Page 1

OKTOOBER 2008

SISUKORD Noored kaitseliitlased ja nendne tegemised M.Tsupsman lk 2

Sostiaalministri pöördumine Nissi valla Pensionäride Ühenduse poole lk 2 Eesti Haigekassa kindlustuskaitse tekkimiseks ei piisa üksnes maksukohustuste täitmisest nagu sageli ekslikult arvatakse.

lähemalt lk 3 Nooretl oma koht kus koku saada. N.Sereda lk 3 Kooliaasta algus Nissi valla koolides lk 4 ja 5 18. oktoobril kogume jäät meid, lähemalt lk 6 Kuhu huviringi minna lk 6

Kakskümmend aastat direktor? Imetlusväärne ja uskumatu!!!

Härra Viktor Juhanson, 20 aastat direktorina!

Elas kord Turbas perekond Juhanson. Neil oli kaks poega, Aleksander ja Viktor. Mõlemad poisid lõpetasid kenasti kohaliku kooli, Turba Keskkooli. Aleksander hakkas oma elu elama, aga meid huvitab Viktori käekäik. Ta õppis Tartu Ülikoolis matemaatikat ning pärast selle lõpetamist teenis Kaliningradis sõjaväes. Seal algas ka pere-elu ning sündis poeg Martin. Siis algas karjäär õpetajana. Esialgu Keilas, siis Turbas matemaatikuna. 1988. aastal valiti ta Turba Keskkooli direktoriks. Tema kõige suurem oskus on luua enda kõrvale toimekas ja tugev meeskond, keda ta saab igati usaldada. Kolleegina on Viktor osavõtlik ja kannatlik. Nii võib tema juurde alati minna mingi uue ideega või murega. Kui kohest lahendust ei ole, siis saad vähemalt südame kergemaks. Juhul, kui aga sinu idee on kasulik kogu koolile, hakkab see ka Viktori peas oma elu elama ja siis on varsti näha tegutsemist. Nii edenes meie Comeniuse-programm, mille käigus on nii õpetajad kui õpilased saanud reisida ja kogemusi omandada. Korvpalliklassi projekt on samamoodi tema tugeval toetusel teoks saanud, meie kergejõustiklased on oma saavutused tema toetusel teinud ning laulukoor võistleb igal aastal mõnel huvitaval konkursil üle terve maailma. Iga kord, kui mõni õpetaja läheb oma lastega olümpiaadile, siis on alati direktor see, kes esimesena uurib, kuidas läks. Samuti jälgib ta igapäevatööd ning uurib personaalselt, kuidas ühel või teisel kolleegil läheb. Muidugi elab ta kaasa lõpueksamitele. 12. ja 9. klass tunnevad tema isalikku toetust iga eksami eel.Kui nüüd hoolega mõelda, siis Turba Gümnaasium ei oleks praegusel kujul olemas, kui ei oleks direktoriks härra Viktor Juhanson. Kool on oma direktori nägu. Ja see nägu vaatab optimistlikult tulevikku, on empaatiavõimeline ja edumeelne.

Turba Gümnaasium direktoril, Viktor Juhansonil, täitub sel aastal 20 aastat tööstaaži. Kõik need 20 aastat on hr. Juhanson olnud hooliv õpilaste ja õpetajate suhtes ning loonud meeldiva töö- ja õppekeskkonna. Direktor Viktor Juhanson teab õpilasi nimepidi, tunneb huvi õpilaste käekäigu vastu, arvestab igaühe personaalseid võimeid ja vajadusi ning suhtleb õpilastega vabalt ja lugupidamisega. Ta leiab aega vestelda nendega, kellel on probleeme. Õpilased pole teda kunagi näinud vihasena ega kuulnud karjumas. Ta on rahulik, tasakaalukas ja tähelepanelik. Meie direktor on alati avatud uutele ideedele. Ükski idee ei jää teostamata vahendite puudumiste pärast. Kui on mõte, leiab ta sellele ka teostusviisi. Tänu temale on meie koolis avatud eraldi klass korvpallist huvitatutele ning Turba Gümnaasiumi Lastekoor palju võimalusi saanud.

Kolleegid Turba Gümnaasiumist KOOS TEEME PAREMINI Miina Frank

Tadžikid Nissi vallas lk 2

VABANDUSED Vabandan Maie Joaveski ja Galina Maiboroda ees, kuna eelmises valla lehes sattusid sisse vead. Galina Maiboroda on Munalaskme Hooldekodu töötaja.

Samuti juhin tähelepanu eelmises lehes avaldatud loomade hoiupaiga telefoninumbrile, see on 621 7746. Miina Frank

Nissi valla volikoguliikmete ja vallaametnike initsiatiivil sai teoks arenguseminar Nissi valla arengusuundade läbivaatamiseks. Seminari töösse kaasati HEAKi juhataja Kaupo Reede, kes rääkis arengukava kui ajas muutuva dokumendi olulisusest kõikide otsuste tegemisel, mis puudutavad valla kogukonna jätkusuutlikkust ja heaolu. Esimese punktina vaadati läbi arengukava täitmine ning vallavanem Heiki Pajur tutvustas olulisemaid protsesse 2008. aastal. Samuti kaaluti kas peaks algatama arengukava muutmise protsessi. Kaupo Reede andis ülevaate Harju maakonna arengusuundadest ning seminari käigus tehti ettepanek lisada Riisipere-Haapsalu raudteeprojekt valmivasse Harjumaa arengustrateegiasse. Esimese päeva teisel poolel arutleti taastuvenergiale ülemineku võimalustest Nissi vallas ning keskkonnanõunik Mart Mets tutvustas eelnõud „Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks”. Kaie Saar andis ülevaate Nissi valla lasteaedade hetke-

Hr. Juhanson on aktiivne mitte ainult koolis vaid ka väljaspool kooli. Ta tunneb huvi, millega tegelevad õpilased väljaspool kooli ja pakub ka ise neile tegevust. Koolis tegeleb klassidevaheliste üritusega nagu sops ja muusikaviktoriin ja suvevaheajal Turba Laste Spordimängudega. Direktor Viktor Juhanson teeb oma tööd hinge ja südamega. Seda tunnevad nii õpilased kui ka õpetajad ja inimesed väljaspool kooli. Turba Gümnaasium õpilased on õnnelikud, et neil on nii hea ja tubli direktor nagu härra Juhanson on. ÕOV - Kristi Kaljundi, Merilin Oldekop, Kaspar Aas, Karin Karutoom

