Lasteaiakohad
Hetkeseisust Nissi valla lasteaedades Lk 2.
Tagasivaade Kuidas ravimite valla kultuuri- eest vähem sündmustele maksta? Lk 5.
I Nissi valla rahvajooks
Osalejatest ja tulemustest Lk 6.
Lk 7.
Teataja
3
2010
Nissi valla ajaleht
Esimene ülevallaline lastevanemate koolituspäev • piiride seadmine ja lapse käitumise suunamine reeglite seadmine turvalisuse tagamiseks ja väärtuste kujundamiseks. Lastele tuleb selgitada, milline on sobimatu käitumine ning olla ise heaks eeskujuks;
Kaia-Leena Lass, Turba Gümnaasiumi ja Nissi Põhikooli psühholoog Elerin Sagar, Nissi Vallavalitsuse lastekaitsenõunik Projekti ÄRA LÖÖ LAST korraldajad
23. mail toimus sotsiaalprojekti ÄRA LÖÖ LAST raames Riisipere kultuurimajas esimene ülevallaline lastevanemate koolituspäev, kus keskseks teemaks oli laste kehaline karistamine - käsitleti seadusandlust, arutleti ühiskondlike hoiakute ja väärtuste ning abisaamisvõimaluste üle. Vanemaid tuli kokku üle terve valla – Riisiperest, Turbast, Lehetust, Ellamaalt, Ürjastest ja Munalaskmest. Et nimetatud teema saaks põhjaliku ja mitmekesise käsitluse, oli koolituspäeva lektoriteks palutud erinevate ametialade esindajad, kes puutuvad oma igapäevases töös kokku laste ja peredega. Esimeseks lektoriks oli Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hoolekandeosakonna peaspetsialist Merle Leopard, kes rääkis laste füüsilisest karis-
tamisest sotsiaalsest aspektist lähtuvalt. Teiseks lektoriks oli Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo lastekaitsetalituse juht Pille Alaver, kes käsitles laste füüsilist väärkohtlemist politseiametniku pilgu läbi ning kolmandaks lektoriks hingehoidja Naatan Haamer, kes keskendus oma ettekandes lapse muredele ning sellele, kuidas vanem saaks oma lapsele toeks olla.
Koolitusel sai paljuski räägitud asjadest, mida vanemad ehk kõik oma sisemuses teavad, kuid mis vast argimurede tõttu teinekord meelest unuma kipuvad. Kasvõi nii lihtsast asjast, et kui lapsel on mure või kui lapsega on mure, siis spetsialistiks nende probleemide puhul on ikkagi laps ise ning seetõttu tasubki alati alustada lapsega asjade arutamisest.
Samuti jäi kõlama mõte, et tegelikult ainult vitsaga last ei kasvata, pigem sõltub kõik omavahelisest läbisaamisest ja üksteise mõistmisest ja austamisest. Kui omavahelised suhted peres on korras, on lapsele karistuseks juba see, kui ta näeb, et tema tegu tegi ema või isa kurvaks. Iga laps tahab ju hea olla ning oma vanematele meeldida!
Projekti ÄRA LÖÖ LAST teave on avaldatud veebilehel www.nissikool.ee/ vitsata
Kuna laste kehalise karistamise keelustamise teemaatika on viimasel ajal Eesti ühiskonnas väga aktuaalne, siis lektorite ettekanded tekitasid elavat arutelu ka koolitusel osalenud lastevanemate seas. Kogu koolituspäeva vältel olid vanemad väga aktiivsed ja osavõtlikud - küsisid küsimusi, arutlesid, avaldasid oma arvamust ja kogemusi. Suur tänu teile selle eest! Eeltoodud lastevanemate koolitus oli planeeritud sissejuhatusena septembrikuu koolituspäevale, kus käsitletakse põhjalikumalt positiivse lastekasvatuse teemat. Positiivne kasvatus ei seisne piirangute puudumises lastekasvatuses ega ka üksnes karistamises. See kujutab endast pikaajalisi lahendusi, mis arendavad lapses enesedistsipliini ja elukestvaid oskusi. Positiivne kasvatus seisneb vägivallatuse, empaatia, eneseaustuse, inimõiguste ning teistest lugupidamise õpetamises. Kõige baasiks on loomulikult lapsest siiralt hoolimine – tahe pakkuda talle armastust ja turvatunnet. Positiivse kasvatuse juurde kuulub veel:
• tunnustamine, ja siin all ei mõelda ainult kiitmist. Lapsed vajavad, et neid nähakse, kuulatakse ja väärtustatakse kui isiksust. Lapsevanemad peavad oma laste vastu huvi üles näitama iga päev ja kuulama, mis neil öelda on, ning püüdma nende seisukohti mõista. Oluline on lapsega suhtlemisele pühendatud aeg, kuid ära ei tohi unustada enda vajadusi. Aega tuleb leida ka paarisuhtele; • lapse enesekindluse arendamine, et lapsel tekiks tunne, et ta on pädev, oskab end kontrollida ning suudab vägivalda kasutamata mõjutada ka teiste hoiakuid ja käitumist. Vanemaks ju ei sünnita, vaid kasvatakse koos lastega ning nõu ja abi kulub igale vanemale marjaks ära. Hea uudis lapsevanematele, kes maikuus koolitusel osaleda ei saanud, sügisel on uus võimalus! 12. septembril toimub teine ülevallaline koolituspäev, kus põ-
hiteemaks on positiivne kasvatus ja kooskasvamine ning rõhuasetus saab olema juba konkreetsetel nõuannetel, kuidas ja mida teha, või mida mitte teha, ning kuidas end lapsevanemana kehtestada. Lõpetuseks täname kõiki lapsevanemaid, kes leidsid aega ja osalesid koolitusel. Täname toredaid lapsi ja nende juhendajaid, kes esinesid lauludega. Täname väga Hasartmängumaksu Nõukogu rahalise toetuse eest, sest tänu sellele saime korraldada koolituse lektorite esinemise, toitlustuse, materjalid, transpordi jmt. Suur tänu koolituspäeva sponsoritele – Fazer Eesti ASile šokolaadiga suu magusaks tegemise eest, Tea & Coffee Centre’ile aromaatse kohvipausi eest ning ajakirjale Pere ja Kodu, kes loosis ühele koolitusel osalenud lapsevanemale aastase ajakirjatellimuse. Samuti suur-suur tänu Riisipere Kultuurimajale ruumide kasutada andmise eest ja Nissi Valla Noortekeskusele, kes hoidis koolituspäeval oma uksed avatud ja pakkus vaba aja veetmise võimalust lastele ja noortele, kelle vanemad osalesid koolitusel. Oli tore päev ja kohtume taas 12. septembril! •
Lasteaiakohad Lasteaiakohad – see on kuum teema nüüd ja edaspidi. Et kas jätkub või mitte. Iseenesest, laiemas plaanis vaadates on see ju hea. Sest vastupidine – kui küsimuse all oleks kohtade ülejääk, st laste vähenev arv – oleks kurb. Kuid igapäevaelus põhjustab lasteaiakohtade puudus lapsevanematele nii palju probleeme, muret ja ebamugavust, et pole kahtlust, kõige parem oleks, kui lasteaiakohti jätkuks igal ajal igale soovijale. Millal selline olukord saavutada õnnestub, ei oska praegu keegi prognoosida. Käesoleval aastal uute rühmade avamiseks – otsustades senise vallaeelarve tulude laekumise järgi – võimalusi ei ole. Milline on hetkeseis ja kuidas on lood laste lasteaeda panemisega selle aasta sügisel, on lugeda lasteaedade juhatajate artiklitest.
Loe lähemalt lk. 2 >
2 VALLA JUHTIMINE
Teataja 3/2010
Turba Lasteaed arvude keeles Maie Joaveski Turba Lasteaia juhataja
Lasteaiakohtade temaatika aktuaalsus on sellel kevadel eriti paanikat tekitanud, seda just Tallinnas ja teistes Eesti suuremates linnades. Maakondades on elatud rahulikumat elu. Selle rahu edasiseks säilitamiseks Turba alevikus teen kokkuvõtte mööduvast ja heidan põgusa pilgu uude õppeaastasse siinses lasteaias. Lasteaiakohtade teema “kuumus” on otseses sõltuvuses kooliminevate laste arvust. 1.septembril 2009. aastal asus meie lasteaiast kooliteele 26 last. Selline olukord võimaldas kõikidel soovijatel saada koht. Moodustatud sai kolm lasteaiarühma: üks liitrühm - kahe- kuni kolmeaastastele, keskmine rühm - kolme-kuni viieaastastele, vanem rühm – viie- kuni kuueaastastele lastele. Laste arv rühmades on seadusega paika pandud: liitrühmas – kuni 20 last ja lasteaiarüh-
mades – kuni 24 last. Rühmadesse registreeritud laste arv 1.septembril 2009. aastal oli 68 last. Õppeaasta jooksul toimunud liikumiste (elukohavahetused, kojujäämised jm.) tulemusena said, vastavalt vanemate soovile, koha kuus kaheaastaseks saanud last. Üsna sageli kuuleme meediast ja loeme ajalehtedest, et lasteaiarühmades on lapsi palju,
seal toimub ainult laste “karjatamine”, pole magamiseks voodeid jne.. Selliste hirmujuttude kummutamiseks on abiks arvud, mis näitavad, kui palju lapsi keskmiselt kuude lõikes iga päev kohal käib. Põgus pilguheit uude õppeaastasse näitab,et 1.septembril 2010 alustab kooliteed 12 last. Tänasel päeval on sügiseks kohasoovijaid 16. 10 last nendest kaheaastaseks saanud või saamas. Uued rühmanimekirjad
moodustuvad iga kohasoovijaga individuaalse vestluse käigus augustikuu jooksul. Kui üks vanematest on kodune, on sellises vanuses lapsele kodune keskkond ja ema-isa lähedus kõige olulisemad. Lapsevanemad on olnud kokkulepete sõlmimisel väga arusaajad. Usun, et ka uus õppeaasta toob kaasa mõlemat osapoolt rahuldavad kokkulepped. Kõigile koostööpartneritele kaunist suve! •
Tööpäevade arv kuus
LIITRÜHM reg. 20 last
KESKMINE RÜHM reg. 24 last
VANEM RÜHM reg. 24 last
KUU KESKMINE reg. 68 last
september
22
14,5
15,7
16,4
46,6
oktoober
22
13,5
15,7
13,4
42,6
november
21
11,1
13,4
13,2
37,7
detsember
21
6,9
7,8
6,3
21
jaanuar
20
10,5
10,5
13,2
34,2
veebruar
19
11,4
12,4
15,1
38,9
märts
23
11,1
10,9
12,7
34,7
aprill
21
13,2
12,6
16,1
41,9
Kuu
Laste keskmine kohalkäimine Turba Lasteaias 2009-2010. õppeaastal.
