagi ei jääks kahe silma vahele,“ kirjeldab Iiris olukorda. „Sain olla ta kõrval, teda julgustada, et naine ei muretseks. Seletasin talle rahulikult ära iga asja, mis tehti.“ Pärast selgus, et kõik oli korras, ei olnud midagi viga. Kaks päeva hiljem saatis too naine Iirisele Facebookis sõnumi: „Aitäh, et sa olid minu jaoks olemas!“ Sarnaseid tekste ja sõnumeid on palju temani jõudnud ja olnud kinnituseks. Iirise lemmikolukorrad juhtuvad hoopis haigla tavaosakonnas, kus eakad patsiendid on tahtnud temaga rääkida ja anda igasuguseid nõuandeid eluks. „Palju ei olegi vaja, lihtsalt kuulata ja olla olemas. See toob juba suure muutuse sellesse aega, mis inimene veedab haiglas, ning aitab tal seda õhkkonda ja keskkonda vastu võtta,“ selgitab ta oma õe-kutsumust. Seda täites võib ta paljudele inimestele õnnistuseks olla, olles lihtsalt nende jaoks olemas.

7

Pluss 3/2020  


Gospel Tekst Elsbet Helena Tiitus Fotod Joonas Alvre, Blanche Siirak, Sander Saard

VEND JOONAS MUUSIKA, MIS TÄIDAB TÜHIMIKU Joonas Alvre (30), artisti nimega Vend Joonas on andekas muusik, kes on oma elu usaldanud Taevaisa kätesse. Omaloodud lugude kaudu jagab ta kaasinimestele rõõmusõnumit Päästjast.

8  Pluss 3/2020  |  www.plussmeedia.ee

Jumal juhtis muusikani Joonas on pärit väikesest Viljandist ning kasvanud üles armastavas perekonnas, kus Jumala nimi on aukohal. Kui ta oli väike poiss, hakkas ta isa kirikus käima. Üsna pea mindi pühapäevasele teenistusele juba kogu perega. Kuigi Jumalat sai ta kogeda ning tundma õppida juba lapseeas, andis ta teadlikult oma elu Kristusele, olles 16-aastane. Just kiriku kaudu jõudis Joonas ka muusikani. Ühel hetkel polnud koguduses enam inimest, kes oleks tema ema laulu saatnud. Nii ei jäänudki muud üle, kui Joonasel tuli kitarrimäng ära õppida. Sealt alates hakkas muusika roll tema elus aina kasvama. Ühel hetkel erialavaliku ees seistes kaldus kaalukauss muusika ja majanduse vahel ikka esimese poole. Nii saigi ta Tallinna Ülikoolist taskusse muusikaõpetaja paberid. Praeguses eluetapis ei suudaks noormees enda sõnul kogu oma aega muusikale pühendada. „Mulle meeldib väga ka midagi oma kätega teha või ehitada. Mu süda on rahul, kui vähemalt poole ajast saan tegeleda muusika ja loominguga.“


uut Vend Joonase avamale“ albumit „Süg `s ja kuula Spotify YouTube`s. al ka venna Hoia silm pe Instagramil.

9

Pluss 3/2020  


Loodus tühja kohta ei salli Joonase teekond muusikuna on vaatamata noorele eale väga mitmekülgne ja huvitav. Ta on kuulunud elektroonilist muusikat viljeleva ansambli Púr Múdd koosseisu ning loonud ka sedalaadi muusikat. Koosseisude stiilid, kellele ta muusikat kirjutab, varieeruvad seinast seina. Muusiku lugu Vend Joonasena on aga hoopis teistsugune, seda peegeldab ka tema selle aasta aprillikuus ilmunud album „Sügavamale“. Tegu on Vend Joonase esimese albumiga, millel olevad ülistuslood on kõik väga rahulikud ja akustilised. Albumi mõtte pani Jumal talle südamele juba mitu aastat tagasi, kuid siis valitsesid peas segased mõtted ja kahtlused. Ühel hetkel saabus südamesse rahu ning Joonas teadis, et album tuleb ilus ja lihtne. Siis hakkas ta tasapisi lugusid kirjutama.

„Mind võivad pealtpoolt tormid räsida, aga ma tean, et mu jalad on kaljul, seetõttu püsin kindlalt Jumalas.“

10     Pluss Pluss 3/2020 | www.plussmeedia.ee 3/2020  |  www.plussmeedia.ee

Inspiratsiooni loominguks saab Joonas enamasti vaiksetel hetkedel Jumala ees palves olles või mõtiskledes. Siis, kui ta tunneb, et tahaks ühte kindlat laulu laulda, aga seda ei ole olemas. „Kõige paremad lood ongi valminud siis, kui olen tundnud, et mingi tühimik vajab täitmist.“ Tal on peas olemas korraga kõik, mida hing ihkab öelda. On olemas nii laulu teema ja sõnum kui ka lausa pealkiri. „Ma tean, mida ma tahan just selle looga öelda.“ Nii sünnib lugu, mis täidab vajaduse laulu järele, mis varem puudu oli. Kuni selle kevadeni kulges lugude kirjutamise protsess üsna rahulikult ja üks samm korraga. Täiesti ootamatult kehtestati Eestis eriolukord. Joonas oli parajasti koolis algklasside muusikaõpetajat asendamas, kui järsku teatati, et kõik koolid suletakse kaheks nädalaks. „Sel hetkel teadsin, et nüüd on õige aeg käes!“ Oli aeg hakata lugusid salvestama. See protsess meeldis Joonasele väga. Kuna kõik selle albumi puhul oli ja on nii lihtne, oli ka kogu protsess väga kiire. See oli Joonasel esimene kord salvestada kitarri ja laulu korraga. Enamasti lindistatakse instrumendid ja hääl eraldi, kuid Joonas tundis, et sellisel juhul oleks mingi säde kaduma läinud. „Live-salvestusel sain olla mõttega ülistuse, mitte niivõrd tehnika juures. Vabadust andis ka see, et salvestasin ilma tempota.“ Lõpliku tulemusega on Joonas ise väga rahul ning loodab Jumala abiga edaspidigi sellises stiilis albumeid välja anda.

Joonase elutuba albumi salvestamise ajal.


Üks Kristuse perekond Sel ajal, kui Joonas albumi jaoks lugusid kirjutas, oli tal südames soov panna endale ka artistinimi, kuigi Joonase või ka Joonas Alvrena teda juba tunti. Kui ta Ameerika bändi Jonas Brothers`i nimest tuleneva Brother Jonas`i oli eesti keelde tõlkinud, oli ta kindel, et temast saab Vend Joonas. „See seostub kohe perekonnaga ja minu meelest on hästi armas, et kristlastena me olemegi õdede ja vendadena üks suur Jumala perekond. See tohutult lähendab!“ Oma kodukoguduses, Viljandi Elu Sõna koguduses, on Joonas nõutud igal pool. „Väikese koguduse liikmed teavad, et tuleb kõike ise teha.“ Olid ajad, kui Joonas tundis, et saab kõigega hakkama ja tahtis kõik teiste eest ära teha. Nüüdseks on ta kasvanud ning tal on hea meel näha ka teisi tegutsemas. Praegu teenib ta kaasa lasteja noortetöö ning ülistusega. Viimasega on ta alati valmis

teenima üle terve Eestimaa. „Ma teenin hea meelega erinevates kogudustes, sest sõltumata konfessioonidest oleme ju üks Kristuse kogudus.“ Joonase elus on väga olulisel kohal pere ja sõbrad, kes teda palves kannavad ja kindlalt usus hoiavad. Seda kinnitab ka Piibel, kus Paulus ütleb: „Ma ju igatsen teid näha, et ma võiksin teie keskel leida üheskoos julgustust mõlemapoolse usu, teie ja minu oma varal.“ (Rm 1:11-12) Kuid sellega samaväärseks peab ta vaimulikku vundamenti. „Mind võivad pealtpoolt tormid räsida, aga ma tean, et mu jalad on kaljul, seetõttu püsin kindlalt Jumalas.“ Kõige tähtsam on Joonase sõnul olla Jumalale sõnakuulelik. Juba Saamuel on Piiblis öelnud: „Vaata, sõnakuulmine on parem kui tapaohver.“ (1Sm 15:22) „Selle asemel, et pattude eest ohvreid tuua, ootab Jumal meilt, et oleksime iga päev Talle sõnakuulelikud.“

„Selle asemel, et pattude eest ohvreid tuua, ootab Jumal meilt, et oleksime iga päev Talle sõnakuulelikud.“

