"Teataja" 3/2011 by Timo Tamm

Hariduselu Kokkuvõtvalt Ajaloorubriik teelahkmel kooliaastast ja kultuurisuvest Lk 4-5. Lk 7. Lk 2-3.

II Nissi valla rahvajooks: põhjalik ülevaade Lk 6-7.

Teataja

3 2011

Nissi valla ajaleht

Valla 19. sünnipäeval jagati aastapreemiaid

Annely Ajaots Nissi vallavolikogu esimees

Seekordne Nissi valla sünnipäevapidu oli ootusärev ennekõike põhjusel, et taaskord tunnustas ja tänas vald parimaid kohaliku elu edendajaid valla aastapreemiaga. Kui kahel eelneval aastal seoses rahaliselt raske ajaga preemiaid ei jagatud, tegime 2011. aasta valla eelarvet koostades pingutusi selle nimel, et saaksime käesoleval aastal oma tublisid valla kodanikke tunnustada. Kui varasemalt olid preemiad jagatud kategooriatesse HARIDUS, KULTUUR ja SPORT, siis nüüdsest on aastapreemiaga seonduv määratletud järgmiselt: Aastapreemia määratakse isikule, kollektiivile või organisatsioonile silmapaistvate või sügavamat tähendust omavate teenete eest, millega on elavdatud vallaelu ja/ või toodud vallale tunnustust. Igal aastal määratakse kuni kolm aastapreemiat. Lisaks võib ühe aastapreemia määrata valla noorele (kuni 19-aastasele isikule). Aastapreemia saajaid autasustatakse valla tänukirjaga ja rahalise preemiaga, nominente tänatakse meenega.

Noore aastapreemia nominendid olid: Ebe Vaarmets - Nissi Põhikooli väga hea õppeedukusega õpilane, olnud edukas maakondlikel ja vabariiklikel aineolümpiaadidel; Ats Kiisa - Audentese Spordikooli õpilane, väga kõrgete sportlike saavutustega kergejõustikus vabariigi tasemel; Noore aastapreemia sai Lehetu küla aktiivse edendamise

Tanel Ehrpais

olid: Piret Kunts - rahvatantsu ringi juhendaja Turba ja Riisipere Kultuurimajas, kes juhendab laste-, naiste- ja memmede tantsurühmi; Jaan Vaidla - lauluringi juhendaja, laste lauluõpetaja Riisipere Kultuurimajas, Nissi Põhikoolis, Laine Villenthali loomingu kogumiku üks koostajatest; Astra Kallasmaa, Kersti Tšernikova, Mirjam Laht, Mari-Liis Simovart - MTÜ Nissi Trollide noored õpetajad, kes on olnud ise selle kooli õpilased ning nüüd, naastes õpetajatena koduvalda, jagavad meie valla lastele muusikaharidust;

Sel aastal laekus 12 ettepanekut, kokku esitati 13 kandidaati. Anželika Raagmets

nud näidendeid ning loonud tantse tähtpäevadeks. Äramärkimist väärib tema Eesti Vabariigi 90. sünnipäevaks lavastatud näidend, mis rääkis elust suurpere keskel. Traditsioonilise Lehetu Minimissi korraldaja. Väärtustab kodukoha heakorda, tehes heakorratöid. Vabatahtlikuna aidanud laiali jagada Nissi kiriku poolt antavat toiduabi. Valla aastapreemia nominendid

Peedo Kessel vallavanem

üheks suureks ettevõtmiseks on Alema suusaraja haldamine ja korrashoidmine. Igal talvel korraldab ta traditsioonilist kolme-etapilist suusavõistlust „Alema karikavõistlus“, kus osalevad meie valla, kui ka väljaspool valda võistlejad. 2010. aastal taotleti projektina uus rajamasin, tänu millele on rada saanud kaasaegse kvaliteedi. Suusarada on avatud tasuta kasutamiseks kõikidele spordisõpradele. Seal toimuvad kooli kehalise kasvatuse suusatunnid ja muud talispordi üritused.

ja kogukonna liitmise eest ANŽELIKA RAAGMETS. Anželika on Turba Gümnaasiumi 12. klassi õpilane, ühiskondlikult aktiivne noor Lehetu külas, kes korraldab ja organiseerib huvitavaid ettevõtmisi ja üritusi. On kirjutanud ja lavasta-

Fotod: Vaido Holm

Iveta Jürisson - väga tubli õpetaja, koori dirigent silmapaistvate tulemustega rahvusvahelistel koorifestivalidel; Ingrid-Signe Bärenklau - endine tubli õpetaja, aktiivne kultuuritegelane, humoorikas omaloomingu viljeleja näidendites, tantsudes; Aastapreemia sai suusaraja arenduse, korrashoiu ja kogukonnale sportimisvõimaluste loomise eest TANEL EHRPAIS - klubi „Orhivar“ juhatuse esimees. „Orhivari“

Nissi valla kaunid kodud Jaanipäeval oli meil vallavolikogu esimehe Annely Ajaotsaga väga hea meel jätkata ilusat traditsiooni ning anda üle tänukirjad ja mastivimplid Nissi valla kaunite kodude loojatele ja omanikele. Presidendi poolt algatatud ja seni riigi poolt läbi viidud ürituse lõpetas Riigikantselei küll ära, aga Nissi valla kaunid kodud väärivad ikkagi esiletõstmist, mistõttu vald otsustas siiski üritusega jätkata. Kaunite kodude omanikele oli meil au üle anda valla tänukirjad ja valla lipu värvides mastivimplid.

Aastapreemia sai aastatepikkuse panuse eest seltsitegevusse ja kultuuri MERIKE KIISEL Nissi Valla Pensionäride Ühenduse juhatuse liige, asutaja. 2010. aastal tähistas ühendus 10. aastapäeva. Invaühingu toetajaliige. Projektide ja ürituste eestvedaja, läbiviija. Eestvedaja ja algataja pensionäride taidlusringidele, millest kõik tegutsevad, olles ka ise aktiivne isetegevuslane. Sõprussidemete hoidja Põhjamaade sõprusvaldadega (Soome, Rootsi, Norra). Koostöö eestvedaja teiste valla MTÜ-de ja allasutustega. Aitäh esitajatele, kes märkasid tublisid inimesi! Olge sama aktiivsed ka järgmisel aastal! •

Merike Kiisel

Nissi valla kaunid kodud 2011 • Anne ja Rein Edovald, Nissi tee 56, Riisipere • Mari ja Vladimir Leppik, Spordi tn 5, Riisipere • Virve Holm ning Helgi ja Harri Klemm, paarismaja Tööstuse 11 ja 11a, Turba • Marja Jõudna ja Raivo Hindrikson, Männiku talu, Nurme küla

2 VALLA JUHTIMINE

Teataja 3/2011

Nissi Vallavolikogus: 12. mai 2011 Volitati Turba Gümnaasiumi direktorit kehtestama kooli vastuvõtu tingimusi ja korda, sealhulgas teadmiste ja oskuste hindamise korda gümnaasiumi vastuvõtmisel ning Nissi Põhikooli direktorit kehtestama kooli vastuvõtu tingimusi ja korda.

Kehtestati Tuuliku detailplaneering.

luv Mandri kinnistu otsustuskorras Malle Tanner`ile.

Määrati Nissi valla 2011. aasta aastapreemia Merike Kiiselile, Tanel Ehrpaisile ja Anželika Raagmetsale.

Kinnitati Nissi valla 2010. aasta majandusaasta aruanne.

9. juuni 2011 Otsustati müüa Nissi vallale kuu-

14. aprill 2011

Anti ehitusluba AS-le Tootsi Turvas saeraami hoone lammutamiseks Turbas Lehetu tee 21. Määrati projekteerimistingimused AS-le EcoPro sarkofaagi (arseenireostuse likvideerimiseks) ehitusprojekti koostamiseks.

Kooskõlastati AS EcoPro jäätmeloa taotlus. Kooskõlastati Baltaleks OÜ rändkaupluse (värske kala ja kalatoodete müük) müügikohad Nissi vallas. Öeldi üles Feodor Reiga sõlmitud üürileping.

19. mai 2011

Otsustati maksta koolitoetust ühele taotlejale summas 50 €, hooldekodutoetust ühele taotlejale 303,07 € kuus, erakorralist toetust seitsmele taotlejale kogusummas 346,50 €.

