Nõmme Sõnumid nr 3 (657)

Riigikogu valimised 2023 toimuvad

27. veebruarist kuni 5. märtsini

Vaata lisalehte

Nõmme Sõnumid

Tööstuslik Hiiu elevaatori piirkond saab uue ilme

Hiiu asumi keskus hakkab asuma viljaelevaatori alal – nii näeb ette Nõmme üldplaneering. Nõmmekad, kes kohapeal käinud uudistamas, mõistagi praegu seda ei usu – ala on räämas ja industriaalne, praegu pole sinna ühtegi põhjust minna, veel vähem seal aega veeta.

Mõne aasta pärast võib pilt olla teine. Tallinna linn ja Nõmme linnaosa valitsus on astunud päris pikad sammud piirkonna korrastamiseks. Nüüd, kui on lõppenud ka arhitektuurikonkurss, mille võitsid tunnustatud KOKO arhitektid, on võimalik jagada esimesi pilte ja eskiise. Pole võimatu, et Hiiu elevaatorist saab mitte ainult Hiiu piirkonna, vaid Nõmme ja isegi kogu Tallinna üks tugevamaid maamärke.

«Elevaator on sümbolväärtus, see on justkui Hiiu omalaadne majakas. Vanade kihistuste kaasa toomine, vaadete avamine ja kogukonna piirkonna kasutusse võtmisse kaasamine annavad meile võimaluse olemas-

olevat väärtust ainulaadselt täiendada ja võimendada. Võluvad konstruktsioonid ja industriaalne tunnetus jäävad ja eksponeeruvad, kuid seda uues kvaliteedis ja kasutuses,» märkis KOKO arhitekt Raivo Kotov.

«Keskne on avalik ruum ja selle ümber kolme hoonestusala teke. Lammutamise asemel hoiame elevaatori mahtu ja kõrgust, luues selle viimasele korrusele avaliku ühisala, kust avanevad vaated vanalinna ja mereni. Kasutame naturaalseid materjale ja kavandatud on liigendatud keskkond,» tähendas Kotov.

Planeeringu kohaselt jaguneb arendatav piirkond 30 protsendi ulatuses

äri ja ühiskondlikuks alaks ning 70 protsendi ulatuses elukondlikult kasutatavaks.

Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri märkis samuti, et uue arenduse positiivsemate näidetena saab välja tuua Hiiu viljaelevaatori kui kohaliku sümboli säilimise ja tervikliku lahenduse, mis seob Pärnu maantee Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala terviseradade võrguga.

«Hiiu viljaelevaatori projekti näol tuleb silmas pidada selle paiknemist logistiliselt heas ja sõiduautole alternatiivseid liikumisviise soodustavas kohas. Ühistranspordiühendused on väga head: lisaks bussiliinidele asub

mõnesaja meetri kaugusel ka Hiiu raudteepeatus. Seetõttu võib esialgses projektis kavandatud parkimiskohtade arv olla minu hinnangul isegi väiksem ja piirkonna liiklustihedust vähem koormav,» ütles linnaosavanem.

Hiiu elevaatoriala arendusega tegeleb kinnisvarafirma Reterra. Maailmas on mitmeid näiteid elevaatorite loodussõbralikust rekonstrueerimisest elu- ja ärihooneteks, pälvides seejuures tunnustusi isikupärase arhitektuuri eest. „Proovime ehitusega jätta nii väikese jalajälje kui võimalik. Kasutame ära olemasoleva karkassi, elevaatorist välja lõiga-

tavad betoonplaadid lähevad teedeks ja üle jääv materjal täiteks ja taaskasutuseks,“ sõnas Reterra juht Reigo Randmets.

Hiiu viljaelevaatori piirkond rajati pärast teist maailmasõda, selle kõrgema hoonena ehitati massiivne viljaelevaator, mis enam kasutust ei leia. Ala piirneb mälestisväärtusliku Peeter I merekindluse osadega. Piirkonnas on muutused juba alanud –kitsarööpmelise raudtee asemel on nüüd kergliiklustee ning värskelt on naabruses avatud püha Johannese kool ja lasteaed.

Loe projektist pikemalt: www.tallinn.ee/nomme. (NS)

Hiiu viljaelevaatori piirkond praegu.

Eskiispilt uuest planeeritavast elamu- ja ärikvartalist.

JUHTKIRI

Keskkonnasõbralik sõbrakuu, aga mitte ainult

Märkamatult oleme seljatanud aasta 2023 esimese kuu ning kalendrist vaatab vastu veebruar. Mis iseloomustab veebruari – ta on meil lühike, kuid tubli. Milles veebruari usinus väljendub? Eks ikka järgmises: ootamas on meid hoolivust ja armastust täis sõbrapäev, pikka liugu lubav vastlapäev ning juubelihõnguline Eesti Vabariigi aastapäev – 105. sünnipäev.

Tallinna linn on kandmas teist kuud Euroopa rohelise pealinna tiitlit, mille vaimus on hea koos mõelda ja tegutseda, et muuta linnaruum meie ümber keskkonna- ja inimsõbralikumaks. Seatud sihte ja eesmärke viiakse ellu rohenügimisega, rohenügides läbi aasta nii elurikkuse, kliima ja roheinnovatsiooni teemadel kui ka rakendades ellu kestlikku juhtimist, toetades sellega keskkonnasõbralikke liikumisviise, sh rattateid ja ühistransporti ning juurutades ringmajandust. Läbi kõige selle mõistame keskkonnahoiu olulisuse tähtsust.

Rohelise pealinna fookuses ei saa me üle ega ümber jäätmetest ning nende liigiti kogumise osatähtsusest. Teame ju kõik, et jäätmeteke on globaalselt vägagi suur probleem. Üha suureneva globaliseerumise ja urbaniseerumise taustal on jäätmete ringlussevõtt ja materjalide taaskasutamine muutunud üha olulisemaks ning vajalikumaks. Teada on, et linnalistes piirkondades tekib eri liiki jäätmeid enim, koguni kolm korda rohkem kui maal. Esmatähtis on inimeste keskkonnateadlikkus ja nende -käitumine selleks, et tagada keskkonnasõbraliku mõtteviisi ellurakendumist. Me kõik tahame, et meie lapsed kasvaksid üles puhtas keskkonnas ja hingaksid puhast õhku. Õhusaastest tingitud erinevad hingamisteede haigused on põhjustatud just nimelt näiteks jäätmetest. Meie ja meie laste organism vajab täisväärtuslikuks eluks puhast õhku, vett ja toitu. Ent kui meid ümbritsev elukeskkond on saastunud, kannatavad nii meie keha kui ka vaim. Keskkonnahoidlik maailmavaade ei hoia mitte ainult meie planeeti, vaid ka meie enda ja meie pere tervist ja heaolu.

Sõbrakuu on just hea aeg selleks, et alustada keskkonnasõbralikuma mõt teviisiga, alustades kasvõi sellest, et anname oma panuse lineaarse majandussüs teemi nügimisest rohelisema poole – ring majanduslikuma mudeli poole. Keskkondlik majandamine ning keskkonnamajandus ei ole pelgalt sõnakõlks ja majandusteadusha ru, vaid see peegeldab meile pillavast eluvii sist kujunenud keskkonnaprobleemide ma janduslikke kahjusid. Meie keskkond ehk bioloogiline mitmekesisus, mida tänapäe val kutsutakse elurikkuseks, on väga õrn, kõik lülid on omavahel seotud ning kui me mingi lüli lõhume, siis see on samm lähemale kaosele – toidu, vee, puhta õhu jm puudusele.

Sõbrakuu on just hea aeg selleks, et alustada keskkonnasõbralikuma mõtteviisiga.

Tallinn võtab vastu restaureerimistoetuse taotlusi

Alates 1. veebraurist saab Tallinna linnaplaneerimise ametile esitada taotlusi kultuurimälestiste, vanalinna muinsuskaitseala ja miljööväärtuslike alade hoonete ning planeeringutega määratud väärtuslike hoonete restaureerimiseks.