11

Pluss Pluss 3/2020   3/2020  


Misjon Tekst Kristo Toots Fotod erakogu ja Kristo Toots

Vähiravifond Kingitud Elu – Eestit kattev turvatekk Vähiravifond Kingitud Elu on Eesti esimene eraalgatuslik vähiravi toetusfond. Fondi eesmärk on toetada vähihaigeid, pikendades inimeste elupäevi oma lähedaste keskel. Kui nisuiva langeb maasse ja sureb, kannab see palju vilja Kahjuks paljudele tuttav olukord juhtus ka fondi asutaja Toivo Tänavsuu emaga – staažika ajakirjaniku Hille Tänavsuuga. Ootamatult avastati tal vähkkasvaja. Järgnes mitu aastat elu Ameerika mägedel: kiiritus, keemiaravi ja operatsioonid, mille tulemusel läks seis paremaks, siis jälle kehvemaks. Kord tunnistati Hille täiesti terveks, misjärel tuli ikkagi neeruvähiravile tagasi pöörduda. 2013. a kevadeks oli vähk arenenud edasi kopsu ja ajjugi. Paistis, et Hille elupäevad on loetud, sellegipoolest otsis Toivo veel võimalusi haiguse pidurdamiseks. Peagi teavitas arst, et Haigekassa poolt on kõik võimalused ammendatud, kuid leidub veel üks täiesti uus ravim, mida Eestis varem ei olnud kasutatud. Ravimi eest tuli aga omast taskust maksta iga kuu 5000 €. Uudis nii suurtest summadest tuli paraja šokina, kuid säilis usk see raha leida. Rahaliselt toetasid paljud ema tuttavad, sõbrad, kolleegid ja ka võhivõõrad. Rohi saadi kätte ja tegi emaga imet, andes talle ühe väga kvaliteetse eluaasta lisaks. Enne Hille eluküünla kustumist tekkis mõte luua fond, kust saaksid abi sarnases olukorras inimesed, kelle jaoks on olemas ravim, mis tuleb ise osta, sest Haigekassal pole võimalik seda kompenseerida. Nii saigi 2014. a veebruarist alguse vähiravifond Kingitud Elu, stardikapitaliga 200 €.

12  Pluss 3/2020 | www.plussmeedia.ee

Täpsem info, kuidas fondi toetada, kodulehel kingitudelu.ee


Kogu fondi tegevusaja jooksul pole pidanud kedagi ukse taha jätma.

Kellel rahastada ravi, kellel mitte...? Kingitud Elu missioon on kinkida inimestele lootust ja aega lähedastega olemiseks. Vaatamata ilusatele eesmärkidele, meenutab Toivo: „Fondi rajades oli teadmatus, kui kiiresti fond käivitub. Väga reaalsena tundus võimalus, et abivajajaid on palju ning annetajate toetusrahast joostakse kiiresti tühjaks. Vähiravi hinnad küündivad sadadesse tuhandetesse eurodesse.“ Toivo kinnitab aga, et sündis ime ja kogu fondi tegevusaja jooksul pole pidanud kedagi ukse taha jätma. On olnud küll momente, kus pole olnud raha, kuid abivajaja taotlus on laual. Siis on tehtud üleskutse või postitus olukorrast, mispeale „doonorid“ on appi tõtanud. Kunagi ei ole garantiid, et kallis ravim mõjub. Juhtunud on, et ei mõju, aga vähemalt on kõik inimesed saanud võimaluse proovida kõige paremat ravi, mida teadus suudab tol hetkel välja pakkuda. Seejuures on inimesi, kes elavad fondi finantseeringul aastaid ja ka päris mitu täieliku tervenemise juhtumit. Vähiravifond on kinkinud sadadele eestimaalastele juurde armuaega, mis on väärtus, sest vähihaigele on iga uus päev justkui pidupäev. Peale haigete on „tervendatud“ ka ühiskonda, kultiveerides ja propageerides heategevust. Rõõm, et koos vähiravifondi tõusuga on Eestis kasvanud ka annetamine tervikuna.

Ameteid nagu Hunt Kriimsilmal – mis motiveerib? Vähiravifondi kasv on olnud kiire: kui esimesel aastal koguti toetusi 250 000€, siis eelmisel aastal juba ligi kolm miljonit. Samas pole kunagi rahas supeldud. Miljonid on korjatud mõne euro kaupa umbes 700 erinevalt ürituselt, aga ka pangaülekannetega. Kõige olulisemad on umbes 7000 püsitoetajat, kes iga kuu annetavad ühe, viis, kümme ja mõni isegi 50€. Tegemist on Eesti ühe suurima, kui mitte kõige suurema heategevusfondiga. Iga päev laekub vähemalt üks taotlus abi saamiseks. Oleviste kogudusse kuuluv fondi asutaja Toivo Tänavsuu leiab aega ka poole kohaga ajakirjaniku töö, meditsiini õpingute, pere ja Jumala jaoks. „Suure koormuse ja raskustega tulen toime Jumala abiga, keda saab kõiges usaldada,“ tõdeb ta ja tajub, et Jumala Sõnas õhutatud teeniv ja ustav süda kannab head vilja. See on üks võimalus teha head väga mõtestatud moel: kinkida reaalselt inimestele elupäevi pere ja lastega olemiseks ning Loojaga lepituse leidmiseks. „Innustab ka see, kui palju läheb töö korda abivajajatele, arstidele ja annetajatele, siis on õhin hoida ratast veeremas,“ kinnitab ta.

13

Pluss 3/2020  


Persoon Tekst Hanna Toots Foto Tiiu Hermat

Eenok Haamer – vankumatu ellujääja Eenok Haamer (85) teenib Mustvee, Lohusuu ja Tartu Soome koguduste kirikuõpetajana ning on tuntud vaimuliku Harri Haameri poeg. Ta sündis 1935. aastal vabas Eestis ja tänu Jumala suurtele imedele elab praegugi vabas Eestis. Millistest kriisidest olete Teie elu jooksul läbi tulnud, ellujääjaks jäänud või võitjaks olnud? Te teate, et Eesti on olnud pool sajandit okupeerituna Nõukogude Liidu koosseisus. Minu isa pidas sel ajal Tartu Pauluse koguduses üliõpilastele piiblitunde. Võimudele see ei meeldinud. Ta arreteeriti 1948. aastal ja saadeti kaheksaks aastaks vangilaagrisse Kaug-Itta. Meie, tema pere, kuulusime samuti 1949. aastal Siberisse küüditatavate nimekirja. Põgenesime, mistõttu ei olnud enam võimalik koju naasta. Nii sai minust 13-aastaselt koos ema ja kasuvennaga metsavend, keda ikka otsiti, et vangi panna. Kuidas jääda kristlasena vaimulikult ellu pattu langenud maailmas? Palve on suure tähendusega. Olen lapsest peale hoidnud oma Jeesuse poole ja tean, et Temal on tohutu meelevald meid hoida ja kaitsta. Näiteks saime end varjata heade usklike inimeste juures. Oleme elanud ka maa-alustes punkrites. 15-aastasena seisin isegi Nõukogude sõduri automaatrelva toru ees. See oli suur Jumala ime, et nad aru ei saanud, kes me oleme. Mõned kuud hiljem, kui olime varjamise kohta vahetanud, jäime taas haarangu kätte. Jumal tegi nii, et nad ei näinud ust, mille taga meie palvetasime. Kinnitan teile, et Jeesus kuuleb palveid ja on lähedal, kuid meil on tarvis Teda usaldada.

14  Pluss 3/2020 | www.plussmeedia.ee

Milline Piibli kirjakoht on Teile raskustes jõudu andnud? Kui meil oli väga raske, siis ütlesime emaga teineteisele: „Rõõmu on rohkesti su palge ees, meeldivaid asju on su paremas käes alatiseks!“ (Ps 16:11) Tundsime, et jaksame jälle edasi minna, sest oleme oma Jumala palge ees. Jumal tõi ka isa Harri Kaug-Ida vangilaagrist elusana tagasi.


Toimetajalt

Tekst Johannes Ots Foto Stefan Carl Seppel

KELLE PEALE TOETUDA ELU RASKETEL HETKEDEL?

