Nõmme Sõnumid nr 18 (650)

Heinar Jahu: «Elu on lihtsate reeglitega keeruline mäng»

ANDRA ROOSA

Heinar Jahu on tunnustatud Eesti ka betaja, erakordne pedagoog ja Nõm me kabeklubi üks asutajaliikmetest. Aastast 2000 töötab ta Nõmme huvi kooli kabeõpetajana, kus tema eestve damisel avati 2018. aastal tõenäoliselt maailma ainus kabemuuseum. Heinar

Jahu korraldab ka alates 1998. aastast Tallinnas noorte kabeolümpiat ning on igal aastal Eestis toimuvate kabe maailmameistrivõistluste üks korral dajaid. Ta on kaberaamatu «Üks, kaks ja kabesse» autor ja raamatu «Kabe kombinatsioone» kaasautor.

Järgnevalt toome teieni vaid mõ ned tänusõnad ja meenutused Heinar Jahu endistelt õpilastelt, nende vane matelt ja kolleegidelt.

MERIKE VÄRIK, lapsevanem

Heinar Jahu on meie pere elus olnud väga olulisel kohal 25 aastat. Ta tegi meie lapsest Raido Värikust maailmameistri ning on seetõttu kõige tähtsam inimene. Raidol oli koju tulles sära silmis, kui ta innustunult rääkis, et tahab kabet mängida terve elu nii nagu Jahu. Te ma sõnul on Heinar kõige õiglasem mees ja treener maailmas ning ta tõi teda kõiges eeskujuks. Sellist eesku ju vajabki iga laps. Heinar Jahu õpe tas talle peale kabe ka püsivust ja pü hendumist oma eesmärgile. Lisaks ka kaotama, sest alati ei saa võita, aga tu leb osata kaotus vastu võtta ja seejuu res väärikaks jääda.

Ühe loona meenub mulle, kuidas me olime sunnitud koju võimsa ar vuti soetama. Laps luges öösel kabe õpikut, lahendas kabeülesandeid ja mängis kabet üle maailma. Selleks oli tal vaja osta korralik ja võimas ar vuti. Nii me siis tegime kümneaas tase Raidoga allkirjastatud lepingu, et hinded peavad olema head, kui ta arvuti saab.

KRISTA VILLEMSON, lapsevanem

Minu praegu 17-aastane tütar tutvus kabemängu ja Hei nariga Rabarübliku lasteaia viimasel aastal. Toona kuuene piiga

tuli ühel päeval koju ja rääkis, kui das «üks vana mees» lasteaias nende ga kabet mängis ja pärast kommi an dis. Meie peres ei mänginud keegi ka bet, aga härra Jahu väitis, et meie tü tar mängib. Mängiski. Mõni kuu hil jem tuli esimene medal Eesti meist rivõistlustelt.

Raudse tervisega Heinar ei puudu treeningutelt kunagi. Mõned aastad tagasi siiski tekkis olukord, et Heinar sattus haiglasse. Talle tehti kergem operatsioon ja juba paar-kolm päeva hiljem helistas ta haiglast, et oleks vä ga tarvis talle autoga järele minna, sest arstid on ta koju lubanud ja lasteaias kabeturniir tulemas. Ja nii ta siis tuli gi otse haiglast lasteaia kabeturniiri le, sest see oli ju ometigi tähtsam kui voodis pikutamine.

MALLE LOKOTAR, lapsevanem

Kui Priit Lokotar 2015. aastal maadlusele joone alla tõm bas helistasin huvikooli ava tuduste päeval Heinar Jahule. Küsisin, kas võime tulla vaatama ja sain vastu seks, et see poiss peab tulema. Kuidas ta telefoni teel oskas öelda, et peab? Esimesel kohtumisel pani Jahu kabe

lauale seisud, mille poiss ludinal ära lahendas. Seepeale ütles Jahu, et see poiss püüab vahe vanemate õpilaste ga aastaga kinni. Öeldu läks täide ja nii see algaski. Heinar Jahu tõi Priidu kabemaailma, Priidust on saanud mit mekordne Euroopa meister nii vene kui ka rahvusvahelises kabes. Esime ne maailmameister üldse Eesti kabe ajaloos vene kabes.

PIIA AASMÄE, lasteaia Rabarüblik õppejuht

Meil siin Nõmmel on vanaisa dega hästi. Kellel enda oma pole, sellel tasub ainult na tukene kabest huvituda ja juba ongi platsis kabevanaisa, kes ei tea kust võ tab oma pruuni portfelli, mis on täis musti ja valgeid kabendeid ning poo leks murtud papist kabelaudu.

«Noh, paneme nupud peale! Kelle ga sa kodus mängid? Aa, vot peaksid mängima, sul õde-venda on? No siis mängi ema ja isaga. Saate aru, kabe on lihtsate reeglitega keeruline mäng.»

Kui 89. sünnipäeval teda õnnitle ma läheme, on Heinar ülevoolavalt rõõmus. Aed, nagu ikka tema sünni päeval, on tihedalt praeguseid ja endi seid õpilasi ning nende vanemaid täis.

«Noh, vaatame natuke mu ae da ka,» pakub Heinar alati külalis tele võimalust. «Jaa, siin on mustad sõstrad, need pole veel valmis, tul ge tingimata mustade sõstarde valmi mise ajaks tagasi.» Selle tähtsa lause ajal vaatab Heinar alati sügavalt ot sa, kõik saavad aru, et mustad sõstrad on väärt kraam ja nendest keeldumi ne pole lubatud.

Et heaks inimeseks kasvada, peab sul olema hea eeskuju, inimene, kel lele sa korda lähed. Kes sinu pärast võtab muresid muretseda ja rõõmu sid rõõmustada. Meil on siin Nõmmel kabevanaisa, mees, kelle elukogemus annab talle oskuse eksimatult head halvast ja ülekohut õiglusest eristada. Kes teab, millal naerda ja millal lohu tada ning kelle täpsus, tagasihoidlik kus, tänulikkus ja huumorimeel on enneolematud.

REIJO KURIK, lapsevanem

Kuna Kevin oli väga tagasihoid lik ja arg, siis ei julgenud ta kuskile trennidesse min na. Otsustasime proovida Rabarübli ku lasteaia kaberingi. Ei läinud väga kaua aega mööda, kui lasteaias tuli

esimene võistlus. Kevini ema Liis jõu dis lasteaeda, kui algas autasustamine, ja oli valmis last lohutama, et auhin nad saavad ainult kolm parimat. Au tasustamisel aga selgus, et Kevin sai sellel võistlusel esimese koha. Sealt kasvas Kevinil suurem huvi kabe vas tu ja soov teisi võita.

Hakkasime Heinari tungival soovi tusel käima ka Eesti meistrivõistlus tel, kus tuli rinda pista juba suurema te poistega. Pisut hiljem hakkas ka bet mängima Kevini õde Keity. Heina ril oli hea meel, kui 2019. aastal  Ees ti meistrivõistlustel 64-ruudulises ka bes mikrokadettide vanuseklassis tu lid kõik medalid Nõmmele, ja meile tegi rõõmu, et esimesed kohad tulid meie perre! Heinar oskab lastes kabe mängu vastu huvi tekitada.

HANS ROBERT KANNUKENE, endine õpilane

Heinar Jahu on elumuutja, kel le panust Nõmmesse ei ole võimalik kirjeldada. Olen veetnud lugematuid tunde kabelaua taga, vaadates Heinarit õpetusi jaga mas, ning see on peale kabeoskuse andnud juhiseid eluks. Tema tunnid on täis elutarkust, mida ta meelsasti välja jagab neile, kes ise veel maail mas oma kohta otsivad.

