Page 1

Nr 35 Metsa 천ppeleht

29. mai 2014

Kui kevadel ei j채tkunud taimi... Lk 8

Metsakasvatustarkused internetis Lk 10

Kuidas naised jaksavad jahil k채ia? Lk 17

Talumetsakonkursil uus nimi Lk 30


Erametsanduse toetused SA Erametsakeskus kaudu saab taotleda nii Euroopa Liidu kui siseriiklikke metsandustoetusi. Taotlemisel on abiks Erametsakeskuse spetsialistid. Toetuse liik

Kontaktisik

Metsa inventeerimise ja metsa­ majandamiskavade koostamise toetus

Kati Tael Sirli Jakobson

Metsa uuendamise toetus

Kati Tael Sirli Jakobson

Erametsaomanike nõustamise toetus

Ingrid Tust

Metsamaaparandustööde toetus Pärandkultuuri säilitamise toetus Vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine Metsaühistu toetus

Laura Pärtel Mart-Ants Pavelson Priit Jõeäär Kertu Kekk

Natura metsa toetus (MAK 2.7)

Mart-Ants Pavelson Indrek Reinsoo Kai Kraus Triin Nõmmik

Metsameede (MAK 1.5.1 ja 1.5.3) Metsanduse koolituste korraldamine

Kai Kraus Imre Kari Karin Kikamägi Kaiko Kell Priit Jõeäär

E-post siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee sirli.jakobson@eramets.ee siseriiklik@eramets.ee kati.tael@eramets.ee sirli.jakobson@eramets.ee siseriiklik@eramets.ee ingrid.tust@eramets.ee siseriiklik@eramets.ee laura.partel@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee priit.joeaar@eramets.ee kertu.kekk@eramets.ee natura@eramets.ee mart.pavelson@eramets.ee indrek.reinsoo@eramets.ee kai.kraus@eramets.ee triin.nommik@eramets.ee metsameede@eramets.ee kai.kraus@eramets.ee imre.kari@eramets.ee karin.kikamagi@eramets.ee kaiko.kell@eramets.ee priit.joeaar@eramets.ee

Telefon 683 6051 683 6057 683 6051 683 6057 683 6057 673 6033 683 6064 683 6067 673 6036 683 6064 683 6058 673 6034 683 6065 673 6034 683 6065 683 6067 683 6067

Erametsanduse veebileht: www.eramets.ee MTÜ Eesti Erametsaliit (metsaomanike esindaja, erametsanduse edendaja): Mustamäe tee 50 (III korrus), 10621 Tallinn. Telefon 652 5888, e-post erametsaliit@erametsaliit.ee.

SA Erametsakeskus (metsanduslikud toetused, erametsanduse edendaja): Mustamäe tee 50 (II korrus), 10621 Tallinn. Üldtelefon 652 5333, e-post eramets@eramets.ee.


sisukord

13

Sisukord

18

16

METSAOMANIK

4 Metsatööde ooteajal tasub aru pidada 6 Juurepessu saab tõrjuda 8 Kui kevadel ei jätkunud metsapuutaimi 9 Metsakultuuri kaitseks 10 Metsakasvatuse tarkused erametsaportaalis 11 Ühtsuses tõesti peitub jõud

JAHIMEES

Metsa õppeleht

31

12 Lõppenud jahiaasta kokkuvõtteks 13 Kuhu suunas jahindus liigub? 14 Jahimehed aitavad marutaudi vältida 15 Kohe selguvad parimad rajakaamerafotod 16 Jälle on päevakorral anatoomilised märklehed 16 Jahipidamisõiguse tasu ei ole nagu aastamaks 17 Kuidas naised jaksavad jahil käia? 18 Kirjutatud ja kirjutamata jahitavade kogu

22 METSAELU 20 22 24 25 26

Kas hall- või valgejänes, harilik või kaelussiil? Aasta orhidee 2014 on hall käpp Röövlinnud, teod ja metsa elurikkus Teejuht seente maailma Lehetäid, pahktäid ja teised taimemahla imevad putukad

TEATED 28 29 30

Eesti Jahimeeste Seltsis Erametsaliit teatab Talumetsamajandajate konkurss jätkab uue nimega

AMETLIK INFO

31 Ühistud aitavad toetusi küsida 32 Õppereis Austriasse oli sisukas 34 Uudised

Välja andnud SA Erametsakeskus Projektijuht Regina Hansen, tel 527 5151 e-post regina.hansen@eramets.ee Rahastanud Keskkonnainvesteeringute Keskus Teostus AS Eesti Ajalehed Toimetanud Viio Aitsam, tel 489 4117, e-post viio.aitsam@maaleht.ee Kujundanud Mari Peterson Esikülje foto Ingmar Muusikus – sokk Tagakülje foto Viio Aitsam – linavästrik rabas

32 sinu mets

mai

2014

3


metsaomanik

Metsatööde ooteajal Eelmises Sinu Metsas jõudis algaja metsaomanik Urmas selleni, et tellis oma metsale majandamiskava, kuid raie tuli pehme talve tõttu edasi lükata.

P

ehme talv lükkas raietööd Urmase “Harju keskmises” metsas suvekuudele. Vahepealsel ajal käis ta Erametsakeskuses metsa majandamise kava koostamise toetuse taotlust täitmas ja uuris ühistu metsameistrilt, millised on suvise raie plussid-miinused. Toetus metsamaa suuruse järgi Metsabüroo koostatud inventeerimisandmete ja metsamajandamiskava eest tuli arve – 134 eurot. Nagu büroo oma kirjas teada andis, võib omanik osa sellest summast Erametsakeskuse kaudu toetusena tagasi saada, kui esitada taotlus. Erametsakeskusest selgitati, et toetuse saamiseks on vaja taotlust, millele on lisatud andmed inventeeritud metsamaa kohta, koopia arvest ja maksekorraldusest. Viise taotlemiseks on kolm: e-PRIA, digiallkirjaga elektrooniline taotlus ja paberil – viimase variandi puhul tuleb taotlus ise Erametsakeskuse kontorisse ära viia või postiga saata. Taotlust aitas Erametsakeskuses täita projektispetsialist Kati Tael, kes juhendaski paberite vormistamisel ja kinnitas, et midagi keerulist taotluse täitmises tegelikult ei ole. Esimene võimalik küsimuse koht on isikuandmete lahter: millisel juhul tuleb märkida registrikood? Siin sõltub täitmine sellest, kas metsa majandatakse eraisiku või ettevõtjana – FIE puhul on niisiis tähtis, kas raamatupidamises arvestatakse metsa majandamisega seotud kulusid. Toetusetaotluse lisades tuleb ära tuua üksnes metsamaa andmed katastriüksuste kaupa. Toetuse summa on kuni 13 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta ja metsamajandamiskava koostamise eest kuni 1.50 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta. Kui arvel näidatud summa on väiksem, saab ka toetust vastavalt vä-

4

sinu mets

mai 2014

REGINA HANSEN Erametsakeskuse kommunikatsiooni­ juht

hem. Kui arvel näidatud summa on suurem, loeb toetuse piirmäär. Toetuse lõplik suurus sõltub ka sellest, kui palju on taotlusi esitatud. Kui kogusumma ületab eelarvet, võib toetussumma väheneda. Toetusega võivad arvestada ka need, kellel on kava tellitud kas eelmisel või üle-eelmisel aastal. Otsuse tegemine ja raha saamine võtavad kokku kuni viis kuud, seega on Urmasel raha pangakontole oodata hiljemalt sügisel. Taotluse võib omaniku eest täita ka mõni usaldusisik, selleks piisab lihtkirjalikust volitusest. Alates tulevast aastast käib toetuse saamine läbi metsaühistute. Järgmiste taotlusvoorude kohta saab igaüks otsida teavet erametsaportaalist www.eramets.ee. Raietööde lepingud Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistus ulatas metsameister Margus Paesalu Urmasele kaks lepingut: kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu ja esinduslepingu puidu müügi korraldamiseks. Paesalu selgitas, et raietöid kavandataksegi nende ühistus üksnes kirjaliku lepingu alusel, nii ei teki tööde käigus arusaamatusi ja on kindel, et kõik töödega seonduv on enne läbi mõeldud. Lepingutega soovitas ühistu esindaja tutvuda rahulikult kodus. Erametsakeskuski on metsaomanikele meelde tuletanud, et kõik kokkulepped tasub sõlmida kirjalikult: lepingute näidised koos seletuskirjadega on taas leitavad erametsaportaalist www. eramets.ee > kasulik ja huvitav.

Urmas leiab, et raieõiguse võõrandamise leping on talle sobilik: sellisel juhul on töö tegijal huvi hea seista selle eest, et töö oleks kvaliteetselt tehtud ja metsamaterjal järgatud otstarbekalt. Nn potikaupa, et kindel summa raie eest ette makstakse, ta ei poolda. Seda varianti on talle telefoni teel ka vahepeal mitu korda pakutud. Lepinguga kinnitab müüja, et tal on omanikuna õigus raietöid kavandada. Lisaks on selgelt ära toodud, millises mahus metsateatisel märgitust annab omanik volituse töid teha. Ostja omakorda kinnitab kirjalikult raietööde lõpu tähtaja ning märgib, millal tööd on kavas: aasta ringi, talvel või suvel. Lepinguga määratletakse seegi, kes vastutab tööde järel väljaveoteede korrastamise eest. Urmas märkas kodus, et tüüplepingusse on vaja lisada punkt, mida endale peab oluliseks: ta ei soovi müüa kogu saadud materjali, vaid tahab jätta vähe­ kvaliteetse puidu endale küttematerjaliks


metsaomanik

tasub aru pidada

????????

5 100aastases männikus tuleks teha uuendusraie, puud seistes paremaks ei lähe. 3 Küpses 90aastases kuusikus on mõistlik teha aegjärkne raie, puid jätta ka hoonete kaitseks. 4 55aastases kaasikus on vaja teha harvendusraie. Endisel kartulipõllul haljendab juba korralik võsa.

maale ja linnamajja. Selline soov tulebki ka lepingusse kirja panna. Ta kavatseb ühistu kaudu teenusena tellida võimalusel ka puudelõhkumise ja pärast raiet raiesmikul maapinna ettevalmistuse, mis hõlbustab uue metsa istutamist ja puutaimede kasvamaminekut. Loomulikult tahab Urmas müüa puidu enda jaoks hea hinnaga ning soovib, et protsess ostja valikul ja hinna määramisel oleks talle selge. Seega tuleb täpsustada, mille alusel parim pakkumine välja selgitatakse ja millised on tulud-kulud kokku. Suvise raie mitu tahku Urmase kinnistul on plaanis teha raietöid juunis-juulis. Suvise raie puhul tekib mitu küsimust: kas suvine raie on ikka kena metsaasukate suhtes (1. aprillist 31. juulini kestab kevadsuvine lindude pesitsemisperiood); kas suvised raied pole metsahaiguste leviku soodustajad.

Teisalt teab metsaomanik, et õppinud metsakasvatajad soovitavad teha noorendiku hooldust (valgustusraiet) just siis, kui puud ja põõsad on lehes – nii saab metsakasvataja kõige paremini otsustada, milline puu jätta kasvama, milline välja raiuda. Ka segametsades tehtavate harvendusraiete puhul on raieks minevate puude valik palju täpsem, kui seda teha vegetatsiooniperioodil – siis on kohe näha, millised on terved ja millised põduramad puud. Metsameister Margus Paesalu nõustus, et suvisel raiel on nii plusse kui miinuseid. Kõiki töid, mis järgnevad metsa istutamisele ja eelnevad lõppraiele, on tema kinnitusel aga siiski õige teha suvel – raieid väheväärtuslikes lehtpuu- ja okaspuupuistutes kindlasti. Küll aga tuleb vältida suviseid töid ja juurtel tallamist okaspuu puhtpuistutes. “Suvine raie on siis parem, kui eesmärk on likvideerida üraskite kahjus-

tuskolle,” täpsustas Paesalu. “Puud tuleb siis raiuda ja metsast ära viia kevadsuvel (sanitaarraie), kui üraskid on veel puukoore all. Sügisesest raiest poleks kasu, kuna selleks ajaks on üraskid puudelt lahkunud ja seal on end talvituma seadnud hoopis üraskite looduslikud vaenlased, teised putukad.” Haiguste levikut tuleb suviste raiete puhul teadlikult vältida. Näiteks juurepessu levikut saab tema sõnul ennetada, kui värskeid kände kohe pritsida biofungitsiidiga. Erinevalt keemilistest vahenditest ei hävita bioloogilised kasulikke mikroorganisme. Paesalu lisas veel, et suviste raiete puhul ei tohi puitu jätta metsa äärde liiga kauaks vedelema: “Metsaomanik peab sellel silma peal hoidma, et hiljemalt kuu aja jooksul oleks puit metsast ära veetud. Mänd läheb siniseks juba paari nädalaga ja kasepalk lööb otsast lõhki.” sinu mets

mai 2014

5


metsaomanik

Juurepessu saab Igal metsaomanikul on kohustus hoida oma metsal silm peal, et selle seisund halvemaks ei muutuks.

S

eent, kelle nimi juurepess, on nimetatud ka Eesti metsade levinuimaks haigusetekitajaks. Just juurepessu tõttu hoiatavad metsapatoloogid suviste raiete tegijaid: suvel on seeneeosed liikvel, ja kui raie toimub okaspuumetsas, kus levimas juurepess, võivad nakatuda kas kasvama jäävad puud naabruses või ka metsataimed, mis sinnasamasse raiesmikule istutatakse. Et seda vältida, soovitatakse kas mitte raiuda suvel või kindlasti kasutada tõrjevahendit Rotstop, millega pritsitakse suvisel raiel kännud üle. Vahend on val-

mistatud teise seene, hiidkorbiku baasil, ja toimib nii, et tõrjuv seen takistab juurepessu arengut. Vähe tuntud Eesti erametsades tõrjutakse juurepessu vähe. Selle üks põhjus on, et omanik ei oska seent karta. Kui nakatunud on kuusik, ei olegi pikka aega väliseid haigustunnuseid näha. Metsapatoloog Tiia Drenkhan on Maalehe Metsalehes (25. juuni 2011) selgitanud, et meie metsades on levinud kuuse- ja männi-juurepess, kes kahjustavad harilikku kuuske, harilikku mändi, kadakat ja harvem lehtpuid. “Männil kahjustab juurepess peamiselt juuri. Harva tõuseb mädanik männitüves maapinnast kõrgemale kui 20– 30 cm, sest enamasti enne seda puu juba sureb,” kirjutab Drenkhan. “Nakkuse esinemisele männil viitavad välised haigustunnused: okkad muudavad värvi (muutuvad pruuniks), võra hõre-

Üldisemad kohustused metsakaitsel

Metsaseaduse alusel välja antud “Metsa majandamise eeskiri” sätestab

• Kasvama jäävate puude ja loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritseva metsa ja metsamulla kaitseks on keelatud: • metsa majandamisel vigastada nendel puudel, mis raiumisele ei kuulu, tüve, võra või latva ulatuses, mis annaks alust nende puude sanitaarraieks; • ohustada või oluliselt kahjustada metsa kui ökosüsteemi või metsa genofondi, metsa veerežiimi, metsamulda sügavamalt kui 30 cm (välja arvatud kändude juurimisel ning maapinna ettevalmistusel liigniisketes kasvukohatüüpides vesivagude ja küngastena), metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi, luua eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks. • Metsa uuendamisel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 50%-l uuendusala pindalast, metsa raiel enam kui 25%-l raielangi pindalast. • Raietööde käigus kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid tuleb korrastada vähemalt raie-eelsele tasemele ühe aasta jooksul metsateatise kehtivuse lõppemisest arvates. • Kraavide ja truupide kahjustamise tagajärjel ei ole lubatud tekitada kestvaid veekahjustusi, millel on puistu tervislikule seisundile negatiivne mõju. • Korrastustööd peavad tagama metsasihtidel liikumise võimaluse päästeteenistuse transpordivahenditele. • Metsamajanduslike tööde tegemisel tuleb võimaluse korral vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist. • Juuremädaniku leviku tõkestamiseks võib okaspuukände töödelda bioloogiliste taimekaitsevahenditega või karbamiidiga. Allikas: “Metsa majandamise eeskiri”

6

sinu mets

mai 2014

neb (ja/või oksad võras kuivavad), tüvel näeb vaigujooksu. Puude kasv aeglustub oluliselt ja puud kuivavad.” Kuusel põhjustab juurepess tüves kõrgele ulatuvat (kuni 12 m) mädanikku. Kuuse juurtes arenev haigus on üsna kaua maapealsete tunnusteta. Konsulent aitaks Metsaspetsialistid oskavad näha juurepessust nakatatud kuuse tüvekuju muutusi, vaigujooksu jms. Metsaomanikul, kel metsandusharidust pole, tasub kahtluste korral pöörduda metsakonsulendi poole. Konsulentide kontaktandmed leiab erametsaportaalist www. eramets.ee. Üldisemalt võiks arvata, et oma metsast hoolivad omanikud on kahtluste korral palju kasutanud ka seaduse võimalust kutsuda oma metsa asjatundja, kes teeb ekspertiisi ja hindab haiguse ulatust. Tegelikult see nii ei ole. Ekspertiisi võimalust kasutatakse päriselus enamasti siis, kui on plaan metsaosa raiuda, kuid metsa vanus seda ei võimalda. Ekspertiisi tellimiseks tuleb esitada keskkonnaametile metsateatis kahjustuste kohta. See kehtib nii juurepessukahjustuse korral kui ka siis, kui metsa on kahjustanud torm, liigvesi, metsatulekahju, üraskid vms. Ekspertiisi tulemuste põhjal teeb ekspert soovitused vajalikeks metsakaitsetöödeks. Ametlikud andmed Viimased ametlikud andmed kahjustatud metsade kohta pärinevad aastaraamatust Mets 2011. Sel aastal võeti arvele 12 969 ha metsakahjustusi (erametsades olid arvestuses vaid pinnad, mille puhul metsateatisega kahjustusest märku anti). Võrreldes varasemate aastatega, oli seda veidi vähem, samuti oli väiksem halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse hinnatud puistute pindala, kuid selle põhjuseks olid varasema aja tormikahjustused, mis suuremat raiet tingis. Kahjustaja järgi oli arvele võetud metsa hulgas pindala poolest kõige rohkem tuulemurdu, järgnes juuremädanik (suures osas juurepess) ja kolmandale


metsaomanik VIIO AITSAM

tõrjuda TASUB TEADA

Kuidas tõrjuda juurepessu Rotstopiga

• Valmistada töölahus – 1 g toodet 1 liitri vee kohta. Enne tühjendamist pudelit tugevasti loksutada. Enne mõnda aega toatemperatuuril hoitud toode seguneb paremini. • Lahus kantakse kännule puu langetamisel metsakombaini külge kinnitatava pritsimisseadme abil, umbes 2 liitrit kännu ühe ruutmeetri kohta. • Käsitsi kantakse kändudele umbes 1 mm paksune kiht nii, et pind on selgelt ja ühtlaselt niisutatud. Pealekandmiseks sobib kasutada seljas kantavat taimekaitsepritsi või pudelpihustit. • Vahend tuleb peale kanda hiljemalt kolme tunni jooksul puu langetamisest. • Kändude kaetuse jälgimiseks võib lisada lahusesse nt Turf Marki värvitablette. Töölahusesse lisatakse 2 tabletti 50 liitri lahuse kohta. • 50grammisest Rotstop SC pakendist jätkub kändude töötlemiseks alal, kust saadakse 74–150 m³ ülestöötatud puitu (1/3– 2 ha). • Soovitatav kasutada ajal, mil ööpäeva keskmine temperatuur on üle +5 °C. Allikas: Rotstopi pakendiinfo

kohale jäid ulukid. Andmed on nii riigikui erametsa kohta kokku. Täpsemat pilti pakub statistiline metsainventeerimine, kuid selle viimased avalikud andmed on pärit aastast 2010. Statistilise metsainventuuri järgi olid kahjustuste tekitajate seas esikohal sõralised (49,2%), teisel haavataelik (12,6%), kolmandal juurepess (11,1%). Järgnevad torm, putukad, lumi, üleujutus, kobras, mehaanilised kahjustused, tuli jms. SM Vaigujooks ja moondunud tüvi. Juurepessust kurnatud kuuse tüvi Järvamaa erametsas. sinu mets

mai 2014

7


metsaomanik

Kui kevadel ei jätkunud VIIO AITSAM

EDA TETLOV keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist

Teatud kasvukohtades saab raiesmikule uue metsa istutada ka sügisel.