Nissi Vallavalitsuse määrus “Laste lasteasutustesse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord Nissi vallas” sätestab, et kui lasteaias ei jätku kohti kõigile soovijatele, eelistatakse vastuvõtmisel lapsi: • kelle mõlemad vanemad töötavad või õpivad stationaarselt päevases õppevormis (töökoha/õppeasutuse tõend);
Riisipere lasteaed Tiina Rannakivi Riisipere Lasteaia juhataja
Jällegi on üks õppeaasta lõppemas ja soov on jagada oma rõõme ja muresid. Rõõmu valmistab, et meie vallas on piisavalt väikeseid tüdrukuid ja poisse, kes vajavad lasteaeda, kus mängimas ja esimesi elutarkusi õppimas käia. Lõppev õppeaasta oli erakorraline, sest sellel aastal said kõik soovijad lasteaiakoha. 2009.a. septembriks oli lasteaiakoha saamiseks laekunud 31 avaldust ja tõsine mure oli, et paljud lapsed ei saa lasteaiakohta, sest vabanes 18 kohta kooli minevate laste arvelt. Üllatuslikult, mitmed vanemad lükkasid oma lasteaiakoha soovi aastaks edasi tuues põhjuseks lapse tervise või töökoha kaotuse. Samas mitu peret vahetasid õppeaasta jooksul elukohta ja tekkisid vabad kohad. Nii lahenes asi ilma suuremate tülideta – septembris 2009 oli lasteaias 67 last, aasta jooksul lahkus 6 last ja saabus 5 last. Hetkel on lasteaias 66 last, nendest kooliteele saadame 14.
2010.a. septembriks soovivad lasteaiakohta 34 last ning jällegi on mure suur, kuidas rahumeelselt asja lahendada, sest vabasid lasteaiakohti on ainult 16. Lähtudes vajadusest, on laste arvu suurendatud rühmades maksimumini: rühma registreeritud laste arv lasteaiarühmas kuni 24 last ja liitrühma kuni 20 last. Samas on tagatud tervisekaitsenõude täitmine, mis ütleb, et ruumi pindala ei tohi olla vähem kui 4 m2 lapse kohta (magamis- ja mänguruum). Kitsaskohaks on väikesed riietus- ja tualettruumid, mis ei ole nõuetekohaselt suured (1 m2 igale lapsele). Samas peab nentima, et laste lasteaias käimine on ebaühtlane. Käesoleva õppeaasta septembris, oktoobris, märtsis, aprillis käis kohal keskmiselt 64-75% laste üldarvust. Novembris, jaanuaris, veebruaris käis kohal 57-59% lastest aga detsembris ainult 34% (haigestumine grippi). Samas on ka vanemaid, kes on oma lapsele lasteaiakoha saanud, kuid
kasutavad seda väga vähe või üldse mitte, makstes ainult kohatasu.
• kelle vanematest vähemalt üks teenib kaitseväes või töötab mõnes Nissi vallaasutuses; • kelle paigutamist mõjuvatel põhjustel (laps on pärit asotsiaalsest perest jm) lasteaeda eelisjärjekorras taotleb valla humanitaarnõunik; • kes on saanud viieaastaseks.
Laste vastuvõtmisel lasteaeda olen lähtunud Nissi Vallavalitsuse 28.01.2000 määrusest nr 2 “ Laste lasteasutustesse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord Nissi vallas”.
Hetkel toimuvadki lastevanematega läbirääkimised sügiseste lasteaiakohtade osas,
Muutused perekonnaõiguses 1. juulil 2010. a jõustuvad uus perekonnaseadus ning perekonnaseisutoimingute seadus. Peamised muudatused:
Minnakse üle elektroonilisele süsteemile ja loobutakse sünni-, surma- ja abielutunnistuste väljaandmisest, rahvastikuregistrisse tehakse vastav kanne, millest tehakse väljavõte ehk tõend. Need tõendid kujutavad endast kinnitatud väljavõtteid rahvastikuregistri andmetest, tõenditele kantakse samad andmed, mis praegu kantakse tunnistusele. Paberandmebaasist siiski täielikult ei loobuta: perekonnaseisuametnik peab pärast perekonnaseisukande tegemist viivitamata sellest väljatrüki tegema, kinnitama oma allkirjaga ning saatma Siseministeeriumile. Nii säilivad kõik perekonnaseisuandmed ministeeriumis ka sel juhul, kui elektroonilise andmebaasiga peaks mingil põhjusel midagi juhtuma.
Lisandub lapse hooldusõiguse kandmine rahvastikuregistrisse. Uus perekonnaseadus sätestab lapse hooldusõiguse, mis jaguneb isikuhoolduseks ja varahoolduseks. Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. Vanematel, kes omavahel abielus ei ole, on isaduse omaksvõtu tahteavaldust esitades võimalik jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vane-
kuid lõplik otsus saabub koolieelikute tõttu augusti lõpul, sest neid tuleb vastuvõtmisel eelistada. Loodan väga, et saavutame lastevanematega sobiva kokkuleppe.
matest. Andmed hooldusõiguse kohta kantakse rahvastikuregistrisse.
Kaob ära isa kande tegemine ema ütluste alusel. Täiesti on seadusest välja jäetud fiktiivsete isikute isana tuvastamise võimalus (praegu kehtiv perekonnaseadus annab võimaluse teha isa kanne ema ütluste alusel). Selliste fiktiivsete kannete tegemine ei ole vähimalgi määral lapse huvides, sest isaduse tuvastamise eesmärk on anda lapsele teine vanem ning tagada vanemakohuste täitmine. Lisaks ei ole mõeldav tegelikult mitteeksisteerivate isikute kandmine elektroonilistesse andmebaasidesse.
Notarid saavad õiguse sõlmida ja lahutada abielu. Täpsemalt on reguleeritud abikaasade varasuhted. Abiellujatel on võimalik on valida varasuhe järgmiste varasuhete liikide hulgast: varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus, varalahusus. Jätkuvalt saab sõlmida abieluvaralepingut.
Perekonnaseisuametnikud peavad sooritama eksami. Perekonnaseisuametnikuks tohib nimetada üksnes isiku, kes on läbinud koolituse ja sooritanud perekonnaseisuametniku eksami. Eksam kehtib kolm aastat ning perekonnaseisuametnik võib perekonnaseisutoiminguid teha üksnes eksami kehtivusajal. Nissi valla ametnikest on eksami edukalt sooritanud Mare Rabi ja Heli Puusepp ning neil on õigus registreerida sünde ja surmi. •
Neljapäev
Soovin kõigile toredat suvepuhkust! •
Viruküla
09:35
Siimika
09:45
Ellamaa
09:55
Turba
10:10
Tagasi kokkuleppel
Vallabuss 7.juuni-31.august: Teisipäev
Nissi kauplus
12:40
Nurme
12:50
Lehetu
13:00
Turba
13:10
Tagasi
14:15
Riisipere
14:45
Nissi kauplus
14:50
Tagasi
16:00
Turba kauplus
15:30
Lehetu
15:35
Nurme
15:40
Munalaskme
15:40
Nissi kauplus
15:50
Riisipere
16:00
Tagasi
17:30
Tagasi
17:00
VALLA JUHTIMINE 3
Teataja 3/2010
Nissi Vallavalitsuse istungitel otsustatust 15. aprill 2010 Väljastati kasutusluba elamule aadressil Tööstuse 11, Turba alevik, anti kirjalik nõusolek Turba alevikus Tööstuse 11 kinnistule majandushoone ehitamiseks, väljastati ehitusluba kanalisatsiooni rajamiseks Riisiperes Nissi tee 55 kinnistule. Määrati teenindusmaa kaheksale Nissi valla kohalikule teele seoses vajadusega taotleda maa munitsipaalomandisse. Seoses 10. tegevusaasta täitumisega otsustati eraldada rahalist toetust 2000 krooni Turba Kultuurimaja naisansamblile Cantus. Taavi Ehrpaisile anti luba spordivõistluse TOP-10 korraldamiseks 15. mail 2010. a Riisiperes Nissi tee 53c territooriumil. Nissi Põhikooli hoolekogu 12. aprilli 2010. a ettepaneku alusel otsustati kehtestada Nissi Põhikooli kooli lõuna hinnaks alates 1. maist 2010. a 11 krooni ja 50 senti. Määrati õpilastoetus kolmele lapsele á 3000 krooni.
21. aprill 2010
mused Rehemäe külas Randoja kinnistule sauna ehitusprojekti koostamiseks, Lehetu külas Vana-Salu kinnistule tiigi ehitusprojekti koostamiseks. Määrati teenindusmaa valla omandisse taotletavatele teedele. Keelduti muutmast Keila Hariduse Sihtasutusega sõlmitud „Erakooli sihtotstarbelise toetamise lepingut“. Alates 10. maist 2010. a tunnistati kehtetuks vallavalitsuse 13. aprilli 2010. a korraldus nr 98 „Sõidukeelu kehtestamine ja liikluskorraldusvahendite paigaldamine kohalikele teedele“. Kiideti heaks ja otsustati esitada volikogu päevakorda määruste eelnõud: • Nissi valla jäätmehoolduseeskirja ning Nissi valla heakorra- ja kaevetööde eeskirja muutmine; • Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise kord; • Nissi valla kaevetööde eeskiri;
Väljastati ehitusluba Raja elamu rekonstrueerimiseks Munalaskme külas.
• Toimetulekutoetuse määramiseks eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine.
Anti raieload Riisipere alevikus Liiva tee 6a kinnistul ühe paju ja Nissi tee 55 kinnistul 15 saare ja 1 jalaka raiumiseks.
Otsustati lülitada valla asulates välja tänavavalgustus ajavahemikuks 10. mai kuni 31. juuli 2010. a.
Määrati hooldajatoetus kolmele hooldajale.
Lubati ühele jäätmevaldajale jäätmemahuti tühjendamise harvemat sagedust ning viis jäätmevaldajat loeti üheks aastaks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.
Anti luba ürituse „Turba Lasteaia laadapäev 2010“ korraldamiseks. Kehtestati valla ajalehe Teataja kuulutuste ja reklaami hind. Otsustati anda üürile eluruum Turbas Lille tn 13-11. Kiideti märkusteta heaks „Nissi vallas Jaanika külas Tõnu kinnistutele detailplaneeringuga planeeritud arendustegevustega kaasnevate mõjude keskkonnamõju strateegilise hindamise programm“. Anti nõusolek veehaarde puurkaevu rajamiseks Kivitammi külas Arro kinnistule.
4. mai 2010 Otsustati maksta lasteaiatoetust ühele taotlejale 200 krooni. Väljastati kolm raieluba. Määrati hooldajatoetus kolmele puudega isiku hooldajale. Anti luba avaliku ürituse „Rohevahetus“ korraldamiseks Turbas 8. mail. Väljastati ehitusload Munalaskme külas Toa kinnistul elamu rekonstrueerimiseks, Ellamaa külas elektri õhuliini püstitamiseks, Siimika külas Järveotsa puhkebaasi hoonete rekonstrueerimiseks. Määrati
projekteerimistingi-
12. mai 2010 Otsustati maksta sotsiaalteenuste toetust ühele taotlejale summas 650 kr ja hooldekodutoetust ühele taotlejale 1000 kr kuus. Anti luba Maido Kaljurile avaliku ürituse „I Nissi valla rahvajooks“ korraldamiseks 26. mail 2010. a. Otsustati esitada avaldus notarile Nadežda Huhko pärandi vastuvõtmiseks. Anti kaks korraldust maa ostueesõigusega erastamiseks, vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmiseks. Kinnitati OÜ Nissi Elamud 2009. aasta majandusaasta aruanne.