„Mina ei usu Jumalasse.“ Tundub, et olen seda lauset vähemalt miljon korda kuulnud. Huvitav on seejuures, et Jumal ootab ikka, et me Tema poole pöörduksime. Jumal ootab ka neid inimesi, kes ei usu Temasse. Tal on aega oodata, millal nende inimeste südamed pöörduvad, aga kahjuks inimestel ei ole lõputult aega otsustada Jumala tahet järgida. Ükskord mõistetakse kõigi üle kohut ja need, kes ei jõudnud muude tegemiste kõrvalt Jumalale tähelepanu pöörata, kahjuks ei saa uut võimalust vigu parandada. Alustame algusest. Sündisin kristlikku perekonda, kasvasin suureks pühapäeviti kirikus käies. Esialgu küll pühapäevakoolis tegutsedes ja enne seda veel kiriku kõrval lapsevankris lõunauinakut tehes. Esimesed mälestused kogudusest ongi pühapäevakoolist, kui poistega lollusi tegime ja pühapäevakooli õpetajat närvi ajasime. Olin „lootusetu juhtum“, kes küll Jumalasse uskus, aga ei viitsinud pühapäevakooli teemadele tähelepanu pöörata. Miks on „lootusetu juhtum“ jutumärkides? Kuigi tunduda võis, et kuuldu ja õpitu läks minust mööda, siis päriselt see mõjutas mind ja jäi meelde. Võtsin sõnumi omaks. Olen märganud, et kui rääkida inimestele Jumalast, Jeesusest ja igavesest elust, siis nad võtavad selle mõtte arvesse ka juhul, kui nad kristlaste arusaamadesse ei usu. Piibel räägib, et on vaja kõigest sinepiivakese jagu usku, et elumuutvaid tegusid korda saata. Kui Püha Vaim nendes inimestes tööle hakkab, siis on neil hea teada suurimast armastusest ja igavesest elust. Miks artiklit kurva sõnumiga alustasin? Minul on Jumal, kellele keerulistel hetkedel toetuda. Saan öelda Jumalale: „Siin on minu probleem, palun aita mul sellele hea lahendus leida“. Need, kellel ei ole Jumalat, peavad tihti omal jõul hakkama saama. Kristlasena on õnnistuseks ka väga head sõbrad, kes minu eest palvetavad ja muretsevad, kui minuga on midagi korrast ära. Veel on sõpru, kellega koos Piiblit uurin ja palvetan. Jumalaga sellistel viisidel lähedust otsides treenivad need mind kõiges Teda esimesena kuulama. Tuleb ise püüda Jumalaga kontakt luua, sest Taevaisa ei suuni ennast kellelegi peale. „Ent otsige esiti Jumala riiki ja Tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!“(Mt 6:33) Nii käitudes saab väga paljudest elu probleemidest jagu. Milleks üksi otsida vastust, kui Jumalalt saab tuge, tervendust, lohutust ja nõu? Ma ei oska viimasele küsimusele ammendavat vastust anda.

15

Pluss 3/2020  


Film Tekst Jonatan Ilus, Kristofer Petermann, Karl Johannes Randrüt Fotod Ambience Entertainment

Tormipoiss „Vahel tuleb teha seda, mis on õige, isegi kui sind sellepärast vihatakse.“ Storm Boy (2019) on Colin Thiele novelli põhjal tehtud film, mis räägib edukast erru läinud ärimehest Mike Kingleyst ja tema eriskummalisest lapsepõlvest. Ajast, kui ta poisikesena päästis ja üles kasvatas sama ebatavalise pelikani nimega Härra Percival.

Mineviku meenutused Mike Kingley tütretütar Madeline on oma isa peale vihane. Tema isa tahab käiku lasta projekti, mis reostaks loodust, kus ka Mike ise üles kasvas. See tekitab paljudele meelehärmi, sealhulgas ka Madeline’ile. Tütretütrega vesteldes saab Mike teada, millised on tüdruku suhted oma isaga, ja see meenutab mehele tema enda läbisaamist oma isa Hide-Away ehk peitu pugenud Tomiga. Pärast abikaasa ja tütre õnnetut surma, kolis Tom koos väikese Mike`iga elama inimtühja pai-

16  Pluss 3/2020 | www.plussmeedia.ee

ka Austraalia rannikul. Hide-Away nime sai Tom oma erakliku eluviisi tõttu. Mike`i hüüdnimi oli aga Storm Boy ehk Tormipoiss, sest aastaid varem oli teda raju ajal rannas seiklemas nähtud. Nende lähim naaber oli Fingerbone Bill, pärismaalane, kes annab Tormipoisile edasi oma teadmised maa ja looduse kohta.


Vahel peab tegema seda, mis on õige, isegi kui sind selle eest vihatakse.

17

Pluss 3/2020  


Kristlastena aga teame, et maa on loodu, mitte looja.

Päästjate päästmine Ühel päeval ringi uidates kuulevad Bill ja Mike jahimeeste laske. Asja uurides leiavad nad kolm abitut pelikanipoega. Vastupidiselt kõigi ootustele ja tänu suurele pühendumisele jäävad pelikanipojad ellu ja saavad ka Tormipoisi mängukaaslasteks seal inimtühjas paigas. Suurimaks sõbraks saab Härra Percival, pelikan, kes võtab inimesed omaks ja tasub tagasi hea, mis talle tehti. Kord, kui isa Tom läheb kalale, hakkab merel möllama torm. Mootor on katki ja lõpuks läheb paat ka ümber. Ta on uppumise äärel, kui äkitselt ilmub välja Härra Percival. Lind viib lennates Tomini köie, millega Tormipois ja Bill merehädalise kaldale vinnavad. Lind päästab oma päästjad. See kangelastegu tuletab meile meelde Jeesuse sõnu mäejutlusest: „Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! See ongi Seadus ja Prohvetid.“ (Mt 7:12)

Looja on üle loodu Filmis esindub maausk, millesse usub Fingerbone Bill, kes seda ka praktiseerib. Tormipoiss võtab maa kummardamise suhteliselt hästi vas-

18  Pluss 3/2020 | www.plussmeedia.ee

Mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele!


tu, kuna tal pole mingit muud religioosset ega vaimulikku eeskuju. Kaasa aitab ka see, et poiss näeb ühe uskumuse väidetavat täitumist: kui pelikan sureb, tuleb torm. Kristlastena aga teame, et maa on loodu, mitte looja. Jumal on usaldanud selle maailma üle valitsemise inimeste kätte ja meie asi on seda teha vastutustundlikult. Juba Piibli alguses „Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!““ (1Ms 1:28) Juba Tormipoisi lapsepõlves käis võitlus looduskaitseala tegemise üle. Loodu kummardamine on aga ebajumala kummardamine. „Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!“ (2Ms 20:3) Me ei peaks kummardama loodut Looja asemel.

Andestamine vs kibestumine Enamasti olid Mike`i ehk Tormipoisi suhted isaga head, kuid tal oli väga raske leppida otsusega viia suureks kasvanud linnud tagasi loodusesse ja lasta ennast viia kodust kaugele kooli. Ka isale oli see otsus väga raske. Siiski ütles ta pojale: „Vahel tuleb teha seda, mis on õige, isegi kui sind sellepärast vihatakse.“ Mike ei andnud seda otsust kunagi isale andeks ega külastanud kodukohta isa eluajal. Nüüd, vanemana, kahetseb Mike, et oma isaga ära ei leppinud, ja püüab aidata tütretütrel vältida sama valusa vea tegemist. „Kui vihastute, siis ärge tehke pattu! Ärgu päike loojugu teie vihastumise üle!“ (Ef 4:26)

Raadio

Plusspunktis algab uus värske hooaeg! Tekst Maarja-Liis Mölder Fotod Kristo Toots Plusspunkt alustab septembrist uue hooga! See on raadiosaade noortelt noortele. Tahame julgustada kristlasi ja panna kaasa mõtlema ka neid, kes veel Jumalat ei tunne. Saates jätkab tuttav duo: Kristo Toots ja Maarja-Liis Mölder, kuid varuks on üllatusi. Uute häältena kaiguvad eetris Oliver Õunmaa ja Marilill Roosimaa, kelle jaoks meeditöö pole sugugi võõras. Oliver teenib oma igapäevast leiba toimetajana ajalehes ning abiturient Marilill on juba ägedate artiklitega panustanud Pluss ajakirja. Raadiotöös kummalgi veel kogemust ei ole, kuid uue väljakutse eel ollakse väga ootusärevil. „Kogu raadio protsess on mu arust huvitav,. Olen põnevil, kuid veidi pabinas,“ sõnab tüdruk. Kõige rohkem ootab uus tiim köitvaid jututeemasid ja seda, et Jumal võiks neid selles töös kasutada. Oliver on pärit Märjamaalt ja käib EELK Vigala Maarja koguduses. Marilill tuleb Tallinnast ning tema kodukirikuks on Laagri Kristlik Kogudus. Lisaks raadiotegemisele aitab Oliver laagreid korraldada ja tegeleb vabatahtlikuna noortetööga ka laagreid. „Hobideks on veel puutöö, maalimine, kirjutamine, reisimine ja tervisesport,“ jagab ta. Marilill tegeleb kunstiga ja lisab: „Kui on võimalus käin ka ratsutamas ja kirjutan edasi oma raamatut, kui tuleb inspiratsiooni tuhin.“ Uus hooaeg pakub midagi igale maitsele. Kuulda võib kooli palvegruppidest, endale andestamisest ja küsime kuivõrd peaks kristlasele kliimateemad korda minema. Kõiki saateid saab järele kuulata lehel Pereraadio.ee, uuemaid saateid ka Soundcloudist! Plusspunkt võib kuulda iga kuu esimesel ja kolmandal teisipäeval kell 22:00 Pereraadios sagedusel 89,6 MHz Tallinnas ja 89,0 MHz Tartus.