seisust. Väga elavat arutelu tekitas teema „Kas oleks olulisem tõsta lasteaia pedagoogide palkasid või luua juurde lasteaiakohti?“, millega seoses pearaamatupidaja Reet Sandviku ettekanne lasteaia pedagoogide palgatõusu mõjust valla eelarve tasakaalule mõjus ergastavalt. Kaupo Reede tõi välja ka selle teema seotuse valla arengukava põhieesmärgiga, tuues ka näite finantsvahendite mahu olulisest sõltuvusest elanike tööhõivega. Seoses MTÜde rahastamisvõimaluste laienemisega Leader fondide avanemisel, tegi vallavanem ettepaneku muuta MTÜde toe-tamise põhimõtteid valla eelarvest, millega seminaril osalejad ka nõustusid. Räägiti ka liikluskorraldusest valla sees ning arutati selle erinevaid arengusuundi. Kogu esimese päeva teemaarendus ei tahtnud lõppeda ka seltskondlikus osas. Teist seminaripäeva alustati SWOT analüüsiga võimalikust valdade ühinemisest. Nelja grupitöö tulemusena selgusid ühinemise tugevad ja nõrgad küljed ning võimalikud ohud ja võimlaused juhul, kui ühinemine toimuks. Seminari lõpetas lühike veemajanduse- ja kanalisatsiooni arengukava ülevaade seostega rahastamisvõimalustesse. Osalejatelt saadud tagasisidena oli seminar vajalik. Tõdeti, et sarnaste töövormide korraldamine on tulemuslik ja tähtis selleks, et jõuda kogukonna jaoks parimate lahendusteni.

HARJUMAA ÕPETAJAD

AASTA

Harjumaa Aasta Õpetaja 2008 tiitli pälvisid Nissi valla õpetajad Katrin Salep Turba lasteaiast, Maie Vaher Turba Gümnaasiumist ja Annely Ajaots Nissi Põhikoolist. Aasta Õpetaja tiitli eesmärgiks on tõsta esile, tunnustada ja tutvustada üldsusele õpetajaid, kasvatajaid, haridusasutuste juhte jt haridustöötajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks, positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu. PALJU ÕNNE!


2

VALLAVANEMA MÕTTED

Heiki Pajur vallavanem Käin mõnikord ujulas tervisesporti harrastamas, ning kord sattusin sinna samal ajal ühe treeninggrupiga. Grupis oli noormees, kes jälgis teraselt teiste tegevust. Miski ei jäänud ta tähelepanu ega rektsioonita. Kellel puudus ujumismüts või kellel oli sokis auk, kellel olid uued spordijalatsid ja kes ei pannud kappi korralikult kinni. Ainult jälgija ise ei jõudnud lahti riietuda ning kui kõik pesuruumi olid läinud ei olnud ta rahul, et teda keegi ei oota. Sama lugu kordus pesuruumis, kus noormees täpselt jälgis, et kõik teised õieti talitaksid. Tulemuseks oli jälle tema enda jänni jäämine iseenda pesemisega ning lootusetu hilinemine treeningusse. Ka treeningul kui teised olid juba soojenduse lõpetanud, kommenteeris tema veel basseini äärel kaaslaste ujumisstiili ja kiirust ning jagas õpetussõnu. Ujujat sellest poisist kindlasti ei saa, võib olla sotsioloog, kui suudab õppida, aga miks arvan ma, et enamik avalikkusest toimib täna sama moodi. Kriitika tehtule ja prognooside koostamine on meie tugevamaks küljeks selle asemel, et midagi ära teha ja tehtust rahuldust tunda. Kui me kõik, või isegi suur osa otsustajatest, nagu ma täna tunnen, näeb oma osa selle noormehe matkimises, siis võime ennast kiita suurepärase sotsiaalse närvi omamises, aga arengut see paraku ei tõhusta. “Tegijal juhtub” ütleb vanarahvas. Meie tahame ju tegijad olla!

27. septembril tutvus Nissi vallaga Tadžiki Vabariigi viieliikmeline delegatsioon. Euroopa Arengu Instituudi ja Euroopa Liidu ühisprogrammi raames arendatakse endiste liiduvabariikide avalikus halduses tegutsevaid ametnikke ja institutsioone.

Nissi valla Noorte Kotkaste ja Kodutütarde tegemised 2008. aastal Nissi vallas on Kaitseliidu noorteorganisatsioonid tegutsenud aastast 1994. Seega on järgmisel aastal tulekul tegutsemisjuubel. Nissis on algusest peale olnud kotkaste juhendaja Ants Pipar (Pippar) ning tema abikaasa Maie. Pärast Antsu manalateele minekut on poisse-tüdrukuid kantseldanud Maie koos oma suure kotka Martin Lepplaanega. Martin oli ka Noorte Kotkaste Harju maleva vabatahtlik pealik. Turbas alustasime tüdrukute rühmaga 1995.aasta jaanuaris. Vabatahtlik juhendaja oli Merike Tsupsman ja on ka praegu. Ellamaal alustas samal aastal poiste rühm Jaanus Tabuni juhatusel. Vahepeal oli poiste juhiks ka Priit Juhani. Praegu tegutseb Turba rühmas 12 poissi ja 8 tüdrukut. Nii Turba kui ka Nissi rühmad ootavad uusi liikmeid, et kõik noored, kellel veel ei ole jõukohast tegevust, leiaksid ka endale midagi meeldivat. Mida siis noorkotkad ja kodutütred aasta jooksul teevad? Aastat alustab tegelikult talvelaager, kus toimub suusavõistlus. Seda muidugi juhul, kui lund on. Osalejad on alati rahule jäänud. Jaanuaris toimub nüüd teist aastat järjest Sauturi laager, see on Saue ja Turba rühma ühisüritus, mille käigus õpime igasuguseid skauditarkusi (sõlmed, meditsiin, salakirjad, kaardiõpe, orienteerumine). Samasugused laagrid toimuvad ka suviti üle terve maakonna, aga siis on need telklaagrid ning lisaks muule õpivad väiksemad suurte juhendamisel, kuidas panna üles ja pärast jälle kokku suurt ahjuga sissitelki. Igal juhul võib rahul olla, et need lapsed enam metsa ära ei eksi.

Tüdrukutele toimus käsitöölaager, kus pidime välja mõtlema ja nukkudele selga õmblema kodutütre uue suvevormi. Ideid oli palju ja tüdrukud olid usinad nõelavälgutajad, nii et nukud läksid oma uute rõivastega vabariiklikule näitusele. Suvel toimusid legendaarsed paadi- ja jalgrattamatkad, kus loomulikult osalesid ka meie rühmade lapsed. Jalgrattamatk toimus sel aastal juba 14. korda. Saime politseilt kiita, et ratturid on hästi vestidega varustatud ja distsiplineeritud. Aasta lõpetame jälle II advendil Rehemetsa talus jõuluõhtuga. Eelmisel aastal oli see lastel ainuke võimalus lumega möllata ja saaniga sõita, sest hiljem kadus lumi lihtsalt ära. Nii me siis toimetame, vaikselt ja ilma liigse kärata, aga aina edasi.

