__MAIN_TEXT__

Page 1

1

2016

Vastutus oma aja kasutamisel

Märts

2,49 eur

7 põhjust, miks JEESUS tuli ISA, kus Sa oled?

Andnud KÕIK

Kuldar Kaljuste lugu PONTIUS PILAATUS Peapõrutus

Muusikaprodutsent Daniel Reinaru 1 Pluss 1/2016  


Sisukord Inimeste lood Pluss lugu: Kuldar Kaljuste töötab missiooni ja kirega jalgpall ja Jumal, lk 4 KOMA misjonär Kuldar Kaljuste edendab Eestis kristlikku jalkatööd, kutsudes noori kutte Jumala juurde. Gospel: Daniel Reinaru, lk 8 Muusikaprodutsent Daniel Reinaru aitab lisaks oma lugude tegemisele teoks teha ka teiste artistide unistusi. Persoon: Hanna Veermäe innustub fotograafiast ja muusikast, lk 11 Misjon: Kenneth Dasvand, lk 12 Norrast Eestisse kolinud misjonär panustab täiel rinnal noortetöösse.

4

Kuldar Kaljuste

Kristliku jalgpallitöö ja kogukondliku koguduse rajaja.

24

Kristuse surm ja ülestõusmine Jumala loomistöö jätkumine.

Piibliõpetus Piiblitegelane: Pontius PILAATUS, lk 20 Süübime lähemalt ühe kuulsaima Rooma prefekti olemusse ja tegudesse. Seitse: 7 põhjust, miks JEESUS tuli, lk 22 Piibliõpetus: Kristuse surm ja ülestõusmine, lk 24 Kas see on vaid ajalooline fakt või peaks tähendama midagi ka minu elus täna? Kirjutab Jüri Vallsalu. Palvus: Isa, kus Sa oled? lk 26 Hingehoidja: Maailma kõige võimsam relv, lk 27 Kui suur on sõna võim ja kuidas me saaksime seda võimu teistele head tegemiseks kasutada. +3 lood, lk 28 Tõde või müüt: Kristlased on paremad kui teised. Piibli ABC: Abednego

Elust enesest Film: Peapõrutus, lk 14 Mis hinnaga tasub võidelda tõe eest? Raadio: Millest kuuled PlussPunktis? lk 17 Noortesaade PlussPunkt jätkab oma tegemisi ja toob Sinuni lühikokkuvõtte viimaste kuude saadetest. Noortekas: Raplakate tegemised ja võimas palvekogemus, lk 18 Toimetajalt: Vastutus oma aja kasutamisel, lk 29 Elukool: Aprillinaljad uuel tasemel, lk 30 Test: Kas oled talveunest ärganud? lk 31

14

Peapõrutus Tõe jälile asudes.

TOIMETUS

Raudkivi, Liisa Pindmaa, Artur Sirk,

Toimetuse kontakt

Peatoimetaja Joel Reinaru

Hanna Maria Salong, Sander Saard,

Plussmeedia

joel.reinaru@plussmeedia.ee

Karl Hendrik Bachmann, Maarja-

EELK Misjonikeskus

Liis Mölder, Jüri Vallsalu, Anniina

Tehnika 115, Tallinn 10139

Tegevtoimetaja Sirli Lend

Mikama, Elisabeth Vardja-Kangur,

pluss@plussmeedia.ee

sirli.lend@plussmeedia.ee

Kristi Tüvi, Sirli Lend, Samuel

plussmeedia.ee

Reinaru. Küljendaja Kalev Rodima

Väljaandja EELK Misjonikeskus

Keeletoimetaja Kaire Petrenko Teoloogiline toimetus Kristjan Luhamets Ajakirja koostasid Madis Kask, Mart Kask, Gloria Eliisabet Jäätma, Anete Palmik,   Pluss 1/2016 | www.plussmeedia.ee Madis Ehanurm, Triin-Mary Kaanefoto Madis Kask

2

Soovid toetada Plussi?

Koostöös

Toetamisvõimalus

Laste- ja Noorsootöö Ühendus

SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele:

Soome Luterlik

Swedbank EE482200001120254269

Evangeeliumiühendus

SEB EE551010602016015008

Soome Evangeelne Luterlik Rahvamisjon

Selgitusse: Pluss TRÜKK Kroonpress


Juhtkiri

Andnud KÕIK

A

rmas lugeja, toon Sinuni parima uudise, mis on inimkonnale eales osaks saanud. Ah et mis see on? Kas Sa oled kunagi midagi nii väga tahtnud, et see on pannud Sind ütlema või mõtlema: „Oleksin selle nimel kõigeks valmis!“? Niisugust lauset kuuleme tihti filmidest, sõpradelt, trollis või kus iganes. Sisuliselt peaks iga kord, kui seda fraasi kasutatakse, hoolsalt kõrvu teritama, sest see miski, mille nimel on keegi lausa kõigeks valmis, ei saa ju olla mõni tühine nutitelefon või kontserdipilet. Tegemist peab olema ikka millegi tõeliselt väärtuslikuga. Ometi on kurb tõsiasi, et tegelikkuses mõeldakse miski all siiski just sedasama nutitelefoni või kontserdipiletit. Mis võiks aga olla see KÕIK, milleks ollakse valmis, et oma tahtmist saada? Tihtipeale ei mõelda selle all absoluutselt kõike, vaid teatud väikesi järeleandmisi või ülesandeid, mida ollakse nõus tegema. Niisiis omab inimlikus mõttes mõiste „kõik“ alati mingeid piire. Nüüd selle parima uudise juurde. Jeesus Kristus on surnud meie eest, et meie ei peaks surema. Sellest tõsiasjast selgub, mis on Juma-

la jaoks MISKI, mille eest Tema on valmis tegema KÕIK. See oled Sina, armas lugeja! Mt 18:14 kirjutab: „Nõnda ei taha teie Isa, kes on taevas, et ükski neist pisikestest hukkuks.“ Jumal armastab oma loodud inimest nii palju, et miski muu pole Tema jaoks tähtsam. Jumal on andnud meie eest KÕIK, oma pojas läks Jumal ise ristile, et meid endale tagasi saada. Mina isana ei oleks valmis andma oma poega mitte kellegi eest, isegi mitte heade inimeste eest. Ometi andis Jumal oma poja ka minusuguse eest. Ja see parim uudis alles tuleb. Mt 10:39 ütleb: „Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle.“ Andes Jeesuse meie eest surma, ei jäänud Jumal oma pojast ilma, vaid Jeesuse surm ja ülestõusmine kinkisid ka meile võimaluse saada Jumala poegadeks ja tütardeks. Käesolevas ajakirjas saad lugeda nendest noortest, kes on sellest tõsiasjast aru saanud ning leidnud nõnda ELU. Rõõmsaid ülestõusmispühi! Joel Reinaru Plussi peatoimetaja

Plussi ajakirjanik! Milline on Sinu parim viis päeva alustamiseks?

Küsitles Mart Kask Fotod Madis Kask

Kristi Tüvi, Järva-Jaani:

Madis Ehanurm, Tallinn:

„Hommikul, kui äratuskell heliseb, lükkan selle viisteist minutit edasi, et silmad lahti saaks. Kui olen üles tõusnud, lähen kööki, praen muna peekoniga, teen rohelise taimetee ning istun akna äärde Piiblist häid kirjakohti lugema.”

„Hommikul on kindlasti väga raske ärgata, kuid selle asemel, et kella edasi lükata, tõmban kiirelt dressid selga ja teen auto lumest puhtaks, siis on reipus sees. Päeva võiks alustada kange piparmünditee või palvega. Hommikusöök on kindlasti päeva tähtsaim söögikord. Mulle meeldib hommikust süüa umbes kella kaheteist ajal.“

3

Pluss 1/2016  


Pluss lugu

„Eesmärk on olla poistele olemas, et nad tunneksid end armastatuna, neid kasvatada ja tuua Jeesusele lähemale.“

4  Pluss Pluss 1/2016 | www.plussmeedia.ee 1/2016 | www.plussmeedia.ee


Jalgpall ja Jumal -

mõlemad kirglikult südames Tekst Gloria Eliisabet Jäätma Fotod Madis Kask ja Anete Palmik

Kuldar Kaljuste ja tema abikaasa Margaret on Joshiah Venture nimelise organisatsiooni liikmed, mis tegutseb 13 Ida-Euroopa riigis ja kuhu kuulub üle 300 misjonäri, kelle ühine eesmärk on varustada noori juhte erinevates kogudustes ning aidata neil teha noortetööd.

„Mul oli seal laagris nii hea olla ning tundsin, et Jumal tõesti tahab mind oma riigi töös kasutada.“

Kui soovid osaleda jalka- või inglise keele laagrites, mine www.laagrid.ee ja registreeru!

5

Pluss 1/2016  


I

da-Euroopa on alates 90ndatest olnud lõunariikidega võrreldes väga ateistlik ning siinsed 35 miljonit inimest ei tunne isiklikult Jumalat. „Meie sihtgrupp on noored, kellele tahame rääkida Jumalast ning õpetada neid Temaga koos elama,” selgitab Kuldar, kes on Eestis tegutseva noorteühenduse KOMA liige. KOMA sai alguse sellest, kui kunagine kristlik noorteüritus Going Up muutus kiiresti väga populaarseks, küündides isegi 900 osavõtjani. Noortele oli see hea võimalus kooskäimiseks, kuid ei olnud ühist kogudust, kus koos ka usus kasvada. Nii rajati Risttee kogudus Tartus ning sellega tihedalt seotud organisatsioon KOMA, mille partnerkogudusi on Eestis paarkümmend.

