Maamajandus nr 4 (aprill 2019)

MCHALE

REVE LAMBUR:

Põllumees peab oma

RISKID

maandama ANNI ÕNNELEID

KOMBIPRESSID

teevad söödavarumise lihtsamaks

avatud talud on väga põnevad ja inimesed toredad!

ERAKOGU

18. aprill 2019 Nr 4 (78)

2 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L JUHTKIRI

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Olgem tänulikud vihma eest

M

ärtsi lõpus Eestist lõuna poole sõites hakkasin meie harjumuspärast “sitta suusailma” hoopis teises valguses nägema.

Kui Lõuna-Poolas oli veel kraavides ja ojades vett ning põllud mustad, siis Slovakkia oli lausa ehmatav. Põllud olid kollased, tolmavad ning tuhkkuivad. Kevadiste koskede asemel, mis Tatratest lauskmaa viljaväljadele laskuma pidanuksid, olid mäenõlvadel näha vaid nende tühjad voolusängid.

Suures osas Ungarist oli pilt sama. Mägede nõlvadele rajatud põllud olid niiskemad, sest seal tekitab auru kondenseerumine vihmapilvi. “Pannkoogi” enda ääretud tasandikud olid aga kuivad. Kindluse saamiseks urkisin ühe põllu serva 5–10 sentimeetri sügavuse augu – kuiv mis kuiv!

Põllutööd enamasti seisid, sest tuha sisse pole ju mõtet külvata. Nädala jooksul nägin külvikut vaid ühel põllul, töötavat niisutussüsteemi aga mitmel. Ja ega Horvaatia viljakasvatajadki asjata öelnud, et kümne aasta eest ei teatud seal üldse, mis asi niisutussüsteem on, praegu aga kasutavad seda kõik, kes põllult saaki saada tahavad.

Ettekujutuse sellest, mida võib teha kuivus, saime eelmisel suvel siin Eestiski – keskmiselt hävis 40% saagist ning põuda hinnati viimase poole sajandi tugevaimaks. Aga praeguseni tundub see pigem erand kui reegel.

Kodumaale tagasi jõudes vaatasin aprillis veel sulamata lumelaike metsade ääres ja esimest korda tegi see mulle heameelt. Nagu ka eelmise nädala jahedus, vihma­sajud ja lumelörts. Sest kui kevadkuudel on sademeid, olgu siis vihma, lörtsi või lume kujul, annab see lootust nii kevadeks kui terveks saagiaastaks.

Annab lootust, et inimesed ja loomad nälga ei jää.

Jääb tõdeda, et Eesti on hoolimata oma külmadest suvedest, paest ja savimullast sobiv piirkond viljakasvatuseks.

Sest meil on piisaval hulgal magedat vett, mis on väga paljudes maailma riikides luksuskaup.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 4 (78) 18. aprill 2019

Avatud talude päev vaimustab ka tegijaid

ERAKOGU

Sel suvel tuleb juba viies üle-eestiline avatud talude päev. Päris algus tehti aga Järvamaal lausa kaheksa aasta eest.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

T

änavusuvise tippürituse, avatud talude päeva taga seisavad kolm naist – Krista Kõiv ja Reve Lambur põllumajandus­ uuringute keskusest ning Kertu Kärk maaeluministeeriumist.

Reve ja Krista on ettevõtmisega seotud olnud algusest peale. nnn Reve Lambur, kaua teie avatud talude päevaga seotud olete?

Esimene avatud talude päev toimus Eestis 2012. aastal Järvamaal ja seda korraldasid Järvamaa LEADER-grupid. Idee said nad Ahvenamaa avatud talude päevast, mida aastal 2011 külastasid. Järvamaal toimus avatud talude päev kolm aastat ning siis osalesin eelkõige külastajana koos oma väikeste lastega.

Mul endal oli lapsepõlves kaks maavanaema, aga minu lastel seda õnne ei ole. Niisiis olin väga õhinas. Käisin esimesel aastal Järvamaal Takkasare talus, Jõeääre aiandustalus ja toonase algataja Reet Länkuri talus. Reet oli sinna taluprouade tehtud näputööd kokku koondanud, heegeldatud pitsid ja satsid.

Kuidas Järvamaa päevast üleeestiline sai?

Juba esimestel aastatel mõtlesin, et see on nii vahva üritus, et oleks tore, kui see toimuks üle Eesti. Aga saime ka aru, et maa­ eluvõrgustikus seda ei suuda. Nii hakkasime maaeluministeeriumis rääkima, et kas võiks seda üle-eestiliselt korraldada.

2015. aastal oli ministeeriumis avalike suhete osakonna juhatajaks Karin Volmer. Ta oli hästi avatud ja võttis mõttest kinni.

Ka ministeeriumile oli see päris julge ja kulukas ettevõtmine.

Ministeeriumis on ka järgmised head eestvedajad olnud K-tähega noored säravad inimesed Kristo Mäe, Karolin Lillemäe ja Kertu Kärk.

Reklaam ja avalikkusele suunatud osa on ministeeriumi teha, tehniline töö ja suhtlemine taludega on maaeluvõrgustiku ülesanne ning teeme seda suure rõõ-

muga, sest talud on hästi põnevad ja inimesed toredad!

Kas uskusite, et sellest saab nii suur ja populaarne üritus?

Seda ei osanud küll arvata.

Kui 2015. aastal esimest korda korraldasime, lootsime, et kui igast maakonnast saaks kümme talu, ehk siis 150 talu, oleks väga hästi. Esimesel aastal osaleski 154 talu ja kogu Eesti oli kaetud.

Esimesel aastal polnud meil kogemusi ega huviliste listi. Katsusime infot levitada LEADERi tegevusgruppide, EPKK ja taluliidu kaudu. Sõitsime väga palju mööda Eestit ringi, et infoviitasid ja õhupalle kohale viia.

Kui palju ise olete tänu sellele Eesti erinevaid talusid näinud?

Meil on eesmärk teha märtsis teavituspäevad ning selleks ajaks püüame infoviidad, õhupallid jne ära tellida, et inimesed, kes infopäevale tulevad, saaksid need asjad juba kätte. Kuid igal aastal on tulnud ikka paar-kolm ringi mööda Eestit teha.

Minu kõige eredam näide on see, kui esimesel aastal viisin materjale Raplamaal Kuusemäe tallu. See on ideaalne talu, kus on

Reve Lambur viis Kihnu taludesse avatud talude päeva viidad ja õhupallid kohale jalgrattaga.

loomakasvatus ja töötlemine.

Nad küsisid, kas oskan prognoosida, palju inimesi tuleb. Ennustasin umbes sada inimest, tegelikult käis üle tuhande!

Eelmisest aastast on kõige eredam mälestus Kolotsi kitsetalu, kus on väga armas perenaine Merle. Seal on kõik ühe katuse all – elamine ja juustutootmine. Kitsed elavad muidugi omaette. Üle-eelmisel aastal sattusime kohta, kus GPSi järgi sai tee otsa.

Oli vaid rohtukasvanud jalgrada. Mõtlesime, et vaatame siiski, mis seal tee lõpus ja sireliheki taga on. Seal oli vana talumaja ja hoovis kõrgeks kasvanud

N Õ UA N D E D

Kuidas päev paremini sujuks VÕÕRUSTAJATELE nnTalu väravas võiks olla vastuvõtja, kes ütleb “Tere!” ja juhatab külalised sinna kuhu vaja. nnPange üles palju viitasid, see teeb vastuvõtja elu lihtsamaks. nnTekitage võimalikult palju istekohti, sest inimesed tahavad aeg-ajalt jalga puhata või lihtsalt olla ja taluelu nautida; samuti lihtsaid meelelehutusi lastele. nnKindlasti looge võimalus vett juua. nnKui te ei taha, et külalised kogu maja läbi kolaksid, pange nendele kohtadele, kuhu võõraid silmi ei soovi, ette piirdelint või muu takistus. nnÄrge tehke sellest kommertsüritust, kus asjad on kole kallid.

Oluline on, et külalistele jääks ehe mulje, mitte kehv tunne, et nende pealt tahetakse tulu teenida. nnKui tahate palju külalisi, olge ise aktiivsed ja tehke FB-lehele üritus, kuhu saate juba praegu infot postitama hakata. nnÄrge ka ennast sel päeval ära unustage!

KÜLALISTELE nnArvestage, et maal on teed tolmused. nnVõtke kaasa pisut sularaha. nnOma koer jätke koju või autosse. nnHoidke oma lastel silm peal. nnÄrge kuritarvitage vastuvõtjate aega.

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Jarmo Süvaoja, jarmo.suvaoja@ekspressmeedia.ee, 5699 0792

rohi. Talus elas naine, kes kasvatas kaht kitse ning meisterdas šamaanitrumme. Lõpuks oli see, mis me nägime ja teada saime, väga-väga põnev.

Eestlane on hästi kriitiline oma kodu suhtes. Paljud ei ava uksi, kuna leiavad, et see või teine asi on veel tegemata. Aga paljudele on osalemise põhjus ka see, et nad saavad selleks mingi asja talus korda või valmis teha.

