Targu Talita (märts 2018)

Aed:

NR 12

•

22. MÄRTS 2018

Uued võimalused LEDvalgusega

Kuidas kasvatada rododendronitaimi?

Käsitöö:

Valmistume kevadpühaks

Kodu:

Maalehe nõuandelisa

2

aastat

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

31

SHUTTERSTOCK

MÄRTS KUIDAS HOOLI RODODENDRONIBE

Oma aia rododendronite seemnetest järglaste kasvatamiseks on kindlad reeglid, mida järgides saate tõenäoliselt tugevad noored taimed.

Lihavõtted on kevade suurimad pühad Ülestõusmispühad tulevad igal aastal veidi erineval ajal – mõnikord saab peenralt ja metsast lilli korjata, teinekord on maa veel hangedega kaetud. Üks aga on kindel – kevad on käes ning toob meile päikest ja rõõmu. Nüüd on kirevate munade, jänkude ja maitsvate piduroogade aeg. Tuppa loodud kevademeeleolu muudab argipäevad rõõmsamaks nii enne kui pärast pühi.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn targutalita@maaleht.ee reklaam 661 8040 Toimetus: Jana Rand 661 3375, Kristina Amor 661 3374, Pille Hermann Kujundaja Heiki Maiberg Keeletoimetaja Ene Leivak Korrektor Merike Järvlepp Väljaandja Ekspress Meedia AS Trükk AS Printall Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2018

Lugeja küsib: “2017. aasta 16. novembri Targu Talitas kirjutasite rodode seemnest kasvatamisest. Järgisin nõuannet ja nüüd on väikesed taimed üleval. Mida ja kuidas edasi teha, seda ei tea. Otsisin netist, aga infot eriti ei ole. Kuidas ja millistes tingimustes noored taimed talve üle elavad?” *** Kui külv on tehtud salatitopsi, tuleb pärast tõusmete tärkamist jälgida topsikus õhuniiskust. Kaanel peaksid olema kondensvee piisad. Kui piisad ära kaovad, tähendab see, et õhuniiskus on langenud topsikus alla vajaliku taseme ja noori tõusmeid tuleb piserdada pritspudelist.

Kuniks väljas lund, on hea piserdada pehme lumesulamisveega, hiljem vihmaveega. Kraanivees võib piirkonniti olla päris palju lupja ja mõne kuuga muutub substraadi pH hulga neutraalsemaks. Üldjuhul ei ole vaja tõusmeid väetada. Kui need aga näevad välja kollakasrohelised, võib anda veidi rodoväetist, aga soovitatavalt siiski lahjemas lahuses kui pakendil kirjas.

Võib juhtuda, et topsikusse substraadi pinnale pandud turbasammal hakkab vohama ja varjutama noori rododendronitaimi. Siis ei jää muud üle, kui kääridega (näiteks küünekääridega) turvast pügada.

Liigset äralõigatavat turbasammalt saab kasutada pikeerimise juures substraadi katteks.

OLEV ABNER

Ilmub koos Maalehega

Tallinna Botaanikaaia dendroloog

NR 12

•

22. M ÄRT S 2018

Aed

TSEDA EBIDE EEST

12 näpunäidet rododendronite kasvatamiseks Kui külv õnnestus väga hästi ehk tõusmed katavad substraadi või sellele laotatud turbasambla täielikult, tuleb mõelda taimede pikeerimisele.

Taimed hakkavad üksteist varjates välja venima ning tõusmepõletik levib tihedalt kasvavatel taimedel kiiresti edasi.

Toas on tavaliselt liiga vähe ruumi suuremate pikeerkastide paigutamiseks, lisaks on toa õhuniiskus tavaliselt liiga madal ja valgust aknast kaugemal liiga vähe, et tagada noorte rododendronite normaalne areng.

1. Võtke mõned sügavamad salatitopsid ja tehke (vahe)pikeerimine külvitopsist eraldi topsikutesse. Substraat võiks olla segu neutraliseerimata freesturbast, “hapust” jämedast liivast ja eelistatult peenestatud tammelehekompostist või lihtsalt mõnest kompostist, mahuliselt vahekorras umbes 1:1:1.

2. Tehke turvas enne segamist märjaks. Väga väikesi taimi pole mõtet ühekaupa lahti harutada ja laiali istutada. Istutage tõusmed näiteks 5–10 kaupa topsikutesse, jättes umbes 1 cm vahed. Hea oleks kasvupind katta puruks lõigatud kasvuturbaga.

3. Hoidke topsid ikka kaanega, alles maikuus hakake taimi õhutama mõne tunni kaupa tavalise õhuniiskusega. Kui on külvatud erinevaid rododendroneid, varustage iga topsik etiketiga.

4. Üldjuhul pole akna all olevatele noortele rodotaimedele lisavalgust vaja anda – ka looduses on nad noores eas vanade põõsaste varjus. Tugeva ja pikalt paistva päikese korral võib hakata topsides olevatel taimedel liiga kuum. Varjutage taimi näiteks paberiga.

5. Pikeerimine kasti või ettekasvatuskassetti on hea variant, kui on võimalik kast või kassett viia köetavasse kasvuhoonesse või soojale verandale, kus temperatuur on u +15...+20 kraadi. Kui pikeerimine lükata mai lõppu, saab kastid/kassetid viia kohe õue, sest öökülmaoht on vähenenud.

6. Nädal või paar pärast pikeerimist hoidke taimi juurdumise ajal kile all.

Sobib toidukile, mida on hea peale tõmmata. Jälgige, et kile ei oleks kontaktis taimedega – vajadusel torgake substraati toed, et kilet kõrgemal hoida. Kastke pritspudelist.

7. Noorte rododendronite istutamisel tehke nn kõrgistutust, et juurekael jääks substraadikihi pinnast kõrgemale, mitte aga sügavistutust, kus juurekael ära maetakse. Liiga sügavale istutatud taimedel tekib kasvuseisak või surevad taimed ära. Ärge tihendage substraati liigselt, rododendronid armastavad õhurikast mulda.

8. Kui taimi on palju, istutage rododendronid ümber sobiva substraadiga peenardesse. Peenrad peaksid olema nii laiad, et neid ulatuks külgedelt mugavalt rohima. Eelistada tuleks poolvarjulisi kohti.

9. Vajadusel improviseerige mingi vari, kasutades selleks näiteks varjutusja päikesekaitsekangast. Peenarde katmiseks võite kasutada ka männiokkaid.

10. Peenarde puhul on kasulik istutusskeem joonistada (näiteks märkides: “Peenar nr 1:3 rida – rododendron nr 1, 4 rida – rododendron nr 2 jne), sest vahel juhtub, et linnud korjavad etiketid uudishimust ära.

11. Segage nii pikeerkastide kui peenarde substraat freesturbast, “hapust” jämedamast liivast ja eelistatult peenestatud tammelehekompostist või lihtsalt mõnest kompostist. Liivasel männimetsaalusel kasutage kohapeal olevat mulda. Sobivad ka poes müüdavad peenikese struktuuriga rododendronimulla segud. Soovitatav on lisada liiva.

12. Kuivõrd rododendroniliikide ja hübriidide kasvukiirus on erinev, siis ümberistutamise vajaduski tekib neil eri aegadel. Kui taimede lehed on ridade vahel kokku kasvanud, istutage taimed taas ümber.

NR 12

•

22. M ÄRT S 2018

179

Aed

SHUTTERSTOCK

180

OKASPUID IGALE MAITSELE Elupuud on meil levinud ilupõõsad, kuid leidub ka teisi huvitavaid liike nagu hiibapuud, ebaküpressid, tsuugad, lehised, jugapuud ja mikrobiootad.

Euroopa lehise rippoksaline sort ‘Pendula’.

Elupuude valikus on palju sorte ja vorme, mis kasvavad hästi ka tagasihoidlikes tingimustes. Hariliku elupuu sordid ‘Ohlendorffi’ ja ‘Filiformis’ on Eesti tingimustes täiesti kindlad. Hiigel-elupuu sortidest saab näiteks ‘Whipcordi’ pookida tüve külge.

Viimane ei pruugi aga vastu pidada Lõuna-Eestis. Silmailu pakuvad ka niitjavõrselised sordid.

Hinnas on madalama kasvuga spiraalsete võrsetega sordid.

Üks neist on Rootsi sort ‘Brobeck’s Tower’, mis vanemas eas kasvab kolme meetri kõrguseks. Analoogse kasvukujuga on sordid ‘Zmaltic’ ja ‘Spiralis Mini’.

Kollaseoksalistest sortidest on parimad ‘Europe Gold’, ‘Sunkist’ ja rohekaskollane ‘Salland’. Nende sortidega ei pea palju vaeva nägema ja neid ei ole vaja ka varjutada. Mullastiku suhtes on nad vähenõudlikud ja sobivad nii hekiks kui aktsenttaimeks.

NR 12

•

22. M ÄRT S 2018

Päris efektne on hariliku elupuu kääbussort ‘Fire Chieff’. Selle madala, aeglase kasvu ja kollast värvi põõsa võrsetipud on talvel punased.

Kirjuvõrselisi sorte on mitu. Poolakate ‘Litomysl’ koos sordiga ‘Konfetti’ on ühed efektsemad. Neid saab haljastuses kasutada hekina või üksikult. Sortidele ei hakka haigused külge ning liiga ei tee ka päike.

Teistest elupuu liikidest võiks haljastuses rohkem kasutada korea elu-

Aed

181

tav istutada poolvarju kuni varju. Ka mullastiku suhtes on ta vähenõudlik.

Lisaks algliigile on mitmeid sorte ja vorme, mida tasub kasvatada: madalatest keradest näiteks ‘Jeddeloh’ ja ‘Nana’, maadligi kasvavatest ‘Prostata Cole’. Leinavormidest väärib ‘Pendula’ samuti kasvatamist.

See sobib poolvarjulisse kasvukohta. Kirjuõielised sordid ‘Gentish White’ ei taha hästi edeneda Eestis just sisemaal.

Päikesepaistes hiilgav lehis Lehis on ainukesena okkaid maha ajav okaspuu, mis sobib kasvamiseks päikesepaistelises kasvukohas. Mullastiku suhtes eelistab keskmiseid tingimusi. Püramiidsetest sortidest on ‘Jacobsen’s Pyramid’ kena suur pargipuu. Keerdoksaline on ‘Hortsmann Recurved’. Leinasortidest tasub ära mainida euroopa lehist ‘Pendula’ ja jaapani lehist ‘Stiff Weeping’, kuhikjatest sortidest ‘Tunis’ ja ‘Little Boggle’.

Harilik jugapuu kasvab looduslikult Saare- ja Läänemaal, talle istub hästi varjuline kasvukoht. Levinud sort ‘Repandens’ on kuni ühe meetri kõrgune ja laiune. Sort ‘Green Rocket’ on püstise kasvuga. Viimast soovitan soojemal rannikualal.

Sisemaal peavad edukalt vastu kollasevõrseline ‘Washingtonii’ ja ‘Elegantissima’. Mujal maailmas on liikvel ka kirjud sordid, kuid nende vastupidavust Eesti kliimas peab veel testima.

Okaspõõsaste hulgas erineb teistest mikLeinasortidest tasub ära mainida euroopa lehis robioota. Selle liigi oma‘Pendula’ ja jaapani lehis ‘Stiff Weeping’, kuhikjatest pära on, et talvel on ta sortidest ‘Tunis’ ja ‘Little Boggle’. sinkjas või pruunikas, suvel tavapäraselt roheline. Liik leiti 1924. aastal Venemaa kaugetest soppidest klibuse puud. See on ainuke elupuu liik, mil- on efektsed kollasevõrseline ‘Aurea’ maa pealt. Praeguseks on peale algle soomused alt pilkupüüdvalt hõbe- ja kirjuvõrseline ‘Variegata’. liigi liikvel ka kirjuvõrselised sordid Paljud ebaküpressid on meie klii- – ‘Goldspot’, ‘Carnival’. Samuti on dased. mas tundlikud. Ometi leidub sorte, aretatud kääbusjaid sorte, näiteks mis peavad ka siin edukalt vastu. Eri- ‘Filip’s Pretty Pride’. Sort ‘Filip’s SiHiibapuud koos piibelehtedega ti vastupidavad on mägi-ebaküpres- berian Beauty’ meenutab ebaküpresHiibapuid võiks Eestis senisest enam si sordid. Kõige paremast küljest on si. Püstisemate okstega sort on ‘Jakasvatada. Jaapanist pärit liigile tu- end seni näidanud sordid ‘Squarro- kobsen’. leks leida kasvukoht poolvarjus või sa’ ja ‘Dzintra’. Nimetatud sordid tavarjus. Hea koosluse moodustab see luvad ka sisemaa kliimat.

AHTI TIIRMAA koos piibelehtedega. Sort ‘Nana’ on Kanada tsuuga on samuti Eesmadal põõsas, suuremakasvulistest tis külmakindel ja seda on soovitaNR 12

•

22. M ÄRT S 2018

Aed PILLE HERMANN

182

Piparmünt on hea sipelgate, lehetäide ja kapsaliblika röövikute vastu. Kuid mesilastele mõjub ta meelitavalt.

Lavendel ei meeldi lehetäidele.

TAIMED PELETAVAD KAHJUREID Kui valida aeda taimi oskuslikult, on võimalik kahjurid üle kavaldada ja keemilisi taimekaitsevahendeid vältida, sest taimede eri kooslused aitavad kahjureid neist eemal hoida.

Tomatite vaenlast kasvuhoonekarilast peletab peiulille lõhn. Lisaks on nende õied dekoratiivsed ning kasvatamisega ei pea suurt vaeva nägema. Peiulilli võib istutada ka kapsaste ja porgandite lähedusse, sest lõhn pärsib kapsaliblika ja porgandikärbse munemist. Lisaks kaitseb ta taimi mullas elutsevate nematoodide eest.

Esmalt meelitavad peiulille juureeritised nematoode ligi. Kui nad on tunginud juurtesse, siis nende kahjustamisel eritab taim aineid, mis nematoodidele saatuslikuks saavad.

Suure mungalillega saab peletada lehetäisid. Neid istutage noorte viljapuude lähedusse, et lehetäisid puudest eemal hoida. Samuti võib mungalille istutada köögiviljapeenardele kultuuride vahele, kuna peletab sealtki kahjureid eemale.

Peiulill köögiviljapeenras hoiab kahjureid eemal.

Ise kasvatatud maitsetaimed on võrratud, kuid lisaks kasulikud ka köögiviljaaias, sest meelitavad kohale tolmeldavaid putukaid ning peletavad kahjulikke. Mõni pott lavendlitaimedega pakub silmailu ning hoiab ka kahjurid eemal. Samuti ei tule sipelgad sinna, kus kasvab lavendel. Roosid ja lavendlid on kaunis, kuid ka kasulik kooselu, NR 12

•

22. M ÄRT S 2018

sest lehetäid, kes kipuvad maiustama noorte lehtede ja võrsetega, ei armasta lavendli lähedust.

Selleks et kahjureid peletavate taimede mõju oleks piisav, tuleb neid istutada rohkem kui vaid üks või kaks taime. Kaitstavat taime ning peletavalt mõjuvat taime võiks olla ühepalju.

PILLE HERMANN

Köök

183

KÜPSETAME LIHAVÕTTESAIA Kuna lihavõtetega lõpeb suur paast, on saiale lisatud ohtralt rosinaid, pähkleid, sukaadi ning kõik see on pealt rikkalikult kaetud glasuuriga.

Kindlasti ei koonerdata või ning suhkruga ja ka hapukoor käib taina sisse.

SHUTTERSTOCK

Kulitš ehk lihavõttesai on maitsev pühadeküpsetis, mis pärit Vene köögist.

PILLE HERMANN

Lihavõttesai Tainas • 2 tassi piima • 6 toasooja muna • 1 tl kuivpärmi • 2 tassi suhkrut • 250 g võid • 0,5 tassi hapukoort • 0,5 tl soola • 0,5 tl vanilli • 9 tassi jahu • 1,5 tassi kuivatatud puuvilju, pähkleid • sukaadi või riivitud sidruni- ja apelsinikoort • soovi korral kaneeli, kardemoni Glasuur • 1 tass tuhksuhkrut • sidrunimahla

Sellest ainekogusest saab 3–4 saia. Soojendage piim, sulatage selles või. Lisage segule kuivpärm, suhkur, sool, munad, hapukoor, maitseained. Seejärel hakake vedelikule jahu juurde sõeluma. Segage, kuni moodustub hapukoorepaksune tainas. Katke see rätikuga ning jätke vähemalt paariks tunniks sooja kohta kerkima. Seejärel lisage kuivatatud puuviljad, pähklid, sukaad või riivitud tsitrusekoor ning segage hulka ülejäänud jahu.

Sõtkuge, kuni tainas tuleb käte küljest lahti. Jätke paariks tunniks kerkima. Tõstke tainas vormidesse ning laske enne küpsetamist veel 30 minutit kerkida.

NR 12

•

22. M ÄRT S 2018

Mõni perenaine vormib kuni seitse üksteisest pisut suuremat ketast, mis asetatakse kihiti üksteise otsa. Ikka kõige suurem all ja kõige väiksem jääb peale. Kihtide vahele määritakse võid ning seejärel pannakse vormi ja jäetakse kerkima.

Kui spetsiaalset vormi ei ole, võib kasutada paberist vormi või hoopiski uues savist lillepotis küpsetada – 180 kraadi juures pool tundi. Et sai liiga pruuniks ei läheks, katke see küpsemise ajal pealt fooliumi või küpsetuspaberiga.

Glasuuri tarvis lisage tuhksuhkrule sidrunimahla – just nii palju, et on pisut voolav. Valage see jahtunud saiale.

Köök

184

KAILI EERMA

KOHVIPAUS ROOTSI MOODI

Korraldage oma kodus fika (kohvipaus küpsetistega) Rootsi moodi!

Siinkohal ei hakka ma pakkuma retsepte kardemoni- ega kaneelisaiadele, mis on Rootsis konkurentsitult esikohal. Aga ka allpool pakutud saiakesed ja koogid on seal populaarsed ning samuti lihtsad teha.

KAILI EERMA

Sarvesaiad moosiga (Syltgifflar) • 1 rull lehttainast • 1,5 dl maasikamoosi • 1 muna • tuhksuhkrut Rullige tainas lahti, jagage noaga neljaks ristkülikuks ning need omakorda kolmurkadeks.

Pange iga kolmnurga laiema-

Suhkrukook (Sockerkaka) • 100 g võid • 1,5 dl suhkrut • 2 muna • 3 dl jahu • 2 tl küpsetuspulbrit • 1 dl piima Vahustage suhkur võiga ja lisage ükshaaval munad.

Segage jahu küpse-

tuspulbriga ja lisage võisegule. Lõpuks pange juurde piim ja segage ühtlaseks tainaks. Valage segu küpsetusvormi ja küpsetage ahjus 175 kraadi juures 35–40 minutit, kontrollides küpsust tikuga.

NR 12

•

22. M ÄRT S 2018

le otsale moosi ning rullige sarvekeseks kokku. Pange ahjuplaadile, määrige lahtiklopitud munaga ja küpsetage 225 kraadi juures umbes 12 minutit, kuni sarved on pealt pruunikad. Puistake peale tuhksuhkrut.

Köök

185

Šokolaadikook pistaatsia- ja pekanipähklitega (Kladdkaka med pistasch och pekan) • • • • • •

150 g tumedat šokolaadi 150 g võid 2 muna 2 dl suhkrut 2 dl jahu 40 g hakitud pekanipähkleid Glasuuriks • 75 g tumedat šokolaadi • 2 sl 35% koort Katteks • 40 g hakitud pistaatsiapähkleid Serveerimiseks • vahustatud koort Tainaks sulatage šokolaad koos võiga veevannis ja

jahutage veidi. Kloppige teises kausis munad ja suhkur.

Lisage pekaanipähklid ja šokolaadisegu.

Küpsetage vormis 175 kraadi juures 15–17 minutit ja laske vormis jahtuda.

Valmistage glasuur, sulatades šokolaadi koos koorega veevannil.

Katke kook glasuuriga ja raputage peale pistaatsiapähklid. Laske külmas seista vähemalt tunnike kuni üle öö ja serveerige vahustatud koorega.

Napoleoni kübarad (Napoleonhattar) • 4,5 dl jahu • 1 dl suhkrut • 150 g võid • 1 muna Täidiseks • 250 g mandlimassi • 1 munavalge • mõni tilk toiduvärvi (täidise värviga saab mängida – kollane munapühadeks või roosa väikese tüdruku sünnipäevaks...)

Sõtkuge tainaained ja keerake rulliks. Pange see toidukilesse mässitult vähe-

NR 12

•

22. M ÄRT S 2018

malt pooleks tunniks külma.

Segage riivitud mandlimass munavalge ja toiduvärviga ning veeretage väikesed kuulid. Rullige tainas lahti, lõigake vormiga ümmargused kettad läbimõõduga umbes 6 cm. Pange igaühe keskele värviline kuulike ning tõstke kolmest kohast tainas täidisele peale. Suruge otsad veidi kuulikese sisse, et jääks hästi kinni hoidma. Küpsetage 175 kraadi juures 10 minutit, kuni värv muutub kuldseks.

Käsitöö

ANNELA NÕMMIK

186

1

2

4

5

3

Kaunistage pesa nii, nagu fantaasia lubab.

KASEOKSTEST PESA LIHAVÕTTESEADEKS

Kaseokstest punutud pesa sobib hästi lihavõttemunade aluseks. Samuti võib seda täiendada okste ja sulgedega ning kujundada lihavõttemeeleolus lauaseade.

Vajalikud vahendid: pehme traat, painduvad ja võimalikult pikad kaseoksad, kaunistuseks sammalt, mune, urbadega pajuoksi, sulgi, lilli jms.

Kui vajaminevad materjalid on varutud, käib pesa punumine lihtsalt ja kiirelt. Mõõtke neli 80 cm pikkust traadijuppi. Traadid keerake keskkohast omavahel kokku. Seejärel tõmmake traadiotsad kahekaupa nelja kanti laiali (foto 1).

Võtke esimesed oksad ja hakake neid traatide vahele punuma. Korra-

ga võib punumiseks võtta mitu oksa, nii tuleb põhi tugevam. Kui oksad on traatide vahele sätitud, keerake traatidele mitu keerdu peale, et oksad lahti ei tuleks (foto 2).

Seejärel lisage järjest oksi juurde ja kui olete saanud sobiliku suurusega põhja valmis, painutage traadid ülespoole ning hakake külgi punuma. Sellist ringjat punumist jätkake senikaua, kui sobilik pesa on valmis (foto 3).

Seejärel keerake traadid omavahel näpitsatega kokku ja lõigake üle NR 12

•

22. M ÄRT S 2018

jäänud otsad ära ning otsad pöörake näpitsatega okste sisse. Kui külgedel jäävad mõned oksad liialt turritama, siis need saab kinnitada pisikese traadijupiga teiste külge. Kätega painutades saate vajadusel veel pesa pisut vormida (foto 4).

Valmis pesa täitke ilusa koheva samblaga ning paigutage pühademunad sambla sisse (foto 5).

ANNELA NÕMMIK

Käsitöö

187

LIHTNE HEEGELPITS

Pits annab esemele omanäolise ilme. Pitsimustreid on väga palju, siin pakume juhiseid, kuidas heegeldada üks lihtne pits, mida saab sobitada esemete servadesse.

Kindarandmete või sokiäärte tarvis võib seda pitsi vaid paar rida heegeldada. Veidi laiemana heegeldades sobib hästi näiteks lühikese kampsuni või kleidi pikendamiseks. Samuti passib selline pits köögirätiku serva kaunistama. Pitsimuster jääb hästi meelde ning selle saab lõpetada just siis, kui sobilik pikkus olemas.

PILLE HERMANN

PILLE HERMANN Heegelpitsi muster. Esimeseks reaks sobib ahelsilmustest heegeldatud kett, mille peale saab hakata mustrit heegeldama.

\\°°// | \\°°// | \\°°// | \\°°// \\°°// | \\°°// | \\°°// | \\°°// \\°°// | \\°°// | \\°°// | \\°°// \\°°// | \\°°// | \\°°// | \\°°// °°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°° | - ühekordne sammas ° -

Käsitsi heegeldatud pits passib kokku ka pitskangaga.

NR 12

•

22. M ÄRT S 2018

õhksilmus

Käsitöö

VILLU BAUMANN

188

Eri läbimõõduga topsid on leidnud endale sobiva suurusega kaaned.

KASUTUST PLEKKTAARAST NÄGUSAKS TOOSIKS Plekkpurk on taaraks paljudele materjalidele ja toiduainetele. Kui sisu on tarvitatud, jääb alles purk, mida ei maksa prügisse saata, vaid sellele saab anda uue väljanägemise ja taas kasutusele võtta.

Plekkpurke taaskasutatakse ilmselt kõige sagedamini küünlalaternana.

Kui selle külgedesse teha mustrilised auguread, kumab valgus neist kenasti läbi. Samuti sobivad need hästi pliiatsi- ja kontoritarvete topsideks, sel juhul võiks nad väljastpoolt olla kaunistatud tekstiili või paberiga või siis kerida purgi ümber tihedalt dekoratiivset nööri.

Neil piltidel on ühesuguse läbimõõduga, kuid eri kõrgusega plekkpurgid. Et läbimõõt on üks, tekkis idee neist purkidele ka kaaned meisterdada. Selleks et kaas peal püsiks, treisime puidust ümardatud servadega kettad, mille kinnitasime kaaneks võetud plekktoosi külge. Selliseid kettaid võib ka liimpuidust tikksaega välja saagida. Ümardage

Purgikaaned on värvitäppidega kaunistatud.

servad, lihvige ja liimige väljaulatuvana kaaneks oleva plekk-karbi külge.

Viimistleda võib plekktoose aerosoolvärvidega kattes. Värvida tuleb õues või hästi ventileeritavas tööruumis. Purgid võib lõpuks kaunistada NR 12

•

22. M ÄRT S 2018

värvitäppidega, mille pealekandmiseks kasutage hambatikku.

Aastaid tagasi sai see komplekt kiitva hinnangu üleriigilisel õpilastööde näitusel.

VILLU BAUMANN

2

189

aastat

PUHASTAME VANA MÖÖBLIT

Väärt mööbliesemetega on nii, et vahel tuleb neil elutoast taanduda ja pööningul või hoiuruumis oma aega oodata. Aastakümnete pärast võib ese uuesti aukohale sattuda, kuid enne on seda vaja siiski puhastada. Mööbli puhastamiseks annab kakskümmend aastat tagasi ilmunud Targu Talitas nõu mööblirestauraator Mati Raal. da piki puidu süüd, mitte vastupidi.

Kui plekk sel viisil ära ei tule, on ta juba puidu sisse imbunud.

Piiritus ja tärpentin Puidu puhastamiseks võite teha segu 1 osast tehnilisest piiritusest ja 1 osast tärpentinist. Tärpentin valage piirituse peale, mitte vastupidi. Võib lisada hulka ka paar tilka nuuskpiiritust, mis ei ole aga soovitatav saare- ja tammepuidu puhul, tehes need tumedaks.

Tärpentini-piirituse seguga saab eemaldada olmemustust ja veeplekke. Kui õli ega piirituselahus plekke ei eemalda, tuleb kahjustunud lakikiht eemaldada.

Vana lakikihi saab ära metallkaabitsaga, sobib ka tükk vana freesketast või klaasiserv. Seda tööd tuleb teha ettevaatlikult, et puidule vagu sisse ei kraabiks. Koidest puretud eset ei maksa sel viisil puhastada, sest kahjustatud puit võib olla seda-

võrd pehme, et tervena tunduva pealispinna alt tuleb välja tolmuks muutunud osa.

Pärast laki mahakraapimist nühkige pind üle liivapaberiga nr 150 või 280, kasutades puu- või korkklotsi, mille ümber liivapaber panna.

Vaha on puidu toit Sulatage tükike meekärge veevannil ja segage see tärpentini hulka, kuni mass muutub pastataoliseks. Kandke see puhastatud pinnale pintsliga ja hõõruge sisse villase lapiga.

Enne uut lakkimist või vahatamist veenduge, et pind on soovitud määral puhastatud. Selleks võib puidu pinda puhastada niiske käsnaga. Nii ilmnevad kohe pinna vead ja vajadusel tuleb siis pinda peitsiga veidi ühtlustada.

Puidupinna niisutamine tõstab üles puidukiud, mida on taas vaja väga peene liivapaberiga lihvida.

Seejärel on puidupind valmis lõplikuks viimistluseks.

SHUTTERSTOCK

Puhastamisel tuleks alati alustada lahjemast ja üle minna kangemale puhastusvahendile. Mõnikord piisabki ainult soojast veest.

Tumeda mööbli puhastamiseks sobib mööbliõli Johnson Pled, mis ühtlasi toidab puitu ja annab talle ka kaitsekihi.

Puhastamiseks kasutage puuvilla- või õmblusvatti, mis on riidelapist parem. Vatiga puhastades näeme kohe, kui palju see mustust külge võtab. Kui vatt juba puhtaks jääb, võibki selle töö lõpetada.

Johnson Pled sobib ka naha puhastamiseks. Naha puhul tuleks meeles pidada, et puhastusvahend ei tohiks sisaldada vett, sest see teeb naha rabedaks. Kõige parem nahapuhastusvahend on mesilasvaha.

Kui puidupind on õliga puhastatud, võib selle villase lapiga üle nühkida. Kui aga õliga puhastades ilmuvad nähtavale värvipritsmed, tuleks need skalpelliotsaga ettevaatlikult eemaldada. Skalpelliga võib kraapi-

Vana eseme puhastamisel alustage lahjemast vahendist ja vajadusel võtke järjest kangemaid.

NR 12

•

22. M ÄRT S 2018

Hüva nõu

SHUTTERSTOCK

190

LED-LAMBID ANNAVAD VALGUST JA LOOVAD MEELEOLU Energiat säästev LED-tehnoloogia on viimasel kümnendil läbinud tormilise arengu ja seda kasutatakse juba kõikjal, alates ruumide valgustamisest ja lõpetades nutiseadmete ekraanidega.

NR 12

•

22. M ÄRT S 2018

Hüva nõu Light Emitting Diode (LED) – valgusdiood • Valgust kiirgav diood, mis muundab elektrienergia nähtavaks valguseks ja optiliseks kiirguseks.

• Õige suurusega päripinge rakendamisel elektroodidele hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust.

• LEDi päripinge sõltub selle värvusest – pikema lainepikkusega LEDide (punased) puhul on see 2 V, lühema lainepikkusega LEDide puhul umbes 3 V. • Tavaliselt on ühe LEDi võimsus mõnikümmend millivatti, samas suurusjärgus peab olema ka voolu pinge, vastasel juhul põleb LED läbi.

• Valgusdioodid on saadaval eri lainepikkustes ja kiirgavad infrapunavalgusest ultraviolettvalguseni, omades sealjuures väga kõrget eredusastet.

• Orgaanilistel valgusdioodidel põhinevad näiteks lameekraanid tava- ja taskuelektroonika seadmetes.

• Esimest valgusdioodi esitles venelane Oleg Losev 1927. aastal.

• Aastal 1961 patenteerisid ameeriklased Robert Biard ja Gary Pittman ettevõttes Texas Instruments töötades infrapuna-LEDi. • Esialgu piiras LEDide praktilist kasutamist nende kõrge hind – üks LED-lamp maksis keskeltläbi 200 USA dollarit.

• LED-revolutsiooni alguseks peetakse aastat 2009, mil pooljuhttehnoloogia rakendamisega saadi LEDi abil kõrgekvaliteediline ja vastupidav valguslahendus.

• LEDi kasutegur põhineb asjaolul, et see eraldab tarbitava võimsusühiku kohta rohkem valgust kui hõõglamp, lisaks eraldub põlemisel vähem soojust.

Täielik üleminek LED-lampidele seisab suuresti selle taga, et nende valguslahenduste luumeni hind on praegu veel üksjagu kallim mis tahes teisest tehnoloogiast. Siiski saab aja edenedes üha enam selgeks, et LEDil on plusse rohkem kui miinuseid.

Praeguseks on inimkond õppinud kasutama vaid piskut sellest, mida valgusdioodid tegelikult võimaldavad. Tulevikus võiks valgusallikaks saada kas või tapeet, mis baseerub LED-tehnoloogial.

LEDi oluline erinevus teiste valgusallikatega võrreldes on suunatud valguskiir. Seetõttu saabki neid kasutada nii kodus kui eriotstarbelistes valgustites. LED-süsteemi võimsuskaod on minimaalsed.

Samas on LED-lamp senistest hõõg- või luminofoorlampidest kapriissem. Ta on üsna tundlik voolupinge kõikumiste suhtes. Kodus kasutatavad LED-lambid vajavad 12 V pinget, ja kui see mingil põhjusel veidigi kerkima peaks, põleb ta läbi. Vajaliku pinge saamiseks tuleb võrguvoolu ja LED-valgustisse mineva voolu vahele seada pingemuundur, mis peab täpselt vastama valgustis olevate LEDide arvule ja valgusti võimsusele.

Lisaks peab LED-lamp ventileerimisega olema piisavalt jahutatud.

Seega ei maksa seda panna kummitihendiga niiskuskindlalt suletud vanadesse välisvalgustitesse.

Miljöö- ja meeleoluvalgus Populaarsust koguvate nn LED-ribade paigaldamisel on mõttekas nende alla, seina ja riba vahele panna alumiiniumprofiil, mis aitab temperatuuri eemale juhtides valgusti jahutamisele kaasa. LED-riba sobib kasutamiseks lihtsalt esteetiliselt ilusa valgusmänguna, aga ka miljöövalgustina. Kui kõik on tehtud õigesti, peab selline LED-riba probleemideta vastu 5–6 aastat ehk 30 000–50 000 töötundi ja isegi rohkem.

LED-lambi vastupidavus ja kestus ei sõltu niivõrd lülituste arvust kui sellest, kuidas see on paigaldatud ning milline on kasutuskoht. Selle omapära on, et see ei talu kuigi kõrget temperatuuri, maksimaalne on 60 kraadi. Seega sauna leiliruumi saab neid valgusteid paigaldada vaid mõnekümne sentimeetri kõrgusele põNR 12

•

22. M ÄRT S 2018

191

randast. Üldiselt on LEDi temperatuuriparameetrid normaalseks tööks vahemikus –25 kuni +60 kraadi.

Rohkem võimsust Kui võrrelda vanade hõõglampide ja LEDide võimsustarvet, siis siin kehtib lihtne rusikareegel – LEDi üks vatt on enam-vähem võrdne kaheksakordse hõõglambi vatiga.

Sageli lambi valgustugevuse reguleerimiseks kasutatav reostaatlüliti ei pruugi LEDide puhul toimida.

Sellele on tarvis koos lambiga osta alaldiga sobiv LED-dimmer.

Lampe valides tuleks tähele panna sooja ja külma valguse eripära.

Nimelt on LEDe, mis annavad nn külma ehk erksat, kontrastset valgust (6000 kelvinit) ning neid, mille valgus on kollakam ja justkui hajusam (2700–3000 kelvinit).

Sõltuvalt inimese eripärast ja soovidest, võib külm valgus näiteks vannitoas põhjustada närvilisust. Sooja valgusega ruumides viibimine aga, vastupidi, mõjub rahustavalt.

Kui vanad hõõglambid kasutusest kaovad, siis teatud kohtades polegi LEDile suuremat alternatiivi. Ei ole mingit mõtet panna kortermaja trepikoja valgustisse nn säästupirni, sest sel kulub süttimiseks mitu minutit, ja inimene, kes trepikotta sisenes, on selle aja jooksul juba ammu oma korterisse või lifti jõudnud. Pealegi on säästupirni puhul oluline, et see põleks pärast süttimist vähemalt viis minutit, vastasel korral lihtsalt valgusti eluiga oluliselt lüheneb.

Kuna LED-lampidel on teistega võrreldes palju eripärasid, nõuab Euroopa Liit nende müüjatelt pakendi märgistust.

Selle hulka kuulub ka IP-märgistus – kahest numbrist koosnev info, kus esimene näitab valgusti tolmukindlust, teine niiskuskindlust. Kui valgusti IP-aste on 64, siis see näitab, et tolmukindlus on sel päris hea, ent niiskuskindlus mitte, ja kui viimane on oluline, võiks valida valgusti, mille IP on näiteks 67.

LED annab tohutu avarad võimalused valgustitega improviseerimiseks ning nende kõikvõimalikesse vormidesse disainimiseks.

AIN ALVELA