Kinnitatud ja kindel valik Kuldari huvi misjonärielu vastu sai alguse kuus aastat tagasi, kui ta osales kristlikus noortelaagris English Camp. „Mul oli seal laagris nii hea olla ning tundsin, et Jumal tõesti tahab mind oma riigi töös kasutada. Sellist imelist tunnet kogedes mõistsin, et soovin seda teha täisajaga. Palusin Jumalalt märki kinnituseks, ning vaid mõne hetke möödudes nägin laagrimaja pingil kahte tüdrukut, kellega läksin vestlema. Juba poole tunni pärast võtsid nad Jeesuse oma ellu vastu ning see märk oli rohkem kui piisav. Ütlesin oma naisele, et tulen töölt ära ja tahan täisajaga Jumalat teenida,” muigab Kuldar, kes lisaks töölt lahkumisele viis ka oma pere Tartusse elama, kuna toona tegutses KOMA vaid seal. „Margaretiga oleme olnud õnnelikult abielus nüüdseks 10 aastat. Mehena on mulle väga oluline, et ka naine oleks minuga samal lainel, seega on mul eriti hea meel, et oleme mõlemad ühise perena misjonärid,” jagab Kuldar, kelle abikaasa aitab KOMAs kaasa tüdrukutega tegelemisel. Kuldaril ja Margaretil on kolm last: Albert Jeremija (8), Samuel Mooses (6) ja Matilda Rahel (3). „Albertile meeldib väga jalgpall ning ta naudib minuga vestlemist, Samuel aga armastab erinevalt Albertist minuga väga mürada ning Matilda on printsess, kes kasvab vendadega,” naerab Kuldar oma armsatest lastest rääkides.

Kalamaja kodudes Paar aastat tagasi tundsid Kuldar ja Margaret koos kolme teise perekonnaga Tartu Risttee kogudusest kutset kolida Tallinnasse, et rajada seal uus kogudus. „Jumal kutsus meid kõiki Kalamajja, kuhu saime palvevastusena ka oma perede-

6     Pluss 1/2016 | www.plussmeedia.ee Pluss 1/2016  |  www.plussme

le kodud. Teadsime, et see on piirkond, kuhu peame minema, ja et kogudus peaks käima koos meie endi kodudes. Sarnaseid kogudusi on maailmas veelgi, kes kogunevad kodudes just sellepärast, et meievanused noored pered ja üliõpilased sageli ei jõua pühapäeval kui nädala ainsal vabal päeval kirikusse. Meie püüame inimestega kohtuda seal, kus nad on, ja veeta ühiselt aega oma kogukonnas. Seda oleme nüüd juba terve aasta ka teinud,” selgitab Kuldar. Niisiis kogunevadki nüüdseks juba 40–50 inimest kahe erineva grupina igal pühapäeval üksteise kodudesse, kus süüakse koos pannkooke, palvetatakse, loetakse Piiblit ning veedetakse ühiselt kvaliteetselt aega, kasvades samas Jumalaga rohkem kokku. Isiklikumalt võetakse üksteise jaoks aega kahe- kuni kolmeliikmelistes DNA-gruppides, kus on kergem end avada ja koos palvetada. Suurenenud liikmete arvu tõttu on peagi oodata nelja erinevat gruppi, kuna Kuldari sõnul on lähedus Kalamaja kogukonnas väga oluline. „Üle 15 inimese ei mahu lihtsalt kellegi elutuppa ära ning siis kaob lähedus ja asja mõte,” põhjendab Kuldar.

„Kadunud lambaid“ otsima Kui Kuldar oli juba mitu aastat aidanud English Campi laagreid korraldada, jäi talle silma, et laagrites osaleb tüdrukuid oluliselt rohkem kui poisse. Küsimus, kuidas ka teismelisi noormehi kirikule lähemale tuua, jäi tema südamesse kripeldama. Olles olnud terve elu tihedalt spordiga seotud, tundis Kuldar, et just sport on see, mis poisse paelub. Varasemalt nii mõneski kristlikus spordilaagris osalenuna teadis ta, kuidas sõnumit Jumalast spordi kaudu kõige mõjuvamalt edastada. „Mu igatsus oli see, et niisugused laagrid oleksid mõeldud just teismelistele poistele, kes on elus juba raskusi kogenud, kes ei tunne end väärtuslikuna, kellel puudub isa või kes ei tea armastuse tegelikku tähendust.” Tasapisi hakkaski Kuldar oma viie kristlasest jalkasõbraga seda unistust teoks tegema. Entusiastlikud noored võtsid suvel kõik koos ühe nädala, suundudes Läänemaale ning käies seal läbi kõikvõimalikud suuremate külade jalgpalliväljakud, et leida poisse, kelle elusid paremuse poole muuta. Pärast 250 flaieri jagamist ning poiste Martna kooli laagrisse kutsumist oli laagri ajaks registreerunud ainult üks poiss. Meeskond koges laagrit ära jättes, et on täielikult läbi kukkunud. „Olime suures segaduses, kuna tahtsime ju midagi head teha, aga see ebaõnnestus. Kuid Jumal ütles mulle, et ma ei pea pahane olema selle pärast, mida mul ei ole, vaid õnnelik selle üle, mis mul on.” Niisiis hoidsidki avatud südametega noored mehed kinni sellest vähesest, mis neil oli: pallid mängimiseks, jalkasärgid ja pusad poistele jagamiseks ning kaks kirjakohta, millest nad juhindusid.


„Luuka 15 räägib kadunud lamba loo, mis õpetab meid kui lambakarjaseid ühe kadunud lamba pärast jätma ülejäänud 99 ning minema otsima seda kadunut. Otsustasime jätta oma igapäevased toimetused ja kõik muu, et otsida kutte, keda Jumal enda juurde igatseb, ning mitte lõpetada enne, kui oleme nad leidnud. Teine kirjakoht, mis meid kõnetas, oli Matteuse 10, mis räägib sellest, et kuhu iganes me läheme ja leiame eest avatud kodu või avatud ukse, siis sinna me jäägu ja ärgu me enam otsigu.” Nende kahe kirjakohaga mindigi teele ning pärast seiklusrikkaid tutvumisi erinevate noortega väljakutel palli tagudes olid nad leidnud koha, kus neid avasüli vastu võeti. Nii saigi Risti asula paigaks, kuhu „kadunud lambad” end olid peitnud. Risti aleviku noortega sõbrunedes hakkas Kuldar oma meeskonnaga seal piirkonnas iga kuu poistega aega veetmas käima: mängiti, räägiti lugusid ning ööbiti koolimajas. Aasta hiljem palusid sealsed poisid neil kauemaks jääda ning nii saigi alguse esimene laager.

Elav jalkatöö Nüüdseks tegelevad igakuiste jalgpallitreeningutega juba viis kogudust Eesti erinevates paikades ning kord aastas korraldatakse poistele ka suvelaager – nii juba 5 aastat. Iga kogudus, kes tahab sellist noortetööd alustada, teeb nädalase tuuri ümberkaudsetes kohtades, et sealseid poisse leida. „Kutsumine noortele tihti ei mõju. Toimib see, kui me ise läheme nende juurde – sinna, kuhu nad kuuluvad ja kus nad end turvaliselt tunnevad. Jeesus ka läks.” Treeningud nii Nõmmel, Lääne-Nigulas, Ristil, Paldiskis, Kurtnas ja Märjamaal toimuvad vastavalt sellele, kuidas ühist aega leitakse. Tehakse koos trenni, süüa, vaadatakse filme, arutletakse elulistel teemadel, loetakse Piiblit ning

tuntakse koosveedetud ajast rõõmu. „Kogunemiste peamine mõte ei ole mängida hästi palli ning teha head trenni. Eesmärk on olla poistele olemas, et nad tunneksid end armastatuna, neid kasvatada ja tuua Jeesusele lähemale. Õpetame neile, et meestel on peres vastutusrikas roll, et nad ei kordaks tulevikus oma isade vigu, hüljates oma perekonna.” Lisaks regulaarsetele treeningutele toimuvad ka mitmepäevased suvelaagrid nimega Football Club, kus poistel on võimalus avada end isiklikematel teemadel ka väikegruppides. „Laagreid korraldades pean tähtsaks seda, et jalgpall ja aeg Jumalast rääkimiseks oleksid eraldatud. Keset mängu ei saa teha pausi, eeldades, et poisid tahavad nüüd Jumalast kuulda. Samamoodi on oluline viibida koos mitu päeva, kuna poisid on üldjuhul kinnised ning paljudel neist ei ole kerge suhelda teiste kuttide ja meestega.” Laagrid lõppevad alati peoga, kuhu poisid saavad kutsuda ka oma sõbrad ja vanemad, kellele nad valmistavad ühiselt söögi, ja kus mängitakse ka jalgpalli.

„Jeesuse jüngrid olid ka noored, see tähendab, et Jeesus leiab just noortes midagi erilist ja tahab teid kasutada.“

Unistused lendu Jalkatöö edenemisel toimuva nüüd ka kogudustevahelised jalkaturniirid. Võisteldakse omavahel ning võitjatiim saab minna üheskoos reisile Poola, kus konkureeritakse Ungari ja Poola sarnase kogukonnatöö parimate meeskondadega ning veedetakse omavahel mõnusalt aega. Eelmisel aastal tuli Eestis võitjaks Nõmme meeskond, kes Poolas käis. Motiveeritult ja avatud südamega tegutseva Kuldari ning tema misjonitööga tegelevate sõprade unistus on, et seni algatatud kogukonnad laieneksid ning tekiks juurde ka uusi. Kuldar julgustab noori suurelt unistama: „Ärge suruge oma unistusi, mõtteid ja ideid maha, isegi kui need kellelegi teisele ei meeldi! Jeesuse jüngrid olid ka noored, see tähendab, et Jeesus leiab just noortes midagi erilist ja tahab teid kasutada. Kui Sa oled vähemalt 13-aastane ning tunned, et ka Sinu koguduses võiksid sellised trennid toimuda, anna julgelt teada. Sul ei pea olema midagi muud peale tahtejõu ja õige südamehoiaku.”

7

Pluss 1/2016  


Gospel

Tekst Madis Ehanurm Fotod Madis Kask

DANIEL REINARU

Missioon teha muusikat Daniel Reinaru on Püha Johannese kooli muusikaõpetaja ja muusik, keda tuntakse eelkõige sellistest kollektiividest, nagu Crux, Flammo või Reinaru Vennad. Viimasel ajal on Daniel aga hakanud kuulsust koguma oma ammuse salahobiga – muusika produtseerimisega.

8  Pluss Pluss 1/2016 | www.plussmeedia.ee 1/2016 | www.plussmeedia.ee


„Muusik on inimene, kes teeb muusikat kas mõne instrumendi või arvutiga, vahet pole.“

Koostöö artistidega: THE ILVES SISTERS APSALON CARINE JESSICA ANDRES JÄÄTMA

Muusikutee algus Danieli muusikutee sai alguse Haapsalu lastemuusikakoolis löökpilliõpingutega. Instrumendi valikut aitasid lihtsustada väikse poisina ühe omaaegse Soome gospelgigandi EXITi trummari käest kingiks saadud trummipulgad. Siiski ei olnud muusikakoolis käimine algul puhas rõõm, vaid pigem tüütu kohustus. Suure pöörde tõi gümnaasiumi ajal ühe Soome gospelfestivali külastamine, kus Danielile tuli publiku hulgas seistes selge mõistmine, et ta ei taha olla pelgalt muusika kuulaja, vaid soovib seda ka ise teha. Pärast nimetatud „valgustavat“ äratundmist muutus muusikakool kohustusest hobiks ja ühtlasi hakkasid avanema ka mitmed võimalused oma pillimänguoskuse praktiseerimiseks.