Linna ülesanne on omanike igakülgne toetamine pärandi hoidmisel, seda nii läbi igakülgse nõustamise kui ka rahalise toe. Toetuse eesmärk on toetada objektide, sh detailide restaureerimist ja taastamist, et säilitada Tallinna linnaruumis ajastutruu miljöö, arhitektuur ja materjalikasutus. Taotlusi saab esitada kuni 13. märtsini 2023.

Linn on suurendanud käesolevaks aastaks restaureerimistoetuste

eelarvet 100 000 euro võrra, samuti on sel aastal suurendatud maksimaalset suurust objekti kohta. 2023. aastal

Toetus «Hoovid korda»

Igal aastal näitavad oma aktiivsust ja teotahtelisust üles mitmed Nõmme korteriühistud. Ka sel aastal on korteriühistutel võimalik saada õueala heakorrastamiseks tegevustoetust «Hoovid korda». Toetuse saamiseks tuleb taotlus esitada koos vajalike dokumentidega hiljemalt 1. märtsiks.

Korteriühistute ette võetavad tööd varieeruvad: luuakse nii äärmiselt vajalikke prügi- ja rattamaju; korrastatakse korteriühistute väiksematele liikmetele juba varem loodud mänguväljakuid, parandatakse majaesiste kõnniteede seisukorda. Vähem tähtis pole ka oma kortermaja ümbruse turvalisemaks või rohelisemaks muutmine.

Sel aastal on tegevustoetust võimalik saada rohepöörde tegevusteks. Toe-

tatakse sademeveeprobleemi lahendamist, taastuvenergia tootmisseadme paigaldamist või olemasoleva rajatise parandamist, samuti elektriautode laadimistaristu rajamist.

Täpsemalt saab «Hoovid korda» meetme kohta lugeda Tallinna linna kodulehelt www.tallinn.ee/teenused (linnamajandus).

Toetusega on võimalik katta 15–70% projekti maksumusest, kuid maksimaalselt 16 000 eurot aastas ning 40 000 eurot ühe hoovi kohta. «Hoovid korda» toetuse summa ja määr tehakse teatavaks hiljemalt 1. aprilliks.

2022. a esitati 12 taotlust, millest realiseeriti 10. Peamiselt oli tegemist hoovialade korrastamise ja piirdeaedade uuendamisega. Korteriühistute-

NÕMME LINNAOSAKOGU

Kas Nõmme vutiajaloo lõpp?

GASPAR ŠABAD Linnaosakogu revisjonikomisjoni esimees

Viis aastat tagasi tähistasime üleriigiliselt vabariigi 100. sünnipäeva. Samal aastal krooniti vutiklubi Nõmme Kalju teist korda Eesti meistriks. Tänavu tähistab oma 100 aasta juubelit Kalju ise, olles seejuures sunnitud tähtpäeva vastu võtma kodutuna. Kuidas on läinud nii, et tükike Nõmme ajalugu, mis vanemgi kui linnaõigus, ei leia enam omale siin kohta?

KRISTIN

1922. aastal loodi maadlejate Aleksander Šneideri ja Mart Liivi poolt spordiselts Kalju, millest aasta hiljem kasvas välja jalgpalliklubi, mille mängumehed ehitasid oma kätega valmis Hiiu staadioni. Kalju on tänaseni üks vanemaid jalgpalliklubisid Eestis. Ainsana Tallinnas edestab teda liiga allpool palliv JK Tallinna Kalev, mis loodi 1909. aastal.

Nagu iseseisev Nõmme linn, kadus teise maailmasõja järel kaardilt ka Nõmme Kalju. 1997. aastal võeti ette kunagise kohaliku klubi taastamine, hoidmaks ajaloolist järjepidevust. Klubi taastamise juures olid muuhulgas taasiseseisvunud Eesti jalgpallikoondise esimene peatreener Uno Piir ja toonane Nõmme linnaosa va-

eraldatakse taotlejatele restaureerimistoetusteks kokku 400 000 eurot. Toetuse maksimaalne määr on kuni 75 protsenti toetatava restaureerimistöö maksumusest, toetuse maksimaalne suurus objekti kohta on 30 000 eurot.

Toetust antakse tööde jaoks, millega ei ole alustatud enne taotluse esitamist ja mis lõpetatakse hiljemalt käesoleva aasta 30. novembriks.

Toetuse taotlust saab esitada kuni 13. märtsini 2023 Tallinna projektija tegevustoetuste infosüsteemi (TTR) iseteeninduskeskkonnas mittetulundus.tallinn.ee/iseteenindus.

Lisainfot leiab restaureerimistoetuse veebilehelt www.tallinn.ee/Teenus-Restaureerimistoetus. (NS)

le välja makstud toetussumma oli ligi 70 000 eurot. Nõmme linnaosa valitsuse kontakt on Haidee Kivimägi: haidee.kivimagi@ tallinnlv.ee või 645 7320. (NS)

Esita taotlus:

nem Värner Lootsmann. Alates 2002. aastast on klubi president neljandat põlve nõmmekas Kuno Tehva, kelle juhtimise all on suudetud tõusta esiliigast meistriliigasse ning kahel korral võita Eesti meistri tiitel.

Nüüdseks ei ole Kalju kolm aastat koduväljakul mängida saanud. Algul lühiajalisena Sportland Arenale planeeritud emigreerumine Hiiu staadioni renoveerimistööde ajaks on eri huvigruppide vastuseisu tõttu nii jäänud ning nüüd leiame end hetkes, kus klubi juhtkond kaalub, kas on üldse võimalik tegevust Nõmmel jätkata.

Murekohti on mitmeid. Praegune väljak ei vasta UEFA nõuetele, mistõttu ei ole võimalust saada Hiiu staadionile ametlikku korraldusõigust. Ühtlasi puudub väljakul nüüdisaegne taristu nagu näiteks jõusaal, soojustatud riietusruumid ja piisav istekohtade arv. Kõik need elemendid on eelduseks eduka klubi arendamisel. Nii olemasolevatest mängijatest maksimumi väljapigistamise ja hea töökeskkonna loomise näol, kuid ennekõike noortekoondislastele parimate mängutingimuste loomisel. Varased arenguaastad on spordis kriitilise tähtsusega. Puuduvate treeningutingimuste vari jääb sportlast

saatma pikaks ajaks ja võib osutuda otsustavaks kaalukeeleks, kas kutse välismaa suurklubi akadeemiasse saab tema või keegi teine.

Kui me soovime, et Eesti jalgpallikoondis suudaks kunagi sarnaselt 2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel veerandfinaali jõudnud Islandiga imet teha, ei saa me üle ega ümber vajadusest pakkuda parimaid võimalusi meie järgmistele põlvkondadele maast madalast. Hiiu staadioni arendustööd on tarvilikud konkurentsivõime säilitamiseks.

Jalgpall Hiiu staadionil on sama palju Nõmme ajaloo osa kui linnaks sirgumist võimaldanud raudteevõrk. Nõmme Kalju ajalooline kodu on tähtis nii klubile endale kui ka tema poolehoidjatele. Omavahelises vestluses käis klubi president isegi välja mõtte, et pärast ehitustööde lõppu võiks staadioni ümber nimetada Lindemanni staadioniks Nõmme esimese linnapea Johannes Lindemanni järgi. Sedasi saaksime hoida au sees lisaks jalgpallitraditsioonile von Glehniga võrdväärset, kuid harvem meeles peetud Nõmme rajajat. Meie toetusest või vastuseisust sõltub, kas pagendame ajaloolise vutiklubi Nõmmelt või võimaldame tal oma tegevust jätkata. See, millist kinki klubile 100. sünnipäevaks teha, on nõmmekate kätes.