S

el kevadel valitses metsaistutus­ materjali turul tõsine põud. Kel taimekasvatajaga varasemat kokkulepet ei olnud, sel polnud taimede saamiseks suurt lootust. Samas metsaistutushuvi on väga suur. Kes kevadel taimedest ilma jäi, peab plaani pidama, kuidas tegutseda, et raiesmikule uus metsapõlvkond saada. Väheviljaka raiesmiku omanik võib näiteks kaaluda, kas männi istutamine asendada hoopis külviga. Heal juhul saab ühitada maapinna ettevalmistuse ja külvamise. Arvestama peab, et külvil jäävad kõik kulud metsaomaniku kanda – toetusi ette nähtud pole. Praktilisest metsamajandusest eemal olev metsaomanik saab pöörduda metsakonsulendi poole, kes aitab metsa uuendamise võimalusi vaagida.

Kaske saaks sügiseks Looduslikule uuendusele panust tehes tuleb arvestada metsapuude seemneaastat. Männi seemnekandvus on paikkonniti erinev, kuid vaatlused näitavad, et seemet tuleb vähem kui 2013. aastal. Arukasel on tulemas hea seemneaasta, kui kevadine heitlik ilmastik seemnesaaki ei rikkunud. Ka harilikul kuusel on seniste vaatluste põhjal tulemas seemneaasta. Looduslik uuenemine ei pruugi aga alati anda soovitud tulemust, mistõttu sageli tuleb ikkagi istutada ja taimede saamiseks otsida üles metsataimekasvataja või kultiveerimismaterjali turustaja.

8

sinu mets

mai 2014

Suletud juurekavaga ehk potitaim, mis kannatab istutamist ka sügisel.

Mõistlik on minna lähima, taimede kvaliteedi ja hinna poolest sobivaima metsataimekasvataja jutule. Tellimust esitades võiks olla teada, kui palju taimi vaja on. Näiteks arukasetaim kasvab katmikalal kultiveerimiskõlblikuks ühe kasvuperioodiga ja seega saaks heal juhul neid metsa istutamiseks juba tänavu sügiseks. Seda juhul, kui need on suletud juurekavaga kasetaimed – paljasjuurset

kasetaime sügisel istutada ei tasu, kuna nad ei ole selleks ajaks veel puhkeseisus. Taimlates on kasekülvi aeg käsil. Kui ütlete oma kogused, teab taimekasvataja, kui suurele pinnale on vaja külvata. Tasub varakult tellida Männitaimede katmikalal kasvatajalt on võimalik tellida taimi järgmiseks kevadeks, olgu need siis paljasjuursed või


metsaomanik

metsapuutaimi

SAUTEC

SÜGISEL VÕI KEVADEL? Kas kevadel taimedest ilma jääjail tasub pigem otsida potitaimi ja istutada need sügisel maha või pigem oodata järgmist kevadet? • See, mida istutada, sõltub eelkõige raiesmiku ehk kasvukoha viljakusest. Viljakale maale tuleks istutada paljasjuurne, suurem taim. Keskmise viljakusega ja väheviljakatele aladele sobib potitaim. Potitaime tarbeks tuleks teha ka maapinna ettevalmistus, kui on n-ö korralised raied. Seisukorralankidele istutamisel on soovitused antud juba metsakaitseekspertiisiga. Näiteks juurepessu aladele ei soovitata istutada kuuske, vaid kaske. • Ühest lahendust tegelikult ei ole, tuleb vaadata iga raiesmikku eraldi ning kaaluda vajadusi ja võimalusi. Üldisemalt viljakatele aladele ei julge sügisistutust soovitada – suur külmakohrutuse oht! Üldjuhul sügisel ei istutata mändi. • Sügisistutus sõltub ka ilmastikust ehk mullaniiskusest. Kui on selline sügis, nagu oli eelmisel aastal, siis istutamist ei soovita. Möödunud lumeta talvel oli ikka tõsist kohrutust näha. Mõni sügisel taimi koolitanud taimekasvataja pidi kevadel kogu töö ringi tegema, sest taimed olid täiesti pikali. • Põhisoovitus on ikka leida taimekasvataja, ja kokkulepped ka järgmiseks kevadeks ära teha. Kui ilm ja taim võimaldavad, saab istutada sügisel, aga kui ei, siis järgmisel kevadel kindlasti.

suletud juurekavaga nn potitaimed. Varajane kontaktivõtt tuleb taas kasuks, kuna taimekasvataja teab siis männi külvipinda planeerida. Ka avamaa-männitaimede kasvataja poole tasub pöörduda, kuigi temal on järgmise kevade taimesaagi tarbeks külv tehtud juba eelmise aasta kevadel. Varakult sõlmitud kokkulepe taimede ostuks annab istutada soovijale kindluse, et ta need taimed ka saab. Sama kehtib kuuseistikute või kuuse potitaimede soovi puhul: ikka käik taimlasse, veendumaks, et taimed on olemas ning sellise päritolu ja kvaliteediga nagu vaja. Kuna taimede transport on kulukas, eriti potitaimede puhul, tasub arvestada raiesmiku ja taimla vahekaugust. Ühtegi metsataimekasvatajat pole Hiiumaal, kõige rohkem on neid Viljandi, Valga ja Lääne-Viru maakonnas. Suletud juurekavaga taimi kasvatatakse Pärnu, Võru, Põlva, Saare ja Viru maakonnas. Muud võimalused Ka siis, kui metsaomanik ei ole kohalik, tasub taimekasvatajate kohta info saamiseks üles otsida kohalik metsaühistu. Ühistu spetsialistid teavad, kes lähemal või ka kaugemal kuuske, kaske ja mändi kasvatavad. Vähem istutatavate

kodumaiste puuliikide ja võõrpuuliikide taimede kohta leiab infot taimekasvajate kodulehekülgedelt. Hakkajam metsaomanik, kes koduaeda peab, saab ka ise metsaistutusmaterjali kasvatada, sest enamlevinud puuliikide seemned on saadaval. On metsaomanikke, kes ise oma metsast seemnedki kogunud – nii saab raiesmiku uuendamist omatahtsi planeerida. Viimane võimalus on pöörduda turustajate poole, kes toovad kultiveerimiseks sobilikud taimed väljastpoolt Eestit. Nendelt tasub kõigepealt küsida, mis päritolu seemnest taimed on – kas kodumaisest või välismaisest. Euroopa Liidus kasutatakse praktikat, et metsapuude sertifitseeritud seeme viiakse päritolumaalt välja ja tagasi tuuakse sellest kasvatatud taimed. Eestigi metsataimekasvatajad külvavad Rootsi ja Soome päritolu seemneid, kasvatatud taimed tarnitakse seemne päritolumaa metsaomanikele. Kaugemalt toodud paljasjuursed taimed on veoga sageli ära vintsutatud ja ebasoodsal kevadel võib kasvamaminek olla tõsine probleem. Lõunapoolsemat päritolu puutaimede, näiteks kuuskede kasvurütm on siinsetega võrreldes teistsugune ja äärmuslike keskkonnatingimuste korral ei pruugi nad ellu jääda.

Vanapaberist tehtud Ecopulp heina­ tõke kaitseb taime tõhusalt heina eest ja laguneb looduses u 4–5 aastaga. Korduv­ kasu­tatav TS-ladva­kaitse sobib hästi kuusele ja männile. Laguneb u 15 aasta jooksul.

Metsakultuuri kaitseks • Istutatud metsakultuuri tuleb ka hooldada – see tähendab rohu pealekasvu tõrjumist (tallates, niites, katkudes) ja ulukipeletamise vahendite kasutamist. Mõned metsaomanikud on tarvitusele võtnud ka mehaanilisi kaitsevahendeid. • Heinatõke on vahend, mis pannakse maapinnale puutüvekese ümber – see takistab rohu ja võsa kasvu. Tõke laseb õhku läbi ja tasakaalustab niiskust. On tehtud materjalist, mis laguneb looduses 3–5 aastaga. • Ladvakaitseid, mille roll on takistada ulukitel latvasid hammustada, on turul liikumas mitut sorti. Ühed on plastist ja need kinnitatakse latvade ümber nagu pesulõksud. Teised näevad välja kui tagurpidi lillepotid. Kui see “topsik” immutada ka ulukipeletusvahendiga, on kaitstud nii noore puu latv kui külgoksad. • Turul on liikunud nn tüvetorusid, mis pannakse ümber väikese puu tüve. • Nii väiksemate kui suuremate puude tüvede kaitseks on kasutatud ka spetsiaalseid võrke ja spiraale. SM sinu mets

mai 2014

9


metsaomanik

Metsakasvatuse tarkused erametsaportaalis

EKRAANIPILDISTUS

Erametsakeskuse hallatava erametsa­ portaali peamenüüs on nüüdseks vahetatud puiduenergia leht metsa kasvatamise lehega.

P

uiduenergia teema huvilised leiavad infot menüüpunkti “Kasulik ja huvitav” alt. Uuele lehele on aga koondatud teave metsa kasvatamise protsesside kohta. Sealt leiab näpunäiteid või mäluvärskendust metsaomanik, kes enda metsas juba mõnda aega tegutsenud on, samuti saab sealt esmaseid teadmisi päris algaja omanik. Põhijutt ja lisateave Iga teema juures on lisamaterjali piltide või videotena ja hulk linke, mis viitavad eri väljaannetes teema kohta ilmunud artiklitele. Alammenüüdest leiab järgmist. • Alustavale metsaomanikule (lisatud ka “Teiste kogemusest”). • Metsa uuendamine (maapinna ettevalmistamine, istutamine, külv, looduslikule uuendusele kaasa­ aitamine, kultuuri hooldamine). • Hooldusraied (valgustusraied, harvendusraied, sanitaarraied). • Metsamaaparandus. • Metsakaitse (ulukikahjustused, putukkahjurid, seenkahjurid, muud kahjustajad). • Looduskaitselised piirangud. Omaniku kohustused Näitena paar väljavõtet alammenüü metsakaitse realt. “Metsas toimetades ei tohi metsaomanik oma tegevusega ohustada metsa kui ökosüsteemi ega kahjustada genofondi, metsamulda, veerežiimi jms. Ei tohi tekitada eeldusi seenhaiguste le-

10

sinu mets

mai 2014

vikuks ja tuule- või putukkahjustuste tekkeks. Metsakaitse on üks metsa majandamise osa. Metsakaitset reguleerivad metsaseaduse § 40 ja metsa majandamise eeskirja § 19. Metsakahjustused võivad tekkida nii inimtegevuse kui ka looduslike tegurite mõjul. Metsakahjustuste vältimiseks on vaja esmalt tundma õppida kahjustuse liike, teisalt osata ennetada või peatada juba levinud kahjustusi. Põhiliselt kahjustavad meie metsi loodusjõud (tormid, lumi, liigne vesi, tuli), seened (nt juurepess, saaresurm, haavataelik), putukad (nt üraskid, männikärsakad), ulukid ja valed majandamisvõtted...” Valesti tegutsemisest “Metsa võib kahjustada ka inimene oma tegevuse või tegemata jätmistega. Teinekord puud muutuvad sellest lihtsalt nõrgemaks. Aga nõrgestatud vastupanuvõimega puu ei suuda ennast enam nii hästi ka ise kaitsta ja võib sattuda muude kahjustajate küüsi. Metsa tervisele ja hoidmisele peaks tegelikult mõtlema alati, alates sellest, kui valitakse, mis puuliiki kusagile istutada. Olukorda mõjutavad metsahooldusvõtted, raied, metsa kokku- ja väljavedu. Näiteks raielankide planeerimise oskusest sõltub nii männikärsakate levik kui ka kasvama jääva metsa tormikindlus. Kui puistud hooldus- ja harvendusraietega raiutakse liiga hõredaks, võivad taas järgneda tormikahjustused.

Suviste raietega võidakse soodustada juuremädanike, eriti kuuse- või männijuurepessu levikut. Kui raietel või metsamaterjali koondamisel vigastatakse kasvama jäävate puude koort või juuri, tekitatakse soodsad levimisvõimalused seenhaigustele ja putukkahjuritele...” Käitumine põlengu korral “Metsatulekahjude puhul eristatakse põlemisel pinnatuld, ladvatuld ja maatuld (nt põleb turvas). Pinnatule suits on helehall ja ladvatule suits tumehall. Enamik metsatulekahjusid on Eestis põhjustatud inimese hooletusest või oskamatusest tuld kasutada. Metsatulekahju kustutamine on seda edukam, mida kiiremini tulele jaole saadakse. Seepärast kehtib avastajale reegel: teata metsapõlengust kohe päästeteenistusele (telefon 112). Kui kustutamisega saadakse omal jõul hakkama, tuleb ikkagi päästeteenistusele sellest märku anda, sest võib olla vajadus korraldada järelkustutust ja valvet. Ühele või mõnele inimesele on jõukohane käepäraste vahenditega kustutada vaid väiksemat pinnatuld ehk põlengut, milles põleb sambla-, rohu- ja puhmarinne, madal põõsastik ning metsakõdu pealmine kiht. Kustutamiseks tuleks kasutada oksi või väiksemate puude latvu. Nendega tuleb tuli ja põlev materjal pühkida juba põlenud kohtadele, et kaitsta põlemata ala. Tuld tuleb lüüa just pühkivalt. Ülalt alla löömisel võivad löögihoog ja sädemed hoopis tule levimist soodustada...” ERAMETSAKESKUS


metsaomanik

REGINA HANSEN Erametsakeskuse kommunikatsiooni­ juht

Ühinenud Metsaomanikud on Eesti üks tugevamaid metsaühistuid, mille omanike metsad ulatuvad Pärnumaalt Põlva- ja Läänemaani.

Ühtsuses tõesti peitub jõud VIIO AITSAM

K

ahe aasta eest augustis otsustasid viis metsaühistut Pärnu-, Viljandija Valgamaalt seljad kokku panna. Eesti mõistes oli selline ego mahasalgamine ja üksmeele leidmine väike ime. Nüüd näitab aeg, et tookordne samm on end õigustanud.

Julge samm Lisaks tervele talupojamõistusele andis koos jätkamiseks tõuke metsanduse arengukavast tulenev nõue, et toetuskõlblikul ühistul peab olema vähemalt 200 liiget. Pärnumaa Kikepera ühistu tegi teistele oma maakonna metsaühistutele ühinemisettepaneku 2012. aasta mais. Kaasalööjaiks olid siiski vaid Halinga metsaühistu ja Saarde erametsaühing. Küll aga haakusid mõttega kohe kaks suuremat – tulundusühistu Sakala Metsaühistu Viljandimaalt ja Eesti Metsaomanikud Valgamaalt. Ühinenud Metsaomanike juhiks sai väikese Kikepera Metsaühistu vedaja Kadri-Aija Viik. Küllap seetõttu, et varem külaelu edendamise eest Pärnumaa sädeinimeseks ja kogukonna pärliks kuulutatud Kadri-Aijal on lihtsalt anne oma rõõmsa ja tegusa olemisega teisi nakatada. “Julguse teha teistele ühinemisettepanek andis mulle senine kogemus külamajaga – keegi peab eest vedama ja kõik löövad suure rõõmuga kaasa. Leidsin, et ka metsaühistu võiks olla keskne koht, kus külarahva kombel sõbralikult üksteist

Kadri-Aija Viik maamessil Eesti Erametsaliidu ja Puidumüügikeskuse ühisboksis.

toetatakse ning kõik metsaomanike küsimused ja probleemid lahenduse leiavad.” Ühinenud Metsaomanikud (ÜMO) koondab üle 300 metsaomaniku, kellel on kokku ligi 87 000 ha metsamaad. Tööde korraldamine üheskoos on kuluefektiivsem kui väikeses ühistus: Pärnu-, Viljandi- ja Valgamaal on sarnased metsad, tööde logistikat on lihtsam korraldada ja puidu turustamisel on võtmekoht Pärnu sadam. Teenused, nagu nõustamine, metsamaaparandus, metsauuendus, raie ja puidu ühismüük on koondatud Ühinenud Metsaomanike nime alla. Siiski on alles ka ühinenud ühistud ise, et nad saaksid oma soovi kohaselt jätkata näiteks õppepäevadega või konsultatsioonidega. Ühistuga on seotud neli metsakonsulenti, kes abistavad esmase nõustamisega, metsamajanduslike tööde korraldamisega ja toetuste taotlemisel. Metsatöid eri maakondades korraldavad piirkonnajuhid ning puidu müügi ja ülestöötamise eest hoolitseb metsameister. Ühistu

esindus on olemas nii Valga-, Viljandi-, Pärnu- kui ka Raplamaal. Tänavu märtsis avati ÜMO kontor Otepääl. Nüüd leiavad metsaomanikud ühistu juba ise üles – tavaliselt naabri soovitusel. Omanikud on järjest teadlikumad ja tööpõld erametsades lai – poole sajandiga on kuhjunud hulk hädapäraseid raieid, mis mõistlik metsas lähiaastatel ära teha, kui omanik soovib metsa investeeringuna näha. Ühinenud Metsaomanikud on tihedalt seotud ka Eesti Puidumüügikeskusega, mille ÜMO koos Eesti Metsaomanike, Sakala Metsaühistu ja Saarde Erametsaühinguga asutas puidu kasumlikuks müügiks. Selle tulundusühistu kaudu müüdava puidu maht on juba 266 000 tm aastas. Tulevikus on ühistul kavas tegevusalade ringi laiendada. Näiteks mõlgub mõttes oma taimla rajamine, võib-olla tuleb jutuks ka puhkemajanduse ja turismi korraldamine. Kaasarääkija laiemalt Ühinenud Metsaomanikud oli Eesti Erametsaliidus ka üks aktiivseid kaasarääkijaid uue jahiseaduse valmimisel. Nüüdse seaduse järgi on nõutav lepinguline suhe jahimeeste ja maaomanike vahel, selle sõlmimisel saab omanikku aidata ja esindada tema ühistu. MTÜ Ühinenud Metsaomanikud allkirjastas mõne nädala eest maa jahindusliku kasutamise lepingu 22 Pärnumaa jahimeeste seltsi koondava Pärnumaa Jahimeeste Liiduga. Suur ühistu on läbirääkijana arvestatav jõud. Nii võibki nüüd öelda, et ühinemisotsuse tegemine tasus ära – võib julgustada teisigi väikesi ühistuid sedasama tegema. “Metsaühistud ei kao ära, vaid peavad omanikke abistama riigi ja kohalike omavalitsustega koos. Võimalik ja küllap ka otstarbekas on siiski see, et tulevikus on kogu Eesti peale 7–10 metsaühistut,” hindab Kadri-Aija ühistute tulevikku. sinu mets

mai 2014

11


jahimees

Lõppenud jahiaasta kokkuvõtteks Suurulukite küttimine on paljuski kokku läinud Keskkonnaagentuuri koostatud soovitustega.

S

uurkiskjate puhul annab liimidi ette riik – neid kütiks jahimehed ilmselt pigem rohkem, kui vaba voli oleks. Nii põdra kui punahirve küttimine on suurenenud ja see oli ka soovitus. Kuigi hirve puhul oleks eeldanud veidi intensiivsemat küttimist MandriEestis. Kuna lõuna poolt Eesti mandriossa lisanduvad hirved on paljuski nende isendite järglased, keda inimesed on Euroopa hirveasurkondadest introdutseerinud, oli meie soovitus, et hirveküttimise õigus ja võimalus peaks olema kõikidel jahipiirkondadel. Jahipiirkondade kasutajad ei ole seda aga eriti kasutanud. Samas suurt probleemi veel ka pole. Vaid mõnes Pärnuja Viljandimaa ning vahest ka Valgamaa jahipiirkonnas on punahirve asustustihedus juba nii suur, et vaba valikut – kas küttida või lasta kosuda – eriti ei ole. Metskitse suurem küttimine on ootuspärane – paljudes piirkondades on kitseasurkond taastumas, eelkõige just Tartumaal, Kagu-Eestis, Saaremaal. Kuigi metssigade küttimise maht oli läbi aegade teine tulemus, on see oodatust pigem tagasihoidlikum. Talv polnud seajahiks kuigi soodus, lund ei olnud ning seakarjad külastasid söödaplatse vähem kui eelmistel aastatel. Jahimeeste hinnangul on ka metssigade arvukus, võrreldes varasemate aastatega,

12

sinu mets

mai 2014

JAHIULUKITE KÜTTIMINE Liik

2013/ 2014

2012/ 2013

2011/ 2012

Põder

6 532

5 126

4 730

Punahirv

1 047

829

693

Metskits

2 884

1 548

1 211

Metssiga Pruunkaru

38

55

53

Hunt

78

80

151

Ilves

17

87

100

4 154

6 474

7 144

Rebane Kährik

RAUNO VEEROJA Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna peaspetsialist

veidi langenud. Eelnenud 2012/2013 talve lõpp oli pikk ja suhteliselt külm, ebasoodne sel ajal, kui emistest esimene osa poegis. Sellistes tingimustes võivad pesakonnad ka hukkuda ja see võib anda arvukuses tunda. Seevastu tänavune talv oli vägagi leebe ning on tähelepanekuid, et jahihooaja lõpul olid nii vanaloomad kui ka põrsad eriti heas konditsioonis ning nüüd oletaks pigem väga head juurdekasvu. Rebaseküttimine on vähenenud. Eelmisel kevadel oli jahimeeste arvates rebase arvukuses kukkumine ja seda kinnitas ka ruutloendus. Eks põhjuseid ole mitu – kärntõbi, suhteliselt suur küttimine. Kähriku andmed näitavad samuti väikest langust. Metsnugiste ja üldse kärplaste suuremat küttimise mahtu pelgalt arvukuse muutustega ei seostaks. Viimastel aastatel on karusnahku kokku ostetud ning huvi näiteks nugisejahi vastu on oluliselt kasvanud. Intensiivistunud püügil on suur tõenäosus, et lõksu satuvad ka näiteks tuhkur ja teised. Jäneste puhul on just vastupidi. Jahihuvi on suhteliselt väike ning küttimine aasta-aastalt vähenenud, samas nende arvukus kasvab. Ka tänavuse kevade andmed näitavad, et jahimeeste hinnangul on jäneste arvukus eelmise aastaga võrreldes suurenenud. Tõenäoliselt oleks seda kinnitanud ka ruutloendus, kuid lumeta talve tõttu ruutloenduse näitajatest tänavu täiel määral abi ei ole.

20 885 24 042 18 159

Metsnugis

11 043 13 111 12 577 3 830

3 276

2 023

46

34

16

Tuhkur

755

252

198

Mink

239

137

190

Mäger

236

169

166

Saarmas

20

10

8

Halljänes

412

506

419

Valgejänes

104

109

101

5 572

5 700

6 210

Ondatra

0

1

20

Laanepüü

28

49

63

Nurmkana

46

12

6

1

14

54

817

827

990

32

22

12

Kaelustuvi

765

812

824

Kodutuvi

636

625

825

Hallvares

1 960

2 304

2 663

41

32

53

Ronk

154

217

398

Hallrästas

235

137

80

Hõbekajakas

25

69

24

Merikajakas

45

43

108

Naerukajakas

7

8

17

Kalakajakas

20

48

146

Lauk

38

33

76

Kormoran

413

508

498

Hallhaigur

73

94

148

Haned kokku

3 141

5 319

3 716

Pardid kokku

9 576 12 565 11 905

Kivinugis

Kobras

Faasan Metskurvits Tikutaja

Künnivares

Allikas: Keskkonnaagentuur


jahimees

Kuhu suunas jahindus liigub?

INGMAR MUUSIKUS

Üks näeb rebases karusnahka, teine hirmsaid haigusi, kolmas võitleb rebase õiguste eest... Kõik kokku üks muutlik inimeste ilm.

TÕNIS KORTS Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

Maailm muutub ja toob ka jahindusse aina uusi nüansse.

K

as jahipidamine on kaduv või kasvav nähtus? Kas jätkuv linnastumine võib negatiivselt mõjutada ka jahipidamise tulevikku? Eks need küsimused ole taustas ka siis, kui jutt käib jahindusest Euroopas või terves maailmas. Heitkem põgus pilk sellele, mis teemad praegu laiemalt aktuaalsed on. Euroopas käib hundivaidlus Euroopas on üks tähtsaid teemasid suurkiskjad. Ühed näevad neis vihatud vaenlasi ja teised tähtsustavad neid üle. Paljud ELi liikmesriigid on teinud etteheiteid, et liit suurkiskjate asjus liialt sekkub kohaliku tasandi tegevusse ja suurendab sellega euroskeptitsismi. Suve hakul on Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjoni eestvõttel plaanis allkirjastada Euroopa huvigruppide suurkiskjatesse puutuv koostööleping, mis loodetavasti leevendab olukorda. Ka Euroopa jahimehed on selles tegevuses huvigrupina esindatud. Teine aktuaalne teema Euroopas on jahipüsside küsimus. Kevadel juhtis Euroopa jahimeeste katusorganisatsioon FACE jahimeeste tähelepanu Euroopa Komisjoni tegevusele: selle asemel et keskenduda relvade salakaubandusele ja täielikult ära kasutada olemasolevaid ELi õigusakte tulirelvade kohta, plaanib komisjon üle vaadata kogu relvaseadustiku. Komisjon väidab, et seaduslikult soetatud relvad kaovad ja n-ö toidavad mus-

ta turgu. Sellega eksitatakse avalikku arvamust, muudetakse olukord segaseks ja varjatakse oma suutmatust rakendada juba kehtivaid õigusakte. Nii Euroopa kui kogu maailma tasandil on aktuaalne teema ka pliivaba laskemoon. On väidetud, et plii kasutamine suurendab riske inimese tervisele. Tervisespetsialistid ütlevad, et plii ladestub ja mõjutab iga kehaosa, põhiliselt aga on ohus inimese närvisüsteem. Samas satub jahil loodusesse suures koguses pliihaavleid, mis mõjutavad toitumisahelate kaudu paljusid liike. Praegune häda on, et põhjalikke uuringuid on vähe, ja ka see, et Euroopa relvad on valdavalt valmistatud plii kasutamiseks. Hetkel tegeldakse mitmel pool, näiteks Saksamaal ja Rootsis, selle küsimusega aktiivselt. Salaküttimine rikub mainet Maailma tasandil räägitakse enim ebaseaduslikust jahipidamisest (eelkõige Aafrikas). Salaküttimine toidab illegaalset kaubandust, ja vastupidi. Teemale oli pühendatud suur osa Milanos aset leidnud CICi (vabatõlkes: jahimeeste maailmaorganisatsioon) peaassambleest. Salaküttimine mitte ainult ei ohusta haruldasi liike ja kooslusi, vaid mõjub negatiivselt ka jahimeeste mainele ning seetõttu on see ka kõigi jahimeeste probleem. Väga aktuaalne teema on loomade tervis. Vaatamata sellele, et ulukid on etendanud inimkonna arengus ülisuurt

rolli, on viimasel ajal levinud nendesse mõnevõrra halvustav suhtumine. See on tekkinud esiteks sellepärast, et nad teevad põllumeestele ja metsakasvatajatele kahju; teiseks levitavad nad haigusi, millesse ka inimesed võivad nakatuda. Loomades nähakse ohtu! Siin oleks jahimeestel koostöös veterinaaridega palju ära teha, alustada tuleks jahimeeste harimisest, koolitustest, kus teemaks ulukihaigused ja profülaktika. Jahimeeste üleilmne katusorganisatsioon CIC on tõstatanud ka kestliku jahinduse sertifitseerimise küsimused. See on suhteliselt uus asi, millega kõik nõus ei ole. Euroopas ollakse seda meelt, et võib tekkida olukord, kus ühed on “mustad” ja teised “valged lambad” ning seega saaks kahjustada jahimeeste ühtsust. Suurt rõhku pannakse jahimeeste n-ö väljapoole suunatud suhtlusele. Maailm areneb, ja selleks, et säilitada ning parandada jahimeeste mainet, on vaja ise kõvasti vaeva näha. Paljud jahindusorganisatsioonid on ennast määratlenud ka keskkonnaorganisatsioonina – nii on kergem ühiskonnas ja poliitikute hulgas leida kuulajaid ning partnereid. Küsimus, kas jahindusel on kohta ka tulevikus, sõltub paljuski jahimeestest endist. Tähtis on tunnetada suuri protsesse, nendes osaleda. Kõigi jahimeeste ühine ja koordineeritud tegevus, ka siin Eestis, tagab jahindusele tulevikuski kindla koha. sinu mets

mai 2014

13


jahimees

Jahimehed aitavad marutaudi vältida JAHIMEESTE LEPINGU TÄITMINE JUULI 2013 – MÄRTS 2014 KAROLIN LILLEMÄE

Maakond

toimetaja, Eesti Jahimeeste Selts

Harjumaa

Proovide kogumine haiguskahtlastelt loomadelt on järel­ kontrolli tähtis osa.

A

lates 3. aprillist 2013 on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Sellegipoolest toimus ka tänavu mais marutaudivastase vaktsiini külvamine piirialadel, puhvertsoonis 20–50 km riigipiirist. Külvamist tehakse kaks korda aastas – kevadel mais-juunis ja sügisel septembris-oktoobris. Samuti jätkab veterinaar- ja toiduamet Eesti Jahimeeste Seltsiga lepingut kährikute ning rebaste pea- ja vereproovide korjamiseks – need aitavad hinnata suukaudse vaktsineerimise kampaania tulemuslikkust. Seda on vaja teha ka jälgimiseks, et marutaud uuesti Eestisse ei leviks. Ainukest nakkusohtu kujutavad endast veel üle Vene piiri tulevad haiged isendid, kes võivad siia jõuda ka Läti kaudu. Seljataha jäänud perioodil (juuli algusest 2013 kuni märtsi lõpuni 2014) täitsid jahimehed nn peade lepingust 87% (kokku 1733 pead, millest rebaste omi 369 ja kährikute omi 1364) ning vereproovidest 91% (kokku vereproove 418, millest 87 rebase ja 331 kähriku oma). Marutaudivastase võitluse projektijuhi Enel Niine sõnul oli tal eriti hea meel selle üle, et seekord oli materjali kogutud eesmärgipärasemalt kui varem. Eelistatult tuli seda koguda riskiloomadelt. Materjali kogunes 311 riskilooma, 209 haigustunnustega looma ja 29 sellise looma kohta, kelle puhul küttimis-

14

sinu mets

mai 2014

Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa Kokku

Peade kogumise plaan 200

Kokku 170

51

119

Kogutud plaanist (%) 85

47 156 118 113 110 165 101 222 137 135 140 94 157 105 2000

47 159 118 96 72 166 99 166 139 95 79 82 160 85 1733

6 18 26 9 7 28 34 21 19 38 20 27 37 28 369

41 141 92 87 65 138 65 145 120 57 59 55 123 57 1364

100 102 100 85 65 101 98 75 101 70 56 87 102 81 87

Tegelik kogumine Rebased

Kährikud

Kokku

Ida-Virumaa

Vereproovide kogumise plaan 81

85

5

80

Kogutud plaanist (%) 105

Põlvamaa Pärnumaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa Kokku

87 51 28 68 40 105 460

85 43 26 54 41 84 418

28 4 3 15 4 28 87

57 39 23 39 37 56 331

98 84 93 79 103 80 9

Maakond

Tegelik kogumine Rebased

Kährikud

Allikas: Eesti Jahimeeste Selts

põhjus oli jäetud märkimata. Kõiki neid kokku 549. Proovivõttudeks ei kütita terveid loomi, vaid marutaudiriskiga isendeid. Sellised loomad on kõik rebased ja kährikud, kes leitakse hukkununa (surnuna, sh auto alla jäänuna) või kes kütitakse, kuna neil on haigusnähtudega sarnanevaid tunnuseid (näiteks: ei karda inimesi, teisi loomi; näevad haiged välja). Terveid loomi võib küttida ja materjali proovivõtuks tuua vaid siis, kui kõigilt olemasolevatelt riskiloomadelt on

proovid kogutud, kuid oluline osa lepingu mahust jääks täitmata. 1. juunist 2013 kehtib uus jahiseadus, mis on pannud väikeulukijahi organiseerimise maaomanike õiguste hulka. See on tekitanud segadust. Jahimehed loodavad, et maaomanikud võtavad ses küsimuses kohalike jahindusorganisatsioonidega ühendust. Oleks vaja teavet vahetada ja kokku leppida, kuidas väikeulukite küttimine reguleeritud on. Nii saaks ka marutaudi vastu vaktsineerimise järelkontrolli tõhusamaks muuta.


jahimees Ilja Pavlenko rajakaamera foto

Rajakaamera aitab märgata võõrliikide liikumist – pildile on jäänud tähnikhirv.

Kohe selguvad parimad rajakaamerafotod Konkurss on olnud üllatavalt osavõturohke.

