Peetrike detsember 2017

s

0

Vt lk

9 ui

Vt l

k

J õu

Tu

l ni m e n

8

ut

l

Vt

ul

15

e

t

gia ktu

Vt lk 1

vu m isõ

är

u ht

lu lu ul

lk 1 2

M

ö v a rj Tö

u sei m

õu

Vt

t lk 1 V

6

k

e

to ad ad

JÕULUER

I DETSEMBER 2017

J

Jõ

a mine

SELLES PEETRIKESES: DIREKTOR KÕNELEB

3

JUHTKIRI

4

KAS TEADSID, ET

4

KARIKATUUR

5

VIISKÜMMEND TÖÖ VARJUNDIT

6

OH KURADILE MINGU MU NAABER

8

MÄRGILINE ÕHTU

9

REBASTE TUTVUMISÕHTU

10

JÕULUINIMENE MARIA

12

SOOVIDE NURK

14

UUSAASTALUBADUSED

15

NÕOKATE JÕULULUULE

15

KÕIGE JÕULUSEM TUBA 2017

16

KAKSIKUTE VERSUS

18

ÕPETAJATE ÜTLUSED

19

KIRI JÕULUVANALE

20

VABA JA VALLATU

21

UHTU 24

22

HOROSKOOP

23

NÕOKATE RISTSÕNA

24

2

LK 6

LK 8

LK 9

LK 4

LK 10

LK 12 PEETRIKE

DIREKTOR KÕNELEB Neli kuud töist toimetamist ja olemegi jõuluootuses. Sellesse aega jääb NRG õpilaste mitmeid suurepäraseid saavutusi ja kordaläinud üritusi. Detsembrikuu alguses tunnustasime I perioodi tublisid õppureid ja neid, kes kooli väga edukalt esindanud. Tänan siin leheveergudel veel kord kõiki neid õpilasi! Aga soovin tunnustada ka neid õpilasi, kes on panustanud oma aega selleks, et koolis oleks veelgi toredam ja huvitavam. Ma ei hakka siin välja tooma nimesid, vaid märgin üldsõnaliselt (nimeline tunnustamine toimub kevadel). Tänan neid, kes on organiseerunud erinevaid üritusi ja

JAANUS JÄRVEOJA FOTO: MARINA KÄHRI võistlusi, neid, kes on läbi viinud õpilasringe, esinenud või teadustanud meie koosviibimistel.

Eriliselt tõstan esile Õpilasesinduse tegutsemist ja Peetrikese toimetust. On lihtsalt suurepärane, et on õpilasi, kes hoiavad oma õppeedukuse korras ning samal ajal on aktiivsed ka koolielus. Ja tänan ka õpetajaid, juhendajaid (tunnustamine toimub kevadel).

Suur tänu teile head õpilased ja õpetajad ning juhendajad!

Aga loomulikult kasutan võimalust ja soovin kogu kooliperele ilusaid jõule ning head vana aasta lõppu! Loodame, et tuleb ikka lund ka. Sest siis saab jõuluvana tulla lumesaaniga ja tekib päris õige jõulutunne.

Jaanus Järveoja direktor

SELLE LEHE TEGIJAD PEATOIMETAJA

ANDRA KERGE, ALISE-VALENTINE PRITS

KÜLJENDAJA

ALISE-VALENTINE PRITS

KEELEKORREKTOR VERONIKA UIBO

FOTOGRAAF MARINA KÄHRI

DETSEMBER 2017

TOIMETAJAD

ANDRA KERGE, KELLI OJASAAR, NELLI OJASAAR, MARIA PIBILOTA MURUMAA, KÄTRIN SIBUL, ELINA LUIK, SUVI MARI PARTS, LIINA KONSAP, ALISE-VALENTINE PRITS, TEELE KALDARU, MARIETTE ARUMÄGI, MAIA MUSTIMETS, GETTER DOLGOŠEV, AGNES ROSENBERG, HELEN ÜLPER, MARINA KÄHRI

3

JUHTKIRI

ALISE-VALENTINE PRITS FOTO: MARINA KÄHRI

Kallis nõokas! Hoiad käes selle õppeaasta teist Peetrikese väljaannet, jõulueri. Kindlasti on see leht ka teistest mõneti erilisem. Eriti minu jaoks.

Kuigi olen juba 3 aastat tegutsenud Peetrikese küljendaja ja toimetajana, siis see leht on esimene, mida peatoimetan. Ma olen väga uhke oma toimetajate üle, kes on teinud nõnda tohutu töö ja tavapärasest lühema ajaga kokku pannud tervelt 24 lehekülje jagu huvitavat materjali.

Kindlasti muudab lehe veidi erilisemaks ka see, et selles väljaandes võid näha veidi rohkem karikatuure kui tavaliselt.

Loodetavasti muudavad Kätrini ja Suvi Mari joonistused, Marina fotod ja töötlus, minu ning Maria “photoshopi oskused” lehe lugejate jaoks veelgi

huvitavamaks ja pilkupüüdvamaks. Suur osa lehest on detsembrile kohaselt jõulumeeleolus ja nõnda võidki sellest lehest lugeda jõuluinimesest Mariast, nõokate kirjast Jõuluvanale, kõige jõulusematest ühikatubadest ja veel paljust muust huvitavast. See ei tähenda, et muust me seekord ei kirjutanud, sugugi mitte. Ei saaks ju ometi unustada nõokaid, kes on käinud töövarjupäeval, rebaste tutvumisõhtul või märgiaktusel.

Läbi ei saaks me ka traditsiooniliste Peetrikese veergudeta nagu versus, vaba ja vallatu, uhtu 24, kas teadsid, et ja õpetajate ütlused. Loodan, et ka sina, nõokas, naudid selle lehe lugemist ning oskad hinnata tööd, mille Peetrikese toimetus on selle ilmumise nimel teinud.

KAS TEADSID, ET...

ALISE-VALENTINE PRITS

... Saskia Täpsi ostis Alko1000st endale sokid? ... Kätrin Sibulal on alumisel lõual üks hammas vähem kui peaks olema? ... Danvar Lendrel on tavaks imiteerida Silla ja Irdti häält? ... Teele Kaldaru sööb mõnikord nii aeglaselt, et peab toidu vahepeal uuesti mikrolainenahjus soojaks tegema? ... Karin Krauvärk tõmbas ükskord kunstikoolis kraanikausi seina küljest lahti? ... Kaari Kuus lõhkus põhikoolis suusasaabastega koolimaja akna ära? ... Sandra Kuus suutis hiilida mööda nii surmavast akvast kui ka kasvatajast, et tuua hilisõhtul klassiõele õuest lumekuul kingituseks? ... Ingmar Logina väänas jala baarikaklusel, kuna kaitses naise au? ... Ove Üllar Viesemanni võilevad koosnevad 75% juustust? ... Margit Koosapoja tõttu kukkus vanas koolis laborant trepist alla, murdis käeluu ja väänas jala välja? ... Triinu Tammel suudab oma telefoni 3 minuti jooksul 5 korda ära kaotada? ... Triinu Prants oli umbes 9-aastasena suur tõuksifänn?

... Katrin Palmsalu sõitis nooremana murutraktoriga puu otsa? ... Alise-Valentine Prits ei söö ketšupit? ... Denis Tihhonov räägib unes vene keeles? ... Kiur Kimmelil on esimene hammas viltu ja näos arm, sest ta kukkus batuudil? ... Anastasia Makarova oli väiksena püromaan ja suutis oma lauba välgumihkliga ära põletada? ... Venno Uhvert surub rinnalt 100 kg (ja on vallaline). ... Gert Jõgiste ja Kristjan Aas joovad nädalas kahe peale kokku vähemalt 10 liitrit piima? ... Nelli Ojasaar tegi endale aasta alguses reeglistiku, mida ta ei täida? ... Kaspar Rannale meeldib topeltkaitse: ta paneb papist piimapaki plastikkannu. ... Madis Niinemets sisustab mõnikord oma vaba aega kätekõverdustega? ... Andres Ralja teeb nii valju häält, et kõrvalolevate autode signalisatsioon hakkab tööle? ... Lenne Lotta Põdra võtab öösel vitamiine? ... Erik Sammel sõitis autoga oma telefonist üle?