Eelmisel aastal olid meie lapsed võidukad. Kõige tähtsamal võistlusel, nimelt suurte kotkaste Harjumaa Ernal, sai Nissi võistkond koosseisus Arvi Künnapuu, Ainar Traks, Maksim Zavertailo, Mert Meiessaar esikoha. Kuna kaks noormeest neist said vahepeal 18-aastasteks, siis moodustati vabariiklikule Erna-võistlustele koondvõistkond Nissi ja Loksa poistest ning meie poistest osalesid Arvi ja Ainar ning nad said vabariigis II koha. Milles seisneb Erna-võistlus? (Kõik ei pruugi teada) See on kahepäevane luureretk täisvarustusega + öine luureülesanne. Maha tuleb käia ca 25 km, halvemad kaarditundjad pikendavad oma matka 5-10 km. Väikeste Ernal (ühepäevane matk, pikkus ca 15 km, rajal koos saatjaga) said Turba tüdrukud Kristiine-Eliise Kadakas, Sandra Hongonen ja Kati Nõlvak II koha. Võistlus „Harju pimedad ööd-2008”, mis on Kaitseliidu orienteerumisvõistlus. Rada on kokku 40 km, öine valikorienteerumine täisvarustuses, päevane tegevus oli sõdurioskuste ülesannete lahendamine. Siin sai võistkond Ainar Traks, Mert Meiessaar, Maksim Zavertailo

Ettekande Nissi valla elust tegi vallavanem. Tadžikid, kelle tähtsaim mees delegatsioonis oli kahtlemata Tadžiki Vabariigi presidendi personalipoliitika nõunik Hasan Abduraufovitš ja ka Euroopa Liidu ametnik, olid üllatunud omavalitsuse laiast tegevushaardest ja arengutest nõukogude perioodiga võrreldes.

01. oktoobril sai Nissi vald Põhja-Eesti Päästekeskuselt juba teise tuletõrje alarmsõiduki, mis koos kevadel väljaõppe läbinud 28 vabatahtliku tuletõrjujaga on märkimisväärseks panuseks tuleohutuse algsel tagamisele vallas. „Igasse kodusse suitsuandur“ kampaania raames on Nissi Pritsumeeste Ühing paigaldanud üle 200 anduri, millest on sotsiaalkorterite elanikel juba olnud reaalset kasu.

juba kolmandat aastat. Kutsusime osalema ka Nissi ja Ruila kooli õpilasi, eelmisel aastal Ruila kool osales, sel aastal ei reageerinud naabrid kutsele üldse. Küll aga osalesid võistlusel Saue noorkotkad ja kodutütred, kellele meeldis just salakirjade lahendamise harjutamise võimalus. Osales kaheksa võistkonda, kõik kokkutulnud võitsid ilusa hommikupooliku metsas.

Harju Kodutütarde ringkonna vabatahtlik vanem Merike Tsupsman

Hea Nissi valla Pensionäride Ühenduse pere! Eesti riik saab olla täiejõuline ja arenguvõimeline vaid siis, kui igaüks tunneb end siin koduselt ja tahab ühiskonna elus kaasa lüüa. Aktiivsed eakad rikastavad Eesti elu. Teie tahe tulla kokku, veeta ühiselt aega, arutada tähtsaid küsimusi, harrastada lemmiktegevusi ning õppida juurde uusi on eeskujuks ka noorematele. Soovin teile jaksu ja rõõmu ikka koos käia, kaunist rahvusvahelist eakate päeva ning päikeselist vanaduspõlve!

ja Heiki Pajur III koha. Heiki Pajur oli nõus võistkonnas asendama haigestunud noorkotkast. 5. oktoobril korraldasid Turba suuremad noorkotkad maastikumängu 2., 3. ja 4. klassi õpilastele. See toimus

Teie sotsiaalminister Maret Maripuu

1. oktoober 2008


3

Ravikindlustuskaitse kindlustatud isikuna

tööandja

poolt § 50 lg 1 ütleb, et ajutise töövõimetuse hüvitis on - läbi elektroonilise andmevahetussüsteemi, mis võimaldab

Eesti Haigekassa kindlustuskaitse tekkimiseks ei piisa üksnes maksukohustuste täitmisest nagu sageli ekslikult arvatakse. Kindlustuskaitse tekkimiseks tuleb haigekassa piirkondlikule osakonnale esitada vajalikud dokumendid. Kindlustuskaitse tekkimiseks, lõppemiseks ja peatumiseks vajalike dokumentide loetelu ning nendes sisalduvate andmete koosseis on kehtestatud Sotsiaalministri 18.augusti 2004.a. määrusega nr.101 “Eesti Haigekassas kindlustuskaitse tekkimiseks, lõppemiseks ja peatumiseks vajalike dokumentide loetelu ning nendes sisalduvate andmete koosseis”. Töölepingu ja avaliku teenistuse alusel töösuhtes olevad töötajad Peame vajalikuks ka selgitada, et kõik töötajad, kellega tööandja on sõlminud üle ühekuulise tähtajaga või tähtajatu töö- või ametilepingu, või üle 3 kuu tähtajaga või tähtajatu võlaõigusliku lepingu tuleb haigekassas arvele võtta seitsme kalendripäeva jooksul pärast töötaja tööle või teenistusse asumist või lepingu sõlmimist. Nimetatud kohustus ja kindlustuskaitse algamise ja lõppemise tähtajad on sätestatud ravikindlustuse seaduses § 6, § 8, § 9 ja § 13. Kui tööandja esitab ravikindlustuse andmekogusse kande tegemiseks vajalikud dokumendid haigekassasse isiku kehtiva kindlustuse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta. Kui vajalikud dokumendid jõuavad kindlustamata inimese kohta haigekassasse seitsme kalendripäeva jooksul alates isiku tööle asumise päevast, tekib isikul kindlustuskaitse tööle või teenistusse asumisest arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel. Kui tööandja esitab vajalikud dokumendid hiljem, tekib kindlustuskaitse ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest, kuid mitte varem kui tööle või teenistusse asumisest arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel. Ravikindlustuse andmekogu kanne tehakse viie kalendripäeva jooksul pärast kande tegemise aluseks olevate nõuetekohaselt vormistatud dokumentide jõudmist haigekassasse. Juhul kui tööandja on hilinenud töötaja arvele võtmisega, st töötaja on haigekassas arvele võetud hiljem kui seitsme päeva jooksul, algab töötaja ravikindlustus ajutise töövõimetuse hüvitise saamiseks sellest kuupäevast, millal tööandja esitas vajalikud dokumendid isiku arvele võtmiseks. Siin peab silmas pidama seda, et haigekassal ei ole võimalik tekitada ega taastada ravikindlustuskaitset tagasiulatuvalt. Kui juhtub, et tööandja ei ole töötajat haigekassas arvele võtnud ja töötaja jääb haigeks ning ajutise töövõimetuse perioodil puudub töötajal ravikindlustus töövõimetushüvitise saamiseks, siis haigekassa keeldub hüvitise maksmisest. Isik ei saa Ajutise töövõimetuse hüvitist, kuna tööandja ei ole teda haigekassas arvele võtnud. Selle eest vastutab vastavalt ravikindlustusseaduse § 14 lg 1-le tööandja. Ajutise töövõimetushüvitise määramiseks ja maksmiseks ei piisa muudel alustel ravikindlustuse olemasolu (õpilane, töövõimetuspensionär, vanaduspensionär, lapsehooldustasu saav isik jne), ajutise töövõimetuse hüvitise saamiseks peab töösuhet omaval isikul olema kindlustuskaitse tööandja poolt. Töö- või teenistussuhte lõppemine Töö- või teenistussuhte lõppemisega lõpeb ka sotsiaalmaksu maksmise kohustus lahkunud töötaja eest. Tööandja peab teatama töösuhte lõppemisest haigekassale kümne kalendripäeva jooksul alates töölepingu lõppemisest. Kindlustatud isikutel kehtib kindlustuskaitse veel kaks kuud ehk nn garantiiaeg pärast töö- või teenistussuhte lõppemist. Garantiiajal alanud oleva töövõimetuslehe alusel ei ole isikul õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist. Ravikindlustusseaduse

rahaline kompensatsioon, mida Haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb majandus – või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Kindlustuskaitse lõppemise kohta ei ole vaja teadet esitada juhul, kui isik asus tööle tähtajalise lepingu alusel ja tööandja esitas vastavad andmed (lepingu lõppemise kuupäeva) juba isikut kindlustatuna arvele võttes, kindlustatute nimekirjas. Kui tähtajaline tööleping pikeneb või muutub tähtajatuks, tuleb sellest informeerida haigekassat. Töö- või teenistussuhte peatumine Kui tähtajatu töölepingu alusel sõlmitud töösuhe tööandja juures peatub ja tööandja ei maksa antud perioodi eest sotsiaalmaksu (nt töötaja võtab palgata puhkust, astub ajateenistusse, läheb lapsehoolduspuhkusele jne), tuleb tööandjal sellest haigekassale teatada kümne kalendripäeva jooksul. Kindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel töö- või teenistussuhte peatumisest, kui tööandja ei maksa peatumise aja eest sotsiaalmaksu. Pärast peatumise lõppu tuleb sellest informeerida haigekassat jällegi seitsme kalendripäeva jooksul alates isiku tööle või teenistusse asumist. Pärast peatumise lõppemist jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata (nt naine jääb lapsehoolduspuhkuse ajal uuesti lapseootele. Selleks, et tal tekiks õigus rasedus- ja sünnitushüvitisele tuleb lapsehoolduspuhkus katkestada. Tööandjale tuleb esitada avaldus tööle asumise kohta. Tööandja peab seejärel informeerima haigekassat töö- või teenistussuhte peatumise lõppemisest seitsme kalendripäeva jooksul). Võlaõigusliku lepingu alusel töötavad isikud Kui inimesega, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja, on sõlmitud üle kolmekuulise tähtajaga või tähtajatu võlaõiguslik leping (nt maaklerleping, töövõtuleping, agendileping jm) ja selle lepingu alusel makstakse talle töö- või teenistustasusid iga kuu vähemalt 2700 krooni, peab sotsiaalmaksu maksja tema kohta samuti esitama haigekassale vajalikud dokumendid. Vajalikud dokumendid tuleb haigekassale esitada seitsme kalendripäeva jooksul pärast lepingu jõustumist. Kindlustuskaitse algab pärast kolmekuulise ooteaja möödumist. Ooteaega hakatakse arvestama dokumentide esitamisest haigekassale. Kui isikul on dokumentide esitamise ajal kehtiv kindlustuskaitse, siis jätkub kindlustus ooteajata. Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmed Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmed, kellele juriidiline isik on kohustatud iga kuu maksma tasu vähemalt 2700 krooni ja maksma sellelt tasult iga kuu sotsiaalmaksu, tuleb haigekassas arvele võtta seitsme kalendripäeva jooksul pärast teenistuslepingu jõustumist. Kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest arvestatava kolmekuulise ooteaja möödumisel. Kui dokumendid esitatakse isiku kehtiva kindlustuskaitse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta. Kindlustuskaitse puudumine tööandja süül Kui tööandja on jätnud eelpool nimetatud isikutele kindlustuskaitse tekitamata ja isikul oleks olnud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab kindlustuskaitset taotlevale isikule hüvitama ravikindlustushüvitiste saamata jäämisest tekkinud kahju tööandja. Kui tööandja ei ole teatanud eelpool nimetatud isikute kindlustuskaitse lõppemisest ja endine töötaja, juhtorgani liige või tööd teinud/teenust osutanud isik saab ravikindlustushüvitisi, on haigekassal õigus teha ettekirjutus koos hoiatusega ning nõuda kohustuste rikkujalt sisse ravikindlustushüvitised, mida haigekassa on isiku või isikute eest tasunud, kelle kindlustuskaitse jäi õigel ajal lõpetamata. Andmete esitamise viisid Kindlustuskaitse tekkimiseks, lõpetamiseks ja peatamiseks vajalikke dokumente võib haigekassa piirkondlikule osakonnale esitada:

töötajaid ravikindlustatuna arvele ja arvelt maha võtta ning saada jooksvalt infot oma töötajate ravikindlustuse kohta. Elektroonilise andmevahetusega liitumiseks peab tööandja sõlmima elektroonilise andmevahetuse lepingu. Andmete elektroonilise edastamise lepingu sõlmimise kohta lähemalt vt http://www.haigekassa.ee/tooandjale/. Haigekassa ravikindlustuse haldamise teenus on juriidilistele isikutele ja Äriregistris registreeritud FIE-dele kättesaadav aadressil http://www.eesti.ee/est/ rubriigis X-tee teenused ettevõtjatele; - e-posti teel, saates digitaalselt allkirjastatud dokumendid haigekassa piirkondlikku osakonda; - posti teel, saates dokumendid haigekassa piirkondlikku osakonda; - isiklikult haigekassa piirkondlikku osakonda tuues. Vajalikud dokumendiblanketid leiab haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee. Olenemata sellest, millises haigekassa piirkonnas on isikud kindlustatud, võib tööandja esitada dokumendid talle sobivasse haigekassa piirkondlikku osakonda. Kui kindlustatud isik soovib vahetada kindlustuspiirkonda, tuleb tal kirjutada avaldus, mille võib haigekassale esitada tööandja või kindlustatu ise. Kõik kindlustatud isikud, kes on internetipanga kliendid või kellel on ID-kaart, saavad internetipanga e-teenustest või kodanikuportaalist (http://www.eesti.ee/est) kontrollida oma ravikindlustuse kehtivust, perearsti nime ja töövõimetushüvitiste laekumist ning esitada avalduse täiendava ravimihüvitise või Euroopa ravikindlustuskaardi saamiseks. Täiendavatele küsimustele vastab haigekassa infotelefon numbriga 16 363. Eda Annuk EHK Harju osakonna vanemjurist

Mida teha, kui teadmine ei aita? Tuntud Eesti rahvatarkus „võlg on võõra oma“ on lihtne ja üheselt mõistetav, kuid tihti ei aita see teadmine võlakoormuses olevat inimest. Suve lõpul toimus SKA ohvriabiosakonna töötajatele ja vabatahtlikele suvekoolitus, et kahe päeva jooksul omandada tööks vajaminevaid uusi teadmisi ja kogemusi. Sellel aastal oli põhiteemaks maksekohustuste täitmine.

Viimasel ajal on ka ohvriabitöötajate poole pöördunud inimesed, kellel on tekkinud raskusi laenu tagasimaksmisega. Paraku jääb võlg võõra omaks ka majanduslanguse perioodil, kuid hea nõuanne koos mõistva suhtumise ja toetusega on ennast igal ajal õigustanud. Suvekoolis jagas teadmisi esmaseks võlanõustamiseks kohtutäitur Mati Kadak. Lektori jutust sai kinnitust tõsiasi, et võlad ja makseraskused on väga paljude Eestimaa inimeste igapäevase elu lahutamatuks osaks. Seda kinnitab ka fakt, et iga seitsmenda Eesti elaniku suhtes viiakse läbi sundtäitemenetlust. Võlgnike enamuse moodustavad noored mehed, keskmise vanusega 38 aastat, kusjuures probleemide põhjus peitub pigem õiguskuulekuses ja suhtumises kui maksejõuetuses. Oma ala hea asjatundjana selgitas lektor täitemenetlus olemust ja selle läbiviimise korda, sidudes seadusesätteid näidetega enda ulatuslikust tööpraktikast. Kinnitust sai aabitsatõde: „Varu aega laenu- või muude lepingute allakirjutamiseks, sest eelnevalt tuleb kõiki lepingupunkte lugeda tähelepanelikult, selleks et mõista võetavate kohustuste ulatust ja määra ning alles seejärel otsustada, kas Teile on see vastuvõetav või mitte. See soovitus kehtib nii laenuvõtja kui ka käendaja suhtes, sest sageli on käendaja kergekäeliselt antud allkiri viinud teda tõsistesse majandusraskustesse. Tagantjäreletarkus on küll õpetlik neile, kel pole probleemi, aga makseraskustes inimestele soovitan: 1. tegele probleemiga, sest vastasel korral see süveneb, mitte ei kao ära. 2. ole ise aktiivne, otsi abi, nõu ja toetajaid. Olga Sepp SKA ohvriabiosakonna peaspetsialist Keila, Keskväljak 5 678 0603 Vastuvõtt: E,K,R 9:00-16:00, lõuna12:00-13:00


4

Koostöös riispere Kultuurimajaga saavad õpilased osaleda sealsetes ringides: rahvatantsu juhendab Piret Kunts ning laulstuudiot juhendab Jaan Vaidla. On käes jällegi uus õppeaasta, Samuti on võimalik õppida erinevaid pille Nissi Trollide täis ootusi, uusi kogemusi ning ka seltsis. pingutamist. Teadmiste aluspõhja Õppetöö tugiteenised Nissi Põhikoolis: saab laps koolist, õppimiseks vajalik Psühholoog Kaia-Leena Lass teisipäeval 12.00-17.00 hoolsus ja sihikindlus tuleb aga kaasa Logopeed Tiiu Pajur esmaspäeval 12.30-16.35 kodust, samuti nagu teadmine, et Parandusõpe 1-4 klass Terje Rand ja 5-6 klass Ulvi õppimine on töö. Nüüd võib öelda, et Lepplaan. tarkusepäeval kosutas kooliminejaid Raamatukogu töötab esmaspäeviti, teisipäeviti, päike. Ilmataat pingutas ja lasi neljapäeviti ja reedeti kell 8.10- 12.10 päikesel pidulikkust lisada. Või oli Aastal 2008 lõpetas Nissi Põhikooli 17 õpilast. see uue õppeaasta alustajate soov. Eksamitulemused olid tublid, mida näitas fakt, et Nissi põhikoolis alustas 2008 sügisel ühelgi eksamineerial ei tulnud sooritada korõpinguid 124 õpilast, esimeses klassis duseksamit. istus koolipinki 18 mudilast. Nende Samuti asusid kõik lõpetanud õpilased edasiõppima, klassijuhataja on Ingrid Parksepp. Koolis tegutseb Õpilasomavalitsus, kuhu kuuluvad neist Nõmme Gümnaasiumisse 4 õpilast, Kristiine 2 klassis õpilasi 14, klassijuhataja Gümnaasiumisse 2 õpilast, Haapsalu, Turba, Tal5.-9. kl esindajad. Katrin Õisma linna 32. Keskkooli ja Lilleküla Gümnaasiumisse 1 Ringitööd on alustanud: 3 klassis õpilasi 14, klassijuhataja Helis Lall õpilane, Prantsuse Lütseumi 1 õpilane, Kehtna MajaMudilaskoor, juhendaja Liivi Arro 4 klassis õpilasi 11 , klassijuhataja Liivi Tammemäe ndus- ja Tehnoloogiakooli 1 õilane, Türi Tehnika- ja Kergejõustik, juhendaja Ain Karutoom 5 klassis õpilasi 12, klassijuhataja Ain Karutoom Maamajanduskooli 2 õpilast, Haapsalu KutsehariKarate, juhendaja Anton Niidas 6 klassis õpilasi 12, klassijuhataja Ulvi Lepplaan duskeskusesse 2 õpilast ja Pärnumaa KutsehariduskKäsitöö/kunstiring, juhendaja Kaie Ehrpais 7 klassis õpilasi 12, klassijuhataja Kaie Ehrpais eskusesse 1 õpilane. Näitering, juhendaja Katrin Riisa 8 klassis õpilasi 17 , klassijuhataja Marika Danilson Sõnakunstiring, juhendaja Marika Danilson 9 klassis õpilasi 14, klassijuhataja Nelli Põllumäe Uue muusikaõpetajatena asus tööle Liivi Arro ning Anton Alates II poolaastast alustavad taas liiklusring Soovime Nissi Koolipere poolt neile kõigile palju edu Niidas hakkab tööle töö- ja tehnoloogiaõpetajana. Ka Katrin Õisma juhendamisel ning ansambel Liivi Arro ja õnnelikku lendu! huvijuht-arendusjuhi ametis on uus inimene- Evelyn juhendamisel. Annely Ajaots Tammaru ning sekretäri ametis Renita Malofejev. Nissi Põhikooli direktor NISSI PÕHIKOOLI UUS ÕPPEAASTA

NOORTE OMA KOHT Sügis, mil loodus sätib unele, on meie vallas hoopis uute algatuste ning sündimiste aeg. Suure rahuldustundega hinges võivad talvele vastu minna meie valla noored, nende vanemad ning kaudselt kogu vallarahvas, sest alates 1.09.2008 on avatud uus asutus Nissi Valla Noortekeskus. Suuresõnalise üldeesmärgi - korraldada valla noorsootööd – igapäevaseks tulemuseks on kahe aktiivse, haritud noorsootöötajata asumine valla noorte „teenistusse” ning kahe noorteteoa avatud uksed. Riisipere ja Turba noortetoas (avatakse oktoobris) teostavad aktiivset noorsootööd Signe Traks, Tallinna Pedagoogilise Seminari 2004. noorsootöö erialal lõpetanu (rakenduslik kõrgharidus) ning Natalia Sereda, kes samas koolis rakendusliku kõrgahiduse noorsootöö erialal on lõpetanud aasta varem. Mõisted: Noor: 7-26 aastane Noorsootöö on noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba tahte alusel perekonna -, tasemekoolituse- ja tööväliselt tegutseda. Avatud noorsootöö asutus ootab igas vanuses noori oma vaba aega sisukalt veetma, seadmata neile eeltingimusi tõekspidamiste, võimete, oskuste, teadmiste ja rahaliste võimaluste osas. Nissi Valla Noortekeskuse ülesanded on põhimääruse alusel järgmised: • noortele tingimuste loomine mitteformaalseks õppimiseks, eelkõige kogemuste omandamiseks tegevuse ja suhtlemise kaudu; • noortele arendavate tegevuste võimaldamine neile sobival kodu- ja koolivälisel ajal, seades esikohale noorte omaalgatuse arendamise; • koostöö tegemine huvikeskuste, laste- ja noorteorganisatsioonidega ning kultuuri- ja haridusasutustega nii kodu- kui ka välismaal. Eesmärkide täitmiseks viiakse läbi avatud noorsootööd, viiakse läbi projekte ning tehakse koostööd alaealiste komisjoni, vallas tegutsevate kultuuri- ning haridusasutustega, MTÜ ning noorteorganisatsioonidega. Noortekeskuse tegevusalad on: • avatud noorsootöö; • noorte omaalgatuslike ettevõtmiste soodustamine; • ürituste korraldamine ja vaba aja veetmise võimaluste

loomine sh töö-ja puhkelaager; • noortele suunatud informatsiooni vahendamine ja noorte nõustamine; • noorsootöö planeerimiseks ja tegemiseks vajalike uuringute läbiviimine; • noorte õiguserikkumiste ennetamisele suunatud kriminaalpreventiivsete programmide ja projektide arendamine ja rakendamine; • sõltuvus- ja teiste riskikäitumist soodustavate ainete tarbimise ennetamine; • probleemkäitumise põhjustealase teadlikkuse tõstmine ja sekkumismehhanismide kavandamine ning rakendamine; • koostöö arendamine erinevate rahvusvaheliste programmide kaudu. Avatud noorsootöö tegemiseks on vallas avatud kaks uut asutust – Riisipere ja Turba noortetuba. Turba noortetuba hakkab tegutsema Turba Gümnaasiumi spordihoones oktoobri esimeses pooles. Turba noortetuba jätkab seni Turba Kultuurimajas tegutsenud mininoorteka tegevuse, nii jääb kultuurimajale rohkem ressursse huvitegevuse ning kultuuri arendamiseks. Turba noortetoas tegeleb noortega Natalia Sereda. Noortetuba hakkab olema avatud kolmapäevast reedeni kella 15.30 – 21.00. Samades ruumides hakkab tegutsema ka Turba beebikool, mille juhendajaks Katrin Jõeste. Riisipere noortetuba võtab üle MTÜ ANK Vikerkaaremaja tegevuse aadressil Metsa 7, Riisipere alevik. Ruumid asuvad Riisipere lasteaia majas, postkontoriga samas tiivas. Sissepääs postkontori poolsetest väravatest. Riisipere noortetuba on avatud esmaspäevast reedeni kella 15.00-21.00. Võimalik on mängida piljardit, koroonat, lauamänge; vaadata videot, kuulata muusikat, kasutada Net-i, tutvuda noorteinfoga ning teha mitmesugust käsitööd. Riisiperes tegeleb noortega Signe Traks. Seega on põhjust uskuda, et tuleb senistest huvitavam, mitmekesiesem ning arendavam aastalõpp. Loodame ja usume üheskoos, et palju kasutatud ütlus „noored on meie tulevik”, ei jääks meie vallas pelgalt kõnekäänuks. Kevadel, uuele suvele vastu minnes saame siis ehk tõdeda, et nii mõnigi noor on omale uue ja arendava hobi leidnud, põnevas projektis osalenud ning kokkuvõttes ehk ka mõni pahategu olemata

jäänud. Noored vajavad vanemate armastust ja hoolt, mis teinekord peab väljenduma konkreetsete keeldudena. Algklasside lapsevanematele tasubki siinkohal meelde tuletada, et oma noorpere on tarvis noortetoast koju kutsuda hiljemalt 20.00 Kui Teil tekkis selle jutu peale küsimusi, soovite teha konkreetseid ettepanekuid, siis kõik need on oodatud interneti aadressil vikero@hot.ee, samuti võib helistada numbritel 608 7167, 5551 0582. Või mis kõige lihtsam – tulge ise kohale noortetubasi kaema! Natalia Sereda Nissi Valla Noortekeskuse juhataja LIONSID TEEVAD Tõnu Sal-Saller LC Turba Lions Club president 2007-2008 Tänavune LC Turba tegevusaasta on olnud väga pingeline ja teguderohke. Traditsioonilised spordiüritused Lions saalihokiturniir ja laste jaanipäevavõistlused jäid suurejoonelise Vabariigi aastapäevaballi varju.

Kõige enam tunneme siiski uhkust Ellamaa kultuurikeskuse arendusprojekti üle, mille raames klubi liikmed ehitasid uue „puukuur-kõlakoja“ ja tegid ettevalmistustööd korstende ja ahjude ümbervahetamisele. Päris hulk suviseid nädalavahetusi kulus nõgistele lammutustöötundidele ja higistele ehitusvaidlustele, aga aasta lõpuks saab Ellamaarahvas paremad klubitingimused kindlasti. Arvutasin kokku, et omaalgatuse korras sai tehtud üle 397 töötunni, ehk ühe mehe 10 nädala töö või arvestades omaosaluse metoodika järgi 60 krooni tunnitasuks, saame kokku aukartust äratava summa 23 820. Märkimisväärne on ka see, et klubiliikmetega liitus töös ka külarahvas ja Ellamaa Külaarenduskeskuse naised pakkusid maitsvaid lõunaid. Hea meel on tõdeda ühistöövaimu hävimatust vaatamata karmidele majandusoludele.


5 Koolis töötavad sellel õppeaastal järgmised huviringid: 1. Mudilas - ja lastekoor (juhendaja Iveta Jürisson) 2. Meisterdamisring 1.-5.kl. (juhendaja Katrin Jõeste) 3. Kunstiring 9.-12.kl. (juhendaja Piret Tamm) 4. Spordiring algklasside õpilastele (juhendaja Nele Rattameister) 5. Lauatennis kõikidele soovijatele (juhendaja Harri Klemm) 6. Kunstiring 5.-8.kl. (juhendaja Nele Rattameister) 7. Noorkotkaste ja kodutütarde tegevus jätkub samuti sellel õppeaastal, õpetaja Merike Tsupsmani juhendamisel.

Kooliaasta algus Turba Gümnaasiumis Rõõmu teeb uue kooliaasta alguses see, et õpilaste arv koolis on hakanud kasvama. Kui eelmisel õppeaastal oli meie koolis 246 õpilast, siis sellel õppeaastal alustas õpinguid 251 õpilast. Teistest koolidest tuli meie kooli erinevatesse klassidesse õppima 19 õpilast. Kümnendasse klassi võtsime vastu 17 õpilast. Esimesse klassi tulijaid oli 21 ja nende klassijuhataja on Katrin Jõeste.

Sellest õppeaastast ei tööta meil kahjuks enam õpetaja Ester Legonkov (õpetaja Legonkov töötas meil asendusõpetajana Kristi Liiviku asemel, kes naaseb nüüd tööle lapsehoolduspuhkuselt). Need tublid kergejõustiklased aga, keda eelmisel aastal Ester Legonkov treenis, saavad edasi treeninguid jätkata Saue Gümnaasiumis. Õpetaja Legonkov on nõus neid edasi treenima. Küll aga tunneme suurt puudust veel ühest kergejõustiku treenerist, kes võiks tegeleda meie algklasside õpilastega. Meil on väga palju andekaid spordipoisseja tüdrukuid. Heaks uudiseks on see, et alates oktoobrikuust on meie kooli õpilastel võimalik kolm korda nädalas kasulikult aega veeta spordihoone noortetoas. Õpilastega hakkab seal tööle valla noorsootöötaja Natalia Sereda.

Alates sellest õppeaastast õpetame 10.-12. klassis uue ainena riigikaitset ja õpetajaks meie oma kooli vilistlane Bronislav Škaperin.

HÄÄLETAME KOOLIVÄGIVALLA VASTU

Koolielu on täie hooga alanud: 19.-21. septembril osalesid meie korvpallipoisid korvpalliturniiril Parksepas. Seoses eduka esinemisega Ülemaa-

ilmsetel Kooride Olümpiamängudel on Haridus- ja Teadusministri Tõnis Lukase vastuvõtule 30. septembril kutsutud koori dirigent Iveta Jürisson ja koorivanem Maarja Kadakas. 24.-26. septembrini toimub „rebaste ristimine”, see tähendab et kõik 10. klassi tulnud õpilased peavad läbi tegema „rängad“ katsed, et saada „täieõiguslikeks“ gümnasistideks. Kuu lõpus toimub meie koolis südamenädal, nädala raames külastab meie kooli sotsiaalminister Maret Maripuu ja karateeklubi Taigo. Toimub plakatikonkurss 5.-12. klassi õpilastele teemal „Mina ise saan mõjutada oma südame tervist“, toimub loeng tervislikust toitumisest (lektor Raivo Vokk) ja loeng „Toitumine ja toitumishäired“. Lektor meie kooli psühholoog Kaia-Leena Lass. Samuti toimub öine orienteerumisvõistlus 10.-12. klassi õpilastele ja matk Ellamaale 5.-9. klassi õpilastele. Südamenädala jooksul on võimalus õpilastel ja õpetajatel mõõta oma vererõhku ja kolesterooli taset.

TÄHELEPANU SPORDIHUVILISED ! On tekkinud mõte läbi viia 2009. aastal külade- ja alevikevahelised spordivõistlused. Heaks eeskujuks on meile Kernu vald, kus juba aastakümneid väga vilgas spordielu Kaljo Põldaru juhtimisel käib. Suvel ringi liikudes oli mul võimalus näha erinevates Eestimaa valdades mitmeid põnevaid sportlikke mõõduvõtmisi kõige erinevamatel spordialadel. Ka meie vallas võiks midagi sarnast toimuda, sest tegijaid on meil väga palju. Paljudel inimestel on veel meeles omal ajal toimunud Järveotsa mängud. Et asjast asja saaks, peaksid kõigepealt kokku saama kõik asjast huvitatud, et aru pidada ja midagi ka juba paberile panna.

Teadmisterohket ja palju koolirõõmu pakkuvat kooliaastat meile kõigile!

Selleks teengi ettepaneku kõikidele spordiaktivistidele kokku saada kolmapäeval, 29. oktoobril kell 19.00 Turba Gümnaasiumis.

Viktor Juhanson Turba Gümnaasiumi direktor

Viktor Juhanson 56 208 145


6

OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMINE

KASUTAGE HEAD VÕIMALUST KÄIA HUVIRINGIDES

Turba kultuurimaja

I-III kl õpilastele rahvatants - T 15.30 juhendaja Piret Kunts

Näite- ja sõnakunstiring II-IV kl õpilastele - N 14.30 V-VI kl õpilastele - E 15.00 juhendaja Anne Kuusk Laste lauluring - E 16.30 juhendaja Tõnu Kangron Line- ja seltskonnatansturingid „Maasikas” I-IV kl. lastele - K 16.00 „Mustikas” IV-VII kl. lastele - K 17.00 „Shalala” VII-VIII kl. lastele - K 18.00 juhendaja Helve Kruusement Naiskoor “Nelli” - E 17.30 juhendaja Tõnu Kangron Memmede rahvatantsurühm “Haspel” - T 17.00 juhendaja Piret Kunts Beebikool - T 15.30 (Turba Gümnaasiumi noortetoas, juhendaja Katrin Jõeste) Naisansambel “Cantus” juhendaja Kersti Reintam

Riisipere kultuurimaja

Riisipere kultuurimajas jätkuvad Rahvakalendri tähtpäevade tähistamised, ühiskülastused ja Riisipere Mälumäng Põnnikool - N 12.30 (esimene mäng toimub 26.oktoobril kell juhendaja Katrin Õisma 12.00. Ootame osalema kohalikke SelRiisipere Kammerkoor - E 19.00 tse ja MTÜ-sid, andes neile järjestikku juhendaja Pille Saatmäe võimaluse koostada 5 küsimust). (Oodatud on uued meeshääled) 18.okoobril kell 13.00-15.00 LeivaLauluringid - Esmaspäeviti päev koos degusteerimisega. juhendaja Jaan.Vaidla. Oodatud on tublide perenaiste omad küpsetised (palume tuua kultuurimajja Ansambel „Laululust“ - K 13.00 kella 11.00-ks. Avatud näitus ja juhendaja Terje Rand müügitoad, kuhu ise toon ja ise müün. Võimlemine - E 11:00 Olge varmad endast märku andma juhendaja Anneli Üksik (Merike Kiisel, Evi Vendla) Jooga - T 19.30 Kell 15.00 eakate pealelõuna kohvijuhendaja Arne Lauri tuba, esinejate, külaliste ja tantsuga. Aeroobika - N 19.00 Autasu saab ka parim küpsetaja. juhendaja Maire Kessel Buss väljub Turba kaupluse juuVäikeste karate E, K 8.30 (Riisipere rest 12.30, Lehetust 12.35, Nurmest Lasteaia ruumides) juhendaja Anton Nii- 12.40 (kui Ellamaale on vaja bussi, siis palun helistada tel. 6087203) das Erivajadustega inimeste tegelusring Tagasi läheb buss orienteeruvalt kell 19.00 - N 15:00 15.november 2008.a. kell 12.00 Lauatennis - E, N 19.00 tähistame isadepäeva. Saab näha Rahvatants, juhendaja Piret Kunts ämblikke, harrastada koos karated, Naised -K 19.30 näha kohaliku sportlase auhinnakogu. Lapsed - K 17:00 Memmed - K 18.15 Päev on mõeldud kogu perele.