Trummidest klaveri ja arvutini Kuigi Danieli põhieriala olid trummid ja muud löökriistad, sattus ta tehnikahuvilise noorena vaimustusse arvutimuusikast – võimalusest arvutiga muusikat luua. Tolleaegsed tingimused olid eriti just arvutitehnika poole pealt üsnagi piiratud, otseselt heli arvutisse salvestamisest võis alles unistada. Ainus võimalus oli kasutada arvutis sees olevaid algelisi süntesaatorisaunde. Partiide sisestamiseks oli kaks valikut: toksida hiirega noote ekraanil olevale noodijoonestikule või kasutada MIDI süntesaatorit. Kuna viimane variant kiirendas tööprotsessi tunduvalt, siis innustus Daniel klaverimängust ning sattus täiendavalt õppima improvisatsiooni ja klaverisaadet õpetaja juures, kes suutis teda nakatada oma positiivse fanatismiga muusika ja muusikategemise osas. Seesama innustatus kiirgab Danielist välja ka tänasel päeval.

9

Pluss 1/2016  


Ühe muusikapala produtseerimise lugu Muusikaga mitte nii lähedases suhtes olevatel inimestel võib tekkida küsimus, kuidas see muusika produtseerimine siis käib. Lühidalt öeldes saab siis, kui muusikapala viis ja sõnad on valmis, pöörduda edasise abi saamiseks Danieli poole. Koos autoriga kuulatakse esialgset lugu, arutatakse, milline visioon kummalgi tekib, ja siis läheb peamine produtsenditöö lahti. Esialgu tuleb otsustada, milline instrument on loos kandval kohal, ning seejärel saab hakata selle kõrvale teiste pillide partiisid välja mõtlema. Produtsendina on Daniel õppinud muusikat tegema ka ilma instrumendita – lugu peas kõlamas, võib mõttetööd erinevate pillide ja partituuridega teha kus iganes, kasvõi pargis jalutades. Kui mõttetöö on piisavalt kaugele jõudnud, saab hakata juba demo salvestama ning kui juhtub, et salvestamise ajal tekivad uued ideed, peab täiusliku tulemuse saamiseks needki järele proovima ja kuulama. Lõpuks tuleb Danieli sõnadega: Kes on muusikaprodutsent? parim variant Produtsent on see inimene, kes vastutab loo või välja valida ja albumi valmimise eest. Tal peab olema väljakujunenud ühtseks looks muusikamaitse ning ta peab suutma seda vastava loo „kokku mänjaoks rakendada. gida“.

Usust ja ametist Kuigi Daniel on suurepärane multiinstrumentalist, ei arva ta, et musikaalsust saab mõõta ainult pillimänguoskusega. „Muusik on inimene, kes teeb muusikat kas mõne instrumendi või arvutiga, vahet pole,“ leiab Daniel, kes austab ise kõiki muusikastiile barokist rokini. Noormehe eriline lemmik on aga popmuusika, mille juures paelub teda see, kuidas näiliselt väga lihtsate lugudega liigutatakse inimeste südameid. Kuidas see täpselt toimub, on küsimus, millele Daniel ei väsi vastust otsimast! Kristlasest muusikaprodutsent ei erine Danieli arvates kuidagi kristlasest mõnel teisel ametikohal. Usku ei näita ju amet, vaid pigem inimese elu ja suhtumine. Tööga seoses puutub Daniel kokku mitmete erinevate inimestega, kellel on elust ja usust oma arusaamad, mis ei pruugi tema omadega alati kattuda. Koostööd erinevate inimestega Daniel aga ei pelga, sest kristlaste mõte ongi ju elada maailma keskel ja olla oma eluga tunnistuseks. „Hommikul trolliga tööle sõites võib seal kohata igasuguseid inimesi: noori, vanu, mehi ja naisi, kindlasti ka teiste religioonide esindajaid, aga trollist väljudes ei tunne ma, et mina või mu usk oleks kuidagi muutunud – olen täpselt samamoodi kristlane!“

„Muusika on Jumalik kingitus, seda ei tohiks muuta mitte kellegi monopoliks!”

10  Pluss Pluss 1/2016 | www.plussmeedia.ee 1/2016 | www.plussmeedia.ee


Hanna Veermäe -

Persoon

tunnete väljendamine piltide ja laulude kaudu Hanna Veermäe on 17-aastane energiline kristlane Tallinnast, kes õpib 32. keskkooli 11. klassis. Kooli kõrvalt tegeleb Hanna aktiivselt laulmisega, teenides kaasa koguduse ülistusbändis, ning lisaks mängib tema elus väga olulist rolli ka pildistamine.

Kodukogudus: 3D Lemmik-kirjakoht: 1 Jh 4:9–10 Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime. Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest.

Tekst Triin-Mary Raudkivi Fotod Anete Palmik ja Liisa Pindmaa

Millal hakkasid tegelema fotograafiaga?

Mida tähendavad Sinu jaoks ülestõusmispühad?

Aasta tagasi laenasin sõbrannalt kaamera ja kuna see jäi mõneks ajaks minu kätte, siis mõtlesin, et proovin sellega ka niisama oma lõbuks pilte teha. See hakkas mulle meeldima ning palusin kaamerat pikemaks ajaks laenuks. Oma isikliku kaamera sain juulis sünnipäevaks.

Jumal on minu jaoks Päästja mitmes mõttes ning üks neist on see, et Ta saatis oma ainsa Poja Jeesuse minu eest ristile. Jeesus tõusis pärast ristilöömist surnuist üles ning see on lootuse märk, sest Jeesuse surma ja ülestõusmise läbi oleme meie päästetud, kui oleme Ta oma ellu vastu võtnud.

Mida fotograafia Sulle annab? Fotograafia avab mulle tee erinevate inimesteni ning avardab silmaringi.

Mida Sa tahad oma piltidega esile tuua? Kuna enamasti pildistan inimesi, meeldivad mulle nende ehtsad ja vahetud emotsioonid. Arvan, et fotograafia ongi just nende eriliste hetkede ja tunnete püüdmine.

Kuidas jõudsid laulmiseni? Selles saan ”süüdistada” ainult oma ema. Kui olin 3-aastane, viis ta mu lauluringi ning sealt kõik algaski. Kui kasvasin suuremaks, õppisin laulmist edasi ning nii on see läinud.

Kes on Su eeskuju? Minu eeskuju fotograafias on Anete Palmik. Anete on ülilahe ja armas inimene ning lisaks ka tohutult andekas. Tal on väga palju häid ideid ning oskus neid teostada.

11

Pluss 1/2016   Pluss 1/2016  


Misjon

Kenneth Dasvand – misjonär, kes tahab olla noorte jaoks olemas

Tekst Artur Sirk, Fotod Erakogu

K

enneth Dasvand on 35-aastane Norrast pärit misjonär, kes on tegelenud Eestis noortetööga juba aastast 2004, mil ta käis siin misjonireisil. Tol reisil juhtis Kenneth noortegruppi, kelle eesmärk oli jagada evangeeliumi läbi muusika, tantsu ja erinevate jutluste. Korraldati noorteüritus Pärnu kontserdimajas, kus osales koguni mitusada noort. Pärast üritust otsustas Kenneth jääda Eestisse paar kuud kauemaks kui teised meeskonnaliikmed ning aitas Pärnu vabakoguduse noortegruppi edasiste üritustega. Selle ajaperioodi lõpuks oli Kenneth Eestisse täielikult armunud ja tema plaan naasta Norrasse õpinguid jätkama muutus. Norra ülikool sai järgnevate aastate jooksul magistrikraadiga lõpetatud hoopis Eestis elades.

Visioon noortetööks Kennethi eemärk noortejuhina Eestis oli ehitada üles noortegrupp, kus kristlased saaksid usus kasvada ja kuhu oleks kerge tuua uusi inimesi. Nii koguneti enne reedeõhtusi noortekaid igal kolmapäeval, et palvetada, vaadata üle, kuidas möödunud kokkusaamine oli läinud, planeerida järgmist ning otsida Jumala juhtimist. „Seal sain ma julgustada noori mõtlema Jumalale ja sellele, kuidas Ta saab alati kasutada neid, et jõuda teiste inimesteni. Tahtsin, et noortel oleks koht, kus nad võiksid tõesti kogeda, et Jumal armastab neid ja et Temal on plaan nende elu jaoks.“

Veidi läks küll aega, aga lõpuks hakkasid inimesed kutsuma oma klassikaaslasi ja sõpru noorteõhtutele ning ajapikku osalejate arv aina kasvas. Paari aasta pärast nägi noorteklubi välja nagu need unistused ja visioon, mis Kennethil selle jaoks olid. „Oli imeline näha, kuidas peaaegu viisteist noortejuhti, kellest enamik olid äsja kristlasteks saanud, tulid reedeti varem kohale, et õhtut ette valmistada ning palveosaduses olla. Nad palvetasid nii kirglikult, et teised inimesed saaksid kogeda Jumala armastust.“ Kenneth ja tema meeskonnaliikmed läksid välja ka misjonäridena ja teenisid väikeses Sindi linnas Pärnu lähistel. Koos tehti mis tahes praktilisi töid, mida linnavalitsusel oli neile pakkuda, et kogukonda aidata. Ka korraldasid nad Sindis spordiõhtuid ja perepäevi koos muusika, tantsu ja lõbusate tegevustega lastele.