4

PEETRIKE

SUVI MARI PARTS

DETSEMBER 2017

KARIKATUUR

5

VIISKÜMMEND TÖÖ VARJUNDIT Piltidel on illustratiivne tähendus

16. novembril toimus üle-Eestiline töövarjupäev, mille raames käisid nõokad erinevaid ameteid uurimas. Uurisime karjääri- ja arvutiõpetuse õpetajalt Kaja Kasakult, mis see töövarjutamine täpsemalt on ning palusime töövarjupäeval osalenutel jagada oma kogemusi.

Kaja Kasak soovitab Õpetaja Kaja sõnul on töövarjutamine ühe ameti töö jälgimine ühe tööpäeva jooksul. Eesmärk on saada ülevaade selle eriala ametikohustusest, töökeskkonnast ja eripäradest. Samuti on suhtlusel varjutatava inimesega võimalik selgitada välja, millist haridust ja kvalifikatsiooni antud ameti puhul vaja läheb. Töövarjuks saab alati minna üleriigilisel töövarjupäeval, mis toimub iga-aastaselt novembrikuu kolmanda nädala neljapäeval. Loomulikult on võimalik varjutamist korraldada ka kokkuleppel varjutajaga väljaspool seda aega. Kuigi töövarjupäeva propageeritakse eelkõige abiturientidele, on alati oodatud ka nooremad asjast huvitujad. Sel aastal oli meie koolist varjutajaid erakordselt vähe. Läbi Rajaleidja ja Tartu Ülikooli Kliinikumi progammide registreeris end töövarjupäevale 6 inimest, kuid ka neist kõik ei ilmunud kohale. Tavaliselt on olnud suurim huvi IT- ja meditsiinivaldkondade vastu. Eelnevatel aastatel on varjutatud ka kuulsamaid loovaladel töötavaid inimesi.

Töövarjupäeva tähtsaimaks eesmärgiks on õpetaja Kaja arvates saada kinnitust sellele, kas huvipakkuv eriala õpilasele ka tegelikkuses sobiks. Kindlasti aitab töövarju kogemus tulevases elus teha läbimõeldumaid ning arukamaid karjäärivalikuid. Oluline on ka suurema pildi loomine ametist - mida see tegelikult tähendab.

Oma varasemast kogemusest võib Kaja kinnitada, et tihti ei vasta varjutatava haridus tegelikult tehtava töö iseloomule. Seega aitab varjutamine ka paremini mõista, et valdkond, milles on omandatud kõrgharidus, ei määratle valdkonda, kus inimene võib teha edukat karjääri. Loomulikult on see ka hea võimalus huvipakkuva eriala spetsialistilt saada soovitusi,

6

ALISE-VALENTINE PRITS, ALEKSANDRA DELJANSKAJA, MAIA MUSTIMETS, MARIETTE ARUMÄGI FOTOD: ERAKOGU

kuidas karjääriredelil soovitud ametini tõusta, samuti on võimalik ka saada parem ülevaade palgavõimalustest vastaval erialal. Lisaks sellele rõhutab Kaja, et tähelepanu tasuks pöörata ka sellele, kui pikad on tööpäevad, kuna paljudel noortel on selle suhtes liiga sinisilmsed ootused.

Järgmisel aastal loodab Kaja näha õpilaste suuremat osavõttu, kuna peab töövarju-päeva väga heaks võimaluseks tutvuda lähemalt unistuste eriala reaalse argipäevaga.

Aleksandra Deljanskaja kirurgi kannul Ma käisin novembri keskpaigas Tartu Ülikooli Kliinikumis kirurgi töövarjuks. Ma olin varem sellest väga palju kuulnud ja oli soov teada saada, kas ettekujutus vastab ka tõelisusele ning kas näeksin ka ennast töötamas sellel erialal. Inimene määrati mulle kohapeal ja olin väga õnnelik, et sain just selle kirurgi. Olin nimelt traumatoloogi töövari ning too päev oli tema päevakirurgias ehk suuri lahtiseid haavu ma ei näinud. Kirurg ise oli väga sõbralik ja Aivar Vinne moodi ehk soovis kuulda vastust “ristatiside” ja alustas vihjetest Uus-Meremaaga ja Koreadega.

Kollektiiv oli väga kokkuhoidev ja ka minuga suheldi ja aidati ning oldi väga sõbralikud. Ma sain näha nelja operatsiooni ning operatsioonide käigus ta pidevalt seletas mida tehakse ja miks. Ühes operatsioonis sain ka ise osaleda, mis oli väga äge ja hirmutav kogemus. Minu jaoks ei olnud ükski operatsioon rõve väljanägemise poolest, vaid pigem häälte, sest vastik oli kuulata, kuidas luid raiutakse ja murtakse. Minu

PEETRIKE

eesmärk tol päeval oligi see, et ma näeksin, kas suudan näha end tegemas sellist tööd. Kõigil, kellel oleks vähegi huvi selle eriala vastu, siis ma väga soovitan minna kirurgi töövarjuks, sest nii paljude kirurgidega, kui ma seal kokku puutusin, polnud ükski õel ega ebaviisakas, pigem just sõbralikud ja humoorikad.

Maia Mustimets füsioterapeuti varjutamas 16. novembril käisin töövarjupäeval Tartu Polikliinikus. Varjutasin meie kooli vilistlast Priit Põldu, kes hetkel töötab füsioterapeudi erialal.

Varasemalt olen elukutsest enda jaoks teinud põhjaliku analüüsi ehk kaalunud nii plusse kui miinuseid. Huvi antud elukutse vastu tekkis mul juba kümnendas ja nii sain võimaluse 2016. aasta kevadel minna tudengivarjuks Tartu Ülikooli. Juba siis teadsin, et see eriala on miski, mis mind köidab. Sellest tulenevalt tekkiski soov minna töövarjuks. Tahtsin panna end proovile ja saada teada, kas antud eriala ka mulle elukutsena meeldib. Valisin just Priidu, kuna ta on meie kooli vilistlane ja arvasin, et just tema suudab anda hea ülevaate sellest, kuidas on nõokana eriala õppima asuda: kas on raske ja mis selle keeruliseks muudab.

Töövarjuks käimine oli igati positiivne. Päeva jooksul sain kohtuda nelja patsiendiga. Kuna Priit on spetsialiseerunud just seljapiirkonnale, siis sellest tulenevalt viib ta läbi ka taastusravi.

Ka üks patsientidest, keda kohtasin, oli ratastoolis. Ometi oli ta igati särav noor neiu, kes entusiastlikult muljetas, kuidas talle on ravist suuresti kasu olnud. Samuti sain tunnikese tutvuda laste füsioterapeudiga ja näha, kuidas tema teraapiat läbi viib.

Kogu keskkond polikliinikus oli igati positiivne ja kõik terapeudid või arstid, kellega kokku puutusin, olid muhedad. Eriti paelus mind see, et terapeudid viskasid omavahel alati nalja, kui kohtusid. Jättis väga hea mulje töökeskkonnast. Õpilasena soovitaksin võtta osa töövarjupäevast ja minna tudengivarjuks. Need on väga head võimalused saamaks ise head ülevaadet ja loomaks endale terviklikumat pilti erialadest ja ametitest.

Mariette Arumägi oma esimesel keisrilõikusel Detsembrikuu esimestel päevadel seadsin mina sammud Pelgulinna Sünnitusmaja poole, et saada rohkem selgust oma tulevikuplaanidesse.

DETSEMBER 2017

Asusin töövarjuks ämmaemandale ja tänaseks võin öelda, et see oli üks tohutult väärtuslik kogemus. Päeva alustades ei olnud mul aimugi, kuidas see lõppeb, kuid iga hetkega sai aina rohkem selgeks, et üllatused ei jää tulemata.

Arvan, et üks ämmaemanda põhilisi fakte tema töö juures ongi, et sa ei tea kunagi päeva alustades, kuidas selle lõpetad. Just see on üks suur asi, mis mind selle elukutse juures tohutult tõmbab.

