Tallinn võtab vastu restaureerimistoetuse taotlusi

Alates 1. veebraurist saab Tallinna linnaplaneerimise ametile esitada taotlusi kultuurimälestiste, vanalinna muinsuskaitseala ja miljööväärtuslike alade hoonete ning planeeringutega määratud väärtuslike hoonete restaureerimiseks.

Linna ülesanne on omanike igakülgne toetamine pärandi hoidmisel, seda nii läbi igakülgse nõustamise kui ka rahalise toe. Toetuse eesmärk on toetada objektide, sh detailide restaureerimist ja taastamist, et säilitada Tallinna linnaruumis ajastutruu miljöö, arhitektuur ja materjalikasutus. Taotlusi saab esitada kuni 13. märtsini 2023.

Linn on suurendanud käesolevaks aastaks restaureerimistoetuste eelarvet 100 000 euro võrra, samuti on sel aastal suurendatud maksimaalset suurust objekti kohta. 2023. aastal

Toetus «Hoovid korda»

Igal aastal näitavad oma aktiivsust ja teotahtelisust üles mitmed Nõmme korteriühistud. Ka sel aastal on korteriühistutel võimalik saada õueala heakorrastamiseks tegevustoetust «Hoovid korda». Toetuse saamiseks tuleb taotlus esitada koos vajalike dokumentidega hiljemalt 1. märtsiks.

Korteriühistute ette võetavad tööd varieeruvad: luuakse nii äärmiselt vajalikke prügi- ja rattamaju; korrastatakse korteriühistute väiksematele liikmetele juba varem loodud mänguväljakuid, parandatakse majaesiste kõnniteede seisukorda. Vähem tähtis pole ka oma kortermaja ümbruse turvalisemaks või rohelisemaks muutmine.

Sel aastal on tegevustoetust võimalik saada rohepöörde tegevusteks. Toe- tatakse sademeveeprobleemi lahendamist, taastuvenergia tootmisseadme paigaldamist või olemasoleva rajatise parandamist, samuti elektriautode laadimistaristu rajamist.

Täpsemalt saab «Hoovid korda» meetme kohta lugeda Tallinna linna kodulehelt www.tallinn.ee/teenused (linnamajandus).

Toetusega on võimalik katta 15–70% projekti maksumusest, kuid maksimaalselt 16 000 eurot aastas ning 40 000 eurot ühe hoovi kohta. «Hoovid korda» toetuse summa ja määr tehakse teatavaks hiljemalt 1. aprilliks.

2022. a esitati 12 taotlust, millest realiseeriti 10. Peamiselt oli tegemist hoovialade korrastamise ja piirdeaedade uuendamisega. Korteriühistute-

NÕMME LINNAOSAKOGU

Kas Nõmme vutiajaloo lõpp?

GASPAR ŠABAD Linnaosakogu revisjonikomisjoni esimees

Viis aastat tagasi tähistasime üleriigiliselt vabariigi 100. sünnipäeva. Samal aastal krooniti vutiklubi Nõmme Kalju teist korda Eesti meistriks. Tänavu tähistab oma 100 aasta juubelit Kalju ise, olles seejuures sunnitud tähtpäeva vastu võtma kodutuna. Kuidas on läinud nii, et tükike Nõmme ajalugu, mis vanemgi kui linnaõigus, ei leia enam omale siin kohta?

KRISTIN

1922. aastal loodi maadlejate Aleksander Šneideri ja Mart Liivi poolt spordiselts Kalju, millest aasta hiljem kasvas välja jalgpalliklubi, mille mängumehed ehitasid oma kätega valmis Hiiu staadioni. Kalju on tänaseni üks vanemaid jalgpalliklubisid Eestis. Ainsana Tallinnas edestab teda liiga allpool palliv JK Tallinna Kalev, mis loodi 1909. aastal.

