raudteejaamas küüditatuid

nas naiskodukaitse esinaine Airi Tooming. «Mälestuse hoidmine on ülitähtis, et hoida ära minevikus toimunud koleduste kordumist.»

Tänavu võtab mälestusüritus fookusse küüditatud lapsed. Kodudest viidi toona jõuga ära terved perekonnad. Kui lastel õnnestuski kodumaale jääda, ei kohtunud paljud neist enam kunagi oma vanematega. «Ukrainas küüditatakse praegu tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid lapsi Venemaale, üksi, ilma perekondadeta. Mälestusüritusel mõtleme ka nendele,» lisas Tooming.

14. juunil 1941 küüditasid Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud üle 10 000 eestimaalase, kellest 7000 olid naised, lapsed ja vanurid. Eesmärk oli likvideerida moraalne, füüsiline ja õiguslik vastupanu okupantide režiimile. Paljud tegusad ja isamaalised inime-

Lisainfo

Hoiame küüditatute mälestust!

Selleks: räägi noorematele küüditamisest ja selle mõjudest Eestile; jaga oma pere ja sugulaste küüditamislugusid, fotosid, pilte esemetest, omaenda tundeid jne sotsiaalmeedias. jaga sotsiaalmeedias fotosid leinalintidest. Teemaviide on #maeiunustasind. sed, kes olid 20 aastat panustanud parema Eesti loomisse ja hoidnud meie iseseisvust, hukati kaugel Siberis. Kokku küüditas nõukogude režiim aastatel 1941–1951 Eestist enam kui 30 000 inimest.