Haiglasse jõudes anti mulle selga kittel ning kõlas lause: “Lähme nüüd keisrilõikust vaatama.” Olin üsna hämmingus, aga tohutult põnevil. Päris opitoas ma ei käinud, kuid klaasi tagant nägin kõike. Sekundiga tekkis väga üllas ja õnnelik tunne, miski, mida ei saa kirjeldada, vaid peab kogema. Edasi nägin erinevaid protseduure, mida vastsündinutega peale sündi tehakse, küsisin palju, sain tohutult informatsiooni ning

jätkasin oma vaatlust sünnitusjärgses osakonnas. Päeva lõpupoole õnnestus mul pääseda ka vastsündinute intensiivravi osakonda, mis on siiani vaid üks suur unistus olnud.

Väga hea mulje jättis ka kogu haiglapersonal, sest kõik olid tohutult abivalmid. Nad olid lõputult valmis mu küsimustele vastama ning erinevaid masinaid või ravivõtteid seletama.

Nähes kõiki neid erinevaid emotisoone nii värskete vanemate, arstide, ämmaemandate kui ka õdede näol, olen nüüdseks veendunud, et olen oma kutsumuse leidnud.

Soovitan ka kõigile teistele gümnaasiumiõpilastele käia töövarjupäeval ning teha oma eriala suhtes head eeltööd. Õige eriala valik on kindlasti miski, mida me hiljem oma elus kunagi ei kahetse.

7

OH KURADILE MINGU MU NAABER 24.-25. novembril toimusid Jõgeval Betti Alveri 111. sünniaastapäevale pühendatud 25. luulepäevad „Tähetund“, kust võttis osa ka Nõo Reaalgümnaasiumi trupp Näite Ring. Kuigi esinemisega kaasnes viperusi, saadi siiski žürii poolt väga positiivset tagasisidet ning trupi liige Madis Niinemets pälvis koguni näitlejapreemia.

Iga hoolikas ning pikaajaline Peetrikese jälgija teab, et viimastel aastatel on Betti Alveri luulepäevadel, rahvakeeli Betikatel, olnud esindatud ka Nõo Reaagümnaasium Annika Marksoni juhendamisel. Kuigi meie kooli näol on tegemist ikka ühe korraliku reaalkooliga, leidub ka siin väike punt õpilasi, kes nädalas paar korda kokku saavad, et üheskoos teatrit teha. Nõnda ongi meie õpilased juba neljandat aastat järjest kokku pannud omapärase luuleetenduse, millega võistlustulle astuda.

Sel aastal lavastati ühisloominguna sündinud etendus „Oh kuradile mingu mu naaber!“, mis baseerus Betti Alveri luuletustele „Naaber“, „Oh jeerum“ ning „Kuradile mingu mure“. Lavatükiga naerdi inimeste üle, kes pidevalt vinguvad ning käsitleti teemat, mis nõokate jaoks on igati hingelähedane – pinged korterikaaslaste vahel.

Võrreldes teiste konkursil esitusele tulnud teostega, polnud etendus nõokatele kohastelt just kõige kunstilisem, vaid pigem veidi reaalsema suunitlusega. Kuigi Näite Ringil on tendents luua pigem draamatilisemaid lavatükke, võeti seekord sihiks luua midagi koomilisemat. Fakt, et publiku seast oli õigetel hetkedel kuulda naerupahvakuid, annab lootust, et see eesmärk ka täideti.

Ometi ei läinud kõik nii lepase reega, kui võib tunduda. Katsumusi ilmnes juba enne konkurs-

8

ALISE-VALENTINE PRITS FOTO: LEA PIHLAK

si. Suurimaks neist oli harjutamiseks vajaliku lava puudumine. Kui varasematel aastatel on Näite Ringil olnud võimalik kasutada Nõo Põhikooli saali lava, siis sel aastal polnud see remondi tõttu võimalik. Nõnda tuligi trupil minna Jõgeva kultuurikeskuse lavale esinema vaid ühe lavaprooviga, mis viidi läbi päev varem Nõo Kultuurimajas. Ent ometi pandi näitlejahakatis veelgi enam proovile. Kuna ei avanenud võimalust enne esinemist ka Jõgeval proovi teha, selgus umbes kümmekond minutit enne esinemist, et visuaalseid materjale, millel oli etenduses suur roll, ei ole võimalik kasutada. Tuli tegutseda ruttu ning etenduse lõpp kiiresti ümber mõelda.

Kuid ka see polnud veel kõik – kardinad olid juba avanemas, kui juhendaja akside vahelt lavalolijatele sositas, et ka planeeritud helifaile ei saa kasutada.

Ometi laabus kõik tänu Näite Ringi esinejate improvistatsioonivõimele hästi ning žürii tagasisidest selgus, et pealtvaatajad ei saanud arugi, et midagi valesti oleks läinud. Saime positiivsemat tagasisidet kui kunagi varem ning auhinnatseremoonial tunnustati trupi liiget Madis Niinemetsa näitlejapreemiaga. Žürii hulka kuulunud tuntud lastekirjanik Leelo Tungal tituleeris Madise „parimaks karguga meheks laval“ ning žürii avaldas tunnustust Näite Ringi tõlgendusele luuletusest „Oh jeerum“.

Konkursist jäi õhku hõljuma mõte, et isegi siis, kui kõik, mis saab halvasti minna, nii ka läheb, võib tulemus siiski olla suurepärane.

Kõike seda aitas ellu viia Annika Markson, kes on Näite Ringi mentaalne ja parimaid muffineid küpsetav ema. Tänu temale on trupp aasta-aastalt arenenud ning jõudnud nii kaugele. Peetrikese toimetus ja Näite Ring saadavad Annikale soojad kallid ning tänavad pühendumuse eest.

PEETRIKE

MÄRGILINE ÕHTU

ANDRA KERGE

ei

eo

t e ll

i n ud .

Kõ i k i d e l

„Olukord on sitt, aga see on meie kujundite ja muu sellisega. Ei ole tuleviku väetis“- need kuldsed kahtlustki, et järgmine kord sõnad lausus tollane Eesti trapetsit konstrueerides Vabariigi president Lenkargab kusagilt ajusopist nart Meri 1997. aastal välja üks nõoka kümnest ühes oma kõnes. Pea 20 käsust. Ja no kui peale aastat hiljem kajas seejoonise tegemise midagi sama lause Nõo Reaalmuud ülesandega peagümnaasiumi auditoole hakata ei oska, võib riumis, ehkki seekord kindlasti käsu paberiparafraseerituna viimatitäiteks kirjutada. Kas just mainitud kooli abiturient päris riigieksamile, aga Martin Toode poolt. Ehkki mustandile kindlasti. Ka r Meri ütles need sõnad välja g rõhus direktor Kalju Aigro i e s rollile Nõo Reaalgümnaasiumi k hoopis teises kontekstis, sobi- d o l 0, em a s , p e a l e 2 kujunemisloos. Märkide jagamine vad need iseloomustama just ühe tavalise nõoka argipäeva, mil Stuudium kaheteistkümnendikele võis ilmselt on punane ja kontrolltööde tabel viimseni pealtvaatajate jaoks küllaltki igav olla. Nagu täis tuubitud. Selle kõige kõrvalt, tohutu alati andsid need kätte vastava paralleeli valikainetenädalast tingitud segaduse üheteistkümnendikud. Küll aga ei olnud keskel, leidis aga Nõo Reaalgümnaasiumi ebahuvitav viis, kuidas abituriendid oma koolipere 30. novembril aega, et kogu- klassijuhatajaid tänasid. 12.A torkas silma oma neda ja tähistada kooli 331. aastapäeva, asjalikkusega, 12.B ülima emotsinaalsuse ja elada kaasa rebastele vande andmisel ja siirusega ja 12.C ei teinud lihtsalt suuri sõnu, vaid abiturientidele koolimärgi saamisel. tõmbas oma klassijuhataja suurde grupikallisse.