Kennethi motivatsioon „Avastasin Jumala armastuse ja plaani minu jaoks oma Norra noortegrupi kaudu, mille liikmed tahtsid kasutada oma aega ja ressursse, et jõuda uute inimesteni.“ Kenneth oli üks nendest uutest inimestest ja kui ei oleks olnud neid, kes temani jõudsid, ei oleks noormees praegu seal, kus ta täna on. Just sellepärast põleb ka Kennethis soov teisteni ulatuda. Teda motiveerib igapäevaelu Jumalaga –

„Tahtsin, et noortel oleks koht, kus nad võiksid tõesti kogeda, et Jumal armastab neid ja et Temal on plaan nende elu jaoks.“ 12  Pluss 1/2016 | www.plussmeedia.ee


Pea meeles! „Ma tahan, et Sa teaksid, et Jumal armastab Sind. Ta lõi Sind just selliseks, nagu Sa oled. Sa oled väärtuslik. Ta saab kasutada Sind olulise õnnistusena teiste jaoks, seega ära alahinda iseennast ega seda, mida Jumal saab Sinu kaudu teha.“ KENNETH DASVAND

kvaliteetaeg Tema ja Tema sõnaga. Palve kaudu täidab Jumal Kennethit oma armastuse ja jõuga. „Minu soov on, et ka teised saaksid seda armastust kogeda,“ ütleb Kenneth. Enamik inimesi teeb otsuse kristlasteks saada enne 19. eluaastat, seepärast on tähtis, et kogudused keskenduvad järgnevale põlvkonnale. Kuigi Kenneth ei tegutse enam noortejuhina, on ta osa Pärnu Kristliku Elu Keskuse juhtide meeskonnast, kes on fokusseeritud sellele, et jõuda uue põlvkonnani. Kennethi arvates on lihtne kutsuda inimesi kohtadesse ja üritustele, mis on palves ette valmistatud ja heal tasemel organiseeritud. Siis on ka koguduseliikmed julgemad teisi kaasa tooma, sest nad on põnevil eesootava suhtes. Oluline oskus on kogudusse tulnud inimesi hästi vastu võtta, olla nendega avatud ja sõbralik. „Kui räägime kvaliteedist, siis on lihtne mõelda ressurssidele, tehnikale ja osavatele muusikutele, aga suurim kvaliteet, mida saame pakkuda, on meie endi südamete valmisolek teenida ja olla olemas teiste jaoks.“

Meie kui misjonärid Kenneth usub, et iga kristlane on kutsutud misjonäriks, olgu siis koolis, töökohas, kodus, sõprade hulgas või kus iganes me parajasti viibime. Misjonär on see, kes vastab „jah“ Jeesuse kutse-

le järgneda Temale. Siinkohal on väga olulised kogudus ja noortegrupid, sest me ei ole kutsutud toimima üksinda, vaid kogukonnana, kus saame üksteist julgustada ja üksteise kõrval Jumalat teenida. Kenneth usub, et see ongi viis, kuidas jõuda inimesteni Eestis ja kuidas Jumal saab Sind kasutada.

„Kui räägime kvaliteedist, siis on lihtne mõelda ressurssidele, tehnikale ja osavatele muusikutele, aga suurim kvaliteet, mida saame pakkuda, on meie endi südamete valmisolek teenida ja olla olemas teiste jaoks.“ 13

Pluss 1/2016  


Film

14  Pluss Pluss 1/2016 | www.plussmeedia.ee 1/2016 | www.plussmeedia.ee


PEAPÕRUTUS CONCUSSION (2015)

Peapõrutus on tõsielul põhinev spordidraama ameerika jalgpallist ja sellega kaasnevatest vigastustest ning ühe väikelinna arsti, dr Bennet Omalu (Will Smith) võitlusest, et tõde päevavalgele tuua.

„Jumal ei ole inimest loonud ameerika jalgpalli mängima.“

Tekst Madis Ehanurm Fotod Movie Picture DB

15

Pluss 1/2016   Pluss 1/2016  


Tõe jälile asudes

Publikumenu hoidmiseks tuleb tagada spordialade vaatemängulisus.

Tänapäeva maailmas on sport üks suuremaid ärisid. Publikumenu hoidmiseks tuleb tagada spordialade vaatemängulisus. Ameerika jalgpalli juures ei köida miski publikut enam, kui uhked touchdown’id, vastase „mahavõtmised“, või natuke verd ja segadust – meeste mäng, peabki veidi karm olema. Lisaks on mängijatel seljas tänapäevane kaitsevarustus, et kõikvõimalike vigastuste ohtu minimaliseerida. Ometi satub Omalu noa alla 50-aastase omaaegse tähtmängija surnukeha. Kuna doktor on Nigeeria juurtega ja ei huvitu ameerika rahvuslikust spordialast, siis ei võeta hästi omaks tema soovi kunagisele tippmängijale põhjalik lahang ja aju-uuring teha. „Infarkt on põhjus, kuidas ta suri, aga see pole vastus küsimusele, miks ta suri,“ ütleb Bennett Omalu, olles valmis kõik vajalikud uuringud oma taskust kinni maksma. Inimesed ei mõista, et samasuguse kirega, nagu nemad suhtuvad oma lemmikspordialasse, suhtub arst oma „patsientidesse“. Omalut huvitab lihtsalt tõde, ta ei taha kellegi vastu sõda alustada, aga sõda sellest ometi kujuneb…

Raskustest võiduka lõpuni Sama huvitav, nagu on jälgida arsti võitlust tõe päevavalgele toomise eest, on ka tema eraelulistele arengutele kaasa elada: kirikus käimine, kohtumine oma tulevase kaasaga, abiellumine, pere loomine. Ameerika jalgpalli kahjulikest tagajärgedest teadusartikli avaldamine ja teised probleemid võivad paljusid peresid lõhki ajada. Siin on hea filmitegelastest eeskuju võtta,

Omalut huvitab lihtsalt tõde, ta ei taha kellegi vastu sõda alustada, aga sõda sellest ometi kujuneb…

16  Pluss Pluss 1/2016 | www.plussmeedia.ee 1/2016 | www.plussmeedia.ee


kuidas nad on üksteisele muredes ja hädades toeks. Nii Omalut kui ka tema abikaasat tabavad mitmed tagasilöögid, aga mõnikord on kannatused kasuks. Nagu kirjutab Paulus: meie nõtruses saab Jumala vägi täielikuks. Ka Jeesus tuli ju nende juurde, kes Teda vajasid – tervetel inimestel ei ole arsti tarvis. Kannatused ei ole meeldivad ega mugavad, aga need on suurepärased võimalused lasta Jumalal ennast kasvatada. Pärast pikka võitlust mitmel rindel saavutab dr Omalu lõpuks selle, mida ta taotles: tõde tõuseb päevavalgele. Teda ja tema tööd tunnustatakse. Kõik see sai võimalikuks tänu järjekindlale tegutsemisele, tugevale usule ning sõprade, perekonna ja Jumala toele.

Inimvõimete piirid „Jumal ei ole inimest loonud ameerika jalgpalli mängima,“ kõlab doktor Omalu seletus vigastuste päritolu kohta. Inimese füüsis ei ole võimeline taluma ega summutama peapiirkonda tabavaid põrutusi. Aastate (aastakümnete) jooksul järjepidevalt kogetud kerged peatraumad on kõnealuse filmi sündmusteahela algatanud haiguse peamiseks põhjustajaks. Meie ihu on Jumala kingitus ja Püha Vaimu tempel, ei ole õige seda teadlikult ohtu seada. Jumal on andnud meile jõu oma füüsilisi võimeid arendada ja end proovile panna. Samamoodi on Ta andnud ka arstidele tarkuse öelda, kust jookseb meie sooritus- ja taluvusvõime piir. Me ei saa linnu kombel lennata või kala moodi vee all hingata, aga on piire, mida võime nihutada. Et elus ja usus areneda, on meil vaja sageli oma mugavustsoonist väljuda ning oma võimeid proovile panna. Võimalusi selleks leiame iganädalases rutiinis küllaga – näiteks oma füüsilise keha eest hoolitsemine trennis käies, vaimsete võimete proovilepanemine võimalikult headele tulemustele õppides või pühapäevahommikune varajane ärkamine, et kirikusse jõuda.

Raadio

PlussPunkt

Plu ssP un kti raa dio saa de on eet ris iga ku u esi me sel ja ko lm an dal esm asp äev al Pe rer aa dio s ke ll 22: 00 .

PlussPunkt on saade, mida teevad noored noortele ja mis julgustab noori kristlasi nende usuteel. Saates arutletakse huvitavatel teemadel, usutletakse põnevaid stuudiokülalisi ning muidugi ei puudu ka noortepärane kristlik muusika. Sel hooajal on PlussPunkt saanud endale peale uue kuue ka uued saapad – veebruaris startisid stuudios kaks uut saatejuhti: Iiris Kohv ja Sander Saard. Nende esimest saadet ”Uus algus”, kus külaliseks oli Hendrik Adler, saab järelkuulata Pereraadio kodulehel. Jaanuari saadet ”Räägime elust” juhtis juba eelmistest aastatest tuttav raadioduo Hanna Maria Salong ja Joosep Serva, kelle külaliseks olnud Madis Ehanurmega vastati koos erinevatele küsimustele oma elu kohta. Veebruari saatest ”Vaimulik kõne” saab kuulata EELK vaimulike konverentsil tehtud intervjuusid Marek Rootsiga Keila koguduse noortetööst ning KatrinHelena Melderiga Järva-Jaani koguduse noortetööst ja JäPe ettevalmistustest.

Kõikide saadete järelkuulamine: www.pereraadio.ee Pereraadio sagedus on Tallinnas 89,6 MHz ja Tartus 89,0 MHz. Kuulmiseni! Tekst Hanna Maria Salong Fotod Sander Saard ja Hanna Maria Salong

17

Pluss 1/2016  


Noortekas

RAPLAKATE MÕNUS SELTSKOND TEGUTSEB OMA LINNAS JA KOGUDUSES

Uskumatu! Ma olen täiesti sõnatu! Nii nagu Jumal teeb kurtidest kuuljad, tummadest rääkijad ning surnutest elavad, äratas Ta ka minu. Ma pole kunagi kogenud nii võimsat eestpalvet, mille osaliseks sain just praegu. Värisen, nutan ja olen õnnelik samal ajal! Tekst ja fotod Karl Hendrik Bachmann

Raplakate tihe noortetöö graafik

Elumuutev palve

Plussi toimetajate luubi all on Rapla. Raplas on väga vinge ning tegus trobikond noori, kes toimetavad sealses vabakoguduses, korraldades filmiõhtuid, noortetööd ning erinevaid hooajale vastavaid üritusi. Näiteks on neil olemas Teenimisprojekt. Selle projekti raames toetatakse abivajajaid, ostes neile uusi riideid, koolitarvikuid jms. Kusjuures osa riideid riputatakse ka tänavatele, näiteks kindad – keegi, kellel neid vaja läheb, saab tulla ja võtta. Needsamad noored kogunevad reedeti koguduses, et ülistada koos Jumalat. Nad laulavad, naudivad võitud palveid, arutavad ühiselt Piibli üle ning mõne tähtpäeva puhul viskavad ka muuseas ühe salto. Plaani järgi toimub iga kuu esimesel ja neljandal reedel noortekas, teisel reedel on filmiõhtu ning kolmandal teenimine. Tänasel noortekal olid meiega ka rootslased Emanuel ja Daniel. Oli lausa rõõm näha, kuidas kaks väga optimistlikku kutti astuvad autost välja ning küsivad: “Tere, kuidas läheb?” “Hästi!” Daniel mängis meile kitarri ning Emanuel jutustas, kuidas Aabraham pidi ohverdama oma poja Iisaki, kuid viimasel hetkel ütles Jumal, et tegu oli vaid testiga, mille Aabraham läbis. Pärast jutlust arutasime, kas meie oleksime nõus ohverdama midagi sarnast või mida oleksime üldse valmis ohvriks tooma.