31. mai 2010 Otsustati anda mittetulundustegevuseks ühekordset toetust Nissi Maarja kogudusele kalmistupäeva korraldamiseks 750 krooni, seltsingule Võrgu Võlurid võrkpalli liivaväljaku turniiri korraldamiseks 500 krooni, Nissi Valla Invaühingule puuetega inimeste suvelaagris osalemiseks 2000 krooni ja MTÜ-le Mängumuru Lehetu külas laste-
Nissi Vallavolikogu istungitel otsustatust
le ürituste korraldamiseks 500 krooni. Otsustati maksta koolitoetust ühele taotlejale 1000 krooni, erakorralist toetust seitsmele taotlejale kogusummas 5840 krooni, ravimitoetust kuuele taotlejale kogusummas 2538 krooni, rehabilitatsioonitoetust ühele taotlejale 2000 krooni ja sotsiaalteenuste toetust ühele taotlejale 400 krooni, ühele taotlejale sotsiaaltoetuse maksmisest keelduti. Otsustati üks vanemliku hoolitsuseta laps suunata perekonnas hooldamisele. Määrati projekteerimistingimused Riisiperes Männiku tee 5 laohoone laiendamisprojekti koostamiseks ning Lepaste külas Uuetoa kinnistule majandushoone ehitusprojekti koostamiseks. Anti ehitusluba Riisiperes Nissi tee 1 kinnistul majandushoone rekonstrueerimiseks ning kirjalik nõusolek Riisiperes VanaHaapsalu mnt 1 kanalisatsiooni ehitamiseks. Väljastati kasutusluba jalgteele Ellamaal Männituka kinnistul ning kanalisatsioonile Riisiperes Nissi tee 55. Anti kaks korraldust katastriüksuse moodustamise kohta vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmiseks ning korraldus erastatava vaba metsamaa katastriüksuse moodustamiseks. Vaadati läbi Heino Tamme Toa maaüksuse detailplaneeringu algatamise ettepanek. Vallavalitsuse hinnangul vastab ettepanek üldplaneeringule ja ehitusmäärusele. Detailplaneeringu algatamine otsustatakse pärast piirinaabritega kooskõlastamist. Kiideti heaks valla 2009. aasta majandusaasta aruanne.
10. juuni 2010 Väljastati ehitusload Riisiperes Männiku tee 5 majandushoone ehitamiseks, Lepaste külas Uuetoa katastriüksusele majandushoone ehitamiseks ja Lehetu külas Vana-Salu katastriüksusele tiigi ehitamiseks. Anti raieluba 1 okaspuu raiumiseks Riisipere alevikus Aiandi tee 2 kinnistul. Anti luba Riisipere Kultuurimajale jaanitule korraldamiseks Riisiperes 23. juunil 2010.a. Anti luba MTÜ-le Lehetu Külaselts jaanitule korraldamiseks Lehetus 22. juunil 2010.a. Anti luba Turba Kultuurimajale jaanitule korraldamiseks Turbas 19. juunil 2010.a. Otsustati maksta sotsiaaltoetusi kogusummas 11573 krooni, ühele taotlejale keelduti toetuse maksmisest. Keelduti ühele taotlejale sotsiaaleluruumi andmisest. •
13. mai 2010 Nissi valla põhimääruse muutmine võeti vastu. Riisipere aleviku kaugküttepiirkonna määramine võeti vastu. Nissi valla jäätmehoolduseeskirja ning Nissi valla heakorraja kaevetööde eeskirja muutmine oli I lugemisel. Eelnõu eesmärgiks on ühtlustada küttekoldevälise tule tegemiseks kehtestatud regulatsioone Nissi valla jäätmehoolduseeskirjas ja Nissi valla heakorra- ja kaevetööde eeskirjas ning viia see regulatsioon kooskõlla siseministri 18.06.1998. a määrusega nr 15 „Tuletööde tuleohutusnõuded“. Nissi valla kaevetööde eeskiri oli I lugemisel. Eeskiri määrab kaevetööde üldise korra Nissi valla kohalikul teel, reformimata riigimaal ja munitsipaalmaal ning on kohustuslik kõikidele kaevetöid teostavatele isikutele. Toimetulekutoetuse määramiseks eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine oli I lugemisel. Seoses üleriigilise sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri STAR käivitumisega, palus Sotsiaalministeerium kohalikel omavalitsustel üle vaadata kehtiv eluaseme kulusid reguleeriv määrus.
Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise kord oli I lugemisel. 1. juulil 2010. a. jõustub uus perekonnaseadus, mille rakendussätetega muudetakse muuhulgas sotsiaalhoolekande seadust. Nissi valla aastapreemia kandidaatide esitamise ja aastapreemia määramise kord oli I lugemisel. Nissi valla tänukirja andmiseks taotluse esitamise, tänukirja vormistamise ja kätteandmise kord oli I lugemisel. Anti põhimõtteline nõusolek Männiku kinnistu (Viruküla) maakasutuse sihtotstarbe muutmise kohta.
10 juuni 2010 Nissi valla jäätmehoolduseeskirja ning Nissi valla heakorraja kaevetööde eeskirja muutmine võeti vastu. Nissi valla kaevetööde eeskiri võeti vastu. Toimetulekutoetuse määramiseks eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine võeti vastu. Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise kord võeti vastu.
Nissi valla aastapreemia kandidaatide esitamise ja aastapreemia määramise kord võeti vastu. Nissi valla tänukirja andmiseks taotluse esitamise, tänukirja vormistamise ja kätteandmise kord võeti vastu. Kinnitati 2009. aasta majandusaasta aruanne. Nissi Vallavolikogu 11.03.2010 otsuse nr 11 „Vallavara võõrandamine“ muutmine võeti vastu. Otsustati Nissi vallale kuuluva Mandri kinnistu koormamine isikliku kasutusõigusega Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kasuks. Keelduti Nissi vallas Madila külas asuvatele maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksustele elamumaa sihtotstarbe määramisest. Võeti Nissi vallale varaline kohustus nõuete omandamiseks osaühingult Nissi Elamud. Võeti Nissi vallale varaline kohustus kuni 222 000 krooni Riisipere, Turba ja Lehetu reoveekogumisalade ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise projekti Ühtekuuluvusfondi veemeetme rahastustaotluse koostamiseks. •
Vallavara müük Nissi Vallavalitsus müüb otsustuskorras:
Vara
Hind
korteriomandi Lehetu külas, Papli-10, 4 tuba, 80,3 m2
40 000 kr
korteriomandi Riisiperes, Nissi tee 53b-5, 3 tuba, 56,2 m2
70 000 kr
korteriomandi Riisiperes, Nissi tee 53-24, 1 tuba, 24,8 m2
40 000 kr
korteriomandi Riisiperes, Metsa 6-11, 2 tuba, 42,2 m2
70 000 kr
korteriomandi Riisiperes, Metsa 8-17, 3 tuba, 49,6 m2
70 000 kr
korteriomandi Turbas, Metsa 3-28, 2 tuba, 52,8 m2
60 000 kr
korteriomandi Lehetu külas, Tamme 6, 4 tuba, 80,3 m2
50 000 kr
elamumaa Ellamaa külas, Side, 51801:001:0457
100 000 kr
ärimaa Turba alevikus, Lehetu tee 10, 51801:001:0435
100 000 kr
ärimaa Vilumäe külas, Vilumäe söökla, 51802:002:0368
70 000 kr
elamumaa Munalaskme külas, Väikenurga, 51802:001:0217
70 000 kr
Täiendav info: 608 7109 või 555 111 08, vallavanem Peedo Kessel.
Harju Maavalitsus teatab Harju maavanem algatas oma 27.04.2010 korraldusega nr 665-k Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harjumaa kergliiklusteed“ ja antud planeeringu kui strateegilise planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise. Teemaplaneeringu eesmärk on maakonna kergliiklusteede võrgustiku planeerimine läbi teekoridoride määratlemise ning selle
võrgustiku sidumine teiste infrastruktuuridega. Planeeringualaks on kogu Harju maakond, välja arvatud Tallinna linn. Planeeringu kehtestajaks on Harju maavanem. Planeeringu ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise korraldusega on võimalik tutvuda Harju Maavalituse kodulehel www.harju.ee/public/ Maakonnaplaneering/kergliiklus/korraldus_665-k.pdf .
Ajalehe "Teataja" reklaamihinnakiri Reakuulutus (<200 tähemärki): Eraisikutele tasuta Valla allasutusele ja valla osalusega ettevõttele tasuta Vallas registreeritud jur. isikule tasuta Vallavälisele jur. isikule 100.-
Reklaammoodul (43x43 mm): Eraisikutele 100.Valla allasutusele ja valla osalusega ettevõttele tasuta Vallas registreeritud jur. isikule 100.-
Nissi valla ajaleht "Teataja"
Väljaandja: Nissi Vallavalitsus Toimetus: Nissi Vallavalitsus, Nissi Vallavolikogu teabekomisjon
Ajaleht "Teataja" ilmub 6 korda aastas. Järgmine number ilmub augustis 2010.
Reklaam ja kaastöö: ajaleht@nissi.ee Materjalide saatmise tähtaeg 01. august.
Vallavälisele jur. isikule 300.Aastase reklaamilepingu soodustus 50% hinnakirjast.
4 KOOL
KULTUUR
Nissi kooli Perepäev 2010
„Kunsti Levipäevad“
Head traditsioonid on selleks, et neid hoida ja Nissi kooli perepäev on kohe kindlasti üks neist. Järjekordne perepäev on saanud läbi, kuid emotsioonid alles helisevad.
Kaie Ehrpais Nissi Põhikooli kunstiringi juhendaja
Osavõtjaid oli võrreldes eelmiste aastatega rohkem: osales 44 peret. Päeva juhatasid muusikaga sisse Nissi Trollid. Esimene ühine tegevus peredele oli orienteerumine, mida viis läbi Maido Kaljur. Kiiremateks orienteerujateks olid perekond Säär, Käsper ja Roosimägi. Kooli staadionil toimusid võrkpallivõistlused, mida viis läbi Teet Lehtme. Osales 5 võistkonda, kelledest parimateks tunnistati võistkond „Keskeakriis“. Taas olid kohal kiiking ja hobused. Proovile sai panna end liiklusväljakul ja täpsuslaskmises, mida viis läbi Kaitseliit. Külas käis Eesti Politsei, mängida sai pinksi ning teha näomaalinguid. Kokandusklassis sai kokata koos Ain Karutoomiga. Vahepalaks olid pannkoogid ja kohvi. Ühise teatevõistluse peredele korraldas kooli hoolekogu eesotsas Merike Koidumetsa ja Riina Kilgiga. Parimaks tunnistati võistkond Lall & Käsper. Toreda päikselise päeva lõpetas Hendrik Sal-Salleri kontsert. Päeva juhtis Gaute Kivistik. Aitäh kõigile toetajatele ja Nissi kooli peredele, kes oskavad hinnata ühiselt veedetud aega. •
Turba õpilased käisid Muraste Looduskoolis Kristel Kadak
Muraste Looduskool asub Suurupi poolsaarel Muraste mõisapargis. Paikkonna loodus pakub huvilisele vaid mõnetunnise jalgsimatka jooksul võimalust külastada erinevaid maastikutüüpe ja tutvuda nende asukatega. Selline rikkus niivõrd pealinna ligiduses on määratu aare, mis ettevaatlikul ja oskuslikul kasutamisel võimaldab anda loodusteavet ja -haridust paljudele Tallinna ja Harjumaa elanikele - esmajärjekorras aga kindlasti loodusõppe järele janunevatele õpilastele ja õpetajatele. Kõigile Tallinna ja Harjumaa koolidele on ette nähtud üks tasuta õppeprogramm ning otsustasime seda pakkumist kasutada. Kuidas aga valida tervest koolist 25 loodushuvilist õpilast? Koostasime koos õpetaja Merike Paltsiga loodusviktoriini, mille viisime läbi 5.-8. klassis. Igast klassist said viis parimat võimaluse osaleda õppeprogrammis. Loodusretk pakkus põnevaid avastusi ning kinnistas juba koolis õpitut. Loodan, et kõik osavõtjad jäid päevaga rahule ning osalevad ka järgmistel kordadel sarnastes ettevõtmistes. Tänan Turba kooli huvijuhti Regina Multrami, kes tegi meiega selle matka kaasa, oli igati abiks ning loomulikult jäädvustas meid toredatele piltidele! •
Teataja 3/2010
ehk Nissi kooli kunstiring Helsingis Teisipäeval, 25. mai varahommikul, kogunesid 11 Nissi Põhikooli 10-14 aastast kunstiringi õpilast kokku, et sõita Helsingisse kunsti vaatama ja tegema.
Helsingis elasime hotellis, mis asus mõnusasti sadama ja kesklinna lähedal, nii oli võimalik soovitud kohtadesse jõuda ilma linnatransporti kasutamata. Kogu reisi vältel joonistasime kõike, mida nägime ja mis meid kõnetas. Lisaks külastasime kahte kuulsat Helsingi kunstimuuseumi. Moodsa kunsti muuseum „Kiasma“ aitas meil mõista ja tõlgendada moodsat kunsti, analüüsida oma mõtteid ja tundeid ja teha neist järeldusi.
Soome riiklik kunstimuuseum „Ateneum“ omab suurimat kunstikogu Soomes, kuhu on kokku kogutud armastatud Soome meistrite teosed ja mitmeid maailmakuulsate meistrite originaalteoseid. Neljapäeva hommikul jätsime maha päikesepaistet ja soojust täis päevad õdusas ja turvalises Helsingi südalinnas, mugava hotelli ja seilasime üle mere tagasi koju. Nende tihedalt toimetamisi ja tegemisi täis päevade jooksul tehtud töödest valmib näitus, millega me võtame kokku oma mõtted, tunded, nähtu ja kogetu. Järgmise aasta jooksul rändab näitus ringi ning saab eksponeeritud neljas erinevas kohas: Nissi Põhikoolis, Nissi Noortetoas, Turba Noortetoas ja Riisipere kultuurimajas. Üritust rahastas läbi Leaderprogrammi Euroopa Liit. Suur tänu Lääne-Harju Koostöökogule! •
Comeniuse olümpiaadil Regina Multram Turba Gümnaasiumi huvijuht
8.- 16. mail osales kuus Turba Gümnaasiumi õpilast Comeniuse olümpiaadil Eisenbergis, Saksamaal. Juba aastaid on Turba kool olnud partnerluses seitsme kooliga Euroopast. Selle perioodi (2007-2010) ühisürituseks oli olümpiaad, kus katsuti jõudu matemaatikas, inglise keeles ja spordis.
praktiseerimine. Individuaalses võistluses aga loeti punkte ja jagati kohti. Meie parima tulemuse saavutas Kaisa. Kogudes 20,5 punkti, jagas ta 5.-7. kohta Itaalia tüdruku ja Küprose poisiga. Kaisa punktid andsid talle tüdrukute arvestuses kolmanda koha. Meie parimad poisid matemaatikas olid Hendrik (15,5 punkti) ja Taavo (14,4 punkti). Eraldi peeti veel arvestust riigiti. Meie kuus õpilast kogusid matemaatika testis kokku 74 punkti ja said sellega neljanda koha.
Väga hästi õnnestus tal pallivise. Hendrikul ja Johannesel oli parim ala kaugushüpe, kus mõlemale mõõdeti 2,22 meetrit. Kokkuvõttes oli Hendrik spordis viies ja Johannes kaheksas. Lisaks võistlustele olid päevad täis suhtlemist ja tegevusi. Küll organiseeriti bowlingut, lauamänge, grillimist ja pallimänge. Kahel viimasel päeval toimusid ekskursioonid. Lapsed said külastada keltide küla, mis asus kohe meie hosteli kõrval. Suurima ela-
Meid esindasid Johannes Holm, Kerttu Hongonen, Taavo Karja, Anette Kaerpõld ja Hendrik Lall 7. klassist ning Kaisa Usberg 6. klassist.
Evi Vendla
Riisipere Kultuurimajas võis 24. aprillil uudistada isetegijate näputööd. Käsitööring oli võtnud sihi osaleda Harjumaa Kaunimate Käsitööde näitusel Harjumaa Muuseumis ja Keila Kultuurikeskuses. Hinnangu tehtud töödele andis Harjumaa Muuseumi juhataja. Vaatamiseks ja imetlemiseks olid oma loomingu välja pannud Mare Tedremaa, Edna Kabel, Helga Aasoja, Juta Lehtme, Selma Leetmaa, Aino Neeme, Tiiu Küti, Maarja Simovart, Janika Printsmann, Eda Tunnel, Karin Ülevaino, Rein Kaljuvee jt.
muse said kõik osalejad aga eksursioonist Reini jõe äärde. Laevasõit, mäkketõus üle viinamarja istanduste ja vaade mäelt olid fantastilised. Vaatamata pikale koduteele, tegi meie seltskond veel peatuse Buchenwaldis (natside koonduslaager Saksamaal). Kokkuvõttes, üheksa päeva kodust eemal, kokku umbes 4200 km bussisõitu, palju uusi sõpru, uued kogemused ja fantastiline loodus. •
Osales ka loovusring ( juhendaja Terje Rand). Välja oli pandud kaarte, ehteid, savist voolimistöid, nahkehistöid, klaasimaali jpm. Käsitööring on hobiring, kus saab õppida uut, õpetada oma kogemusi teistele – nii kasvavad oskused. Kuid mitte ainult oma siseringist ei ammutata kogemusi. Ring tegi huvireisi Kose valda, et tutvuda sealse käsitöötegijate ja nende töödega. Külastati Keila Sotsiaalmaja ja käsitööringi, kus koos prooviti luua asju taaskasutusmaterjalist. Suve tulekul võetakse hoog ajutiselt maha, kuid sügisel ootame taas vanu ja uusi liikmeid näputööd tegema. •
Talgupäev Nissis Anu Parts Nissi Naisselts
Selleaastasele talgupäevale oli vaatamata ilmale tulnud palju erinevas vanuses alevikus ja külades elavaid inimesi. Kohal olid lapsed ja õpetajad Nissi Põhikoolist, Nissi Naisseltsi liikmed, Nissi Maarja Koguduse juhatuse liikmed, Nissi Noortekeskuse töötajad, pensionärid ja alevikurahvas. Kõige noorem talguline oli peaaegu 2-aastane Hugo Sassi. Üheskoos võeti ette lehtede riisumine, heki pügamine ja vanade suurte puude langetamine. Puude langetamisel oli suur abi metsameestest. Siinkohal suur aitäh Teet Lehtmele, Tõnis Tuubalile ja Aivar Künnapuule. Langetatud puud aitas ära vedada Jaanus Ajaots.
Õpilasi saatsid õpetajad Kristi Samberg, Heimar Tihane ja Regina Multram. Kuid meiega oli mõtetes ja telefonitsi ka projekti koordinaator MariAnne Haas. Inglise keele võistlus toimus 10 õpilase vahel. Turbat esindasid Kerttu ja Hendrik. Kertu sai 20 punkti ja jagas 2.- 4. Anette karikat saamas. kohta Saksa tüdruku ja Küprose poisiga. Hendrik jagas 5.- 7. Viimane võistlus toimus kohta. spordis. Osalesid jälle kõik 36 Matemaatika võistlus toimus õpilast. Võisteldi kohalt kaukahes osas. Hommikul pidid gushüppes, topispalli viskes kõik 36 õpilast individuaalselt ja komplekstestis (Parcours). võistlema. Peale lõunat jaotati Eraldi peeti tüdrukute ja poiskõik õpilased kuude meeskon- te arvestust. Tüdrukute parim da, igas meeskonnas üks esin- oli meie Anette. Anette kaudaja igast riigist (Saksamaa, gushüpe ja pallivise olid väärt Küpros, Inglismaa, Itaalia, maksimumpunkte. Kertul tuli Ungari ja Eesti). Suhelda tuli hästi välja pallivise ja Kaisal inglise keeles ja lahendada komplekstest. Kokkuvõttes oli matemaatika ülesandeid. Kerttu kaheksas ja Kaisa kaheMeeskonna töö juures oli olu- teistkümnes. Poistest läks kõiline koostöö ja inglise keele ge paremini Taavol, kes kokkuvõttes saavutas 3.- 4. koha.