Kõik kohtumised on olnud väga sõbralikud ja toredad. Mõtled küll, et viskad viidad ja õhupallid ukse vahelt sisse, aga ajaplaan jookseb uppi juba esimeses talus.

Mis on aja jooksul muutunud?

Kui pärast esimest aastat oli ainult positiivne kajastus – Kristo Mäe ütles selle kohta “sulavõi ja mesi” –, siis iga aastaga on inimesed kriitilisemaks muutunud.

Eks see tuleb ka sellest, et inimeste hulk on järjest kasvanud.

Kui esimesel aastal oli kokku üle 40 000 külastuse, siis mullu üle 160 000 külastuse. Kui esimesel aastal oli keskmine külastuste arv talu kohta üle 300, siis mullu juba üle 500.

See väljendub ka selles, et esimestel aastatel sai pererahvaga juttu puhuda. Praegu on nad oma talu tutvustamisega väga hõivatud ning personaalset suhtlemist jääb järjest vähemaks.

Mida tänavu oodata?

Registreerimine lõpeb 1. mail ja praeguseks on kirjas üle 160 talu. On palju esmakordseid osalejaid, hetkel neljakümne ringis.

Näiteks Murimäe veinikelder, Viinamärdi talu, Aakre aed.

Samas on palju neid, kes oma talu igal aastal avanud. Veteran on Takkasaare talu, kes on järjepidevalt osalenud alates esimesest Järvamaa avatud talude päevast, mis tähendab, et see aasta on nende jaoks juba kaheksas.

Viis aastat on osalenud Seedri puukool ja Pajumäe talu, Luke farmimeierei, Jaanihanso siidrivabrik.

Enim on talusid kirjas Harju-, Pärnu- ja Tartumaal. Tavapärasest vähem on Ida-Virumaa talusid. Tore, et Hiiumaalt on juba praegu mitu talu. Loodame, et talude hulk jääb 300 kanti – seda kampa jõuab veel hallata.

Tänavu võivad talud avada end lisaks pühapäevale ka laupäeval ja registreerunutest teeb seda 94.

Loodame, et see vähendab inimeste hulka ühe talu kohta.

Järjest enam on traditsioonilisi peretalusid või mitmekesist maaelu, klassikalist põllumajandust jääb üha vähemaks. Tegelikult tahaks inimestele näidata ka tegelikku toidutootmist. Põllumajandus-kaubanduskoda on palunud oma liikmeid osaleda, et igas maakonnas oleks vaadata vähemalt üks suurfarm.

Uued mobiilirakendused tahavad meiega koostööd teha. Tänavuseks partneriks on idufirma CoInvite, mille abil peaks saama talude toodangut osta.

Mullu tegime osalejatele tänusimmanni Põlvamaal Liivamäe piduküünis. Kavatseme seda ka sel aastal, püüame leida hea koha Eesti keskel.

Avaürituse korraldab maa­ eluministeerium. Tänavu on see Vana-Võrumaal ja sobitatakse kokku Vana-Võrumaa maitsete aastaga.

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

UUDIS

Nr 4 (78) 18. aprill 2019

Tehnikadiilerid lähevad kokku ja lahku ANNI ÕNNELEID

Alanud kevad toob põllumajandustehnika edasimüüjate sekka mitmeid ühinemisi.

Suurim neist on see, et Danish Agro soovib saada Konekesko Eesti omanikuks.

Danish Agro Konekesko siinsete diilerite ülevõtmisega kaasnes liialt suure osa kombainide ja hekseldite koondumine ühe edasimüüja kätte, mistõttu ELi konkurentsiamet nõuab ettevõtete omanike lahkulöömist.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

N

imelt ostis Eestis John Deere’i põllumajandustehnikat esindava Baltic Agro Machinery omanikfirma Danish Agro kahel viimatisel aastal kahes jaos üles AS Konekesko Eesti, SIA Konekesko Latvija ja UAB Konekesko Lietuva aktsiad. Aastal 2017 omandati 55 ja mullu ülejäänud 45 protsenti osalusest.

Pärast viimast tehingut tuvastas aga Euroopa Liidu konkurentsiamet, et selline ühinemine kaotab ära konkurentsi kombainide ja hekseldite tootegrupis, millest tingituna peab Danish Agro leidma nüüd Baltic Agro Machineryle uue omaniku.

OÜ Baltic Agro Machinery tegevjuht Eiko Nõgols märgib, et Danish Agro koostöös John Deere Walldorf GmbH & Co.KG-ga

tegeleb praegu aktiivselt parima lahenduse leidmisega. Võimalik uus omanik jätkab samade kaubamärkide (nagu John Deere jt tootegruppide) esindamist sama meeskonnaga.

“See olukord ei avalda mõju Baltic Agro Machinery igapäevatööle. Jätkame aktiivset müügitööd, tehnika hooldust ja klientide teenindamist kõigis kolmes keskuses: Tartus, Türil ja Jüris,” sõnab Nõgols. “Aprilli algul alustasime Türil uue 550 ruutmeetrise pinnaga remondihalli ehitust.”

Lisaks kõnealusele omandas OÜ Agri Partner 1. aprillil sõlmitud lepinguga põllumajandustehnika ning kütteseadme-

• metsa- ja põllumaa ost • kasvava metsa ost-müük • metsamaterjali transport • metsa ülestöötamine • võsaraie ja kokkuvedu • kallurveod, kopateenus • metsatehnika treilerveod • saematerjali müük • küttepuude müük

te müügi ja hoolduse valdkonna firmalt OÜ Starfeld.

Seoses sellega esindab seni Starfeldi müüdavaid tooteid ja kaubamärke Agri Partner. Ettevõtte juhatuse liige Argo Kukk kinnitab, et kõik sõlmitud lepingud ja tehtud pakkumised kehtivad edasi.

OÜ Starfeld juhatuse liige Janne Riitsalu lisab: “Starfeld tegutseb edasi ning kõik ettevõtte klientide ja tarnijate lepingulised kohustused, mis ei puutu antud tehingusse, jäävad ka edasi Starfeldi tegevuseks ning ei kandu üle Agri Partnerile.”

Lisaks eelnimetatutele otsustas Põllumehe Kaubamaja märgi

all põllumajandustehnika varu­ osi, tarvikuid ja farmikeemiat läbi interneti e-poe müüva OÜ SE Tehnikakeskus omanik Ove Pärtelson müüa oma ettevõttest 49 protsenti Hollandi suurele tehnika ja varuosade hulgimüüjale Kramp Groep. Kokkulepe näeb ette, et kolme aasta pärast loobub Pärtelson ülejäänud 51% suurusest osalusest firmas, mille ta ise alates 2010. aastast nullist üles ehitanud ning millel ainuüksi poemüük on viimase viie aasta jooksul suurenenud umbes neli korda.

“Kolme aasta pärast saan 50aastaseks ja siis jõuab kätte aeg ka enda jaoks elamiseks,” põhjendab Pärtelson otsust.

“Kramp on olnud meie koostööpartner juba aastaid, aga sellest hoolimata võttis läbirääkimine poolteist aastat. Kõike kontrolliti väga põhjalikult” Osaluse müümine muudab meie põllumeestele lihtsamini kättesaadavaks keskeltläbi 300 000 toodet, mis Krampi müügiportfelli kuuluvad. Põllumehe Kaubamaja kataloogides oli siiani saadaval 26 000 nimetust.

Põllumehe Kaubamajal on praegu 16 500 klienti, neist Soomes umbes 8000, Eestis 7000, ülejäänud Lätis ja mujal riikides.

l

M A A M A J A N D U S 3

Välisfirmad tungivad Maamessile Tänavune Maamess tõotab tulla üks läbi aegade rahvusvahelisemaid, seda peegeldab välismaiste ettevõtete ja gruppide tõusev huvi Eesti maaelu tähtsündmuse vastu.

HENRIK URBEL Maamessi kommunikatsioonijuht

27. Maamess toimub Tartu Näituste messikeskuses 25.–27. aprillini. Sellest võtab tänavu osa 480 eksponenti, kellest ligemale kümnendik tuleb piiri tagant. Nii on esindatud firmad Soomest, Rootsist, Lätist, Leedust, Poolast, Ukrainast, Saksamaalt, Belgiast, Venemaalt ja Hispaaniast.

Kui varem on eelkõige tooni andnud Soome ettevõtted, siis nüüd on enim tulijaid Lätist. Põhjuseid selleks on kaks. Esiteks on hakanud mõju avaldama Läti-suunaline turundustöö, millega korraldajad on kaks viimast aastat tegelnud, ning teiseks on paljud põhjanaabrid endale Eestisse edasimüüjad leidnud.

Enim leiab võõrfirmasid põllumajanduse sektorist. “Oleme teinud tööd, et tuua välisriikidest messile uusi kaubamärke ning soovime, et esindatud oleks pigem masinad ja seadmed. Maamess on eelkõige valdkonna professionaalidele suunatud sündmus ning meie eesmärk on seda sellisena hoida,” märkis ASi Tartu Näitused juhataja Alo Pettai.

