e-MTA kaudu deklaratsiooni esitades saab enam makstud tulumaksu tagasi kiiremini

15. veebruaril algab 2022. aasta tuludeklaratsioonide esitamine. Maksuja tolliamet tuletab meelde, et selleks ei ole vaja minna teenindusbüroosse, vaid kõige lihtsam ja kiirem on deklaratsioon täita elektrooniliselt. Sedasi saabub ka oodatud tulumaksutagastus varem.

MTA klienditeeninduse valdkonnajuht Heli Kullamaa juhib tähelepanu, et füüsilise isiku tuludeklaratsioonide esitamise paaril esimesel nädalal mitmekordistub nendeni jõudvate pöördumiste arv. «Kuigi oleme deklareerimisperioodiks kaasanud nii palju kvalifitseeritud tööjõudu kui võimalik, siis esimestel nädalatel on tavapärasest pikemad ootejärjekorrad nii büroodes kui ka infotelefonil paratamatud. Palume väga, et varuksite kannatust. Samuti tu-

ARVAMUS

PANE TÄHELE!

Säästa oma aega ja proovi esmalt oma küsimustele vastused leida veebist www.emta.ee.

Vajadusel saada e­kiri eraklient@ emta.ee või helista infotelefonile 880 0811.

Kui siiski soovid esitada oma tuludeklaratsiooni paberil või vajad kohapealset nõustamist, ära kiirusta büroosse esimestel nädalatel.

Kui juba büroosse tuled, võta kindlasti kaasa ID­kaart, paroolid ja vajalikud abivahendid (nt prillid).

letan meelde, et tulumaksu deklareerimiseks on aega kuni 2. maini,» sõnas ta.

Koroonapandeemia tippajal olid bürood aga sootuks suletud ja see andis kinnitust, et inimesed saavad väga hästi ise või lähedastega abiga oma toimingud tehtud ka elektroonilistes kanalites pakutavate võimaluste kaudu. Seega julgustab Kullamaa ka tänavu inimesi Eesti riigi digivõimalusi kasutama.

Elektroonilisel deklaratsioonil on väga suur osa tööd inimese eest juba ära tehtud. Näiteks pensionärid, kellel tihti ei olegi muud sissetulekut või ongi pensionile lisaks vaid ametlikult makstud palk, saavad e-teeninduses deklaratsiooni esitada vaid paari nupuvajutusega. Nii sotsiaalkindlustusamet kui ka tööandja on inimese kohta andmed juba esitanud ja maksuja tolliamet on deklaratsiooni nende andmetega eeltäitnud.

«Inimesed soovivad konsultantidega suhelda tihti ka selleks, et saa-

Noored poliitikas ning valimisaktiivsus

ELIS OTT

Nõmme linnaosa valitsuse linnamajanduse osakonna praktikant

Tänapäeva poliitmaastikku vaadates on ilmselge, et poliitikas domineerivad just vanemasse eagruppi kuuluvad inimesed. Viimastel riigikogu valimistel kandideeris kokku 1099 inimest ning keskmine kandidaat oli 49-aastane kõrgharitud mees. Vaadates näiteks viimaste kohalike omavalitsuste valimisi, kus kõige madalam valimisaktiivsus oli 18–24-aastaste noorte seas (alla 35%), võime näha, et noorte seas ei ole ka valimas käimine kuigi populaarne. Võttes arvesse valimisaktiivsust ja ka seda, kui palju noori ise kandideerib valimistel, võime teha ilmselge järelduse, et noored on poliitikas üsna passiivsed.

Põhjusi, miks noored poliitikast kuigi vaimustuses ei ole, võib välja tuua mitmeid. Üks põhjus võib olla see, et noored tunnevad, et neid ei võeta tõsiselt ning nemad ei saa midagi muuta. Selle asemel, et osaleda aktiivselt poliitikas, on eelistatud pigem panustamist mittetulundusühingutesse ja -organisatsioonidesse, sest nähakse, et nii saavutatakse soovitud tulemused efektiivsemalt. Ka see ei ole kindlasti vale, poliitika kujundamine ongi pikaaegsem protsess ning hõlmab palju bürokraatiat, mis esmapilgul ei tundugi just eriti põnev.

Vaadates näiteks valimiskampaaniaid, näeme, et noortele huvi pakkuvaid teemasid on pigem vähe. Kindlasti on kõikidel erakondadel vähemalt üks teema, mis on mõeldud just nooremale sihtgrupile, näiteks vaim- ne tervis, haridus või keskkonnateemad. Praegu on valimisprogrammide põhirõhk enamikul erakondadel julgeolekul. Vaadates maailmas toimuvat, ei saa kindlasti väita, et julgeolek kuidagi ebaoluline oleks. Ukraina sõja kontekstis on paljud noored teinud erinevaid algatusi, et aidata sõja tõttu hädas olijaid. Siinkohal võib näiteks tuua Tallinna ülikooli tudengiorganisatsiooni «Tudengid Ukraina heaks», mille põhitegevus seisneb sõjapõgenikele abi kogumises. Kuid siiski jääb küsimus, kas noored, kes küll tunnevad kaasa mujal maailmas toimuvale, aga kelle jaoks on Eesti riigi julgeolek olnud terve elu justkui iseenesestmõistetav, tunnevad, et see on teema, mis neid kõige rohkem kõnetab. Noori tuleb poliitika poole suunata just seetõttu, et enamasti on just

Nõmme rahvapidu

EV105 Glehni lossis

Ühendus Loov Nõmme korraldab Eesti Vabariigi aastapäeva pidu Nõmme rahvale juba neljandat korda. Sellele peole saab tulla perekonniti ja sõpradega, kaasas oma söök ja jook, katta laua ja nautida eeskava. Milleks istuda sellisel tähtsal päeval kodus teleka ees, kui on võimalus tulla teiste nõmmekate hulka päeva koos tähistama? Tegemist on rõõmsa ja elava peoga, kus saab tantsu keerutada ning naabriga lobiseda!

Võta sõbrad kaasa ja tule peole!

Uksed avatakse kell 18.

Presidendi tervituskõne, TMS Türnpu meeskoori topeltkvartett Ene ja Tõnu Kangroni juhatusel, ansambel Devtéra Nõmme Pärimuskoolist Marika Moksi juhendamisel, laudkondadevaheline viktoriin. Nostalgiat ja võimalust liigutamiseks loob ansambel Kolumbus Kris, kelle repertuaar ei jäta kedagi külmaks.

Oma söögid­joogid kaasa! See on hea võimalus hiilata naabri ees oma suurepärase kokakunstiga ja lasta sõprade loomingul hea maitsta.

Linadega kaetud lauad ootavad teid!

Pilet: 15 eurot

Broneerimine: saada e­kiri osalejate arvu ja maksja nimega aadressile info@ loovnomme.ee

Maksmine da nii-öelda kindlust, et kõik sai õigesti tehtud. Meie konsultandid aitavad hea meelega, aga esmajärjekorras soovitame tutvuda ka EMTA kodulehega, kus leiab väga palju tarvilikku infot deklaratsiooni esitamise kohta.

Kui hiljem ikka selgub, et kuskil jäi miski tähelepanuta, on alati võimalik deklaratsiooni tagantjärele parandada ja seda lausa kolme aasta jooksul,» lisas ta.

2022. aasta tulusid saab deklareerida 15. veebruarist kuni 2. maini. Neile, kelle puhul ei teki vajadust kontrolliks või ei ole vaja esitada lisaandmeid, hakatakse enam makstud tulumaksu tagastama alates 28. veebruarist ja paberdeklaratsiooni esitajatele alates 17. märtsist. MTA

Ülekandega – Ühendus Loov Nõmme

EE737700771002839786

Sularahas – kokkuleppel korraldajaga

Lisainfo tel 5074 463 või info@loovnomme.ee.

Kohtade arv on piiratud, palume kiirustada laudade broneerimisega. Piletid peavad olema välja ostetud 24 tundi pärast broneerimist, vastasel juhul kaotab broneering kehtivuse.