KARU Nõmme linnaosa vanema asetäitja

Restaureeritav hoone Nõmme linnaosas.

Ruumiline sekkumine Nõmmel «Rohejälje»

raames – kaasamiskoosolek

Tallinna linn on võtnud eesmärgiks panustada rohelise pealinna aastal muutustele linnaruumis. Projekt «Rohejälg» koondab tegevusi, mille eesmärk on parandada rohealade kvaliteeti, tuua uut haljastust ja parandada ruumilist kvaliteeti tiheda kasutusega kohtades, ühtlasi toetada linnasiseste rohevõrgustike kujunemist ning katsetada uudseid linnaruumilisi lahendusi nii ruumi korralduse muutmise kui ka prototüüpide näol.

Eesmärk on parandada linlaste elukeskkonda, suurendada elurikkust, leevendada kliimamuutustest tingitud ohte ning juurutada jätkusuutlikumaid praktikaid, kaasates nii linnaosavalitsused, siin tegutsevad ettevõtted, haridusasutused kui ka kodanikud.

Üks suurimaid projekte «Rohejälje» raames Nõmmel on ruumiline sekkumine Jaama tänaval ja Nõmme rongipeatuse kandis. Selleks, et anda Eesti Arhitektide Liidule projekti koostamiseks eri osapooli rahuldavat infot, kutsume teid kaasamiskoosolekule.

Kaasamiskoosolekul tutvustame teile «Rohejälje» projekti ning anname täpsemalt teada, mida tähendab ruumiline sekkumine Jaama tänaval ja Nõmme rongipeatuse kandis.

Kaasamiskoosolek toimub 14. veebruaril 2023 kell 17.30–19.30

Nõmme Majas (Valdeku 13). Sissepääs Valdeku noortekeskuse poolsest uksest.

Koosolekul on kohal Nõmme linnaosa valitsuse ja keskkonna- ja kommunaalameti esindajad ning Eesti Arhitektide Liit. (NS)

e-MTA kaudu deklaratsiooni esitades saab enam makstud tulumaksu tagasi kiiremini

15. veebruaril algab 2022. aasta tuludeklaratsioonide esitamine. Maksuja tolliamet tuletab meelde, et selleks ei ole vaja minna teenindusbüroosse, vaid kõige lihtsam ja kiirem on deklaratsioon täita elektrooniliselt. Sedasi saabub ka oodatud tulumaksutagastus varem.

MTA klienditeeninduse valdkonnajuht Heli Kullamaa juhib tähelepanu, et füüsilise isiku tuludeklaratsioonide esitamise paaril esimesel nädalal mitmekordistub nendeni jõudvate pöördumiste arv. «Kuigi oleme deklareerimisperioodiks kaasanud nii palju kvalifitseeritud tööjõudu kui võimalik, siis esimestel nädalatel on tavapärasest pikemad ootejärjekorrad nii büroodes kui ka infotelefonil paratamatud. Palume väga, et varuksite kannatust. Samuti tu-

ARVAMUS

PANE TÄHELE!

Säästa oma aega ja proovi esmalt oma küsimustele vastused leida veebist www.emta.ee.

Vajadusel saada e­kiri eraklient@ emta.ee või helista infotelefonile 880 0811.

Kui siiski soovid esitada oma tuludeklaratsiooni paberil või vajad kohapealset nõustamist, ära kiirusta büroosse esimestel nädalatel.

Kui juba büroosse tuled, võta kindlasti kaasa ID­kaart, paroolid ja vajalikud abivahendid (nt prillid).

letan meelde, et tulumaksu deklareerimiseks on aega kuni 2. maini,» sõnas ta.

Koroonapandeemia tippajal olid bürood aga sootuks suletud ja see andis

kinnitust, et inimesed saavad väga hästi ise või lähedastega abiga oma toimingud tehtud ka elektroonilistes kanalites pakutavate võimaluste kaudu. Seega julgustab Kullamaa ka tänavu inimesi Eesti riigi digivõimalusi kasutama.

Elektroonilisel deklaratsioonil on väga suur osa tööd inimese eest juba ära tehtud. Näiteks pensionärid, kellel tihti ei olegi muud sissetulekut või ongi pensionile lisaks vaid ametlikult makstud palk, saavad e-teeninduses deklaratsiooni esitada vaid paari nupuvajutusega. Nii sotsiaalkindlustusamet kui ka tööandja on inimese kohta andmed juba esitanud ja maksuja tolliamet on deklaratsiooni nende andmetega eeltäitnud.

«Inimesed soovivad konsultantidega suhelda tihti ka selleks, et saa-

Noored poliitikas ning valimisaktiivsus

ELIS OTT

Nõmme linnaosa valitsuse linnamajanduse osakonna praktikant

Tänapäeva poliitmaastikku vaadates on ilmselge, et poliitikas domineerivad just vanemasse eagruppi kuuluvad inimesed. Viimastel riigikogu valimistel kandideeris kokku 1099 inimest ning keskmine kandidaat oli 49-aastane kõrgharitud mees. Vaadates näiteks viimaste kohalike omavalitsuste valimisi, kus kõige madalam valimisaktiivsus oli 18–24-aastaste noorte seas (alla 35%), võime näha, et noorte seas ei ole ka valimas käimine kuigi populaarne. Võttes arvesse valimisaktiivsust ja ka seda, kui palju noori ise kandideerib valimistel, võime teha ilmselge järelduse, et noored on poliitikas üsna passiivsed.

Põhjusi, miks noored poliitikast kuigi vaimustuses ei ole, võib välja tuua mitmeid. Üks põhjus võib olla see, et noored tunnevad, et neid ei võeta tõsiselt ning nemad ei saa midagi muuta. Selle asemel, et osaleda aktiivselt poliitikas, on eelistatud pigem panustamist mittetulundusühingutesse ja -organisatsioonidesse, sest nähakse, et nii saavutatakse soovitud tulemused efektiivsemalt. Ka see ei ole kindlasti vale, poliitika kujundamine ongi pikaaegsem protsess ning hõlmab palju bürokraatiat, mis esmapilgul ei tundugi just eriti põnev.

Vaadates näiteks valimiskampaaniaid, näeme, et noortele huvi pakkuvaid teemasid on pigem vähe. Kindlasti on kõikidel erakondadel vähemalt üks teema, mis on mõeldud just nooremale sihtgrupile, näiteks vaim-

ne tervis, haridus või keskkonnateemad. Praegu on valimisprogrammide põhirõhk enamikul erakondadel julgeolekul. Vaadates maailmas toimuvat, ei saa kindlasti väita, et julgeolek kuidagi ebaoluline oleks. Ukraina sõja kontekstis on paljud noored teinud erinevaid algatusi, et aidata sõja tõttu hädas olijaid. Siinkohal võib näiteks tuua Tallinna ülikooli tudengiorganisatsiooni «Tudengid Ukraina heaks», mille põhitegevus seisneb sõjapõgenikele abi kogumises. Kuid siiski jääb küsimus, kas noored, kes küll tunnevad kaasa mujal maailmas toimuvale, aga kelle jaoks on Eesti riigi julgeolek olnud terve elu justkui iseenesestmõistetav, tunnevad, et see on teema, mis neid kõige rohkem kõnetab.  Noori tuleb poliitika poole suunata just seetõttu, et enamasti on just

Nõmme rahvapidu

EV105 Glehni lossis

Ühendus Loov Nõmme korraldab Eesti Vabariigi aastapäeva pidu Nõmme rahvale juba neljandat korda. Sellele peole saab tulla perekonniti ja sõpradega, kaasas oma söök ja jook, katta laua ja nautida eeskava. Milleks istuda sellisel tähtsal päeval kodus teleka ees, kui on võimalus tulla teiste nõmmekate hulka päeva koos tähistama? Tegemist on rõõmsa ja elava peoga, kus saab tantsu keerutada ning naabriga lobiseda!

Võta sõbrad kaasa ja tule peole!

Uksed avatakse kell 18.

Presidendi tervituskõne, TMS Türnpu meeskoori topeltkvartett Ene ja Tõnu Kangroni juhatusel, ansambel Devtéra Nõmme Pärimuskoolist Marika Moksi juhendamisel, laudkondadevaheline viktoriin. Nostalgiat ja võimalust liigutamiseks loob ansambel Kolumbus Kris, kelle repertuaar ei jäta kedagi külmaks.

Oma söögid­joogid kaasa! See on hea võimalus hiilata naabri ees oma suurepärase kokakunstiga ja lasta sõprade loomingul hea maitsta.

Linadega kaetud lauad ootavad teid!

Pilet: 15 eurot

Broneerimine: saada e­kiri osalejate arvu ja maksja nimega aadressile info@ loovnomme.ee

Maksmine

da nii-öelda kindlust, et kõik sai õigesti tehtud. Meie konsultandid aitavad hea meelega, aga esmajärjekorras soovitame tutvuda ka EMTA kodulehega, kus leiab väga palju tarvilikku infot deklaratsiooni esitamise kohta.

Kui hiljem ikka selgub, et kuskil jäi miski tähelepanuta, on alati võimalik deklaratsiooni tagantjärele parandada ja seda lausa kolme aasta jooksul,» lisas ta.

2022. aasta tulusid saab deklareerida 15. veebruarist kuni 2. maini. Neile, kelle puhul ei teki vajadust kontrolliks või ei ole vaja esitada lisaandmeid, hakatakse enam makstud tulumaksu tagastama alates 28. veebruarist ja paberdeklaratsiooni esitajatele alates 17. märtsist. MTA

Ülekandega – Ühendus Loov Nõmme

EE737700771002839786

Sularahas – kokkuleppel korraldajaga

Lisainfo tel 5074 463 või info@loovnomme.ee.

Kohtade arv on piiratud, palume kiirustada laudade broneerimisega. Piletid peavad olema välja ostetud 24 tundi pärast broneerimist, vastasel juhul kaotab broneering kehtivuse.

Ära istu kodus teleka ees, võta sõbrad kaasa ja tule peole!

Projekti on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmist. Ühendus Loov Nõmme

Harku metsa nimetule järvele otsiti ametlikku nime

Nõmme linnaosa valitsus ootas Harku metsa kaitsealal olevale nn rõngasjärvele ametliku nime määramiseks elanike ettepanekuid 23.–31. jaanuarini. Nõmme inimestelt laekus 118 ettepanekut, mis edastatakse Tallinna nimekomisjonile.

noored need, kes tõusevad esile oma uute ideedega. Riigi areng vajab värskeid mõtteid ja lahendusi. Kui ei ole huvi näiteks valimistel kandideerida, siis oma panuse saab anda ka vaid endale olulistes teemades kaasa rääkimisel.

Samuti peaksid noored kasutama võimalust minna valima, sest see on kõige lihtsam viis oma arvamuse maksma panemisel.

Tänapäeva meediaajastul on valimas käimise protsess muudetud eriti lihtsaks. E-hääletamisel saab osaleda omale sobival ajal ja kohas ning kogu tegevus võtab aega vaid mõne minuti. Küll aga tuleks enne teha ka eeltööd ja võtta ette erakondade valimisprogrammid, et mõista, milline kandidaat või erakond kõige meelepärasem on.

Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri rääkis, et Harku rabamets on inimeste seas populaarne vaba aja veetmise koht ning sealsele rõngasjärvele on aegade jooksul pandud igasugu nimesid. «Nõmme inimeste seas osutus järvele nime otsimine oodatust populaarsemaks. Meieni jõudis väga palju põnevaid lugusid ja nimeettepanekuid. Kolm enim mainitud nime olid Rõngasjärv, Antsoni (rõngas)järv ja Sõõrikujärv,» tõi linnaosavanem välja.

Ka Tallinna keskkonna­ ja kommunaalameti looduskaitsespetsialist Meelis Uustal avaldas lootust, et praeguseni ametlikku nime mitte omav ja keskkonnaregistris tähistatud kui nimetu järv nr VEE2005710 saab rahva poolt hea ja sobiliku nime.

Harku metsa kaitsealal asuv tehisjärv asub Nõmme linnaosa ja Harku valla piiril. Järve veepeegli pindala on 1,3 ha ja selle keskel oleva saare pindala 0,6 ha. Täpsema asukoha leiab maa­ameti kaardilt.

LÜHIDALT

Tule külla Pääsküla noortekeskusesse

Pääsküla noortekeskus alustas sügisel oma 21. tegutsemishooaega. Keskuses on olemas piljardisaal, videomängude ruum ja DJ­klubi. Lisaks Tallinna ainus siserulapark, kus saavad end arendamas ja treenimas käia nii ekstreemspordihuvilised kui ka juba edasijõudnud sportlased.

Siserulapargis saab käia 3 eurot maksva päevapiletiga sõitmas tõukeratta, rula, BMXi ja uiskudega. Esimese korruse mängude alal on võimalik mängida lauajalgpalli, ­tennist, piljardit, lauamänge ja osaleda üritustel (turniirid, kokandus jne). Teisel korrusel saab mängida videomänge.

Kolmandal asub Nõmme DJ Spot. Seal saab õppida kasutama DJ­tehnikat –alguses on tegevus juhendatud, kuid hiljem on võimalus noorel käia harjutamas iseseisvalt.

Noortekeskus ja rulapark asuvad endises kino Koit majas Rännaku pst 1 ja on avatud esmaspäevast neljapäevani kl 13­19, reedeti kl 12­18.

Veebruari koolivaheajal on noortekeskuses toimumas palju ägedaid üritusi: 13.­17.02 sõbranädal (meisterdused, filmi vaatamine, kokkamine jne), 21.02 vastlapäev, 23.02 EV105 pidustus, 27.02–3.03 koolivaheaja taliolümpia – avatud kl 12­19.

Meie tegevustest saad rohkem infot ja silma peal hoida meie FB lehel, Instagramis ja kodulehel.

Kristiina Jürman

IN MEMORIAM

Lahkus akadeemik Andres Öpik

(4. mail 1947 – 28. jaanuar 2023)

28. jaanuaril lahkus meie seast tunnustatud keemiateadlane, Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor, akadeemik Andres Öpik.

Kogu Andres Öpiku teaduselu oli seotud Tallinna tehnikaülikooliga, kus ta oli hinnatud õppejõud. Tema teaduslikud huvid olid seotud polümeermaterjalide omaduste uurimise, valmistamise ja rakendustega.

Öpikult on ilmunud üle 250 teaduspublikatsiooni ning mitu kõrgkooliõpikut. Tema juhendamisel kaitsti 13 doktoritööd.

Ta on pälvinud Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2006) ja tehnikaülikooli teenetemedali Mente et Manu (2007). Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks tehnikateaduste alal valiti Andres Öpik 2013. aastal.

Andres Öpik oli aktiivne ka ühiskondlikus elus. Ta oli Tallinna linnavolikogu ning Nõmme linnaosakogu (varem halduskogu) mitme koosseisu liige. Avaldame kaastunnet Andres Öpiku perekonnale.

Nõmme linnaosa valitsus Nõmme linnaosakogu

Jäätmete liigiti sorteerimise tähtsus

MARK SKLJAROV

WasteLockeri tegevjuht

Nõnda nagu peseme hambaid, teeme ära oma voodi või lükkame majaesise lumest puhtaks, nii on elementaarse korra ja hügieeni osa ka korrektne jäätmete käitlemine. Kuna looduses igat liiki jäätmed ei lagune või on need suisa mürgised, siis on oluline need ohutult ladustada või ümber töödelda. See, mida jäätmetega pärast kasutamist teha, sõltub konkreetsest esemest: vanapaber, metall ja klaas töödeldakse enamjaolt ümber, biojäätmetest tehakse komposti, pakendijäätmeid töödeldakse ümber või kasutatakse energiatootmiseks, segaolme ladustatakse prügimäel või toodetakse sellest samuti teatud juhtudel energiat.

Liigiti kogutud jäätmeid sorteeritakse vastavalt vajadusele jäätmekäit-

luse ettevõtetes edasi, aga selleks, et jäätmed jõuaks õigesse käitlusasutusse, peab see asuma õiges konteineris.

Prügimajandusse on investeeritud omajagu, sest jäätmeid tekib kiiremini, kui need uuteks kaupadeks muudetakse. Jäätmete ladustamise ruum on piiratud, nende keskkonnamõju põhjaveele, maastikule ja elusloodusele kujutab olulist ohtu.

Olemasolevaid tehnoloogiaid on igati optimeeritud, näiteks on soetatud kütusesäästlikumaid prügiautosid ning uute innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtt ringmajanduses muutub järjest populaarsemaks.

Tarbimise kontekstis on olulised kolm märksõna: vähenda, taaskasuta ja töötle ümber (inglise keeles 3 R-i: reduce, reuse, recycle). Vähendamise all võib mõelda näiteks väiksema hulga riideesemete omamist, taaska-

sutamise all nende soetamist taaskasutuskauplusest ja ümbertöötlemise all läbikulunud riietest uute valmistamist.

Ümbertöötlemine on järjekorras viimane põhjusega, sest see nõuab energiat ning kõiki materjale pole võimalik lõpmatult ümber töödelda.

Liigiti kogumine on toote elukaare lõpp. Selleks, et liigiti kogutud jäätmed ei jõuaks segaolmejäätmetega prügimäele, on tähtis, et sinna ei satuks sobimatuid esemeid ning et kogemata või hoolimatusest ei rikutaks ära konteineri sisu. Kahjuks võib tilgake tõrva ära rikkuda suure osa ühisest sorteerimise vaevast.

Meie usume, et kasutatud esemete saatus sõltub olulisel määral nende omanikest. Aitame pildipõhise teabe põhjal harida inimesi nii ettevõtetes kui ka kodudes, et nende jäätmed

jõuaks õigesse kohta. Samuti saame aidata optimeerida jäätmeveokite teekonda sõltuvalt konteinerite täituvuse astmest. Kogutud andmete põhjal sünnib statistika, mis on paljudele kasulik. Eelmisel kuul alustas avalikel pakendipunktidel WasteLockeri süsteem oma tööd, aga korteriühistutes on see olnud kasutusel juba möödunud aasta lõpust.

Kui vaadata WasteLockeri teisi projekte näiteks Tartus, mis on juba pikemat aega kestnud, siis on oodata häid tulemusi. Paberi, klaasi ja biolaguneva prügi konteinerites ei esine enam olulist jäätmereostust pärast WasteLockeri süsteemi rakendamist. Seejuures on tööd ikkagi veel vaja palju teha, sest projektidest on näiteks näha, et pakendite sorteerimine tekitab inimestes ikkagi kõige rohkem segadust.

Vaiksest Nõmme tänavast leiab kommitöökoja

ANDRA ROOSA

Kassiaasta moesõu

Pääsküla

päevakeskuses

Õmblusring «Vanast uus» on tegutsenud möödunud aasta septembri lõpust. Ringi juhendab Ilona Tamm.

Kõigil on kodus mõni riideese, mis on kasutult seisma jäänud. Oleme need nüüd parajaks­sobivaks kohendanud, kapipõhjast nõukogude ajast pärit kangad lagedale toonud ja täiesti uusi rõivaid õmmelnud.

Irene, kes kõik tunnid kaasa teinud, on valmis saanud esimese enda õmmeldud suvekleidi. Anu on kleidist ja seelikust kombineerinud täiesti uue kleidi. Vaike käes ei jää miski seisma. Kasutult seisma jäänud T­särkidest on saanud suvemütsid, kampsunitest kaunid talvised peakatted. Ringi juhendaja on erinevate kangaste tükkidest kokku kombineerinud kleite, mantleid, jakke, seelikuid, kindaid, kotte ja kampsuneid. Tuunimisel on lisatud pitse, paelu, nööpe ja lukke.  Kuna kohtade arv on piiratud, siis palun registreerige telefonil 672 3125 või riina.jogi@nomme.ee.

Oleme valmis saanud kollektsiooni, mida demonstreerime Kassiaasta moesõul 15. veebruaril kell 18 Pääsküla päevakeskuses (endine Pääsküla jaam, Viisi 29). (NS)

Sõbrapäeva eel koguneb meie poelettidele mitmeid erinevaid maiustuste väljapanekuid, kuid vähesed ilmselt teavad, et Nõmme mändide alt võib leida käsitöökompvekkide töökoja. Sealne põline Nõmme elanik, kommimeister ja töökoja asutaja Danoa Pruuli avas Nõmme Sõnumitele mõtteid šokolaadist ja teekonnast selle juurde.

Millal ja kuidas Sa avastasid enda jaoks šokolaadi võlu?

Mõned aastad tagasi tekkis mul huvi kommide vastu, täpsemalt seoses sooviga valmistada enda lemmiksorte, jättes neist välja ebatervislikud ained. Hakkasin katsetama erinevaid retsepte ja järk-järgult olingi sukeldunud toidukeemia põnevasse valdkonda. Üheks köitvamaks osaks sellest on minu jaoks šokolaad, mida peetakse ka iidseks jumalate toiduks – kakaopuu ehk Theobroma cacao nimetus tuleneb kreeka keelest (theos – jumalad, broma – söök). Nagu vanades mütoloogiates võisid jumalad olla üsna jonnakad, nii on ka šokolaad üks väga kapriisne toiduaine, selle tundmaõppimine oli päris keeruline ja aeganõudev protsess. Katsetuste käigus jõudsin šokolaaditrühvlite juurde, mis kuuluvad maiustuste kõrgklassi.

Nimi Heralds ei viita esmapilgul kuidagi kompvekkidele. Kuidas Sa selle nimeni jõudsid?

Vähemalt sama tähtis kui kommid ise on Heraldsi puhul kommikarbi mõ-

te. Meie käsitöökommid on mõeldud kinkimiseks, eriti siis, kui soovitakse teha personaalse lähenemisega kingitust. Igale kommikarbile saab lasta peale trükkida soovitud sõnumi. Siit tuleneb ka firma nimi Heralds, mis tähendab inglise keeles «sõnumitoojad» – Heraldsi kompvekid on justkui sõnumitoojad, mis kingisaajale tema sõnumi magusasti kohale viivad.

Mis teeb ühest šokolaadikompvekist ideaalse maiustuse?

Maiustused, sh šokolaadikompvekid, on mõistagi mõeldud mõõdutundega nautimiseks. Kuid kui muidu tavatsetakse maiustamist seostada patustamisega, siis vastupidi paljudele magusatele toiduainetele on šokolaa-

dil siiski mitmeid kasulikke omadusi. Teadagi aitab šokolaad kaasa ajutegevusele, kuid samuti on uuritud, et selle tarvitamine vähendab diabeedi, insuldi, infarkti ja vähi riski. Tumedal šokolaadil on ka põletikuvastane toime. Lisaks olevat šokolaad hea ka nahale ja on avastatud, et huvitaval kombel aitab šokolaad ära hoida köha, kuna šokolaadis leiduv teobromiin vähendab selle ajuosa mõju, mis päästab valla köhahood. Teadlased on leidnud, et regulaarne tumeda šokolaadi söömine pikendab elu kahe aasta võrra.

Sinu klientidel on kindlasti kujunenud välja oma lemmikmaitsed, kuid kas oled tulnud vastu

ka erisoovidele mõne uue põneva maitse osas?