Maamess kuulub 1997. aastast ka Euroopa suuremaid põllumajandusnäitusi koondavasse liitu EURASCO, mille liikmetega toimuvad igal aastal põllumajandusmesside raames kokkusaamised, et kogemusi vahetada.

Mõisaküla masinatehas pakub

Kivikopad L-1500 L-1900

Võsagiljotiinid

13–21tonnistele ekskavaatoritele

4990 € Hinnale lisandub käibemaks 20%.

Kohtume Maamessil! Stendi number: VP-57 Mõisaküla Masinatehas OÜ info@mtm.ee 5628 6151

4 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 4 (78) 18. aprill 2019

Põllumees pea selgeks

Pakume Venemaal toodetud kvaliteetset põllumajandustehnikat: Randaal Dominanta Hind alates 23 500 € UUDISTOODE! Kultivaator Sprint Hind alates 29 500 €

Kultivaator Sprint 10 ja 13 m töölaiusega. Eellibisti, 4 rida S-piisid, hanijalg piiotsikud, tandem varbrullpakker, veojõu vajadus 200–240 hj.

Järelveetav randaal Dominanta. 610 mm ketas, keerdvedru kivikaitse, erinevad pakkeri variandid. 3–7,2 m töölaiusega.

Veojõu vajadus alates 140 hj.

PS-25BM ARMATA hind 36 500 € Kere ja raam on valmistatud legeeritud konstruktsiooniterasest. Terase paksus kerel: 4–5 mm. Universaalne veokonks. Reguleeritav ladustamistugi traktori kergeks haakimiseks. 3teljeline Itaalias toodetud vedrustusega telik laia profiiliga ja madala rõhuga rehvide ning juhitava tagumise teljega. Tünnikujulise kerekujuga kergeks ja kiireks mahalaadimiseks. Viljatigu: Kõrgus: kuni 4 m. Kruvi diameeter: alates 140 mm. Tootlikkus: al 25 t/h. Toimib traktori hüdraulikasüsteemiga.

Poolhaagis PS-25BM Armata on mõeldud tahke ja puistlasti (teravili, juurviljad, rohemass, silo, kuivsilo, sõnnik, turvas, liiv, kruus, väetis, saepuru, lumi jne) veoks igat tüüpi teedel ja põllutingimustes.

UUDISTOODE! Pneumokülvik Bõstritsa Hind alates 12 800 € Pneumokülvik Bõstritsa. Lihtsa ehituse ja soodsa hinnaga külvik, mis sobib peenseemnete, tera- ja kaunviljadega samaaegselt mineraalväetiste külviks.

3 varianti seemendeid. Saadaval 3, 6 ja 7,2 m töölaiusega masinad. 6 m külviku veojõu vajadus 100 hj.

www.tehagro.eu

Müük ja konsultatsioon: tel 5567 8618, e-post: tehagroou@gmail.com

Eestis on sageli nii vihmased sügised, et vilja ei saa koristada. Selle riski vastu peaks tulevikus olema abi

Põllumajandus muutub järjest rohkem riskiäriks. Asjatundjad arvavad, et lähi­aastatel esinevad kõige suurema tõe­näosusega riskid, mis on seotud ekstreemsete ilmastikuolude, looduskatastroofide ja kliimamuutustega.

KRISTEL MAIDRE maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja

V

iimasel viiel aastal on põllumajandust tabanud mitmed ebasoodsa mõjuga sündmused, alustades Venemaa kaubandusembargost 2014. aastal.

Sellele järgnesid 2015. aastal sigade Aafrika katk, seejärel sademed ja liigniiskus 2016. ja 2017. aastal ning tõsine põud mullu.

Kõik need sündmused on vähendanud põllumajandustootjate sissetulekuid, mõjutanud nende pikaajalisi tootmisplaane, konkurentsi- ja investeerimisvõimet. Seetõttu on järjest enam muutunud oluliseks rakendada riskijuhtimismeetmeid eelkõige hinna-, tootmisja ilmastikuriskide hindamiseks, ennetamiseks ja maandamiseks.

On kergemaid ja tõsisemaid riske Majandus-, koostöö- ja arenguorganisatsioon OECD on koostanud uuringuid põllumajandustootmist mõjutavatest riskidest ning jaotanud need järgmiselt.

Tootmisriskid on ebasoodsad ilmaolud, taime- ja loomahaigused, kahjurid, tootmistehnoloogilised või tootmisvahendite rikked, vead tootmisotsustes.

Hinna- ja tururiskid on toodangu ja tootmissisendite hindade volatiilsus, uued nõuded toodangule, erinõuded uutele turgudele sisenemisel.

Finants- ja õigusriskid on rahastamisele juurdepääsu piirangud ning muutused intressimäärades, toetuspoliitikas, õigusaktides, keskkonnanõuetes jne.

Riskide esinemissageduse ja kahju ulatuse alusel jagunevad riskid normaalsetest katastroofilisteni. Normaalsed riskid on väga sagedased ja suhteliselt väikese kahju ulatusega.

Need piirduvad ühe ettevõttega ja nendega peab igapäevases majandustegevuses arvestama. Selliste riskidega tuleb põllumees toime ilma välise abita.

Neid riske on võimalik ennetada põllumajandustoodete ja tootmispraktikate mitmekesistamisega, vajalike investeeringutega maaparandus- ja niisutussüsteemidesse, eri kultuuride kasvatamisega, mis tagavad kogutoodangu ja saagid mitmesugustes tingimustes jms. Lisaks on võimalik kasutada erinevaid turustuskanaleid ning hajutada toodangu müüki eri aegadele. Mitmest uuringust on tulnud välja just mitmekesistamise oluline mõju sissetulekute stabiilsusele.

Teiseks on riskid, mis esinevad keskmise sagedusega, mille kahju ulatus on suurem ja mis

mõjutavad ka suuremat hulka tootjaid. Nende riskide ennetamiseks ja juhtimiseks on võimalik kasutada saagi ja loomade kindlustamist, rahaturuinstrumente, kauba lepingulist müüki ja ühistegevuse eeliseid.

Kolmas riskide grupp on katastroofiriskid. Need on väga harvad ja samas väga suure mõju ning ulatusega. Nende riskide juhtimiseks ja kahjude hüvitamiseks on vajalik riigi sekkumine. Riik peab rakendama toetusi, loomahaiguste ennetamise süsteeme, vajadusel piirimeetmeid jm.

Euroopas tekivad uued riskimeetmed Riskijuhtimise tähtsus on ka Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) suurenenud. See on suunanud põllumehi rohkem tegema tootmisotsuseid lähtuvalt turunõudlusest ja vähendanud toetuste mõju tootmisele. Samas pole põllumajandusturud ja nõudlus toidu järele stabiilsed. Näiteks piimatoodete hind on viimase kümne aastaga muutunud väga kõikuvaks.

Riskijuhtimise vajadus tuli ÜPPsse juba 2001. aastal, kui Euroopa Komisjon esitles riskijuhtimismeetmeid, milleks olid kindlustus ebasoodsate ilmatikutingimuste, loomahaiguste ja sissetulekute languse vastu ning ühisfondid, mis võimaldavad riskide hajutamist põllumajandustootjate vahel.

Need meetmed jõudsid järk-järgult ka ÜPPsse. 2007. aastal läks see käiku puu- ja köögiviljasektoris, 2008. aastal otsetoetuste raames kõikides sektorites, 2013. aasta reformiga maaelu arengukava (MAK) meetmetena.

PÄE VAKO R R AL

Nr 4 (78) 18. aprill 2019

l

M A A M A J A N D U S 5

ANNI ÕNNELEID

eab oma riskid tegema

kindlustusest.

Lisaks tehti 2018. aastal poliitikas muudatusi, et kindlustustoetused oleksid atraktiivsemad: vähendati kahju ulatuse lävendit ja suurendati kindlustustoetuse määra.

Eestis on põllumajanduskindlustustoetust rakendatud aastast 1999, kuid sellel aastal rakendatakse seda MAKi meetmena.

Lisaks nendele meetmetele toetavad põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsust ka ÜPP esimese samba otsetoetused ja turukorraldusmeetmed.

Otsetoetused on peamine vahend põllumajandustootjatele minimaalse sissetuleku tagamiseks. Need pakuvad n-ö puhvrit majandusraskustega toimetulekul ja stabiliseerivaid sissetulekuid. Otsetoetused moodustavad umbes 70 protsenti põllumajandussektori toetustest (v.a investeeringutoetused) ja ilma nendeta jääksid Eesti tootjad pea igal aastal kahjumisse.

Samas ei ole otsetoetusi riskijuhtimismeetmetena afišeeritud ja põllumajandustootjad ei ole neid ka sellistena tajunud.

Selleks et otsetoetused toetaksid sissetulekute stabiilsust, vältides samas konkurentsimoonutusi, tuleb otsetoetuste tasemete ühtlustamisega Euroopa Liidus jätkata. ÜPP turukorraldusmeetmetest toimivad sekkumiskokkuost ja eraladustamistoetus nn

turvavõrgu meetmetena aastatel, kui põllumajandussaaduste hindade tase on erakordselt madal, samas nende mõju ei ole kiire ja ulatuslik.