Aktus oli täiesti klassikaline, kui välja jätta see, Aktuse kõne pidi seekord pidama 12.B klassi et tavapärase põhikooli aula asemel toimus õpilane, kelleks oli Martin Toode. Lisaks Lennart üritus hoopiski kooli auditooriumis, kus ollakse Meri tsiteerimisele oli temast väga armas see, et harjunud kogunema hoopis teistsugustel ta otsustas mälestada oma lennukaaslasi, kes eesmärkidel. Fakt, et aktus toimub pisikeses kahjuks mingitel põhjustel abituuriumini välja ei auditooriumis, tekitas alguses inimestes teatud jõudnud. skeptilisust, aga lõppkokkuvõttes mahtusid Oli igati meeldejääv õhtu ning osalejad ei kõik huvilised aktust jälgima ja ka õhkkonnas pea ilmselt kahetsema, et panustasid oma oli teatud annus pidulikkust. Esines väärtuslikku aega, mida oleks tegelikult de tähtsat kõn võinud kasutada ka õppimiseks või koor ning musitseeris ka Pelle Too ep id unevõla tasandamiseks, et olla ühel Põldma. Õhtut juhtisid eel- rtin mise aasta miss ja misõhtul koos oma koolikaaslaste ja ter Mariette ja Danvar. õpetajatega. See õhtupoolik jääb Abiturient Mikk Pedaja kindlasti paljudele veel kauaks kaasabil said rebased meelde. Abiturientidele jääb oma vande edukalt seda meenutama märk, mida antud. Direktor luges saab kunagi oma lastelastele ette, nagu ka eelmisel näidata; rebaste jaoks oli see aastal, nõoka kümme esimene orjusest prii õhtu käsku. Selleks, et need ja ühteistkümnendikud said õpilastele ikka ajusoppi lihtsalt oma mälu värskendada talletuksid, võrdles ta selles osas, mis puudutab neid ka matemaatiliste nõokate käske ja saada väike seaduspärasuste, valemite, aimdus, mis neid ees ootab.

M

am

a

ä

se

m

da

n

as

.

DETSEMBER 2017

9

SUVI MARI PARTS FOTOD: MARINA KÄHRI KARIKATUURID: KÄTRIN SIUBL

REBASTE TUTVUMISÕHTU

7. novembril toimus meie koolis taas kauaoodatud Rebaste tutvumisõhtu, kus meie kooli kümnendikud pidid demonstreerima nii oma nutikust, osavust kui ka loovust. Õhtu möödus meeleolukalt ja paljude üllatustega.

Rebased, kellel käib NRGs mõni sugulane pidid nendega koos ära sööma õuna, seda aga käsi kasutamata. Kuna aga nõokad on omavahel lähedased, ei olnud sellest mingit probleemi ja õunad jõudsid ilusti näljaste nõokate kõhtudesse.

Nagu ikka, sai iga klass ülesandeks kujutada paberil oma klassijuhatajat. Suur rõõm oli näha, et ülesandesse suhtuti täie tõsidusega ning õpilased ei kujutanud mitte ainult oma kalli õpetaja välimust, vaid ka tema hinge.

Traditsiooni kohaselt valiti välja ka 64. lennu pikim ja lühim õpilane. Pikimaks osutus Karm Koduvere ja lühimaks Lorette Martin. Karmile anti edasi kiiver pea kaitseks ja Lorettele lipuke, et talle kogemata peale ei astutaks. Loodame, et nad hoiavad oma tiitlit uhkusega.

Üheks õhtu naelaks võib pidada eepilist rap battle’it.

Osalejate näol oli tegu tõeliste oma ala asjatundjatega ning publik saatis neid lausa tormilise ovatsiooniga.

Pildil võib näha Ove Üllar Viesemanni loomas sõnakunsti eelseisva räpilahingu tarbeks.

10

PEETRIKE

Mõned rebasepoisid said harukordse võimaluse kujundada oma klassiõe meik vastavalt oma isiklikule maitsele. Selgus, et meie kümnendikel on ilust küllaltki iseäralikud arusaamad, poisid aga tundusid lõpptulemustega rahul olevat.

See, kui rahul tüdrukud olukorraga olid, on küll juba omaette küsimus...

Poisid said ülesandeks otsida kinniseotud silmadega tüdruku riiete ja juuste küljest pesulõkse. Mõne jaoks lõppes see piinarikkamalt kui teise, sest jõuti suure avastuseni, et mõnikord võivad pesulõksud juustesse ka kinni jääda. Õnneks lõppes olukord siiski õnnelikult ja kiharad õnnestus ilma suuremate kahjustusteta päästa.

Lõpuks pidi iga klass valmis ehitama võimalikult kõrge riidekuhja.

See ülesanne pakkus publikule nii pinget kui ka silmailu, kuna nii mõnedki otsustasid ennast võidu nimel lausa poolpaljaks koorida.

Peale selle esilinastusid rebaste endi tehtud tutvustusvideod ning erilist tähelepanu vääriv lennuvideo, mida kooli peal on nimetatud viimaste aastate parimaks. Seda tiitlit see kindlasti ka väärib.

VAATA KA TUTVUSTUSVIDEOID: 64. a klass

DETSEMBER 2017

64. b klass

64. lend

64. c klass

11

JÕULUINIMENE MARIA Jõulud meeldivad kõigile, selles pole kahtlustki. Ometi leidub meie seas üks neiu, kes armastab jõule ehk pisut rohkem kui keskmine nõokas. See veidi tagasihoidlik, kuid rõõmsameelne tütarlaps on Maria Pibilota Murumaa, kelle toas põlevad läbi aasta jõulutuled ning voodit kaunistab pühademeeleolus pesukomplekt.

Maria kui Hunt Kriimsilm Maria on Valgast pärit ja Tsirguliinas elav neiu, keda arvatavasti igaüks kooli peal näinud on. Samuti on ta paljudele tuttav ka kuulsast teleseriaalist “Rakett 69”, kus ta osales põhikooli ajal. Maria on üks tohtult mitmekülgne inimene, lisaks tublile õppetööle ja teadushuvile, on Pibilota kaunite kunstide austaja. Ta on justkui Hunt Kriimsilm oma 9 ametiga – Maria tegeleb muusika, tantsimise, spordi, kunsti, kirjutamise, lugemise, näitlemise, vabatahtliku töö ning koolilehe toimetamisega. Kõigega muidugi samal ajal tegeleda ei jõua, pigem käib see lainetena: ühel perioodil tegeled rohkem ühe ning teisel teise alaga. Nõkku jõudis Maria, kuna talle oli jäänud nõokatest mulje, kui vahetutest ja südamlikest inimestest ning samuti oli talle Nõost tekkinud väga positiivne kuvand. Üheks motivaatoriks oli ka fakt, et paljud tema põhikooliaegsed sõbrad olid Nõo kasuks otsutanud. Lõpliku otsuse tegi Maria siiski oma südame häält järgides.

Aastaringselt voodis jõulupesu Maria lemmikaastaaeg on jõulud. Jah, just nimelt jõulud, mitte talv. Maria maailmas saab see alguse 1. novembril, tavaliselt pisikeste asjade näol, näiteks piparkookide nosimisega. Ajapikku lisandub sellele jõulumuusika kuulamine ja tubade kaunistamine.

12

ALISE-VALENTINE PRITS FOTOD: MARINA KÄHRI; ERAKOGU

Kui jõulutuled kaunistavad Maria tuba aastaringselt, siis muid dekoratsioone hakkab ta välja panema esimesest advendist. Loomulikult ei puudu tema toast ka tilluke kuusepuu, mis päkapikkude rõõmuks kaunistab aknalauda.

Seda, et Pibilota tõeline jõuluinimene on, näitab fakt, et aastaringselt on ta toas fanellist mõnus ja soe jõuluvoodipesu. Kuigi ta pere ning boksikaaslased teda seetõttu tögavad, ei tüdine Maria oma jõulupesust, kuna tal on neli erinevat komplekti, mida ta aeg-ajalt vahetab.