Olles osalenud mitmetel festivalidel ja laatadel, on mul olnud võimalik saada tohutul hulgal tagasisidet. Pean ütlema, et inimeste maitsemeeled on üllatuslikult väga erinevad. Siiski on enim lemmikuks valitud meie pistaatsiatrühvleid.

Minu enda vaieldamatu lemmik on kohvikompvek. Selle väljatöötamine võttis ka kõige kauem aega. Ei oskagi öelda, mitu kilo kokku aia taha läks, enne kui saavutasin soovitud konsistentsi. Selle nautimiseks peab muidugi olema kohvisõber. Kohvisõbrad, kes seda maitsnud on, ei ole end kiitusega tagasi hoidnud.

Lisaks valikus olevatele kommidele oleme eritellimusel valmistanud spetsiaalse välimusega kompvekke, sh nii pildi kui ka tekstiga komme. Alati võib idee korral julgelt küsida, sest Heraldsile väga meeldivad loomingulised ülesanded.

Kuidas Nõmme inimesed Sind leiavad?

Heralds on kommitöökoda. Poena kasutame internetti. Meie e-poe leiab aadressilt www.heralds.ee. Sealt tellides on võimalik valida kättetoimetamise viis. Üheks selliseks on ise töökotta järele tulemine. Nõmme inimestel on see eelis, et töökoda on paljude jaoks mugavas asukohas ja nii ei pea saatmise peale eraldi kulutama. Ühtlasi tasub kõrva taha panna, et vajadusel saab kokku leppida kommide üleandmise ka nädalavahetuseks või õhtuseks kellaajaks.

Kommimeister Danoa Pruuli oma koduköögis.

FOTO: THOMAS ELSON

17. veebruaril annab Paide indie-rock-bänd Ans. Andur Nõmmel kontserdi

Sigrit Vaiksaar Nõmme kultuurikeskusest

istus Ans. Anduri kitarristi, laulja ja klahvpillimängija Madis Kirsiga maha, et uurida nende loomingu ja Nõmmel antava kontserdi kohta. Ans. Andur on oma tegutsemisaja jooksul välja andnud 9 albumit, millest üks pärjati 2016. aastal Eesti Muusikaauhindadel parima alternatiivalbumi kategoorias.

Kes on Ans. Andur?

Ans. Andur on neli Paidest pärit noormeest, kes saavad vahel Paides prooviruumis kokku, mängivad pilli, teevad nalja ja naudivad üksteise seltskonda. Need on Madis Aesma, Madis Kirss, Mihkel Kirss ja Gert Pajuväli.

Kuidas sünnib Ans. Anduri looming?

Kui me kunagi alustasime, siis sündis looming proovitegemise käigus. Tuli mõni lahe järgnevus või käik ja selle peale hakati siis lugu ehitama. Nüüd aga, kui oleme juba vanemad ja

muid tegemisi ja toimetusi on rohkem, siis nii tihti me enam proovikas koos lugusid ei tee. Nüüd on pigem kellelgi mingi kindlam idee või demo juba valmis nokitsetud ja siis üritame kõik oma panuse anda, et lugu võimalikult hea tuleks.

Kui peaksite kolme sõnaga oma muusikat kirjeldama, siis mis need oleksid? Originaalne, etteaimamatu, vaimukas.

Kes on teie loomingut enim mõjutanud?

Meil kõigil on väga suur muusikaline ampluaa ja mingi kindla bändi järgi me oma muusikat ei tee. Loomulikult on meil mõned ühised lemmikud ja on ka neid, mida üks kuulab väga hea meelega ja teisele näiteks üldse ei meeldi. See muidugi rikastab meie enda loomingut. Üks selline bänd on näiteks Queen. Mina ja minu vend Mihkel oleme Queeni suured austajad, aga Paju (Gert Pajuväli) ja Tursk (Madis Aesma) ei pea sellest väga lugu. Ühisteks lemmikuteks võib pida-

da näiteks R.E.M.-i, Super Furry Animalsi, Bluri, Pulpi ja igasugu vanemat kraami ka. Milline on teie meeldejäävaim kontsert, mille andnud olete? Miks?

Meie kolmas kontsert oli Saku suurhallis väga suurel laval. Me seisime üksteisest nii kaugel, et peaaegu ei näinudki üksteist. Sellel kontserdil esinesid veel Genialistid, Vanilla Ninja ja Singer Vinger. Genialistide tüübid kinkisid meile ühe signeeritud raamatu ja Ninjade Piret Järvis eksis tagaruumides uksega ja astus kogemata meie bäkkarisse sisse. See kontsert toimus vist aastal 2003.

Mis on teie jaoks Nõmme kultuurikeskuses toimuval kontserdil teistmoodi kui mõnel muul?

Nõmmel me ei ole kunagi esinenud. See on juba teisiti ja uus meie jaoks. Pluss oleme endile nüüd ostnud ka kõrvamonitorid ja võib-olla kasutame neid ka sellel kontserdil ning siis ei tohiks meist keegi küll ühtegi valet nooti laulda.

Nõmme kergejõustikuklubi lahtised meistrivõistlused

24. jaanuaril toimusid Lasnamäe kergejõustikuhallis Nõmme kergejõustikuklubi (KJK) lahtised meistrivõistlused. Head meelt valmistas, et kohale tuli sportlasi Tallinna klubidest ja palju võistlejaid ka üle vabariigi: Rakverest, Tartust, Viljandist, Pärnust, Türilt ja Kuusalust.

Kõige rohkem sportlasi osales naiste ja meeste jooksudes. Selgitati välja Nõmme meistrid, kellele pandi kaela Nõmme meistri medal ja kingiti Nõmme kergejõustikuklubi aastaraamat 2023.

Paremate tulemustena saab välja tuua mitmeid sportlasi ja nende saavutusi: Lukas Lessel meeste 60 m jooksus ajaga 6,88; Nõmme KJK meistriks tulnud Helin Meier 600 m jooksu ajaga 1.33,91; samuti Nõmme KJK meistriks tulnud

Püha Johannese kooli riikliku rahuloluküsitluse tulemused võrrelduna koolide keskmisega.

Uuring: Püha Johannese kooli õpilased on koolieluga rohkem rahul kui õpilased riigis keskmiselt

KARMEN KAUKVER

Püha Johannese kool

Igal aastal läbi viidav üldhariduskoolide rahulolu- ja koolikeskkonna küsitlus näitab, et Nõmmel asuva Püha Johannese kooli 8. klassi tulemused olid nii 2021. kui ka 2022. aastal võrreldes riigi keskmise tulemusega kõrgemad. See näitab, et uuringu ajal 8. klassi õpilased, nüüd juba põhikooli lõpetav ja gümnaasiumi lävele jõudnud teine lend on koolikeskkonnaga rahulolevam kui õpilased riigis keskmiselt.

Kõige suurem rahulolu võrreldes keskmisega puudutab õppedistsipliini, individuaalset tunnustamist, liikumisvõimalusi koolis, seotust, arengut toetavat tagasisidet, aga ka õpikeskkonda, autonoomiat, kodust keskkonda, toitlustust ja kooli mainet. Rõõmu tegeva tulemusena on keskmisest palju madalam koolipere küünilisus.

Järgmisel aastal saab kool uuringust tagasiside ka hiljuti avatud gümnaasiumi õpilastelt, siis on nad jõudnud 11. ehk uuringusse hõlmatud klassi.

Riiklikus üldhariduskoolide rahuloluja koolikeskkonna küsitluses osales mullu 438 kooli.

Monica Vainola naiste kuulitõukes tulemusega 14.00 m; Kreete Verlin 60 m jooksus ajaga 7,45 ja 6.16 m võiduka tulemusega naiste kaugushüppes; Anna Maria Millend võitis naiste arvestuses 60 m tõkkejooksu ajaga 8,68; Risto Lillemets aga meeste arvestuses 60 m tõkkejooksu ajaga 8,19; meeste 600 m jooksu võitis ajaga 1.20,74 Tauri Tamm ja Deniss Tšernobajev võidutulemus meeste kõrgushüppes oli 2.05.