Käsitöönäitus
Omapoolse panuse tööde paremaks sujumiseks andis OÜ Nissi Puit, tänu tõstukile sai kokku riisutud lehed hõlpsasti ära viia. Algselt oli kuulutusel kirjas, et igaüks võtab kaasa piknikukorvi. Viimasel minutil selgus aga, et Pähkli
baar teeb talgulistele suppi. Nii said nemadki talgupäevast osa. Päev sujus lõbusalt ja töiselt, hoolimata vahepeal päris kõvasti sadanud vihmast. Elevust töösse tõi fotograaf Juris Ramuls. Tänu temale saab lõbusaid hetki talgupäevast nautida internetis, aadressil http://www.youtube.com (otsisõna: nissivald100). Koristustöid tehti juba enne õiget talgupäevagi. Kultuurimajas koos käivad eakad võimlejad ja raamatukogu ja kultuurimaja töötajad korrastasid ühiselt kultuurimaja ümbrust. Peale õues rassimist sai hetkeks koju puhkama minna. Õhtul oli kultuurimajas talgulistele kauni muusikalise kontserdi ette valmistanud Riisipere kammerkoor koos väikeste laululastega. Kes ei saanud osaleda talgutel, olid tublid oma õues. Võitsid kõik kauni ilme loomisel koduvallale. Suur tänu kõigile, kes 1. mai talgutel olid ja kohtumiseni järgmisel aastal. •
KULTUUR 5
Teataja 3/2010
Kultuurikalender
Menukas näidend Turbas
JUUNI 18.06 kl 18:00
Turba Gümnaasiumi 9. klassi lõpuaktus
19.06 kl 15:00
Lõpupidu Nissi Põhikoolis
19.06 kl 17:00
Turba Gümnaasiumi 12. klassi lõpuaktus
19.06
Turba suur spordi- ja pidupäev
22.06
Jaaniõhtu Lehetus
23.06
Jaanipäev Riisiperes
Turba Kultuurimajas toimus 28. mail hooaja suursündmus esietendus L.Tungali kahevaatuseline näidend „Kuningal on häda”, mida esitasid Keidy Kadak, Kristiine Eliise Kadakas, Merily Petersoo, Adeele Rass ja Sandra Hongonen. See oli üle hulga aja tõeliselt välja mängitud omatehtud teatritükk, mida just meie maja lavalauad väga ootavad. Nüüd sai see taas tehtud. Peale etendust oli rõõmu ikka nii esinejate kui pealtvaatajate silmis. Tänu- ja kiidusõnadega ei olnud külalised kitsid, mis sundis unustama kõik eelnevad proovis olnud raskused! Tublidele tüdrukutele saab veel lisada „Ise tehtud, hästi tehtud!”. Loodan, et Turba Kultuurimaja laval näeme ikka ja jälle oma inimesi mängimas!
JUULI 03.07
Turba ja Riisipere rahvatantsijad osalevad Kalevi võimlemispeol Tallinnas
07.07
Nissi valla eakate ekskursioon LääneVirumaale
10.07
Harjumaa Memme-Taadi XVI Lustipidu Jõelähtme vallas Neeme külas, osalevad Riisipere ja Turba kultuurimaja isetegevuslased
24.07
Lehetu külapäev „Saida Sovhoos“
25.07
Surnuaiapüha Nissi kalmistul: 11:00 armulaud kirkus 12:00 jumalateenistus kalmistul Buss kirikusse väljub kell 10:15 Turbast, 10:25 Lehetust ja 10:30 Nurmest.
31.07
Anne Kuusk, näidendi „Kuningal on häda” lavastaja
Kaunis algatus naisansamblilt Turba Kultuurimaja naisansambel Cantus tähistas oma tegevuse 10. aastapäeva juubelikontserdiga 24. aprillil. Toredal üritusel astusid üles ka endised ansambliliikmed ning Tõnu Kangroni laululapsed. Erilise üllatuse pakkus ansambel, kui lisandusid ka meeshääled. Kuid üllatusi jätkus veel: kontserdil tegi Cantus üleskutse heategevusele „Toetame Turba Kultuurimaja uue klaveri ostmist”. Majale kingiti kaunis kinni pitseeritud läbipaistev korjandusnõu, kus seeme juba sees.
„Miss Lehetu“ ja „Minimiss Lehetu“
Austatud rahvas, teilgi on võimalus teha väikest heategu ühe meie maa hõngulise kultuurimaja uue klaveri ostmiseks. Annetust saate teha a/a 221035027808 (Swedbank), 10002018909000 SEB. Saaja: Nissi Vallavalitsus, märgusõna „kultuurimaja klaver“. Samas ootab korjanduskast kultuurimajas ikka täitmist!
AUGUST 7.-8.08
Nissi valla küladevaheliste spordivõistluste finaal
6.-8.08
Riisipere ja Turba Kultuurimaja tantsurühmad osalevad Saaremaa Merepäevadel
08.08
Harjumaa pensionäride piknikupäev Ääsmäel, esineb Tooma Anni
11.08
Laululusti kontsertreis Viljandisse
14.08
Nissi Naisseltsi Kirbuturg Turbas
20.08
Tütarlastekoor Ellerhein kontsert Nissi kirikus. Dirigent Tiia-Ester Loitme
20.-21.08
Lehetu küla reis Pakri saarele
21.08
Naiskoor Nelli laululaager
21.08
„Soov rännata“ Riisipere pargis laulavad ja pajatavad reisimuljeid Marek Sadam ja Toomas Laur
28.08
Ülevallaline seikluspäev „Hüvasti suvi! Tere kool!“ Riisiperes
Suured tänud naisansamblile Cantus vahva ürituse algatamise eest! Tänud teile, kes on juba annetanud ja ette tänades, kes seda teevad! Anne Kuusk, Turba Kultuurimaja juhataja
Politseiüritus "Turvaliselt kooli" Nissi valla Turba ja Riisipere lasteaia mudilased, kes lähvad sügisel kooli, oskavad nüüd teadlikumalt liigelda, sest Lääne-Harju politseijaoskonna noorsoopolitsei viis läbi eelnimetatud lasteaedades 17.05.2010.a. ja 20.05.2010.a. projekti „Turvaliselt kooli“. Projekti raames räägiti lastele liikluses käitumisest, näidati multifilmi „Ole nähtav!“, kus peategelaseks on vahva liikluskoer Värdi, mängiti „Liiklusmemoriini“, viidi läbi nn „muna ja kiivri katse“ ja muid huvitavaid tegevusi. Lapsed said mäletuseks meeneid ja suu magusaks. Lasteaed sai kingituseks liiklusteemalisi õppematerjale ja mänge, mille eest ollakse tänulikud Maanteeametile. Laura Laan, Kaspar Reinmaa, foto Enely Estaal
Ikka reipal sammul Kummide sahisedes pidurdab Turba Kultuurimaja ees buss ja sellest pudeneb rahvariideseelikutes naisi, õlgadel rahvuslikes mustris kootud keebid. Need on Ridala tantsijad „Tamme daamed”. Peagi saabusid ka „Riisipere tantsumemmed” oma sinistes pottmütsides ja küütseelikutes. Fuajees võtavad neid vastu „Haspeli” pidumeeleolus tantsijad. Säravad naeratused, kallistused, tervitussõnad ja korrapealt on kultuurimaja nagu üks värvikirev lillepeenar. Juba on kohal ka naisrühm „Turba tantsupisik” ning kui publik on saalis kohad leidnus, kõlab „Sünnipäevavalss”, millega Turba „Haspel” alustab oma esinemiskava. Täna, 27. märtsil 2010.a. tähistab „Haspel” oma 15. sünnipäeva. Jah, kes oleks võinud arvata, et see tantsimine nii pikalt kestab! Kui 15.a. tagasi Evi Valdmees, Aino Arula, Leida Tsupsman, Aino Prikk, Elsa Jakobson, Lehte Murd, Elsa Pelska ja Ingrid Bärenklau tantsuks kokku tulid, lubas Ingrid neile ainult „Tühjajutu tantsu” selgeks õpetada, öeldes, et enamaks tal kogemu-
sed puuduvad, aga lugu kujunes teistsuguseks.
dunud aastal, hoolimata east, tantsis meie rühmas!
13.aasta jooksul õpiti vaeva ja valuga, aga ka rõõmu ja rahuldustundega selgeks rohkesti ilusaid tantse, käidi Soome- ja Saaremaal, Norra- ja Rootsimaal, Tõstamaal ja Ellamaal, Hiiumaal ja Harjumaal.
Selle näite kinnituseks võin pajatada ühe loo Tallinna bussijaamast, kus 3 daami äkki mu juurde astusid ja koduselt juttu alustasid. Selgus, et nad on IdaVirumaalt ja osalenud äsja mingil rahvatantsuseminaril Tallinnas. Nad olid kindlad, et minagi tulen sealt. Kui küsisin, kuidas nad sellele mõttele tulid, ütlesid nad „Vaatasime, kui kergelt ja kindlalt te astute, nõnda võib käia vaid rahvatantsija? Nii, et – tantsigem!
Praeguseks on rühma staazikammad liikmed särtsakas Signe Reinmann ja Eha Kalmu ning Aino Oja, kes oma lapsed ja lapselapsedki on tantsupisikuga nakatanud- nemad on vastu pidanud 14 aastat. Hiljem on lisandunud Anni Izmestjeva, Evi Ülevaino, Vilve Samma, Taimi Maidra, Elle Kaarma ja Milvi Saveljeva. Katrin Salep ja Eda Tomikas jaksavad tantsida nii „Hasplis” kui ka „Turba Tantsupisikus”. Olen ikka imetlenud , kuidas Signe, Anni ja Vilve seljavaludest hoolimata on esinemistele tulnud, kui kohusetundlikud on olnud Elle, Taimi ja Milvi, kuidas põlvevalust üle olles on tantsinud Evi. Mis hoiab neid koos? Mida tants neile annab? Vastaksin 3 R-iga! Rõõmu. Reipust. Rühti. Vaadake vaid meie Salme Tartlandi, kes veel möö-
Meie juubelipeol sai imetleda „Tamme daamede” ilusat sujuvat liikumist, noore naisrühma särtsakust ja Riisipere tantsumemmede tantsu puhtust. Paistis, et külalistelegi meeldis meie kava, eriti aga humoorikas „Promenaad”, mis kutsus esile marulise aplausi. Juba teist aastat juhendab meid, Turba naisrühma ja Riisipere rühmi Piret Kunts. Tahame talle soovida vastupidavust, head tervist, kordaminekuid ja ilusat, ilusat suve! „Haspeli” nimel Ingrid Bärenklau
Ellamaa rahvas Ellamaa rahvamajas 1. mail 2010 olid 1131 talgu ning 31299 talgulise seas toimekad ka Ellamaa küla vanad ja kobedad ning noored ja nobedad. Kasutusel olid nii suured kui väikesed tööriistad, millega korrastati Ellamaa rahvamaja sisemus ning ümbrus. Võtsin vedada Ellamaa talgud, kuna MTÜ Ellamaa Küllarenduskeskus ja selle tegemised on minu lapsepõlve kujutluspilt ühe küla ühistest ettevõtmistest. Olen pärit suurest perest ning kogenud seda, et koos töö tegemine laabub kiiremini, lõbusamalt, nauditavamalt kui üksi. Talgud on selleks parim võimalus. Nissi vallas oli teisigi talguid ja tublisid talgulisi. Mõned registreeritud suure üleskutse all, teised vaiksed, ilma suurema kärata. Oluline on, et oma kodu ja selle ümbrusega niimoodi toimetada tahad, et seal endal ja teistel hea olla on. Aitäh kõigile Ellamaa talgulistele ning kiitus kõigile teistele talgulistele! Miina Frank
Jüriööjooks 2010 23. aprillil toimus järjekordne Nissi kooli Jüriööjooks. Nissi koolist oli võistlemas 8 võistkonda. Oma võistkonna olid välja pannud ka Ürjaste küla, Lehetu küla, perekond Ragilo, Nissi Naisselts, Nissi Vallavalitsus, Vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjon, Nissi kooli vilistlased+ ja esindatud oli ka Nissi kooli õpetajate võistkond, kus viimast vahetust jooksis ürituse erikülaline kreekarooma maadluse maailmameister Heiki Nabi. Nissi kooli arvestuses võitis karika 9. klassi võistkond koosseisus: Elerin Källo, Kristi Källo, Sander Roosimägi, Julius Liiv, Jana Pipar ja Lembit Vinogradov. Üldarvestuse karika võitsid vilistlaste+ võistkond koosseisus: Ain Kilk, Raina Vaarmaa, Toomas Joa, Maria Joa, Liina Sinijärv ja Maido Kaljur. Muusikaline vahepala tuli Kernu kooli bändilt.
6 SPORT
Teataja 3/2010
Külade ja alevike spordivõistluste finaal Miina Frank
Nissi valla küladeja alevikevahelised spordivõistlused on pisikesel puhkusel, et koguda jõudu augustikuus toimuvateks lõppvõistlusteks. Võistlusaladeks on planeerinud noolevise, köievedu ja kombineeritud teatevõistlus ja seda nii Nissi valla külade ja alevike arvestuses kui ka Lääne-Harju Koostöökogu (LHKK) piirkonna valdade arvestuses. LHKK valdade hulka kuuluvad peale Nissi valla veel Kernu, Padise, Vasalemma ja Keila vald. Ootame oma lõppvõistlusele nende valdade esindusvõistkondi, kellega meie valla parim (aga võib-olla kombineeritud) võistkond silmitsi saab seista.
I Nissi valla rahvajooks Maido Kaljur maido.kaljur@mail.ee
I Nissi valla rahvajooks toimus 26. mail Turbas. Vaatamata eelnevate päevade ilmaprognoosidele olid ilmaolud normi piires ja kohaletulnud 111 osalejat said täiel rinnal mõõtu võtta oma ea- ja sookaaslastelt. Võistelda-liikuda sai sõltuvalt vanusest neljal distansil + kepikõnd. Kõige tillumatele, kuni kuue aastastele lastele oli mõeldud sportliku vastupidavusala tutvustamine, mis seisnes ilma aja võtuta staadioni ringi läbimises. Küll aga said kohaletulijad näha, et osadel lastel on juba geneetiliselt kaasa antud võistlusvaim ja nad pingutasid väga südikalt vii-
Peale tillumate autasustamist said rajale juba suuremad, kuni 14-aastased lapsed. Ka distants neile oli tõsisem ja ees ootas 1,1 kilomeetrit enese proovilepanekut. Selle distantsi alistasid kõik sellel osalenud ja paremad neist said tunda vallavanema tugevat käepigistust autasustamisel.
Ei saa ära märkimata jätta sellel jooksul mitteosalenud Turba noori poisse-tüdrukuid, kes väga operatiivselt paari minuti jooksul tagasid täielikult osalejate turvalisuse. Edasine ajagraafik nägi ette väikese bussisõidu pikemate distantside startidesse, kus ootas ees 4,2 ja 5,8 km pikkused rajad mööda Läänemaa Terviseteed. Kuigi teadsin ette, et meie vallas sellistele distantsidele osalejaid on raske meelitada, said sellel osalenud endale omas vanuseklassis vähemalt ühe konkurendi, kes neile kuklasse hingas. Võib öelda, et rajarekordid on nüüd olemas ja järgmistel aastatel on kindlasti selle lööjaid kergem kohale meelitada.
Punkte
Ellamaa küla
71
Ürjaste küla
65
Turba aleviku Džinnid
63
Lehetu küla
51
Nissi Põhikool
29
Turba Gümnaasium
28
Tabara küla
10
Riisipere alevik
9
Madila küla
6
Maastikumängu lõppedes ütles peakohtunik Heiki Pajur, et lõppvõistlusele on oodatud KÕIK spordivõistluste sarja aladel osalenud võistlejad. Nissi valla külade ja alevike vaheliste spordivõitluste finaal toimub 7. ja 8. augustil, kuid toimumiskoha jätame esialgu veel teatamata. Võistkondade esindajatele saab info kindlasti olema õigeaegselt kättesaadav. Olete kõik eranditult olnud siiani väga tublid ja üritage siis need päevad selleks ürituseks vabad hoida! ■
Vanuseklass P-8
I
I
Tony Saaliste
2.
Robert Pangsepp
3.
Martin Peebo
4.
Karl Kuusemets
5.
Eerik Varend
6.
Rauno Gutman
7.
Egert Kallus
8.
Kevin Kuuskor
9.
Daniel Kulderknup
10.
Erik Talvet
Emma Ülevaino
11.
Markus Källo
Liisi Ülevaino
12.
Tanel Pajur
Karin Rüüberg
13.
Karl-Enrico Piin
Laura-Liis Kaljur
14.
Hannes Kadak
15.
Steven Petoffer
16.
Erich Voomets
17.
Kelvin Silla
18.
Märten Nõmme
Kardo Kutti
Vanuseklass P-3 I
Sander Dimitrjev
II
Hugo Hendrik Vainlo
III
Jürgen Kauksi
Vanuseklass T-3 I
Lisanna Noortoots
II
Kathrine-Sofie Haljamäe
III
I
Kurmet Kutti
II
Kevin Pikk
III
Markus Kaljur Sten Egert Kaldjärv
Vanuseklass T-4 I
Meribel Nõmme
Vanuseklass P-5 I
Patric Kuuskor
II
Marten Varend
III
Reigo Rebane Orm-Jakob Kuusemets Frederik Kaasik
Miniraja ühisstart.
Martin Pettai Erek
maste meetriteni, et teistest parem olla. Sellised noored oleks kümnekonna aasta pärast eeldatav “materjal” kergejõustiku ja teiste spordialade treeneritele. Et selline pingutus antud olukorras märkamata ei jääks, said kõigi vanuserühmade kolme kiiremat autasustatud medalitega. Ülejäänud lapsed said magusa suutäie ja tugeva pealtvaatajate aplausi osaliseks. Väga positiivne fakt autasustamise juures oli see, et lastele pani medalid kaela vallavanem hr. Peedo Kessel isiklikult. See oli neile suur au, mille märkisid ära ka lapsevanemad.
PÕHIRADA (5,8 km) Vanuseklass N-18 1. Liina Sinijärv
Aeg Harju KEK RSK
25:39
Edasi toimus järjekordne autasustamine ja kuigi algselt oli planeeritud auhinnad loosida, siis “tänu” tagasihoidlikule osavõtule said enamus võistlejad koha oma vanuseklassis kolme hulgas ning valisid endale sponsorite abiga soetatud auhindade hulgast meeldivama eseme. Erilised tänud ürituse sponsoritele: Nissi Vallavalitsus, Ain Kilk, Taavi Ehrpais, Juhan Särgava, Jaak Vackermann ning korraldustoimkonnale-kohtunikele: Jaan Avik, Katrin Õisma, Liina Sinijärv, Elina Kutti, Rando Komissaarov, Kustas Sinijärv, Laine Sinijärv, Tenno Alamaa, Thea Kaljur
1. Ats Sõnajalg
20:07 23:24
Kohtumiseni järgmisel aastal! ■
3. Priit Laanekivi
Riisipere
Vanuseklass N-21 1. Elina Kutti
30:26
Aeg Ürjaste küla
28:40
LÜHIRADA (4,2 km)
Eesti Worldloppeti Klubi
19:46
1. Harry Säär
Nissi PK
17:17
2. Julius Liiv
Nissi PK
17:26
Nissi PK
27:40
3. Toomas Joa
Turba Gümn.
19:18
4.
Turba Gümn.
19:51
JohannesJoonas Joa
2. Jaak Vakermann
32:12
Vanuseklass N-45
Aeg
Vanuseklass T-16
30:00
1. Marleen Kuusk
30:45
Vanuseklass M-50
Aeg
1. Maido Kaljur
23:02
Harju KEK RSK
Helmi Holm Mari-Ella Gendrikson Eleri Heinsalu Sanna Ylönen Elis Maris Lilleorg Carolin Veltson
Vanuseklass P-6 2. Frank-Aron Ragilo 3. Jan-Janis Lazarev Jürgen Lehtme Markus Pipar Karl-Erik Viikmäe
3. Laura Lall
1. Ain Kilk
Harju KEK RSK
III
2. Casandra Kokman
Vanuseklass P-16
2. Liis Lille
Kirke Jõeste
1. Siiri Kaljumäe
Aeg
1. Juta Lehtme
II
Vanuseklass T-6
Vanuseklass M-40
2. Ain Karutoom
Veronika Šušarin
Ragnar Velberk
Antud üritus saab toimuma iga aasta viimasel maikuu kolmapäeval.
2. Jaagup Liiv
I
Küll aga sattusid korraldajad sundolukorda korraldamaks järgmise ürituse, et kõik auhinnad saaks jagatud. Kindlasti saab see toimuma, kui kõik head ideed on välja käidud huviliste poolt. Selleks head nuputamist ja asjalike ettepanekute esitamist.
Aeg
Harju KEK RSK
Vanuseklass T-5
1. Mario Marjasoo
Vanuseklass M-21
Aeg
Aeg Märjamaa
Vanuseklass N-21 1. Martine Ausing-Pipar
31:56
Aeg Märjamaa
31:57
MINIRADA (1,1 km)
Vanuseklass P-2
Vanuseklass P-4
Praeguseks on võisteldud kaheksal alal: mälumäng, bowling, ujumine, rahvastepall, suusatamine, võrkpall, volbriööjooks ja maastikumäng. Pärast neid alasid on punktiseis järgmine:
Võistkond
TILLURADA (400 m)
Birgit Talvet
KEPIKÕND (4,2 km) Tiiu Belimova
Riisipere KM eakad võimlejad "Puruvanake"
Laine Sinijärv
Ürjaste küla
Vanuseklass T-8 1.
Kaia Einla
2.
Kristel Saul
3.
Valeria Šerstnjov
4.
Grete Väljaots
5.
Angeelika Varisalu
6.
Eliise Kadak
7.
Chatreen Liiver
8.
Hannaly Kirsika Kaldjärv
9.
Kristi Priimägi
10.
Egle Silla
11.
Kristi Pajur
Vanuseklass P-10 1.
Randel Vinkler
2.
Margus Polma
3.
Ardo Vinkler
4.
Anton Koptei
5.
Keio Laht
6.
Rait Elias
7.
Rainer Leppik
Vanuseklass T-10 1.
Angela Rei
2.
Leila Topkina
3.
Elis-Maria Oldekopp
4.
Heili-Eliise Vainlu
5.
Gerda Kiisa
6.
Ketlin Linnas
7.
Virge Laak
Vanuseklass P-12 1.
Timo Saaliste
2.
Kerdo Lassi
3.
Georg Lindvee
Vanuseklass T-12 1.
Marta-Marleen Tamm
2.
Carol Väljaots
Vanuseklass P-14 1.
Toomas Joa
2.
Riigo Kärner
3.
Daniel Rei
4.
Johannes-Joonas Joa
5.
Peeter Riiv
Vanuseklass T-14 1.