Väga vahva osa õhtust oli see, kui pidime end üles rivistama vastavalt vanusele või siis jalanumbrile, kuid rääkida ei tohtinud. Leidsime ühise keele, suheldes žestidega, ning lõpuks said kõik ilusti õiges järjekorras ritta. Pärast mängimist ning arutlemist laulsime veel veidi ning langetasime siis pead, et palvetada. Seejärel, pead tõstmata ning silmi avamata, tõstsime käed ja soovisime kogu südamest, et Jumal juhataks meid ning aitaks meil loobuda ahnusest. Kõigil oli ka võimalus palvetada koos Emanueliga, samal ajal kui teised laulsid ülistuslaule koos Danieliga. Astusin nurka Emanueli juurde ja palusin tal teha koos minuga kiire palve, et meil kõikidel läheks hästi. Emanuel pani mulle käe õlale ning pöördus Jumala

18  Pluss 1/2016 | www.plussmeedia.ee


poole. Langetasin pea ning kuulasin Emanueli palvet. Emanueli hääl tõusis ja muutus aina valjemaks. Lõpuks kostis see juba üle inimeste laulmise. Mu keha hakkas vaikselt värisema ning silmanurka kippusid pisarad. See oli tõesti võimas hetk! Laulu ja palve koostoimel sündis midagi nii võrratut, mis tegi südame soojaks ja tekitas mulle enneolematud liblikad kõhtu. Nii mõnus oli lahkuda kogudusest tundega, et ma ei ole üksi. Kindlasti olete ka kõik teie teretulnud Rapla Vabakoguduse noortekatele ja muudele üritustele. Kohapeal on garanteeritud hea tuju, suurepärane muusika ja vägev seltskond! Aamen!

Emanuel jutustas, kuidas Aabraham pidi ohverdama oma poja Iisaki, kuid viimasel hetkel ütles Jumal, et tegu oli vaid testiga, mille Aabraham läbis.

MISJONIKONVERENTS 19. AUGUSTIL VÕRUS

VAIMULIK LAULUPÄEV 20. AUGUSTIL PÕLVAS

Rapla Vabakoguduse noortekate info leiad: www.facebook.com/rapla.xnoortekas

Jumalateenistused, kontserdid, laste- ja noorteüritused, ekskursioonid ja näitused jmt Võru praostkonna kogudustes 19 www.heldetaevas.ee Nuotta 9–10/2015   Pluss 1/2016  


Piiblitegelane

Pontius Pilaatus Tekst Hanna Maria Salong Illustratsioon Mihály Munkácsy „Jeesus Pilaatuse ees“ (Foto Wikipedia)

Kes oli see mees, keda teame Jeesuse ristilöömise loost kui kurja valitsejat ja hukkamiskäsu andjat? Kas ta tegi seda vastumeelselt või oma südametunnistuse kohaselt?

5 Pontius Pilaatusega seotud fakti:

1) Pilaatust mainitakse veel Apostlite tegude raamatus ja Pauluse kirjas Timoteusele; 2) Pilaatuse surma põhjus on senini teadmata; 3) Pilaatus on Etioopia kopti kiriku pühak; 4) „Urban dictionary“ järgi kirjeldab nimi Pontius Pilaatus inimest, kes on sunnitud tegema midagi sellist, mida ta ei taha; 5) Pilaatus esineb tegelaskujuna ka maailmakirjanduses, näiteks Bulgakovi romaanis „Meister ja Margarita“ ning Dante „Jumalikus komöödias“.

20  Pluss Pluss 1/2016 | www.plussmeedia.ee 1/2016 | www.plussmeedia.ee


Jumala ettur Ühe ingliskeelse sõnaraamatu („Urban dictionary“) kohaselt võib nimega Pontius Pilaatus kirjeldada inimest, kes on sunnitud tegema midagi sellist, mida ta ei taha. Pühapäeviti kirikus loevad kristlased usutunnistuses, et Jeesus on „kannatanud Pontius Pilaatuse all“. Sellest mehest sai üks kuulsamaid Rooma prefekte, kelle nimi on jäänud surematuks.

Ajalooline taust 1961. aastal leidis kunagise Rooma impeeriumi aladelt Itaalia arheoloog Dr. Antonio Frova kivi, millesse oli raiutud ladinakeelne nimi Pontius Pilaatus. Sellest leiust sai ajalooline tõestus, et Pilaatus elas ja töötas keiser Tiberiuse valitsemisajal. Pontius Pilaatus oli Juudamaa prefekt aastail 26–36. Tänu keisri lemmiku staatusele suhtus ta juutidesse eriti julmalt, minnes vastuollu Rooma impeeriumi põhimõttega austada vallutatud rahvaid. Pilaatuse valitsemismaneer viis juudid mässu äärele, mille kartuses ta võttiski vastu otsuse Jeesus risti lüüa.

Süüdimõistmise lugu Pilaatusest räägib Piibel kõikides evangeeliumides ning teda mainivad ka mõned järgnevad pühakirja raamatud. Ülempreestrid koos vanemate, kirjatundjate ning Suurkohtu liikmetega viisid Jeesuse Pilaatuse ette. Igas evangeeliumis küsib Pilaatus Jeesuselt: „Kas sina oled juutide kuningas?“ Saanud vastuseks, et need on Pilaatuse sõnad, mitte Jeesuse omad, ei leia valitseja tal süüd. Kuid juudid käivad Pilaatusele peale, et ta Jeesuse siiski süüdi mõistaks. Luuka evangeeliumis saab Pilaatus teada, et Jeesus on pärit Galileast. See annab talle võimaluse veeretada otsuse tegemise koorem endalt Heroodesele, kuid ka too ei leia Jeesusel süüd, mille tagajärjel saavad Pilaatus ja Heroodes sõpradeks. Otsus jääb siiski Juudamaa prefekti teha. Küsides mitmeid kordi rahvalt üle, kas nad soovivad Jeesust hukata, jääb vastus samaks, kuna ülempreestrid on rahvahulga üles ässitanud. Pilaatus pakub juutidele veel viimase võimaluse, lubades paasapühade puhul ühe vangi vabaks lasta, kuid tema üllatuseks valib rahvas mõrvar Barabase. Johannese evangeeliumis küsib Pilaatus Jeesuselt, miks too nõnda käitub – kas ta ei saa aru, et Pilaatusel on meelevald teda hukata või päästa. Jeesus vastab, et Pilaatusel ei oleks mingit võimu, Soovitus: kui seda ei oleks

Sellest mehest sai üks kuulsamaid Rooma prefekte, kelle nimi on jäänud surematuks. talle antud ülalt, ja suurem patt lasub sellel, kes on ta andnud Pilaatuse kätte (Jh 19:10–11). Niisuguse vastuse peale püüab Pilaatus Jeesust veel suurema innuga vabastada, kuid juudid väidavad, et Jeesus on reetnud Rooma riigi, nimetades ennast kuningaks. Meie õnneks oli Pilaatus arg mees. Juutide ülestõusu kartuses otsustas ta Jeesuse hukata, hoolimata oma naise hoiatusest seda mitte teha. Kuna juutide lärm aina kasvas, pesi Pilaatus oma käed rahvahulga nähes ära, eemaldades endalt nõnda süü, ning andis Jeesuse risti lüüa. Ristipuule lasi ta kirjutada Jeesuse kuriteo: INRI ehk juutide kuningas (akronüüm ladinakeelsetest sõnadest Jesus Nazaremus Rex Judeorum). See solvas juute, kuid Pilaatus vastas, et mida ta on kirjutanud, seda ta ei muuda.

Pärast ristilöömist Kui hukkamispäeva õhtu oli kätte jõudnud, tuli Joosep, rikas ja lugupeetud mees, kes oli salajane Jeesuse jünger, paluma Jeesuse surnukeha. Alguses ei suutnud Pilaatus uskuda, et Jeesus on juba surnud, kuid saanud selle kohta kinnituse, käskis ta keha Joosepile anda. Päev pärast neid sündmusi tulid Pilaatuse juurde ülempreestrid, kes hoiatasid, et Jeesus oli ette kuulutanud oma ülestõusmist kolme päeva pärast. Võiks arvata, et mees, kes ei ole juut, isegi ei mõtle niisuguse ettekuulutuse täitumise peale, kuid kuna Pilaatus näitab ennast argpüksina, võib oletada, et samal ajal kartis ta tegelikult ka Jeesust. Pilaatus andis oma valvesalgale käsu hauda valvata. Nendestsamadest sõduritest said küll ülestõusmise tunnistajad, kuid nad osteti ära, et nad räägiksid, nagu oleksid jüngrid surnukeha ära varastanud. Seda juttu usutakse juutide seas tänapäevani.

Jumala töö ettur Pontius Pilaatus mängis hiiglaslikku rolli kristluse tekkes. Kõik läks nii, nagu pidi minema: süütu Tall suri meie pattude eest. Lugedes evangeeliume, näeme maavalitseja püüdu Jeesust päästa, ehkki see ei õnnestunud. Kuid oma tegudega kindlustas Pilaatus hoopis ülestõusmise tõesuse: leidmata Jeesusel süüd, lastes Ta risti lüüa, pannes haua valve alla – olles Jumala töö ettur.