PSu!nkti

p Pluss tid leiad is l y ia a l p meed Pluss tify'st! Spo

Kuulmisen19i! Pluss 3/2020  


Noortekas Tekst Karmel Uuselu Fotod Grete Mägi, Andreas Preisfreund

RAKVERE KARMELI NOORTEKAS SILMAD JUMALALE

Rakvere Karmeli koguduse Pöördes noortekas võib aidata inimesel teha oma elus 180° pööre Jumala poole. Kinkida uue vaate elule. Kokku saavad kõik vanusegrupid, tekitades ühtse pere kogemuse. Pööratud noorte poole Noortekat korraldades mõeldakse sellele, et nii mittekristlased kui ka kristlased saaksid midagi. Igal korral on programm, mis sisu poolest proovitakse teha huvitav, eelnevast parem ja teistmoodi. Loomulikult saab süüa ning on aeg tegevusteks, mille käigus noored saavad rohkem üksteist tundma õppida. Ei puudu ka vaimulik osa - Sõna lugemine ja ülistus, mille bändidesse on kaasatud oma noored. Läbi aja on ülistusmuusika tase tõusnud ning esile kerkinud noorte muusikalised anded. Osa võtab noortekatest umbes 50 noort. Selleks, et Pöördes noortekad oleksid noortele võimalikult huvitavad, vaatavad korraldajad, mis vanuses inimesed iga kord on kohal. „Aastatega on paranenud noortekate sisuline pool ja enam pole väga piinlikku vaikust,“ tõdeb noortejuht Mattias Einstein (26), kes on teeninud selles ametis juba kaks aastat. Noortejuhid on hooajaliselt ja seetõttu võivad nad aastatega vahetuda. See-eest on noortekad toimunud juba üle 25 aasta! Kogudus ise on 126 aastat vana.

Fusio

Vaimulik kasv Mõeldes kordadele, kus võis kogeda erilist Püha Vaimu kohalolekut, mainib Mattias Pöördes noortekat, kus esines The Living Roomi bänd. Inspireerinud on ka korrad, kus noored on saanud päästetud või olnud ülistusest sama kaasahaaratud kui temagi. Tulevikule mõeldes üt-

20  Pluss 3/2020  |  www.plussmeedia.ee

Karmeli jõulumaa lastele 2019


NOORTEKAD TOIMUVAD kord kuus Rakvere Karmeli koguduses (Narva tn 24). ROHKEM LEIAB INFOT FB lehelt: PÖÖRDES NOORED. LISAINFOT saab ka kodulehelt: www.karmel.ee

Noortelaager Vainupeal 2020

„Tahaksin, et noortekate tegevused oleksid sellised, mis huvitaksid kõiki vanusegruppe."

Noortekat korraldades on mõeldud ka sellele, et nii mittekristlased kui ka kristlased saaksid midagi. ... jalgpalli laager 2019

on ja ... leb Mattias: „Tahaksin, et noortekate tegevused oleksid sellised, mis huvitaksid kõiki vanusegruppe. Selleks võiks olla oma tiim, kes just selle valdkonna eest vastutaks.“ Veel loodab ta rõhku panna noorte vaimulikule kasvule, harrastades kokkusaamistel rohkem Piibli lugemist.

Mitmed harud Peale Pöördes noortekate on koguduses ka Pöördes Fusion, Pöördes grupid, Pöördes FC Rakvere ja Pöördes 18+. Kui noortekas on koht, kus kõik nende harud kord kuus liituvad, siis näiteks Fusion on mõeldud noortele, kes tahavad osaleda muusikaprojektis. Seal saab nii laulda kui ka õppida mõnda pilli mängima. Grupid on aga hoopis koht, kus noored saavad väiksemates koosseisudes areneda ja 18+ koondab noori täiskasvanuid.

Ka suvel saab ülistada Kuigi suvel ei toimu noortekaid, toimub seeeest noortelaager, mis oleks nagu mitu päeva noortekaid järjest. Sellel aastal toimus laager 6.-8. juulil Vainupeal ning teemaks oli „Üle piiri“. Tavaliselt võtab suvel laagrist osa 200 noort. Korraldavas laagri meeskonnas oli ka Kaileen Geidik (19), kes on Karmelis olnud juba viis, korraldusliku poole peal kolm aastat. „Põhiliselt sai laagris koos aega veedetud ja elusid jagatud,“ räägib ta. Peale selle arvab ta, et tänu heale programmile, tegevustele ja ka näiteks baarile, mis pakub limonaadi ja kakaod, tunnevad ka mittekristlased noortekatest huvi. „Mulle meeldib, kuidas nendel noortekatel inimestesse panustatakse ja kõiki märgatakse,“ kinnitab Kaileen.

21

Pluss 3/2020  


Noortejuht Küsitles Karmel Uuselu Foto Grete Mägi

MATTIAS EINSTEIN: Noortejuhina näen, kuidas noorte elud muutuvad

Mattias Einstein (26) on Rakvere Karmeli koguduse noortejuht, kes õpib Tallinna Tehnikaülikoolis teedeehitust ja töötab ehitajana. Noortejuht on ta olnud juba kaks hooaega ehk kaks aastat. Kus Sa üles kasvasid? Sündisin Rakveres, aga kasvasin üles Kundas koos kristlastest vanemate ja vennaga. Käisin üheksa aastat Kunda põhikoolis ja lisaks veel muusikakoolis, kus õppisin akustilist kitarri ja trumme. Edasi läksin õppima Rakvere I keskkooli. Sel ajal tegin ka noortetööd Rakveres. Tänu heale bussiliiklusele ööbisin Kundas.

Kelleks soovisid väiksena saada? Soovisin saada väiksena piloodiks või arstiks, kuid ei saanud kumbagi ametisse ja otsustasin ehitaja kasuks. Pärast keskkooli läksingi TalTech-i õppima geotehnoloogiat. Tulevikus kavatsen jääda ehitussektorisse, lõpetan ülikooli ja teenin koguduses kaasa. Olen võtnud osa ka 2 aastat kestvast Austraalia Hillsongi piiblikoolist. Hetkel olen noortejuht Karmelis.

Millal ja miks said noortejuhiks ja mis on edasised plaanid? Esimest korda olin noortejuht 2 aastat tagasi, teist korda eelmisest kevadest kuni praeguseni. Kui mulle seda positsiooni pakuti, tundsin, et see on minu võimalus teenida. Suurimad toetajad on mul olnud sõbrad, vanemad ja eriti kristlik seltskond, kes on olnud väga kasvatav ja julgustav. Mida aeg edasi, seda rohkem saan aru, et igaüks ei kasva üles turvalises keskkonnas, kus ümberringi on kristlased. Tasuvaks teeb noortejuhi töö see, kui näed, et noorte elud muutuvad. settide külvatud, oli idanema läinud. Kunagi ei tohi lootust kaotada.

22  Pluss 3/2020  |  www.plussmeedia.ee


+3 lood Koostas Triin-Mary Raudkivi Fotod erakogu ja Pexels

Tõde või müüt?

Selles veerus käsitletakse erin evaid kristlust puudutavaid väiteid.

Rist tähendab surma.

M

üüt. Võime arvata, et rist tähenda b surma, aga tegelikkus on hoopis teine. Kristlased usuvad, et risti kau du on tulnud elu. Nagu kiirabi, mil le sümboliks on ka rist, proovib elus id päästa, tegi seda, ja veel enamat , ka Jeesus. Ta tuli, et anda meile elu ja võita surm läbi ristile mineku. Siiski viitab rist ka suremisele, täpsemalt oma vana patuse elu surmamisele. Matteus e 16:24 ütleb nõnda: „Siis Jeesus ütles oma jüngrite le: „Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle!““ Peame surema oma lihalikule loomusele ja elama koos Jeesuse ga.

Piibli ABC

kirjakoht.

Lemmik-

k Veera Sir

, 25

l rnationa e t n I u t r a T ip Fellowsh mal kurja, aga Ju ongi tu s a v u m ll e kü päeval "Te mõtlesit ha, mis täna te t e , s k a e 0:20) h elus." (1Ms 5 pööras selle t s a v h ra u lj a pa tehtud: hoid

ja vastunet patuks ä ä k e tt e s b oma ale al aga täida Meil ei ole e m Ju t. s e e ing selle pattudest n ie e tame igati m lt tu a nud sõltum atlikult too n n a eesmärgid k n o a T elu kaudu. s selleks mu e d ta isegi nende u s a k , da juurde ka mind en tsuseid. tud halbu o jooksul teh

Miks?

Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.

U Ussija

Ussija oli kuningas Amasja poeg ja Juuda valitseja aastatel 787-736 eKr. Oma igapäevases elus toimis Ussija õigesti Issanda palge ees ja tema valitsemise ajal oli Juudal õitsenguaeg. Siiski eksis ka tema. Loe 2Aj 26, milleni viis ülbe süda. Ussija nimi tähendab „Jahve on vägi“.