Jõulud on pere püha Jõulud veedab Maria perega. Jõululaupäeval on neil pidulik õhtusöök, mille tavaliselt neiu koos oma isaga ette valmistab. Seejärel saavad nad kõne, kus öeldakse, et jõuluvana on kuhugi põllu peale ära eksinud ning üheskoos tõttavad nad teda päästma. Pakid lunastatakse humoorikate etteastetega ning õhtu veedetakse mõnusas seltskonnas. Esimesel jõulupühal vaatavad nad tavaliselt perega koos mõnda traditsioonilist jõulufilmi, mis televiisorist tuleb, näiteks „Polaarekspressi“. Samuti on tavaks saanud külastada 25. detsembril Valga Jaani kirikus toimuvat kontserti, kus Maria ka ise nooremana sageli esines.

Ka oma unistuste jõulud tahaks neiu veeta perega, nii et kõik oleksid kodus.

Nad võiksid teha piparkooke ning niisama mõnusalt koos aega veeta. Ta unistab valgetest jõuludest, sellisest ilmast, mis artikli kirjutamise ajal, 6. detsembril, õues oli. Muidugi võiks kodus olla ka ekstra ilus kuusk. Maria jaoks oleksid ideaalsed jõulud lihtsad ja helged ning pere seltsis.

Maria on ise öelnud, et isegi siis, kui kõik muu metsa läheb, toit

PEETRIKE

kõrbeb põhja ja jõuluvana jääb hiljaks, on perega veedetud pühad alati parimad.

Maria Parim jõulukink on väikse kiiksuga Lemmikud Kink, millest Maria poolnaljaga alati unistanud on, on Lemmik jõulusöök: suudlus Ameerika filmidest tuntud mistletoe all. Sel piparkoogid (sööb isegi suvel) aastal soovib aga neiu jõuludeks ukulelet ja kahte Lemmik jõululaul: Sam Smith luuleraamatut. Alati teeb Mariat õnnelikuks see, kui „Have yourself a merry little talle kihvte sokke kingitakse. Üldse meeldivad talle Christmas“ isikupärased, läbimõeldud, humoorikad ja natuke Lemmik jõulukink: teatripiletid kiiksuga kingid. Näiteks kinkis sõbranna Helen Lemmik jõulufilm: „Night before talle väikse potsiku, kus sees oli muld ja seeme, Christmas“ mida ise kasvatada saab. Kingi muutis eriliseks aga Lemmik jõululuuletus: „Kas tead see, et sellega kaasas oli väike kirjake, kus seisis, seda meest, kes loeb salmi minu et loodetavasti saab Maria sellest inspiratsiooni, eest“ et ka ise pikemaks kasvada. Meeldejäävate kinkide Lemmik jõulutegelane: seast toob Pibilota välja ka puldiga juhitava ralliraja. päkapikud See oli üks eriti vinge kink, sest see oli elektriline ja sellel sai ägedalt kimada. Eelmisteks jõuludeks sai Pibilota ... lauvärvide paletti. Kink oli nõnda ootamatult tore, et neiu puhkes õnnest lausa nutma.

Foobia Jõuluvana ees Kui Marialt küsida, kas jõuluvana ja päkapikud on olemas, kõlab vastuseks kiire ja tungiv „jaa“.

Loomulikult on nad olemas, kes siis teine headele lastele kinke tooks? Ka Maria ema ei taha sellist lolli juttu, et neid olemas pole, kuulata. Inimestel, kes Jõuluvanasse ei usu, soovitab neiu mitte olla selline Grinch. Ta pakub välja teooria, et kuna need lapsed Jõuluvanasse ei usu, satuvad nad automaatselt pahade laste nimekirja. Nende vanematel hakkab aga neist kahju ning sellepärast otsustavadki nad oma võsukestele ise kingid muretseda ja Jõuluvana olla. Kuigi ta on juba täisealine, käivad Marial endiselt päkapikud – ta on lihtsalt nii hea laps. Kinke ei jäta nad siiski ühika aknalaual seisva kuuse alla, vaid hoopis sussi sisse Pibilota vanematekodus Tsirguliinas.

Saladuskatte all tunnistab neiu aga, et tegelikult ta kardab veidi Jõuluvana.

Tema jaoks mõjub kogu see põlvele kutsumise komme pisut kahtlaselt.

Kui mulgikapsaid ei ole, siis Maria lauda ei istu Maria on seisukohal, et jõulud on aeg, kui tuleks vabaks lasta ja head sööki nautida. Järgmiseks

DETSEMBER 2017

päevaks soovitab ta varuda spetsiaalsed venivad pärastjõuluõhtusööki-püksid. „Ka jõuluvanal on suur kõht,“ ütleb Pibilota. Ja jõulumees on kindlasti hea eeskuju.

Nagu Maria peres traditsiooniks on, siis valmistab ta pidusöögi jõuludeks koos isaga.

See on tore komme, mis on kindlasti ka nende omavahelist sidet erilisemaks muutnud. Kuna ta perel on üsna kiire elutempo, siis tavaliselt nad kapsaid ise nullist ei tee ja siga ei tapa. Toorained tulevad poest, kuid toit tehakse valmis oma kätega. Kahtlemata ei tohi jõululaualt puududa mulgikapsad - kui neid pole, siis Maria lauda ei istu. Loomulikult peaks seal olema ka verivorsti, kartuleid ja muud tavalist jõulutoitu. Jõululaua osas pooldab neiu ideed mida rohkem, seda uhkem.

Jõuludeks soovib Maria nõokatele, et nad saaks kõike, mida soovivad. Samuti lisab ta, et ei tasu karta temaga juttu teha. Pibilota ei hammusta... Kui sa just piparkoogist tehtud pole.

13

SOOVIDE NURK

Edu spikerdamisel!

i si alat e v e o a s šši all Olgu u d i u s, k olema ähete. l

Palju ! aid lamb

aks ruttu Et Sten sa gasi ta ühikasse tulla.

Häid eta tagajärged ülelaskmisi!

14

Sõbrad on nad ära nagu kartulid -k sööd, sii s nad su ui sa Sama o r evad. n Minu so ka naabri laste ga. ov on se e, et ära nõokat teist küll söö ma hak ka.

rösti. e h ä V t, palju Ilusat õhtu edu t ja armastus elus!

lt ainu d i e nii sm röstik ei karjuks . e n n Et Vi alt, Sild s leebem k ed mah ja Irdt ole palju

Viitsimist.

se Jame d i a k aju e Palju te kõig e e m e! ja ko matel e s i l u tib

Et süüa o ka mida leks gi peale nuudlite .

õõmu lju edu, r ii a p e il ig n Kõ gut ellu, ja naudin b! u seda jag i u k u lj a p

Edu “Su perstaar i” katsetel! !!

AGNES ROSENBERG

närvi ja Tugevat d! tarka pea

Rah

a

Suju va elum t sõitu erel !

Et toit ik ka söödav oleks!

Palju ! leid nuud

Soovin p alj sõõrikuid u ja prääniku id!!

Häid jõule!!

Soo õpila stele vin kõigil eN ka ning looda nnatust, r õo on te õ n, et g mõis õmu, nae päras elikult m t ru ate, k ei t pikk u i ping e elu ja un i hea istus utus tõeks i võivad s ed aada .

Soov in, et õp Silla jõulu etaja Sirje d ole täis vaim naeru ja t ksid ukus a om t eal ei kao a taks

Palju toitu ja e! vähem tund

PEETRIKE

LIINA KONSAP, GETTER DOLGOŠEV

UUSAASTALUBADUSED

Peagi on käes uus aasta täis imelisi sündmusi ja tegusid, kuid miski ei saa tulla sinu ellu, kui sa ise selle nimel ei pinguta. Üks õige NRG õpilane julgeb anda uusaastalubadusi, sest on piisavalt enesekindel ja tragi, et neid uuel aastal ka täitma asuda. Siin nad on: • • • • • • • • • • • • • •

rohkem magada lõpetada NRG olla rohkem perega mitte puududa koolist teha akadeemiline test vähemalt 70 punktile juua vähem süüa vähem, rohkem trenni teha ja õppida (võib-olla) alustada iseseisvat elu vähemalt üks kord koolis käia mitte kiusata väikest õde õppida poni muretseda uurimistöö valmis saada võtta eesti keelt tõsiselt

• • • • • • • • • • • •

(Sõbra kommentaar: „See sul küll ei õnnestu.“) nuudleid mitte süüa süüa veel rohkem rämpsu mitte süüa magusat koristada iga neljapäev vannitoast asjad ära võtta, kui koristaja tuleb olla järgmine periood viieline hoida paremini raha kokku peksta poole vähem õppida vähem pesta nõud kohe pärast söömist pühkida kapi otsast tolm ära süüa vähem Kitkati (selle

KARIKATUUR: SUVI MARI PARTS

• • • • • • • • •

asemel Dumle) mitte venes 2 saada kooliga seoses mitte midagi lubada vähem mehi sebida kasta oma taime ja mitte lasta sellel ära kuivada (jälle) leida mees, kes ei oleks räme naistemees mitte enam nii kõva häälega rääkida panna akna kinni, kui naeran mitte vahtida võõrastesse akendesse pidevalt üllatada igal pühapäeval oma boksikaaslasi

NÕOKATE JÕULULUULE

Pakilunastamise luuleideed puuduvad?