Eesti keeles on välja antud Carl Eduard Hasselblatt’i raamat ”Pontius Pilatus” - sealt saad põhjaliku ülevaate sellest olulisest piiblitegelasest.

21

Pluss 1/2016  


Seitse

Tekst Maarja-Liis Mölder Foto Pixabay

7 põhjust, miks JEESUS tuli Jeesusest, Tema tegudest ja õpetusest räägitakse kirikus sageli. Ülestõusmispühad ajendavad veel sügavamalt mõtlema, miks pidi Jeesus üldse maailma tulema. Pluss leidis sellele vähemalt seitse head põhjust. Jeesus näitas oma eluga, kuidas panna teiste vajadused enda omadest ettepoole ehk kuidas armastada.

1

Lõhutud suhte taastaja

Enne pattulangemist oli inimesel Loojaga väga lähedane suhe. Aadam ja Eeva elasid koos Jumalaga Eedeni aias ning neil oli alati võimalus Temaga suhelda. Kui aga esimesed inimesed pattu tegid, katkes ka püsiühendus Jumala ja inimkonna vahel. Edaspidi tuli Loojaga kontakti saamiseks minna mõne preestri või prohveti juurde ja järgida paljusid reegleid. Jeesuse tulek ja ristisurm lõhkusid seina, mis oli Taevase Isa ja meie vahel, ning andsid inimestele taas võimaluse isiklikuks suhteks Temaga.

22  Pluss Pluss 1/2016 | www.plussmeedia.ee 1/2016 | www.plussmeedia.ee

2

Täiuslik ohver

Enne Jeesuse tulekut pidid inimesed oma üleastumiste andekssaamiseks loomi ohverdama. Ent ükski ohvriloom ei olnud piisav, et kustutada täielikult pattu, mille Aadama ja Eeva tegu oli inimese loomusse „sisse kirjutanud”. Kuna Jumal armastab meid väga, otsustas Ta saata oma poja, kelle surm oli lõplik ohver, mille kaudu võivad inimesed jälle puhaste ja õigetena Jumala ette tulla. Niisiis võime julgelt uskuda Jumala sõna, mis ütleb: „Nüüd ei ole enam mingit hukkamõistu neile, kes on Jeesuses Kristuses” (Rm 8:1).


3

4

Eeskuju

Jeesuse teekond maa peal ei olnud küll väga pikk, kuid jättis sellegipoolest imelise eeskuju, mille poole meie kristlastena peaksime püüdlema. Ent Tema tegudest ja õpetussõnadest ei pruugi olla lihtne juhinduda. Kes meist ikka väga meelsasti näiteks oma vaenlast armastaks? Ometi on see koos Jumalaga käies täiesti võimalik. Jeesus näitas oma eluga, kuidas panna teiste vajadused enda omadest ettepoole ehk kuidas armastada. See võiks olla peamine eesmärk meiegi igapäevaelus.

Eluleib

Inimestena otsime alati midagi, mis meid täidaks. Mõni teeb karjääri, teine pidutseb, kolmas ostab endale kalli auto jne. Tegelikult võime enestes tühjust tunda ka siis, kui kõik on justkui olemas. Jeesus tuli sõnumiga, et asjad ja inimesed võivad küll mingiks ajaks rahuldust pakkuda, kuid need ei saa täita Jumala-kujulist auku meie südames. „Jeesus ütles neile: „Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi.”” (Jh 6:35)

5

Vabadus

Isegi kui oleme valinud tee koos Jumalaga, võivad meie ellu märkamatult sisse hiilida esmapilgul väikesed segajad, näiteks liigne muretsemine, laiskus, madal enesehinnang, mõni sõltuvus või haigetsaamised, millest on raske vabaneda. Paulus kirjutab: „Vabaduseks on Kristus meid vabastanud” (Gl 5:1). Jumala jaoks ei ole suuri ja väikeseid muresid. Ta igatseb, et kogeksime vabadust kõigis eluvaldkondades ja usaldaksime Tema kätte kõik, millega võitleme.

6

Uus lootus

Evangeelium tähendab rõõmusõnumit. See on lugu sellest, kuidas Jeesus tuli, et muuta lootusetuna näivat olukorda. Jumal sekkub alati siis, kui tundub, et inimlikult ei ole enam mingit lahendust. Evangeelium on julgustus nendeks hetkedeks, mil on väga raske ja paistab, et midagi ei lähegi paremaks ning väljapääsu pole. Jumalas on alati lootus ja lohutus, Tal on alati lahendus, peame ainult küsima! „Sest mis iganes enne on kirjutatud, see on kirjutatud meile õpetuseks, et meil kannatlikkuse ja pühakirja julgustuse kaudu oleks lootust.“ (Rm 15:4)

7

Läkitus

Jumal on teinud meile hindamatu kingituse ja parim, mida Tema kingiga teha, on jagada seda teistega. Jeesus kutsub meid üles olema maailmale valguseks, elades välja rõõmu, mille Ta on meisse pannud. Jeesus tuli, et teenida, ja Ta igatseb, et ka meie teeniksime inimesi enda ümber ning täidaksime neid ülesandeid, milleks me Jumala riiki oleme kutsutud. Alati ei pea sooritama midagi väliselt suurt, et Jumal meie eludes säraks. Oluline on meie valmisolek ka väikesteks heategudeks ning rõõm nende tegemisel.

23

Pluss 1/2016   Pluss 1/2016  


Piibliõpetus

KRISTUSE SURM JA ÜLESTÕUSMINE Tekst Jüri Vallsalu, Autor on EELK Hageri koguduse õpetaja. Foto Soome kirikuvalitsus / Anniina Mikama

Jeesuse Kristuse ristisurm ja surnuist ülestõusmine on kristliku kuulutuse vundament. Ilma usuta sellesse ei oleks kristlust. Kristlus on usk lunastusse. Oma olemuselt ei ole see eetika, kristlikul moraaliõpetusel puudub iseseisvalt elujõud.

J

Jüri Vallsalu

eesuse ristisurm ja ülestõusmine on Jumala loomistöö jätkumine. Jumal loob selles sündmuses midagi täiesti uut ja seniolematut. Kristuse ülestõusmine ei tähenda Jeesuse ajaliku elu jätkumist, vaid Tema võitu surma meelevalla üle. Kristuse ülestõusmist võib võrrelda igal kevadel korduva imega: seeme kukub mulda ja sureb, aga selles surmas tärkab uus elu. Kui seeme ei kuku mulda ega sure, ei saa ka uus elu tärgata. Elujõu annab Jumal. Mõned seemned ei ärka kunagi elule. Üllatama paneb ülestõusmisusu intensiivsus. Kui jõule, Jeesuse sünnipäeva, hakatakse kristliku pühana tähistama kirikus sajandeid hiljem, siis usk Jeesuse Kristuse ülestõusmisse tekib kohe. See on ajalooline tõsiasi. Ülestõusmispühi tähistati lausa nädalase tsükliga. Iga reede oli algristikoguduse jaoks Suur Reede ehk Jeesuse Kristuse surmapäev, ja iga nädala esimene päev Jeesuse Kristuse ülestõusmispüha. Vene keeles on see intensiivsus säilinud pühapäeva nimetuses – ”вocкpecéниe” ehk taaselustamine, elluärkamine. Teatavasti toodi Venemaale ristiusk koos alfabeediga Kreeka aladelt, mis omakorda oli üks esimesi keskusi, kuhu kristlus levis. Ka eestikeelne ”pühapäev” on suure tähendusega. See päev on püha – siis toimus midagi, mis selle päeva pühitses. „See on päev, mille Issand on teinud.” (Ps 118:24)

Mis sai nendest, kes surid enne Jeesust? Jumala teed on kõrgemad kui meie teed ja Tema mõtted kõrgemad kui meie mõtted (Js 55:8 jj). Viimselt ei saa inimene olla Jumala tegude seletaja. Jumal on elu andja ja Tema paneb elule ka piirid. Kõik surnud on Jumala meelevallas. Selle teadmisega on hea leppida. Jeesuse õpetustest saame aga teada, et Tema Isa majas on palju eluasemeid ja et Jeesus on asemete valmistaja (Jh 14:1 jj). Tähendab, Jeesus räägib millestki, mis on otseselt seotud Tema eestkoste ehk „asemete valmistamisega”. Usk surnute ülesäratamisse ei ole päris võõras ka Vanas Testamendis (Hs 37), kuigi teoloogia peavool sellest eriti ei räägi. Vaidluses saduseridega ütles Jeesus: ”Kas te ei ole lugenud, mida Jumal teile on rääkinud: Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal. Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal” (Mt 22:31–32; Mk 12:24 jj).

„Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb.“ 24  Pluss 1/2016 | www.plussmeedia.ee


Miks pidi Jeesus üldse surema? Jumalal on kõik võimalik, kas olukorda ei oleks võinud teisiti lahendada? Asi oligi teisiti lahendatud Esimeses Moosese raamatus kirjeldatud inimese loomisloos. Inimesele oli Jumalalt kaasa antud kõik, ka vaba tahe. See oli ülim täius, see oli vabadus. Inimene kasutas oma vabadust ekslikult. Ta valis surma tee, lahusoleku Jumalast. Patu palk on surm. Kahtlemata oleks Jumalal olnud võimalik ka hiljem asju teisiti lahendada. See tähendanuks aga, et inimesel ei oleks vaba tahet. Inimese vaba tahe ei piirdunud ainult surma valikuga paradiisiaias, vaid inimese vaba tahe oli ka Jeesus süütuna risti lüüa. Kus inimese valikud lõppevad, sealt jätkab Jumal. Jeesus suri süütuna, tõelise inimesena, inimeste pattude eest, et meid surma meelevalla alt päästa. Jeesusest sai Kristus („khristos” – kreeka keeles „võitu”). Jeesus ütleb: „Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks. Kas sa usud seda?” (Jh 11:25–26).