Ma arvan, et Heinarit eristab just tema kaljukindel usk lastesse. Usk sel lesse, et õpilane leiab kombinatsioo ni, võidab võistluse ja saab iga päeva ga paremaks inimeseks. Kui ma veel tema all õppisin, oli üks minu suure maid rõõme kombinatsioonide lahen damine. Heinari kiitused mõne raske ma ülesande lahendamisel tegid päe va mitu korda paremaks. Nendel kii tustel oli väärtus, mida kuskilt mujalt ei leia, sest nende nimel pidi tööd te gema. Samas leian, et Heinar ise sai sellest rohkem rõõmu, sest iga õpi lase edusamm kinnistas tema usku noortesse.

Naljaka seigana meenub mulle, et Heinaril on komme pingsalt mõeldes kabelaua taga jalga väristada. Ma kogu aeg mõtlesin, et see on natukene ime lik, aga aja möödudes jäi samasugu ne harjumus mulle külge. Ma ei soovi aga muutuda, sest see tuletab mulle iga kord meelde, kui suur osa ta mi nu elust on olnud.

Tänavune

Heinar Jahu 8. oktoobril Pärnu kontserdimajas aasta õpetaja galal elutööpreemiat vastu võtmas.

FOTO:

Koos liikumises on võlu

Möödunud pühapäeval oli tore nä ha Harku rabas nii palju spordisõp ru, kes hoolimata sombusest ilmast rõõmsalt 96. Rabajooksust osa võtsid.

Tänavu on üle mitme aasta rõõm korraldada Rabajooksu nii nagu vanasti. Koroonapiirangu te tõttu tuli ju 2020. aasta kevadel jooks üldse ära jätta ning sügisel proovisime virtuaaljook su formaati.

Legendaarne Nõmme spordimees, 93-aasta ne Heldur Tuulemäe, kes ka pühapäeval kohtu nikele abiks oli, on naljatades rääkinud, kuidas ta on pidanud mitmeid uusi linnaosavanemaid väevõimuga Rabajooksule tarima. Minu puhul pole seda muret olnud. Rabajooksul on minu jaoks mõnus perekondlik noot juures. Jooks mas on käinud nii minu vanaema kui ka isa ja ema. Ise osalesin esimest korda Rabajooksul päris väikese poisina. Kooli ajal sai jooksul käi dud juba koos treeningugrupiga. Täpsemalt läbi tud jooksude arvu väljaselgitamiseks tuli vimp lid üles otsida. Kokku on neid kogunenud pea kakskümmend tükki.

Rabajooksu võlu seisneb kaunis looduses ning tõsisema võistlusmomendi puudumises. Kõrvuti jooksevad lapsed ja eakad, tehakse ka kepikõndi ja läbitakse rada lihtsalt tempoka jalutuskäigu na. Kangemad mehed ja naised läbivad aga ra ja lausa mitu korda järjest, sest 6,3 kilomeetrit jääb neile väheks. Oluline on, et jooksul osale mine on tasuta, sest see tagab, et kedagi ei jäe ta kõrvale. Vaja on ainult soovi, et tulla koha le ja rada läbida.

Alates 2011. aastast olen lisaks jooksul osalemisele kaasa löönud ka abilise na. Olen üles pannud plakateid, ko hale toonud kogu vajaliku inventari ja kordu valt käivitanud vahetult enne jooksu streikima hakanud generaatorit või stardikella. Tore on näha, et jooksjate ees sõitev rattur on hoolima ta ilmast ja rajaoludest alati lühikeste pükste ga ning rattahoius on kohal tuttavad näod, kes alati naeratades lahkesti aitavad.

Ürituse korraldamisel kaasalöömine ei ole õnneks takistanud jooksust osa võtmist. Nüüd teeme seda juba kogu perega. Poeg Karl on seni raja läbinud koos vanaisaga. Alustas ta kuueselt ajaga üle 50 minuti, kuid aastatega on ta jõud nud juba poole tunnini. Tütar Karola osales esi mest korda Rabajooksul kaheaastasena. Esime se kilomeetri läbis ta iseseisvalt, üle finišijoo ne aga isa kukil. Mõnus jalutuskäik võib õlad küll natukene kangeks teha, aga naeratuse toob näole nädalateks. Koos liikumises on mingi võ lu, mis lisaks tervise edendamisele aitab ka sot siaalseid suhteid parandada.

Jooksul osalejate arv on ikka aastate lõikes kõikunud. Põhjuseid selleks on ol nud erinevaid. Jooksu korraldamisel ei ole aga ilm saanud kunagi takistuseks. Mõnigi kord on kevadel rada olnud jää kilbiga kaetud ning rada on naljaviluks läbitud ka puusuuskadega.

Terves kehas terve vaim.

Rabajooksu võlu seisneb kaunis loodu ses ning tõsi sema võistlus momendi puu dumises.

Ohtlike jäätmete ja kasutuskõlblike esemete kogumisring

30. oktoobril saavad Nõmme elani kud tasuta, mugavalt ning keskkonda säästvalt üle anda kodumajapidami ses tekkinud ohtlikke jäätmeid ning kasutuskõlblikke esemeid. Elanikke ootab igas peatuspaigas kaks autot –üks ohtlike jäätmete jaoks ja teine ka sutuskõlblike asjade jaoks. Ohtlikud jäätmed suunatakse edasi Epler & Lo renz AS-ile taaskasutuseks ja materja lidena ringlusesse ning seeläbi ei sa tu nad olmejäätmete hulka või loo dusesse. Kasutuskõlblikud asjad an takse üle MTÜ-le Uuskasutuskeskus, kes need uuesti ringlusesse suunab.

Suuremaid kasutuskõlblikke ese meid nagu mööbel ja töökorras ko duseadmed (nt külmikud, pliidid jms) kogumisringi käigus vastu ei võeta. Need on võimalik viia Paljassaare jäätmejaamas asuvasse korduskasu tusruumi või MTÜ Uuskasutuskeskus poodidesse. Kogumisringe korraldab Tallinna strateegiakeskus. Lisainfo: www.tallinn.ee/kogumisringid või te lefonilt 640 4245 või 640 4131. (NS)

PÜHAPÄEV, 30.10.2022 NÕMME

10.00–10.30 Tammede pst 2a (mänguväljaku esine)

10.30–11.00 Kalda 16 vastas (pakendipunkti juures) 11.00–11.30 Trummi 16b (Europagari ees)

11.30–12.00 Raudtee 60 vastas parklas

12.00–12.30 Hiiu staadioni parklas (Harku 62) 12.30–13.00 Ilmarise 4 (Ilmarise poe ees)

13.00–13.30 Pärnu mnt 325a (Krooningi tankla kõrval) 13.30–14.00 Valdeku 13 (Nõmme linnaosa valitsuse ees) 14.00–14.30 Männiku tee 100 (Pihlaka Rimi parklas)

14.30–15.00 Raudalu Konsumi parklas (Viljandi mnt 41a) 15.00–15.30 Saeveski/Pedaja ristmikul 15.30–16.00 Liiva jaama parklas (Orava tn 21b)

Tallinn tõstab toimetulekutoetusel arvestatavaid eluasemekulude piirmäärasid

Linnavalitsus saatis volikokku mää ruse eelnõu, millega korrigeeritakse toimetulekutoetuse maksmisel arves se võetavate üüri, elektri ja kütmise ga seotud eluasemekulude piirmäära sid, mis on võrreldes eelmise aastaga oluliselt kasvanud.