23

Pluss 3/2020  


Piiblitegelane Tekst Reelia Kolk Pilt Charles Landelle

Deboora –

kutsutud kutsuma Deboora oli Iisraeli naisprohvet ja üks kohtumõistjaist 13. sajandil eKr. Tema loost saame õppida, kui kasulik on usaldada Jumalat ja Talle kuuletuda. Deboora võidulaul on arvatavasti üks Piibli vanimaid tekste. Tõeline juht Vanast Testamendist võib lugeda, kuidas Iisraeli lapsed tegid pidevalt kurja Issanda silmis. Nii ka sellel korral. Möödunud oli 80 rahuaastat, aga „Iisraeli lapsed tegid jälle, mis kuri oli Issanda silmis, kui Eehud oli surnud. Siis andis Issand nad Kaanani kuninga Jaabini kätte, kes valitses Haasoris; tema sõjaväe pealik oli Siisera, kes elas  Haroset-Goojimis.“ (Km 4:1) Ühel hetkel muutus rahva rõhumine liiga raskeks ja kõige selle keskel meenus neile lõpuks Jumal. Nad kisendasid taas oma Issanda poole. Iisraeli rahvas oli valinud oma tee ja seetõttu sattunud raskustesse. Proovides oma elu kontrollida ilma Jumala abita, viib see meidki segadusse ja probleemidesse. Tol hetkel mõistis Iisraelile kohut naisprohvet Deboora, Lappidoti naine. Tema oli sellel hetkel parim inimene Jumala seatud tööks ja Jumal valis just tema Iisraelile juhiks. Ta viibis omanimelise Deboora-palmi all, mis asus Efraimi mäestikus. Iisraeli rahvas käis tema juures seal kohtus, aga ka tarkust otsimas.

Tõeline juht hoolib inimestest, mitte vaid edust. 24  Pluss 3/2020 | www.plussmeedia.ee


Deboora oli Iisraeli neljas ja ainuke naiskohtumõistja. Tuntud pea miselt proh vetliku väe poolest. Ain us, keda veel on Piiblis kirje ldatud kohtu mõistjana ja prohvetina, oli Saamuel. Ta oli üks v iiest naisest, keda on Van as Testamen dis kutsutu d prohvetik s. Deboora lu gu saab luge da Kohtumõistj ate raamatu 4-5ptk.

Lahing Piiblist loeme, et ühel hetkel muutus rahva olukord kriitiliseks. Prohvet läkitas käskjala ja laskis kutsuda Baaraki, Abinoami poja Naftali Kedesist. Deboora andis edasi Jumala sõnumi, et Baarak mingu kümne tuhande mehega Taabori mäele lahingusse Siisera vastu ja Issand annab sõjapealiku tema kätte. Baarak oli nõus minema, aga ainult siis kui Deboora tuleb koos temaga. Deboora nõustus, kuid kuulutas: „Ma tulen kindlasti koos sinuga, ainult et teekonnal, millele sa lähed, ei saa au osaks sinule, vaid Issand annab Siisera ühe naise kätte.” (Km 4:9) Kui Siisera kuulis, et iisraellased on kogunenud mäele, liikus ta kogu oma sõjaväe ja üheksasaja raudvankriga Kiisoni jõe äärde. Baarak ründas kaananlasi tormijooksuga. Nende kaotus oli täielik. Siisera põgenes jalgsi ja leidis varjupaiga ühes telgis, kus oli keenlase Heberi naine Jael. Seal ta ka suri Jaeli käe läbi, viies täide Deboora kuulutuse. See oli ka Kaanani kuninga hävingu algus. Deboora ja Baarak pühitsesid seda võidulauluga, mida peetakse vanimaks tekstiks kogu Vanas Testamendis. (Km 5)

„Jumal ei kutsu kvalifitseerituid, Ta kvalifitseerib kutsutud.“ Mida saame loost õppida? Deboora polnud võimujanuline, ta tahtis teenida Jumalat. Oma rahva juhtimiseks valib Jumal nii noori kui vanu, mehi ja naisi. Suuri asju saab Jumal teha läbi inimeste, kes on avatud Tema juhtimisele. Vägeva prohvetina oskas Deboora julgustada ja õhutada inimesi elama ja alluma Jumalale. See oli ta peamiseks ülesandeks. Need, kes juhivad, ei tohi unustada juhitavate vaimulikku olukorda. Tõeline juht hoolib inimestest, mitte vaid edust. Deboora elu esitab meile väljakutseid. Ta meenutab meile, et peame olema kättesaadavad nii Jumalale kui ka inimestele meie ümber. Ta oli tark juht, kes näitab meile, mida inimene saab saavutada, kui kontroll on täielikult Jumala käes. Kui Jumal on Sulle öelnud, et pead midagi tegema või kuhugi minema, ületa oma hirmud, kuula Tema kutset! Tal on plaan, mida meie ei suuda mõista. Teiste südamed ja elud võivad olla muudetud tänu meie kuulekusele. Ole kannatlik! Ole Julge! Üks vana ütlus kõlab nii: „Jumal ei kutsu kvalifitseerituid, Ta kvalifitseerib kutsutud.“ Seisa Tões ja ära kunagi kahtle oma usus. Peame meenutama, et Jumal juhib meid ustavalt. Alistu Talle, anna end ja oma elu täielikult Tema kätesse. Siis Ta teeb nii nagu Debooraga - Ta annab Sulle ülesande, mida täita!

25

Pluss 3/2020  


Seitse

Tekst Sirli Kaera / Allikana kasutatud Allan Krolli piiblitundi Foto Pixabay

7

asja, mida Jumal taha b meie elust „ära lõigata “

Jeesus on viinapuu, Jumal on aednik ja meie oleme oksad puu küljes. Jumal on huvitatud viljast meie elus ja Jumalale meelepärast vilja saame kanda ainult koos Jeesusega. „Üleliigsed väädid“, mis on tarbetud ning enesehävituslikud, tuleb elust välja lõigata. Need nõuavad meilt palju energiat, aga vilja ei kanna.

L A IS K U S

1

ead, tab teha h „Kes mõis sellele on aga ei tee, .“ (Jk 4:17) e pole see patuks tundub, et se

ägita ja s on üsnagi ust palju ei rä at p se u ttu, et laisku sk tõ ai e L se lla -o ib kamise ja rkav. Võ s on piir puh ku , väga silmato e am te s jääb teine Südame rvaltvaatajale kõ abstraktne? i ku , is si a sus neile, hel. K nas ütleb Jee laisklemise va sõ is am d n e ustav tide täh ubli, sa hea ja alb ja „T mulje. Talen : d si ta su h i hästi ka nule aga: „Sa kes oma and mitte kasuta ti imeid, n võ le , ta id e a d m dnud an an sulane.“ O ile e m n o inimestele ja Jumal ha head kaas laisk sulane!“ te t e , si u al tmine ei ole võim tegemata jä materiaalseid lle e S i. ik ri g a kunin teenida Tem ärane. p le Talle mee

26  Pluss 3/2020 | www.plussmeedia.ee

„Mina olen ja apuu tõeline viin . Iga oksa ednik mu Isa on a , mis ei kanna s minu külje a, ja igaühte, mis ä ta r vilja, lõikab , ta puhastab, et see kannab vilja ohkem vilja. … e, kannaks r ina temass m ja e s s u in Kes jääb m alju vilja, sest minust p b a n a. see kan midagi teh te a d u u s i lahus e inu külge, Kes ei jää m a nagu oks, välj heidetakse uivab.“  k ja ta 15:1-6) (Johannese

VALED SUHTE D

„Ärge eksige! „Halb seltskon d rikub head kombed.” “ (1Kr 15:33)

2

Kõike korraga ei sa a! Pead otsustama, mida kõige rohkem elus tahad – on see Jumalaga koos olem ine? Kristuse poole kasvamisel ei tule kõik suhted meile kasuks. Mõningad tahab Jumal meie elus läbi lõigata. M illised suhted? Selle on vaja paluda Looj ks a tarkust! Ole etteva atlik, et Sa ei lõika ära neid, mida Jum al tahab säilitada. Kindlasti ei saa järgi da reeglit, et kristlik ud suhted on head ja mitte-kristlikud halvad. Oleme Krist use kaastöölised, ag a laseme Temal seda lõikamise tööd teha.


D TARBETU D E TEGEVUS a tahan,

3

, mida m „Sest head vaid paha, ma ei tee, teen.“ i taha, ma mida ma e u, (Rm 7:19) alju tähelepan tame neile p

evused: kulu eed täiesti Tarbetud teg a silmis on n al um Ju id ku iat, uvitatud mu aega ja energ le selles, et Jumal ei ole h ngeliseerimisi po mõttetud. A s käimise, eva ere, kool, ku ri ki e al e p p est e. Meil on ka dest tegevust ja palvetamis e a. Peamiis d m le e e g g lu te li a se, Piib d, milleg n ja as d u u m d ja illeks Jumal o trenn, sõbra teed seda, m a S . s id ka ks , e n o te a seks a tahab, et S seks küsimu da, mida Tem e . S . ka d ai u p n s u tu ts u Sind ku u ajakas u m ka b u ks lo Kui nii on, siis

UHKUS

„Uhkus on en ja kõrkus e ne langust nne komis tust.“ (Õp 16:18)

4

„Või on sin us et mina ole ilm kade, n hea?” (Mt 20:15)

Kui vaatan ka dedusega, ku idas teisel häs len: „Hähh, te ti läheb, mõtma pole sed a väärt!“, siis see on üks va võib kindel o ldkond, mille lla, et le Jumal „kää Kadeduse ko rid külge pan hta ütleb Piib eb“. el, et see on luudes“ – see kui „mädanik stpoolt hävit av. Kade pilk rõõmu teise ei suuda tun rõõmust ja õ da õnestab suh inimestega. te id kadestatu Selle allikaks d on sageli end teistega. Kes a võrdlemine on populaarse m sotsiaalm konnas? Kelle eedias või se noortekad o ltsn vingemad? tuleks kiirest Sellised mõtt i minema he ed ita, sest Jum igaühele om al on andnud a erilise kuts umuse.