R

ajakaameraid püstitatakse Eesti metsadesse aina rohkem, et jälgida looduses toimuvat, olgu tegu siis kaameraga kotkapesa juures või metssigade söötmise platsil. Seoses aasta teemaga “Märka ulukit!” kuulutas Eesti Jahimeeste Selts koostöös Trapper OÜga välja konkursi “Uluk rajakaameras”. See lõpeb kohe, 1. juunil, ja siis paneme pildid üles Facebooki, et ka rahva lemmik välja valida. Paremad fotod avaldatakse hiljem ajakirjas Eesti Jahimees ja ka seltsi kodulehel. Üle 200 pildi Konkurss osutus üle ootuste populaarseks – kaks nädalat enne tähtaega oli kogunenud juba 236 pilti 74-lt rajakaamera omanikult. Pilte oli selleks hetkeks saadetud kõikidest maakondadest, välja arvatud Läänemaalt. Harjumaalt ja Pärnumaalt oli saadetud pilte, mis tehtud üheksa rajakaameraga, ent näiteks Ida-Virumaalt olid laekunud vaid ühe kaamera pildid. Rajakaamera ette jäänud ulukite valik on kirju. Konkursi lõpu eel oli statistika järgmine: kokku oli kaamerate ette jäänud 12 liiki ulukeid: metssigu (58 pilti), karusid (50), põtru (45), metskitsi

(20), rebaseid (18), hirvi (16), hunte (6), nugiseid (5), ilveseid (5), kährikuid (3), kobras (1) ja mäger (1). Lisateabe allikas Saadetud on ka meeleolukaid pilte jahiulukite loetelusse mittekuuluvatest liikidest: näiteks pilt lakukivi poole ronivast oravast, söödaplatsile sattunud seenelistest ja “laigulistest mehikestest”, samuti on kaamera ees olnud üks keskkonnainspektor. Piltidelt saab palju teavet metsas toimuva kohta. Piltidele jäädvustatakse ka tavapärasest erinevat käitumist või huvitavaid olukordi: söödakoha pärast vaidlevad rebane ja kährik, metskits ja kährik, nugis ja rebane. Või näiteks on koos liigid, kes tavaliselt samal ajal söödaplatsil ei käi – karu ja metssead. Ühel pildil jäädvustati isegi kolm söödaplatsil korraga toituvat karu ning kolm paari meetri kaugusel järjekorras ootavat metssiga. Kaamera on tabanud ka taimetoitu sööva hundikutsika ja 1,5 m kõrgusele soolakivi puu peale kihvajälgi tegeva metssea. Piltidel on nii pissivaid karusid, hellust jagavaid põtru ja metssigu kui ka vabariigi aastapäevaks justkui üles rivistatud metssigu ja soolasõpru. Rajakaamerate pildid annavad ka infot piirkonna asurkondade ja nende seisundi kohta. Kaamerad aitavad tihtipeale tuvastada haigeid või vigaseid loomi. Näiteks oli ühel pildil metssiga, kellel püünisraud ninas, ja teisel põder, kel-

lel süstal küljes. Selliseid pilte nähes jahimehed kindlasti reageerivad, et ulukit aidata või vajadusel tema piinad lõpetada. Üle ootuste palju on piltidele jäädvustatud karusid üle Eesti. Paljudel juhtudel on koos vähemalt neli karu (9 korda pildistati karu Harjumaal, 7 Viljandimaal, 6 Lääne-Virumaal, 5 Pärnu-, 4 Jõgeva-, 2 Tartu-, Rapla-, Ida-Viru- ja Põlvamaal, ühe korra ka Järvamaal). Rajakaamerad täiustuvad Ajakirjas Eesti Jahimees (3/2103) kirjutas Eik Rullingo (Baltic Hunter OÜ): “Liigitan kaamerad kahte suuremasse kategooriasse – kohapeal pildistavad kaamerad ja pilte saatvad kaamerad. Need omakorda jaguneksid siis juba edasi öise välklambi järgi ehk siis tavaline välk (teeb öösel silmale nähtava sähvatuse ja tulemuseks ilus värviline pilt ka öösel) ja infrapunane välk, mis teeb pimedas mustvalge foto. Infrapuna-tüüpi kaameral silmale nähtavat sähvatust ei toimu, küll aga värvub LED-paneel öösel punakaks. Uuematel IR-välguga kaameratel on juba rakendatud nähtamatut LED-tehnoloogiat ehk siis maakeeli öeldes on see “must LED”. Sellise kaamera pildistamine toimub öösel inimsilmale täiesti nähtamatult ja positiivseks pooleks on see, et kaamera asukohta pole öösel võimalik välgu sähvatuse järgi avastada.” KAROLIN LILLEMÄE sinu mets

mai 2014

15


jahimees Wild und Hund

Näide Saksamaa Jahimeeste Liidu anatoo­ milisest metssea märk­ lauast.

Jälle on päevakorral anatoomilised märklehed Loomakaitse põhimõtted ja uued suunad metslooma­ liha hügieenis on taas puhu­ mas lõkkele diskus­siooni ana­ toomiliste märklehtede üle.

N

eid pooldavad Saksamaa Jahimeeste Liidu jahimehed pärast seda, kui Saksa jahiteadlased leidsid, et tavapärastel laskeharjutuste märklehtedel asub kõikide igatsetud täpsus 10 anatoomiliselt uluki kehal valesti. Nii harjutades võib juhtuda, et laskeharjutustel hästi hakkama saav jahimees jääb metsas hoopis hätta ja haavatud loom kaob käest. Jahipidamisel on ju täpne laskeoskus väga tähtis: loomakaitse seisukohalt tuleb uluk hukata kiiresti ja valutult ning seda võimaldab täpne tabamus õigesse

ANDRES LILLEMÄE Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja

kohta. Et laskeoskust lihvida, tegelevad paljud jahimehed laskespordiga – harjutusi on välja mõeldud oma paarkümmend nii haavlipüssile, vintpüssile kui ka õhkrelvale. Ent see, kuidas märklehel on jaotatud ringid-punktid, ei mängi tavaliselt jahilaskmise harjutustel mingit rolli – laskja peab koolitusel õppima ju vaid teatud pidepunkti tabama ja kõrvalekallet ette ennustama. Kuni lask tabab märklaua keskkohta, on kõik justkui korras.

Euroopas levib praegu nagu kulutuli uus laskedistsipliin – anatoomiliste märkide laskmine. Neis harjutustes ei lasta võidu ega aeta taga punktisummasid, ei püstitata rekordeid ja ei saada medaleid. Tuleliinil on uluki siluett loomulikus suuruses. Märkleht on kahepoolne ning selle teisel küljel on looma anatoomiline kujutis koos kõikide luude ja siseelunditega. Siht on, et jahimehed tabaks õiget tsooni ehk kohta, kus kops, süda ja neid ühendavad suured veresooned. Kui kasutada anatoomilisi märklehti, tuleks sportlaskmise märklehed ringi teha ja panna see 10 õigesse kohta. Eestiski on teema varem jutuks olnud (vt Eesti Jahimees 5/6 2010), kuid kahjuks on edasised plaanid majanduslikel põhjustel takerdunud. Plaani anatoomiliste märklehtedega kord edasi minna siiski maha pole maetud.

Jahipidamisõiguse tasu ei ole nagu aastamaks Uutmoodi tasu tuleb maksta siis, kui ka tegelikult jahti peetakse.

K

eskkonnainspektorite kogemus näitab, et kõik jahimehed ei ole veel uue jahiseadusega kehtestatud jahipidamisõiguse tasu maksmise tähendusest aru saanud. Nii mõnigi arvab, et see tasu on jahimeheks olemise aastamaks. Tegelikult see nii ei ole. Jahiseaduse järgi (§ 7) on jahipidamisõigus füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ja ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu.

16

sinu mets

mai 2014

MAIT TINT keskkonna­ inspektsiooni looduskaitse­ osakonna juhtivinspektor

Jahipidamisõiguse tasu tuleb maksta jahimehel üks kord aastas, kui ta reaalselt jahti peab. Seega ei ole jahipidamisõiguse tasu kõikidele jahimeestele/jahinaistele iga-aastane aastamaks, vaid tasu tegeliku looduses toimuva jahipidamise kui tegevuse eest. Näiteks eakas jahi-

mees, kes aasta jooksul jahile ei lähe, ei pea jahipidamisõiguse tasu maksma. Kui ta aga tahab jahti pidada, peab enne jahipidamise alustamist tasu ära maksma. Pärast uue jahiseaduse jõustumist 1. juunil 2013 hakkas keskkonnainspektsioon kohe kontrollima ka seda, kas jahti pidavad jahimehed on jahipidamisõiguse tasu maksnud. Tasu maksmise kontroll muutus jahimeeste kontrolli üheks osaks. Tasu mittemaksnuid karistati ja karistatakse ka nüüd. 2013. aastal karistas keskkonnainspektsioon ligi 30 jahimeest, kellel oli jahipidamise tasu maksmata.


jahimees

Kuidas naised jaksavad jahil käia? ERAKOGU

HEGNE LUMP MTÜ Eesti Jahinaised juhatuse liige

Ei tasu unustada, et jaht on seltskondlik tegevus.

M

eilt kui jahinaistelt on tihti küsitud, kuidas me saame jahis hakkama. Kas on naiste füüsist arvestades teistmoodi varustus, riided, relvad, ja mis siis saab, kui puht füüsiliselt miski üle jõu käib? Nii nagu jahimehi, on ka jahinaisi väga erinevatest eluvaldkondadest ja Eesti eri piirkondadest. Meie seas on ettevõtjaid, talupidajaid, põhikohaga koduperenaisi, kontoritöötajaid, juriste, looduskaitsjaid jt, kuid kõiki ühendab üks teema – loodusearmastus ja keskkonnakaitse ja-

EESTI JAHINAISED • Alates jaanuarist 2014 tegutseb Eestis mittetulundusühing Eesti Jahinaised, kes esindab ja koondab oma ridadesse ühiste huvidega jahinaisi ning teeb koostööd organisatsioonide/ ühingutega, kelle tegevus seondub keskkonna- ja looduskaitsega. • Ühingu eestvedajateks on jahinaised Hegne Lump, Merit Kindsigo ja Triin Roostfeldt-Allas. • Tegevuse eesmärk on jahinduse ja kõige sellega seonduva, loodust hoidva ja keskkonnasäästliku mõtteviisi propageerimine ning jahinaiste ridades oskuste ja teadmiste taseme tõstmine. • Ühingu liikmeteks saavad olla füüsilisest isikust jahinaised või jahinduse ja/või keskkonnahariduse ja -hoiuga tegelevad juriidilised isikud. Meie kontaktiaadress on info@jahinaised.ee. Allikas: MTÜ Eesti Jahinaised

Jahinaised hooaja lõpu seajahil Saaremaal tänavu veebruaris.

hinduse kaudu. Tahame, et me järeltulev põlvkond kasvaks teadmises: peale linna ja arvutite on olemas ka loodus ja elu väljaspool kivimüüre. Tahame olla jätkusuutlikkuse, traditsioonide, pereväärtuste ja loodushoiu edasiviijad naised – jahinaised. Selleks et meestega võrdselt toimetada, ei ole vaja midagi väga erilist, pigem rohkem plaanimist ja läbimõtlemist. Tähtsaim asi on ikka soov ja tahtmine. Kui teemasse sügavamale minna, siis jahivarustuse valimine on küll raskem. Seda tehes tuleb alati mõtelda, mis kaaluga mingi asi on, kas suudab seda metsas endaga kaasas kanda. Ka riietusega tuleb rohkem vaeva näha, kuna Eesti kaupmehed pakuvad spetsiaalselt naistele mõeldud riietust vähe või pole seda üldse. Meie ühing tahab siin jahinaistele abiks olla, et vajalik asi ikkagi leida. Relvade ja tehnika valimises ning käsitsemises pole suurt vahet, kas oled mees või naine – väike erinevus võib sisse tulla küll relva kaalu ja moona tagasilöögi tugevusega, kuid see on vaid üks detail. Autot ja ATVd oskab juhtida meist enamik. Et kõik sujuks, on olemas abivahendid, mida peab oskama käsitseda – olukordade lahenduseks on eelkõige vaja teadmisi, oskusi ja kogemusi, mitte toorest jõudu. Öeldakse, et jahil on kõik võrdsed – metsas ei määra tiitlid ega rahakoti suurus midagi. Nii ongi. Samuti pole tegelikult vahet, kas oled mees või naine. Meie, jahinaised, saame hakkama nii jahi organiseerimise ja küttimisega kui ka kütitud uluki vääristamisega. Aga ega me metsas üksi ole. Nagu teistes eluvaldkondades, nii on ka jahis tähtis koostöö, antud juhul siis jahimeestega. Kuulume jahiseltsi-

TREND TERVES EUROOPAS Jahinaiste osakaal Euroopas kasvab kiiresti, märkis Euroopa jahimehi ühendav organisatsioon FACE mullu oktoobris, kui maa­ naiste päeval tegi ülevaate hetkeseisust. Naiste osa- AndRiik kaal jahimete meestest aeg Austria 7,50% 2013 Belgia 1% 2001 Bulgaaria 1,30% 2013 Horvaatia 0,60% 2013 Taani 5,70% 2013 Eesti 1,34% 2013 Soome 6,10% 2013 Prantsusmaa 2% 2006 Saksamaa 10% 2012 Ungari 1,20% 2004 Island 2% 2002 Iirimaa <3% 2008 Itaalia <1% 2013 Läti <1% 2013 Leedu 1,48% 2012 Holland 5% 2004 Norra 12% 2013 Poola 2,32% 2013 Slovakkia 3% 2013 Rootsi 5,30 2013 Šveits 5% 2013 Ühendkuningriik BASC* u 5% 2013 *Arvestus käib erinevate jahiorganisatsioonide kaupa. Allikas: FACE, www.face.eu

desse üle Eesti, käime koos jahil ega tähtsusta üle, et naised oleme. Jahipidamine on nii või teisiti seltskondlik ettevõtmine, seega võtame asja nii, nagu ta on. sinu mets

mai 2014

17


jahimees

Kirjutatud ja kirjutamata 16. aprillil võttis Eesti Jahimeeste Seltsi volinike koosolek vastu Eesti jahinduse hea tava.

H

ea tava kirjaliku teksti sõnastamisega tegeles Eesti Jahimeeste Seltsi moodustatud töörühm terve aasta. Kõigil soovijatel on olnud võimalus kaasa rääkida. Tegu on tekstiga, mida sellisel kujul Eestis varem pole olnud. “Kokkupanekul on kasutatud nii kirjutatud kui kirjutamata seadusi, mis Eestis olemas,” kommenteeris töörühma liige Andres Lillemäe, tehes kaks rõhutust: esiteks, et igas jahtkonnas on ju omad tavad, mis üldisemat head tava täiendavad; teiseks, et nüüdne kirjapanek ei ole dogma. “Kirja on üritatud panna, kuidas võiks eetiline ja kultuurne ning kõiki jahinduse aspekte arvestav käitumine välja näha. Ajapikku saab teha ka parandusi ja täiendusi, nagu elu neid kaasa toob.” Seltsi president Margus Puust nimetab hea tava vastuvõttu märgilise tähendusega sündmuseks Eesti jahinduse ajaloos.

Eesti jahinduse hea tava I. Suhtu austavalt loodusesse ja ulukitesse! 1. Pea meeles, et sa jahimehena ei ole ainuke looduses liikuja ja looduse kasutaja. 2. Hoia loodus puhas. 3. Õpi tundma oma jahimaadel liikuvate ulukite asurkonda. 4. Küti alati säästlikult, arvestades ulukiasurkondade jätkusuutlikkust. Jahimehes ei tohi iialgi vallanduda kirg loomi tappa. 5. Austa ulukite õigust elule. Jahti pidades jäta neile võimalus pääsemiseks. Iialgi ära jälita ega küti abitus seisukorras ulukeid. II. Ole jahimehena korrektne! 1. Jahiriietus olgu korrektne ja puhas, relvastus korras ja kontrollitud. 2. Jahipasuna olemasolul alustatakse jahti signaaliga “Jahi algus!” ja jaht lõpetatakse signaaliga “Jahi lõpp!”.

18

sinu mets

mai 2014

3. Enne lasku tunne uluk ära, suurulukite puhul ka sugu ja vanus. 4. Tugevaid, asurkonna arenguks oluliste omadustega loomi tuleb küttida alles siis, kui nad on oma funktsiooni asurkonna jaoks täitnud. Küttimisel säästa heade omadustega, produktiivseid emasloomi, tugevad isasloomad küti alles parimas trofeevanuses ja jahihooaja lõpus. 5. Emaslooma küttimisega noorloomade abitusse seisundisse jätmine ei ole põhjendatud. 6. Kütina tegutsev jahimees peab oskama hästi lasta. 7. Looma piinamine – halvasti lastes – on lubamatu. 8. Korrektne jahimees ei lase mitte mingil juhul ulukit kaugemalt kui vahemaa, millelt on tagatud kindel tabamus. 9. Ära kunagi huupi tulista lendavat linnuparve. Mitu lindu võib minema lennata kehasse tunginud haavlitega, mis tähendab neile piinarikast surma. 10. Ära küti rohkem linde või teisi väikeulukeid, kui sina ise ja/või sinu (jahi)sõbrad vajavad. 11. Ära tulista magavat ulukit või ujuvat veelindu, välja arvatud, kui tegu haavatud loomaga. III. Haavatud ulukit metsa ei jäeta! 1. Tulistatud lask ei ole kunagi möödalask, kuni pole tõestatud vastupidist. 2. Tabamuse saanud loom tuleb (võimalusel koos koeraga) üles otsida. 3. Haavatud uluki liikumisel naaberjahialale teavitatakse sellest alati sealse piirkonna kasutajat. 4. Haavatud suuruluk surmatakse halastuslasuga kaela ülemisse ossa või kõrva taha. 5. Haavatud väikeuluk surmatakse kas ülelaskmisega või kuklalöögiga. 6. Haavatud linnud surmatakse kas ülelaskmise või kuklatorkega. 7. Reeglina tuleb kõrvalisi isikuid tapmisakti juurest eemale hoida.

IV. Kohtle tabatud saaki lugupidavalt! 1. Kõiki ulukeid – sõltumata liigist, soost või vanusest – koheldakse võrdselt. 2. Tabatud suurulukit austatakse tema paremale küljele asetatud halja oksaga (kuusk, kadakas, tamm, nende puudumisel rohttaim). Isasloomale asetatakse oks tüvepoolega, emasloomale ladvapoolega pea poole. 3. Uluki lihakeha viiakse võimalusel metsast välja nahastamata ja tükeldamata. Vajadusel eemaldatakse siseelundid metsas. 4. Metskitse ja temast väiksemaid ulukeid ei lohistata, vaid võimalusel kantakse metsast välja. 5. Hirvest väiksemate ulukite siseelundid eemaldatakse käiseid üles kää­ rimata. 6. Jänes on otstarbekas vääristada laskekohal ehk tal eemaldatakse kusepõis ja sooled. 7. Linde kantakse kaelast, riputatuna linnurihma otsa, või jahivõrgus.


jahimees

jahitavade kogu viio aitsam

8. Haavlilasu puhul on uluki tabajaks see jahimees, kes tabas looma viimasena (halastuslask looma piinade kergendamiseks ei lähe arvesse). 9. Jahitrofee kuulub suurulukit esimesena surmavalt tabanud kütile. Kui suur­ulukit tabas üheaegselt mitu kütti ja esimest tabajat pole võimalik selgitada, määrab jahijuhataja trofee saaja või jäetakse trofee jahi korraldanud jahtkonna jahimaja seinale.

Üks häid tavasid on, et jahimees ka oma koerale õiged kombed selgeks õpetab.