Pole probleemi! Peetrikese toimetuseni jõudsid mõned vahvad värsiread salapäraselt sõnasepalt.

Röstib sind ja röstib mind, rõõmu täis on tema rind.

Läikiv vunts, habet pole.

Paneb hinde - oi kui kole!

Kristjan Vällik, naljanina, hüppas üle laualina.

Aivar, oled vahva mees, Füsa klass värises. kuigi suvetöö mind ootab ees!

Sokk katki kärises.

VINNE

SOKID

NRG JÕULUSOOVID Jõuluvana ole hea, ära mind nüüd alt vea!

Irdtile üks kena ori, süsimust kui sügis pori.

Vinnele väike vuntsikamm, Ege Lepale karuramm.

Ruutjuur, siinus, cos mulle, palun, Adi toss.

DETSEMBER 2017

15

KÕIGE JÕULUSEM TUBA 2017

KELLI JA NELLI OJASAAR FOTOD: MARINA KÄHRI

Külastades erinevaid ühikatube, on kindlasti paljudele silma jäänud märkimisväärselt jõulused toad. Peetrike võttis nõuks teha neile üllatusvisiite juba nädalaid enne jõulupühi, selgitamaks välja neist kõige jõulusem. Kokku hindasime üle 20 toa, millest kõige lemmikumateks osutusid Peetrikeste arvates toad 257, 265, 436, 439, 453. Hääletuse tulemusena selgus, et kõige jõulusemaks toaks peetakse number 257, seda arvatavasti toa pisut julgema kujunduse eest, mis pakub kindlasti kõigile huvi seda ka ise vaatama minna. Olgu öeldud, et nii säravaid tube, nagu alljärgnevatel piltidel näha võib, oli veel palju-palju, kuid kõige-kõige kaunima leidmiseks kahjuks mitme poolt hääletada ei saanud.

16

PEETRIKE

Ăœ hikas leiduvaid teisi imeilusaid tube:

Pildil poseerib Ăľhupall nimega Peetrike!

DETSEMBER 2017

17

VALOD

OJASAARED

MUSTAD

HELEN ÜLPER, ELINA LUIK

Peetrikese jõulueri versuses konkureerivad ühemuna kaksikud. Missuguse lennu kaksikud on kõige nupukamad?

Küsimus

Valod 64.A

Ojasaared 63.A

Mustad 62.C

Kumma sünnipäev on jõuludele lähemal? (1p)

Rauno. (29. dets, Rauno sündis enne) (1p)

Kelli: “See kes esimesena sündis, see ju lähedamal ehk siis Nelli.” (1. mai, Nelli sündis enne) (1p)

Mari-Liis. (23.dets Mari-Liis sündis hiljem) (1p)

*pikk paus* 300 000 (0p)

Nelli koheselt: “ 7.” Peale vastuse kuulmist: ”Mis see seitse siis oli, ma rikkusin kõik ära!” (0p)

Igavik. (0p)

Nelli: ”Kas see on see geograafia vää?”

Vastus talvine ja suvine. (0p)

Kuskil sügisel ja kevadel, pööripäevadel. (1p)

Mitu korda tuleb paberit kokku murda, et see ulatuks kuuni?

Vastus: 42 (1p) Aastas on kaks päeva, mil päev ja öö on ühepikkused.

Milliste päevadega on tegemist? Vastus: kevadisel ja sügisesel pööripäeval on päeva pikkus 12 tundi. (1p)

Kella keeramise kuupäev. (1p)

Mis on sinu oma, kuulub sulle kogu elu, kuid teised kasutavad seda rohkem kui sina ise? Vastus: sinu nimi.

(1p)

- (0p)

Nimi. “Meie puhul see ei kehti.” (1p)

Merilin: “Minu söök tegelikult.” Mari-Liis: “Süda või silmad.”

Merilin:”Mis nad võtavad peast ära v? Ärge seda küll sisse pange.” (0,99p)

Millal liitus Eesti Euroopa Liiduga? Vastus: 1.mai 2004.

(2p)

2004 (1p)

“Paneks mingiii 2001 21.aprill.” (0p)

1996 27.mai (0p)

El rall ee uu.

(0p)

Pikk vaikus, siis pusivad ja pusivad, aga alla ei anna.

Vastus: elaral kolme viisu. (1p)

Mari klõpsutas küüntega. Elina: “Sa oled nagu Sild.”

Suurel eri all eee uuuu, see mingi appihüüe, R hüüab appi, sest L on liiga suur. (2p)

Skeemitasid…

Tuli õige. (2p)

Joonistasid skeemid paberile. Nelli: “Mina küll vastata ei oska, see on jumala õudne asi!” Vastus: kaks nurka ja kaks iga seina äärde. (2p)

“No 10/4 palju see on?” *pikk vaikus* “No mingi 2….” *võtsid telefoni ja arvutasid* “2,5 ju.” Lõpuks said õige vastuse: “Lebo ju.” (2p)

L r all 3*E 5*U Vastus: suurel härral kolmed viisud. (3p)

Nelinurkses toas on 10 tooli.

Paigutage toolid nõnda,et neid iga seina äärde ühepalju jääb. Vastus: iga seina äärde 2 ja kaks diagonaalselt nurkadesse. (2p)

18

PEETRIKE

Ants ja Aadu läksid Raplast Kohilasse. Neil oli üks hobune.

Algul sõitis Ants ratsa ja Aadu käis jalgsi, siis käis Aadu ja Ants sõitis ratsa ning lõpuks ratsutas Ants ja Aadu käis jalgsi. Kumb jõudis neist enne Kohilasse?

Vastus: Ants, ta sõitis kogu aeg hobusega. (2p)

Aadu jõudis enne, sest ta sõitis viimasena.

(0p)

Kelli: “Ants, sa ütlesid mitu korda, et Ants sõitis.” Vastus Ants.

(2p)

Ants sõitis kaks korda, nii et tema. (1p)

Kuidas püüda päkapikke?

(3p)

Püüad jõuluvana kinni, saad kõik päkapikud.

(2p)

Paned sussi sisse lõksu. (1p)

Merilin: “Mina tean, Mari-Liis on terve öö üleval ja mina olen peibutis.” (3p)

Kokku

6p

7p

7,99p

ÕPETAJATE ÜTLUSED Peet-Märt Irdt: “Mind ei huvita mis usku te olete, siin klassis on ainult üks usk – füüsika.”

Sirje Sild (vihjates “Kalevipojale”): “Mul on selline tunne, et tahaks siin mõnda serviti puudutada.”

Kristjan Vällik: “Teie ajud on praegu nagu herneterakesed, gümnaasiumi lõpuks äkki tuleb ka mõnel kreeka pähkel.”

Tanel Liira: “Ma ootan teilt homme Suurt Pauku, musta auku.”

Ege Lepa: “Rohkem viina, vähem vett.” Ülle Juurik: “Sa teed rohkem vigu, kui ma jõuan ära kustutada.”

Nataliya Shornikova: “Lülita oma ajud sisse.”

Veronika Uibo: „Ma toon siinkohal ühe kohatu näite, aga noh, mu näited ongi kõik kohatud.“ Epp Vinne: “Korralikud mehed ei kanna vuntse.”