Mida Jeesus kolm päeva hauas tegi? Sellele küsimusele ei ole kerge vastata, sest küsimus eeldab aktiivset tegevust. Jeesus oli surnud. Ta oli tõeliselt surnud, Ta ei teeselnud surnuks olemist. Jumal äratas Jeesuse surnuist, Jeesus ei teinud seda ise. Jeesuse ülesäratamine oli Jumala otsustada. Enne seda otsust oli Jeesus surnud ja ei toimunud midagi. Kui siia kõrvale tuua aga Jeesuse enda õpetus surnutest, mida just eelpool sai puudutatud, et inimene elab, kuigi ta on surnud, siis see annab palju mänguruumi. Kristlikud müstikud on Jeesuse hauasolemises näinud Tema minekut surnute riiki, et lunastada ka need, kes olid juba surnute riigis. Seega Jumala ainusündinud Poeg ei saanud sündimisega mitte ainult tõeliseks inimeseks, kes on tulnud aja ja ruumiga

Kes on ristitud ja kes usub Jeesusesse Kristusesse, sellele on antud uus elu – elu ülestõusnuna. Küsimusi - Kuidas eristub Sinu nädalas pühapäev? - Kuidas mõjutab valikuvabadus Sinu igapäevaelu? - Mida tähendab Sinu jaoks Kristuse ülestõusmine? Kuidas see muudab Sinu elu praegu, siin maailmas elades?

Palve

Hea Taevane Isa,

aitäh, et Sa oled mind loonud ja minu eest nii kalli ohvri hinda maksnud. Aitäh, et Sa oled saatnud oma Poja, et minul võiks olla elu ja vabadus. Aita mul mõista selle kallihinnalise kingituse väärtust. Aita mind iga päev, et saaksin oma valikuid teha Sinu tahtmise ja sõna järgi. Kingi minu ellu võimalusi jagada evangeeliumi rõõmusõnumit ka teistele. Saada oma Püha Vaim mind aitama sel teekonnal.

Aamen.

Jumala teed on kõrgemad kui meie teed ja Tema mõtted kõrgemad kui meie mõtted. seotud maailma, vaid on saanud oma surmaga ja surmavalda minekuga ka surnute lunastajaks. Surm on täiesti ära võidetud Jeesuses Kristuses. Surmal ei ole meelevalda, surm ei saa lahutada inimest Jumalast. Apostlikus usutunnistuses, mis on meie kiriku üks normatiivtekste, on mõttekäiku Kristuse tegutsemisest surmavallas selgelt tunda: ”... alla läinud surmavalda ... ”. Tunnistuse grammatiline vorm võimaldab mõista, et Kristus ise on aktiivselt tegutsemas. Tema läks surmavalda. Nikaia usutunnistuses kogu mainitud mõttekäiku enam ei ole.

Kas Jeesuse surm ja ülestõusmine mõjutab ka meie ajalikku elu, enne kui taevasse jõuame? Kindlasti mõjutab. Vähemalt peaks see nii olema. Apostel Paulus ütleb: „Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse? Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus. Sest kui me oleme kasvanud kokku tema surma sarnasusega, siis võime seda olla ka ülestõusmise sarnasusega, teades, et meie vana loomus on koos temaga löödud risti, et see patune ihu kaotataks, nii et me kunagi enam ei orjaks pattu. Kui me oleme surnud koos Kristusega, siis usume, et me ka elame koos temaga” (Rm 6:4–8). Pauluse sõnumile toetudes võib rõhutada, et kristlase reaalne elu ongi elu ülestõusnuna. Me oleme surnud patule, et elada Kristusele. Kõigega ei suuda korraga tegelda. See on Jumalalt antud kingitus ja meelevald, seda ei saa ise võtta ega paremini teha. Kes on ristitud ja kes usub Jeesusesse Kristusesse, sellele on antud uus elu – elu ülestõusnuna. Jeesuse surma ja ülestõusmise meelevalla kujutamine ainult hauataguse eluga seoses oleks elu kasutamata jätmine. Sellisel juhul me küll räägime elust, aga ei ela. Elu on antud selleks, et elada nüüd.

25

Pluss 1/2016  


Palvus

Isa,

kus Sa oled?

K

ui olin neli kuud kristlane olnud, tundsin, et Jumal on mu maha jätnud. Ma ei kogenud enam Tema ligiolu, ei saanud palvetele vastuseid, ei kuulnud Ta häält. Hakkasin rohkem nõudma, et Ta näitaks ennast mulle, teeks mõne asja paremaks, aga see ei läinud nii. Siis hakkasin teooriaid välja mõtlema, kuidas Jeesus, Jumal ja loodus on seotud, kuid see, mida mõtlesin, oli totter. Olin läinud teist teed ja ei teadnud enam, mis on õige. Ühel päeval jooksin metsa, kus langesin põlvili ja palvetasin taeva poole. Kui olin palvetamise lõpetanud, läks üks koht taevas valgemaks ja tundsin, et see vaatab mind. Matteuse 24:32-33 ütleb: „Ent viigipuust õppige võrdumit: kui selle okstele tärkavad noored võrsed ja ajavad lehti, siis te tunnete ära, et suvi on lähedal. Nõnda ka teie, kui te näete kõike seda, tundke ära, et tema on lähedal, ukse taga!” Jumal annab meile sageli erinevates olukordades märku, iseasi, kas oskame seda kuulda või näha. Ta juba ootab, kui jookseme Talle sülle ning embame Teda. Vahel Ta vaikib, sest see on parim vastus teatud aegadel. Aga Ta ei jäta meid mitte kunagi. Isa on seda oma sõnas kinnitanud: „Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni” (Mt 28:20). Jumal ütleb, et Ta on igavesti meiega! See ongi vastus, kus Ta on. Kui Sul on raske, võid tõmbuda linnakärast eemale – sinna, kus saad rahus olla. Võta kaasa Piibel ja kuula Jumala häält ning tunneta Tema ligiolu. Mulle oli see suureks abiks. Kuigi elan maakohas, vajasin siiski kodust eemale minna. Järgnev palve aitas mind, ja loodan, et aitab Sindki. Kallis Taevane Isa, ma olen eksinud Sinu vastu ning tahan üha enam teada, kus Sa oled ja mis on Sinu plaan minu elus. Alandun Su ette. Võta ära halb ja täida mind heaga. Palun aita mul näha terviklikku plaani mu elus ja juhata mind nendeni, kes ei tea veel Sinust, kes kahtlevad Sinus või otsivad Sind. Palun näita mullegi valgust pimedas orus, kui käes on kitsikus. Andesta mu patusele hingele, sest olen endale andestanud. Aitäh, et võin olla Su laps ajastute lõpuni. Jeesuse nimel, aamen. Triin-Mary Raudkivi Foto Pixabay

26  Pluss Pluss 1/2016 | www.plussmeedia.ee 1/2016 | www.plussmeedia.ee


Hingehoidja

Maailma kõige võimsam relv /…et olen mõtte, sõna, teo ja tegemata jätmisega…/ Elas kord kuningas, kel oli kõik, mida hing ihkas, sealhulgas ka pisut igavust ning tüdimust. Ühel päeval, et end natuke lõbustada, kutsus ta oma teenri ning palus tal järgmise päeva lõunaks valmistada maailma parim roog. Kui ta sellega hakkama ei saa, pidi ta hukkuma. Teener mõtles kogu öö ning kui lõunaaeg kätte jõudis, serveeris ta kuningale keele. Kuningas pidi üllatusest toolilt maha kukkuma – kuidas sai see olla parim roog maailmas? Teener seletas, et keelega on võimalik korda saada kõige ilusamaid ja paremaid asju: lõpetada sõdu ning luua rahu, muuta kellegi päev kasvõi hetkekski kaunimaks, parandada inimeste enesetunnet ja külvata rõõmu. Kuningas vihastas teenri lihtsa, kuid geniaalse vastuse peale. Järgmise päeva lõunaks palus ta valmistada maailma kõige halvema roa. Teener serveeris lõunaks jälle keele. Kuningal oli vihast nägu punane – kuidas võis teener teda küll niimoodi mõnitada!? Üleolevalt küsis ta, kuidas ometi võib keel olla ka kõige halvem roog maailmas. Teener vastas vaikselt, et keelega on võimalik korda saata ka kõige kurjemaid tegusid: alustada sõdu, muuta inimesi kurvaks, külvata hirmu ning rikkuda teiste elu. Kui Sa mõtled oma elu peale, siis millal ja kuidas Sa oma keelt kasutad? Kui palju head Sa oma sõnadega maailma juurde annad? Ja ehk vahest juhtub, et tekitad ka natuke kurjust juurde?

Praegu, paastuajal ja lähenevate ülestõusmispühade eel, on minu arvates sobilik end analüüsida ja mõelda, kas on kuskil keegi, kellele oleme oma sõnadega haiget teinud või ülekohtuselt vähe head teinud. Oled Sa kellegagi asjata kurjustanud või lihtsalt oma paha tuju välja elanud? Või ei ole Sa kõige kallimatele öelnud, kui palju nad Sulle tähendavad? Haigettegemine võib olla ka mitterääkimine. Äkki on Su klassis, kursusel või tööl keegi, kellega Sa pole viimasel ajal üldse rääkinud, isegi mitte teretanud? Teiste eiramine on kiusamise üks kõige salakavalamaid ja ehk ka kõige julmemaid vorme. Maailmas on hõime, kus kurja teinud inimese suurim karistus on tema täielik vältimine kõigi teiste hõimuliikmete poolt. Mine küsi tähelepanuta jäänutelt, kuidas neil läheb! Usu mind, igaühel on oma lugu. Ka kõige vaiksematel on midagi öelda, ja seni, kuni Sa pole neid kuulanud, ei pruugi Sa isegi teada, kui palju ühist teil tegelikult võib olla. Sõnadel on tohutu võim. Igal hetkel on Sul võimalus maailma kas headust või kurjust juurde külvata. Kumma tee Sa valid?

Tekst Elisabeth Vardja-Kangur

Pluss soovitab! Murega võid pöörduda professionaalse abi saamiseks kristliku “EELK Perekeskuse” poole. www.perekeskus.eu

27

Pluss 1/2016  


+3 lood Koostanud Kristi Tüvi Fotod Kristi Tüvi ja Sirli Lend

Tõde või müüt? Selles veerus käsitletakse erinevaid kristlust puudutavaid väiteid.