8. Kui ühisjahi lõpus tabatud loomad “paraadiks” välja pannakse, on üle saagi astumine keelatud! Loomi ei tohi ka jalaga togides kohale lükata! 9. Medaliväärset jahitrofeed ei tükeldata tarbeesemete valmistamiseks. V. Käitu jahirelvaga ohutult! 1. Käsitse jahirelva alati nii, nagu see oleks laetud. 2. Ära kunagi suuna relva inimese poole. 3. Veendu enne tulistamist, kas kuuli või haavlite lennutrajektoor on kõrvalistele ohutu. 4. Juhul kui olukord jahil muutub ebakindlaks, nõuab eetika, et sa valdaksid lasust loobumise rasket kunsti. 5. Püssi lahti võttes, vinnastades, laadides, kinni pannes ja padruneid välja võttes suunatakse püssiraud maapinna poole nii, et keegi poleks ohustatud. 6. Puhkepausidel või koos kaaslastega ühest kohast teise liikudes peab relv olema laadimata ja avatud lukuga või lahti murtud.

VI. Ole hea jahikaaslane! 1. Austa teiste jahimeeste õigust jahti pidada. 2. Ära ole jahikaaslaste suhtes üleolev ega kade nende jahiõnne pärast. 3. Naaberküti laskesektoris asuvat looma ei tulistata. 4. Edukat kütti austatakse tema peakattele kinnitatava halja oksaga, mis murtakse tabatud ulukile asetatud oksa küljest. Ühisjahil austab jahimeest oksaga jahijuhataja. 5. Saak jagatakse enne jahti teatavaks tehtud tingimustel. Üks võimalus on teha seda loosiga. Siinjuures tunnustatakse head tööd teinud koerte omanikke lisaportsuga. 6. Kui ühisjahi puhul valitakse jahikuningas, kroonitakse selleks jahimees, kes on saanud väärtuslikuma saagi. Esile võiks tõsta ka muud positiivset (teiste abistamine, keerulises olukorras laskmata jätmine jne). 7. Kuuliga lastes on uluki tabajaks see jahimees, kes esimesena tabas looma rinnaõõnde (kopsud, süda).

VII. Jahikoer on küti sõber ja kaaslane 1. Koerad viiakse jahile ja tuuakse jahilt lõastatult. 2. Jahil kasutatav koer peab olema väljaõpetatud ja kuuletuma peremehe korraldustele. 3. Jahil kaasas olevate väljaõpetamata koerte omanikud peavad tagama, et koerad ei sega jahti. 4. Võõras jahipiirkonnas kasuta oma koera ainult siis, kui jahipiirkonna omanik seda soovib või lubab. 5. Ulukit ei lasta võõra koera eest. Võõrasteks ei loeta oma jahigrupi koeri, vaatamata sellele, kes on koera peremees. 6. Kütt ei omasta jahikaaslase koera murtud kährikut või mõnda teist väikeulukit. 7. Väikeulukijahil koera eest lastud looma ei võta kütt enne üles, kui jälitav koer on seda nuusutanud. 8. Talvel või kui koer on saanud märjaks, ära jäta teda autosse külmetama. Ära unusta koera ka palava ilmaga autosse. 9. Kui koer saab jahis vigastada, on tal õigus (vajadusel) otsekohe arstiabi saada. 10. Pärast jahti on koeral õigus saada rahu, sooja, head süüa ja puhast vett. Olulisem, kui jätta oma järeltulevatele põlvedele võimalus jahti pidada, on jätta loomadele võimalus nende järeltulevatel põlvedel elada. Allikas: Eesti Jahimeeste Selts Jahinduse hea tava tekst olemas ka www.ejs.ee sinu mets

mai 2014

19


metsaelu

Kas hall- või valgejänes, MERIKE LINNAMÄGI

Tänavune loodus­ vaatluste kampaania keskendub sarnastele liigipaaridele.

E

esti Looduseuurijate Selts, keskkonnaministeerium ja Keskkonnaagentuur kutsuvad jälle kõiki loodust vaatlema, et saada teavet liikide levikust. Tänavune vaatluskampaania keskendub liigipaaridele: halljänes ja valgejänes, harilik siil ja kaelussiil, arusisalik ja kivisisalik, võsa-vööttigu ja salu-vööttigu, suur-rabakiil ja hännakrabakiil. Eraldi oodatakse andmeid järgmiste haruldasemate liikide kohta: vaskuss, mudakonn, viinamäetigu, mägiristik, valgetähn-pajuliblikas, harilik valvik ja soosammal, kaneelpruunik ja harilik tanuseen ehk maarasv. Lisaks oodatakse teavet 2014. aasta orhidee halli käpa ja aasta liblika päevapaabusilma kohta. Kuna tänavu on rahvusvaheline valge-toonekurgede loendus, on oodatud andmed ka valge-toonekure pesade kohta. Vaatlejailt oodatakse, et nad oma vaatlusandmed registreeriks internetis loodusvaatluste andmebaasi kodulehel (http://lva.eelis.ee) olevasse elektroonilisse päevikusse. Võimalusel palutakse lisada ka vaatlusobjektist tehtud foto(d). Vaatluskampaania kestab septembri lõpuni. Kõigi nende vahel, kes sisestavad andmebaasi vähemalt viis vaatlust, loositakse oktoobris välja kolm auhinda: ühepäevane matk koos kolme kaaslasega, loodusajakirjade neljase paketi tellimus 2015. aastaks, raamat “Metsik lootus. Eduka looduskaitse eesliinil”. Halljänes (Lepus europaeus) ja valgejänes (Lepus timidus) Halljänese karvastik on pruunikashall nii suvel kui talvel, valgejänese kasukas muutub talvel valgeks. Suvisel ajal on mõlemad enam-vähem üht värvi, kuid siis on neid hõlbus eristada saba värvuse ja kuju järgi: valgejänese saba on lühike ja alati valge, halljänese oma aga pik-

20

sinu mets

mai 2014

Halljänes.

INGMAR MUUSIKUS

Valgejänes. REIGO ROASTO

WIKIPEDIA

Harilik siil.

Kaelussiil.

lik, ülapool must, valge servaga, ja alapool valge. Halljänes asustab põlde ja avamaastikke, ulatuslikes metsamassiivides teda ei kohta. Metsad, talvel ka sood on elupaigaks valgejänesele.

vad ning vöödid võivad ka täiesti puududa. Suue on suhteliselt kitsas ja välja venitatud ning selle serv ja huul on valged. Teo keha on hele, kahvatukollane või kreemjasvalge. Asustab niiskemaid elupaiku. Eestis tavaline liik. Salu-vööttigu on haruldasem ning rohkem seotud kultuurmaastike ja eriti parkidega. Tema koda on 5,5 keermega ning 18–25 mm lai ja 12–22 mm kõrge. Koda on harilikult särav- või helekollane, vahel roosakas, läikiv, kuni viie pruuni vöödiga keermetel. Teo keha on hele, kahvatukollane või kreemjas-valge. Tema huul on pruun.

Harilik siil (Erinaceus europaeus) ja kaelussiil (Erinaceus romanicus) Eestis on kaks siililiiki üsna sarnased, kuid üks erinevus on, et hariliku siili kõht on hallikas, pruunika pikitriibuga, kaelussiilil aga tumepruun, erevalge laiguga rinnal. Kuna siilid oma kõhtu kiivalt varjavad, saab neid eristada ka näo järgi: harilikul siilil kulgeb ninast kummagi silmani selge tumepruun vööt. Kaelussiilil sääraseid selgeid vööte pole, mõnel võib silma ees märgata ähmast heledat ristvööti või laiku. Võsa-vööttigu (Cepaea hortensis) ja salu-vööttigu (Cepaea nemoralis) Vööttigusid saab eristada huule värvuse järgi, mis salu-vöötteol on pruun, võsa-vöötteol valge. Võsa-vöötteo koda on 5–5,5 keermega ning 14–22 mm lai ja 10–17 mm kõrge. Läikival kollasel kojal on kuni viis pruunikat vööti. Kodade värvus ja muster on väga varieeru-

Arusisalik (Lacerta vivipara) ja kivisisalik (Lacerta agilis) Arusisalik on Eesti sisalikest kõige tavalisem, täiskasvanult 10–16 cm pikkune. Isasloomadel on oranž või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel valkjashall, kollakas või rohekas. Arusisalikuga on sarnane kivisisalik, kuid tema on arusisalikust tunduvalt suurem (ka saba väga pikk), kuni 22 cm pikkune, ja Eestis haruldane. Kivisisaliku muster on arusisaliku omast kirjum – mustri moodustavad suured mustad laigud, mille keskel on ebakorrapärased valged laigud. Ka arusisalikul võib esineda sar-


metsaelu

harilik või kaelussiil? ROLAND TISCHLER

ROLAND TISCHLER

MERIKE LINNAMÄGI

ROLAND TISCHLER

Kivisisalik. Ülal noor emasloom, all vasakul rohekas pulmarüüs isasloom.

Suur-rabakiil. MATI MARTIN

Arusisalik, emasloom.

Võsavööttigu.

HENN TIMM

Saluvööttigu.

HENN TIMM

nane muster, kuid nende tumedad laigud on väiksemad. Pulmarüüs isaste kivisisalike keha on rohekat või oliivjat värvi, emastel pruun (harva samuti roheline). Arusisalikul rohelist pulmarüüd ei ole. Arusisalik on eluspoegija, mistõttu ta on elupaikade suhtes väga leplik. Kivisisalik muneb oma munad liiva sisse, seepärast on seotud päikesele avatud lahtise liivaga aladega. Mõlemad liigid talvituvad maa-alustes urgudes. Suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) Keha pikkus 32–39 mm, tagatiiva pikkus 30–33 mm. Keha kattev muster on rabakiilidele iseloomulik, kuid isase tagakeha 7. lülil asuv laik on suurem kui teistel rabakiililiikidel ja enamasti erekollane. Noortel emastel on laiad kolla-

Hännak-rabakiil.

sed laigud seitsmel esimesel lülil. Täiskasvanud emaste muster võib olla isaste omaga samalaadne – vaid üks kollane laik 7. lülil. Tema tiivatäpid on tumedamad kui punakas-rabakiilil. Elab vähetoitelistes ja tiheda taimestikuga veekogudes (tiigid, kopratiigid, turbaaugud, väikesed järved), samuti aeglase vooluga kraavides ja vanajõgedes. Suur-rabakiilide lennu kõrgaeg on juuni – juuli algus. Hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis) Suhteliselt väikesearvuline, armastab vaikseid järvesoppe ja järvekesi. On umbes sama suur kui suur-rabakiil, keha pikkus 33–37 mm ja tagatiiva pikkus 29–32 mm. Sarnaneb veidi valgelauprabakiiliga, kuid tagakeha on tipuosas tugevasti laienenud. Tagakeha 7.–9. ja

3.–5. lüli on sinise varjundiga, sabalisandid valged. Tiivatäpp on isasel pealt peaaegu valge, emasel tumedam. Tagatiiva tiivakolmnurga ja kanna vahel on kaks ristsoont. Alahuul on must. Emase tagakehal on laiad kollased laigud. Asustab väikesi veekogusid – päikesele avatud metsajärved, kalatiigid, suuremate järvede varjatud sopid, kus on rikkalik taimestik ning veepinnal palju vesiroosi ja vesikupu lehti. Noori kiile võib kohata ka veekogudest kaugemal. Lennu kõrgaeg on juunis. SM Täpsemat teavet siinkirjeldatud ja teiste vaatlusteks valitud liikide kohta saab: http://loodus.keskkonnainfo.ee/lva/. Aasta orhidee tutvustust vt lk 22–23. sinu mets

mai 2014

21


metsaelu

Halli käpa kasvukoht Saaremaa loopealsel.

Aasta orhidee 2014 on hall ARTO-RANDEL SERVET Eesti Orhideekaitse Klubi liige

Eestis on halli käpa leiukohti tihedamalt lääneosas ja saartel.

H

all käpp (Orchis militaris) on lubjalembene taim. Tema peamised kasvukohad on loopealsed, niidud, hõredad kadastikud ja puisniidud. Veel meeldib taimele kasvada tee- ja kraavipervedel. Sobivate kasvutingimuste korral võib ta levida sööti jäänud põldudele, aga kui seal ei niideta, saab tihe kulu talle peagi saatuslikuks. Halli käppa võib vahel kohata ka üsna märjas kasvukohas soisel pinnasel, samuti rohtunud männikus ja segametsas, kuid need paigad on pigem erandlikud ning näitavad selle toreda taime elujanu. Siiski tuleb tõdeda, et tema arvukus on viimase kümnendi jooksul võrdlemisi järjekindlalt kahanenud. Õied nagu sõdalased Hall käpp on oma nime saanud õiekattelehtede väliskülje värvi järgi. Äsja lehtede vahelt välja pugenud õisik on tõepoolest

22

sinu mets

mai 2014

lillakashalli tooni. Selle tunnuse järgi on teda lihtne ära tunda ja teistest sarnastest liikidest eristada. Esimesed õied avab hall käpp tavaliselt mai lõpus ja need on koondunud võrdlemisi tihedasse õisikusse. Õite kokkulugemiseks võib mõne esinduslikuma isendi puhul tarvis minna lausa kolmekohalist arvu. Selline taim on unustamatu vaatepilt. Hall käpp pakub oma õitega silmailu juuni keskpaigani. Jahedama hiliskevade puhul võib varjulisemates kasvukohtades leida õitsvaid taimi ka jaanipäeva paiku. Halli käpa avanenud õite värvus on punakasvioletne. Huule keskosas muutub see valkjasroosaks, mille taustal on hästi näha violetsed näsadega täpid. Huul ise on omapäraselt neljaks harunenud, meenutades kujult inimest, kes käsijalgu harali hoiab. Teised õiekattelehed, mis kirjatud tumevioletsete triipudega, on kooldunud huule kohale, moodustades “mehikesele” peakatte. Ladinakeelse nimetuse andjale on õis arvatavasti meenutanud kiivrit kandvat sõjameest ja sellest on tulnud liiginimi militaris. Inglise keeles ongi ta militaarorhidee (Military Orchid). Kuigi halli käpa õied ei sisalda nektarit, on ta putuktolmleja. Kevadisest tegutsemistuhinast kantud mesilased ja kimalased lihtsalt ei oska aimata, et nende jaoks nii kaunites ja erksavärvilistes õites vajalikku kraami ei leidugi. Enne kui nad pettusest aru saavad, on suur hulk tolmeldamistööd juba tehtud. Lageda-

Hall käpp avamas oma värvikamat poolt.

Sadakond õit tihedas õisikus.

matel kasvukohtadel, kus tolmeldajatel rohkem lennuruumi, on taimede viljumine väga edukas. Halli käpa lehed on helerohelised, läikivad, lopsakad ja laiad, osa neist moodustavad varre ümber lehetupe. Lehtede järgi on seda taime võrdlemisi lihtne ära tunda või vähemalt on see õpitav ja veidi kogenum silm suudab teistest taimedest eristada ka noori ilma õisikuta isendeid. Seemnete idanemiseks, taimealge arenemiseks mullas ja kestvaks elutegevuseks maapinnal vajab hall käpp (nagu teisedki käpalised) kindlat liiki seenenii-


metsaelu AUTORI FOTOD

Halli käpa väga haruldane valgeõieline vorm, mille kohtamine on taime­ huvilisele kindlasti märkimis­ väärne sündmus.

käpp distiku ehk mükoriisa olemasolu. Kirjanduse andmeil moodustab ta esimese maapealse lehe nelja aasta vanuselt, esimese õisikuvarre keskmiselt 6.–7. eluaastal. Taime pikaealisuse osas on vastakaid seisukohti, kuid sobivas kasvukohas püsivad populatsioonid aastakümneid. Levik ja ohustatus Eestis jõuab hall käpp oma levila põhjapiirile. Teda on leitud ka Lõuna-Soomest ning Ahvenamaalt, kuid üldiselt on ta seal juba väga haruldane, kasvades vaid üksikutes inimtegevuse tõttu lubjarikkaks muutunud kohtades. Eestis on halli käpa leiukohti tihedamalt lääneosas ja saartel, Põhja-Eestis leidub teda mõnevõrra vähem, Ida-, Keskja Lõuna-Eestis kuulub aga juba haruldaste liikide hulka. Eesti floora atlase andmetel on leiukohti kõigis maakondades, kuid keskkonnaregistri värskeimatel andmetel (veebruar 2014) pole leiukohti Ida-Virumaal, Viljandi-, Põlva- ja Võrumaal. Halli käppa, aga ka teisi käpalisi ohustab kõige enam kasvukohtade hävimine. Seda põhjustab inimene kahel viisil. Esiteks oma tegevusetusega, mis osaliselt tuleneb maakasutuse muutustest. Hallile käpale meeldib mõõdukas inimmõju. Niidud ja loopealsed, kus enam loomi ei karjatata, kulustuvad ja võsastuvad. Käpalistel pole pikka pidu ka tihedas kadastikus. Teiseks mõjutuseks on inimese tegevus. Viimasel ajal on mitu leiukohta maa pealt pühitud tee-ehituse tõttu. Ohtu

Õied nagu kiivreid kandvad sõdalased.

KOGUGEM LEIUKOHTADE ANDMEID! • Eesti Orhideekaitse Klubi kutsub kõiki loodusesõpru üles otsima Eesti loodusest halli käppa. • Tööjuhendi ja töölehe leiuandmete ülestähendamiseks leiate internetist aadressil www.orhidee.ee.

AASTA ORHIDEE VALIMISE TAVA • Aasta orhidee valimise traditsiooni algatas Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) viis aastat tagasi. • Sellise aunimetuse andmise eesmärk on konkreetsel aastal konkreetset liiki laiemalt tutvustada, tema elu lähemalt uurida, saada täpsemat pilti liigi levikust Eestis ja pöörata tähelepanu leiukohtade kaitsmisele. • NB! Kõik Eestis kasvavad orhideeliigid kuuluvad 1983. aastast riikliku looduskaitse alla.

kujutab endast ka see inimene, kes halli käppa vaasi panemiseks korjab või, veel hullem, ümberistutamiseks välja kaevab. Tundub, et selliseid juhtumeid on siiski üha harvem ja looduskaitsealused taimed jäetakse rahule. Lisaks inimesele ohustavad halli käppa metssead, kellele meeldib maiustada tema mullas leiduvate mugulatega. Sealjuures tehakse seda laastamistööd hämmastava täpsusega – järele jääb vaid kärsa­ suurune auk rohukamaras, mille kõrval maas lebab mugulata, hukule määratud taim. Õnneks on mais-juunis mš etsa all ka muud söödavat ja enamasti piirdutakse vaid maiustamisega. Hukatuslik võib aga olla metssigade tegevus neile populatsioonidele, mis asuvad tammede vahetus läheduses, näiteks puisniitudel.

Paremat elujärge saame aasta orhideele pakkuda loomi karjatades, kadastikke harvendades ja puisniite hooldades. Kuid niitmisega pole vaja halli käpa kasvukohtades liialt kiirustada. Seda võiks teha juuli lõpus või augustis, kui seemned valminud ning kuprad avanenud. Siis on kindel, et uus halli käpa põlvkond on saanud oma võimaluse ellu astuda. Tiiu Kull ja Taavi Tuulik on raamatus “Kodumaa käpalised” öelnud: “Kuni Eestis on elanud inimesed, on siin olnud ka orhideed. Mitte kunagi küll kooslusi valitsedes, on nad ometi looduse värvikirevuse eest seisjad. Nii on nad tänini justkui tundlikud märguandjad meie pärismaise looduse eksisteerimisest.” Hoidkem Eestimaa looduse mitmekesisust! sinu mets

mai 2014

23


metsaelu

Röövlinnud, teod ja metsa elurikkus Sinu Mets soovitab uusi raamatuid.

Eesti röövlinnud. Autor Tarvo Valker. Kirjastus Varrak, 230 lk.

Eesti kojaga maismaatigude määraja. Autorid Piret Kiristaja, Annelie Ehlvest, Liina Remm. MTÜ Loodusajakiri, 96 lk. Kauaoodatud ja esimene eestikeelne maismaatigude määraja, mis sisaldab 71 seni Eestis leitud kojaga maismaateo kirjelduse. Liikide kohta on esitatud olulised määramistunnused ja elupaigaeelistused. Määramist hõlbustavad teokodade fotod. Algajale on suureks abiks määramistabelid, mis võimaldavad teokoja järgi üsna lihtsalt kindlaks teha vähemalt teoliigi perekonna. Kodade ehitust aitavad mõista selgitused ja skeemid. Raamatus on esitatud maismaatigude ajakohastatud klassifikatsioon ja paljud teod on saanud uue eestikeelse liiginimetuse. Eesti maismaatigude süstemaatiline nimestik hõlmab nii kojaga kui ka kojata liike. Kuna määraja ilmus MTÜ Loodusajakirja väljaandena, said ajakirja Eesti Loodus tellijad selle tasuta. Samas on määraja müügil raamatupoodides ja seda saab osta ka Eesti Looduse toimetuses.

24

sinu mets

mai 2014

Metsasõbra meelespea. Koostanud Indrek Sell. Eestimaa Looduse Fond, 32 lk. Selle raamatu eesmärk on pakkuda metsahoiuteadmisi eelkõige nendele inimestele, kes on seotud raietööde planeerimise ja tegemisega. Peasõnum on, et metsa liigirohkus peab alles olema ka pärast raietöid. Kui kõige üldisemalt ütelda, aitavad seda tagada näiteks säilikpuud, raiesmikule jäetav lamapuit jms. Trükis annab lühiülevaate metsas elavatest liikidest (nii linnud kui rohttaimed, putukad, samblikud, seened jms) ning jagab liigirühmati soovitusi, kuidas majandada metsa sel moel, et see metsaelanikele kõige sobivam oleks. Raamatu eessõna on kirjutanud Eesti Maaülikooli metsaökoloogia professor Kalev Jõgiste, tekstide autorid on nii ülikoolides kui keskkonnaorganisatsioonides töötavad liigieksperdid. Raamatu koostaja ise on Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert. “Metsasõbra meelespead” on võimalik saada raamatu tutvustamisüritustel või Eestimaa Looduse Fondi kontorist (Lai 29, Tartu). Peale selle leiab raamatu PDFfailina ELFi veebilehelt http://elfond.ee/ et/teemad/mets/metsandus-eestis/.

Raamat käsitleb kõiki Eestis regulaarselt esinevaid röövlinde ja tutvustab ka siia sagedamini sattuvaid eksikülalisi. Lisaks röövlindude määramiseks vajalikule infole saab raamatust teavet liikide esinemise, arvukuse ja selle muutuste, pesitsemise ning rände jms kohta. Raamat kajastab muu hulgas rõngastamiste taasleide. Raamatut illustreerivad rohked kvaliteetsed fotod tuntud ja tunnustatud loodusfotograafidelt nagu Remo Savisaar, Arne Ader, Ingmar Muusikus jt. Autor ise on raamatust rääkides toonud välja võrdluse, et paljud linnuraamatud meie poelettidel on tõlked teistest keeltest, mis tähendab, et Eesti linde vaadeldes tuleb neid tekste ikka nii või teisiti siinsete oludega kohandada. Uus röövlinnuraamat on aga kirjutatud just Eesti lindudest ja meie oludest. Nii Valker kui ka raamatu saatesõnad kirjutanud ornitoloog Tiit Randla märgivad, et tegu on nii-öelda uue aja röövlinnuraamatuga. Teada ju on, et ajalooliselt on röövlinnud olnud inimeste seas põlatud, peeti lausa nn kullisõdasid. Nüüdseks on suhtumine paljuski muutunud. Enamik eestlasi oskab tänapäeval hinnata röövlindude tähtsat rolli looduses ja pigem vaadatakse neid kui Eesti rikka looduse loomulikku osa. Raamat on müügil raamatukaup­ lustes. SM


metsaelu

Teejuht seente maailma* AUTORI FOTOD

INDREK SELL mükoloog ja loodusfotograaf, Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert ja projektijuht

Roostepruun taelik (Phellinus ferruginosus, Fuscoporia ferruginosa) Roostepruuni taeliku viljakehad on pehmekorkjad ja liibunud, tavaliselt umbes sentimeetri-paari paksused; võivad olla nii ühe- kui mitmeaastased, ent läbilõikes on näha torukesi ühe kihina. Ehkki viljakehad on üldiselt liibuvad, võivad nad moodustada ka kühmjaid ebaselgelt väljaarenenud kübaraid – ebakübaraid. Nagu seene nimigi ütleb, on viljakehade värvus roostepruun. Lähedalt vaadates võib roostepruuni taeliku viljakehade torukestepinnal näha nurgelisi poore, ühele millimeetrile mahub neid 4–6. Seen põhjustab puidu valgemädanikku. On Eestis harvaesinev seen, tema viljakehi on leitud peamiselt sarapuult, mõnikord ka hall-lepalt, harvemini saarelt, toomingalt, pärnalt, vahtralt, türnpuult ja jalakalt ning künnapuult. Sageli kasvab ta surnud püstistel tüvedel, kõdunenud okstel ja vahel ka kändudel. Roostepruun taelik on levinud ka mujal Euroopas, kus ta kasvab väga paljudel lehtpuuliikidel (muu hulgas ka viirpuudel ja robiiniatel, eukalüptidel ning leedritel). Soomes on ta harvaesinev maa lõunaosas ja Ahvenamaal, kus teda leidub samuti peamiselt sarapuul, vähem mõnel teisel lehtpuul. Seent on ka Põhja-Ameerikas, kus kasvab mitmel lehtpuul. Lehtpuudel kasvab ka teisi taelikuid, ent nende viljakehad on kõvemad, mitmekihilised ja ümarate ning väiksemate pooridega. Üks selliseid on näiteks padjandikujuliste viljakehadega punkt­ taelik, kes eelistab samuti kasvada sarapuudel. Roostepruun taelik on põlismetsade ja vääriselupaikade indikaatorliik.

5 Roostepruun taelik.

SEENED SARAPIKES Sarapike vääriselupaigad, kus leidub vanade sarapuude tüükaid, mahalangenud tüvesid ja oksi, on heaks elupaigaks mitmele haruldasele puuseenele. Viimaste hulgas leidub palju selliseid, keda esineb küll mitme lehtpuuliigi surnud puidul, ent eriti hästi tunnevad nad ennast, kui kasvavad sarapuudel.

3 Sarapuu-ebakorgiku mügarlikke viljakehi võib leida sarapuude surnud püstiseisvatelt tüvedelt.

Sarapuu-ebakorgik (Dichomitus campestris) Ka sarapuu-ebakorgiku viljakehad võivad olla liibuvad, ent sagedamini moodustab seen kühmjaid ebakübaraid, mis on enamasti paari-kolme sentimeetri suurused. Tema viljakehad on noorelt enamasti kreemikasvalged, hiljem värvuvad pruunikaks. Viljakehade alapinnal on suured nurgelised poorid, ühe millimeetri kohta üks-kaks. Mõnikord võib seene viljakehadel olla iseloomulik puuviljalõhn. Sarapuu-ebakorgik tekitab puidu valgemädanikku. Peamiselt kasvab see seen meil sarapuul, harvem sanglepal, tammel ja vereval kontpuul. Soomes esineb teda maa kesk- ja lõunaosas: peamiselt sarapuul, harvem leppadel. Ka mujal Euroopas ning Põhja-Ameerikas esineb sarapuuebakorgik lehtpuudel. Seene viljakehi on leitud eelkõige surnud okstelt ja tüvekestelt, sageli kasvabki ta surnud püstiseisvatel tüvedel.

Viljakehad on üheaastased, värskeid viljakehi on leitud maist oktoobrini. Ta on Eestis haruldane liik, keda on leitud tammikutest, lodumetsadest, puisniitudelt ja parkidest. Suurem osa leidudest pärineb Lääne-Eestist. Sarapuu-ebakorgik sobib suurepäraselt vääriselupaiga indkaatorliigiks sarapike puhul, ehkki hetkel kehtiva määruse indikaatorliikide nimistus seda liiki ei leidu.

* Alates Sinu metsast nr 30 (28.03.2013) esitame väikese valiku meie metsade vääriselu­ paikades esinevatest seeneliikidest. Käesolev ülevaade on selle tutvustusringi kuues osa, varasematel kordadel on juttu olnud haavikutes, loometsades, tammikutes, kuuse-põlismetsades ja teistes okaspuumetsades kasvavatest seentest. sinu mets

mai 2014

25


metsaelu

Lehetäid, pahktäid ja teised taimemahla imevad putukad* AUTORI FOTOD

Paju-võrsetäi (Tuberolachnus salignus) vitspaju võrsel.

KALJO VOOLMA metsaentomoloog

Soodsate ilmaolude korral võib nende täide arvukus kiiresti kasvada.

P

ungad puhkevad ning neist arenevad mahlakad toitaineterikkad noored võrsed ja lehed pakuvad soodsaid tingimusi eluks ja sigimiseks paljudele taimemahlast toituvatele putukatele, keda süstemaatikud on klassifitseerinud nokaliste (Hemiptera) seltsi. Siia kuuluvad lutikalised, tirdid, lehe-, pahk- ja kilptäid, karilased, lehekirbud ja teised eri taksonitesse kuuluvad putukad. Erinevalt paljudest teistest puudel ja põõsastel toituvatest putukatest ei näri nad auke või sälke lehtedesse ja okastesse ega hauka tükikesi võrsete koorest või teistest taimeosadest, vaid imevad oma pistmis-imemissuistega tekitatud torkehaavast taimemahla. Soodsate ilmaolude korral on taimemahla imevate putukate sigimispotentsiaal kõrge, mistõttu nende arvukus kasvab kiiresti. Mitmed neist sisestavad oma süljega taimekudedesse aineid, mis kutsuvad esile kudede vohamise ja tekitavad nii erikujulisi pahkasid sarnaselt varem käsitletud pahklaste ja pahksääskedega (vt Sinu Mets nr 31). Pahkade tekitajaid on nii lehetäide (Aphididae) kui pahktäide (Adelgidae) hulgas. Pahktäid on seotud okaspuudega. Lehetäisid esineb väga erinevatel

26

sinu mets

mai 2014

Jalakakobrutäi (Eriosoma ulmi) jalaka lehel.

Toominga-lehetäi (Rhopalosiphum padi).

taimedel, sealhulgas põllu- ja aiakultuuridel. Enamasti on lehetäiliigid seotud kindlate taimeliikidega. Eri moodi kombed Lehetäide ja teiste imevate putukate tähtsus looduses on mitmetahuline – see ei piirdu üksnes taimemahla imemisega ja taimede kahjustamisega, vaid toitudes eritavad nad ka ohtralt suhkruterikast mesinestet, mida koguvad ja kasutavad mesilased, sipelgad ning teised putukad. Võrast alla tilkuv mesineste kleepub lehtedele ja okastele, sellel arenevad mustad saprofüütsed nõgiseened, mis takistavad puul fotosünteesi. Taimemahla imevad putukad võivad edasi kanda ka viiruseid ja aidata kaasa taimehaiguste levikule. Nii lehe- kui pahktäidele on iseloomulik komplitseeritud arengutsükkel. Suve jooksul areneb neil mitu põlvkonda, kus vahelduvad tiivulised ja tiivutud, suguliselt sigivad ja partenogeneetilised, ainult emastest koosnevad põlvkonnad. On liike, kes läbivad kogu oma elutsükli ühel taimel, ja teisi – rändavaid liike, kes suvel migreeruvad teistele, sageli hoopis teistsugustele taimedele (näiteks puudelt rohttaimedele) ning pöörduvad sügisel tagasi oma põhitoidutaimele. Need

liigid saavad arvukalt esineda loomulikult üksnes seal, kus putuka mõlemad peremeestaimed kasvavad lähestikku. Lehetäide (Aphididae) sugukonnas on liike, kes elavad suurte kolooniatena avatult võrsetel ja lehtedel, ning teisi, kes tekitavad hästi ära tuntavaid pahku mitmel pargipuul, näiteks jalakal, künnapuul, paplitel. Puu otsast kõrtele... Toominga-lehetäi (Rhopalosiphum padi) on üks sagedasemaid rändavaid lehetäiliike. Toominga võrsetel talvitunud munadest kooruvad kevadel emasputukad, kes sünnitavad elusaid vastseid ja panevad nii aluse neitsisigimisega jätkavatele põlvkondadele. Peagi on puu noored võrsed ja lehed kaetud arvukate lehetäikolooniatega. Suvel rändavad tiivulised isendid kõrrelistele, sh teraviljadele, kus sigimine Jalakapaunatäi (Tetra­ neura ulmi) pahk jalaka lehel.


metsaelu

Künnapuu-paunatäi (Colopha compressa) pahk künnapuu lehel.

Rohelise pahktäi (Sacchiphantes viridis) pahk kuusel.

Spiraal-paunatäi (Pemphi­gus spyro­thecae) berliini paplil.

Väike-pahktäi (Adelges tardus) uus ja vana pahk kuuse võrse tipus.

jätkub. Sügisel ilmuvad isased ja emased isendid, kes lendavad tagasi toomingale, kuhu pärast paaritumist emane muneb talvituma jäävad munad. Paju-võrsetäi (Tuberolachnus salignus) on lehetäide hulgas üks suuremaid (5–5,8 mm), ta veedab kogu oma elutsükli pajul. See lõunapoolsema levikuga liik on meile ilmunud hiljuti, 2013. aasta augustis võis tema suuri kolooniaid näha Tartus Emajõe ääres vitspajul. Jalaka-kobrutäi (Eriosoma ulmi) tõttu muutuvad jalaka lehed kahvatuks ja rulluvad tavaliselt ühepoolselt kokku, lehe alaküljel imevad hallika vahakirmega kaetud täid. Rändav liik, kelle suvised põlvkonnad elavad sõstarde ja karusmarjade juurtel. Jalaka-paunatäi (Tetraneura ulmi) tekitab ümara tipuga pikliku, alt kitseneva jalaga rohelise, kollaka või punaka paha lehe pealispinnal. Tema teised põlvkonnad elavad kõrreliste, sh teraviljade juurtel. Künnapuu-paunatäi (Colopha compressa), nn kukeharjatäi tekitatud, kukeharja meenutavad punakad, lapiku laia alusega pahad paiknevad lehe pealispinnal, tavaliselt pearoodude läheduses mitmekaupa koos. Vaheperemeestaimedeks on sellel lehetäiliigil tarnad või vill-

pea. Seega kohtab teda seal, kus künnapuude läheduses on ka tarnadele sobivaid niiskemaid kasvukohti. Spiraal-paunatäi (Pemphigus spy­ rothecae) tekitab spiraalselt keerduvaid pahku paplite leherootsul. Selle liigi esinemist Eestis täheldati esimest korda 1992. aastal, praegu on ta kohati (näiteks Tartus) massiline. Ta elab üksnes paplitel, eelistab püramiidpapleid (must, itaalia, berliini pappel). Pahas areneb mitu partenogeneetilist põlvkonda täisid. Sügisel ilmuvad tiivulised isendid munevad papli tüvele koorepragudesse, kus munad talvituvad. Okaspuudel liikujad Pahktäide (Adelgidae) sugukonna liigid on seotud okaspuudega. Ühed neist tekitavad paljude kambrikestega pahku kuusevõrsetel. Nende hulgas on nii rändavaid liike, kelle eri põlvkonnad elavad eri toidutaimedel, näiteks kuusel ja lehisel, kui ka ainult kuusel elavaid liike. Teised toituvad okastel või tüvel, näiteks mõned lehistel või nulgudel elavad liigid. Roheline pahktäi (Sacchiphantes viridis) tekitab kuni 30 mm suurusi käbivõi ananassikujulisi pahku kuuse võrsete alusel. Suvel pahk avaneb ja seal arene-

Nulu-tüvetäi (Adelges piceae) palsamnulu tüvel.

nud isendid rändavad lehisele, kus valgete vahakarvadega kaetud täid imevad mahla okastel. Teine sarnane liik – kollane ehk suur pahktäi (Sacchiphantes abietis) – elab ainult kuusel ja tekitab sarnaselt eelmise liigiga pahku võrsel. Väike-pahktäi (Adelges tardus) tekitab kuni 15mm läbimõõduga valkjasrohelisi ümaraid pahku kuuse võrsete tipus. Elab ainul kuusel. Samalaadseid pahku kuusel tekitab teinegi liik – lehise-pahktäi (Adelges laricis), kelle teiseks peremeestaimeks on lehis, kus täid toituvad okastel. Nulu-tüvetäi (Adelges (Dreyfusia) piceae) valge vahakirmega kaetud täid esinevad arvukalt nulgude tüvel. Tugevasti asustatud puud kiratsevad ja võivad ka kuivada, eriti siis, kui tüvetäiga kaasnevad ka okastel toituvad täiliigid, näiteks must-pahktäi (Aphrastasia pectinatae). *Alates Sinu Metsast nr 30 (28.03.2013) tutvustame lugejatele tuhandetest metsas elavatest putukaliikidest mõningaid eri ökoloogilistesse rühmadesse kuuluvaid liike, kellega loodusehuviline metsas võib kohtuda või kelle tegevusjälgi puudel näha. sinu mets

mai 2014

27


teated

Eesti Jahimeeste Seltsis • Jahimeeste kokkutulek. Eesti jahimeeste 34. kokkutulek on juba 11.–13. juulini Raplamaal Toosikannul. Programmis on nii jõukatsumisi, koolitusi kui ka meelelahutust, esinevad Väikeste Lõõtspillide Ühing ja Tanel Padar and the Sun. Pange kuupäevad kirja ja tulge kogu perega!