Peet-Märt Irdt: „Jooksmist treenitakse, matemaatikat treenitakse, füüsikat õpitakse.“ Kristjan Vällik: “Vahet pole, kas pesen lapse perset või parandan teie töid. Üks sitt kõik.”

Sirje Sild: “Miks sa siis siia kooli tulid, Räpinas on kool, kus õpitakse ju umbrohtu kitkuma?“ Õpilane: „Keemia on lahe!“

Aivar Vinne: „Jah, eriti roheliste taimede keemia.“ Krista Bergmann: ”Ees pole midagi, taga pole sedagi.”

Nataliya Shornikova: “Mida vanemaks inimesed saavad, seda imelikumaks nad muutuvad.”

DETSEMBER 2017

Veronika Uibo: „Olen 11-aastane... Okei, 12.“ Epp Vinne: „Nii, teie olete meil suured joodikud...“ Õpetaja: „Daily toitlustus on väga imeväärne koht, ma ei oota sellelt mitte midagi ja ikka nad suudavad pettumuse avaldada.“ Õpilane: “Õpetaja, kuidas teile stiilipäev meeldib?”

Kristjan Vällik: “Nägin kleidiga poisse,

natuke imelik hakkas.”

Õpilane (meessoost): “Mul tuli küll

kohe selline tunne peale, et muudaks

oma orientatsiooni.”

Õpilane (naissoost): “Mis, hakkad nüüd

naisi vaatama või?”

Aivar Vinne näeb õpilast vihiku lõppu kasutamas: “Kas juba vihik otsas? Ah, sa väike juudiplika, alustasid hoopis lõpust.”

Sirje Sild: “7 pöialpoissi ahistasid Lumivalgekest, isegi rohkem kui Okasroosikest.” Õpilane istub telefonis. Peet-Märt Irdt: “Minu tunnis telefoniga ei mängi. On kolme sorti sõltuvust, esimene on, et joodik sõltub viinapudelist, teiseks imik sõltub lutipudelist ja kolmandaks teie sõltute...“ Ootab, et õpilased vastaksid*

Õpilane: „Füüsikast?“ Kristjan Vällik: “Ainult mina piitsutan teie pehmeid kehaosi. Ja mitte seda, mis te mõtlete, kuigi ma tahaks.”

19

KIRI JÕULUVANALE

LIINA KONSAP, GETTER DOLGOŠEV GRAAFILINE KUJUNDUS: KÄTRIN SIBUL

Jõulud on peagi tulekul, esimene lumi on maha langenud ja jõulutunne poeb tasapisi hinge. Sellega koos tulevad ka ilusad mõtted ja soovid. Mida aga soovib üks ühikatoas norutav NRG õpilane jõuludeks saada? Peetrikese toimetus leidis sussi seest välja kukkunud kirjakese, mis aitab sellele küsimusele vastata.

... mänguasju, uus arvutit ja telefoni, kitarr ja maja Maldiividel, uus madrats, teine padja ja pehme tekk, vähem terrorismi ja jõulurahu, ilusat mees, naine ja armastust, uued rinnad, uus kann ja uued huuled, Jaanuse vuntsid tagasi, et me ei peaks seda enam ette kujutama, normaalne koolitoit, seadus, mis legaliseeriks lemmikloomad ühikas, tarkust, et me ei peaks jääma järeltööde päevaks kooli ja loomulikult ka ennast. Kuigi oleme juba suured, ootame sind siiski pikisilmi külla.

20

PEETRIKE

KÄTRIN SIBUL FOTOD: MARINA KÄHRI

MATTIAS LAOS

VABA JA VALLATU HELEN ÜLPER

Vanus: 18 Pikkus: 182 cm Vanus: 17 Silmade värvus: hall Pikkus: 169 cm Elukoht: tuba 224 / saarepoiss Silmade värvus: sinine Tähtkuju: neitsi Elukoht: tuba 175 Hobid: võrkpall, saalihoki, ökotalunik, Tähtkuju: kaksikud korstnapühkija, tuletõrjesport Hobid: fotograafia, röstimine, lambakasvatus 1. Millise esmamulje jätad vastassugupoolele?

1. Millise esmamulje jätad vastassuguVõin tunduda vaikne ja tagasihoidlik. Mida rohkem poolele? mind tundma õpid, seda rohkem pulli saab.

Kui nähakse seltskonnas, siis 2. Milline oleks sinu unistuste partner? rõõmsameelne, hullumeelne ja valju Pigem on tähtis iseloom. Kuna ma ise olen rahulik, siis häälega. Muudes olukordades pigem kuri. ma ei kannata draamakuningannasid, tahaks pigem 2. Milline oleks sinu unistuste partner? kedagi, kes oleks stabiilsem. Ta võiks olla minu- Ideaalis on mu unistuste partneriks lõbus pikkune, pigem sportlik ja pikkade juustega. Kuna ma lubadega remondimees. Mulle meeldivad olen kihnlane, siis peaks minu unistuste naine olema sportlikud ja temperamentsed tegelased valmis elama Kihnu elu. (eriti vene juurtega). Samas vaatab mu isa 3. Millisena kujutad ette unistuste kohtingut? viltu pilukatele ja tumedanahalistele. Endal Mulle meeldib lumi, kuna kunagi tegelesin nii kindlaid reegleid ei ole. Oluline on, et ta suusatamisega. Võiks olla talvisel ajal. „Süüa tahaks, taluks mu boksikaaslaseid. noh“. Pigem midagi rahulikumat kui ekstreemset, 3. Millisena kujutad ette unistuste mingi Netflix and chill feat. lumi. kohtingut?

4. Ma ei ole suhtes, sest…

Kolm märksõna: beebikopp, lambad ja ... meie boksis on Sünter, kes kõik naised kohe endale viinamarjad. napsab.

4. Ma ei ole suhtes, sest…

Anonüümsed sõbrad soovitavad: ... kõik on nii igavad ja keegi ei ole seni oma „Ta ütleb, et jätab rahuliku mulje, aga tegelikult on vaga särava isiksusega silma jäänud. Võib-olla vee taga peidus sügav põhi. Ta teeb hästi süüa, näiteks ehmatan nad ise ära kogemata? karriga pelmeene. Ikka südamlik poiss, kes teeb pulli Boksikaaslased soovitavad: ja oskab pidutseda nagu tõeline kihnlane. Korralik „Anname odavalt ära. Tal lähevad kogu aeg laulumees, mängib akordioni, lõõtsa ja parmupilli. asjad katki. Lausa vajab kedagi, kes need Sõidab auto, traktori, käru ja tuletõrjeautoga. Norskab ära parandada aitaks.“ kah. Tüüpiline mees.“

DETSEMBER 2017

21

UHTU 24

KUIDAS LÄHEB SINU ERAELU?

Rebase tarkusetera: Uhtu 24 on Siim Uhtujärve poolt alusatud Peetrikese rubriik, kus kajastavad anonüümsed Peetrikese toimetajad värskeimaid kuulujutte.

Loe edasi, kui julged, ja saa teada, mis NRGs tegelikult toimub...

Hea mõte pole alati hea mõte

Õpilasfirma Kombenspioon Nõo Reaalgümnaasiumis on ellu tärganud uus õpilasfirma Kombenspioon, mis pakub ühiselamu õpilastele turvalisemat viisi öösel ringi rändamiseks.

Firma tootevalikus on erinevaid kostüüme, vastavalt erinevatele oludele, neist populaarseimaks on kombenisoon “Okseroheline”. Hetkel on väljatöötamisel ka peegelsüsteemidega kaitseriietus, mis aitaks hiilijal muutuda nähtamatuks. Soovime toimetuse poolt õpilasfirmale palju edu!

Munaturniir Igaüks ju teab, kui populaarsed on NRGs erinevad sporditurniirid. Selgub, et lisaks tavapärasematele pallimängudele on algatatud ka veidi ektreemsemad võistlused. Munaturniir on täies hoos ja sellest on osa võtnud juba päris mitu õpilast. Kas sina oled järgmine, keda direktor läbi vajuhääldi kantseleisse kutsub? Võta osa ja saa teada!