Määrati ehitusprojektide koostamiseks projekteerimistingimused Silvander OÜ-le: Riisipere alevikus Nissi alajaama ja Saeveski alajaama vahel õhuliini asendamine kaabelliiniga, Turba alevikus Turba-1 alajaama ühendamine Jaama alajaama toitele.

Seati hooldus ühele raske puudega isikule ning määrati talle hooldaja; hooldajale määrati hooldajatoetust.

Anti kirjalik nõusolek kuur-kasvuhoone ja maakeldri püstitamiseks Kivitammi külas Vana-Riisipere kinnistule.

Lõpetati hooldajatoetuse maksmine ühele puudega isiku hooldajale seoses hooldatava surmaga.

Anti kirjalik nõusolek sauna ehitamiseks Lepaste külas Kuiarumänniku 3 kinnistule.

Otsustati lülitada välja tänavavalgustus valla asulates ajavahemikuks 10. maist kuni 31. juulini 2011. a.

5. mai 2011 Anti kirjalik nõusolek Piret Kangurile ja Jaanus Umbergile septiku paigaldamiseks kinnistule Ellamaa külas. Määrati koha-aadressid kahele Mustu külas riigi omandisse jäetavale kinnistule ja kolmele valla munitsipaalomandis olevale teele. Kinnitati riigi omandisse jäetavate ja AS-le Saidafarm kasutusvaldusesse antavate kahe maatüki pindala, sihtotstarve, koha-aadress ja maksustamishind. Otsustati maksta ravimitoetust kolmele taotlejale kogusummas 56,50 € ja rehabilitatsioonitoetust ühele taotlejale summas 25,50 €. Määrati õpilastoetus summas 300 € Joanna Joale seoses osalemisega rahvusvahelisel koorifestivalil Küprosel. Eraldati 130 € Riisipere Kultuurimaja naisrahvatantsurühmale Roosi seoses 15. aastapäevaga. Anti nõusolek eestkostetava poolt korteriomandi ostmiseks. Vabastati üks jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest ning ühele jäätmevaldajale lubati jäätmemahuti tühjendamist üks kord iga 12 nädala tagant.

Ajaleht "Teataja"

Anti kirjalik nõusolek septiku ehitamiseks Nurme külas Karilepiku kinnistule. Nõustuti kahe Mustu külas ja ühe Ürjaste külas asuva maaüksuse riigi omandisse jätmisega. Otsustati maksta koolitoetust õpilaskodu üüri tasumiseks ühele taotlejale summas 125 €, kooliriiete ostmiseks viiele taotlejale kogusummas 250 €, ravimitoetust neljale taotlejale kogusummas 98,61 € ja erakorralist toetust viiele taotlejale kogusummas 324,10 €. Seati hooldus ja määrati hooldaja ühele raske puudega isikule, hooldajale määrati hooldajatoetus. Vabastati üks Riisipere aleviku jäätmevaldaja üheks aastaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Anti luba Maido Kaljurile avaliku ürituse – II Nissi valla rahvajooksu – korraldamiseks 25. mail 2011.a. Anti load kaevetöö teostamiseks AS-le Elero Siimika külas Selgküla L6 teel ja Viruküla-Padise teel tähtajaga kuni 18.06.2011. Otsustati sõlmida töövõtuleping Toode AS-ga Turba Gümnaasiumi algklasside hoone katuse rekonstrueerimiseks.

1. juuni 2011 Vaadati läbi Merle Reepsi kahjunõue.

Väljaandja: Nissi Vallavalitsus Toimetus: Nissi Vallavalitsus, Nissi Vallavolikogu teabekomisjon

hakkama. Eesmärgiga valida järgnevateks aastateks tee, mis meie valla lastele parima võimaliku hariduse tagaks.

Esimesel lugemisel oli Riisipere Lasteaia põhimääruse muutmine ja Turba Lasteaia põhimäärus.

Liiga väike gümnaasiumiaste kurnab põhikoole

Anti nõusolek AS Baltecole vee erikasutuseks.

Nissi Vallavalitsuses: Anti kirjalik nõusolek AS-le Balteco septiku paigaldamiseks kinnistule Tabara külas.

Mis saab Turba gü

Kooskõlastati puurkaevude asukohad Lehetu külas Aru kinnistul ja Ellamaa külas Tuuliku kinnistul. Anti luba MTÜ-le Orienteerumisklubi Nõmme Tallinna terviseteisipäevaku korraldamiseks 28. juunil 2011 Järveotsa järve ääres. Vabastati kolm Kivitammi küla jäätmevaldajat liitumisest korraldatud jäätmeveoga kolmeks aastaks. Otsustati tagastada 8696 m2 suurune maa-ala Virukülas Kenno Kristjuhanile. Seati hooldus ühele raske puudega isikule ning hooldajale määrati hooldajatoetus. Määrati õpilastoetus summas 300 € Christin Pootsmaale seoses osalemisega rahvusvahelisel koorikonkursil Austrias.

17. juuni 2011 Nõustuti Siimika külas Valgejärve maastikukaitseala 1 maaüksuse ja Rehemäe külas Kloostri metskond 72 maaüksuse riigi omandisse jätmisega. Otsustati maksta koolitoetust ühele taotlejale 50 €, laagritoetust üheksale taotlejale kogusummas 405,20 €, ravimitoetust kahele taotlejale kogusummas 59,71 €, erakorralist toetust kuuele taotlejale kogusummas 327 €. Moodustati hajaasustuse veeprogrammi komisjon koosseisus esimees Peedo Kessel, liikmed Taavi Ehrpais, Joel Joa, Lilian Saage ja Raivo Tammert. Otsustati anda üürile korteriomand Riisiperes Nissi tee 53-16 viieks aastaks. Kehtestati kontsertsarja „Nissi Suvemuusika 2011“ piletihinnad (täiskasvanud 4 €, õpilased, üliõpilased ja pensionärid 2 €, perepilet (kaks täiskasvanut ja kaks kooliealist last) 10 €). Kehtestati elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord.

Peedo Kessel vallavanem

Viimase kümne aasta jooksul toimunud muutused valla rahvaarvus, valla elanike, s.h. noorte arvu vähenemine on meie valla gümnaasiumi elujõulisuse löögi alla seadnud. Vallavolikogu ja -valitsus, Turba Gümnaasiumi juhtkond, kollektiiv ja hoolekogu on juba aastaid pead murdnud, kuidas ja mis meetoditega suurendada õpilaste arvu Turba kooli gümnaasiumiastmes. Just õpilaste arvu suurendamises peitub võti gümnaasiumiosa elujõulisuse säilitamiseks. Lahendust püsivaks õpilaste arvu suurendamiseks ei ole õnnestunud leida. Teiselt poolt avaldavad survet muudatused haridusseadustikus, mis järjest jõulisemalt suuri gümnaasiumeid soosivad. Käesoleva aasta algusest jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus oma senisest tunduvalt suuremate nõudmistega kooli gümnaasiumiastmele on see viimane piisk karikas, mis sunnib sügisel tegema põhimõttelisi valikuid, milline peaks olema koolikorraldus Nissi vallas tulevikus ning milliseid muudatusi lähiaastatel teha tuleb. Kohe hakatuseks olgu öeldud, et käesolevas artiklis kõneks tulevad ohud varitsevad üksnes kooli gümnaasiumiastet. Turba kooli põhikool (1.-9. kl) on tugev ja elujõuline, samuti ka Nissi Põhikool, ning võib liialduseta öelda, et põhikoolid hoiavad seni ka gümnaasiumit püsti. Teiseks olgu öeldud, et tänavu sügisel algab järjekordne õppeaasta ka gümnaasiumiastmes nii nagu alati. Järgnev jutt puudutab kaugemat tulevikku, neid asjaolusid ja tendentse, mille kallal vallavalitsus ja volikogu sügisel pead murdma peavad

Anti load jaanitulede korraldamiseks. Anti raieluba Tiit Laanekivile. Väljastati ehitusluba Turbas Tööstuse 25 elamu rekonstrueerimiseks. Väljastati kasutusluba Turbas Metsa 3-48 korteriomandi kasutamiseks perearstikeskusena.•

Järgmine number ilmub septembris 2011. Reklaam ja kaastöö: ajaleht@nissi.ee Materjalide saatmise tähtaeg 31. august 2011