Lisaks tuli Nõmme KJK meistriks ja võitis MU20 vanuseklassis vasaraheite väga hea tulemusega 66.58 Alar Reiljan.

Korraldaja Nõmme kergejõustikuklubi tänab EOK-d ja Reedel Vara OÜ-d, kes aitasid katta rikkaliku auhinnalaua.

Aita mõistuse hääl Eesti riigi juhtimisse tagasi tuua. Vali Parempoolsed!

SIIM KIISLER

Riigikogu liige Erakond Parempoolsed aseesimees

Endine keskkonna- ja regionaalminister facebook.com/siim.kiisler

INDREK LUBERG

Nõmme linnaosakogu arenguja planeerimiskomisjoni esimees

Liiva asumiseltsi asutajaliige Erakond Parempoolsed juhatuse liige facebook.com/luberg.indrek

ÜLLE MITT

Ühendus Loov Nõmme eestvedaja

Nõmme Seltside Koostöökoja asutaja

Roheliste Väravate Tänava korraldaja facebook.com/ulle.mitt

Tutvu meie seisukohtadega parempoolsed.ee

Naiste 600 m jooksu võitjad: Helin Meier (1.), Karmel Jano (2.) ja Stella Sohvi Altmets (3.).

FOTO: ANU VACKERMANN

Nõmme kultuurikeskus

14.02 kl 10 Kultuurilooline loengusari «Kirjanduslik

Nõmme». Kohtumine toimub iga kuu teisel teisipäeval algusega kell 10. Esimene kokkusaamine T, 14.02.23 kell 10 Nõmme muuseumis, Jaama 18. Loenguid viib läbi Piret Loide. Sissepääs 1 euro.

14.02 kl 18 Nõmme muuseum 21: loeng. Piret Loide «Romantiline Nõmme». Pilet 3.­, piletid saadaval Fienta.ee, Nõmme kultuurikeskuses ja kohapeal 30 min enne algust. Kuni 7 a (k. a) tasuta. Nõmme muuseumis (Jaama 18).

17.02 kl 21 Ans Andur. Pilet eelmüügist 17.­, samal päeval 22.­ Piletid saadaval Piletitasku.ee ja Nõmme kultuurikeskuses.

21.02 kl 18 Nõmme muuseum 21: loeng. Einar Laigna «Meie Nõmme». Pilet 3.­, piletid saadaval Fienta.ee, Nõmme kultuurikeskuses ja kohapeal 30 min enne algust. Kuni 7 a (k.a) tasuta. Nõmme muuseumis (Jaama 18).

28.02 kl 19 Nõmme muuseum 21: kontsert. Gypsyjazz­kvartett Titoks. Pilet 20.­ Piletid saadaval Fienta. ee, Nõmme kultuurikeskuses ja kohapeal 30 min enne algust. Nõmme muuseumis (Jaama 18).

17.03 kl 18.30 Kukerpillid – pildis ja helis.

18.30 Kinoõhtu: «Kukerpillide rapsoodia»

20.00 Kukerpillide kontsert

Pilet 20.­ sisaldab kinoõhtut ja kontserti. Müügil kultuurikeskuses ja Fienta.ee.

25.03 kl 18 Käsikellade ansamblite Campanelli ja KellaRing 18. sünnipäeva kontsert. Tavapilet 10.­, sooduspilet 8.­ Müügil kultuurikeskuses ja Fienta.ee.

Fuajees 26.01–21.02 Anu Kauri, Nadja Bruki ja Sigrid

Abilise õlimaalide näitus «OSA». Tasuta.

Kultuurikeskus on avatud E-N 15-21, P 12-16 või vastavalt ürituste ja huvitegevuse toimumisele.

Turu plats 2

Nõmme vaba aja keskus

15.02 kl 18 Kassiaasta moesõu Pääsküla päevakeskuses. Kohtade arv on piiratud.

Registreerimine 672 3125 või riina.jogi@nomme.ee.

21.02 kell 15 vastlapäeva simman aulas. Esineb

Nõmme akordioniklubi, sõnakunstiring ja ansambel Kanarbik. Olete oodatud osalema!

21.02 kl 18 «Kokkame koos sõpradega»

Nõmme vaba aja keskuses. Juhendaja Pille Enden. Vajalik eelnev registreerimine riina.jogi@nomme.ee.

Osalustasu 15.­

Valdeku päevakeskus

1., 15. ja 29.03 juuksur

22.02 ning 8. ja 22. 03 pediküür

Registreerimine 672 3125.

Valdeku 13

Pääsküla päevakeskus

21.02 pediküür

Registreerimine 677 8011.

Viisi 29

Pääsküla noortekeskus

E-N kl 13-19; R kl 12-18

Siserulapark on avatud:

E-N kl 13-18.45; R kl 12-17.45; L 12-18.

Rännaku pst 1

Valdeku noortekeskus

E-R 13-19

Valdeku 13

Täpsem info noortekeskuste kohta kodulehel www.nomme.ee või Facebookist.

Rahumäe mängujaam

Mängujaam ootab mängima kõiki lapsi koos vanematega.

Avatud: E-N kl 11–19 ja R kl 10–17. Pärnu mnt 288b, tel 615 7157.

Von Glehni teater

10.02 kl 19 Nostalgiline sketšikava «Misasja Sa sisised, valge hiir!?». Laval Katrin Pärn, Erki Aule ja Kristjan Lüüs.

11.02 kl 19 Draama «Tähed hommikutaevas».

Lavastaja Margus Prangel. Osades VGT näitlejad.

15.02 kl 19 Komöödiateatri etendus «Kui palju maksab mees?». Mängivad Juss Haasma, Marika Korolev ja Karmel Naudre. Välja müüdud.

19.02 kl 11 Lasteteater Trumm «Lambaarst».

Info ja broneerimine: www.vgt.ee, 667 5675, kairi@vgt.ee.

VGT kassa avatud esmaspäeviti kl 12-18 Jälgi meid ka VGT Facebookis ja Instagramis. Etendused ja kontserdid veebis: www.VGTv.ee

Nõmme Rahu kogudus

Jumalateenistused igal pühapäeval kl 10.30. Jumalateenistustest on võimalik osa saada ka Pereraadio vahendusel pühapäeviti kl 17 sagedusel 89,6 MHz.

Koguduse kantselei, Võsu 5, avatud E kl 9.30-14, K kl 14-18 ja P tund enne ja pärast jumalateenistust.

Võsu 5, tel 5621 0737; nomme.rahu@eelk.ee; www.nommerahu.ee.

Nõmme baptisti kogudus

12.02 kl 11 jumalateenistus, jutlustab Aldo Vinkel

19.02 kl 11 jumalateenistus, jutlustab Külvi Maisov

26.02 kl 11 jumalateenistus, jutlustab Heli Metsala

Püsiteated: P kl 11.00 laste pühapäevakool; T kl 6.30 meeste hommik; K kl 10.30 väärikate hommik; N kl 7.00 naiste hommik; L kell 18.00 noorte õhtu; Teenistuste otseülekanded ja järelevaatamine www.nbk.ee.

Palvesoovid saada palvesoov@nbk.ee.

Puuvilja 4, lisainfo nbk@nbk.ee

ERAKUULUTUSED

Teenused Kvalifitseeritud elektrik teeb elektriinstallatsioonitöid (pistikute, lülitite, kilpide, valgustite paigaldus, kaabeldus jne). Hinnad kokkuleppel. Helista 5667 5588.

Viime ära igasuguse prügi (puuoksad, vana mööbli, puulehed) ja kõik üleliigse kola. Tel 5347 6867. Elektritööd soodsate hindadega kogenud elektrikult. Likvideerin ka pisirikkeid. Tel 5660 9403.