Muudatusega korrigeeritakse neid eluasemekulusid, mis on hüppeliselt kasvanud: üür või eluaseme soetami seks võetud laenu tagasimakse (sh lae nu intressid ja kohustusliku eluase mekindlustuse makse), soojaveevarus tuseks tarbitud soojusenergia maksu mus, kütteks tarbitud soojusenergia maksumus kaugkütte puhul, tarbitud kütuse maksumus kaugkütte puudu misel, kütteks tarbitud elektrienergia maksumus, elektrienergia tarbimise

ga seotud kulu ning majapidamisgaa si maksumus.

Üüri piirmäär tõuseb uue korra ko haselt 33 m² suuruse korteri puhul 11 eurolt ruutmeetri kohta 12 eurole ruutmeetri kohta. Piirmäära tõstmi sega korrigeeritakse ka üüri hinnala ge. Üle 33 m² suuruste korterite puhul on uueks üürihinna kompenseerimise maksimummääraks 600 eurot kuus. Üür 18–33 m² eluaseme puhul tõuseb praeguselt 14 eurolt ruutmeetri kohta 15 eurole ning üür alla 18 m² eluase me puhul tõuseb praeguselt 17 eurolt 19 eurole ruutmeetri kohta.

Väga oluliseks mõjuteguriks eluase mekuludele on energiahind. Sellest tu lenevalt tõstetakse elektrienergia tar bimisega seotud kulu kuni 73 eurot

NÕMME LINNAOSAKOGU

«Mitte minu aia taha!»

GASPAR ŠABAD, linnaosakogu revisjonikomisjoni esimees

Viimasest kevadest saati on meie linnaosa puudutavate arendusinvesteeringute arute ludel hakanud nõmmekate seas silma murettekitav mentaliteet – «mit te minu aia taha». Erahuvi Nõmme arendamise vastu, koostöös linnaosa valitsusega, on selgelt olemas, kuid nurjub kohalike vastuseisul. Ilmneb, et oleme hakanud isiklikke huvisid Nõmme huvidest kõrgemale seadma.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitse ala arendustööd, Hiiu staadioni reno veerimine ja pneumohalli ehitamine tehnikaülikooli staadioni kohale on kõik kohalike vastuseisu tõttu ootere žiimile pandud. Eelmainitud nimekir ja lisandus sügiskuudel alles planeeri misjärgus olev Tähetorni 50 projekt. Kokku on siin peidus ligi ühe miljoni euro väärtuses investeeringuid, mille oleme ise ootele pannud.

Hiiu staadioni asjus on Tallinna lin nal alates 2020. juulist Eesti jalgpalli liiduga (EJL) kokkulepe, mille kohaselt EJL investeerib staadioni arendustöö

desse 650 000 eurot. Nüüdseks on möödunud kaks hooae ga, kus Nõmme esindus tiimi mängijad ei ole saa nud koduväljakul män gida. Kalju on meeskond, kes mängib kõrgliigas ja omab teoorias võimalust esin dada Nõmmet Euroopas. Just nimelt teoorias, sest praktikas on tegemist amortiseerunud ja alaliidu standardi tele mittevastava kunstmuruga, kus mänge korraldada ei saa. Teha ootel olevaid hädavajalikke renoveerimis töid on investeering Nõmme spordita ristu ja brändi arengusse, mitte kellegi kius ümberkaudsete elanike suhtes.

Hiiu staadioni saatusekaaslaseks on osutunud tehnikaülikooli ja JK Tallinna Kalev ühistöös planeeritav täismõõtmetes pneumohall, mille näol oleks tegemist esimesega Nõm me-Mustamäe piirkonnas. Kahjuks peavad pettuma nii vutiklubi presi dent Ragnar Klavan kui ka paremaid treeningutingimusi soovivad spordi sõbrad. Algseks tähtajaks – selle aas ta jõuludeks – projekt kohe kindlasti ei valmi. Nagu Hiiu staadioni puhul, on siingi peamiseks pahalaseks väi

üksi elava inimese või perekonna esi mese liikme kohta kuus, iga järgneva pereliikme kohta kuni 12 eurot kuus.

Soojaveevarustuseks tarbitud soo jusenergia maksumust kompenseeri takse kuni 21 eurot ühe inimese koh ta kuus ning täiendavalt on korrigeeri tud kõikide kütet puudutavate kompo nentide (elektriküte, kaugküte, kütus kaugkütte puudumisel) piirmäärasid. Majapidamisgaasi kulu piirmäär tõuseb 33 euroni üksi elava inimese, iga järg neva pereliikme kohta 16 eurot kuus.

Uued piirmäärad hakkavad kehti ma alates 1. novembrist ehk novemb ris esitatava toimetulekutoetuse taot lusega saab uute piirmääradega kom penseerida juba oktoobri eest saadud arveid. (NS)

detav müra ja liikluskoormuse kasv, lisaks kohalike mure rajatise sobilik kusest metsaala kõrvale.

Tähetorni 50 ei ole jalgpallipro jekt, vaid midagi suusa- ja rattasport laste jaoks. Arendajate soov on ehi tada Hiiu terviseraja ja Harku metsa ristumiskohta kohvikuga teenindus punkt, kust vastavalt hooajale saaks laenata suuski või ratast. Samuti teh taks hooldustöid. Sellegi Nõmmele ja linnaosa inimestele kasuliku arenduse saatus on küsimärgi all. Põhjendused on samad, mis ülal mainitud.

Inimlikult on uute arenduste kõr val elavate inimeste mured arusaada vad. Nõmmet eristab muust Tallinnast rahu, loodus ja linnulaul. Selle kolm ainsuse häirimist kohtleme pühaduse teotusena. Samas ei saa ma kodukoha le kasvu ja õitsengut sooviva nõmme kana kuidagi nõustuda Hiiu staadio ni arutelul kõlanud lausega: «Tore, et teete, aga kas mujale ei saa?». Oodates linna ja arenduste esindajatelt vastutu lelikkust muudatusettepanekute koh ta, on meil vaja endal mõelda, kuidas olla koostööaltim. Kui iga mees seisab vaid enda eest, jääb Nõmme terviku na headest võimalustest lihtsalt ilma.

KARMO KURI Nõmme linnaosa vanem

LÜHIDALT

Nõmmel algas ratta lubade koolitus noorte rattateadlikkuse tõstmiseks

Nõmme linnaosa valitsus algatas koos töös Nõmme rattaklubiga ettevõtmise, mille raames on sajal Nõmme kooliõpi lasel võimalik soodsamalt jalgrattakoo litus läbida ja luba saada.

96. Rabajooks tõi kaasa vigade parandusi

Pühapäeval, 16. oktoobril toimu nud 96. Rabajooksul Harku ra bas võidutses Eesti jooksjate hir muks nimetatud keenialane Ib rahim Mukunga Wachira (ajaga 19 minutit ja 12 sekundit*) ja naiste arvestuses Kateryna Fo michova (ajaga 20 minutit ja 1 se kund).

Nõmme linnaosa vanema Karmo Kuri sõnul oli taas rõõm näha Harku rabas nii palju tervisesportlasi, kes hoolimata sombusest ilmast rõõmsalt rajale läk sid. «Rajarekordit sel aastal ei püstita tud, milles võisid oma osa mängida oo tamatult metsarajal kohatud hobused, kes jooksule veidi vürtsi lisasid,» rääkis Kuri. 96. Rabajooksust võttis osa 1236 registreerimislehe täitnud jooksjat, esi

mesed tuhat lõpetajat said traditsioo nilise Rabajooksu vimpli omanikeks. Meeste arvestuses teiseks tuli na pilt kolmesekundilise kaotusega Ro bert Telpt (ajaga 19 minutit ja 15 se kundit) ja kolmandaks Ats Sõnajalg (ajaga 19 minutit ja 31 sekundit).

Naiste arvestuses teise koha saa vutas Külli Sizask (ajaga 25 minutit ja 31 sekundit). Autasustamisel kuu lutati kergejõustikuliidu kohtunike poolt kolmanda koha saajaks Nora Liisa Uibo, kuid hilisemas aegade võrd luses selgus, et kolmas koht kuulub naiste arvestuses siiski Maret Volen sile (ajaga 26 minutit ja 34 sekundit). Neljas koht läks seega kõigest 13-aas tasele Nõmme laskesuusatajale Nora Liisa Uibole (ajaga 26 minutit ja 37 se kundit). Maret Volensile on vabandu sed koos auhinnakotiga tagantjärele ka edastatud.

Poiste arvestuses (sündinud 2010 ja hiljem) võidutses Kuldar Treiel (ajaga 24 minutit ja 20 sekundit), teisele ko hale pürgis Marius Luumann (ajaga 25 minutit ja 28 sekundit) ja kolmanda

na finišeeris Marten Mõttus (ajaga 25 minutit ja 39 sekundit).

Tüdrukute esikolmikut juhtis Anas tasia Artemjeva (ajaga 29 minutit ja 45 sekundit), teise koha saavutanud neiu jäi praegu veel tundmatuks ning kol manda koha pälvis Marii Mõttus (aja ga 32 minutit ja 30 sekundit).

Rabajooks on kaks korda aastas korraldatav rahvaspordiüritus, mil lest osavõtt on kõigile tasuta. (NS)

* Kergejõustikus dopingupuhtuse eest hoolitsev ühendus Athletics Integrity Unit (AIU) on ajutiselt keelustanud Keenia jooks jal Ibrahim Mukunga Wachiral võistlemise, kuna tema dopingu A-proovist leiti keela tud ainet norandrosterooni. 96. Rabajook su meeste esikolmik vaadatakse vajadusel pärast AIU lõpliku otsust üle.

Tallinn jagab elanikele biojäätmete kogumisnõusid

Biojäätmete liigiti kogumise edenda miseks jagab Tallinn kõigile huviliste le tasuta kogumisnõusid.

Tallinna jäätmekeskus jagab 20 000 kodukööki sobivat 7-liitrist biojäätme te kogumisnõud koos komposteeruva te kottidega ja infovoldikuga. Infovol dikust leiab täpsema kirjelduse, mil leks ja kuidas biojäätmeid liigiti kogu da. Ühtlasi antakse neile, kes on liitu nud või liitumas korraldatud jäätme veoga, kogumisnõuga kaasa kogumis nõusse sobivad komposteeruvad kogu

miskotid (25 tk rullis). Kogumismahu tisse võib biojäätmeid panna kas lahti selt, paberkotis või komposteeruvas ko tis. Kui elanik kompostib toidu- ja köö gijäätmed Tallinna jäätmehooldusees kirjas toodud nõuetele vastavas kom postris, siis ei ole kogumisnõusse kom posteeruvat kotti tarvis, sest kodustes tingimustes need kotid hästi ei kompos teeru. Sel juhul saab vaid kogumisnõu ja voldiku, kuid mitte kogumiskotte.

Jäätmeseaduse, Tallinna jäätmeka va 2022–2026 ja Tallinna jäätmehool

duseeskirja kohaselt tuleb jäätmeid liigiti koguda.

Tallinna elanikel on veel võimalik SA keskkonnainvesteeringute keskuse projekti «Biojäätmete liigiti kogumi se ja kohtkompostimise edendamine Tallinna linnas» raames esitada taot lusi 140-liitristele ja 80-liitristele bio jäätmete kogumismahutitele. Võima lik on teha ka ühismahuti kasutami se leping naaberkinnistuga. Pärast ko gumismahuti kättesaamist tuleb 14 päeva jooksul sõlmida oma piirkon

Toidukadu ja toidujäätmed: ennetamine, korduskasutamine ja nende ringlussevõtt

LISAINFO

Globaalne toidujäätmete ning toidu raiskamise ehk teisisõnu toidukao te maatika omab olulist rolli nii kliima muutustega kui ka ressursside sääst va kasutusega seotud aruteludes. Hin nanguliselt tekib ainuüksi Euroopa Lii dus ligi 100 miljonit tonni toidujäät meid aastas. Toidujäätmete teke ei ole pelgalt keskkonna- ja sh kliimapoliiti ka komponent, vaid see mõjutab suu resti ka riikide majandust. Euroopa Komisjoni 2010. aastal avaldatud uu ringu põhjal leiti, et ühes aastas tekib inimese kohta 180 kg toidujäätmeid. Viidatud uuringust selgus, et toidu ahelas tootjast tarbijani läheb kaot

Targa toidutarbimise lihtsad põhitõed: enne poodi minekut kavanda menüü ja koosta nimekiri; osta vaid nimekirja alusel; säilita toitu õigesti; toitu valmistades tee seda vaid koguses, mis ka tarbitakse; kasuta ära või anneta järelejäänud toit või kogu toidujäätmeid liigiti ja komposti.

si ligi kolmandik toidust ning kõige rohkem tekitavad toidujäätmeid ko dumajapidamine, toiduainetööstus ja toitlustamine väljaspool kodu.

Üha enam on ka Eestis hakatud tä helepanu pöörama toidujäätmete tek ke vähendamisele ja nende vältimise le, võttes arvesse asjaolu, et Eestis tekib ühe leibkonna kohta arvestatuna toi dujäätmeid aastas keskmiselt 149 kg, millest toidukadu on 63 kg. Lähenedes problemaatikale majanduslikult, siis keskmine leibkond raiskab 180 euro ning lastega perekonnad 220 euro jagu toitu aastas. Peamisteks toidukao toi duaineteks on: aed- ja juurviljad; val mistoidud – enim supid, pudrud, köö giviljad ja salatid; puuviljad ja marjad ning piimatooted ja munad. Kõige vä hem visatakse ära kala ja kalatooteid. Toiduained visatakse ära just seetõt tu, et need on riknenud või toiduai ne on liialt kaua seisnud.

na jäätmevedajaga aastaringne bio jäätmete kogumismahuti tühjenda mise leping.

Lähemalt leiab infot kogumisma hutite parameetrite ning nende ka sutusse taotlemise tingimuste koh ta www.tallinn.ee/et/biojaatmete-ko gumisvahendid.

Nõmme linnaosa valitsuses (Valdeku 13) jagatakse biojäät mete kogumiskaste: E kl 8.15–18.00; T, K ja N 8.15–17.00 ja R 8.15–16.00. (NS)

Nõmme linnaosa vanema Karmo Kuri sõnul toimivad suurem osa Nõmme kit sastest tänavatest jagatud ruumi põhi mõttel ning noortel ratturitel tuleb pea miselt sõiduteel sõita, selleks aga peaks vastavalt seadusele olema 10–15-aas tasel jalgratturi juhiluba. «Rattahooaja lõpus rattalubade tegemisel on ka omad plussid. Kui praegu kursus läbida ja talve hakul load ära teha, saab tuleval keva del muretult liiklusteadmiste ning uute lubadega hooaega alustada. Samuti käi vitus sel suvel programm «Rattaga koo li», mille raames saavad 10–15-aasta sed jalgratturi juhiloaga noored linnalt sada eurot toetust jalgratta ostmiseks. Ehk siis vanemad, kes on lapsele täna vu ratta ostnud, saavad veel seda taot leda,» lisas ta.

Koolitused viib läbi Nõmme rattaklubi treener Kalev Nõmm ning need toimu vad sel aastal Kivimäe põhikoolis, Pääs küla koolis ja Nõmme gümnaasiumis. Rühmad komplekteerisid koolid huvi listest ise ning leidsid koolipäeva lõpus sobiva aja. Rattalubade koolituse mak sumusest tasub pool linnaosavalitsus. Soodustusega koolitusi on võimalik sel aastal pakkuda kuni sajale lapsele.

Koolituse raames toimub oktoobris ja novembris kord nädalas koolis topelt tund: 45 minutit teooriat ja 45 minutit praktikat ehk rattasõitu. Üks sõidutund tehakse ka koostöös paari lapsevane maga, et vaadata ühiselt, kuidas pää seb rattaga ohutult Nõmmelt kesklin na. Koolitus lõppeb rattalubade eksami ga novembri lõpus või detsembri alguses.

Sügisel ehk sel aastal rattalubade omandanutel on võimalus taotleda «Rat taga kooli» programmist jalgrattaostu toetust. Lisainfot selle kohta leiab aad ressilt www.tallinn.ee/rattatoetus. (NS)

Siiski on meil igaühel võimalus vähendada enda toidujäätmete hul ka ning toidukadu. Oluliseks märksõ naks on siinkohal: tarbi toitu targalt!

Biojäätmete liigiti kogumise ja kom postimisega tagatakse nende keskkon nasõbralik käitlemine, taastatakse toit ainete looduslik ringkäik ning väheneb prügilate negatiivne mõju keskkonna le. Biolagunevate jäätmete hulka kuu luvad köögis tekkinud orgaanilised jää gid, kodus ja aias tekkinud haljastus jäätmed, toiduainete tootmisel tekki nud orgaanilised jäätmed, kontorites, restoranides jm söögikohtades eraldi kogutud toidujäätmed. Biojäätmete ma hutisse on lubatud lisada ka majapida mispaberit, pabersalvrätte, kohvipak su, paberfiltreid, toataimi ja lõikelilli.

Nõmme Majas avati näitus «Aeg voolab»

14. oktoobril avati Nõmme Majas (Val deku 13) Daisy Järva kogust pärinevate Karl Burman vanema ja noorema pilti de näitus. Näitus jääb avatuks kuni 23. novembrini.

Karl Friedrich Burman (1882–1965) oli Eesti arhitekt ja akvarellist. Ta oli üks esimesi Eesti kutselisi arhitekte ja Ees ti rahvusliku arhitektuuri alusepanijaid. Mitmeid kordi oli ta ka Eesti kujutavate kunstnike keskühingu esimees ja juha tuse liige. Karl Burman noorem (1914–2001) oli nagu isagi akvarellist ja arhi tekt. Kunstnikuna oli Karl Burman noo rem aastakümnete jooksul üks Eesti tun tumaid akvarelliste ja Eesti akvarellisti de ühenduse auliige. Tema kaunid maas tikud ning detailitäpsed linnavaated on kõrgelt hinnatud ja esindatud mitmetes erakogudes nii Eestis kui ka välismaal.

Näitus «Aeg voolab» on avatud 14. oktoobrist kuni 23. novembrini Nõmme Maja infosaalis. Nõmme Maja asub aad ressil Valdeku 13 ja on avatud E kl 8.1518, T-N kl 8.15-17 ja R kl 8.15-16. (NS)

KRISTIN KARU, Nõmme linnaosa vanema asetäitja

FOTOD: ILJA MATUSIHIS

FOTO: JUKKO NOONI

Keskkonnaamet kontrollis Ehitajate tee 2 kinnistu ehitustegevust

Mitmed murelikud nõmmekad on pöör dunud minu kui aktiivse nõmmeka ja keskkonnaameti juhi poole palvega, et amet tuleks kiiresti appi ja kontrolliks üle, kas Ehitajate tee 2 ehitusobjektil on jälgi tud reegleid või on ehitustegevus laiene nud Nõmme-Mustamäe maastikukaitse alale ja seeläbi tekitatud kahju looduse le. Ehitusloa on ehitusseadustiku alusel sinna väljastanud kohalik omavalitsus. Annan teada, et reedel, 7. oktoobril kontrollisid keskkonnaameti inspekto rid Ehitajate tee 2 kinnistut ja selle kõr val toimuvat tegevust ning fikseerisid asjaolu, et tõepoolest, ehitusmaterja lide viimiseks ehitusalale on sõidetud mootorsõidukiga läbi maastikukaitseala nurga väljaspool teid ja radu ning tehtud seda kaitseala valitseja nõusolekuta. Juh tumi asjaolude selgitamiseks alustasime väärteomenetlust Looduskaitseseadu se § 71 lõigete alusel.

Keskkonnaameti eesmärk on kindlas ti säilitada Tallinnas selline imeline paik nagu Nõmme-Mustamäe maastikukait seala, sest teame ju kõik, kuivõrd oluline on meie vaimsele ja ka füüsilisele tervi sele see, et saaksime oma vaba aega just elukohalähedasel rohealal veeta.

Tänan kõiki tähelepanelikke ja vas tutustundlikke nõmmekaid, kes juhtu nust teada andsid. Koostöös saamegi keskkonnakahju tekkimisi ennetada. Kui märkate rikkumisi, siis andke ala ti ja ikka teada riigiinfo telefonil 1247.

Rainer Vakra keskkonnaameti direktor

Tegevust alustab tekstiilikunstnikele mõeldud residentuuri programm Stuudio Labus

Sellest sügisest saab hoo sisse Eestis ainulaadne tekstiilikunstnikele mõel dud residentuuriprogramm Stuudio Labus. Ettevõtmise eesmärk on rikas tada kohalikku tekstiilikunstivälja, või maldada platvormi oskuste, teadmiste ja kogemuste jagamiseks, samuti luua kon takte ja ärgitada koostööd külaliskunst nike ja kohalike kunstnike vahel. Resi dentuuriprogramm tutvustab ka küla liskunstnikele kohalikku tekstiilikuns timaastikku, korraldades väljasõite, õpitube, ateljeede külastuspäevi ja pal ju muud. Residentide tegemistest saab lugeda Eesti tekstiilikunstnike liidu aja kirjast Koiliblikas.

Alustava hooaja juhatab sisse Por tugali visuaalkunstnik Susana Cereja (1992), kelle peamised meediumid on tikand, maal ja joonistus. Tema kuns tipraktika kese on arhailised praktikad ning narratiivid kaasaegses kunstis.

Artist-run-residentuur leiab aset Tal linna tööstuspiirkonnas, Väike-Männiku 5, endises tsemenditehase hoones asuvas tekstiilikunstnik Maryliis Teinfeldt-Grinsi valgusküllases ateljees. Kunstnikele on loometööks kasutada rohkelt tööriistu ja -vahendeid, materjale ning palju muud. Näiteks on ateljees kahed kudumistel jed, silmuskudumismasin, taftimispüs tol ning rohkelt raame gobeläänide ja tikandite tarbeks. Jalutuskäigu kaugusel on Pääsküla raba ja tühermaa armastaja tele suur liivakarjäär paljude järvedega. Residentuuriprogramm võtab vas tu sooviavaldusi aasta ringi. Ateljeesse on oodatud töötama korraga üks kuni kaks külaliskunstnikku, kelle residen tuurid kestavad kaks kuni kaksteist nädalat. Rohkem infot residentuuri programmi kohta on leitav veebilehelt www.maryliisteinfeldt.ee.

Maryliis Teinfeldt-Grins residentuuriprogrammi korraldaja

Keskkonnaamet moodustas NõmmeMustamäe maastikukaitseala koostöökogu ja ootab kaitsekorda arutama

Keskkonnaamet ootab huvigrup pidelt Nõmme-Mustamäe maas tikukaitseala kaitse-eeskirja eel nõu muutmisele ettepanekuid selle aasta 6. novembrini. Ava lik arutelu toimub 24. novemb ril kell 15.00 Nõmme linnaosa va litsuse aulas (Valdeku 13).

Paari aasta jooksul tuleb uuendada Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitsekorralduskava ning keskkonna ametil on juba käimas ka kaitse-eeskir ja muutmine. Kaitsekorralduskava üle vaatamiseni soovitakse peatada suu remahuliste kaitseala tulevikku puu dutavate otsuste langetamise. Tallinna linnale saadetud kirjas teatati, et võe takse tagasi kooskõlastus Nõmme ter viseradade ning sademevee ja veeva rustuse rekonstrueerimise ehitusloale 222 puu likvideerimise kohta. Lisaks juhtis keskkonnaamet kirjas tähelepa nu vajadusele ka Nõmme spordikes kuse terviseradade rekonstrueerimise projekt uuesti üle vaadata. Samas kir jas anti teada, et on käivitunud Nõm me-Mustamäe maastikukaitseala kait se-eeskirja muutmise protsess.

Keskkonnaameti peadirektori Rai ner Vakra sõnul on mõistlik enne uu te Sütiste terviseradasid või muid kait sealale plaanitud töid puudutavate ot suste tegemist mõelda läbi, millisel moel tulevikus Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal loodusväärtusi hoi da. «Meie soov on teha seda võimali kult kaasavalt ja erinevate vaatenurka dega arvestades. Kaitsekorra muutmi se eesmärk on tagada loodusväärtus te parem kaitse. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala metsade kaitse muutub rangemaks, kuna keelatakse uuendusraiete tegemine. Samuti võe takse täiendavalt kaitse alla uut met saala riigi- ja munitsipaalmaal, et ta gada kanakulli pesametsade ja olulis te nõmmnelgi kasvukohtade säilimi ne,» rääkis Rainer Vakra. Kaitsekorra ga täpsustatakse, millised piirkonnad on sobivamad rahvaürituste korralda miseks, tallamisõrna pinnasega liivi kutel vähendatakse rahvaüritustel lu batud osalejate arvu.

«Oluline on üle korrata, et ala jääb piiranguvööndisse ja kõik varasemad ehitamisele seatavad piirangud jäävad samaks. Endiselt ei lubata kaitsealale ehitada uusi hooneid,» täiendas Vakra. Kaitseala välispiir viiakse vastavusse põhikaardi ja maaüksuste piiridega, kaitseala servaalalt arvatakse välja väi kesed alad, kus looduslikke kooslusi ei esine. Uue kaitse-eeskirja alusel on kaitseala pindala 197,7 ha.

Tulenevalt muutunud olukorrast, kus terviseradade teise etapi raames on Sütiste metsa teealalt puude raie toimunud, kuid projekti ellu ei viida, ei pea keskkonnaamet vajalikuks ka sealsete kõikide kändude freesimist. Esialgu planeeritud kümne kännu ase mel on otsustatud freesida vaid kolm kändu.

Kändude freesimine toimub ainult neis kohtades, kus need on ohtlikud liiklejatele ja asuvad olemasolevale teele liiga lähedal. Tööde ajal palu takse kõigil metsas käijatel olla tähe lepanelik, jälgida hoiatusmärke ning

arvestada rasketehnika võimaliku lii kumisega.

«Keskkonnaameti eesmärk on, et inimesed elaksid loodusega kooskõ las ja et säiliksid elukohalähedased ro healad,» rõhutas keskkonnaameti pea direktor. «Teame, et parkidel ja linna metsadel on stressi maandav ja vaim set tervist turgutavat mõju, samal ajal peame hoidma kaitsealal asuvaid loo dusväärtusi. Nõmme-Mustamäe maas tikukaitsealal on inimeste liikumist vaja suunata, sest teatud kohtades va jab pinnas hoidmist, teisal jälle talla mist. Kõik need asjaolud tuleb kaitse korralduskava arutelul läbi rääkida,» ütles Vakra.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitse ala asub Nõmme ja Mustamäe linna osas ja praegune kaitsekorralduska va kehtib 2025. aastani. Kaitseala pea mine eesmärk on kaitsta Mustamäe nõlva, sellel kasvavaid metsakooslu si, Nõmme liivikuid ja Glehni pargi allikaid. Väärtuslikele liivikutele jää vad esinduslikud kaitsealuse nõmm

Nõmme elanikke valvab eliitkomando

LIINA VALNER, päästeameti kommunikatsioonijuht

22. septembril 15. korda toimunud päästeameti päästetöö kutsemeister likkuse võistlusel Eliitkomando 2022 osalenud kutselistest komandodest pälvis võidu Nõmme meeskond. Aas tate jooksul on see Nõmme päästjate le juba viies võit ning nii palju kordi ei ole ükski komando varem võitnud.

Vaatemängulises võistlustules olid ühtekokku 15 komandot üle Eesti, nen de seas esimest korda ka neli vabataht like meeskonda. Kutselistel meeskon dadel tuli võistelda liiklusavarii, nöö ripääste, hoonetulekahju ja veepääs te ülesannetes. Tasavägises kutselis te võistluses edestas teisi Nõmme ko mando viieliikmeline võistkond. Teisele kohale tuli Keila meeskond ja kolman da koha pälvisid Tartu päästjad.

nelgi kasvukohad ja metsas pesitseb kanakull. Planeeritav kaitsekord tagab ka teiste metsaliikide kaitse, isegi kui neid liike eraldi kaitse-eesmärgina ei nimetata. Maastikukaitseala kuulub osaliselt rahvusvahelisse Natura 2000 võrgustikku.

Kuna praegu kehtiv kaitse-eeski ri võeti vastu enne looduskaitsesea duse kehtestamist, peab uus eeskiri jõustuma enne 2023. aasta 1. maid. Pärast kaitsekorra muudatuste kinni tamist paneb keskkonnaamet kokku uue kaitsekorralduskava. Et kohalikku kogukonda paremini edasiste kaitse korralduslike tegevuste planeerimisse kaasata, moodustab keskkonnaamet Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala koostöökogu. Esimene huvigruppide kohtumine toimub juba oktoobris.

Täpsemat infot avaliku väljapa neku kohta ja kaitse-eeskirja eelnõu materjalid on kättesaadavad keskkon naameti kodulehel keskkonnateadlik kuse ja avalikustamise menüüpunk ti all. (NS)

Esimese koha pälvinud Nõmme päästjad olid oma võidu üle väga uh ked, sest eelmisel aastal jäädi teiseks. «Konkurents oli tihe ja lõpuni oli pin ge üleval. Kindel ei saanud olla võist luse lõpuni,» tunnistasid meeskonna liikmed. «Tulekahju kustutamise võist lus pakkus üllatusi, sest juhendis kõi ke kirjas polnud. Ülesanded olid ka tehniliselt keerulised ning eksimisvõi malus oli suur, pidi hoolikalt läbi mõt lema,» ütles Nõmme päästekomando rühmapealik Erik Kokk.

Eliitkomando 2022 võistkonna viisid võidule Lauri Nurgamaa, Kris to Roosimägi, Andreas Vassel, Mak sim Juškov ja Erik Kokk.

Eliitkomando võistlus toimus sise kaitseakadeemia Väike-Maarja harju tusväljakul. Päästeamet on päästetöö kutsemeisterlikkuse võistlust korral danud juba 15 korda.

Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri (vasakul) ja keskkonnaameti direktor Rainer Vakra enne koostöökogu kohtumist Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala hetkeolukorda üle vaatamas.

FOTO: JUKKO NOONI

Eliitkomando 2022 võitjad.

FOTO:

PÄÄSTEAMET

Jazz Nõmmel: See pole see Trio laulja Jana Kütt: «Loomine algab mittemillestki»

LIINA AMON, Nõmme kultuurikeskuse direktor

Jazz Nõmmel on uus kontser disari Nõmme kultuurikeskuse ja Eesti Jazzliidu koostöös. Sarja esimene kontsert ansambliga See pole see Trio toimub 28. ok toobril kell 19. See pole see Trio esitab tuntud estraadihitte uues võtmes, sh «Pistoda laul», «Mind veel ei ole», «See pole see».

Vestlesime Janaga ühel oktoobrikui sel päeval MUBA koridoris, rääkides muusikast ja bänditegemisest.

Jana, sa oled laulja, helilooja, ar ranžeerija, õpetaja MUBA koolis, endine Nõmme huvikooli õpeta ja ning raadios saatejuht. Kas see on paratamatus, et muusikul on seitse ametit?

Ma varem mõtlesin, et see on para tamatus, aga see on ikkagi valikute küsimus. Mulle lihtsalt meeldib teha erinevaid asju. Tunnen, et see hoiab mu aju tasakaalus. Ma ei kujutaks et te, et ma olen ainult muusik. Kuidagi väheks jääks ja ma tunneks vajadust ka muid asju teha.

Uus põlvkond lauljaid kasvab peale, kes kõik kirjutavad muu sikat. Kas ilma uut muusikat loomata enam ei saa?

Tõesti on nii, et tänapäe val kirjutatakse väga palju muusikat ja just lauljate poolt. Ma arvan, et info on kättesaadavamaks muu tunud, lauljatel on nüüd rohkem teadmisi muusi kast ja see loobki võima lusi. Enam mitte ainult ei kirjutata viisijuppi, vaid kirjutatakse ka harmoo nia, rütm, faktuurid. Li saks noodistamine ja salvestamine. Tä napäeval on kõi gil võimalik oma muusikat avaldada. 30–40 aastat tagasi me ei oleks üldse

osanud arvata, et muusika levitami ne võtab sellise suuna. Selles mõttes on kihvt.

Millest algab muusika loomine? Minu jaoks on esimene etapp see, kui lülitan end ümbritsevast välja. Lasen sellel, nimetame siis seda inspiratsioo niks, lihtsalt kuidagi endast läbi voo lata. Hiljem, kui ma hakkan seadma või mugandama, alles siis tuleb mõt tetöö juurde. Aga kõik sellele eelnev, loomine ise, see peab tekkima mit te millestki. Muusika algab vaiku sest ja kindlasti igavusest. Väga olu line on, et oleks igav. Et tahaks teha midagi, tahaks luua, tahaks kuhugi le oma igavust suunata. See moment on väga oluline.

tis palju n-ö džässlauljaid, nii nagu me seda tänapäeval mõistame. Rääkimata lindistustest. Aga meil oli estraad. Mul oli vaja leida uus lähenemine ja mulle tundus, et estraadilood võiksid kenas ti mahtuda sellesse võtmesse. Teisalt oli minu ammune unistus luua muu sikat täpselt sellisele koosseisule ja siis justkui avanesidki uksed.

Vanu lugusid uues kuues on ka varem tehtud. Kas sa kuulasid neid, et selgelt eristuda?  Ma midagi olin kuulnud, aga ma ei võtnud otseselt ette mõtet eristuda. Kõik on nagunii juba tehtud. Ma lähtu sin ikkagi nendest kõladest, mis mul le endale väga meeldivad ja mind en nast kõnetavad. See oli peamine.

kalt ja kellega koos me seda triot tee me, teavad mind päris pikalt ning näe vad juba ära minu korduma kippuvaid nüansse. Kuna mind need kõnetavad, on näha, et ka kuulajale, siis tundub, et luua on mõtet ikka seda, mis tuleb sinu seest.

Mida sa tahaksid öelda neile, kes pole veel Nõmme kontserdile pi letit ostnud?

Tehke seda kindlasti. Mulle tundub, et meie muusika, kontakt üksteisega ning kontakt kuulajatega on selline, millest mina ei taha ilma jääda. Ma arvan, et ka kuulaja ei tahaks sellest ilma jääda. Kui te tahate kogeda midagi ilusat, aga ka ootamatut ja võib-olla isegi provoka tiivset, aga lõppude lõpuks ikkagi ilu sat ja helget, siis see on midagi teile.

Teated detail planeeringutest

Nõmme linnaosa valitsus avalikustab Lauli ku tn 24 kinnistu  projekteerimistingimus te eelnõu ja eskiisprojekti. Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub Lauliku tn 24 kinnistu pereelamute juh totstarbega alal. Projekteerimistingimuste ees märk on määrata tingimused Lauliku tn 24 kin nistul elamu laiendamiseks üle 33% selle esial gu kavandatud mahust. Lauliku tn 24 elamu on plokistatud tulemüüriga Lauliku tn 24a kinnis tul oleva elamuga Lauliku tänava poolselt kül jelt. Elamu kaugus Lauliku tn 24a poolsest kin nistu piirist ca 5 m; Lauliku 22 poolsest kinnis tu piirist ca 4 m ning Mesila tn 5 poolsest kinnis tu piirist ca 37 m, arvestades eskiisi asendiplaa ni. Hoone laiendamisel naaberkrundi piirile lähe male kui 4 m on vajalik naaberkrundi omanike kirjalikku nõusolekut, tagada tuleb tuleohutus ja naabrusõigused. Lauliku tn 24 kinnistu suu rusega 905 m² puhul võib suurim hoonete (ela mu, abihooned) ehitisealune pind olla kuni 220 m², arvestades nii lähipiirkonna hoonestust kui ka linnaosa üldplaneeringut.

Kohaliku omavalitsuse üksus võib planee rimisseaduse § 125 lõike 5 alusel lubada detail planeeringu koostamise kohustuse korral detail planeeringut koostamata püstitada või laienda da projekteerimistingimuste alusel olemasole va hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehi tis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väl jakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitus tingimused, sealhulgas projekteerimistingimus te aluseks olevad tingimused, ning ehitise püsti tamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üld planeeringus määratud muude tingimustega.

Projekteerimistingimuste taotluse ja sel le lisamaterjalide avalik väljapanek toimub 31. oktoobrist kuni 13. novembrini 2022 Nõmme lin naosa valitsuse ruumides, Valdeku tn 13, I kor ruse fuajees, küsida infoletist.