Kasvatajad teleekraanidel Kindlasti on kõik ühiselamu elanikud pannud tähele, et nii mõngigi kasvataja on pikemalt puudunud. Mis on puudumise põhjuseks, ei oska aga keegi täpselt seletada.

Ometi on Peetrikese toimetuseni jõudnud asitõendid, mis võiksid selle mõistatuse lahendada. Näib, et kasvatajate müstilise kadumise taga võib olla hoopis nende edukas karjäär Hollywoodis. Kas tõesti peame jätma oma kallite “ühika emadega” hüvasti filmimaailma hüvangu nimel, või oli tegemist vaid ajutise otsaga? Seda näitab vaid aeg.

Perverssed päkapikud Ilmselt ei tule kellelegi üllatusena see, et ühiselamu on haaranud enda alla jõuluhullus.

Sellest tulenevalt on aga meile laekunud infot, et selles majas luusivad ringi eriti ninakad tegelased. Nimelt on meieni jõudnud info perverssetest päkapikkudest, kes toovad tüdrukutele sussi sisse kommi, kuid seda mitte just parimate kavatsustega. Lisaks kommi toomisele püüavad päkapikud tüdrukuid meelitada ka mesijutu rääkimisega. Kuhu selline tegevus viib ja kas on oodata mingit kuumemat päkapikutralli või lausa mõnda uut paarikest?

See selgub ilmselt alles peale jõulupidustusi.

22

PEETRIKE

MIDA TOOVAD TÄHED? Jäär. Praegu on õige aeg oma unistuste elluviimiseks.

Tööta oma soovide nimel ja mõne aja pärast saavutad parema tulemuse, kui oleksid osanud loota. Ole valmis selleks, et kõik ei õnnestu esimese korraga, ent ära unusta, et pere ja sõbrad on sulle alati toeks.

Sõnn. See, mis sind alati rõõmustanud on, toob ootamatult kaasa kurbust. Kuigi sa saad sellega hakkama, jäävad alles sünged mälestused, mis võivad mõjutada sinu õppetulemusi. Inglise keele hinded lähevad paremaks.

Kaksikud.

Paar päeva enne vaheaega tulevad sama kurvad, nagu direktori nägu, kui sa jääd tunniks hiljaks. Aga jõuludeks saab kõik korda ja sind ootavad ees suurepärased pühad hea toidu, pere ja sõpradega. Kui viimane matemaatika hinne juhtub olema positiivne, siis oota 24. detsembriks lund.

Vähk. Ühikaelu on olnud rakse, aga ees ootab suur peolaud, kauaoodatud kingitused ja valged jõulud.

Nii et keskendu rahulikult õppimisele, varsti kõik saab korda. Arvatavasti sul õnnestub minna koolivaheajal välismaale.

Lõvi. Tundub, et kõik õpetajad on sinu vastu, aga kui sa tegeled kodutöödega natukene rohkem, siis muutuvad kõik hinded positiivseks. Võimalusel mine õue ja tee üks suur lumememm, see garanteerib sulle head jõulud.

Neitsi. Kui sul on plaanis maksta kätte oma vaenlastele, siis loobu sellest mõttest mõneks kuuks.

Vastasel juhul läheb kõik hullemaks. Kui homme sajab lund, siis on oodata rahuldavaid füüsikahindeid ja ranged õpetajad ei luba neid parandada.

DETSEMBER 2017

Kaalud. Kui sul on vaja teha olulisi otsuseid, siis jäta see uueks aastaks. Siis saavad otsuste tagajärjed olema positiivsed ja kasulikud. Osta kingitusi kohe, kui sul tekib selline võimalus, muidu jäävadki ostmata. Eriti pettub inimene, kes ootab sinu kinki kõige enam.

Skorpion. Tuleval aastal on koormus suur ja sind ootavad ees mitmed raskused. Sa tuled nendega toime, kui kuulad lähedaste nõuandeid. Ära karda vajadusel nõu küsida ning hiljem selle eest tänada. Kui jälgid seda eeskirja, kõik läheb hästi.

Ambur.

Pööra rohkem tähelepanu sellele, mis sind rõõmustab ja luba endal olla natukene egoistlik. Samal ajal ära unusta, et jõulud on tulekul ja tuleb muretseda teistele kingitusi. Samuti peaksid olema ka suureks abiks peoks ettevalmistamisel.

Kaljukits. Kas sa tahad jääda kooli 22. detsembriks, et teha järeltöid? EI? Siis võta end kiiresti kokku ja õpi hoolikalt, vastasel juhul saad palju mitterahuldavaid hindeid. Su vanemad saavad pahaseks, päkapikud ei käi enam ja Jõuluvana kinki ei too.

Veevalaja. Jõulud on õige aeg andestamiseks. Kui sa seda ei tee, hakkad oma käitumist kahetsema. Võta ennast kokku, mõtle selle peale, et igas konfliktis on kaks poolt ning tee edaspidi õigeid otsuseid. Eriti kui sa ei taha tulevikus üksi jääda.

Kalad. Kõik läheb suurepäraselt, aga ära unusta, miks see nii on (sa tead, millest ma räägin). Pööra rohkem tähelepanu lähedastele, keegi neist vajab su abi. See aasta lõpeb hästi, kuid selleks, et veel paremini algaks, tuleb olla abivalmis ja heatahtlik.

23

NÕOKATE RISTSÕNA

TEELE KALDARU

Lahenda allolev ristsõna, saada vastused aadressil nrgpeetrike@gmail.com ning võid võita eksklusiivse fotosessiooni Peetrikese staarfotograafi Marina Kähriga! Võitja kuulutatakse välja järgmises Peetrikeses ning temaga võetakse ühendust.

Head nuputamist!

Hõõgvein

Liikluseeskiri

Sisalik

Kootud Uraan riietusese

Kaunvili

PühadeJubedus Elavhõbe pala

ETKNLP

Volt

Jood

Tuntuim Karda- Armuand shian

Kuremari

Suhkruvaap

Sekund

VASTUS

Mänguklotsid

Bitt

Loomaliik

Nukk kõnek.

Noot

Meelehärm

Gramm

Lehttaignast pirukas

Vald

Auto osa

Alistumus

…e Palo

Avar

Eesti mobiiltel.

Talvine sõiduk

Atmosfääri olek

Viiu, Ulla ja Siim Hooned

Sõnaliide Vürts

Jalavari aknalaual Jõulupuu

Amper

Ravimtaim

Keskkool

Tsitrusvili

Kinnas

Tallium

Õhtul Sina Tähestiku algus

Noot

Tulekolle

Palitu

Krõbe lihakiht Jõulutoit

Ebaharilik

…kell

Nord Forfor

Kaunis Apetiit

Tegus lambatall

Jõuluajal on sellel sussid

Täpitäht

Fortuuna

Kingitooja

Hapnik

Määrsõna

Sik-…

Jõulutuled

Kaelakäiv riietusese Särav

Erakond

National Tax Office Singapur

Semester Jeesus …

Talvine nähtus

Töö tähis

Okasnahkne loom

Astelpõõsas Vooruste kehastus Ribikont

Kuu Aevastus

Nutulaul

Naatrium

Raadius

Aatus

Naishääl+ vankritelg

Alasi on … tööriist

Liurauad Kont

Irvitus

12 kuud

Looming

Sidesõna

Suhkrulahus

Lumekübe

Himur

Esmaspäev Kaaliumjodiid ETNRLP

Jälgimine Sealhulgas

…kook

Küsisõna 500.

Tillukesed

Võipiim

Sinu

Noot

Lõbu

Maapähkel Suur vaat

Infosüsteem Pühapäev

Teelusikatäis Tik-…

Magamiskoht Hektar

Hannes Uudiste- Röntgen Äike saade Paskal

Tonn Kid Icarus

Valgusdiood Rõhtpuu Mõistused Postkast

Mina

Jõulutoit

Kitsas

Medium

Piano Operatiivmälu

Mitte väike

Jõuluvana abiline

Liiter Küla Saare vallas

Autor: Teele Kaldaru

Peetrikese sügise väljaandes avaldatud ristsõna õige lahendus oli “REAALNE EDU ALUS”. Fotosessiooni võitis loosi tahtel Janne Jaago. Palju õnne!

24

PEETRIKE