Keskkonnasõbralik sõbrakuu, aga mitte ainult

Märkamatult oleme seljatanud aasta 2023 esimese kuu ning kalendrist vaatab vastu veebruar. Mis iseloomustab veebruari – ta on meil lühike, kuid tubli. Milles veebruari usinus väljendub? Eks ikka järgmises: ootamas on meid hoolivust ja armastust täis sõbrapäev, pikka liugu lubav vastlapäev ning juubelihõnguline Eesti Vabariigi aastapäev – 105. sünnipäev.

Tallinna linn on kandmas teist kuud Euroopa rohelise pealinna tiitlit, mille vaimus on hea koos mõelda ja tegutseda, et muuta linnaruum meie ümber keskkonna- ja inimsõbralikumaks. Seatud sihte ja eesmärke viiakse ellu rohenügimisega, rohenügides läbi aasta nii elurikkuse, kliima ja roheinnovatsiooni teemadel kui ka rakendades ellu kestlikku juhtimist, toetades sellega keskkonnasõbralikke liikumisviise, sh rattateid ja ühistransporti ning juurutades ringmajandust. Läbi kõige selle mõistame keskkonnahoiu olulisuse tähtsust.

Rohelise pealinna fookuses ei saa me üle ega ümber jäätmetest ning nende liigiti kogumise osatähtsusest. Teame ju kõik, et jäätmeteke on globaalselt vägagi suur probleem. Üha suureneva globaliseerumise ja urbaniseerumise taustal on jäätmete ringlussevõtt ja materjalide taaskasutamine muutunud üha olulisemaks ning vajalikumaks. Teada on, et linnalistes piirkondades tekib eri liiki jäätmeid enim, koguni kolm korda rohkem kui maal. Esmatähtis on inimeste keskkonnateadlikkus ja nende -käitumine selleks, et tagada keskkonnasõbraliku mõtteviisi ellurakendumist. Me kõik tahame, et meie lapsed kasvaksid üles puhtas keskkonnas ja hingaksid puhast õhku. Õhusaastest tingitud erinevad hingamisteede haigused on põhjustatud just nimelt näiteks jäätmetest. Meie ja meie laste organism vajab täisväärtuslikuks eluks puhast õhku, vett ja toitu. Ent kui meid ümbritsev elukeskkond on saastunud, kannatavad nii meie keha kui ka vaim. Keskkonnahoidlik maailmavaade ei hoia mitte ainult meie planeeti, vaid ka meie enda ja meie pere tervist ja heaolu.

Sõbrakuu on just hea aeg selleks, et alustada keskkonnasõbralikuma mõt teviisiga, alustades kasvõi sellest, et anname oma panuse lineaarse majandussüs teemi nügimisest rohelisema poole – ring majanduslikuma mudeli poole. Keskkondlik majandamine ning keskkonnamajandus ei ole pelgalt sõnakõlks ja majandusteadusha ru, vaid see peegeldab meile pillavast eluvii sist kujunenud keskkonnaprobleemide ma janduslikke kahjusid. Meie keskkond ehk bioloogiline mitmekesisus, mida tänapäe val kutsutakse elurikkuseks, on väga õrn, kõik lülid on omavahel seotud ning kui me mingi lüli lõhume, siis see on samm lähemale kaosele – toidu, vee, puhta õhu jm puudusele.

Sõbrakuu on just hea aeg selleks, et alustada keskkonnasõbralikuma mõtteviisiga.