Teen hoonesiseseid ja ­väliseid vee­ ja kanalisatsioonitöid. Probleemid vee survega – helista! Olemas 15­aastane kogemus. Tel 5196 5962, Andro. Korstnapühkimine (nõuetekohane akt), ummistuste likvideerimine, küttekollete (sh korstnad) ehitus ja remont. Töötan ka nädalavahetustel. Tel 5372 4993 või e­post korstnapyhkija1@ gmail.com.

Teen vanad slaidid, DIAPOSITIIVID ja mustvalged negatiivid failideks. Arvutis vaatamiseks. Ühe faili hind 10 senti. Tel 5398 5111.

Bituumenkatuste remont SBS­rullmaterjaliga. Plekitööd. Tel 5819 7445.

Vannitubade remont. Boilerite, pistikute paigaldus. Ummistuste kõrvaldamine. Tel 5850 8713. Soodus.

Ruumide tühjendamine. Äravedu jäätmejaama. Tel 5649 9661.

Piirdeaedade ja väravate tootmine ning paigaldus. Tarvikud, transportteenus väikeveokiga. Uste, akende jpm. taastamine ja remont. Restaureerin ka paljut muudki. Asun Nõmmel. Tel 501 4165, aiavana@ mail.ee.

Kogenud puuhooldajad teevad ohtlike puude raiet ja puude hoolduslõikust. Hindame puude tervislikku seisundit. Soodsad hinnad. Tel 522 0321, www. arbormen.ee.

Plaatimistööd, vannitubade ehitus, kipsitööd, krohvimine. Tel 5421 0528.

Teeme lumekoristustöid, sh katustelt. Püsilepingud ühistutele. Tel 5676 6151, Artur.

Teen ehitus­ ja remonditöid otse omanikule. Tel 502 4883.

Vana kraami äravedu korteritest, ka mööbli demontaaž. 1­toaline korter 200.2­toaline 300.­ Keldrid, garaažid, majad, suvilad kokkuleppel. Tel 5606 9595.

Vannitubade remont. Boilerite pistikute paigaldus. Ummistuste kõrvaldamine. Soodsalt. Tel 5850 8713.

Soodne ja kvaliteetne maalritöö, tapetseerimine, laminaat­ ja puitparketi ning liistude paigaldus vilunud meistrilt. Tel 5624 1861, Martin.

Elektrik, santehnik, katuste värvimine ja kruntimine. Tel 501 1413.

Alpinist eemaldab katustelt lume ja jää. Lame­ ja viilkatused. Töötan köitega. Tel 5390 3811.

Parandan kõiki õmblusmasinaid. Tulen Tallinna ja Harjumaa piires kohale. Garantii. Tel 516 8180, Hillar. Santehnik. Elektrik. Tel 5850 8713.

Teen teile lihtsamaid ehitus­, paigaldus­, elektripuu­ ja sanitaartöid. Tasu kokkuleppel, olenevalt töö iseloomust. Tel 5665 8042.

Küttepuud Müüa puitbrikett 360.­/960 kg, 190.­/480 kg. Pellet 6/8mm 430.­/975 kg. Transport tasuta. Tel 5378 8311.

Müüa kuivad küttepuud u 28–30 cm, 40 l võrkkott: lepp, kask. Koos transpordiga. Tel 527 0884.

Müüa soodsa hinnaga kvaliteetne puitbrikett, Premium pellet 6 ja 8 mm, kaminapuud kottides, transpordi võimalus, tel 517 0257.

Müüa toored­kuivad küttepuud, segalehtpuu, sanglepp. Võrgus 40 l kuiv lepp/ kask. Tel 504 2707.

Müüa kuiv kaminapuu 40 l võrgus pikkusega 30 cm ja hind koos kohale toomisega: metsakuiv 4.­, lepasegu 5.­, must lepp 6.­, kask 7.Tel 5363 9579.

Kuivad küttepuud koos transpordiga. Lepp 38 cm, 45 cm 100.­/rm. Metsakuiv mänd, tellija pikkus 95.­/ rm. Võrkkotis kask 40 l 7.­/ kott. Võtikmetsa OÜ, tel 504 9838.

Müük Mesila tarvikute ja materjalide lõpumüük seoses tegevuse lõpetamisega Nõmmel. Tel 5656 5546 või 625 5507.

Hoovi ja abihoone tühjendusmüük seoses elamu võõrandamisega. Tel 5656 5546 või 625 5507.

Müüme uksi, aknaid, lukke. Teostame paigaldus­ ja hooldustöid. Info tel 5633 7752.

Ost Ostan NSVLi fotoaparaate, objektiive. Tel 5820 8837.

Ostan kasutult seisma jäänud või kiirmüügihinnaga sõidukeid. Toimivaid, avariilisi, riketega, arvelt maas, vanu ja lihtsalt kasutult seisvaid. Kohapeal kiire vormistamine ja tehing. Pakkumisi ootan seisevauto@ gmail.com või 5618 8671. Järele tulen puksiiriga ja tasun sularahas. Vormistan ja arvelt maha võtan ise. Vaata lisaks www.seisevauto.ee.

Ostan kasutatud raamatuid, heliplaate, märke, mänguasju, fotoaparaate ja muud vanavara. Tel 517 1882.

Ostan kokku autosid. Sobivad igas seisukorras. Autode arvelt kustutamine. Järele tulemine puksiiriga. Tel 5345 1955, e­post autosober@gmail.com.

Ostan kasutatud raamatuid, heliplaate, märke, mänguasju, fotoaparaate ja muud vanavara. Tel 517 1882.

Ostan vanu raamatuid, postkaarte, fotosid, maale, graafikat, münte, paberraha, mööblit, nõusid, merevaigust ehteid, märke jne.

Tel 5829 9810.

Ostan nõusid, serviise, keraamilisi kujusid ja seinaplaate, kristalli, jõuluehteid, lauahõbedat, maale, graafikat, II maailmasõja aegseid esemeid. Tel 5552 5584.

Ostan kasutuseta jäänud sõidu­, maastikuauto või kaubiku. Võib vajada remonti. Kiire tehing ja vormistamine. Tel 5365 4085 või skampus@online.ee.

Ostan erinevat kunsti, õlimaali, akvarelli, graafikat ja Eesti keraamikat. Raha kohe kätte. Tel 5353 8982.

Ostan raamatuid, vanavara, erinevaid kollektsioone, märke, mänguasju, marke, kodutarbeid, kellasid, fotosid, kassette jne. Tel 514 0618, Andres.

Ostan vanavara, mööblit, maale, nõusid, vaase, raamatuid, hõbeesemeid, münte, ordeneid, märke, postkaarte ja palju muud. Raha kohe kätte. Tel 5353 8982.

Muu

Avalik rahvakoosolek: olukorrast Nõmme­Mustamäe maastikukaitsealal. Sütiste Metsa Selts kutsub 17. veebruaril 2023 algusega kell 17 Von Glehni teatri majja, Pärnu mnt 326.

Kimbud, pärjad, seaded, kalmuhooldus – Suzi Lilled OÜ, Rahumäe tee 23. Avatud E­R kell 10­15, L­P kokkuleppel. Tel 5553 0531. Meilt on võimalik tellida lillekimpe, ­seadeid, pärgi erinevateks sündmusteks, tähtpäevadeks (pulmad, jõulud, matused, jne). Ka on võimalik tellida pesubetoonist hauapiirdeid ja ­vaase.

KUULUTUSED JA REKLAAM AJALEHES NÕMME SÕNUMID

reklaamimoodulite hinnad ja suurused leiate www.tallinn.ee/nommesonumid-reklaam erakuulutuste avaldamise tingimused www.tallinn.ee/reakuulutuste-avaldamine

VAKTSIINIGA ON KINDLAM!

Vaktsiin on nagu turvavöö: kui peaksid koroonaga kokku põrkama, on tagajärjed palju kergemad.

Vaata vaktsineeri.ee