IN TAGARÄÄKIM

5

Kui Sa muutu d uhkeks, ei saa Jumal Sin Uhkuse osas d ka peaksime kõ ik olema äärm sutada. nelikud! See iselt tähelep on ü avõivad olla ää ks salakaval, vaikselt hiil iv nähtus, m rmiselt räng illel ad tagajärjed eemale mine . Näiteks usu k. Me kõik ole st me patule ka ga inimesed lduva loomu , kes peaks p seüüdlema puh poole. Seetõ tu se ttu peaksime ja pühaduse pidevalt tege üleolevuse p lema uhkuse atu täieliku vä ja lja juurimise ga oma elust .

ENESEKESKSUS

KADEDUS

„Sest kes iganes tahab lle, päästa oma elu, kaotab se a elu aga kes iganes kaotab om minu pärast, leiab selle.“ (Mt 16:25)

7

adused kõigepealt, siis Suhtumine, et mina ja minu vaj ka teiste jaoks. Kristlane vaatame, kas jääb midagi üle . Sa peaksid teenima teisi ei ela sellist enesekeskset elu andnud! Mooses loobus selle anniga, mis Jumal Sulle on ada koos Jumala rahvaga, Egiptuse rikkustest, et kannat kõik olemas – raha, kuulsus, kuigi tal oli vaarao õukonnas ha oma töö – rikkalikult helge tulevik. Peetrus jättis ma e järgi. Matteus hülgas täis kalapaadid, ja läks Jeesus järgneda Jeesusele. Aga tulusa maksuametniku töö, et gema tasu poole. Ei nad kõik tõstsid oma silmad kõr isest õnnest. Hind, mida lasknud end pimestada hetkel sem kui tasu, mida Ta Jumal meilt ootab, on alati väik meile selle eest pakub.

nad on „Keelepeksja sõ ad ja need nagu maiuspal konna lähevad otse sisi p 26:22) soppidesse.“ (Õ

E

6

Piiblis väga imine, klatš - kõik on Keelepeks, tagarääk nagu ahvatlev ks pandud. See on konkreetselt halva i raske on mitte lvad tagajärjed. Ku maiuspala, millel ha teise kohta mins, kui keegi hakkab olla osaline vestluse järg on enda kerKlatši üks halb taga git intriigi rääkima! udu saab ka teiste ana tööle, mille ka gem avamine saat rääkimise samasse Paulus paneb taga ellu halba sündida. õud, hooplemine, ga: kadedus, salan ritta teiste pattude s. Tapa oma patt, utsemine, isepäisu korralagedus, raev uta seda, ära püüa pab Sinu. Ära talts enne, kui Su patt ta a. e on vaja likvideerid seda kodustada. Se

„Aedniku käärid“ on meid pidevalt kärpimas – see näitab Tema armu ja hoolitsust. Jumal on hea, Ta ei taha Sulle kurja, vaid et Su elu kannaks rohkem vilja. Kui lased Temal enda elust kõrvaldada üleliigse, siis ei pea Sa iial kahetsema. Näed hoopis, kuidas Su elu hakkab õitsema seal, kus Sa seda isegi poleks osanud oodata.

27

Pluss 3/2020   4/2019  


Piibliõpetus Tekst Allan Kroll Fotod erakogu ja Unsplash

Savi pottsepa käes tuli Issandalt, „Sõna, mis Jeremijale mine alla kes ütles: „Tõuse ja a annan seal potissepa kotta, ja m nu!” Siis ma sulle kuulda oma sõ kotta, ja vaata, läksin alla potissepa juures. Ja kui ta tegi tööd potikedra i, potissepa astja, mida ta savist teg s ta tegi sellest käes ebaõnnestus, sii sepa silmis teise astja, nagu potis a. Siis tuli õigem näis olevat teh ta ütles: „Kas mulle Issanda sõna; a nõnda nagu mina ei või teiega teh raeli sugu! ütleb see potissepp, oh Iis i savi potissepa Issand. Vaata, otseku e minu käes, käes, nõnda olete tei ija 18:1) Iisraeli sugu!“ (Jerem

28  Pluss 3/2020 | www.plussmeedia.ee

Kujund Jumalast kui pottsepast ja Tema rahvast kui savist Looja käes esineb Piiblis mitmel korral. (Js 29:16, 45:9, 64:7 ja Rm 9:21) See kannab endas mõtet muutumisest, mis enamasti on ebameeldiv ja sageli valus. Kristlase elu on protsess, mille käigus Jumal muudab meid järjest enam Jeesuse sarnaseks (Rm 8:29-30), aga see ei toimi ilma meie osaluseta. Elu muudab meid nii või teisiti, enamasti mitte paremaks. Miks on mõni inimene otsekui meistriteos, teine aga nagu vormitu savikäntsakas? Asi pole Jumala suveräänses tahtes, vaid selles, et üks lasi pottsepal ennast muuta, teine mitte. Iga inimene on elu lõpuks kõigi enda valikute summa. Milliseid meetodeid kasutab Taevane pottsepp meie muutmiseks? Vaatame seda nüüd lähemalt.


Sageli kasutab Jumal teisi inimesi, kes liivapaberina meid siledamaks lihvivad. Projekt, materjal ja vesi Enne tööle asumist kavandab pottsepp projekti. Ka Jumalal on meie elu jaoks projekt. Ta on meid kutsunud ja valinud enne meie sündimist. (vt Jr 1:5; Ps 139:13-16; Gl 1:15) Meil tuleb see eesmärk avastada, mitte ise välja mõelda. Jumala plaan on meie jaoks alati parim. Palu ilmutust, kelleks Jumal Sind on kutsunud. Pühenda ennast täielikult Talle ja lase ennast vormida. Materjaliks on pottsepal savi. Sel on suur potentsiaal, aga see ei teostu automaatselt. Oleme loodud Jumala poolt ja Tema jaoks ning meie elu kuulub Talle. Inimene peab otsustama, et annab ennast ja kogu oma elu – vaimu, hinge, ihu, aja, raha, suhted ja kõik muu täielikult Ju-

malale üle kui materjali, mida Tema võib kasutada nii, nagu õigeks peab. Vaja läheb ka vett, sest ilma veeta ei ole võimalik savi pehmeks ja vormitavaks muuta. Vesi sümboliseerib Jumala Vaimu (vt Jh 7:3-39), mille Taevane pottsepp valab inimese kõva südame peale. Hakates seda pehmemaks muutma. Ei piisa aga üksnes vee peale valamisest, vaid see tuleb sõtkuda savi sisse. Samamoodi ei taha Jumal oma Vaimu meie peale valada ainult kirikus. Ta soovib, et kõik meie elu valdkonnad oleksid täidetud Tema Vaimuga. N-ö „veeprotseduurid“ on mõnusad ja värskendavad. Jumal on kogetavalt ligi, palvevastused tulevad kiiresti. Oleks ometi kogu usuelu nii põnev ja elav!

29

Pluss 3/2020  


Tea, et Jumalat huvitab meie muutmine rohkem kui meie mugavus. Pottsepa kedra peal Pehmeks vormitud savi pannakse pottsepa kedra peale ja hakkab seal kiiresti ringi käima. Tundub, et oleme kaotanud kontrolli ja meie elus valitseb ebakindlus. See ei ole meeldiv. Pigistatakse igalt poolt ja tahaksime pottsepa kedra pealt põgeneda. Püsi paigal, sest see on koht, kus Jumal Sind muudab. Kui kaua see kestab? Me ei tea. Teame ainult, et Taevase pottsepa pilk on meie peal. Jumala käed vormivad ja ümbritsevad meid igat pidi, sest Ta pole huvitatud üksnes välistest muutustest, vaid soovib muuta meid ka sisemiselt. Kui tundub, et maailm käib meie ümber ringi, tea, et pottsepp kontrollib olukorda. Ta ei vormi savi liiga õhukeseks, nii et see kokku kukuks ega lase kedral nii kiiresti keerutada, et savi selle pealt maha paiskuks. Jumal ei lase meid kiusata üle meie jõu (1Kr 10:13), kuid ei jäta ka muutmata. Kristus peab olema elu keskpunktiks, muidu ei suuda me püsida pottsepa kedra peal ning elu keerdkäigud paiskavad meid sealt maha. Kui oled oma eluga „nässu läinud“, siis lase Jumalal otsast alustada. Ta ei viska Sind minema, vaid paneb tagasi kedra peale ja alustab otsast.