• Ajakiri Eesti Jahimees. Aprillis ilmus ajakiri 2/2014, mille tiitelteemaks olid seekord hülged. Veel saab lugeda ulukikahjustuste vältimisest riigimetsas, kabehirvest, karusulukite nahastamisest, miks ja kuhu rajatakse söödapõld, ning palju muud. • “Märka ulukit!”. Kui Eesti Jahimeeste Selts 2014. aasta “Märka ulukit!” aastaks kuulutas, kaasnes sellega üleskutse, et jahimehed pööraks rohkem tähelepanu koolide ja lasteaedade külastamisele, kus meie metsloomadest, nende seisundist jms rohkem rääkida. Üleskutsele on vastanud üle 20 jahimehe ja jahiseltsi. “Märka ulukit!” aasta puhul valitakse varsti välja rajakaamerate võistluse parimad pildid. Ees on veel hulk koolitusi ja sündmusi, aasta võtab kokku temaatiline konverents. Täpsema kava leiab aadressilt www.ejs.ee.

28

sinu mets

mai 2014

• Jahimehe käsiraamat. Juunis ilmub “Jahimehe käsiraamat”, mis on mahukas teabetrükis nii noorele kui kogenud kütile, õppeja lisamaterjalina hüva abiline koolitusel osalejale ja ka selle korraldajale. Teoses on põhjalikult käsitletud järgmisi teemasid: jahiulukite tutvustus (sh häälitsused, jäljed, eluviis, levik ja elupaik); ulukite haigused; jahipidamisviisid; jahirajatised; jahikombed ja -eetika; jahikoerte valik, koolitamine ja töökatsed; jahirelvade ehitus ja käsitsemine; uluki laskmisel lasu tulemuse määramine; jahitrofeed ja nende hindamine. Raamatusse on ohtralt lisatud Eesti arvandmeid ja fakte, seda on täiendatud pildimaterjaliga ning erinevused jahiseadustes viidud vastavusse meil kehtivate õiguslike normidega. Põhipeatükkides on suur osa materjalist esitatud küsimuste-vastuste vormis, kus oma teadmisi jagavad suure vilumusega kütid. Lisainfo ja ettetellimine: www.varrak.ee. • Koolitajate koolitamine. 3. aprillil toimus Rakvere Jahindusklubis koolitajate koolitamine, kohal oli üle kahekümne koolitaja üle riigi. Koolitus oli mõeldud nii litsentsi omavatele koolitajatele kui ka litsentsi taotlejatele. Päevakord oli mitmekülgne, alustades esmaabist ja lõpetades jahinduse hea tavaga. Esmaabi lektor Andrus Lehtmets selgitas, mida tuleb teha, kui

VIIO AITSAM

metsas midagi juhtub. Kuna vahepeal on muutunud jahiseadus, andis Mait Tint ülevaate, kuidas uut seadust lahti mõtestada. Vahepeal läks arutelu väga tuliseks, kuna jahimeestel oli kogunenud palju küsimusi mitte üheselt mõistetavate seaduseparagrahvide kohta. Jahinduse head tava tutvustasid töörühma liikmed Peeter Hussar ja Andres Lillemäe. Mõnevõrra üllatuseks oli Rakvere teatri näitleja Üllar Saaremäe esinemine – ta selgitas avaliku esinemise põhitõdesid. Päeva lõpetas seltsi juhiabi Lea Truska e-eksami keskkonna Metsis teemalise koolitusega. 28. mail räägiti Eesti Jahimeeste Seltsi jahinduskoolituse teemal nõupidamisel, kus arutati koolituse valupunkte, kehtivat määrust ja elektroonilise eksamiga seonduvat. • Ulukikahjude määrus. Tuletame meelde, et 1. aprillist kehtib keskkonnaministri ulukikahjude määrus, mis muu hulgas määrab, kuidas kahjusid hinnatakse, kui jahimeestel ja maaomanikul omavahelist lepingut pole. Määruse ametlik pikk nimetus on: “Põllumajanduskultuuridele ning metsamaal kasvavatele okaspuudele uluksõraliste tekitatud kahju hindamise alused ja metoodika, nõuded hindamisakti kohta, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning hüvitatavate okaspuude nimekiri”. Määruse teksti leiab nii seltsi kodulehelt kui ka Riigi Teatajast. Vt ka www.ejs.ee

“Searohumaa”, kuid määrus seab hüvitatavatele kahjudele piirid.


teated

Erametsaliit teatab LIINA LAINEVEER Eesti Erametsaliidu tegevdirektor

• Üldkoosolek. Oli 24. aprillil Tartus. Arutati korralisi küsimusi, räägiti 2014. aasta tegevusest, tutvustati liikmetele osutatavaid IT-teenuseid ja arutati looduskaitse praegust korraldust. Üldkoosolek tegi pöördumise keskkonnaministrile, et ministeeriumis vaadataks läbi uute kaitsealade loomise põhimõtted ja hinnataks kriitiliselt selle tegevuse efektiivsust võrrelduna mõjuga kohalikule elule. Eesti Erametsaliit (EEML) on seisukohal, et riik peaks soosima omanikupõhist kaitset – kaitsealade laiendamisel ja uute loomisel tuleks teha sisulist koostööd kohalike elanike ja maaomanikega. Tuleb korraldada õiglane piirangute hüvitamine kaitsealade maaomanikele (sarnaselt Natura hüvitisega). Kuni looduskaitse arengukavas juba 2014. aastaks lubatud hüvitamissüsteemi pole rakendatud, ei tohiks piiranguid laiendada. • Erametsapäev 2014. Tartus 24. aprilllil toimunud traditsioonilisel erametsapäeval avaldasime koos teiste erametsandusorganisatsioonidega tunnustust inimestele ja organisatsioonidele, kes aasta jooksul on erametsanduse arendamisse kõige enam panustanud. • Maamess. 24.–26. aprillini tutvustasime Maamessil oma liikmeks olevaid ühistuid ja nende pakutavaid teenuseid, Erametsaliidu tegevust erametsaomanike huvide kaitsel, sh rahvusvahelist koostööd ja projekti WeevilSTOP. • Erametsakeskuse nõukojas. 16. aprillil toimus Erametsakeskuse uue nõukoja esimene koosolek, kus osales ka keskkonnaminister. Juhtisime ministri tähelepanu kohatisele ebavõrdsusele põllumajanduse ja metsanduse rahastamisel – põllumeeste esindusorganisatsioonid saavad rahastust riigieelarvest, erametsaomanike esindaja mitte. Looduskaitse teemal leidis nõukoda, et piirangute määramisel ei ole arvestatud majanduslike mõjudega. Piiranguid seades tuleb omanikega rohkem arvestada. Nõukoja esimeheks valiti Kadri Kukk ja aseesimeheks Guido Ploompuu. Koosoleku protokolli leiab aadressilt www.eramets.ee.

• Ulukikahjustuste määruse eelnõu. Esitasime ettepanekud ulukikahjustuste määruse eelnõule ja osalesime 27. märtsil keskkonnaministeeriumis arutelul. Palusime eelnõus täpsustada, kas rohumaad, puukoolid ja jõulupuuistandused on eelnõu mõistes kahjustuse objektid, soovisime, et nendegi osas kohandataks kahju hindamise ja hüvitamise sätteid. Tegime ettepanekuid kahju hindamise korraldamiseks. Peame tähtsaks, et fikseeritakse kogu rahaline kahju, kuna see on vajalik teave seaduse mõju hindamisel ja ennetavate tegevustega seotud kulude planeerimisel. Kahju hindamise akti koostamisel on vaja, et selles märgitaks eraldi ära kogu rahaline kahju ja hüvitamisele kuuluv rahaline kahju. Esitasime ettepaneku lühendada hüvitise väljamaksmise ja kahju hüvitamise otsuse tegemise tähtaegu. • Maaelu arengukava (MAK) juhtkomisjoni istung. 30. aprillil toimunud MAKi juhtkomisjoni (EEML on selle liige) istungil esitasime oma prioriteedid MAK 2014‒2020 eelarve osas: metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamise meede, metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu meede, Natura 2000 toetus erametsamaale. Juhtisime tähelepanu asjaolule, et metsade elujõulisuse parandamine on Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020 nimetatud riiklik prioriteet ja sellega seonduvalt ka metsamajanduse taristu korrashoid. Taristumeetme eelarve vähendamine on otseselt seotud metsade hooldamisega – kui ei ole taristut, pole võimalik metsale ligi pääseda. Natura 2000 erametsanduse toetus on oluline, kuna sisuliselt on tegu maaomanikule looduskaitsepiirangutest tulenevalt saamata jäänud tulu kompenseerimisega. Seetõttu on tähtis tagada kaitsealade maaomanikele õiglane, kogu ühiskonna huvides kehtestatud piirangute hüvitamine. • Ettepanekud Natura 2000 erametsamaa toetuse määrusesse 2014–2020. Tegime ettepaneku vähendada toetuse taotlemisel bürokraatiat ning nii menetleja kui taotleja halduskoormust. Kuna kompenseeritakse sisuliselt saamata jäänud tulu, peab see toimuma kinnisasja omanikule võimalikult vähese halduskuluga. Toetuse andmine võiks toimuda registrite ja kaardiandmete alusel. Täismahus taotluse vormi koos kaartidega jms ei peaks esitama igal aastal uuesti. Ühel aastal esitatakse taotlus ja järgmistel aastatel andmete õigsuse kinnitus, kui midagi pole muutunud. Leiame, et kinnisasja omanik ei peaks kinnitama andmete õigsust, mille kontrollimiseks tal pole oskusi ja tehnilisi vahendeid. Värskeim info jpm: www.erametsaliit.ee sinu mets

mai 2014

29


teated

Talumetsamajandajate konkurss jätkab uue nimega VIIO AITSAM

KRISTEL ARUKASK Eesti Erametsaliidu projektijuht

Nüüd on konkursi nimetuseks parimate metsamajandajate konkurss.

E

esti Erametsaliit on alates 1994. aastast korraldanud parimate talumetsamajandajate konkurssi. Sel aastal võtsime uue suuna, kuid traditsioonid jäävad alles. Parima talumetsamajandaja konkurss kannab nüüdsest nime parimate metsamajandajate konkurss. Nimevahetuse mõte tuli sellest, et paljud metsaomanikud, kes majandavad oma metsi hästi, ei ela enam taludes või ei pea talu selle traditsioonilises tähenduses. Konkurss ja parimate metsamajandajate kokkutulek jätkavad vanu traditsioone uues võtmes, et pöörata enam tähelepanu metsade majandamise vajalikkusele ja eriilmeliste metsaomanike kaudu ka metsakasutuse mitmekülgsetele võimalustele. Konkursil hinnatakse metsamajanduslikke töid ja muud metsaga seotud tegevust eraldi kategooriates. Uuendus on, et lisaks parimale metsamajandajale valitakse välja tublid majandajad kategooriate kaupa. Selline hindamissüsteemi täiendamine aitab avalikkusele paremini selgitada metsamajanduslike tööde (uuendusraie, istutamine, noorendike hooldus jms) olemust ja vajadust, selle kõrval aga väärtustada ka metsahoiuga seotud tegevusi nagu näiteks pärandkultuuri objektide hooldamine ja loodusväärtuste hoidmine. Konkursil osalemiseks tuleks täita ankeet oma metsa andmetega ning saata see posti teel aadressile: MTÜ Eesti Erametsaliit, Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn või e-posti teel: kristel. arukask@erametsaliit.ee.Konkursi ankeedi leiate lehelt www.erametsaliit.ee. Ootame konkursile osalema kõiki era­ metsa­omanikke!

30

sinu mets

mai 2014

Mullune parim talumetsamajandaja Elmut Köösel, kelle metsas on tänavu augustis ka parimate metsamajandajate kokkutulek. Pilt Jäneda talupäevadelt, kus tavakohaselt konkursi võitjad välja kuulutatakse. Esimese talumetsa­ majanda­jate konkursi (1994) võitja, Viljandimaa metsa­omanik Ants Jürissaar, kelle juures oli ka esimene kokkutulek 2000. aastal.

Eelmisel aastal peeti kokkutulekut Ida-Virumaal, 2012. aasta konkursi võitja Janek Kuuse (esiplaanil) metsas.


ametlik info VIIO AITSAM

Eesti ligemale 100 000 erametsaomanikust on metsaühistutega ühinenud u 5%, kuid nende omandis oleva metsamaa pindala on üle neljandiku erametsamaa kogupindalast. Pildil aktiivsemad metsaomanikud mullusel parimate kokkutulekul kuluaarikõnelusi pidamas.

Erametsanduse toetused 2014 Toetuste taotlemise tähtajad • Metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetus – lähem info taotlusvoorude kohta aadressil www.eramets.ee. • Pärandkultuuri säilitamise toetus – 30. juuni. • Metsa uuendamise toetus – 15. juuli. • Vääriselupaiga kaitseks sõlmitakse lepinguid kogu aasta kestel. • Toetuse taotlemisel ja vajalike tööde korraldamisel abistavad metsaomanikke metsaühistud üle Eesti. Oma metsa asukohajärgse ühistu kontakti saab vaadata erametsaportaalist www.eramets.ee.

Ühistud aitavad toetusi küsida Uuring näitas, et metsa­omanikud peavad toetuste taotlemise abi ja nõustamist metsaühistute tähtsaimaks rolliks.

E

rametsakeskuse tellimusel ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel valmis uuringukeskuse Klaster põhjalik töö “Erametsaomanike ühistegevusega liitumise motiivid”. Kokku saadi metsaomanikke küsitledes vastuseid 841 vastajalt, kellest 341 on metsaühistuga liitunud ja 500 ei ole liitunud. Kogu tööga saab tutvuda erametsaportaalis www.eramets.ee (alammenüü “Kasulik ja huvitav”, Uuringud. Üldisemalt selgus küsitletud metsaomanike vastuste põhjal järgmist. • Mitteliitunud omanikest on ühistuga liitumist tõsiselt kaalunud 5% ja natuke on sellele mõelnud kolmandik metsaomanikest. Rohkem on liitumisele mõelnud suurema metsamaaga omanikud, samuti need, kellel on vähemalt mingi teadmine sellest, millega metsaühistud tegelevad. • Suurim takistus, miks liitumisele mõelnud metsaomanikud pole veel liitunud, on teadmatus sellest, mis kasu sellest täpsemalt neile olla võiks. Samuti on olulisemate probleemide seas üldine infopuudus, teadmatus sellest, millise ühistuga liituda, ja ajapuudus. Ka liitumist mittekaalunute jaoks oli peamine põhjus selleks informatsiooni puudumine (36%). Teine tähtsam põhjus oli soov tegutseda omapäi (27%).

• Põhilised teenused, mida metsaühistu võiks pakkuda, on mitteliitunute jaoks abi toetuste taotlemisel ja nõustamine. Üldiselt väärtustatakse enam teenuseid, mis on suunatud üksik­ omanikule (abistamine, nõustamine, teabe jagamine), vähem aga hoolitakse teenustest, mis sisaldavad ühistegevust teiste metsaomanikega. • Kõige tähtsamad teenused ühistuga liitumisel olid ühistuliikmetele abistamine toetuste taotlemisel, metsaomanike nõustamine ning teabe edastamine metsaomanikele. Neid pidas väga või pigem oluliseks 93–95% ühistuliikmetest. Oma hinnangutes ei erinenud vastajad metsamaa suuruse järgi olulisel määral. Üldjoontes peeti kõiki ühistute pakutavaid teenuseid vajalikuks. • Enamasti on metsaühistud vastanud oma liikmete ootustele kas täielikult (54%) või vähemalt osaliselt (37%). Liikmeid, kelle ootustele ühistu vastanud ei ole, on kokku 6%, metsaühistuga rahul pole 3% vastanutest. Põhjuseks on enamasti vastajate hinnang, et nad ei ole näinud ühistust endale piisaval määral kasu või on ühistu tegevus olnud liialt passiivne. SM Allikas: töö “Erametsaomanike ühistegevusega liitumise motiivid”

Infopäevad • SA Erametsakeskus kutsub metsaomanikke tasuta koolitustele üle Eesti, et tutvustada siseriiklikke erametsanduse toetusi ja erametsaomanike abistamiseks loodud tugisüsteemi. Ajakava • 15.30–16.00 Kogunemine ja kohv • 16.00–16.15 Tugisüsteemi tutvustamine • 16.15–17.45 Siseriiklikud erametsanduse toetused 2014. aastal Toimumiskohad • 30. mail Rakveres, Aqua Hotel & Spas (Parkali 4) • 4. juunil Pärnus, Pärnu Keskraamatukogus (Akadeemia 3) • 5. juunil Tallinnas, Tehnopolis (Akadeemia tee 21/1) • 6. juunil Tartus, AHHAA Teaduskeskuses (Sadama 1) • 11. juunil Paides, Paide Kultuurikeskuses (Pärnu 18) • Registreerimine ja täpsem teave infopäevade kohta erametsaportaalis www.eramets.ee või telefonil 683 6067.

ERAMETSAKESKUS sinu mets

mai 2014

31


ametlik info

Õppereis Austriasse oli sisukas Iga kild puitu läheb kasutusse, ja hirved meelitatakse talveks, mil nad puid kahjustama kipuvad, metsast välja.