Lisaks on võimalik rakendada turuhäirete vastu võetavaid abinõusid, tarbijate usalduse kaotusega seotud meetmeid ja konkreetsete probleemide lahendamise meetmeid.

Kõiki neid võimalusi on viimastel aastatel ka kasutatud, näiteks maksti 2017. aasta ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu külvamata jäänud taliviljade eest toetust just viimati nimetatud võimaluse alusel.

Loodud on ka põllumajanduse kriisireserv, rahastamaks turukorraldusmeetmeid kriisiolukordades põllumajandusturgude korraldamiseks ja tasakaalustamiseks.

Riskide ennetamist toetab ka Euroopa Komisjoni algatus põllumajandustootja positsiooni tugevdamiseks tarneahelas, mis hõlmas tunnustatud tootjaorganisatsioonidele konkurentsierandite laiendamise kõigis põllumajandussektorites, ebaausate kaubandustavade direktiivi väljatöötamist ja tegeleb hetkel turgude läbipaistvuse küsimustega.

Loodud on Euroopa piima-, liha-, suhkru- ja põllukultuuride turgude vaatluskeskused ning loomisel on puu- ja köögivilja vaatluskeskus. Komisjoni kodulehel saab põllumajandus-

Iga põllumees peab välja selgitama, kui suur on tema riskitase, milliste riskide juhtimisega tuleb ta ise toime ja milliste riskide puhul on vaja kasutada väliseid meetmeid, et tootmine oleks jätkusuutlik.

toodete turge jälgida – olemasolev info koondab peamised ja olulisimad näitajad.

Riskijuhtimine areneb ka Eestis ELi järgmisel finantsperioodil tahetakse veelgi enam tähelepanu pöörata riskijuhtimise tähtsusele ja selleks on plaanis kohustada liikmesriike lisama riskijuhtimismeetmed ÜPP strateegiakavasse. Kavatsetakse luua ka ühine riskijuhtimise platvorm kogemuste ja parimate praktikate jagamiseks.

Teadmispõhine riskijuhtimine on võtmetähtsusega ja selleks on vaja tõsta põllumajandustootjate teadlikkust riskidest, nende ennetamiseks kasutatavatest meetmetest ja võimalustest. Selleks aitavad kaasa digilahendused ja suurandmete kasutamise arendamine, avaliku ja erasektori partnerlus, nõuandetoetus jpm.

Suuremat tähelepanu pööratakse ka ühistegevuse toetamisele. Ühistegevus ja koostöö nii põllumajandustootjate tasandil kui ka põllumajandussaaduste tarneahela eri lülide vahel (tootmine, töötlemine, hulgi- ja jaekaubandus) võimaldab vältida olukordi, kus kõige suurema majandusliku surve alla satuvad põllumajandustootjad, kelle kauplemisjõud on madal.

Suuremate koguste pakkumine koos tugevdab põllumajandustootjate võimet läbirääkimisi pidada ja laiendab ostjate ringi. Koostöö aitab põllumajandustootjatel optimeerida sisendite, tehnika jms ostmise kulusid, aga ka tulla paremini toime hinnasurvega ebastabiilsel turul.

M I S O N M I S?

Riskide liigid nnTootmisriskid – siia alla kuuluvad ebasoodsad ilmastikutingimused (rahe, külm, liigniiskus, põud, üleujutused jne), taime- ja loomahaigused, kahjurid, tootmis­ tehnoloogilised või tootmisvahendite rikked, vead tootmis­ otsustes. nnHinna- ja tururiskid – toodangu ja tootmis­ sisendite hindade vola­ tiilsus, uued nõuded toodangule või uutele turgudele sisenemisel. nnFinants- ja õiguslikud riskid – finantsidele juurdepääsu piirangud, muutused intressi­ määrades, toetus­ poliitikas, õigusaktides, keskkonnanõuetes jne.

Riskijuhtimisse panustavad ka uued ja kestlikud väärtus­ ahelad nagu biotoorainel põhinevad tööstusharud, ringmajandus ja ökoturism, mis annavad võimalusi täiendava sissetuleku saamiseks ja tegevuse mitmekesistamiseks.

Seega peab iga põllumees välja selgitama, kui suur on tema riskitase, milliste riskide juhtimisega tuleb ta ise toime ja milliste riskide puhul on vaja kasutada väliseid meetmeid, et tootmine oleks jätkusuutlik.

Põllumajanduskindlustustoetus rakendub sellel aastal Eestis maaelu arengukava meetmena.

Rahalisi vahendeid eraldatakse aastatel 2019–2020 kokku kaks miljonit eurot.

Põllumajanduskultuuride saagikindlustust Eesti kindlustajad ei paku. Küll teevad seda välismaised kindlustusseltsid, kes Eestis veel ei tegutse, kuid on näidanud huvi ka meie turule tulla.

Kindlustustoetus aitab põllumajandustootjaid kõige levinumate riskidega toime tulla. Sellega hüvitatakse 70 protsendi ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed.

Toetust antakse üksnes selliste kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud kahju hüvitamine, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikutingimused, maailma loomatervishoiu organisatsiooni koostatud loetelus nimetatud looma- või taimehaigused, kahjurite levik või keskkonnakahju.

Toetatakse üksnes siis, kui eelnimetatud riskide tõttu on kahjustunud rohkem kui 20 protsenti keskmisest aastatoodangust kolme eelnenud aasta jooksul või eelmise viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest.

Kindlustatakse tera- ja kaunvilja, heinaseemet ja õlikultuure, kartulit, köögivilja, puuvilja, marju, viljapuid, marjapõõsaid, puukooli istandusi, dekoratiivtaimi, veiseid, sigu, lambaid, kitsi, hobuseid, kodulinde ning mesilasperesid.

Põllumajanduskindlustustoetuse määrus allkirjastatakse peagi ja taotlusi hakatakse vastu võtma alates juunist.

MÜÜ OSTA oma vana ning

uuem ja parem!

mascus.ee

Suurim valik kasutatud rasketehnikat!

KA RENDIMASINAD! Lae omale uus Mascuse mobiilirakendus!

6 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 4 (78) 18. aprill 2019

Miks, millal ning millist kasvuregulaatorit kasutada?

Kevad on käes – peagi hakkavad taimed kiirelt võrsuma ning põllumehel on vaja nende kasvu reguleerida.

KRISTJAN KASEARU BASF Agricultural Solutions agronoom

P

õllumehe jaoks on viljapõld kui suur investeerimispank, mille tootlikkus tihtilugu väga raskesti ette ennustatav. Tehakse kulutusi seemnetele, väetistele, taimekaitsele, masinatöödele.

Kui taimede kasv hooajal on paljulubav, panustatakse veidi rohkem ka väetamisega. Mida sealjuures ei tohiks unustada, on kasvuregulaatorite kasutamine.

Lamandumise riskifaktoriteks on taime kõrgus ja kõrretugevus, tihe taimik, kõrge lämmastiku foon, tuul, vihm ja rahe. Lamandumise tõttu langeb vilja kvaliteet, tekib saagikadu, terad lähevad peas kasvama, koristus muutub aeglasemaks ja lükkub edasi.

Kasvuregulaatorite kasutamine aitab neid riske maandada.

Mis see tähendab majanduslikult, kui näiteks kuus tonni terasaaki hektarilt lubav nisupõld lamandub?

Oletame, et saagikadu on tonn, mis jääbki põllule. Otsene kahju on 160 eurot hektarilt.

Kvaliteedi langemisel toiduviljast söödaviljaks kaob 15×5=75 eurot hektarilt. Siia lisandub veel kõrgema niiskusega vilja suurem kuivatuskulu, sest lamandunud vili ei kuiva enam nii hästi nagu püstine vili.

Lisanduvad vilja puhastamise kulud ja lisakulutused koris-

tusele aeglasema koristuskiiruse tõttu. Halvemal juhul venib kogu koristuskonveier edasi ja on oht, et midagi võib jääda seetõttu koristamata. Kõiki kulusid kokku võttes tähendab lamandumine ligikaudu 350eurost rahalist kaotust hektarilt.

Kasvuregulaatorid Praegu on Eestis registreeritud ühe- ja kahetoimeainelised kasvuregulaatorid. Enam kasutatavad toimeained on proheksadioonkaltsium ning etüül­ trineksapak.

Miks on kahetoimeline regulaator parem?

Põhjus seisneb toimeainete erineval toimekiirusel ja mõju kestvusel. Proheksadioonkaltsium on toimeaine, mis on aktiivne juba taimekaitsepritsi segades. Taimed omastavad toimeaine, mis kohe mõjutab ka kasvuhormoone. Etüültrineksapak seevastu vajab taime metaboolset energiat, et aktiveeruda ja mõjutada kasvuhormoone. See protsess võtab aega ja seetõttu hakkab mõju avaldu-

Kõiki kulusid kokku võttes tähendab lamandumine ligikaudu 350eurost rahalist kaotust hektarilt.

ma hiljem kui proheksadioonkaltsiumil.

Eri toimeainete baasil tehtud katsed näitavad, et proheksadioonkaltsiumi mõju pärast pritsimist on kümne päeva möödudes selgelt näha, samas etüül­ trineksapaki mõju 30 päeva pärast. Etüültrineksapak lisab taimele stabiilsust ning suurendab kõrreseina diameetrit Oluline tegur on siinkohal ka õhutemperatuur. Proheksadioonkaltsium on aktiivne juba alates viiest soojakraadist, etüül­ trineksapak alates pluss kümnest kraadist. See on väga oluline, kuna Eesti ilmastikuolud on taimede aktiivsel kasvuperioodil kõikuvate temperatuuridega.

Medax Max on toode, kus proheksadioonkaltsium ja etüül­ trineksapak on segatud üheks tooteks, et tagada kohene, aga samas ka kauakestev kasvu reguleeriv mõju. Sama lähenemisega on kombineeritud toimeained ka toodetes Medax Top ja Terpal.

Mida kuidas reguleerida?

Tihti on olukord, kus taimede kasv teatud perioodil on väga intensiivne. Soomes 2017. aastal varajase odraga tehtud katses vaadeldi kasvufaase kuupäevaliselt. 5. juunil oli oder kolme lehe faasis. 19. juunil oli oder juba lipulehes. Kahe nädalaga läbis taim võrsumis- ja kõrsumisfaasi.

Seetõttu on äärmiselt vajalik, et kasvuregulaatoril oleks nii kiire kohene mõju kui ka pikemaajaline järelmõju.

Oluline on, et kõik taime kõrresõlmede vahed oleksid ühtlaselt reguleeritud. Nii saavutatakse võimalikult tugev ja kandev kõrs.

Seda võiks võrrelda müüri ladu-

ERAKOGU

Kui vilja kasvu ei reguleerita, võib see lamanduda ning tuua põllumehele sadu eurosid kahju.

misega, kus samuti peab kogu ladumismaterjal olema ühtlane, et sein oleks tugev ja kandev.

Kasvuregulaator ei saa toimida tagantjärele. Toime avaldub pritsimishetkest alates viimati välja arenenud kõrresõlme ja taime kasvupunkti vahel.

Nisu kasvu reguleerimisel tasuks kindlasti meeles pidada ka seda, et viimane kasvuregulaator peaks olema tehtud enne lipulehe ilmumist. Hilisemal kasutamisel pole enam loota suurt efektiivsust.

Odra kasvu reguleerimisel tuleks kindlasti vältida lisaks kõrre lamandumisele ka viljapea murdumist. Selle vältimiseks on sobilik kasutada regulaatorit alates teise kõrresõlme faasist.

Etefooni sisaldavate kasvuregulaatorite kasutamisel on optimaalne temperatuur +15–20 kraadi. Etefooni lagunemisel tekib taimes ühend etüleen, mis põhjustab taime vananemis­ protsessi.

Kui temperatuurid on väga kõrged, muutub etefooni lagunemine taimes väga intensiivseks, mistõttu vabaneb palju etüleeni.

Tagajärjeks võib olla taime stress

ja kõrvetus. Seetõttu ei soovitata seda toimeainet sisaldavaid tooteid segada leheväetiste ja herbitsiididega.

Kasvuregulaatorit ei tohi enam kasutada, kui viljapea ohted on juba nähtavale ilmunud.

Sellises olukorras on suur oht kahjustada viljapea arengut ja saaki ning loodetud kasu asemel tekitatakse hoopis kahju.

Kasvuregulaatori normi valikul tuleb arvestada sordi omapäradega. Taimede kasvukõrgus ja seisukindlus on eri sortidel erinev. Palju on näiteid, kus sama tehnoloogiat kasutades on samal põllul kaks eri sorti, millest üks lamandub, teine mitte.

Arvestama peab ka eelkultuuri järelmõjusid. Näiteks lib-

likõielised eelkultuurina rikastavad mulda lämmastikuga, mis parandab taimede kasvu ja suurendab lamandusmisriski.

Kindlasti ei saa unustada ilmastiku mõju. Eelnenud sademete hulk ja ilmastikuprognoos on kasvuregulaatori normi valikul olulised. Ka väljaspool Eestit kasutatakse kasvuregulaatori normi valikul ilmavaatlusi.

Aastate keskmisega võrreldes hinnatakse olukorda taimede potentsiaalseks kasvuks. Kui olud on keskmisest kehvemad, vähendatakse ka kasvuregulaatori normi; kui olud on paremad, suurendatakse normi. Niisiis on paindlikkus taimede kasvu reguleerimisel oluline märksõna.

METSAKINNISTUID KASVAVA METSA RAIEÕIGUST PÕLLUMAAD KOOS METSAGA

Adavere, 48001 Jõgevamaa tel 510 1357, 5343 5221 faks 776 9109 e-post kiretec@kiretec.ee

UNIVERSAALHAAGISED

VILJAVEOHAAGISED

MULLAVEOHAAGISED

PILkEMAStER JA SUPERPILkE HALUMASINAD

SISUTURUNDUS

Nr 4 (78) 18. aprill 2019

l

M A A M A J A N D U S 7

JAHIMEHED

on metsa silmad ja kõrvad Tõnis Korts, EJS tegevjuht

Viimasel ajal on jahimeestest meedias palju positiivset kirjutatud ja räägitud. Järk-järgult on avatud jahimehe igapäevaseid toimetamisi ja ühiskond on saanud teada, kes on see salapärane jahimees või, üha sagedamini, ka naiskütt. Siiamaani on jahimehed tüüpiliste loodusinimestena olnud tagasihoidlikud ja konservatiivsed, teinud oma asja ja pole panustanud nii-öelda „oma müümisele“. Ühiskond on aga kohutava kiirusega linnastumas ja loodusest eemale kihutamas.

K

oos ühiskonna eemaldumisega loodusest katkeb inimeste side maaga ja sellega kaob arusaam loodusest kui tervikust ning looduslikest protsessidest. Tihti arvatakse ennast loodusinimeseks, kui peetakse korrusmaja kitsastes tingimustes koera või kassi ning kasvatatakse potis mõnda puud või muud taime. See kõik on kiiduväärt, aga looduse toimimise mõistmiseks on sellest vähe. Üks võimalus olla loodusega sina peal on jahindus. Täna on jahimehed mõistnud, et oma kogemusi ja teadmisi loodusest on mõistlik kõigi huvilistega jagada. Samuti on jahimeeste juures teretulnud igaüks, kes soovib metsaelust rohkem teada saada.

Oma teadmisi käiakse jagamas lasteaedades ja koolides.

Mis see tähendab, et jahimehed on metsa silmad ja kõrvad?

Seda iseloomustab ilmekalt näiteks kolumnisti Toivo Vaigu kunagine väljaütlemine ajalehes Saarte Hääl: ta ütles, et jahimehed on sageli need, kelle kaudu jõuab teave looduse saastajatest keskkonnainspektorite kõrvu. Toivo sõnul omab ta ka sellist kogemust, kus jahimehe poolt teada antud prügisokutaja päevavalgust kartev tegu jõudis menetluseni ja kellelgi tuli sellest aru anda. Siinkohal kutsun sarnaselt Toivoga jahimehi sellist infot alati jagama.

Põhiline tegevus aga kulub jahimeestel siiski metsloomade asurkondade majandamisele ja nende eest hoolitsemisele. See on sihipärane ja töömahukas tegevus. Aastaringselt vaadeldakse loomi ja täidetakse vaatluskaarte nii metskitse, põdra, punahirve, metssea, hundi, ilvese kui ka karu kohta. Vaatluskaardid esitatakse ulukiuurijatele, kes selle alusel teevad teadust ja annavad jahimeestele enne jahihooaega küttimissoovitusi.

Jahimehed teavad kõige täpsemini, kes metsas elavad Igal aastal esitatakse 1. aprilliks jahimeeste poolt riigile jahistatistiline aruanne, kus on kirja pandud ulukite arv ja küttimisettepanek ning eelmisel hooajal kütitud isendite arv soolises lõikes. Väikeulukite (rebane, kährikkoer, nugis, šaakal jt) kohta antakse aruandes hinnang arvukuse muutuste kohta. Seakatku ajal esitavad jahimehed iga kuu 10. kuupäevaks Keskkonnaametile (KeA) aruande küttimise kohta. Igal kevadel, veebruaris-märtsis korraldatakse ruutloendusi aladel, mis on riigi poolt kindlaks määratud, aruanne esitatakse KeA-le 10 päeva pärast loendust.

Ulukite loendamine ja andmete kogumine on olulised mitte ainult riigile, vaid eelkõige jahiseltsidele enestele. Nende alusel saab teha õigeid otsuseid ulukite hoidmisel ja majandamisel.

Täna on jahimeestel kasutada moodsad rajakaamerad, mille abil on võimalik loomade arvukust väga täpselt teada saada. Mõnes hoolsamas seltsis on kaameravaatluspaiku üle kogu territooriumi. Kuna korralikud kaamerad on kallid, siis paigutatakse neid igal nädalal erinevatesse kohtadesse. Just nagu liikluspolitsei teisaldab kiiruskaameraid. Nii on võimalik ulukite arv väga täpselt määrata.