Kuivamine Peale vormimist tuleb kuivamine, protsess, mida kiirendada ei saa. Valmis astja jääb riiulile terveks nädalaks, sest kuivamiskiirus nii seest kui väljast on erinev. Kiirustamine tekitaks mikropraod, mis rikuksid astja. Elus on kuivamine aeg, mil Taevas tundub vaikivat. Usuelu on kuiv ja võib olla pikki perioode, mil me ei tunne Jumala ligiolu. Jeesuse ristimisel oli Taevas avatud, Jumal tunnistas Teda oma armsa Pojana ja Püha Vaim langes Ta peale. Hiljem, kõrbes olles, Taevas vaikis ja ainult hingevaenlase hääl kumises Jeesuse kõrvus. Paljud Piibli usukangelased on pidanud pikki aastaid „riiulil kuivama“. Kui samal ajal näeme pottseppa kellegi teise elus parajasti „veeprotseduure“ tegemas, on ootamine sedavõrd valusam. Pea meeles, et ootamisaeg on samuti muutumisaeg. Ühtegi etappi ei saa millegagi asendada ega vahele jätta. Püsi paigal, ole ustav ja hoia kinni Jeesusest.

Eelpõletus Järgmiseks paneb pottsepp anuma ööpäevaks ahju ja kuumutab seda 700-900 ºC juures. Meie usk katsutakse tules läbi nagu kuld (1Pt 1:6-7 ja 4:12-13). Kannatused on vältimatu osa inimese

30  Pluss 3/2020 | www.plussmeedia.ee

elust siin maailmas. Need võivad meid teha tugevaks, aga seda ainult juhul, kui Jumalat usaldades nendest läbi läheme. Sportlast ei tee tugevaks raskused, vaid nende võitmine. Jumal ei taha, et jääksime nõrkadeks lasteks, vaid saaksime vaimus tugevaks. See, et meie elus on kannatusi, ei tähenda, et Jumal on meid maha jätnud. See on võimalus saada tugevamaks. Pea meeles, et kui Jumal vaatamata meie korduvatele palvetele mõnda olukorda ei muuda, siis tõenäoliselt kasutab Ta neid olukordi meie muutmiseks.

Lihvimine ja glasuurimine Pärast ahjus põletamist, lihvib pottsepp saviastja siledaks ja kõrvaldab konarused. Meie elus on palju konarusi, mis teisi inimesi „kraabivad“. Inimene võib olla Jumala poolt kutsutud ja võitud, aga siiski „okkaline“. Õnnistamise asemel ta hoopis kahjustab teisi enda ümber. Sageli kasutab Jumal teisi inimesi, kes liivapaberina meid siledamaks lihvivad. „Raud ihub rauda ja inimene ihub teist.“ (Õp 27:17) Kellelegi ei meeldi, kui teine inimene teda lihvib. Tea, et Jumalat huvitab meie muutmine rohkem kui meie mugavus. Valmis astja kaetakse glasuuriga, Jumal katab inimese oma Vaimuga. Ainus koht, mida ei glasuurita on astja alus. See tähendab, et meie ellu jääb alati midagi inimlikku ja maist. Keegi meist pole täiuslik, aga peame riietuma Kristusega (Kl.3:12), nii et Teda oleks rohkem näha. Läbida jääb veel järelpõletus. Pottsepp paneb astja 36 tunniks ahju ja kuumutab seda enam kui 1240ºC juures. See pole krematoorium, mille eesmärk on Sind tuhastada, vaid näitab, et ka sügavalt vaimulikel inimestel on kannatusi ja katsumusi. Kannatused kaovad alles siis, kui Jumal loob uue Taeva ja uue maa. Jeesus on meiega ka tulises ahjus.

K Ü S IM U S E D : nast

Kas Sa oled andnud enttsepa“ täielikult „Taevase po kätte?

s protsessis Milline etapp selle ? on praegu Sinu elus i Sinu elus Milliseid valdkond alale üle on kõige raskem Jum anda?

Kas Sa tahad rohkem või mugavust?

muutusi


Valmis Nüüd on astja valmis ja seda saab kasutada! Ta soovib meid Vaimuga täidetult teiste peale valada. Kogu eelpool kirjeldatud protsessi eesmärk on lasta ennast muuta astjaks, mida Looja saab kasutada enda töös. Jumal teeb meiega kannatlikult tööd, jätmata vahele ühtegi etappi selles pikas protsessis. Lase Tal ennast muuta.

See, et meie elus on kannatusi, ei tähenda, et Jumal on meid maha jätnud.

PALVE

Taevane Isa. Ma usaldan ennast Sinu k ätesse. Muud a mind rohkem Jeesuse sarnaseks. Kõ rvalda minu elust kõik, m is pole Sulle meelepärane . Tee mind sisemiselt tu gevaks, et ma suudaksin jä äda püsima katsumustes. Täida mind oma Vaimug a ja tee mind õnnistuseks teistele, kes vajavad Jeesu st. Jeesuse, Sinu Poja nimel. Aamen.

Allan Kroll

31

Pluss 3/2020  


Palvus Tekst Triin-Mary Raudkivi Foto Freeimages

Kõnnin koos Sinuga läbi tormide

T

ihti kanname mineviku raskusi oma õlgadel, need tunduvad olevat nagu mitu kilogrammi kive meie seljas. Tundub, nagu oleksime Jumala armust väga kaugele jäänud ega oskaks enam tagasiteed leida. Tekib tahtmine vajuda vee alla ning kõiges alla anda, sest näib võimatuna, et neist olukordadest võitjatena väljuksime. Tean, mida tunned. Selle suve alguses oli mul teadmine, et lähen kindlasti vabatahtlikuks Ungarisse või Slovakkiasse, aga mõlemad kohad andsid eitava vastuse. Olen pidanud palju valu tundma, pidevalt negatiivseid vastuseid kuulma, aga Püha Vaim ilmutas mulle selle kirjakoha: „Minu ike on hea ja minu koorem on kerge.“ (Mt 11:30) Tundsin sel hetkel, et ei anna alla, sest Tema teeb minu teed siledaks. Koos Temaga olen ellujääja ka siis, kui ei tea, mida tegema peaks. Fakt, et Jumal on alati meiega, jääb püsima. Ka Peetrus, kes oli järgnenud Jeesusele vee peale, lõi kartma ja hüüdis Issandat appi. Jeesus ei jätnud teda omapead võitlema, vaid ulatas käe ja noomis nõdra usu pärast. (Mt 14:30) Piiblis on veel öeldud: „Ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen sinu Jumal: ma teen su tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega!“ (Js 41:10) Isa näitab meile seda teed, mida mööda peaksime kõndima. Ta annab meile silmad, millega me ei ole pimeduses. Annab õhu hingamiseks ja lootuse, kui vesi on üle pea, kui ei tea, mida tegema peaks. Me ei tunne seda alati, sest oleme ISE silmad Tema pealt ära pööranud ning lakanud Teda usaldamast. Hoia silmad Jeesusel.

32  Pluss 3/2020 | www.plussmeedia.ee


!

Isa taevas

meti näen vääriline, o u rm a u S ige tee, ei ole mul leida õ Tean, et ma d a it a a in S gi minu s imesid. ei ole kuna a S . Sinuga koo a im d õn , et võin a peaksin k mida mööd lik selle eest u n tä n le o udan dnud ja os Sinuga su o k osas alla an lt u in A a. illine e tagasi tull Sinu juurd Sina tead, m lt u in A . e esuse bi tormid eda kõike Je S . d kõndida lä in S n a st n. Ma arma päriselt ole - Aamen! st ra el ja pä im n se u st Kri

33

Pluss 3/2020   1/2020  


Hingehoidja Tekst Eleri Viinalass Foto Pixabay

Kui probleem eksisteerib, kuidas reageerid?

I

nimese keha on loodud kogema pinget ja stressi ning sellele reageerima. Stress võib olla positiivne, hoides inimest valvsana. Inimene on valmis reageerima ohule ja seda vältima. Stress muutub negatiivseks, kui on pidev pinge, millele puudub lahendus. Tihti on noorte kodugrupis peamiseks palvesooviks kool. Sellega seonduvad lisaks kontrolltöödele ka suhted sõpradega, enesehinnang, võrdlemine teistega ja palju muud. Kõikide nende pingete all elamine tundub raske, aga ei pea olema. Küsimus on, kuidas saaks seda koormat vähendada, probleeme ennetada ja tekkinud pingega toime tulla?