Ära istu kodus teleka ees, võta sõbrad kaasa ja tule peole!

Projekti on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmist. Ühendus Loov Nõmme

Harku metsa nimetule järvele otsiti ametlikku nime noored need, kes tõusevad esile oma uute ideedega. Riigi areng vajab värskeid mõtteid ja lahendusi. Kui ei ole huvi näiteks valimistel kandideerida, siis oma panuse saab anda ka vaid endale olulistes teemades kaasa rääkimisel.

Nõmme linnaosa valitsus ootas Harku metsa kaitsealal olevale nn rõngasjärvele ametliku nime määramiseks elanike ettepanekuid 23.–31. jaanuarini. Nõmme inimestelt laekus 118 ettepanekut, mis edastatakse Tallinna nimekomisjonile.

Samuti peaksid noored kasutama võimalust minna valima, sest see on kõige lihtsam viis oma arvamuse maksma panemisel.

Tänapäeva meediaajastul on valimas käimise protsess muudetud eriti lihtsaks. E-hääletamisel saab osaleda omale sobival ajal ja kohas ning kogu tegevus võtab aega vaid mõne minuti. Küll aga tuleks enne teha ka eeltööd ja võtta ette erakondade valimisprogrammid, et mõista, milline kandidaat või erakond kõige meelepärasem on.

Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri rääkis, et Harku rabamets on inimeste seas populaarne vaba aja veetmise koht ning sealsele rõngasjärvele on aegade jooksul pandud igasugu nimesid. «Nõmme inimeste seas osutus järvele nime otsimine oodatust populaarsemaks. Meieni jõudis väga palju põnevaid lugusid ja nimeettepanekuid. Kolm enim mainitud nime olid Rõngasjärv, Antsoni (rõngas)järv ja Sõõrikujärv,» tõi linnaosavanem välja.

Ka Tallinna keskkonna­ ja kommunaalameti looduskaitsespetsialist Meelis Uustal avaldas lootust, et praeguseni ametlikku nime mitte omav ja keskkonnaregistris tähistatud kui nimetu järv nr VEE2005710 saab rahva poolt hea ja sobiliku nime.

Harku metsa kaitsealal asuv tehisjärv asub Nõmme linnaosa ja Harku valla piiril. Järve veepeegli pindala on 1,3 ha ja selle keskel oleva saare pindala 0,6 ha. Täpsema asukoha leiab maa­ameti kaardilt.

L Hidalt

Tule külla Pääsküla noortekeskusesse

Pääsküla noortekeskus alustas sügisel oma 21. tegutsemishooaega. Keskuses on olemas piljardisaal, videomängude ruum ja DJ­klubi. Lisaks Tallinna ainus siserulapark, kus saavad end arendamas ja treenimas käia nii ekstreemspordihuvilised kui ka juba edasijõudnud sportlased.

Siserulapargis saab käia 3 eurot maksva päevapiletiga sõitmas tõukeratta, rula, BMXi ja uiskudega. Esimese korruse mängude alal on võimalik mängida lauajalgpalli, ­tennist, piljardit, lauamänge ja osaleda üritustel (turniirid, kokandus jne). Teisel korrusel saab mängida videomänge.

Kolmandal asub Nõmme DJ Spot. Seal saab õppida kasutama DJ­tehnikat –alguses on tegevus juhendatud, kuid hiljem on võimalus noorel käia harjutamas iseseisvalt.

Noortekeskus ja rulapark asuvad endises kino Koit majas Rännaku pst 1 ja on avatud esmaspäevast neljapäevani kl 13­19, reedeti kl 12­18.

Veebruari koolivaheajal on noortekeskuses toimumas palju ägedaid üritusi: 13.­17.02 sõbranädal (meisterdused, filmi vaatamine, kokkamine jne), 21.02 vastlapäev, 23.02 EV105 pidustus, 27.02–3.03 koolivaheaja taliolümpia – avatud kl 12­19.

Meie tegevustest saad rohkem infot ja silma peal hoida meie FB lehel, Instagramis ja kodulehel.

Kristiina Jürman