Aidatakse koguda hulgaliselt teadusmaterjali Üks osa jahimeeste tegevusest on teadusmaterjali kogumine. Aktiivselt osaletakse marutaudi järelkontrolli uuringutes ja kogutakse rebaste ja kährikute biomaterjali, igal aastal mitu tuhat proovi. Eelmisel aastal võtsid külalisjahtide korraldajad 200 proovi kütitud lindudelt linnugripi uuringute tarbeks. Tuhandeid proove kogutakse kütitud ja surnuna metsast leitud metssigadelt sigade Aafrika katku tõttu. Eelmisel aastal käivitus Veterinaar- ja Toiduametiga projekt, mille käigus kogutakse proove

teedel hukkunud põtradelt, hirvedelt ja metskitsedelt, et uurida põhja poolt liginevat hirvlaste kurtumushaigust.

Kui loom on hädas Ehkki metsloomad on kohanenud eluks metsas, satuvad nemadki hätta. Vahel on see inimeste süü või tuleneb metsa jäetud prügist. Nii näiteks päästis jahimees mõnda aega tagasi kährikkoera, kellel oli teravate äärtega kolmeliitrise klaaspurgi serv ümber kaela. Pärnumaa jahimehed vabastasid aastaid tagasi noore kogenematu põdrapulli, kes oli Soomaal Kuresoos laukasse vajunud ega saanud enam oma jõududega välja. Viljandimaal päästsid jahimehed jõge ületanud metssead uppumissurmast.

Mitmed linnavalitsused kasutavad jahimeeste oskusi, et linna sattunud metsloomi tagasi oma keskkonda toimetada.

Jahimehed on koondunud seltsidesse Eestis on ligi 330 jahipiirkonda, mille keskmine suurus on 10 000–12 000 ha. Neid majandavad valdavas osas mittetulundusühingud, kes on koondunud Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS). EJS kaitseb oma liikmete huvisid, annab välja ühte suuremat Eesti loodusajakirja Eesti Jahimees, esindab Eestit Euroopa ja maailma katusorganisatsioonis, arendab eesti jahindust ja praktilist loodushoidu.

EJSi liikmed on kõik need seltsid, kes väärtustavad koostegemist ja mõistavad, et jõud ühendades ollakse tugevad nii vaimult kui ka võimult. Jahimehed on seisukohal, et ulukid ei ole ainult ressurss, vaid ka suur loodusväärtus.

Seda on kõige parem ja läbipaistvam hoida, kaitsta ja kasutada läbi kolmanda sektori organisatsioonide. See tagab laialdase ja toimiva ühiskondliku kontrolli ja hoiab vaos inimliku ahnuse ja omakasu, mis võiks metsloomi ohustada.

EJSi volikogu poolt on vastu võetud Eesti jahinduse hea tava. Selle järgi näiteks on olulisem kui jätta oma järeltulevatele põlvedele võimalus jahti pidada, jätta ka loomadele võimalus nende järeltulevatel põlvedel elada.

Suvel tullakse looduses kokku Suviste kokkutulekute traditsioon on 50 aastat vana. Igal aastal tullakse kokku Eesti erinevates looduslikes paikades, et veeta kvaliteetselt aega oma perede, sõprade, koostööpartnerite, külaliste ja koertega.

Kokkutulek baseerub kolmel sambal: koolitus, erialane ja sportlik mõõduvõtt seltside vahel ning meelelahutus. Kokku tullakse kolmeks päevaks. Eelmisel aastal kohtuti Pärnumaal Pärlseljal kaunis mererannas, kus osales 6000 inimest. Sellel aastal toimub jahimeeste kokkutulek Läänemaal Kiltsi lennuväljal.

Kes on need metsa silmad ja kõrvad?

Me oleme täiesti tavalised Eesti inimesed.

Oleme läbilõige ühiskonnast. Paljud meist tegutsevad põllul ja metsas, samuti büroodes ja tehastes, koolides ja kauplustes.

Mõned meist on Riigikogus, paljud on sportlased, on näitlejaid ja kirjanikke, kunstnikke ja autojuhte. Oleme mehed ja naised, isad ja pojad, emad ja tütred. Aga üks on meil ühine – armastus looduse vastu ja soov selle hoidmiseks, kestmiseks ja mitmekesisuse tagamiseks midagi praktilist ära teha. Tunneme loodust ja loomi, oskame seda väärtust kaitsta ja kasutada. Meie jaoks on parim viis loodust kaitsta seda säästlikult kasutades. Õitseb see lill, mille poole inimene on näoga. Me kütime, aga mitte kunagi ei hävita. Looduse kaitse on meie jaoks praktiline tegevus, mitte tegevusetus. Oleme jahimehed – metsa silmad ja kõrvad. Info meie kohta leiad veebilehelt www.ejs.ee.

8 M A A M A J A N D U S l T E H N I K A

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 4 (78) 18. aprill 2019

Pidevalt täiustuvad rullipressid teevad söödavarumise paindlikuks Pole ime, kui esimene siloring tuleb teha juba mai lõpus.

Siis on toiteväärtus suurim.

Eriti kui kasutada tipptasemel söödavarumistehnikat.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

Ü

ldiselt on tänapäeva edukamad agrotehnika tootjad pika ajalooga ettevõtted, millele vundament laotud juba ajal, kui vagu mööda käis veel hobune ja farmeril oli tehniliste abivahendite osas heal juhul kasutada vaid vanker, looreha ja hobuse järel veetav mehaaniline niidumasin.

Siiski – Iirimaa perefirma McHale, mille rullipressid nüüdseks üle maailma tuntust kogunud, alustas alles 1970. aastatel, õige tootmine pandi käima 1988. aastal ja ekspordiga hakati tegelema käesoleva sajandi alguses.

Ent vähem kui paarikümne aastaga on saavutatud maailma ühe kiiremini kasvava põllumajandustehnika tootja maine.

Vennad Padraic ja Martin McHale on oma ettevõtte kiire arengu strateegia sõnastanud lihtsalt

ja loogiliselt – tuleb keskenduda tootearendusele ja innovatiivsete lahenduste väljatöötamisele.

Selle tunnusmärgiks on tõsiasi, et üle kümne protsendi McHale’i töötajaskonnast tegeleb pidevalt uute lahenduste väljatöötamise ja testimisega.

Lisaks peavad McHale’id vajalikuks fokuseerumist ainult kitsale tootesegmendile, konkreetsemalt siis söödavarumistehnikale. Need on pressid, kiletajad, rullipurustid, niidukid ja vaalutid.

Uuendusi ei tooda turule uisapäisa, kõiki tooteid testitakse põhjalikult nii keerulistes oludes kui võimalik. Eks sellele aitab ühelt poolt kaasa ka Iirimaa kliima, kus vihmata päikeselisi päevi

tuleb ette haruharva. Nagu, muide, enamasti siin Eestiski.

Teisalt on ettevõttes endas masinate tootlikkuse ja töökindluse nõuete latt üpris kõrgele seatud. Ühtegi uut McHale’i toodet ei saadeta Suurbritannia koduturult eksporti enne, kui see on ennast vähemalt ühe hooaja vältel põllutestides veatult tõestanud.

Uus samm söödavarumises – kombipress Oma napi tegevusaja jooksul on McHale’ist nüüdseks saanud suurim kombipresside tootja maailmas, mille aastatoodang ulatub 1500 ühikuni. Suur osa toodangust läheb ekspordiks sellistele nõudlikele turgudele nagu Uus-Meremaa ja Saksamaa.

Tootmismahud kasvavad sedavõrd, et 2015. aastal laiendati tehast umbes neli korda.

Kombipressid on tõsiseltvõetav alternatiiv kallitele kogurkärudele ja hekselditele ning aunasilole ja silotranšeedele.

Sageli on ka suurtootjatel mõistlik kasutada kombineeritud viise söödavarumiseks, valmistades nii auna- kui rullisilo.

Andres Suitso

McHale’i tehnikat Eestis müüva ASi Stokker müügijuhi Andres Suitso sõnul peitub üks osa innovatsioonist selles, et McHale’i Plus-seeria pressid teevad silorulli kattematerjali käitlemise ja reutiliseerimise senisest lihtsamaks, mistõttu tehnoloogia võib lõppkokkuvõttes olla mitte ainult soodsam, vaid ka keskkonnasõbralikum kui silo valmistamine tranšeesse või auna.

“Vedavat traktorit saab töötegemiseks kasutada aasta ringi. Ära jäävad investeeringud silohoidla ehituseks,” arutleb Suitso.

“Loomulikult on suurte põllumajandusettevõtete jaoks oma koht ka silohoidlatel ja muudel tehnoloogiatel, kuid sageli on ka suurtootjatel mõistlik kasutada kombineeritud viise söödavarumiseks, valmistades nii auna- kui rullisilo.

Seda enam et kuivsööta ja põhku allapanuks tehakse ju ikka pressitehnoloogiat kasutades.”

Rohkelt patente ja uuendusi McHale’i uuendusmeelsusest annavad tunnistust arvukad patendid. Neist tuntuimad on kiire vertikaalne kiletamisring Orbitali kiirkiletajal ja kombipressidel ning viimastel kasutatav spetsiaalne rullikonveier, mille töö

MIS ON MIS

Rullipress McHale Fusion3 nn Tootja Iirimaa. nn Müüja Eestis AS Stokker. nn Tootlikkus 50–60 rulli tunnis. nn Veojõuvajadus 120 hj. nn Pikkus 5,8 m. nn Kogur mõlemapoolsete tigudega, laius 2,1 m. nn Peenesti juhitav kabiinist, 25 nuga. nn Vertikaalne mähkimisring kahe mähkuriga. nn Mähkuri kiirus 40 p/min. nn Rulli läbimõõt kuni 1,25 m. nn Rulli saab asetada maapinnale ka otsakuti. nn Kaal 5500 kg.

Allikas: AS Stokker

iseärasus seisneb selles, et pressikambri põhi tõuseb rulli väljastades üles ja valmis rull liigutatakse kiletaja alusele üheastmeliselt vaheülekandeta.

Andres Suitso toob esile McHale’i kombipresside kaalujaotuse, kus enamik pressi kaalust langeb traktori rippsüsteemile, mitte pressi enda sillale ja ratastele. Üks viimase aja patenteeritud lahendusi on nn film on film ehk

Kombipressid teevad rullisilo varumise

rullide kilega sidumine McHale’i Plus-seeria pressidel.

“Selle eelis on ühtlase kujuga ja tihedad rullid, mis on oluline sööda kvaliteedi ja säilivuse tagamisel,” selgitab Suitso. “Rulle on ka talvel lihtne käidelda, kuna sööt ei külmu tükkidena võrgu külge ning kattematerjali taaskäitlus on mugav ja lihtne.”

Sellistel pressidel on ka eraldi patenteeritud kilepinguldussüsteem, Patented Film Application. See kiletamisrullide pidurdusjõudu kontrolliv süsteem tagab rulli optimaalse kuju ja tiheduse. Kile pingsuse automaatne

PARIM JA SOODSAIM VALIK EHITUSPLAATE • välisseintele • soklitele • rõdupiiretele • lagedele • tsementlaastplaadid • tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad

www.ehitusplaat.ee Peterburi tee 63a, Tallinn tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee

plaadid • tuletõkkeplaadid

VILJELUSVÕISTLUS

Nr 4 (78) 18. aprill 2019

MCHALE

MARGUS AMEERIKAS Baltic Agro AS arendusdirektor

kontroll toimub sõltuvalt välistemperatuurist ja ilmastikuoludest. Kõik see tagab kile optimaalse ja ühtlase pingsuse, sõltumata temperatuurist.

McHale’i presside võimsustarve on küllaltki väike, nii piisab ka suurimatega nendest töötamiseks 120 hj võimsusega traktorist.

Kõigil pressidel on võrgu- või kilerulli paigaldus ja vahetus kiire, lihtne ning mugav. See oli üks esimesi põhjuseid, miks Raplamaa loomakasvataja Kaupo Kauri Lepiku Farmist otsustas McHale Fusion3 Plusi kombipressi ka-

suks. “Võrgu- ja kilerulli vahetamine ning paigaldamine masinale on kiire ja lihtne, nii et piltlikult võib seda teha ka valge särgi ja lipsuga,” räägib Kaupo Kauri.

Nüüdseks on McHale’i tootearendus veel kaugemale liikunud: Plus-seeria kombipressidele on võimalik lisavarustusena juurde tellida spetsiaalne võrgu- ja kilerulli laadimise seade, mille peale asetatakse otsakuti maapinnal seisev kilerull ja seejärel vinnatakse see mehaaniliselt üles.

Veel on lisana saadaval kaalu ja niiskuse registreerimise an-

durid ning isegi printer niiskusemõõtja ja kaalusüsteemi andmete väljatrükkimiseks – see kõik on mõeldud olulise abivahendina eelkõige teenusepakkujatele, sest arvepidamine tehtud töö üle muutub konkreetsemaks.

Andres Suitso lisab, et McHale’i muljuriga niidukid on tuntud oma patenteeritud 3D maapinna kopeerimissüsteemi poolest, mis kaitseb niidulatti mis tahes takistuste eest ning võimaldab teha tööd suure tootlikkusega ja kiirusel isegi kuni 25 km/h.

M A A M A J A N D U S 9

Viljelusvõistlus on palju enam kui saagirebimine Viljelusvõistlus on nime poolest võistlus huvi ja põnevuse tekitamiseks.

Viisteist aastat on see aga tõstnud tähelepanu orbiiti olulisi väärtusi: põllumehetarkus, hoolsus ja täpsus, enese­ harimine ning koostöö.

mugavaks.

l

Taliviljad on meie põldudel sellel aastal läbi ajaloo suurima osatähtsusega ja senise arengu järgi ka väga häid tulemusi lubamas. Oletame, et nii endised kui ka uued võistlejaid on juba oma teadmisi nendel põldudel rakendanud ning korralik vundment heade saakide saamiseks on rajatud. Seda kõike peab aga nüüd pidevalt täiustama ja arendama, et tulukas tulemus üles ehitada.

Oleme püüdnud tuua välja huvitavaid seoseid tehnoloogiate, mullastiku ja ilmastiku vahel.

Eesmärgiga tuua välja just need tehnoloogiad, kus vähemaga on saavutatud enam ning toodetud põllul võimalikult väikese süsiniku- ja energiajalajäljega, niisiis keskkonnateadlikumalt.

Väga oluline on õppida parimaid kogemusi naabermaadest.

Omal ajal sai viljelusvõistlus ellu kutsutud soomlaste eeskuju jär-

gides. Eelmisel suvel käisime ekspertidega nende SatoKisa võistluspõlde vaatamas ja silma jäi nii mõnigi idee, mida ka meil rakendada, et võistlus veelgi huvitavamaks kujuneks.

Läti taimekasvatajate võistlust Zelta Lauks (“kuldne põld”) on jälle meie eeskujul juba kümme korda peetud.

Inglismaa saagivõistlus YEN on meile huvitav eelkõige selle poolest, kuidas üle 16 t/ha nisu­saake saada ning muidugi ka nende idee poolest leida maksimaalse potentsiaalse saagi seos mullastiku ja ilmastikutingimustega. Püüame teha koostööd YENi korraldajatega, et hinnata ka meil põllupõhist potentsiaalset võimalikku saaki sõltuvalt mullastikust, veevarudest, päikese hulgast jne. Loodame, et õnnestub ka mõne meie põlluga nendega korraspondentsvõistlust pidada ja võimalusi võrrelda.

Hea uudis on see, et EMÜ tudengite praktilise õppuse vormiks viimasel kolmel aastal on saanud miniviljelusvõistlus. Li-

Oleme püüdnud tuua välja huvitavaid seoseid tehnoloogiate, mullastiku ja ilmastiku vahel.

Viljelusvõistlus

saks raamatutarkusele on seal tudengitel kohe näha, kui palju ikkagi sõltub õigetest rakendusotsustest.

Viljelusvõistluse tulevik on jätkuvalt kolmevõistlus, kus arvestatakse nii saagikust, kvaliteeti kui tulukust. See on unikaalne võistlusvorm, sest mujal maades hinnatakse üldjuhul kas saagikust, tulukust või ka kvaliteeti, kuid mitte taoliselt komplektselt.

Tänavuse aasta uuenduseks on see, et püüame käivitada ka külvikorravõistluse, mille puhul pole niivõrd oluline ühe aasta supertulemus, kui just ühtlaselt stabiilne tase viie aasta kestel.

Võistlus ei oleks põnev, kui poleks auhindu. Lisaks traditsioonilistele sponsorite lubatud uutele katsetoodetele on kokku lepitud, et iga kultuuri parim osaleb järgmisel aastal õppereisil Saksamaa põldudele ja Bayeri katsekeskusesse. Täiendavalt lubasid toetajad firmad seekord panna kokku ka auhinnafondi ühele peavõitjale, et ta saaks koos abikaasaga hooaja järel omal valikul kuskil puhkamas või õppimas käia.

Tegelikult toimetavad ju võistluspõlluga väga sageli mitte ainult võitjad, vaid ka nende pered ja kaastöölised.

Registreerimine 15. juubelivõistlusele on avatud. Vormi leiab viljelusvõistluse kodulehelt www.viljelusvoistlus.ee.

10 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 4 (78) 18. aprill 2019

Eesti korraldab lähiaastatel koguni kaks punase karja tippsündmust ERAKOGU

Märtsis peeti Austraalias Rahvus­ vahelise Punaste Tõugude Föderatsiooni (IRDBF) järjekordne konverents. Viimane oli 2016. aastal Norras ning järgmine tuleb 2022. aastal Eestis.

TÕNU PÕLLUÄÄR ETKÜ tõuraamatuja aretusosakonna juhataja

E

estist sõitis kaugele maale seitsmeliikmeline delegatsioon, kuhu kuulusid Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu nõukogu esimees Aavo Mölder ning tegevaparaadist Tanel Bulitko, Peeter Padrik, Tõnu Põlluäär, Elen Haasmaa, Aive Sonets ja Andres Leesmäe.

Programm oli koostatud nii, et üheksa päeva jooksul külastasime üheksat piimafarmi ning kahel päeval toimus konverents.

Eestlased pääsesid organisatsiooni juhtima Maailmakonverentsi päevakavas olid ettekanded Austraalia piimatõugudest, genoomselektsioonist, mitmetest projektidest ning uuringutest Austraalias ja väljaspool seda. Ettekanded olid aktuaalsetel teemadel, kuna

uuringuid kõikidele tõugudele tehakse üle maailma.

Omapärane ettekanne oli saksa professoril Georg Thalleril, kes andis ülevaate bioloogilisest mitmekesisusest Euroopa punaste tõugude hulgas. Projekti kutsuti osalema ka eestlasi, kuid meie loobusime, kuna maaeluministeeriumil ei olnud tol hetkel omaosaluseks vahendeid. Saime teada, et projekt on avatud ja võimalusel osaletakse seal ETKÜ rahalisel toel. Hästi kõnekad olid Austraalia noorteadlaste ettekanded aretusväärtuste ja genoomhinnete võrdlemise teemadel.

Austraalia farme tutvustavates andmetes on kindlal kohal sademete hulk ning info, millisest veekogust varuti niisutamiseks vett.

Viimane ERDB koosolek Eestis oli 2008. aastal ja nüüd ongi viimane aeg meie arengud ette näidata. IRDBFi konverentsi korraldamine on meile aga esmakordne ja väga suur väljakutse.

Piimatootmine on võtmesektor

Eesti delegatsioon punase karja maailmakonverentsil: vasakult Aavo Mölder, Andres Leesmäe, Aive Sonets, Tanel Bulitko, Peeter Padrik, Elen Haasma, Tõnu Põlluäär.

Toimus ka kaks paneeldiskussiooni. Ühes neist osales Tanel Bulitko. Teemaks oli “Kuidas säilitada mitmekesisust, sel ajal kui aretus toimub toodangu eesmärke silmas pidades”. Arutleti selle üle, millised on aretusühingute eesmärgid punase tõu säilitamiseks ja aretamiseks oma kodumaal.

Teise päeva seminari kavva mahtusid Euroopa (ERBD) ja maailma (IRDBF) punaste tõugude föderatsioonide koosolekud, kus arutleti edasiste tegvussuundade üle, parandati ja täiendati põhikirja ning valiti organisat-

sioonile uued juhid. Paradoksaalsel moel juhib mõlemat organisatsiooni Saksamaa angli tõu president Christina Paulsen Schlü­ter, kellel Schleswig-Holsteini liidumaal oma angli kari pidada.

Rahvusvahelise organisatsiooni viieliikmelisse juhatusse valiti Tanel Bulitko ja Euroopa ühenduse asepresidendiks siinkirjutaja. Mõlemal koosolekul arutleti ka järgmiste rahvusvaheliste konverentside korraldajamaade üle. Selgus, et mõlemad koosolekud korraldab lähiaastail Eesti – ERDB oma 2020. aasta märtsis ja IRDBFi oma 2022. aasta suvel.

Piimatootmine on Austraalias tähtsuselt kolmandal kohal lihaveise- ja teraviljakasvatuse järel.

Kokku on riigis 5700 piimafarmi ning 1,561 miljonit piimalehma keskmise toodanguga 6070 kg lehma kohta aastas.

Austraalia on ka märkimisväärne piimatoodete eksportija, neljas kogu maailmas. Enam läheb riigist välja juustu ja mitmesuguseid pulbritooteid. Neist umbes 35 protsenti liigub Hiina, 16 Jaapani ning 20 Aasia riikide turgudele.

Austraalias peetakse kaht punast tõugu: illawarra ja austraalia punane. Esimene neist on enam arenenud äärširi, šorthorni ja punasekirju holsteini abil, teine aga euroopa punaste tõugude kasutamise kaudu. Ilmselgelt jõuavad need kaks tõugu tulevikus ühe nimetaja alla, kuna ka aretuse eesmärgid ühtlustuvad: pikaealisus, iseloom, poegimiskergus, tootlik iga, so-

Illawarra tõugu lehmad värskendavad

bivus klimaatilistesse tingimustesse.

Mõningal määral aretatakse šviitsi ning äärširi tõupuhtaid veiseid. Mõned huvilised tegelevad ka ristamisega, kasutades kolme tõu meetodit. Üheksast piimafarmist kolmes aretati illawarrat, neljas austraalia punast, ühes puhtatõulisi

L O OM AK A S VAT US

Nr 4 (78) 18. aprill 2019

TÕNU PÕLLUÄÄR

l

M A A M A J A N D U S 11

Agressiivne nakkus liigub farmist farmi Sel varakevadel elasid paljud Eesti veisekarjad üle veiste respiratoor-süntsütsiaalviiruse puhangu ja seda tihti väga ägedal kujul. Oht pole möödas ka praegu.

HARLES KAUP VTA loomatervise osakonna juhataja

V

end joogiveega.

ääršire ja vahelduseks näidati ka üht suurt holsteini karja.

Piimaveiste jõudluskontrollis osaleb vaid 45% lehmadest. Samas karjad on suured. Väikseima lehmade arvuga karjas, mida nägime, oli 180 lehma ning suurimas 1800 (HF kari). Lehmade tarbeks oli firmades maad 165– 1800 ha.

Farme tutvustavates andmetes on kindlal kohal sademete hulk ning info, millisest veekogust varuti niisutamiseks vett.

Karjamaadel ja põldudel olid vajalikud niisutussüsteemid. Oluliseks kuluallikaks nimetati vee hinda.

Teine oluline märksõna oli karjamaade kaugus lüpsikojast.

Enamasti käivad lehmad enne lüpsi kuni 2,5 km, mis omakorda vähendab piimatoodangut ning eeldab väga tugevaid jalgu. Õnneks ei ole Austraalia lehm väga suur, mis vähendab kehamassi mõju jalgadele.

Majandusarvestuses kasutati erinevaid näitajaid: piima- (liiter) ja kuivaine- (kg) kogus töö-

jõu ühiku kohta, aastase piima kogus, kuivaine kogus lehma ja hektari kohta jne.

Meile näidatud karjade lehmad olid produktiivsed, tootes 6500–9000 kg lehma kohta aastas. Ka kuivainesisaldus piimas oli keskmisel tasemel: rasvaprotsent 3,4–4,5 ja valgusisaldus 3,2–3,5 protsenti.

eiste respiratoorsüntsütiaalviirusnakkus on nakkav viirushaigus, mida iseloomustab palavik ja hingamisteede põletik. Kui tavaliselt lõpeb haigus mõne nädala jooksul tervise taastumisega, siis tänavu on see olnud väga agressiivne ja toonud kaasa loomade hukkumist.

Haigusele on vastuvõtlikud ainult veised. Kõige raskemini põevad seda ühe kuni kolme kuu vanused noorloomad.

Nakatumisest haigestumiseni kulub 2–4 päeva.

Haiguse kliinilised tunnused on palavik 40,5–41,5 kraadi, loidus, nohu, köhatamine.

Alati aga ei pruugi hingamiselundite kahjustused kliiniliselt avaldudagi.

Haiguse arenedes tekib köha, suureneb süljeeritus ja ninast eritub nõret, hingamine

on kiire ja pinnapealne, täheldatud on ka avatud suuga hingamist. Tiinetel lehmadel võib tekkida abort.

Kui tüsistusi ei teki, lõpeb haigus tavaliselt looma tervistumisega. Tänavune nakkus on aga eriti agressiivne ning on esinenud surmajuhtumeid.

Haigusekahtluse korral tuleb kohe informeerida farmi teenindavat loomaarsti.

Haiguse kulu leevendamiseks võib kasutada põletikuvastaseid ja antibakteriaalseid vahendeid.

Selleks et oma karja kaitsta, peavad loomakasvatajad eelkõige järgima rangeid bioohutusmeetmeid.

Piirata tuleb farmiga mitte seotud transpordivahendite liikumist; farmiga mitte seotud inimeste liikumine farmi territooriumil tuleb keelata; loomapidamishoone sissepääsudele tuleb panna desomatid, samuti piimaauto juhi jaoks piimaruumi uksele; igale farmikülastajale tuleb farmil anda kaitseriided ja sussid; kui loomaarst pole paikne, tuleb erilist tähelepanu pöörata tema hügieenile, sest veterinaarid liiguvad eri farmide vahet.

Need on elementaarsed soovitused, mida tuleks täita, et vältida haiguse sattumist farmi või selle levimist teistesse farmidesse.

AGRI PARTNER KUTSUB MAAMESSILE! MEIE SEEKORDSED MESSINAELAD

ASUME VÄLIALAL VP-5 / VP-8

Bonino haljasmassi kogur

Multiva otsekülvik

Kelly ketasäke

Toselli taimekaistepritsid

Peenseemne ja starterväetise külvikud

Cabe hooldusniidukid

Teraviljasorteer 15 t/h

Tenthall põhjamaa tingimustesse

Ala-Talkkari kütteseadmed

Kütusemahutid

www.agriparter.ee

www.starfeld.ee

12 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 4 (78) 18. aprill 2019