Probleemide ennetamine Kõigepealt, kas Sa üldse teadvustad, et probleem eksisteerib? Missugune on olnud viimaste nädalate meeleolu? Kas oled olnud ärev, haige, unetu? Kas on olnud raskusi keskendumisega ja muutusi toitumises või suhetes? Need märksõnad võivad viidata inimese pinge- ja/või stressiseisundile. Raske on aidata inimest, kes ei mõista, et midagi on valesti. Elame patuses maailmas, kus probleemid tekivad. Oluline on, kuidas neile reageerime. Hea on järgida Pauluse nõu: „Kõigepealt aga võtke kätte usukilp, millega te võite kustutada kõik kurja põlevad nooled! Võtke ka päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala sõna! Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus…“ (Efeslastele 16:18)

Jeesuse eeskuju Jeesus kannatas samuti pinge all. Ta pidi võitlema saatanaga, kes Teda kõrbes kiusas. (Matteuse 4:1-11) Jeesus toetus täielikult Jumala sõnale ja võitles nii saatanale vastu kuni lõpuks „…jättis kurat Jeesuse rahule.“ Kelle poole Sina esimesena pöördud, kui kannatad pinge all? Võib-olla on ahvat-

34  Pluss 3/2020 | www.plussmeedia.ee

Jumala usaldamine vabastab inimese muretsemisest. lus esimesena hoopiski süüdistada õpetajaid või klassikaaslaseid, kes piisavalt abi ei paku. Jeesuse eeskujul peaks pöörduma enne kõiki Jumala poole ja uurima, mida Temal on meile Piibli, palve või muu allika kaudu öelda. Jumala usaldamine vabastab inimese muretsemisest. Usk Temasse ongi usaldus Tema vastu, mis ei vea iialgi alt. „Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest.“ (1. Peetruse 5:7)


Enneta häda „Sest mina olen Issand, su Jumal, kes kinnitab su paremat kätt, kes sulle ütleb: „Ära karda, mina aitan sind!““ (Jesaja 41:13) Tihti pöördutakse Jumala poole viimases hädas. See võib tähendada, et probleemid on selleks ajaks kuhjunud, mistõttu lahendamine võib võtta aega. Jumal armastab ja tahab aidata. Kogu kooli vältel peaks olema püsiv palves (Roomlastele 12:12) ja paluma Jumalalt juhtimist ja tarkust, et Ta sel teel aitaks - „Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt...“ (Jaakobuse 1:5) Võib-olla annab Jumal Sulle tarkust paremini oma aega planeerida, et kogu vajalik õppetöö saaks tehtud, või kõnetab Ta Sind tegema nimekirja tegemata asjadest, mida saad hakata tasapisi maha tõmbama. Võid saada konkreetselt tarkust mõneks kontrolltööks või selleks, kuidas klassikaasla-

sega tekkinud tüli lahendada. Võib-olla juhib Ta Sind abi saamiseks pöörduma kellegi poole. Jumala abikäsi ei tähenda alati inimese passiivsust ja ootamist, vaid tihtipeale just iseenda tegutsemist!

Ära lükka edasi! Kuidas tulla pingega toime? Usu Jumalasse, loe Tema sõna, palveta ja küsi tarkust ning abi. Tema ei jäta Sind. Võid oma muret jagada ka teiste kristlastega, kellega koos oma koorem Jumala ette tuua. Tihti aitavad just lähedased mõista probleemi suurust ja maandada pingeid. Ka neile annab Jumal tarkust ja juhtimist aidata oma lähedast ehk Sind. Ole valmis ka ise tegutsema selle nimel, et pinged ei kuhjuks suurteks probleemideks. Isegi kui see nõuab lühiajaliselt ohverdusi. Tegele pingetega koheselt!

35

Pluss 3/2020  


Test Koostas Madis Kask Foto Pixabay

Ellujääjad Piiblis d Pane oma teadmise proovile! Kui hästi tunned iserinevaid ellujääm lugusid Piiblis? l lasi Jumal Noa päevi 1. Mitu päeva ja ööd vihma sadada? a. 10 b. 20 c. 30 d. 40 l? braham Iisaki aseme 2. Kelle ohverdas Aa a. Tuvi b. Jäära c. Kitse d. Lamba

kkasid juudid 7. Mis nimega püha ha kirjeldatud pidama Estri raamatus ks? pääsemise tähistamise ev) pä . 15 ja . 14 u ku (adari ha pü asa Pa a. b. Puurimipüha Sukkoti c. Lehtmajade püha d. Hannukat stõusnud Jeesus 8. Kellele ilmutas üle eeliumi järgi ennast Markuse evang esimesena? a. Peetrusele b. Neitsi Maarjale ale c. Maarja Magdaleen d. Jaakobusele pääsesid Paulus ja 9. Mis nimega saarele peale laevahukku tema kaaskondlased teel Rooma? a. Malta b. Sitsiilia c. Küpros d. Korfu se käsi, et hoida 10. Kes toetasid Moose alekkidega? Jumala keppi sõjas am a. Aaron ja Joosua b. Joosua ja Huur c. Aaron ja Huur d. Kaaleb ja Hoosea

ises ahjus lisaks 3. Mitut meest nähti tul ja Abednegole? Sadrakile, Meesakile a. 1 b. 2 c. 3 d. 4 Joosepit päästa ja 4. Kes vendadest soovis ata? soovitas ta kaevu vis da Juu a. b. Ruuben c. Benjamin d. Leevi aniel? 5. Mis ametit pidas Ta est kuningriigi a. Oli üks kahekümn asehaldurist lem b. Oli kuninga kojaü ningriigi ku c. Oli üks kolmest ametikandjast akohtunik d. Oli kuningriigi pe

36  Pluss 3/2020 | www.plussmeedia.ee

Õiged vastused: 1.d, 2.b, 3.a, 4.b, 5.c, 6.a, 7.b, 8.c, 9.a, 10.c.

sus maa peale 6. Millega kirjutas Jee süüdistajatele abielurikkujast naise vastates? a. Näpuga b. Oksaga c. Sulega d. Kepiga


Elukool Tekst Renata Kaleininkas Foto Pexels

Ellujäämisnipid s i l o o k

Uus kool, uued võimalused Lähed uude kooli ja muretsed, kuidas hakkama saad? Ära muretse, see on Su võimalus leida uusi tutvuseid ja sõpru! Selleks ole lihtsalt Sina ise, leia teistega ühised huvid, kindlasti suhtle ka õpetajatega ja tutvu kooli väärtuste ning kommetega.

Koolitööd ei lähe nii sujuvalt? Mõnikord ei saa teemale pihta nii lihtsalt kui teised. Efektiivsemaks õppimiseks küsi abi klassikaaslaselt, kes oskab, või õpetajalt konsultatsioonis. Õpigrupi moodustamine on hea viis üksteist aidata nendes ainetes, milles keegi tugev on. Vahel aitab ka guugeldamine. Näiteks pidi nätsu närimine õppimise ajal aitama õpitut meelde jätta. Kontrolli ainult, et see oleks kooli kodukorras lubatud. :)

Kui stress võtab üle Koolis ei olda alati oma võimete tipus. Väsime ära, sest nii palju on teha. Stressi vältimiseks tee rahulikult üks ülesanne korraga. Kindlasti ära unusta väikeste puhkepauside võtmist. Lähedaste ja sõpradega suhtlemine aitab, sest nad oskavad anda häid soovitusi.

Ettevalmistatud julgus Kas klassi ees esinemine valmistab Sulle ebamugavust? Uute inimestega suhtlemine tundub hirmuäratav? Sa pole ainuke! Paljudel inimestel on täpselt sama tunne. Klassi ees tuleb peaaegu kõigil väike närv sisse. Harjuta ja veendu, et kõik, mida rääkima pead, on Sul selge. Enne hinga rahulikult sisse-välja ja palveta - Sa saad hakkama! :)

37

Pluss 3/2020  


PLUSS MUJAL PlussPunkt

Alati kättesaadav noortesaade Pereraadio veebilehelt Eetris 1. ja 3. teisipäev kl 22:00

38  Pluss 3/2020 | www.plussmeedia.ee

Plussmeedia.ee Pidevalt uuenev uudisblogi


ÜKS =

ÜKS

RÕÕMSAT PLUSSI LUGEJAT Telli Pluss endale, sõbrale või noortejuhile. Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee Lõika välja ja postita

Jah, soovin tellida Plussi  Aastatellimus 8 eur  Aastatellimus ja toetus Plussi tööle 20 eur

Ajakirja saaja nimi:                                                                                                     Aadress:                                                                                                                       Postiideks ja linn/asula:                                                                                            Telefon:                                                                                                                        E-post:                                                                                                                           Tellin ajakirja kingituseks

Ajakirja saaja nimi:                                                                                                     Aadress:                                                                                                                       Postiideks ja linn/asula:                                                                                            Telefon:                                                                                                                        E-post:                                                                                                                         

Foto Madis Kask

Youtube

Instagram

SIIA KLEEBI

Twitter

POSTMARK

Facebook

EELK Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TALLINN

Pluss sotsiaalmeedias

39

Pluss 3/2020  


Plussmeedia EELK Misjonikeskus

Tehnika 115 Tallinn 10139

Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab selles maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks. Jh 12:25

Profile for Nuotta.com Youth Media

Pluss 3/2020  

Iiris Turunen – traagilisest õnnetusest kutsumuseni. Vend Joonas – muusika, mis täidab tühimiku. Vähiravifond “Kingitud Elu”. Persoon: Eenok...

Pluss 3/2020  

Iiris Turunen – traagilisest õnnetusest kutsumuseni. Vend Joonas – muusika, mis täidab tühimiku. Vähiravifond “Kingitud Elu”. Persoon: Eenok...

Profile for nuotta
Advertisement

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded