Tallinna linn ja Utilitas loovad ühisettevõtte

Tallinna linn ja OÜ Utilitas sõlmivad koostööleppe eesmärgiga luua kaugküttevaldkonna ühisettevõte AS Utilitas Tallinna Soojus, mis hakkab 33,34% ulatuses kuuluma Tallinna linnale ja 66,66% osaühingule Utilitas. Loodav ühisettevõte on valdusettevõte, mis juhib investeeringuid Tallinna piirkonnas, soojuse müümist jätkab AS Utilitas Tallinn.

Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul saab Tallinn ühisettevõtte kaudu võimaluse rajada innovaatilised energialahendused, mis tagavad meile energiasõltumatuse ja toasooja hinna stabiilsuse. «Võrkude rekonstrueerimine ja investeeringud uutesse taastuvenergia allikatesse nagu reovee ja merevee soojuspumbad ning biogaasi potentsiaali ärakasutamine annavad tallinlastele taastuvenergial põhineva kaugkütte ja võimaldavad Tallinnal liikuda realistlikult süsinikuneutraalsuse suunas,» ütles Kõlvart.

Linna strateegiline eesmärk on tagada keskkonnasõbralike kaugküttelahenduste kättesaadavus ja elutähtsa teenuse toimimine Tallinna linna territooriumil ning selleks tuleb kaugküttevõrku järjepidevalt nüüdisajastada ja teha vajalike vajalikke mahukaid investeeringuid.

«Imporditud fossiilseid kütuseid kasutatakse jätkuvalt geopoliitilise relvana ja seetõttu tuleb astuda järgmised sammud, et nende osakaal viia võimalikult kiiresti miinimumini. Taastuvenergial põhinevate tootmisseadmete lisamisega saame lisaks keskkonnasäästule lõpetada sõltuvuse kõikuva hinnaga importkütustest,» ütles Utilitase kontserni juht Priit Koit.

Tehingu tulemusena asutavad Tallinna linn ja osaühing Utilitas uue äriühingu AS Utilitas Tallinna Soojus. Tallinna linn teeb uude ühingusse mitterahalise sissemakse Tallinna Soojuse aktsiatega ning Utilitas omalt poolt Utilitas Tallinna aktsiatega. Utilitas Tallinn ning Tallinna Soojus on edaspidi uue ühisettevõtte tütarühingud.

Tehing ei mõjuta rendi- ja operaatorlepingu täitmist. Samuti ei muutu midagi kaugkütteklientide jaoks ning soojuse piirhinda kooskõlastab ka edaspidi konkurentsiamet.

AS-i Tallinna Soojus ja AS-i Tallinna Küte (praegune AS Utilitas Tallinn) vahel sõlmiti 31. oktoobril 2001 ettevõtte rendi- ja operaatorleping, mille alusel on viimased 22 aastat kaugküttevõrku hallanud ja arendanud Utilitas. Utilitas on investeerinud üle 450 miljoni euro ning praeguseks toodetakse enam kui 2/3 pealinna kaugkütteklientide tarbitavast soojusest biomassist ja olmejäätmetest, ülejäänud kolmandiku ulatuses on kasutusel endiselt maagaas. Kehtiv koostöövorm

N Mme Linnaosakogu

ei võimalda uute taastuvenergial põhinevate tootmisvõimsuste rajamist, sest allesjäänud kaheksa-aastane lepinguperiood ei anna pankadele kindlust 25–30-aastase tasuvusajaga investeeringute rahastamisel.

Lisaks peab praeguse lepingu järgi rentnik ehk Utilitas Tallinn lepingu lõppedes tagastama linnale rendivara ning linn peab kompenseerima rentniku poolt varadesse tehtud investeeringud. Kompensatsiooni suurus sõltub tehtavatest investeeringutest ja ainuüksi tänaseks teostatud investeeringute põhjal oleks 2031. aasta lõpuks kompenseerimiskohustus hinnanguliselt 250 miljonit eurot. Ühisettevõtte loomisega Tallinna linnal kompenseerimiskohustus kaob.

Utilitasel on juhtiv roll uue ettevõtte äriplaani väljatöötamisel, koostamisel ja uuendamisel. Äriplaani eesmärk on viia lõpuni kaugküttevõrgu uuendamine vastavalt Tallinna ühtse kaugküttevõrgu arengukavale ja saavutada süsinikuneutraalne kaugkütte- ja jahutuse varustus hiljemalt 2030. aastaks. Seejuures on kiirendatud investeerimisplaani eesmärk vähendada hiljemalt 2027. aastaks maagaasi osakaalu kaugküttes alla 10%, mis võimaldab vähendada fossiilkütuste tarbimist enam kui 500 000 MWh võrra. Samuti on eesmärk laiendada kaugkütte ja -jahutusvõrku, võimaldada sellega mugavat liitumist ning vastavalt tehnilistele võimalustele viia võrk linnaosadesse, mis kasutavad peamiselt fossiilseid kütteallikaid.

Tallinna linna ja OÜ Utilitase ühisettevõtte loomise peab heaks kiitma Tallinna linnavolikogu ja konkurentsiamet. (NS)

Linnaosakogu roll kohalikus omavalitsuses

KADI ALATALU, KAI-RIIN MERI, GASPAR ŠABAD Nõmme linnaosakogu revisjonikomisjon

Pärast viimaseid kohalikke valimisi kogunenud revisjonikomisjoni koosseisu üheks teemaks on olnud Nõmme linnaosakogu pädevuste ja volituste taastamine. Viimase 30 aastaga on toimunud kahetsusväärne tagasiminek Tallinna linnaosakogude võimalustes oma linnaosade käekäiku kujundada. Olgu kohe öeldud, et komisjoni töö eesmärk ei ole Nõmmele iseseisvuse taotlemine, vaid arutelu algatamine Tallinna linnaosade esinduskogudele suurema vastutuse määramise üle. Isegi Tallinna väikseim linnaosa Pirita on rahvaarvult suurem mitmetest maakonnakeskustest nagu Kuressaare, Rakvere ja Valga. Just seetõttu kavandati Tallinnas lisaks linnavolikogule linnaosakogud, mida ei eksisteeri esinduskoguna üheski teises Eesti linnas. Eesmärk oli anda kodanikele kohalik vahelüli, kel on demokraatlik mandaat, kuid kelle rõhuasetus läheb kohalike esindamisele ja kodukoha probleemide lahendamisele, mitte linnavolikogus arutlusel olevatele ülelinnalistele küsimustele. Võib öelda, et ka pärast viimaseid kohalikke vali- misi on linnaosakogul tugev mandaat – 4001 häält ehk 20,5% kõigist Nõmmel antud häältest. Paraku tõstatub küsimus: mis edasi?

Praeguse seisuga on linnaosakogu otsused linna- ja linnaosavalitsusele soovituslikud. Linnaosa juhtimise ja rahaasjade üle teostavad kontrolli linnapea ja linnaametid, mitte linnaosakogu. Asjakohane näide on Sütiste metsa ümbritsenud seik, kus otsustusõigus on Tallinna linnaplaneerimise, keskkonna- jt ametitel, kuid otsustusõigus puudub demokraatliku mandaadiga valitud kogukonna esindajatel.

Tallinna esimeses põhimääruses (ja kaasas käivas Nõmme põhimääruses) oli võimusuhe linnaosavalitsuse ja linnaosakogu (toona halduskogu) vahel mõtestatud vastupidiselt praegusele. Linnaosavalitsus oli halduskogu ja linnavalitsuse otsuseid täide viiv organ.

Linnaosavanemal oli aruandekohustus halduskogu liikmete ees. Halduskogu pädevustesse kuulus muuhulgas «omavalitsuse valdusse antud munitsipaalvara valdamine, kasutamine ja käsutamine», «mitteeluruumide rentimise ja eluruumide asustamise lubade väljaandmise korra kehtestamine» jpm. Lisaks otsestele vastutusaladele oli halduskogul õigus avaldada umb- usaldust linnaosavanemale või tühistada tema korraldus, kui see halduskogu hinnangul linnaosa huve ei teeni. Samuti oli suurem revisjonikomisjoni tööpõld. Kui praegu on linnaosakogu revisjonikomisjoni roll revideerida tööd linnaosakogus, siis esimese põhikirja järgi oli ülesanne revideerida linnaosavalitsuse finantstegevust. Vastavalt §25-le omas revisjonikomisjon õigust nõuda linnaosavalitsuse või linnaosas tegutseva munitsipaalettevõtte auditeerimist.

Lisaks Tallinna linna õigusaktidele on linnaosakogusid mõjutanud riiklik seadusandlus. Sellegipoolest on kahetsusväärne, et õigusloome käigus on järk-järgult vähendatud linnaosade esinduskogude volitusi. Revisjonikomisjoni töö on päädinud järelepärimisega linnavalitsusele ja -volikogule, mille kiitis heaks linnaosakogu 10. mail. Pöördumise sisu on ülal kirja pandud võrdlus muutustest Nõmme linnaosakogu õiguslikus seisuses. Linnavalitsusel ja -volikogul on vastamiseks aega kaks kuud, misjärel saame saadud vastustest juhindudes võtta järgmisi samme Tallinna kohalike esinduskogude kaitsel. Komisjonis kavatseme jätkata konstruktiivse kriitika lainel, kuni mandaadi lõpuni 2025. aastal.

14. juunil mälestame üle Eesti 70

LOONE OTS

NKK Tallinna jaoskonna

Nõmme ringkonna liige

Juba viiendat aastat korraldab naiskodukaitse vaikiva mälestusürituse «Ma ei unusta Sind!». Üle Eesti seome 70 raudteejaama must-valged mälestuslindid meenutamaks 1941. a 14. juunil Nõukogude Liidu võimu poolt küüditatud enam kui 10 000 eestimaalast. Nõmme linnaosas seome lindid Pääsküla, Kivimäe, Hiiu ja Nõmme jaama.

Mälestus 82 aasta tagusest kuritööst ei tohi kunagi ununeda. «Kutsume inimesi üles märkama raudteejaamades leinalinte ning jagama nendest sotsiaalmeedias fotosid teemaviitega #maeiunustasind. Lisaks võib jagada enda ja oma perekonnaliikmete tundeid, mälestusi ja fotosid,» sõ-