TEAVE INKOTOALT Paljudel eakatel ja puuetega inimestel on probleeme uriinipidamatusega. Et neid probleeme leevendada, tuleb meile appi INKOTUBA. INKOTUBA nõustab uriinipidamatusega inimesi, korraldab pidamatusalast koolitust ja müüb hoolduspõetusvahendeid. Uriinipidamatus on probleemiks paljudele. Teema delikaatsuse tõttu jääb see sageli käsitlemata ja probleem lahendamata. INKOTUBA pakub vastuseid uriinipidamatusalastele küsimustele ning annab professionaalset abi, seda kõike TASUTA. Spetsiaalse ettevalmistuse saanud nõustaja tutvub teie või teie lähedase murega ning selgitab välja uriinipidamatuse raskusastme ja liigi. Samuti aitab ta valida õige mähkme või muu abivahendi ning annab nõu, kuidas neid kasutada. Uriinipidamatust on võimalik leevendada sooritades spetsiaalset tualetitreeningut ja vaagnapõhjalihaste võimlemisharjutusi, korri-geerides oma toitumisharjumusi jpm. Selles kõiges juhendab teid nõustaja, kes annab vajalikud juhised ka koju kaasa. Sobiva toote valimine ja paigaldamine aitavad ennetada nahakahjustuste teket. Valesti paigaldatud

ja ebasobivate mähkmete kasutamise korral tekivad uriinilekked, mis võivad põhjustada nahakahjustusi. Juba tekkinud nahakahjustuste korral pakub INKOTUBA sobivaid naha- ja haavahooldusvahendeid. Saadaval on ka teisi tarvilikke hooldusvahendeid nagu imavad aluslinad, kateetrid, siibrid jpm. INKOTOAST jagatavate teadmiste abil ja nõustaja toel on teil võimalik tõsta oma elukvaliteeti. INKOTUBA aitab ja annab nõu! Puuetega inimestel, vanaduspensionäridel ja lastel alates 3. eluaastast on võimalik osta paljusid abivahendeid riigipoolse soodustusega. Soodustusega ostmiseks tuleb esitada ISIKLIKU ABIVAHENDI KAART. Isikliku abivahendi kaardi saab kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonnast arstitõendi ja puuet tõendava dokumendi esitamisel. INKOTOAteabepäevale on oodatud kõik pidamatusega isikud, nende hooldajad, hoolekande ja meditsiinitöötajad. INKOTUBA Tallinnas Hariduse 6 (Tõnismäe Polikliinik) tel 646 2121 või Endla 59 (puuetega Inimeste Tegevuskeskus) tel 678 2110. INKOTUBA on Nissi vallas Riisipere Kultuurimajas 22. oktoobril kell 11.00 ja Turba Kultuurimajas samal päeval kell 13.30!

Toimub laupäeval 18. oktoober 2008 Kogumisauto peatumise kohad ja ajad: Riisipere kauplus 10.00 – 10.20 Nissi kauplus 10.30 – 10.50 Nurme 11.00 – 11.20 Lehetu 11.30 – 11.50 Turba, Metsa 3 12.00 – 12.20 Turba, Pargi 1 12.30 – 12.50 Ellamaa mägi 13.00 – 13.15 Ellamaa garaažid 13.20 – 13.40 Munalaskme 14.00 – 14.20 Vastu võetakse järgnevaid ohtlike jäätmeid: • Pliiakud • Patareid • Värvijäätmed • Vedelad õlijäätmed • Õlifiltrid • Päevavalguslambid • Tahmakassetid • Ravimid • Mürkkemikaalid ja teised kemikaalid • Elavhõbe ehedal kujul, pakitult • Tulekustutid • Tundmatud jäätmed Kodumasinaid ja olmeelektroonikat vastu ei võeta. Nissi Vallavalitsus avab kodumasinate, olmeelektroonika, akude, patareide ja päevavalguslampide aastaringse kogumispunkti alates 20. oktoobrist 2008.a aadressil Nissi tee 87a Riisipere.

Samas kogutakse juba praegu vanu autokumme. Info vastuvõtu kohta Vallo Sassi 5168792 Keskkonnanõunik Mart Mets 608 7186; 5551 0740

KONTAKTID

TEATAJA

Vallavanem: Heiki Pajur heiki.pajur@nissi.ee Tel. 608 7109; GSM. 551 2109

Majandusnõunik: Kalju Kallaste kalju.kallaste@nissi.ee Tel. 608 7209; GSM. 554 8657

Lastekaitsespetsialist: Elerin Sagar elerin.sagar@nissi.ee Tel. 608 7236

Toimetaja Miina Frank

Vallasekretär: Mare Rabi mare.rabi@nissi.ee Tel. 608 7231; GSM. 553 2321

Keskkonnanõunik: Mart Mets mart.mets@nissi.ee Tel. 608 7186; GSM. 5551 0740

Vallasekretäri abi: Miina Frank miina.frank@nissi.ee Tel. 608 7146; GSM. 520 2744

Vastutav väljaandja Nissi Vallavalitsus

Pearaamatupidaja: Reet Sandvik reet.sandvik@nissi.ee Tel. 608 7292; GSM. 553 0926

Maanõunik: Raivo Tammert raivo.tammert@nissi.ee Tel. 608 7153; GSM. 552 7981

Jurist: Andres Pitk andres@kernu.ee Tel. 608 7148

Trükikoda Aktaprint

Vanemraamatupidaja:Elve Tori elve.tori@nissi.ee Tel. 608 7393

Humanitaarnõunik: Kaie Saar kaie.saar@nissi.ee Tel. 608 7208; GSM. 554 8655

Metsakonsultant: Marje Suharov Tel. 608 7186; GSM. 501 9255

Tiraaž 1550

Raamatupidaja: Karin Lehtme karin.lehtme@nissi.ee Tel. 608 7393

Sotsiaalinspektor: Merike Kiisel merike.kiisel@nissi.ee Tel. 608 7203; GSM. 553 2953

Konstaabel: Andrus Ööbik Tel. 608 7260; GSM. 5819 0110 üldine e-post: nissi@nissi.ee


"Teataja" 2/2008  

Noored kaitseliitlased ja nendne tegemised ● Sostiaalministri pöördumine Nissi valla Pensionäride Ühenduse poole ● Eesti Haigekassa kindlust...

Advertisement
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you