PT taotluse nr 2211002/07757 ning ame ti koostatud PT eelnõuga on võimalik tutvu da Tallinna vanas projekteerimistingimuste ja ehitusprojektide registris veebiaadressil http:// ehitus.tallinn.ee/tpr/Start.aspx?PageName=Me netlus&MLiik=PT&MID=170078 PT menetlus te nr PT247840 või Lauliku tn 24 aadressi alt (dokumentide nägemiseks peab ID-kaardiga sisse logima).

1. Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudu tada, on õigus esitada menetlust läbi viivale hal dusorganile eelnõu või taotluse kohta ettepane kuid ja vastuväiteid. Ettepanekute ja vastuväi dete esitamise tähtajaks on avaliku väljapane ku lõppemise kuupäev.

2. Juhul, kui eelnevas punktis nimetatud täht aja jooksul ettepanekuid või vastuväiteid ei esi tata, soovib haldusorgan asja arutada ilma ava likku istungit läbi viimata.

Menetlusosaline loetakse asja arutamisest avalikul istungil loobunuks, kui haldusorgan on väljapaneku alguses või menetlusest teatami sel teinud ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata ja menetlusosa line ei ole ettepanekute ja vastuväidete esita mise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväi teid (alus haldusmenetluse seaduse § 50 lõige 3). Info tel 645 7300.

Teated detailplaneeringutest

Nõmme linnaosa valitsus avalikustab Saar vahtra pst 22 kinnistu  projekteerimistin gimuste eelnõu ja eskiisprojekti.

Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub Saarvahtra pst 22 kinnistu pereelamute juhtotstarbega alal. Projekteerimistingimuste eesmärk on määrata tingimused Saarvahtra pst 22 kinnistule kahe korteriga elamu püstita miseks. Saarvahtra pst 22 kinnistule kavanda tava kahe korteriga elamu võib paigutada ca 8,1 m kaugusele Saarvahtra puiestee poolsest kin nistu piirist; ca 4,8 m kaugusele Saarvahtra pst 24 poolsest kinnistu piirist; Pärnade pst 23 pool sest kinnistu piirist ca 13,0 m ning Saarvahtra pst 20 poolsest kinnistu piirist ca 4,0 m. Saarvahtra pst 22 kinnistu suurusega 1196 m² puhul võib suurim hoonete (elamu, abihooned) ehitisealu ne pind olla kuni 185 m², arvestades nii lähipiir konna hoonestust kui ka linnaosa üldplaneerin gut. Kavandatav elamu (ehitisealune pindala 185 m²) arvestab ümbritsevat hoonestust.

Sügise looduslaager viis Nõmme gümnaasiumi noored Kagu-Eestisse

SÄDE KOLLO, Tallinna Nõmme gümnaasiumi 11. loodusklassi õpilane

Septembri lõpus veetsime meie, Nõm me gümnaasiumi 11. ja 12. loodus klass, kolm päeva Kagu-Eestis. Välja sõidu jooksul külastasime legendaar se filmi «Viimne reliikvia» võttepaiku, valmistasime säraküünlaid ning mik roskoope. Paljudel oli võimalus teha oma esimene leib!

Esimene päev: jäätis ja kohukesed Imavere piimandusmuuseum oli esi mene peatus pikal bussisõidul. Tutvu sime Eesti piimanduse ajalooga ning lõime käed külge töötubades. Valmi sid jäätised, kohukesed ja karask. Na gu ikka, karaski sõber on või. Vanaaeg ses võimasinas sai ka see valmis! Tut

vusime Olustvere mõisakompleksiga, sealhulgas mõisapargi, uhke peahoo ne ning klaasi- ja leivatöökojaga, kus vormisime valmis leivad.

Teine päev: sai kärtsu ja mürtsu Tartusse minek – ees ootasid füüsi ka, keemia ja bioloogia! Tartu üli kooli füüsika õpikojas tutvusime op tikaga ja valmistasime algelise mik roskoobi. Keemia töökojas võis täitsa kulmudest ilma jääda, sest valmistasi me paukgaasi. Seda tulega soojenda des tekkis tugev valgussähvatus. Pä rast kärtsu ja mürtsu oli aeg tutvuda rahulikuma bioloogia töötoaga, mis võimaldas tutvuda kalade sisikonna ga ja mõõta igaühel oma kopsumah tu õhupalliga. Päev lõppes Tartu loo dusmuuseumis maakera ja loomarii gi kujunemislooga.

Kolmas päev: lummav Taevaskoja Kõrged liivakivipaljandid ja kütkestav loodus asuvad just siin – Suures Tae vaskojas neljakilomeetrisel matkara jal. Tee peale jäi Emaläte, mille vesi on müütide kohaselt noorendav, ja Neit sikoobas, kus kunagi ilusad noored neitsid laulsid.

Müütilistest lugudes põnevaim oli lugu Salakuulaja kivist. Juttude koha selt muutis nõid iseenda ja oma kom muuni inimesed vale loitsu lausumi se tõttu kivideks.

Looduslaagri viimased peatuspai gad oli kultusfilmi «Viimne reliikvia» võttekohad. Nägime oma silmaga pai ka, kus Ivo ja Gabriel arveid klaarisid. Kusjuures, giidi öeldu järgi visati Gab riel laia kaarega Ahja jõkke, kuid te ma kaldale ujumine on filmitud hoo pis Saaremaal kadakate taustal.

Kohaliku omavalitsuse üksus võib planee rimisseaduse § 125 lõike 5 alusel lubada detail planeeringu koostamise kohustuse korral detail planeeringut koostamata püstitada või laienda da projekteerimistingimuste alusel olemasole va hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehi tis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väl jakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitus tingimused, sealhulgas projekteerimistingimus te aluseks olevad tingimused, ning ehitise püsti tamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üld planeeringus määratud muude tingimustega.

Projekteerimistingimuste taotluse ja sel le lisamaterjalide avalik väljapanek toimub 20. oktoobrist kuni 4. novembrini 2022 Nõmme lin naosa valitsuse ruumides, Valdeku tn 13, I kor ruse fuajees, küsida infoletist.

PT taotluse nr 2211002/04641 ning ame ti koostatud PT eelnõuga on võimalik tutvu da Tallinna vanas projekteerimistingimuste ja ehitusprojektide registris veebiaadressil http:// ehitus.tallinn.ee/tpr/Start.aspx?PageName=Me netlus&MLiik=PT&MID=170056 PT menetlus te nr PT247740 või Saarvahtra pst 22 aadres si alt (dokumentide nägemiseks peab ID-kaar diga sisse logima).

1. Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudu tada, on õigus esitada menetlust läbi viivale hal dusorganile eelnõu või taotluse kohta ettepane kuid ja vastuväiteid. Ettepanekute ja vastuväi dete esitamise tähtajaks on avaliku väljapane ku lõppemise kuupäev.

2. Juhul, kui eelnevas punktis nimetatud täht aja jooksul ettepanekuid või vastuväiteid ei esi tata, soovib haldusorgan asja arutada ilma ava likku istungit läbi viimata.

Menetlusosaline loetakse asja arutamisest avalikul istungil loobunuks, kui haldusorgan on väljapaneku alguses või menetlusest teatami sel teinud ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata ja menetlusosa line ei ole ettepanekute ja vastuväidete esita mise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväi teid (alus haldusmenetluse seaduse § 50 lõige 3). Info tel 645 7300.

FOTO: GRETE PÕDER

Vasakult: Tobias Tammearu, Jana Kütt ja Robert Rebane.

Või tegemine Imavere piimandusmuu seumis.

PILTIDE AUTORID ON KARL BURMAN VANEM & KARL BURMAN NOOREM

PILDID PÄRINEVAD DAISY JÄRVA KOGUST