Rahvaarv Nissi valla asumites, 2009-2011

Nagu öeldud, gümnaasiumiosa püsib püsti tänu põhikoolidele. Riigieelarvest laekub raha pedagoogide töötasuks vastavalt õpilaste arvule. Kui riigieelarvest laekuv pearaha samal kombel, s.t õpilaste arvu järgi, kooliastmete vahel ära jagada, saaksid põhikoolid päris hästi hakkama. Kuid üha rohkem põhikoolidele kuuluvast pearahast tuleb panna gümnaasiumi kulude katteks. Varasematel aastatel on Turba enda põhikooli osa gümnaasiumit piisavalt toetada suutnud, kuid tänavu tuli juba ka Nissi Põhikooli rahastamist vähendada, et tagada gümnaasiumiõpetajate palgaraha. Põhikoolide võimalused jäävad seeläbi üha kitsamaks ning pikemas perspektiivis langeb pakutava/omandatava põhihariduse kvaliteet. Paratamatult süveneb tendents, et suureneb nende põhikooli lõpetajate hulk, kellele gümnaasiumis või ametikoolis jätkamine liiga raske näib või ka tegelikult raske on. Saavutamata jääb peamine eesmärk, et põhikooli lõpetajates põleks õppimishimu, et nad oleksid vaimselt valmis (juba tunduvalt iseseisvamalt) edasi õppima ning ka omandatud teadmistepagas seda soovi toetaks. Põhikooli rahastamise vähenemise all kannatab kõigepealt huvitegevus. Kui raha enam ei jätku, ei saa loomulikult ainetunde vähendama hakata, küll aga on võimalik ära jätta õppekava väline huvitegevus. Rahamurede süvenemisel satuvad löögi alla sellised tugifunktsioonid nagu psühholoog ja sotsiaalpedagoog. Aga vajadus nende pakutava abi järele suureneb püsivalt. Juba praegu vajavad meie põhikoolide õpilastest ca 30% üht või teist liiki tugiteenust. Ning kui abi ei ole võimalik, mõjub see otseselt ja viivitamatult ka õpitulemustele.

Turba koolis napib õpetajaid Õpetajate puudus Turba koolis on krooniline. Õpetajate puuduse tõttu ei ole isegi ainetundide andmine alati 100-protsendi-

liselt tagatud. Kuid maakooli õpetajaid leida on jätkuvalt väga raske ja paranemist selles osas ei ole loota. Õpetajate puudus on viinud äärmusliku olukorrani, kus Turba kooli õpetajad töötavad suure ülekoormusega, mis mõnel juhul ulatub 1,8-kordse normaalkoormuseni. Nii suure ülekoormuse juures ei suuda üksi inimene kestvalt nii hästi töötada, kui ta ise tahaks ja vaja oleks. See ei ole lihtsalt võimalik. Ka Turba kooli juhtkonna liikmed töötavad oma põhitöö kõrval õpetajatena, ning seda üsna suures mahus. Aga ikkagi juhtub, et mõned ainetunnid jäävad koguni paari kuu jooksul andmata. Lihtsalt ei ole õpetajat, kes need tunnid läbi viiks. Kannatavad kõik, nii õpilased kui õpetajad. Võib-olla aitaks olukorda leevendada oluliselt suurem töötasu, mis õpetajad linnast maakooli tooks, aga väikese õpilaste arvu tõttu ei ole palga tõstmine võimalik

Rahastamine kuivab kokku Riiklikku rahastamissüsteemi õpetajatele palga maksmiseks on mitmel korral muudetud, kuid kõik need muudatused soosivad suuri gümnaasiume, et mitte öelda: suretavad väikesi aegamööda välja. Põhikoolide säilimist maakohtades riik toetab. Kui põhikoolis jäävad klassid väga väikesteks, siis eraldatakse riigieelarvest vahendeid rohkem, kui õpilaste arv eeldaks, s.t. riik maksab kinni ka osa n.ö. tühje õppekohti. Gümnaasiumite puhul seda ei tehta. Kui gümnaasiumi klassis on viis õpilast, siis viie õpilase pearaha vallale riigieelarvest ka laekub. Minimaalne gümnaasiumiõpilaste arv, mille puhul oleks tagatud õpetajate palgavahendid, on 60-65. Turba kooli gümnaasiumiõpilaste arv kipub allapoole jääma. Õpilaste arvu suurendamiseks on tehtud kaks strateegilist otsust. 2007. aastal alustati korvpalliklassidega, mille tulemusel suurenes õpilaste arv kuuekümneni, ning 2009. aastal avati õhtukool. Kuid viimastel aastatel on õpilaste arv jälle vähenenud. Kuna ka põhikooli õpilaste arv ei kasva, vaid pigem väheneb nii Turbas kui Riisiperes, ei ole edaspidigi loota gümnaasiumis õpilaste arvu suurenemist. Vallas sünnib aastas keskmiselt 34-36 last. Sisserändega arvestada ei saa, pigem vastupidi, nii

VALLA JUHTIMINE 3

Teataja 3/2011

mnaasiumist? Raskete valikute aeg Ühe võimalusena nägime kulude kokkuhoidu asutuste liitmise teel. Nimelt annab uus Põhikooli- ja Gümnaasiumiseadus võimaluse põhikoolide ja lasteaedade ühendamiseks. Sellisel juhul võiksime võita veidi juhtimiskulude ja võib-olla ka majanduskulude pealt. Võib-olla oleks mõistlik pakkuda toitlustust Turba koolile Turba lasteaias, nagu tehakse Nissis. Sel viisil võidaksime köökidele tehtavate kulutuste pealt, kaotaksime aga mugavuses.

et siin sündinud lapsed ongi meie tulevased koolilapsed. Üleriigiline statistika gümnaasiumisse astujate kohta näitab, et ca 50% õpilastest jätkab samas koolis. Ka meil on samasugune omas koolis jätkajate protsent. Lisades siia asjaolu, et Nissi Põhikoolist läheb Turba Gümnaasiumisse edasi õppima heal juhul 1-2 õpilast aastas, võime tulevikus arvestada klassi suuruseks maksimaalselt 12-13 õpilast.

Seadusandlus muutub ebasoodsas suunas Viimane muudatus haridusseadustikus, käesoleva aasta alguses jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, võimendab probleeme veelgi. Järgmise paari aasta jooksul tuleb välja arendada ja gümnaasiumiõpilastele pakkuda vähemalt kolm erinevat õppesuunda. Loomulikult suureneb selle tõttu antavate tundide arv ning õpetajate palgakulu. Minimaalseks õpilaste arvuks gümnaasiumi kolmes klassis kokku, mille puhul oleks tagatud õpetajate palgavahendid riigieelarvest, kujuneb ca 100 õpilast. Aga lisa on tulemas. Haridusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttis rääkis oma ettekandes Harju Omavalitsuste Liidu volikogu istungil, et juba käib töö järjekordsete seadusemuudatuste kallal, millega sügisel Riigikogu ette tahetakse jõuda. Praegune haridusminister ei ole rahul, et uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kehtestamist liiga pehmelt toimetati. Mitmed algsed eesmärgid jäid saavutamata. Määramata jäid näiteks minimaalsed kriteeriumid, millele gümnaasiumid peaksid vastama, et üldse riigieelarvelisi vahendeid saada. Samuti jäi teostamata põhikoolide ja gümnaasiumite lahutamine. Juhtus, nagu demokraatias tihtipeale juhtub: mitte keegi ei ole tulemusega rahul, ei seaduse kehtestaja – riik –, ei omavalitsused, ei koolid. Kui jõuliselt käitub praegune haridusminister, et algselt plaanitut siiski realiseerida, ning millised muudatused sügisel tulemas on, ei ole praegu täpselt teada, aga kindel on, et muudatused lähevad samas suunas – eesmärk on gümnaasiumite arvu vähendada, et kujuneksid suured tugevad koolid. Haridusministeeriumi nägemuses võiks Eestis olla praeguse 220 asemel olla umbes 70 gümnaasiumit.

Korvpalliklassid ei ole päästerõngas Lähtudes eeldusest, et gümnaasium peaks teenima eelkõige meie kandi noorte huve, on korvpalliklassid, mis vahepeal oluliselt õpilaste arvu suurendada aitasid, jäänud kunstlikuks õpilaste arvu suurendamise vahendiks, mis kohalikele noortele hariduslikus mõttes midagi erilist ei paku. Kohalikud noored ei ole korvpalliklassidest huvitatud. Ei praegu, ega ka tulevikus, nagu on näha 7.-9. klasside õpilaste seas läbi viidud küsitlusest soovitavate õppesuundade

kohta. Spordisuund ei ole õpilaste seas populaarne. Rahaliselt on korvpalliklasside tegevus üsna kulukaks osutunud. Korvpalliklasside avamisel 2007. aastal ei olnud tulude ja kulude vahekord kõige olulisem argument. Tol hetkel oli suurim oht, et kui õpilaste arv langeb allapoole kuutkümmet, siis lõpetab riik üleüldse gümnaasiumiastme rahastamise. Selles olukorras oli korvpalliklasside avamine mõistlik meetod õpilaste arvu suurendamiseks ning ka mõningane rahaline kahju oli aktsepteeritav, et ära hoida veel suuremat kahju. Viimasel kahel aastal (2009-2010) ületasid korvpalliklassidega seotud kulud tulusid ca 45 tuhande euro võrra aastas. Praegu mingit alumist õpilaste arvu piiri administratiivselt sätestatud ei ole ning taolise kulu talumine ei ole suurema kahju ärahoidmise vajadusega õigustatud. Teiseks, kujundatavatest kolmest õppesuunast ühe rahastamine teistest oluliselt suuremas mahus ei ole samuti millegagi põhjendatud. Kuid kõigi õppesuundade rahastamine lisaks riiklikule ainekavale korvpalliklasside rahastamisega samas mahus käib vallale selgelt üle jõu. Kolmandaks, spordisuund ei saa olla orienteeritud ühele korvpalli(mees)konnale. Spordisuuna ainekava peab olema avatud kõigile huvilistele ühetaoliselt, nii poistele kui tüdrukutele, nii korvpalli- kui ka teiste spordialade huvilistele. Nii ei jäägi muud üle, kui spordisuuna ainekava ja rahastamine tõmmata koomale, riikliku kohustusliku ainekava piiridesse, ning ainekavast väljuvat tegevust käsitleda kui huvitegevust. See tähendab, et suure osa treeningute, laagrite ja võistlusreiside kuludest tuleb edaspidi kanda lapsevanematel. Mis paratamatult langetab spordiklasside atraktiivsust ning märkimisväärset õpilaste arvu suurenemist spordiklasside arvel ette näha ei ole.

Sügisel tuleb teha põhimõttelised valikud Turba kool on teelahkmel. Otse edasi minemise võimalust – ilma muutusteta, nii, nagu varem – ei ole. Tuleb pöörata kas ühele või teisele poole. Esimene võimalus on püüda säilitada gümnaasium, et meie noortel oleks kohapealne mugav võimalus lõpetada gümnaasium. Selleks tuleb täita kõik seadusest tulenevad suurenenud ja edaspidi tõenäoliselt veelgi suurenevad kohustused ning arvestama peame suuremate kuludega, mis paratamatult teiste valla tegevusvaldkondade ja asutuste arvelt kaetakse. Teine võimalus on loobuda oma gümnaasiumi pidamisest, mis annaks võimaluse tugevdada põhikoole. Tugevates põhikoolides omandatud hea põhiharidus annab õpilastele paremad väljavaated ja laiemad võimalused edasiõppimiseks meelepärase kooli valikul. •

Kaido Katalsepp Nissi Vallavolikogu Haridus- ja Noorsootöökomisjoni esimees

2011 a. Nissi valla eelarvet menetledes anti see üle vaatamiseks ka Nissi Vallavolikogu Haridus- ja Noorsootöökomisjonile, eesmärgiga vaadata üle haridusasutuste eelarved ning soovitada kärpekohti, kuna esialgne eelarvekava oli korralikus miinuses. Seda ülesannet oli aga väga keeruline täita, kuna neid kärpekohti näha ei olnud. Meie lasteaiad töötavad miinimumprogrammiga – ilma reaalse võimaluseta teha investeeringuid laste olmetingimuste parendamiseks. Ka õppematerjalide ostmiseks on finantse minimaalselt. Kas näiteks keegi mäletab, millal lasteaedades uuendati mänguväljakuid? Parem ei ole olukord ka meie koolidega. Kui Nissi Põhikool on ette antud võimaluste piires seni suhteliselt hästi hakkama saanud, siis Turbaga on olukord keerulisem. Seda mitmel põhjusel. Esmalt on Turbas vaja üleval pidada kolme erinevat hoonet, mis kõik kuskilt otsast lagunevad ning vajavad alalõpmata parandustöid. Teisalt mõjutab juba aastaid Turba Gümnaasiumi õpilaste vähesus põhikooli osa õpitingimusi – põhikoolile ette nähtud raha eest makstakse osaliselt kinni ka gümnaasiumi õppetegevus. On ju teada küll juhtumeid, kus lapsed ei saa käia kohustuslikus ujumistunnis, kuna selle jaoks ette nähtud raha on kulunud muudele tegevustele, poiste tööõpetust ei ole normaalselt toimunud päris mitmel viimasel aastal, kuna puudub vajalik ruum ja sisseseade. Neid näiteid on kahjuks rohkemgi. Olemasolevate finantsidega me aga seda probleemi hetkel ei lahenda. Tõuseb esile küsimus, kui kaua nii edasi ja kas siin saame midagi ette võtta. Kindlasti – hea tahtmisega suudame kõike. Küsimus on aga selles, kas oleme valmis maksma seda hinda ja kas lõpuks kroonib meie ponnistusi edu. Haridusasutuste eelarveid läbi vaadates tekkisid hariduskomisjonil mõned ideed, mis vähemalt paberi peal tundusid head.

Olid ka mõtted, et võib-olla oleks mõistlik kahe asula – Riisipere ja Turba koolid omavahel ühendada üheks Nissi valla kooliks – ehk annaks see tulemuseks selle, et edaspidi ka Nissi õpilased gümnaasiumisse edasi tuleksid. Mõtteid ja plaane oli, ent nagu nende asjadega ikka, jooksevad need vahel vett vedama. Ennekõike seetõttu, et inimesed kardavad muutusi. Sageli ei too aga ümberkorraldused kaasa soovitud tulemusi, sest raske on muuta väljakujunenud süsteemi ning harjumuste jõudu. Tulles tagasi aga meie peamise murelapse - Turba Gümnaasiumi juurde, siis statistika näitab, et Turba Gümnaasium teenindab peamiselt Turba (Lehetu, Ellamaa) elanikke. Nissi Põhikooli lõpetajad valivad mingitel põhjustel õppimise teistes gümnaasiumites. Lisaks pakume haridust väljastpoolt Turbasse õppima tulnud korvpallipoistele, tänu kellele täna teatud mõttes kool veel ka püsib. Kurvem statistika näitab aga seda, et ka kohalikud õpilased, kes lõpetavad Turbas põhikooli, ei astu enam meeleldi meie gümnaasiumisse. Tekib küsimus – milles siis probleem? Statistikast lähtudes võime väita, et 1/3 elanikest on enam-vähem rahul gümnaasiumi pakutavaga, 2/3 aga mitte. Kohaliku gümnaasiumi säilitamine ei saa olla eesmärk omaette. Peamine eesmärk peab olema meie lastele hea koolihariduse võimaldamine. Kui parim lahendus selle saavutamiseks on kohalik gümnaasium, siis tuleb sellesse ka panustada. Kui kohalik gümnaasium aga ei suuda anda noortele konkurentsivõimelist haridust, millega nad tunneksid end ülikooli sisse astudes kindlalt, siis tuleb meil selle olukorraga midagi ette võtta. Lahenduseks võib olla: • gümnaasiumisse oluliselt suuremas mahus investeerida, tõstes õpetajate palkasid ning parendades õppetingimusi, • vahetus kooli juhtkonnas – leida veel võimekam juht, kes olemasolevate finantsvõimalustega suudaks tõsta kooli taset ja seega ka mainet, • luua noortele võimalused omandada gümnaasiumiharidus mujal . Juhul, kui soovime, et Turba Gümnaasium jätkaks tegevust, siis eeldab see kindlasti suuri muudatusi, sest samas taktis liikudes ei jõua me kaugele. Esmalt eeldab see KOHALIKE lapsevanemate OLULISELT suuremat panust gümnaasiumi töösse, sest ennekõike peab gümnaasium võimaldama keskhariduse omandamist

kohalikele lastele. Peab olema suurem kaasarääkimise võimalus kooli õppesuundade valimisel. Kahjuks kogesid sel aastal TG hoolekogu lastevanemate esindajad just seda, et gümnaasiumitele kohustuslike õppesuundade valimisel arvestati suhteliselt vähe kohalike lastevanemate ja laste soovidega ning seisti kramplikult selle eest, et jätkuks korvpallialane tegevus. (Hoolimata sellest, et kohalikelt lapsevanematelt sellist soovi ei tulnud.) Samas on see juhtkonna poolt ka teatud mõttes mõistetav – kui oled alustanud mingi suuna arendamisega, siis on ühtäkki emotsionaalselt väga raske tehtule kriips peale tõmmata. Teiseks tuleb meil vastu võtta konkreetsed otsused, millised on allikad, mille arvelt me Turba Gümnaasiumit hakkaksime rahastama. Lihtne on öelda, et gümnaasium peab jääma, ent sellisel juhul peame leidma selleks ka rahalise katte. Kas finantseerime Turba Gümnaasiumit kohaliku kultuurimaja arvelt, muusikakooli arvelt, vanadekodu arvelt, raamatukogude arvelt, talvise teehoolduse arvelt, MTÜ-de tegevuse arvelt, lasteaedade arvelt? Kindlasti on raha võimalik leida – selles küsimust ei ole. Ent küsimus on – mis on selle hind. See valik eeldab aga ühist otsust. Selge on see, et gümnaasiumi sulgemine tooks endaga kaasa aga loomulikult hoopis teised probleemid. Oluliselt peab paranema ühistranspordi kvaliteet, et ka Turba noored saaksid mugavalt ja mitte väga suure vaevaga lähimasse korralikku gümnaasiumisse. Väheneb valla kassasse maksudest laekuv tulu, kuna väheneks ka õpetajate arv. Kindlasti mõjutaks gümnaasiumi kadumine ka Turba eluolu ja vaimsust. Oleme näinud küll külasid, kus kaovad koolid ning kaupluse ümber õlut joovate meeste arv kasvab. Kool on asula süda ja meie kõigi soov on, et see süda oleks terve. Ühte asutust sulgeda on alati lihtsam, kui seda kunagi uuesti alustada. Seega oleks sulgemisotsus 99% -lise tõenäosusega lõplik, ilma edaspidise võimaluseta gümnaasium kunagi taastada. Käes on raskete valikute aeg ning neid valikuid ei saa vallavolikogu teha ainult omal käel. Kuigi volikogu on valitud rahvast esindama, siis meie mandaat lõppeb 2013. aasta sügisel järgmiste kohalike omavalitsuste valimistega. Otsused, mis peame aga tegema nüüd, mõjutavad meie elu aastakümneid. Seetõttu – millisele tulemusele me iganes jõuame – sellele peab eelnema põhjalik eeltöö. See eeldab suhtlemist rahvaga ning kogukondlikku otsust, võttes arvesse kõiki objektiivseid ja ka subjektiivseid arvamusi. Oleme teelahkmel, kus peame valima tee, mida mööda hakkame käima. Mida varem aga alustame, seda kindlamad võime olla, et jõuame parima võimaliku lahenduseni ning loodetavasti suudame valida meie jaoks tänastes oludes ainuõige tee. •

4 HARIDUS Õppeaasta lõpusirge Nissi Põhikoolis Day Lee Holm Nissi kooli õppealajuhataja

Kevad on kooliaasta kiireim aeg. Lisaks lõpuspurdile õppetöös on kevadel koolielus veel palju muid tegevusi – spordipäev, perepäev, lõpetajatega seotud üritused, õppeekskursioonid. Siiski oli, on ja jääb kooli põhitegevuseks õppimine. Alljärgnevalt Nissi kooli õpilaste selle õppeaasta tublid tulemused. Väga hea õppeedukusega lõpetasid klassi: Anette Anderson, Taavo Ehrpais, Eliise Kadak, Hannaly Kirsika Kaldjärv, Cassandra Kokman, Markus Källo, Märten Nõmme, Martin Peebo, Karl-Enrico Piin, Erich Voomets, Ott Ajaots, Eerik Ehrpais, Oskar Heinsaar, Hanna-Liisa Juhanson, Katriine Laanjärv, Märt Maasikas, Oliver Tamm, Rianne Väli, Aleks Kroon, Kevin Kuuskor, Laura Malofejev, Lee Vanamölder, Karmen Kilk, Keio Laht, Christin Pootsmaa, Sarah Liis Seppel, Lysann Viitamees , Joanna Joa, Kristin Saar, Evelin Alliksaar, Ebe Vaarmets. Kiituskirjaga lõpetasid Nissi Põhikooli Evelin Alliksaar, Ebe Vaarmets Põhikooli lõpueksamid sooritasid viitele (eesti keel ja kirjandus, matemaatika, inglise keel) Evelin Alliksaar, Ebe Vaarmets 8. klassi üleminekueksami sooritasid viitele: • Vene keel - Joanna Joa • Keemia - Kristin Saar • Ajalugu - Kaisa Ehrpais, Berit Kivimets

Teataja 3/2011

Veedame koos ühe toreda päeva!

Evelyn Tammaru Nissi Põhikooli huvijuht

Pühapäeval, 29. mail toimus taaskord kooliaastat kokkuvõttev Nissi kooli perepäev. Päeva juhtis rõõmsameelne Gaute Kivistik ja pärast avasõna direktor Annely Ajaotsalt algas ühine tegevus peredele, milleks sel aastal oli fotojaht. Pered olid jagatud 20 võistkonnaks. Igale võistkonnale anti kaasa üks fotokaamera ja pildid kohtadest, kus tuli vastavalt teemale lavastada situatsioon ja see pildistada. Pärast fotojahti ootasid peresid kooli õuel erinevad tegevused: kiiking ja hobune, lastetiir ja Kaitseliidu telk, näomaaling. Mängida sai pinksi ja võrkpalli. Kostitada sai end kohvi, pannkoogi ja supiga ning kokata Ain Karutoomi juhendamisel. Päeva lõpetuseks koguneti kooli saali fotojahi pilte vaatama, peresid ja sponso-

Mis siis Turba õpilased lisaks õppimisele õppeaasta jooksul tegid?

reid tänama ning kontserti kuulama, kus esinesid Nissi kooli õpilased ja vilistlased. Aitäh kõigile osavõtjatele ja toetajatele! Perepäeva sponsorid ja toetajad, tänud teile: Balteco AS, Elektritsentrum AS, Nissi Juuksur (Merike Marie Nimmerfeldt), OÜ Riisipere Tervisekeskus, Nissi Puit OÜ (Lembit Kedelauk), Arkadi Lillmaa, Lembit Sinijärv, Alema ja Mets (Taavi Ehrpais), Mõisama PM OÜ (Jaanus Ajaots), Riisipere Puit OÜ (Ain Kilk), Meelik

Rannakivi, Urmas Sepa talu, Silvaron OÜ (Gerli Ragilo), Headuse Salong (Annely Joa), Evely Koidumets ja Priit Pillerpau, Anne ja Rain Ajaots, Lauri Lall, Jaak ja Heldur Simisker, Heli Priimägi, Raivo Õisma, Marko Petoffer, Priit Laanekivi, FIE Maido Kaljur, Kaitseliit (Aivo Traks jt), Lääne-Harju Politsei, Gaute Kivistik ja Eneken Maripuu, Teet Lehtme, Keila Tarbijate Ühistu, Jaak Vackermann, Marika Bucht. •

Turba Gümnaasiumi lõpetajad 2011 Gümnaasiumi lõpetajad.

Harju maakonna vene keele olümpiaad ( juhendaja õp. A. Kolodijeva): Joanna Joa – 2. koht, Kristin Saar – 10. koht. Tartu Ülikooli teaduskooli inimese anatoomia ja füsioloogia kursus ( juhendaja õp. U. Lepplaan): Ebe Vaarmets

„Riisipere Laululaps 2011“ (juhendajad õp. L. Arro, ringijuht J.Vaidla): • Ott Ajaots – 1. koht, • Christin Pootsmaa 1. koht, • Helery Säär – 1. koht Nüüd, kus suur suvi on täies hoos, võib rahuliku südamega õppeaastale punkti panna ning päikesest rõõmu tunda. Kohtume taas sügisel! •

1.klass jõudis edukalt oma esimese õppeaastaga lõpule juba suures koolimajas, nagu ka 2.-4. klass. Eks see oli kogu kooli jaoks suurim muutus ja katsumus, kõik koos ühe katuse alla õppida. Mitmed 1. ja 2. klassi õpilased olid koos õpetaja Tiia Ojastega tublid maletajad. Kevin Klemm oli väga tubli peast arvutaja, osaledes mitmel võistlusel. Koos Keviniga osales neil võistlustel suur hulk algklasside õpilasi. Neid kõiki toetas ja aitas õpetaja Viivika Laak. 2. klassi Ethel Noortoots ja Karl Georg Kuusemets olid väga tublid Harjumaa mõistatuste võistlusel, saavutades seal neljanda koha. Õpilasi juhendas klassijuhataja Mari-Anne Haas. 3. klassile mõeldes saab ainult kiidusõnu öelda meeskonnana töötades. Kõigil selle õppeaasta ühisüritustel tegid nad usinalt ettevalmistusi ja suur osa võistlusi ka võideti. Ja need võidud andsid võimaluse kevadel terve klassiga Skyparki külastada, kus mitu tundi sai hullata. Koos lastega oli alati õhinal asja juures ka nende klassijuhataja Katrin Jõeste. 4. klass oli meil väike, kuid töökas. Lisaks põhiainete õppimisele, läbisid nad kõik jalgrattakooli. Suurel osal nendest on tänaseks jalgrattaload taskus ja oskavad kenasti liikluses hakkama saada.