Marleen Kuusk
TERVIS
Teataja 3/2010
Hooldusravist Eesti Haigekassa
Käesoleval aastal muutus hooldusravi eest tasumise kord. Hooldusravi on õendustegevus, mida osutatakse nii statsionaarselt (haiglas) kui ambulatoorselt (koduõendus, vähihaigete kodune toetusravi). Õendushooldusravi on teenus, mida pakuvad erinevad tervishoiuteenuse osutajad patsiendile parima võimaliku elukvaliteedi/toimetuleku saavutamiseks või säilitamiseks. Hooldusravi näidustuse hindab ja hooldusravile suunab patsiendi eriarst peale aktiivravi statsionaaris või perearst kodust või hooldusasutusest saatekirjaga. Hooldusravile suunatakse eelnevalt uuritud stabiilses seisundis haiged, kes ei vaja aktiivravi, küll aga ööpäevaringset õendushooldust tervise ja toimetulekuprobleemide lahendamiseks. Haiglatingimustes osutatavas hooldusravis on omaosaluse kehtestamine olnud päevakorras mitmeid aastaid. Juba 2004. aastal heaks kiidetud Eesti hooldusravivõrgu aren-
gukavas peeti oluliseks hooldusravi rahastamist mitmest allikast (omavalitsus, haigekassa, inimene ise), sest ainult haigekassa vahenditest ei jätku kõigile ravivajajatele. Arengukava eesmärkideks on parandada hooldusravi teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning pakkuda mitmekülgsemaid ,sh eriti koduse hooldusravi teenuseid. Alates 1. jaanuarist 2010 kehtib statsionaarsele hooldusravile patsiendi omaosalus 15%. ja haigekassa osalus 85 %. Haigekassa maksab ühe hooldusravi päeva eest raviasutusele 632,62 krooni ja 30 päeva ravi eest 18978,60 krooni. Patsiendi poolt tasutav osa ühe voodipäeva kohta on 94,90 krooni ja 30 päeva ravi eest 2847 krooni. Ka hooldusravis kehtib sarnaselt eriarstiabile voodipäevatasu 25 krooni päevas ning seda tohib võtta esimese kümne ravil oldud päeva eest ehk maksimaalselt 250 krooni ühe haiglasoleku korra kohta. Statsionaarse hooldusravi kõrval peetakse eriti oluliseks koduse õendusabi teenuste arendamist, see on inimesele
mugavam, ta saab edasi elada oma kodus ning tuleb rahaliselt nii ühiskonnale kui ka inimesele või tema omastele odavam. 2010 aastal võimaldab omaosaluse kehtestamine statsionaarses hooldusravis rahastada kvaliteetseid hooldusraviteenuseid 13% enam võrreldes eelmise aastaga. Muudatus võimaldab pakkuda 14% rohkem ambulatoorset hooldusraviteenust. Ambulatoorsed hooldusravi teenused ,sh koduõendusteenus, on inimesele tasuta, nende eest maksab tervishoiuteenuse osutajale haigekassa. Koduõendusvisiidil tehtavate toimingute hulka kuuluvad: õendushooldusplaani koostamine, õendusalane nõustamine, patsiendi põetamine, raviprotseduuride ja teatud laboriuuringute tegemine. Iseseisvalt osutatavad õendusabi tervishoiuteenused on sotsiaalministri määrusega määratletud. Koduõendusteenuse saamise aluseks on arstlik otsus, nii teenuse osutamise alustamiseks kui ka lõpetamiseks. .Koduõendust vajavad krooniliste haigustega patsiendid, kes ei tule iseseisvalt kodus toime õe oskusi nõudvate toimingutega. Enamasti on tegemist üle 65- aastaste inimestega. •
Kuidas ravimite eest vähem maksta?
Eesti Haigekassa harju@haigekassa.ee
Õige vastus: küsides apteegis sama toimeainega ravimite hulgast soodsaimat. Ravimites on mitmeid aineid, aga ainult ühel neist (mõnikord ka rohkematel) on raviv toime. Selliseid aineid nimetatakse toimeaineteks. Teised ravimi koostisosad ehk abiained annavad kas värvi, hoiavad ravimit koos vms. See kehtib nii käsimüügis vabalt saada olevate kui ainult retsepti alusel müüdavate ravimite kohta. Sama toimeainega ravimeid on sageli mitmeid, kuid maksavad - erinevalt. Miks? Hind sõltub sageli sellest, kas tegu on originaal- või geneerilise ravimiga.
Mis on originaalravim, mis on geneeriline ravim? Ravimi teekond, alates selle loomisest kuni apteegiletile jõudmiseni on kallis ning pikk protsess. Seepärast on ravimi leiutanud ja turule toonud firmal õigus patendiajale ehk ravimi ainumüügiõigusele (tavaliselt umbes 10 aastat), et saada oma leiutatud nn originaalravimist kasu ning säilitada motivatsioon ka edaspidi uute ravimite väljatöötamiseks. Peale patendiaja lõppu võivad hakata ka teised firmad tootma ravimit, mis sisaldab täpselt sama toimeainet kui originaalravim ning on mõeldud täpselt samade haiguste raviks. Neid nimetatakse geneerilisteks ravimiteks, vahel
kasutatakse ka nimetust koopiaravimid või geneerikud. Geneeriline ravim on sama efektiivne, ohutu ja kvaliteetne kui originaalravim, kuna sisaldab sama toimeainet samas koguses kui originaalravim ja on kontrollitud Ravimiametis.
Geneerilised ehk koopiaravimid on reeglina odavamad kui originaalravimid, erinevatel geneerilistel ravimitel võib olla erinev hind, kuid nad on kõik sama efektiivsed, kvaliteetsed ja ohutud.
Miks on hind erinev? Geneeriliste ravimite tootjad ei kanna kulutusi, mis on seotud ravimi leiutamisega ja turule toomisega. Samuti ei pea geneerilise ravimi - tootja läbi viima kalleid kliinilisi uuringuid, tõestamaks ravimi toimet konkreetse haiguse korral, nagu seda teeb originaalravimi tootja. Seetõttu -saab geneerilise ravimi tootja müüa ravimit tunduvalt odavamalt kui originaalravimi tootja. Tavaliselt on apteegis müügil erinevate ravimitootjate poolt valmistatud sama toimeainega geneerilised ra-
vimid, - nende hinnatase võib olla erinev, kuid nad on kõik sama toimega.
Osake ja julgege apteekrilt küsida odavaimat ravimit Arstil on kohustus kirjutada ravimiretsept enamasti toimeainepõhiselt ehk viisil, mis apteegis võimaldaks inimesel valida talle sobivaima hinnaga ravimi. Samuti on apteekril kohustus pakkuda inimesele kõige soodsamat sama toimega ravimit, kuid osake ja julgege seda kindlasti ka ise küsida!
Kokkuhoid võib olla märkimisväärne Võtame näiteks suhteliselt sageli (eriti vanemaealiste hulgas) esineva kõrgvererõhktõve ja sellega tihti kaasuva kolesterooliprobleemi. Vererõhu ja kolesterooli ohjamiseks on harilikult vaja enamat kui ühte ravimit. Haigekassa tehtud arvutused näitavad, et kui inimene tarbib Eestis hetkel enimkasutatavakaubamärgiga vastava toimeainega vererõhu ja kolesterooli ravimeid, maksab ta kuus umbes 310 krooni. Kui ta kasutaks aga soodsaimaid saadaolevaid sama toimeainega ravimeid, maksaks ta kuus 85 krooni. Vahe ühe kuu kohta on 220 krooni, aasta peale tuleks kokkuhoid aga juba ligi 3000 krooni. Seega tasub apteegist soodsaimat sama toimeainega ravimit alati küsida! •
TURVALISUS 7
Päästeamet ujumisest Gert Teder MTÜ Selts Eesti Vetelpääste
Päästeamet paneb inimestele südamele: „Kui võtad – võta kuivalt. Traagiliste tagajärgedega õnnetused saavad tihti alguse alkoholist“. Joobes ujumisest kirjutab pikaaegne päästja, vetelpäästja ja Eesti Päästemeeskonna liige Gert Teder.
Kuidas joobes inimesed ära upuvad Joobes inimesed upuvad, sest ei saavuta hingamise ja liigutuste vahel rütmi ja hingavad vales kohas. Enamasti uputakse üsna kalda lähedal. Inimestele on kinnistunud arvamus, et purjus inimene hindab oma võimeid üle ja upub just sellepärast. See on ka mõnel juhul tõsi, kuid minu kogemus näitab, et uppunud inimesed leitakse enamasti üsna kalda lähedalt, mitte kaldast väga kaugel. See näitab, et ujuma minnes uppumisel ei ole mingit pistmist võimete ülehindamisega. See pole nii, et joobes inimene on tundnud, et suudab ujuda 50 ringi ümber saare ja siis upub ära.
Probleem on hoopis selles, et joobes inimene arvab, et kõik tema keha funktsioonid toimivad samamoodi nagu kainena, kuid paraku nii see ei ole. Uputakse üsna selle koha lähedal kust vette mindi.
Joobnul puudulik tasakaal Joobes inimese liigutused kaotavad loomuliku koordinatsiooni. See kehtib nii alkoholijoobe kui narkojoobe kohta. Joobes inimene kipub tuikuma ja kergemini tasakaalu kaotama. Kui sa maa peal kõnnid ja komistad ning kukud, lööd ennast ära. Vees ei ole meil aga pidepunkti maapinnaga, seal me hõljume ja lisaks eelnevale ei saa me vee all hingata. Häiritud tasakaalu tõttu tehtud viga on vees hoopis teiste tagajärgedega.
Ka heal ujujal joobnuna halb koordinatsioon Ka kõige parema ujuja koordinatsioon on joobes olekus häiritud. Vees ujumiseks on vaja saavutada rütm lihasliigutuste ja hingamisliigutuste vahel. Kui koordinatsioon on paigast ära, ei liigu inimene rütmis ning võib vales kohas ehk vee all hingata. Inimene
tõmbab endale vett sisse ja upubki purjus peaga ära, sõltumata sellest kui hea või halb ujuja ta on.
