metsaomanik
metsapuutaimi
SAUTEC
SÜGISEL VÕI KEVADEL? Kas kevadel taimedest ilma jääjail tasub pigem otsida potitaimi ja istutada need sügisel maha või pigem oodata järgmist kevadet? • See, mida istutada, sõltub eelkõige raiesmiku ehk kasvukoha viljakusest. Viljakale maale tuleks istutada paljasjuurne, suurem taim. Keskmise viljakusega ja väheviljakatele aladele sobib potitaim. Potitaime tarbeks tuleks teha ka maapinna ettevalmistus, kui on n-ö korralised raied. Seisukorralankidele istutamisel on soovitused antud juba metsakaitseekspertiisiga. Näiteks juurepessu aladele ei soovitata istutada kuuske, vaid kaske. • Ühest lahendust tegelikult ei ole, tuleb vaadata iga raiesmikku eraldi ning kaaluda vajadusi ja võimalusi. Üldisemalt viljakatele aladele ei julge sügisistutust soovitada – suur külmakohrutuse oht! Üldjuhul sügisel ei istutata mändi. • Sügisistutus sõltub ka ilmastikust ehk mullaniiskusest. Kui on selline sügis, nagu oli eelmisel aastal, siis istutamist ei soovita. Möödunud lumeta talvel oli ikka tõsist kohrutust näha. Mõni sügisel taimi koolitanud taimekasvataja pidi kevadel kogu töö ringi tegema, sest taimed olid täiesti pikali. • Põhisoovitus on ikka leida taimekasvataja, ja kokkulepped ka järgmiseks kevadeks ära teha. Kui ilm ja taim võimaldavad, saab istutada sügisel, aga kui ei, siis järgmisel kevadel kindlasti.
suletud juurekavaga nn potitaimed. Varajane kontaktivõtt tuleb taas kasuks, kuna taimekasvataja teab siis männi külvipinda planeerida. Ka avamaa-männitaimede kasvataja poole tasub pöörduda, kuigi temal on järgmise kevade taimesaagi tarbeks külv tehtud juba eelmise aasta kevadel. Varakult sõlmitud kokkulepe taimede ostuks annab istutada soovijale kindluse, et ta need taimed ka saab. Sama kehtib kuuseistikute või kuuse potitaimede soovi puhul: ikka käik taimlasse, veendumaks, et taimed on olemas ning sellise päritolu ja kvaliteediga nagu vaja. Kuna taimede transport on kulukas, eriti potitaimede puhul, tasub arvestada raiesmiku ja taimla vahekaugust. Ühtegi metsataimekasvatajat pole Hiiumaal, kõige rohkem on neid Viljandi, Valga ja Lääne-Viru maakonnas. Suletud juurekavaga taimi kasvatatakse Pärnu, Võru, Põlva, Saare ja Viru maakonnas. Muud võimalused Ka siis, kui metsaomanik ei ole kohalik, tasub taimekasvatajate kohta info saamiseks üles otsida kohalik metsaühistu. Ühistu spetsialistid teavad, kes lähemal või ka kaugemal kuuske, kaske ja mändi kasvatavad. Vähem istutatavate
kodumaiste puuliikide ja võõrpuuliikide taimede kohta leiab infot taimekasvajate kodulehekülgedelt. Hakkajam metsaomanik, kes koduaeda peab, saab ka ise metsaistutusmaterjali kasvatada, sest enamlevinud puuliikide seemned on saadaval. On metsaomanikke, kes ise oma metsast seemnedki kogunud – nii saab raiesmiku uuendamist omatahtsi planeerida. Viimane võimalus on pöörduda turustajate poole, kes toovad kultiveerimiseks sobilikud taimed väljastpoolt Eestit. Nendelt tasub kõigepealt küsida, mis päritolu seemnest taimed on – kas kodumaisest või välismaisest. Euroopa Liidus kasutatakse praktikat, et metsapuude sertifitseeritud seeme viiakse päritolumaalt välja ja tagasi tuuakse sellest kasvatatud taimed. Eestigi metsataimekasvatajad külvavad Rootsi ja Soome päritolu seemneid, kasvatatud taimed tarnitakse seemne päritolumaa metsaomanikele. Kaugemalt toodud paljasjuursed taimed on veoga sageli ära vintsutatud ja ebasoodsal kevadel võib kasvamaminek olla tõsine probleem. Lõunapoolsemat päritolu puutaimede, näiteks kuuskede kasvurütm on siinsetega võrreldes teistsugune ja äärmuslike keskkonnatingimuste korral ei pruugi nad ellu jääda.
Vanapaberist tehtud Ecopulp heina tõke kaitseb taime tõhusalt heina eest ja laguneb looduses u 4–5 aastaga. Korduv kasutatav TS-ladvakaitse sobib hästi kuusele ja männile. Laguneb u 15 aasta jooksul.
Metsakultuuri kaitseks • Istutatud metsakultuuri tuleb ka hooldada – see tähendab rohu pealekasvu tõrjumist (tallates, niites, katkudes) ja ulukipeletamise vahendite kasutamist. Mõned metsaomanikud on tarvitusele võtnud ka mehaanilisi kaitsevahendeid. • Heinatõke on vahend, mis pannakse maapinnale puutüvekese ümber – see takistab rohu ja võsa kasvu. Tõke laseb õhku läbi ja tasakaalustab niiskust. On tehtud materjalist, mis laguneb looduses 3–5 aastaga. • Ladvakaitseid, mille roll on takistada ulukitel latvasid hammustada, on turul liikumas mitut sorti. Ühed on plastist ja need kinnitatakse latvade ümber nagu pesulõksud. Teised näevad välja kui tagurpidi lillepotid. Kui see “topsik” immutada ka ulukipeletusvahendiga, on kaitstud nii noore puu latv kui külgoksad. • Turul on liikunud nn tüvetorusid, mis pannakse ümber väikese puu tüve. • Nii väiksemate kui suuremate puude tüvede kaitseks on kasutatud ka spetsiaalseid võrke ja spiraale. SM sinu mets
mai 2014
9