Harjumaa omaloomingukonkurss ( juhendaja õp. E. Pae): Kristin Saar – 1. koht

XI noorte laulu- ja tantsupeo EHE MAA JA ILM 2011 „Eesti oma ehe“ õpilasvõistlus (juhendaja õp. K.Ehrpais): Evelin Alliksaar

Regina Multram Turba Gümnaasiumi huvijuht

2010/2011 õppeaasta suuremad tegemised on nüüd juba seljataga. Õige aeg teha väike kokkuvõte ja seda teistega jagada. Õppeaastale tagasi mõeldes on nii palju erinevaid ja põnevaid asju juhtunud. Igas klassis oli väga tublisid õppijaid, kes õppeaasta lõpetasid kiituskirjaga. Aktused olid pidulikud, kuid ka kurvad, sest nii suur hulk „ära lendajaid“ on see kord!

Edukalt esindati kooli ka erinevatel olümpiaadidel ja konkurssidel:

TV 10 Olümpiastarti Harjumaa III ja IV etapp (treener A. Kiisa): Triinu Oder – 2. koht

Mõni sõna möödunud õppe aastast Turba Gümnaasiumis

Gümnaasiumi lõpetajad: Statsionaarõpe (14 lõpetajat): Kadi Grossberg, Gerda Jürisson, Kristjan Kaljundi, Aki Kapanen, Maria Kivja, Marko Nikker, Anželika Raagmets, Tiina Saun, Tanel Sempelson, Liina Sinijärv, Annica Tantu, Rando Tihane, Villem Tsupsman, Elis Värk. Nende lõpetajate klassijuhatajad – Helme Smirnova, Kristi Liivik, Aire Brandmesiter ja Kristi Samberg. Õhtuõpe (6 lõpetajat): Konstantin Arpiainen, Liina Dorbek, Rita Kadak, Grete Koptelkov, Indrek Loit, Alo Reintam. Klassijuhataja Merike Tsupsman.

Põhikooli lõpetajad: Statsionaarõpe (30 lõpetajat): Alar Aasoja, Andreas Aljas, Kristo Buht, Jaana Hanga, Maria Joa, Kenert Kaarma, Kristjan Kaasik, Keit Kadak, Kelli Kadak, Aku Kapanen, OveKristjan Kasemetsa, Reijo Kitsemets, Merilin Kold, Kristina Kostjak, Jaana Kruusemaa, Riigo Kärner, Alise Leetsaar, Liis Leetsaar, Ly Libert, Laura Lilleorg, Robert Mardim, Jaan Ojasild, Vahur Pilk, Stiina Prees, Elys Pumbert, Liisa Rebane, Elisabeth Rei, Jaanika Tinn, Martin Uiboupin, Jan Vilokas. Neid noori on juhatanud õpetajad Kaja Kiis, Maie Vaher ja Heimar Tihane. Õhtuõpe (2 lõpetajat): Marko Mürk, Liina Mägisalu. Klassijuhataja Merike Tsupsman. •

Annabell Carina Katalsepp 5. klassist osales väga edukalt RMK metsaviktoriinil, kogudes sajast võimalikust punktist 87. Turba Gümnaasiumist osalesid sellel viktoriinil 5.-7. klassi ja 10. klassi õpilased, neid juhendas õpetaja Kristel Kadak. Timo Saaliste oli sellel õppeaasta tubli peastarvutaja ja ka spordipoiss. Juba teist aastat on meie kooli 6. klass osalenud projektis Kaitse Ennast ja Aita Teisi (KEAT). Sellel õppeaastal juhendas lapsi inimeseõpetuse õpetaja Kristel Kadak. Õppeaasta jooksul osales terve klass mitmetes loengutes – politsei, päästeteenistus, raudtee ohutus, esmaabi. 01. juunil sõitis meeskond (8 õpilast) võistlema Murastesse. Päev oli täis proovilepanekuid ja teadmiste kontrolli. Meie õpilased olid väga tublid, lõpetasid võistluse eduka 4. kohaga. Põhikooli õpilased osalesid ka tervisliku toitumise projektis. Kuulati loengut, valmistati plakateid ja tervislikke võileibu. 6. klassi õpilaste Signe Ristisaare

ja Anžeelika Koptei plakat oli parim. 7. klassi õpilaste Regina Tsapova, Joanna Sempelsoni ja Merilin Allesse plakat sai 3. koha. 9. Klassi õpilaste Jaanika Tinni ja Kristina Kostjaki tervislik võileib saavutas 2. koha. Turba koolis olid selle projekti juhendajad õpetaja Kristel Kadak ja Merike Palts. Meie kooli õpilased osalesid mitmel võrkpalli võistlusel. Väga edukalt lõppes põhikooli poiste meeskonna võistlus – saavutati teine koht Harjumaal. Võrkpall on populaarne õpilaste seas, isegi kevadel vahetunni ajal oli märgata õpilasi õues mängimas. Võrkpalli pisiku on lastesse süstinud ja neid kogu õppeaasta juhendanud Jüri Kaerpõld. Nii põhikooli, kui ka gümnaasiumi noormehed Turbas on parimad Harjumaa korvpallurid. Korvpalli poisid võistlesid õppeaasta jooksul ka kolmel korral välismaal: kahel korral Lätis ja kevadel Moskvas. 10. klassi Rauno Nurger harjutas juba koos Eesti Korvpallikoondisega. Meie 12. klassi lõpetaja Rando Tihane jõudis õpingute kõrvalt ära teha ka korvpalli treeneri kvalifikatsiooni. Korvpallipoiste juhendaja on Märt Kermon. Spordis oli veel edukas 8. klassi õpilased Anette Kaerpõld - Harjumaa meistrivõistlused kergejõustikus, 3. koht kuulitõukes. Taavo Karja esindas kooli edukalt Harjumaa meistrivõistlustel kergejõustikus - 3. koht kuulitõukes ja 60m jooksus. Kergejõustikus on lastele toeks olnud Ants Kiisa. 8. klassi õpilased Hendrik Lall, Taavo Karja ja Karl-Rein Voodla osalesid Harjumaa geograafia teemapäevadel, koos õpetaja Merike Paltsiga. Õpetaja Piret Tamme juhendamisel osales 8. klassi õpilane Kelly Miido, 9. klassi õpilased Alise Leetsaar, Jaana Hanga ja Merilin Kold heategevusprojektis „Kududes teed head“. 8. klassi korvpallipoiss Hendrik Lall on väga tubli ka inglise keeles. Õpetaja Kristel Källo juhendamisel osales ta Harjumaa inglise keele olümpiaadil ja saavutas 4. koha. 9. klassi Liisa Rebane osales üleriigilise 26. emakeele olümpiaadi Harjumaa voorus ja saavutas 3.koha. Stiina Prees osales mitmel luulekonkursil. Liisat ja Stiinat juhendas õpetaja Kati Kreis. 10. klassi õpilane Maret Niitla osales Noorte leiutajate riiklikul konkursil, mängib võrkpalli, laulab kooris ja osalenud mitmel vabariiklikul viktoriinil. 11. klassi õpilane Anne-May Kaldoja juhib Turba Gümnaasiumi õpilasesindust. Nende kahe gümnaasiumi neiu aktiivsust märkas ka Turba Lions klubi ja võimaldas mõlemal neiul osaleda sellel suvel rahvusvahelistes laagrites Rootsis. Saksa keele õpetaja Anne Erriti juhendamisel osalesid meie 11. klassi õpilased orienteerumismängul - Saksa keele ja kultuuri radadel Tallinnas. •

KULTUUR 5

Teataja 3/2011

Kultuurikalender JUULI 23.07

Lehetu küla 770. sünnipäev

23.-24.07

Naisrahvatantsurühm Roosi osaleb rahvakunstifestivalil Europeade Tartus. Esinemine 24. juulil, kell 13:30

27.07

Eakate ja puuetega inimeste ekskursioon Tartumaale

30.07 kell 19:00 „Nissi Suvemuusika 2011“ Nissi kirkus. Esineb Aare Paul Lattik. 31.07

Surnuaiapüha Nissi kalmistul: kell 11:00 armulaud Nissi kirikus, kell 12:00 jumalateenistus kalmistul. Bussiring: 10:15 - Turba 10:25 - Lehetu 10:30 - Nurme Tagasisõit koju kokkuleppel.