„Kuiv uppumine“ Inimene võib uppuda ka nii, et lahangul meedikud inimese kopsudest vett ei leia. Nagu öeldud, ei saavuta purjus inimene hingamise ja liigutuste vahelist rütmi, hingab kord ühtepidi, kord teistpidi ning tekib moment, kus ta võib sisse hingata õhku veega pooleks. Vesi satub ootamatult tema hingamisteedesse. Organismil on aga olemas kaitsereaktsioon. Teatud asju teeb organism niimoodi, et me ise seda kontrollida ei suuda. Kui hingamisteedesse satub vesi, mis ei tohiks seal üldse olla, tekib reflektoorne hingamisteede sulg. Hingamisteed sulguvad, häälepilu tõmbub kokku, et vesi kopsu ei satuks. Aga ka õhku ei pääse enam sisse. Sellest hetkest hakkab lämbumine. Hädasolija käitumine ja liigutused on identsed uppumisele. Lahangul aga meedikud inimese kopsust vett ei leia, kuid ikkagi on surma põhjus vesi. ■
Sotsiaalvalve teenus kindlustab hädalisele kiire abi Eakate inimeste ning nende nooremate sugulaste igipõline mure ja probleem seisneb selles, kas nende eakas sugulane tuleb üksi kodus olles turvaliselt toime. Pidev muretsemine viib nii mõnegi inimese mõtted hooldekodule, kus vanainimene on hoolduspersonali silme all ning probleemide korral on abi käeulatuses. Samas teame ka seda, et ega inimesed hea meelega oma kodust lahkuda ei soovi ning veedaksid oma vanaduspäevi ikka oma armsaks saanud kodus. Meditech Estonia OÜ on selle aasta kevadest käivitanud üleEestilise sotsiaalvalve teenuse, mis juhatuse liikme Paavo Ala sõnul loob vanurite ning puuetega inimeste hoolekandes täiesti uue kvaliteedi. Pidevalt käeulatuses olev häirenupp võimaldab vajadusel kohe abi kutsuda ja end kodus turvalisemalt tunda. Sotsiaalvalve teenus aitab eelkõige eakaid, aga ka puuetega inimesi, kes ühtpidi soovivad iseseisvat elu, teiseltpoolt aga vajavad kindlustunnet, et kui peaks näiteks inimene kukkuma, aga ise püsti ei saa, siis abi on ühe nupuvajutuse kaugusel. Ka väga eakad teenuse tarbijad kinnitavad, et teenus annab juurde kindlustunnet, valveseade on väga lihtne ja selle kasutamist ei peaks küll keegi pelgama. Süsteem koosneb tavatelefoni või GSM võrku ühendatud hoolekandetelefonist ja randmel kantavast paanikanupust. Paanikanupule vajutades võtab sotsiaalval-
vesüsteem koheselt ühendust teenusepakkuja ööpäevaringselt töötava häirekeskusega. Süsteem võimaldab kahepoolset suhtlemist abivajaja ning häirekeskuse operaatoriga ning peaks võimaldama abistajatele teate edastada oma korteri või maja igast nurgast eeldusel, et vaheuksed on avatud ning abivajaja kuuleb hoolekandetelefoni kõlari kaudu vestlevat operaatorit ning vastupidi. Vastavalt häire sisule informeerib operaator kliendi kontaktisikuid, kelleks võib olla naaber, lähedased vm, või kriitilise olukorra puhul kiirabi, päästeametit, politseid. Kui aga operaator abivajajat ei kuule, siis edastatakse siiski häireteade kontaktisikule, kes läheb kohapeale asja kontrollima, seega ei pea muretsema inimene ka juhul, kui ta asub hoolekandetelefoni kuuldeulatusest kaugemal (näiteks koduhoovis). Süsteemiga saab siduda lisaks veel ka erinevaid andureid, millest kõige olulisemaks on vast suitsuandur, mis lisaks kohapealsele häirele informeerib koheselt ka häirekeskust, mistõttu on võimalik saata koheselt abi teele. Seega aitab uudne sotsiaalvalveteenus lisaks tervisehädadele inimesi ka näiteks tuleõnnetuste või turvaprobleemide korral. Lisainformatsioon: Paavo Ala Juhatuse liige Meditech Estonia OÜ Tel: +372 56 569 998 E-mail: paavo.ala@medi.ee
Sotsiaalvalvesüsteem Sotsiaalvalveseadme komplekti kuulub hoolekandetelefon ning randmel või kaelas kantav häirenupp. Hoolekandetelefon ühendatakse tavatelefoni või mobiilivõrku. Häirenupp töötab valveseadmest kuni 200 m raadiuses. Pakume ka erinevaid lisaseadmeid (suitsuandur, kukkumisandur, liikumisandur jm).
Sotsiaalvalveteenus Häirenupule vajutades võtab valvesüsteem ühendust ööpäev läbi töötava häirekeskusega. Kõnekeskus võtab häireteate vastu, püüab kliendiga suhelda ja välja selgitada häire põhjuse/probleemi tõsiduse ning seejärel: a) lahendab probleemi telefoni teel b) teavitab kliendi kontaktisikuid (naaber, sugulane vm.) c) äärmuslikes olukordades kutsub välja kiirabi, päästeameti, politsei vm.
Hind Täisteenuse korral, mis sisaldab seadmete renti, paigaldust, hooldust, ööpäevaringset kõnekeskuse teenust ning tehnilist tuge, maksab 490 krooni kuus.
8 ELU
KUULUTUSED
Saemehed Nissi kuuma päikese all Kaie Ehrpais
15. mai pärastlþunal sai Nissi rahvas kuulda-näha metsameeste tegemisi. Nimelt viidi vallamaja kþrval platsil läbi rahvusvaheline saemeeste jþukatsumine TOP-10. Meeste meeled olid ärevad, lisaks suviselt kuumale päikesele kßttis tegijaid ja pealtvaatajaid ßles vþistluspinge saevþistluse platsialadel. Hoolega jälgiti ja elati kaasa kohaliku mehe Taavi Ehrpaisi sooritustele vþistlusplatsil ja tugev kodukandi toetus aitas-
ki tal vþistluse korraldamise kþrvalt erinevaid alasid hästi sooritada.
Kogu vþistlus koosnes viiest erinevast alast: saemontaaŞ, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine, langetamine, laasimine. Puude langetamine ja täpsussaagimine toimus metsas Vardil, saemontaaŞ,
Nissi Vallavolikogu ja Vallavalitsus tervitavad vallarahvast Vþidupßha puhul ning soovivad ilusat Jaanipäeva!
Nissi Jaanipäev
Rahvusvahelises vĂľistluses olid eestlaste kĂľrval edukad ka soome mehed: esikoha vĂľttis Andres Olesk (Valga Puu OĂ&#x153;), teine koht läks Soome Esa Tumeliusele (Silvesta UPM) ja kolmanda koha viis Jarmo Laatikainen (Metsahallitus) jällegi Soome. Ă&#x153;ldarvestuse neljas koht kuulus Taavi Ehrpaisile (Alemaa ja Mets OĂ&#x153;) ning viiendaks tuli Martin Muttik (Valga Puu OĂ&#x153;).
Teataja 3/2010
23. juunil 2010, algusega kl 15:00 Kontsert, Jaanivolle vþrkpallis, vþistlusmängud lastele, batuut, miniloomad, ponisþit, näomaalingud, rammunaise ja -mehe vþistlused jpm. Sßßtame Jaanitule. Tantsitab ansambel Trahter. Toitlustab "Maeru Trahter"
Hea Ă&#x153;rjaste kĂźla elanik! Lähimas tulevikus on plaanis moodustada Ă&#x153;rjaste KĂźlaselts. Kui oled aktiivne ja soovid kogukonna elus kaasa lßßa, siis palun registreeru Elina Kutti juures elina51@hot.ee. Anna aga julgesti teada, siis saab juba kokku leppida täpsemalt aja ja koha.
Taavi Ehrpais saemontaaĹži sooritamas.
kombineeritud järkamine ja laasimine tehti publiku silme all Nissis.
KĂźllap oli neidki saemehi, kes vĂľistlusärevuses lasid end häirida pealtvaatajate olemasolust, kuid raievĂľistlus on sport ja publik kuulub siia juurde. Eesti raiemehed on edukalt vĂľistelnud maailma parimatega ning on koju toonud vĂľistkondliku maailmameistritiitli. Raie maailmameistrivĂľistlused toimuvad iga 2 aasta järel ning Eesti vĂľistkonna koosseisu pääsevad 4 parimate tulemustega vĂľistlejat järgmiste vĂľistluste kokkuvĂľttes: TOP10, Eesti meistrivĂľistlused ja Kevadkarikas. Nissis pakuti publikule lisaks vĂľistluse jälgimisele veel erinevaid tegevusi: nĂźri saega ketta saagimine, täpse kaaluga noti saagimine ja puumahlade degusteerimine. Neli erinevat jooki (kĂźlmutatud kasemahl, kĂźlmutatud vahtramahl, pastĂśriseeritud kasemahl ja suhkruvesi) määrasid täpselt ära 2 inimest: Monika Naudi ja Hannaliina RakovitĹĄ. â&#x20AC;˘
Meie hulgast on lahkunud: aprillis: Vladimir Balabin (Riisipere) Milvi Ĺ eveljova (Turba) mais: Johanna Roosi (Riisipere) Hermann JĂľerand (Turba) Ilmar Sorgin (Riisipere) Eda Kumari (Ă&#x153;rjaste) Anfisja Sorokina (Riisipere)
Juubilarid: mais: Iivo-Vello Dorbek 70 Lembit Nþmme 70 Juhan Leetmaa 70 Elga Salep 75 juunis: August Kivimägi 85 Aita Lang 80
Uued vallakodanikud:
Nissi naised nĂźri saega saagimas.
OST-MĂ&#x153;Ă&#x153;K märtsis: Robin Klemm aprillis: Mihkel Kensap mais: Moonika TĹĄernikova Keito Väljaots Ketrin Urgas Ander Pihla
Lugupeetud seltsinaised ja â&#x20AC;&#x201C;mehed endisest Saida Sovhoosist! Lehetu KĂźlaselts kutsub teid 24. juulil Lehetu kĂźlapäevale stiilis
â&#x20AC;&#x17E;Saida Sovhoosâ&#x20AC;&#x153; Päevakava:
Ă&#x2022;htust meeleolu hoiab Ăźleval 12:00-17:00 Kogunemine, registreerimine Audru JĂľelaevanduse Punt 13:00-17:00 Ekskursioonid endises Saida sovhoosi Keskuse osakonnas. KĂľhtu täidab Cateserv OĂ&#x153; Endiste aegade meenutused (jutustused, näitus). 18:00-24:00 PRAASNIK Osalustasu 100 krooni Lipu sissetoomine Ă&#x2013;ĂśbimisvĂľimalus 25 krooni Sovhoosi viimase direktori kĂľne Riietus soovitavalt â&#x20AC;&#x17E;sovhoosiaegneâ&#x20AC;&#x153; â&#x20AC;&#x201C; LĂľbus eeskava Lehetu rahvalt vĂľimalus laenutada Lehetu KĂźlaseltsilt KĂźlaliste sĂľnavĂľtud Info ja eelregistreerimine kuni 21. juulini telefonidel 50 38 460 Olvia ja 56 253 367 Rita
Ostame metsamaterjali, raieĂľigust ja metsakinnistuid. Tel: 56673968 â&#x2013; KĂźttepuude mßßk. Mßßme aastaringselt lepa, kase, saare ahju-, pliidi- ning kaminapuitu, koos kohaletoomisega. Tel: 56464334 â&#x2013;
TEENUS Balti Puurkaev pakub teile kaevude puurimist, projekteerimist, kaevude pesu, pumapade mßßki ja paigaldust. Kontakt: 52 17 415 ja 50 42 999, www.baltipuurkaev.ee â&#x2013; Teostame ventilatsioonitĂśid, nii firmadele kui ka eraisikutele. Vajadusel projekti koostamine. Olemas vajalikud litsentsid. Tel. 566 455 84, andrei@eurovac.ee â&#x2013;
Ostame metsamaterjali, raieĂľigust ja metsakinnistuid.
www.metsaliitto.ee m Tel:
e-post: UFFU MFIUNF@metsaliitto.DPN
www.metsaliitto.ee