„Kristlased on paremad kui teised.“

M

üüt. Maailmas on palju erinevaid religioone ja inimesi. Sageli olen pidanud kuulama, kuidas mittekristalsed räägivad sellest, et kristlased peavad end teistest paremaks ja arvavad endast liiga palju. Selline väide tekitab palju arutelusid. Kõik ei pruugi mõista, et mittekristlased ja kristlased teevad samamoodi vigu ja mõnikord ka teistele tahtmatult haiget. Kristlased elavad oma elu Jumala sõna järgi (mis rõhutab ka heade tegude tegemist!) ja on seda tehes õnnelikud. Tihti aetakse õnnelikkus või rõõm segamini ülbusega – sellest võibki tekkida arusaamatus. Tegelikkuses oleme kõik Jumala loodud ja Tema ees võrdsed.

t.

kirjakoh Lemmik-

8: Salong, 1 ia r a M a udus Hann Jaani kog Tallinna d on määratu „Igale asjale n igal tegevusel o aeg, ja aeg õik on ta omal K . .. ll taeva a inud; ta on d te i st u ajal hä messe pann nende süda meti ilma et o ka igaviku, taks Jumala is õ m e n e :1-15) inim .“ (Koguja 3 d ö tö d tu h te kõnetab e kirjakoht st, et M IK S : Se ä ige seep ra mind eelkõ minu elus tähtsat aeg mängib nen, et mul jääb ajast ida n rolli. Kui tu a ei jõua teha kõike, mhoo maha m i puudu võ itab see kirjakoht mul jaoks ongi sooviksin, a tab meelde, et iga asja eaks teeb, h võtta ja tule ik, mida Jumal meie õ K . g e a oma ti. teeb Ta häs

28  Pluss 1/2016 | www.plussmeedia.ee

Piibli ABC

Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.

A

Abednego Vanas Testamendis leiduva Abednego nime otsene tõlge on „valguse teener, sära“. Abednego on Babüloonia nimi, mis anti Asarjale – ühele kolmest mehest, kes valitsesid Paabeli maakonna üle. Abednego oli kuningas Nebukadnetsari teener, kelle Jumal päästis põlevast ahjust koos kahe teise mehega, kui nood olid keeldunud kummardamast muid jumalaid peale Iisraeli Jumala.


Vastutus oma aja kasutamisel

T

änapäeval on üsna lihtne oma päeva sisustada, olgu siis õppimise, töötamise või lihtsalt nutitelefonis aja surnuks löömisega. Ühest küljest on hea, et meil on näiliselt lõputu arv viise aja kasutamiseks, kuid tuleb meeles pidada, et mitte kõik valikud ei ole meile kasulikud. Pole raske tunda ära pattu asjades, mille tekitatud kahju meie elule on nähtav, nagu meelemürkide tarvitamine, teiste vihkamine või varastamine. Selleks, et mõista, millest Jumal tahab, et me oma elus hoiduksime, tuleb aru saada, mida patt tähendab. Patt on kõik, mis jääb väljaspoole Jumala tahet, ja Jumala tahe on see, et me elaksime täisväärtuslikku elu Tema kaudu. Seega on patt ilmajäämine Jumala parimast plaanist meie jaoks, mitte lihtsalt midagi, mille põhjal Ta saab meie üle kohut mõista. Jumal tahab meile mitte piiratud, vaid täisväärtuslikku elu. 1. Korintose 10:23 on kirjas: „Öeldakse: ”Kõik on lubatud!” – Siiski kõigest ei ole kasu. ”Kõik on lubatud!” – Siiski kõik ei ehita kogudust.“ Meile on antud vaba tahe ja koos sellega ka vastutus teha oma igapäevvases elus valikuid, kuidas aega kasutada. Usun, et meil kõigil on olnud palju niisuguseid päevi, mille sisustamise viisidega me ei ole rahul: oleme veetnud terve päeva sotsiaalmeedias või siis kurikuulsat „mittemiskit“ tehes. Oma elus olen kogenud, et just selliste päevade lõpuks on mul väga halb tunne, nagu oleksin päeva täiesti ära raisanud. Tagasi vaadates tundub, et niisugused päevad on olnud isegi halvemad, kui näiteks need, kui olen mõne sõbraga tülli pööranud või endas tõsiselt pettunud. Kirjas heebrealaste on öeldud, et kannatused on meile kasvatuseks (Hb 12:7–11), ning kiri Roomlastele sedastab, et kannatused toovad lõpuks meile kannatlikkuse, mis toob läbikatsutuse, mis omakorda toob lootuse (Rm 5:3–4).

Toimetajalt

„Öeldakse: ”Kõik on lubatud!” – Siiski kõigest ei ole kasu. ”Kõik on lubatud!” – Siiski kõik ei ehita kogudust.“ Kuigi esmapilgul ei tundu kuidagi kahjulik veeta tervet päeva mitte midagi tehes ja n-ö puhates, oleks siiski mõistlik vaadata, mida oleksime saanud teha kogu tuuldelastud ajaga. Loomulikult on vaja lõõgastuda ja võtta aega asjadeks, mida naudime, kuid on tähtis muuta viise, kuidas me puhkame, nii et saaksime ka puhates kogeda Jumala täisväärtuslikku elu, olgu siis muusika, kunsti, sõprade ja perega aja veetmise või mõne hea raamatu lugemise kaudu. Leidub hulgaliselt mooduseid, kuidas kasutada aega täisväärtuslikult, aga viise oma aega raisata on piiramatult.

Artur Sirk

29

Pluss 1/2016  


Elukool

Vii oma aprillinaljad UUELE TASEMELE! Tekst ja fotod Madis Kask

1

Kas ka Sinule tunduvad ap ril ning Sa oled juba aru saanu linaljad üksluised ja igavad Kui sisimas tahaksid siisk d, et sead ei oskagi lennata? i da, siis jagab Pluss Sinug oma sõpru millegagi üllataa kolme naljaideed, mida nende peal katsetada.

H AA RA JU PI KE TE IP I AS UN NI NG KI NN ITA GA AS IP OO LI OM A SÕ BR A KO NT OR IT KÜ LG E. Va ja lä he b: gaasipasunat; teibirulli.

2

VA LM IS TA VA LG E ST VÄ R V IS T V Õ LT SP II MK LA A SI SE E SÕ B R A SÜ LE A R V JA A SE TA UTI K LAV IAT U U R IL E .

Va ja lä he b:

3

- tuubi valget klaasivärv i; - siledat pinda, millelt saaks klaasivärvi hiljem eemaldada (nt plastikalu s või klaas).

KA PI LE EL U, AN NA OM A SÕ BR A KÜ LM EVAT EL E KI NN ITAD ES SE LL ES OLAD ”. TO ID UA IN ET EL E „S IL M Va ja lä he b:

pakki dekoratiivseid silmi.

Et mälestus õnnestunud viguritest säiliks kauem, soovitab Pluss need üles filmida.

Ägedat katsetamist ja tugevaid naerukram 30  Pluss Pluss 1/2016 | www.plussmeedia.ee 1/2016 | www.plussmeedia.ee

pe!


Test

Koostanud Kristi Tüvi, foto Pixabay

Kas SINA oled juba talveunest

ÄRGANUD?

MIS KELL ÄRKAD VABADEL PÄEVADEL? a) Pärast keskpäeva. b) 9:00 ja 12:00 vahel. c) Enne 9:00.

MIS KELL TAVALISELT MAGAMA LÄHED? a) Enne 21:00. b) 21:00 ja 00:00 vahel. c) Pärast südaööd.

MILLINE VARIANT KIRJELDAB SINU HOMMIKUID KÕIGE PAREMINI? a) Voodist väljasaamine ja hommikused tegevused mööduvad väga aeglaselt, proovides jalul seistes tasakaalu hoida. b) Ärkamine on vaevaline, aga mida kauem püsti olen, seda rohkem ärkan, ja juba viie minuti pärast olen valmis tegutsema. c) Ärkamisega pole probleemi, teen paar võimlemisharjutust ja astun naerulsui uuele päevale vastu.

MIS HÄIRIB SIND HOMMIKUTI KÕIGE ROHKEM? a) Liiga erksad inimesed. b) Ere valgus. c) Kole ilm.

MIS PAKUB SULLE KÕIGE ENAM RÕÕMU? a) Päikesepaiste ja rõõmsad inimesed. b) Kui hommikuks ei pea äratuskella panema. c) Kooli või tööle minek.

TULEMUSED

Kõige enam valitud vastusevariant iseloomustab Sind! A - Oled suur unekott. Sina ei ole kohe kindlasti veel talveunest ärganud ning tõenäoliselt puhked kevadel oma sõprade seas viimasena õide.

ÜKS =

ÜKS

RÕÕMSAT PLUSSI LUGEJAT Telli Pluss endale, sõbrale või muusikaõpetajale. Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee Lõika välja ja postita

Jah, Jah,soovin soovintellida tellidaPlussi Plussi  Aastatellimus  Aastatellimus88eur eur  Aastatellimus  Aastatellimusjajatoetus toetus Plussi Plussi tööle tööle2020eur eur

Tellija Ajakirja nimi:saaja                                                                                                     nimi:                                                                                                     Aadress: Aadress:                                                                                                                                                                                                                                             Postiideks Postiideks ja linn/asula: ja linn/asula:                                                                                                                                                                                       Telefon: Telefon:                                                                                                                                                                                                                                               E-post: E-post:                                                                                                                                                                                                                                                    Tellin  Tellin ajakirja ajakirjakingituseks kingituseks

Kingitustellimuse Ajakirja saaja nimi: saaja                                                                                                    nimi:                                                                                                     Aadress: Aadress:                                                                                                                                                                                                                                             Postiideks Postiideks ja linn/asula: ja linn/asula:                                                                                                                                                                                       Telefon:                                                                                                                        E-post:                                                                                                                         

B - Oled pooleldi veel talveunes, nagu ka Eesti ilmataat, kes ei suuda otsustada, kas õues on talv või kevad.

SAAJA

TASUB POSTIKULU

Luba nr. 1838

MAKSTUD VASTUS

EESTI

EELK Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TALLINN

C - Oled väga varajane. Sind ei häiri, kui saad vähe magada. Oled alati virk ja kraps. Sinu talveuni on kahtlemata möödas.

31

Pluss 1/2016  


Plussmeedia EELK Misjonikeskus

Tehnika 115 Tallinn 10139

ERI

32  Pluss 1/2016 | www.plussmeedia.ee

Profile for Nuotta.com Youth Media

Pluss 1/2016  

Märtsikuu ajakirjast saad lugeda kristliku jalgpallitööga tegeleva Kuldar Kaljuste lugu. Tutvuda saad veel muusikaprodutsent Daniel Reinaru,...

Pluss 1/2016  

Märtsikuu ajakirjast saad lugeda kristliku jalgpallitööga tegeleva Kuldar Kaljuste lugu. Tutvuda saad veel muusikaprodutsent Daniel Reinaru,...

Profile for nuotta
Advertisement