Südamega tehtud laulupäev Nissis Tiiu Pikkur Artikkel on ilmunud ajalehes ”Eesti Kirik” nr. 29, 22.06.2011

On ilus jaanikuu laupäev, 18. juuni. Väikeses Nissis on tavalisest rahvarohkem, teeveered ja parkimisplatsid täituvad igas suuruses sõidukitega. On Lääne-Harju praostkonna laulupäev «Üksteist peab hoidma».

AUGUST 6.08 kell 12:00

Lõikuskuu Kirbuturg Turba raudteejaama ees (järgi reklaami lk 8)

12.08

Riisipere kultuurimaja „Laululust“ ja rahvatantsijad Vormsil

12.08 kell 20:00 Ellamaa Külakeskuses A. Tsehhovi näidend "Karu". Esitab Turba Kultuurimaja näitetrupp. 13.08

Turba Kultuurimaja näitetrupp osaleb IX Vabariiklikul Külateatrite festivalil Jõelähtmes

15.08 kell 12:00 Inkotoa müügitund Riisipere kultuurimajas 20.08

Hüvasti suvi „Keskaegne Meistritekoda“ Riisipere pargis

20.08 kell 19:00 „Nissi Suvemuusika 2011“ Riisipere kultuurimajas esineb Kuninglik kvintett 27-28.08

28.08

Nissi valla külade ja alevikevaheliste spordivõistluste finaal Tuksi Puhkekeskuses Üleriigiline suurprojekt TeateTants 2011

Vahva lastehommik Turba Kultuurimajas Elerin Sagar Lastekaitsenõunik

2. juunil kogunesid Turba ja Riisipere lasteaia lapsed ja nende õpetajad Turba Kultuurimajja, et tähistada üheskoos vahvat lastehommikut näidendiga „Tuhkatriinu“. Esinesid Turba Kultuurimaja lapsed: Heili-Eliise Vainlu, Helmi Vainlu, Gerda Kiisa, Virje Laak, Kristjan Nedostojev, Karl-Georg Kuusemets, Erika Kuldla ja juhendaja Anne Kuusk. Lapsi ja õpetajaid tuli tervitama vallavanem Peedo Kessel. Toreda hommiku lõpetuseks pakkusid näidendi tegelased kõikidele lastele ja õpetajatele maitsvaid puuvilju.

Nimetatud lastehommik pühendati rahvusvahelisele lastekaitsepäevale, mille idee pärineb 1925. aastal Genfis toimunud ülemaailmselt laste heaolu teemaliselt konverentsilt. Lastekaitsepäeva kuupäev, 1. juuni, on aga Ameerika - Hiina päritolu, sest teadaolevalt kutsus Hiina konsul San Franciscos Draakonifestivali tähistamiseks kokku vanemateta Hiina lapsed, et nad unustaksid argimured ja saaksid lõbutseda. Eeltoodud pidustus langes kokku Genfi konverentsiga. Ka tänapäeval on lastekaitsepäeva põhiliseks eesmärgiks tuua rõõmu ja pöörata erilist tähelepanu kõige väiksematele meie seas! •

Nissi Maarja kogudus võib uhkusega osalisi ja külalisi vastu võtta – vastremonditud kogudusemaja, korras kirik ja hooldatud kirikuaed – kõik on laulupäeva ootel. Päev algab traditsiooniliselt kooride proovidega. Laulupäeva külalised said kultuurimajas kuulata õpetaja Laine Villenthali luuletusi lauludes, mida esitas Keiti Roosimägi. Laulupäeva tipptund saabus kella neljaks, kui pidulik rongkäik läbi Nissi praostkonna vaimulikega eesotsas kiriku juurde jõudis. Kirikutäis rahvast tervitas püsti seistes osavõtjaid, kes sisenesid Kadri Hundi seatud rahvakoraali «Mu mano tulge, latse» lauldes. Ja see protsessioon oli üsna pikk.

Ühist osadust kogema Laulupäeva kontsert oli ühendatud jumalateenistusega, laulud olid jumalateenistuse osaks. Teenisid praostkonna vaimulikud: praost Jüri Vallsalu, abipraost Annika Laats, õpetajad Lea Jants-Ylönen,

Merle Prass-Siim, Aare Kimmel, Mihkel Kukk, Joel Siim ja Marek Roots. Nissi koguduse õp Lea JantsYlönen tervitas laulupäevalisi, öeldes: «Oleme kogunenud siia, et kogeda ühist osadust, et me pole ainult üksikud kogudused, vaid üks tervik praostkond.» Alustasid ühendkoorid, kiriku võlvide all kõlas võimas lauluhääl, mis tipnes koguduse ja koori ühise «Õnnista ja hoia» laulmisega.

Naisrahvatantsurühm Roosi naudib täiel rinnal juubeliaastat. 15. tegevusaasta juubelikontsert 14. mail oli väike tantsupidu Riisiperes – tänu kõigile, kes esinesid ja teine tänu vaatajatele. Seljataha on jäänud I Eesti Naiste Tantsupidu Jõgeval. Mõtlema panev teema „Naiselugu“ – meis kõigis on oma lugu, seal anti tantsu, loitsu ja sõnaga edasi lugu Vooremaal sündinud loost. Oma lugu kannab iga Nissi vallas elav naine. Igas naises on peidus oma LUGU. Kas kõik tahavad üldse rääkida oma lugu? Rääkides säilivad meie traditsioonid, meie legendid ja kohalikud lood. Seda on oskuslikult osanud lahti põimida Nissi Naisselts – tänu ja edu edaspidiseks! Naisrühm Roosi jätkab juubeliaastat, esinedes 23.–24. juulil Tartus 48. Europeade’il. 12. augustil viiakse tantsulusti ühiselt memmede ja naisan-

Ilus laulupäev oli läbi saamas, praost Vallsalu lausus tänusõnad kõigile, kes selle toreda laulupäeva ette valmistasid.

--Nissi koguduse õpetaja lisas omalt poolt: Südamlikud tänud kuuluvad ka Riisipere Kultuurimajale ning sealsetele töötajatele eesotsas Kultuurimaja juhataja Evi Vendlaga, kes lubasid laulupäevalistel lahkelt kasutada oma maja ning aitasid kaasa laulupäeva kordaminekule. Pea 200 lauljat ja muusikut

Evangeeliumi lugemise järel astusid nelja lauluga üles lastekoorid: Hageri ja Keila koguduse ning Sille Krooni laulustuudio lapsed. Laulupäeva solist oli HannaLiina Võsa, kelle «Ave Maria» ja «Ei saa mitte vaiki olla» olid esitatud suurepäraselt. Abipraost, Risti koguduse õp Annika Laats oli oma kõne üles ehitanud laulule. Ta tõdes, et me ei tea, kas Jeesus oskas laulda, oli ta bass või tenor, kuid Jeesus ise on Jumala armastuslaul ja jumalasõna on laulude laul. Pärast armulaua jagamist esinesid segakoorid, pasunakoorid ja lõpetuseks taas ühendkoorid. Eraldi tahaks esile tõsta praostkonna (Hageri ja Rapla) pasunakoore. Tore, et on praostkond, kus pillimehi kahele orkestrile jagub, sest mitte kõik praostkonnad ei ole nii rikkad. Esitatud neli pala olid kõik nauditavad, võimsaim neist šoti meloodia «Highland Cathedral». Kontsertjumalateenistuse lõpuks kogunesid altari ette taas ühendkoorid, nendega koos