Nagu iseseisev Nõmme linn, kadus teise maailmasõja järel kaardilt ka Nõmme Kalju. 1997. aastal võeti ette kunagise kohaliku klubi taastamine, hoidmaks ajaloolist järjepidevust. Klubi taastamise juures olid muuhulgas taasiseseisvunud Eesti jalgpallikoondise esimene peatreener Uno Piir ja toonane Nõmme linnaosa va- eraldatakse taotlejatele restaureerimistoetusteks kokku 400 000 eurot. Toetuse maksimaalne määr on kuni 75 protsenti toetatava restaureerimistöö maksumusest, toetuse maksimaalne suurus objekti kohta on 30 000 eurot.

Toetust antakse tööde jaoks, millega ei ole alustatud enne taotluse esitamist ja mis lõpetatakse hiljemalt käesoleva aasta 30. novembriks.

Toetuse taotlust saab esitada kuni 13. märtsini 2023 Tallinna projektija tegevustoetuste infosüsteemi (TTR) iseteeninduskeskkonnas mittetulundus.tallinn.ee/iseteenindus.

Lisainfot leiab restaureerimistoetuse veebilehelt www.tallinn.ee/Teenus-Restaureerimistoetus. (NS) le välja makstud toetussumma oli ligi 70 000 eurot. Nõmme linnaosa valitsuse kontakt on Haidee Kivimägi: haidee.kivimagi@ tallinnlv.ee või 645 7320. (NS)

Esita taotlus: nem Värner Lootsmann. Alates 2002. aastast on klubi president neljandat põlve nõmmekas Kuno Tehva, kelle juhtimise all on suudetud tõusta esiliigast meistriliigasse ning kahel korral võita Eesti meistri tiitel.

Nüüdseks ei ole Kalju kolm aastat koduväljakul mängida saanud. Algul lühiajalisena Sportland Arenale planeeritud emigreerumine Hiiu staadioni renoveerimistööde ajaks on eri huvigruppide vastuseisu tõttu nii jäänud ning nüüd leiame end hetkes, kus klubi juhtkond kaalub, kas on üldse võimalik tegevust Nõmmel jätkata.

Murekohti on mitmeid. Praegune väljak ei vasta UEFA nõuetele, mistõttu ei ole võimalust saada Hiiu staadionile ametlikku korraldusõigust. Ühtlasi puudub väljakul nüüdisaegne taristu nagu näiteks jõusaal, soojustatud riietusruumid ja piisav istekohtade arv. Kõik need elemendid on eelduseks eduka klubi arendamisel. Nii olemasolevatest mängijatest maksimumi väljapigistamise ja hea töökeskkonna loomise näol, kuid ennekõike noortekoondislastele parimate mängutingimuste loomisel. Varased arenguaastad on spordis kriitilise tähtsusega. Puuduvate treeningutingimuste vari jääb sportlast saatma pikaks ajaks ja võib osutuda otsustavaks kaalukeeleks, kas kutse välismaa suurklubi akadeemiasse saab tema või keegi teine.

Kui me soovime, et Eesti jalgpallikoondis suudaks kunagi sarnaselt 2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel veerandfinaali jõudnud Islandiga imet teha, ei saa me üle ega ümber vajadusest pakkuda parimaid võimalusi meie järgmistele põlvkondadele maast madalast. Hiiu staadioni arendustööd on tarvilikud konkurentsivõime säilitamiseks.

Jalgpall Hiiu staadionil on sama palju Nõmme ajaloo osa kui linnaks sirgumist võimaldanud raudteevõrk. Nõmme Kalju ajalooline kodu on tähtis nii klubile endale kui ka tema poolehoidjatele. Omavahelises vestluses käis klubi president isegi välja mõtte, et pärast ehitustööde lõppu võiks staadioni ümber nimetada Lindemanni staadioniks Nõmme esimese linnapea Johannes Lindemanni järgi. Sedasi saaksime hoida au sees lisaks jalgpallitraditsioonile von Glehniga võrdväärset, kuid harvem meeles peetud Nõmme rajajat. Meie toetusest või vastuseisust sõltub, kas pagendame ajaloolise vutiklubi Nõmmelt või võimaldame tal oma tegevust jätkata. See, millist kinki klubile 100. sünnipäevaks teha, on nõmmekate kätes.