A

prillis käisid metsaühistute esindajad väliskoolitusel Austrias Steiermarki liidumaal. Tutvuti liidumaa ja Austria metsandusega üldisemalt ning vaadeldi riigimetsa ja metsaühistute rolli selles. Külastati riigi-, suurettevõtete ja talumetsi ning tutvuti metsade majandamise omapäradega mägisel maastikul. Räägiti metsakasvatusest, kalandusest kui piirkonna kalleimast hobist ja jahindusest. Puutumata ei jäänud ka looduskaitseteemad, sealhulgas Natura 2000. Reisil osalenud jagavad Sinu Metsaga oma muljeid.

Austrias kasutatakse metsatöö ajal selliseid silte.

32

sinu mets

mai 2014

AIN MALM metsakonsulent

S

teiermarki liidumaal nägime, kuidas käib metsa majandamine mägismaal. Puitu veetakse lausa 700‒900 meetrit trossidega mäest üles või alla vastavalt sellele, kuidas kulgevad väljaveoteed. Sellisest trossisüsteemist oleks meie oludes abi puidu väljaveol soosaartelt, kuid selle hind, 300 000–500 000 eurot, on meile siiski kättesaamatu. Meil tavaliselt ei minda metsa kolme või ka 50 puu pärast, aga seal kogutakse kõik kokku. Meile tuttav kuuse-kooreürask levib ka seal, põhjuseks soojad talved. Nakatunud metsaosad püütakse välja raiuda, üles seatakse feromoonpüüniseid. Austrias oli näha, et puit kasutatakse viimseni ära ja astutakse samme, et minna imporditavalt kütuselt üle kohalikule bioenergiale. Meil Eestis on selles osas praegu tagasilöögid: elektrijaamad ju puitu praegu eriti vastu ei võta ning vallad bioenergiavaldkonda ei investeeri... Veel oli huvitav vaadata, kuidas ulukikahjustusi piirati. Nimelt meelitatakse hirved talveks mägedest alla 30–40 ha suurusele alale, mille ümber on aed. Seal elavad nad inimeste antud toidu toel kenasti talve üle, ja kevadel, kui juba saab rohtu näksida ning ulukid enam puude

kallale ei kipu, tehakse väravad taas valla. Aediku sees on puud 100% kahjustatud. Kibeda tööjõupuuduse leevendamiseks metsaistutushooajal tuuakse sisse töölisi Rumeeniast ja Sloveeniast, kuid kohalikud kurtsid, et neile tuleb kesise töökultuuri tõttu pidevalt peale passida.

RÜNNO VIIR metsakonsulent

A

ustrias on 80% erametsi ja 20% riigimetsi. Austerlased peavad oma edu võtmeks multifunktsionaalset metsandust. Väga palju pa-


ametlik info SVEN KÖSTER

5 Talumetsas olev puhkekoht Austrias. 3 Köisraudtee Austria metsas.

nustatakse pidevale tööle avalikkusega, positiivse kuvandi loomisele. Väikemetsaomanikud oma metsi intensiivselt ei majanda. Probleem on üldiselt sama mis meilgi: palju on oma metsakinnistust kaugemal elavaid era­ metsaomanikke. Metsaühistute liikmemaks on 100 eurot aastas. 48%-l liikmetest on metsaomand kuni 5 ha, 4%-l liikmetest üle 50 ha. Puidu müük on ühistu poolt tasuta. Ühistu on puidu kokkuostjatega sõlminud lepingud ja saab müügi pealt boonust (sellest makstakse välja töötasud). Puidumüügi juures peetakse oluliseks seda, et puidu kokkuostja ei tohi olla puidu vedaja – austerlaste sõnul tuleb tarneahel katki lõigata. Nõustamine toimub tervikalade kaupa (keskmiselt on ühe ala suurus

1000–3600 ha). Konsulendi töö ei ole seega killustunud nii nagu Eestis. Tutvusime Grazi linnametskonnaga, mille pindala on 3000 ha. Seda majandab kolm inimest ja kasutab 500 000 inimest. Metsakonna alalt lastakse 300 kitse aastas. Jahimaa kasutamine maksab 40 eurot/ha. Väikeomanikud ei luba oma maadest läbi minna, mistõttu on oluline teavitus ja ekstra ettevõtmised. Metskonda rajati ühine tee – projekt kaasas 40 erametsaomanikku ja linnametsa. Tee rajamine võttis aega 12 aastat, kuid selle kasutuselevõtt avas võimaluse majandada 300 ha metsamaad. Austrias on sarnaselt Eestiga koostööprojektid väga pika vinnaga ning võtavad palju energiat ja aega. Puitu raiutakse seal umbes 75% aastasest juurdekasvust. Pöök peab kasvama 150 aastat vanaks, aga selle ajaga on

kindlasti puul mingi kahjustus tekkinud. Pöögist saab ainult kütte- ja paberipuitu (kasvab keskmiselt 80–100 puud hektari kohta). Peen töö on puude laasimine, mis õigesti tehes tõstab puidu hinda 300%. Laasida tuleb kuni 8 m kõrguseni (puu siis õllepurgi jämedune). Seejärel antakse puule kasvuruumi (puude vahe peab jääma 12 m), raiutakse 50 aasta vanuselt. Laasida tasub vahtrat, kirssi, pihlakat. Tähtis on lehtpuu järkamise oskus (õiges järkamises on peidus palju raha). Oluline on eriti kvaliteetsete tüvede üksikmüük enampakkumiste kaudu – nii on võimalik saada suuremat metsatulu. Näiteks kui tavaliselt on vahtrapuidu tihumeetri hind 80 eurot, siis enampakkumise kaudu on võimalik saada ühe tihumeetri kvaliteetse puidu eest 2000 eurot. Keskkonnateema osas pööratakse tähelepanu energiatarbimise vähendamisele, hoonete puhul on rõhk soojustusel. Ühe kohaliku looduskaitsenõustaja jutust jäi kõlama, et Natura 2000 alade paikapanekul peavad nad vajalikuks rääkida kõigepealt läbi maaomanikega. Metsas tohib liikuda puhkamise eesmärgil, samas ilma loata telkimine on keelatud. Kuna kliima muutub soojemaks, suurenevad üraskikahjustused, mis reeglina tekivad tormijärgsel aastal. Ühe sealse taluniku arvates, keda külastasime, on üraskikahjustuse suurenemise põhjuseks ka see, et puude seemneaastad on sagedasemaks muutunud. See kurnab puud välja. REGINA HANSEN Erametsakeskuse kommunikatsioonijuht Pikemalt saab reisist lugeda ja pildialbumit sirvida aadressil www.eestimetsaühistu.ee/. sinu mets

mai 2014

33


ametlik info Loomad-linnud

Pärimus

Hüljatuna tunduvad loomapojad ei vaja inimese abi

Algas hiite pildistamise võistlus

Keskkonnaamet tuletab inimestele meelde, et looduses kohatud abituna tunduvad looma- ja linnupojad on tavaliselt vaid näiliselt üksi – enamasti on nende vanemad läheduses. Kui looduses looma- või linnupoegi kohatakse või linnupesa leitakse, on kõige mõistlikum neist kiiresti eemalduda, sest nii anname nende vanematele võimaluse poegade juurde tagasi pöörduda. Mitte mingil juhul ei tohiks inimene looma- või linnupoegi katsuda ega kuhugi mujale (näiteks koju) viia. Inimesega harjunud loomad ei ole võimelised enam loodusesse oma tavalise elu juurde tagasi pöörduma. Enamasti on inimene abituna näiva looma või linnu vanemad oma tulekuga ajutiselt ise eemale peletatud. Nad naasevad oma poegade juurde kohe, kui inimene on lahkunud. “Inimene samastab loomapoja käitumist tihti inimlapse abitusega ning tahab loomi puhtast südamest aidata. Sellisel moel aga katkestab ta kontakti poegade ja vanemate vahel ning seab looma edasise elu ohtu,” ütleb keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi. Ilmselgelt vigastatud looma või lindu kohates tuleb sellest teatada keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313. Valveoperaator edastab saadud teate õigele spetsialistile, kes hindab olukorda ja otsustab edasise tegevuse üle.

Maavalla koda on algatanud järjekordse hiite kuvavõistluse, kuhu oodatakse ülesvõtteid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma. Võistluse üldarvestuse peaauhind on 400 eurot ning kuni 16aastaste osalejate peaauhind 200 eurot. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võrumaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ja maailma pühapaigad. Tänavu seitsmendat korda toimuvale võistlusele on taas oodatud ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Eriti oodatud on hõimurahvaste pühapaikades üles võetu. Osalejatel on soovi korral võimalus määrata oma võistlustöö rahvusvahelise vabakasutuse litsentsi alla. Seeläbi saab aidata kaasa pühapaikade ja oma loomingu tutvustamisele mitteärilistes väljaannetes. Võistlus kestab 31. oktoobrini. Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla Koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus. Täpsemalt saab võistluse kohta lugeda Maavalla Koja kodulehelt www.maavald.ee.

Allikas: keskkonnaamet

Allikas: Maavalla Koda

Järelevalve

34

Linnud

Keskkonnakaitsjad ja päästjad kontrollivad tuleohutust

Valge-toonekure pesade loendus

Keskkonnainspektsiooni ja päästeameti inspektorid korraldavad maakondades ühisreide, et kontrollida tuleohutusnõuete täitmist. Vales kohas ja hooletult tehtud lõkkest saavad tihtipeale alguse ulatuslikud kulu- ja metsapõlengud. Eriti aeganõudev ja ressursimahukas on metsatulekahjude kustutamine. Ka looduse taastumine põlengust võtab aega aastakümneid. Inspektorite kontrollretkede eesmärk on metsa- ja maastikupõlenguid ning nendega kaasnevat kahju ära hoida ja inimestele meelde tuletada, et tuleohtlikul ajal tohib looduses lõket teha ainult eelnevalt ette valmistatud ja tähistatud lõkkeplatsidel. Sellised kohad on näiteks RMK lõkkekohad või muud avalikud puhkekohad. Ka grillahju tohib kasutada ainult tähistatud lõkkeplatsidel. Kulupõletamine on aasta ringi keelatud.

Peale selle, et valge-toonekurg on tänavu loodusvaatluste võistluse liik (vt lk 20–21), on Eesti Ornitoloogiaühing avanud oma kodulehel kaardirakenduse, kuhu oodatakse andmeid toonekurgede pesade kohta. Selle leiab aadressilt www.eoy.ee/valgetoonekurg. Sisestada saab nii pesa asukoha andmeid kui edaspidi ka pesitsustulemuste infot. Pesade asukohti saab märkida kaardile aasta ringi. Ettevõtmise üks ajend on see, et tänavu toimub järjekordne kogu valge-toonekure levilat kattev rahvusvaheline loendus, mille tulemusena saab teada, kuidas toonekurgedel viimase kümne aasta jooksul läinud on. Eestis hinnatakse praegu valge-toonekurgede arvukuseks 4000–5000 paari. Loenduse tulemusena saab täpsustada, kui palju neid meil tegelikult pesitseb.

Allikas: keskkonnainspektsioon

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

sinu mets

mai 2014


Metsaomanike majanduskoostöö ühistute abil Eesti metsaühistud aitavad metsaomanikke ka puidu müügil ja laiemalt metsade majandamisel. Ühistu kaudu saab infot turuseisu kohta ning abi puidu või raieõiguse müügil ja metsa uuendamisel. Ühistud on ühiseks puidumüügiks asutanud keskühistu Eramets ja Eesti Puidumüügikeskuse. Piirkond

Majanduskoostöö Kontakt kontaktisik

Ühistu

Telefon

Harjumaa

Margus Paesalu

margus.paesalu@keskuhistu.ee

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu

Harjumaa

Lauri Salumäe

metsayhistu@rmy.ee

Tallinna Metsaomanike Selts

513 4276

Harjumaa

Rünno Viir

rynno.viir@kemo.ee

Eesti Metsaühistu

513 8384

5688 0340

Hiiumaa

Aira Toss

aira.toss@erametsaliit.ee

Hiiumaa Metsaselts

5648 8601

Ida-Virumaa

Mikk Värimäe

mikk.varimae@keskuhistu.ee

Iisaku Metsaühistu

522 5900

Jõgevamaa

Aivar Lääne

aivar.laane@keskuhistu.ee

Palamuse Metsaselts

514 5543

Jõgevamaa

Ülo Kriisa

ulo.kriisa@erametsaliit.ee

Saare Valla Erametsaomanike Ühing (kasvava metsa müük)

508 4016

Jõgevamaa

Harry Pütsepp

harry.putsepp@keskuhistu.ee

Vooremaa Metsaühistu

507 7623

Järvamaa

Tarmo Läll

tarmo.lall@keskuhistu.ee

Minu Mets

Läänemaa

Mikk Link

mikk.link@keskuhistu.ee

Läänemaa Metsaühistu

5345 3698

Läänemaa

Allar Luik

allar.luik@keskuhistu.ee

Läänemaa Metsaühistu

5395 9697

Lääne-Virumaa

Guido Ploompuu

guido.ploompuu@keskuhistu.ee

Viru-Lemmu Metsaselts

5558 3777

Lääne-Virumaa

Lauri Salumäe

rakvere.metsayhistu@erametsaliit.ee Rakvere Metsaühistu

505 4390

322 7845, 513 4276

Pärnumaa

Eerik Philips

parnumaa.metsaselts@gmail.com

Pärnumaa Metsaomanike Selts

Pärnumaa

Tiit Kosenkranius

tiit.kosenkranius@erametsaliit.ee

Ühinenud Metsaomanikud

5348 3148 523 0932

Pärnumaa

Raigo Rõõmussar

raigo.roomussar@erametsaliit.ee

Ühinenud Metsaomanikud

525 9330

Pärnumaa

Kadri Kukk

vandrametsayhing@gmail.com

Vändra Metsaühing

526 1226

Põlvamaa

Kalle Peterson

kalle.peterson@keskuhistu.ee

Põlva Metsaomanike Selts

514 4513

Põlvamaa

Erki Vinni

erki.vinni@keskuhistu.ee

Põlva Metsaomanike Selts

Raplamaa

Margus Paesalu

margus.paesalu@keskuhistu.ee

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu

5688 0340

Raplamaa

Märt Linnamägi

mart.linnamagi@erametsaliit.ee

Vardi Erametsaselts

5556 0125

Raplamaa

Valdu Reinaas

valdu.reinaas@erametsaliit.ee

Kohila Metsaselts

Saaremaa

Mati Schmuul

mati.schmuul@erametsaliit.ee

Saaremaa Metsaühing

5341 2480

Saaremaa

Kaido Humal

kaido.humal@hotmail.com

Saaremaa Metsaühing

5305 9455

Tartumaa

Harry Pütsepp

harry.putsepp@keskuhistu.ee

Vooremaa Metsaühistu

507 7623

Tartumaa

Indrek Palm

indrek.palm@keskuhistu.ee

Keskühistu Eramets

503 6246

Tartumaa

Leonhard Niklus

leo@metsaareng.ee

Metsanduse Arendamise Ühing

529 3237

Tartumaa

Piret Arvi

piret.arvi@metsaareng.ee

Metsanduse Arendamise Ühing

520 5853

Tartumaa

Peep Põntson

peep.pontson@erametsaliit.ee

Kesk-Eesti Metsaomanikud

515 5332

Tartumaa

Ülo Kuusik

ylo.kuusik@gmail.com

Tartu Jahimeeste Metsaselts

516 9682

Tartumaa

Erki Vinni

erki.vinni@keskuhistu.ee

Põlva Metsaomanike Selts

514 4514

Valgamaa

Atso Adson

atso.adson@ keskuhistu.ee

Valgamaa Erametsaühing

5649 3197

Viljandimaa

Raigo Rõõmussar

raigo.roomussar@erametsaliit.ee

Ühinenud Metsaomanikud

525 9330

Võrumaa

Ilmar Ait

ilmar.ait@keskuhistu.ee

Võrumaa Metsaomanike Liit

5302 0544

Eesti

Indrek Palm

indrek.palm@keskuhistu.ee

Keskühistu Eramets

514 4514

504 7119

503 6246


• Rebasel on üheksa linnu ja üheksa teiste elajate keelt suus. • Pasknääril on üheksa keelt suus. • Kui vares hoomigu vara ühe sana laulab, siis tuleb paha ilma, kui kolm sana, siis üä ilma. • Jänes ütteld hundile: “Oleks mul so suurdus ja julgus, ma võtaksin kõikide kõrid maha, aga ma ei julge muidu hammustada, kui mo kallale tullakse.” • Karu üteld, et kui tema metsas magab, siis meesterahvas mängigu lehtpilli ja naisterahvas laulgu, siis tema kuuleb ja teab eest ära minna, aga kui inimene järsku peale tuleb, siis ma koha ta maha murran. • Nõeluss lubanud seitsme aasta pärast kätte tasuda, kui keegi temale häda teinud. • Vaskuss oli pidan ütlema, et kui tal silmad oleks, siis ta paneks ühe ööga üheksa pere uksed kinni. • Kärnkonn on kiitand, et mõni on tugev maa peal, mõni meres, aga tema käib mõlemates. • Ilmas pole kolme asja: kivil juurt, linnul piima, veel oksa. • Kes ei salli öökulli, see sallib rotta ja hiiresid. • Jänes teeb jäljed hea ilma alla. • Eha punab, hea ilm; koit punab, kuri ilm. • Langeb udu, tuleb kuiva; tõuseb udu, tuleb vihma. • Kargaja tuul toob kurja ilma. • Põhjatuul tuu põuda, lõunatuul tuu vihma. Allikas: www. folklore.ee

Metsa õppeleht

Sinu Metsa saab ka koju tellida • Ilmub neli korda aastas. • On metsaomanike, jahimeeste ja kõigi teiste metsandusestjahindusest rohkem teada tahtvate inimeste õppeleht. • On Maalehe tellijaile tasuta, kuna ilmub Maalehe vahel. • On tasuta ka eraldi tellides, kuid siis tuleb maksta kojukandetasu – ühe numbri eest 1 euro (+ käibemaks). • Saab tellida tel 666 2540 või tellimine@lehed.ee.

SINU METS (mai 2014)  

Metsa õppeleht SINU METS nr 35 (mai 2014). Väljaandja SA Erametsakeskus.

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you