Riisipere kultuurimajas Evi Vendla Riisipere Kultuurimaja juhataja

nüüd ka Hanna-Liina Võsa. Laulupäeva nimilugu Kadri Hundi «Üksteist peab hoidma», Evelin Kõrvitsa «Ütle, mis on inimene?» ja Tõnis Mägi «Palve» kõlasid hingeliigutavalt hästi. Lõpulaulu – Juhan Aaviku «Hoia, Jumal, Eestit» laulsid koos kõik kirikulised.

sambliga Laululust Vormsile, kus esinetakse Hullo kiigeplatsil – see projekt saab teoks läbi Leader’i rahastuse (koostöös Nissi Vallavalitsuse ja Riisipere Kultuuriseltsiga). 28. augusti ööl vihutakse tantsu „TeateTantsu“ teatepulka edasi (Roosi ja tantsumemmed) kandes Tallinna suunas, olles ühises suures tantsuringis, mis ühendab erinevaid paiku üle Eesti. Siinkohal üleskutse tantsuhuvilistele: Liituge tantsijatega! Andke endast teada kultuurimajja või võtke ühendust rühmade juhendaja või tantsijatega. Ka naisansambel Laululust naudib suve lauldes. 22. juuni möödus suve tervitades Virtsus – seal ootasid ees tuttavad ning need, kes on loonud samuti Pensionäride Ühenduse rakukese. Siin tänu Merike Kiiselile. 15.–16. juulini on kontsertreis mööda Peipsi rannikut. Esineti Mustvee linnapäevadel ja Omedu külapäeval. See sai teoks koostöös Nissi Valla Pensionäride Ühendusega.

Jüri Vallsalu pöördus osalejate poole prohvet Sakarjat meenutades: «See siin ei sündinud küll mitte väe ega võimu läbi, vaid Jumala vaimu läbi!» Suur tänu öeldi laulupäeva eestvedajale ja elluviijale, praostkonna muusikasekretärile Pille Metssonile. Suure töö tegid dirigendid Arvo Pihlamets, Sigrid Põld, Merle Lend, Sille Apri, Kaia Väljamäe, Pille Saatmäe, Joel Ots ja Aigar Kostabi ning kõikide kooride juhid, kes seekord dirigendipuldis ei olnud. Tänusõnad kuulusid ka solist Hanna-Liina Võsale, organist Jaan Vaidlale ja helitehnik Jaane Lendile. Riisipere Kammerkoorist pole ma veel kirjutanud. 4. juunil viis Riisipere Kammerkoori tee Lihulasse Praostkonna Laulupäevale. See oli sissejuhatus Nissi Praostkonna Laulupäevale (18.juuni). Tore, et suurte laulupidude vahele pakutakse uusi ja meeldivad võimalusi. Laulda on eesti inimene ikka suutnud ja jaksanud. Kammerkoori suvelaager viib Tõstamaale. Maakond on suur ja katsu nii üritused seada, et miski kuskil ei kattu. Raske südamega sõitsime 18. juuni hommikul Loksale „Memme-Taadi Lustipeole“, süda tahtis olla oma vallas peetaval Praostkonna Laulupäeval. Lustiline oli sealne pidu, uue suunana oli toodud tantsumurule Kuusalu ja Loksa lapsed, et liita põlvkondi. Möödas ka jaanituled ühiselt Nissi jaanituleplatsil, kus populaarne oli ikka jaanipäeva võrkpalli rannavolle – 7 võistkonda, tublid olid kõik, kes osalesid .

ning ka peo külalised said lõunaajal kehakinnitust maitsva supi läbi, mille valmistas ”Mati Maja”. Laulupäeval osales kokku 15 koori (3 lastekoori, 6 naiskoori, 6 segakoori) ja 2 pasunakoori, nende seas 10 kirikukoori ja 5 koori väljastpoolt kogudusi. Ka Nissi vald oli esindatud Riisipere Kammerkoori ja Naiskoor ”Nelli” lauljatega. Kõik osalejad võisid rõõmu tunda kaunist ning hinge kosutavast päevast ning laulupäeva korraldajate suurimad tänusõnad kuuluvad Jumalale rohke õnnistuse eest. •

tis Eneken Maripuu käe all 4 noort julget neidu(pildid). Tänan! Kammersaalis sai nautida hõbekellukesena helisevat Külli Pärnastet ning kitarri meisterlikult valdavat Tiit Korsarit . Jaaniõhtu tantsulusti tõi Haapsalu segarühm. Tervitusi ja häid soove tõid Nissi Vallavolikogu esimees Annely Ajaots ja vallavanem Peedo Kessel. Tunnustuse pälvisid Nissi valla kaunimad kodud. Uhked ja südantsoojendavad oli valla sümboolikaga mastivimplid. Koos süüdatud jaanituligi sai hoo ja väe, et emmata ja soojendada emakest maad, anda uut jõudu ja väge paikkonnale. Kultuurimaja hingab juulis kergemalt. Suvised esinemised ja kontserdid saavad teoks tänu koostööle Nissi Vallavalitsuse, Harju Omavalitsuste Liidu, PRIA ning Kodanikeühendustega.

Sellel korral leidsime rahastusele lisa Leader’ist kultuuriseltsi eestvedamisel.

Iga aasta on eriline, iga suvi on eriline, iga inimene on väärtus kultuuri loomisel, säilitamisel ja viljelemisel .

Lapsi mängitas Mereröövel. Sees oli näomaalimisega ame-

Kaunist suve, armas Nissi valla rahvas! •

SPORT

Teataja 3/2011

II Nissi valla rahvajooksust Maido Kaljur maido.kaljur@mail.ee

25.mail toimus II Nissi valla rahvajooks Turba Gümnaasiumi staadionil-alevis ning Riisipere ja Turba vahelisel Läänemaa Terviseteel. Riisipere Lasteaia juurest väljus buss, et viia kõik soovijad Turbasse ja seal kõik koos jooksurõõmu nautida. Oli rõõm tõdeda, et lapsi tuli bussi peale palju. Kõige esimesena said oma jooksu võimed proovile panna 2-7 aastased poisid ja tüdrukud, kelle distantsiks oli 400 meetrit. Kuni viimase hetkeni pingutasid lapsed kõvasti, et olla teisest parem. Kokku oli tulnud tillurajale 68 last. Pärast pingutust ootas finišis lapsi šokolaadimedal ning vanuseklasside kolme parimat autasustati medalitega. Seejärel said kojusõitu alustada Riisipere Lasteaia lapsed, kuna neid juba ootasid nende vanemad. Teisena said rajale miniraja jooksjad vanuses 7-16 aastat, distantsiks oli 1,1 km. Kohale oli tulnud taaskord väga - väga palju lapsi ja selles jooksus pingutati äärmiselt palju, kuna konkurents oli tihe. Ka selle distantsi alistasid kõik sellel osalenud. Kokku oli südikaid poisse-tüdrukuid kohale tulnud 84. Minirajal osalenuid ootas finišis: kas šokolaadimedal või väike šokolaad. Pärast jooksu toimus ka tublimate autasustamine kus vanuseklasside kolm parimat said kaela medalid. Kella 17:00-17:30-ni oli võimalik startida kepikõndijatel Riisiperest Läänemaa terviseteelt distantsile 5,8 km. 8 tublit osalejat said sellega kenasti hakkama, ning rõõm oli näha, et eelmise aasta kahe osaleja asemel oli nüüd osalejaid juba 8, sealhulgas ka meie valla vallavanem hr. Peedo Kessel koos vallavalitsuse liikmetega. Pärast miniraja autasustamist väljus buss Turbast Riisiperre, et ära viia miniraja jooksjad, kes soovisid koju minna ning viia starti põhiraja jooksjad.

Põhijooksu võitja Arvi Alam finišeerimas.

Stardis ootas ees suur üllatus, väga palju erinevatest paikadest jooksjaid oli tulnud, et panna oma jooksuvõimed proovile. Loomulikult oli ka neid, kes tulid eelmise aasta rajarekordit purustama. Põhijooksu võitis Arvi Alamaa (M20) ajaga 19:52 OK Orvandist ja edestas 11 sekundiga eelmise aasta võitjat Ain Kilk´i (M40). Naistest ületas esimesena finišijoone Liina Sinijärv (N20) ajaga 27:45 Harju KEK RSK'st ning edestas 4 minutiga Elina Kutti´t (N21).

PÕHIRADA (5,8 km) - ajaline koondjärjestus, osalejaid 65 Aeg

Kollektiiv

Arvi Alamaa