Maamajandus nr 1 (jaanuar 2019)

Parim konsulent

TIIT KOHA

JEKATERINA NÄÄLIK

VILJELUSVÕISTLUS

tähistab tänavu väikest juubelit

jagab Saaremaal soovitusi, kuidas saada kulud väiksemaks ning saagid suuremaks

ANNI ÕNNELEID

Kuidas kasvatada kanu ilma

RAVIMITETA? Viljelusvõistlus

24. jaanuar 2019 Nr 1 (75)

USALDUSVÄÄRSE PARTNERIGA SAAN ROHKEM TEHTUD! CAT RASKETEHNIKA

AS Avesco | Väljaotsa tn 1, Saue | Tel. +372 679 9260

2 M A A M A J A N D U S l P E R S O O N JUHTKIRI

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Viljakal maal tulebki vilja kasvatada 15 aasta eest tekkisid linnade ümbrusse ehituskrundid, nn põlluarendused. Rahva seas said need ruttu nimeks lollidekülad.

Nimelt ostsid kinnisvarafirmad ära linnadega piirnevaid maid, jagasid need kruntideks ning müüsid soovijatele maha.

Teame, mis sellest projektist sai pärast 2009.–2010. aasta majanduskriisi. Osa ehitisi on siiani poolikud ning hulk põllul asuvaid krunte seisab müümata, kasvatades võsa ja umbrohtu. Põllumees seda maad enam kasutada ei saa ja sellega pole ka kellelgi teisel midagi peale hakata.

See oli ajendiks, miks 2014. aastal hakati välja töötama väärtusliku põllumaa kaitse põhimõtteid. Pärast nelja-aastast arutelu anti väärtusliku põllumajandusmaa kaitsmise seaduse eelnõu suvel valitsusele üle. Seejärel läks lahti paras möll.

Kõigepealt kuulutas rahandusministeerium, et puuduvad raha ja IT-võimalused.

Maaeluministeeriumil soovitati oma seaduse jaoks ise raha leida. Seejärel tõstsid häält kinnisvarafirmad.

Eelmisel nädalal jõudis avalikkuseni ka õiguskantsleri hinnang eelnõule. Tema selgitas, et see on põhiseaduse vastane, kuna riivab liigselt omanike ja omavalitsuse õigusi.

Ei vaidlusta, et väga täpselt on vaja määrata, mis on väärtuslik põllumaa, mida sellega teha saab ja kellele jääb otsustusõigus.

Vaadates aga seda, mis on maal toimunud viimase 15– 20 aastaga, näeme järgmist pilti. Paljudel põllumaadel on muudetud sihtotstarvet, kuulutades need tööstus-, elamu- või metsamaaks. Põldude keskele on kasvanud poolvalmis-pooltühjad külad. Põllumaale on tekkinud kaevandused või muud objektid, tuule- ja päikeseenergia keskused. Osa põllumaid on võetud tee-ehituse alla ja osa ähvardab võtta Rail Baltic. Praeguseks on maaeluministeeriumi andmetel kasutusest välja läinud juba pea 15 000 hektarit väärtuslikku põllumaad.

Selles valguses olen veendunud, et Eesti viljapõlde tuleb kaitsta. Väärtuslikul põllumaal tulebki vilja kasvatada.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 1 (75) 24. jaanuar 2019

KONSULENT

TIIT KOHA

peab olema nagu perearst Pean põllumehega ühel lainel olema ja kaasa mõtlema, kuidas saada kulud väiksemaks, saagid suuremaks ja vähema töövaevaga parem tulemus, avab 2018. aasta parim konsulent oma põhimõtteid.

M

aaelu Edendamise Sihtasutuse aasta konsulendi 2018 aunimetuse pälvis taimekasvatuse, nõuetele vastavuse, töötervishoiu ja tööohutuse ning toetuste taotlemise konsulent Jekaterina Näälik Saaremaalt. nnn Missugust nõu põllumehed kõige sagedamini küsivad?

Minu põhierialaks on taimekasvatus, aga kuna olen juba peaaegu kakskümmend aastat nõustajaametit pidanud, siis on mul teadmisi kogu valdkonnast ja inimesed teavad minu poole pöörduda ka muude muredega.

Taimekasvatuse ja nõuetele vastavuse küsimustele lisaks küsitakse sagedamini ikka abi pindala- ja investeeringutoetuste saamiseks, samuti on tavainimese jaoks üsna keeruline suhelda PRIA ning teiste asutustega. Vahel nad ei teagi, millisest asutusest peaks alustama. Minu ülesandeks on siis õige asutuse ja vajalike kontaktide leidmine.

Võrreldes aastatetaguse ajaga, on suhtlus PRIAga muutunud lihtsamaks ja arusaadavamaks.

Algaastail oli Euroopa Liidu seadustest ja määrustest üsna keeruline aru saada, tihti olid need mitmeti tõlgendatavad. Nüüdseks on asjad palju selgemaks lihvitud.

Praegu toimuvad meil koos PRIA ja põllumajandusministeeriumiga koosolekud, kus selgitatakse uusi seadusi ja vaieldakse nende üle niikaua kui selgus majas. Konsulendid peavad lähtuma põllumajandustootjast ning just tema jaoks tuleb kõige õigem lahendus seadusest välja lugeda.

Meenutan ikka oma endise kolleegi, teeneka konsulendi Vello Ilvese sõnu, kes ütles, et konsulent on põllumehele nagu perearst, kes oskab igas asjas nõu anda. Meie töös on vajalik oskus inimest kuulata ja aru saada, millist nõu ta ülepea vajab. Mõni haarab kõike lennult, teisele on vaja kõike A-st ja B-st seletada.

Me tegutseme sellises väikeses kohas nagu Saaremaa, siin ei saa väga ühele teemale keskenduda, peame olema vajadusel universaalsed nõuandjad.

JANA RAND jana.rand@maaleht.ee

Tootmisse puutuvatest asjadest küsitakse, kuidas mullaproovide vastuseid lugeda, kuidas väetada mingit kultuuri, kuidas valida väetisi, mismoodi teha viljavaheldusplaani, arutame läbi väetusplaani, kuidas rohumaid uuendada, kas künda või teha otsekülvi.

Samuti uuritakse sõnnikumajanduse kohta ja mahetootjad tahavad teada, kuidas kõiki tingimusi täites saaks saake suurendada. Ega neile küsimustele paugupealt vastuseid olegi. Enamasti me arutame ja vaagime põllumehega kõik variandid läbi, et leida efektiivseim.

Laenu võtmisel arutame, kas see on ikka jõukohane, et suudaks tagasi teenida.

Kas põllumajandustootmine on aastate jooksul ka muutunud?

Traditsioonilisele põllupidamisele lisaks on viimastel aastatel hakatud rohkem tegelema aianduse ja näiteks maasikakasvatusega. Ma ise alustasin aastaid tagasi oma talus samuti maasikakasvatusega, seega on see teema üsna südamelähedane.

Peamiselt küsitakse seda, kust saada taimi, samuti uuritakse, milliseid uusi sorte on turule tulnud. Marjakasvatajate jaoks on oluline teada uusi agrotehnilisi võtteid, samuti kahjuritõrjest ja väetamisest.

Minu käest tulevad aiandusalast nõu küsima ka hobikasvatajad, kellel on mõni maasikapeenar või kasvuhoone.

Viimasel ajal kasvatatakse palju viinamarju. Sageli napib nende kasvatamise kohta teadmisi, taimed on kidurad või ei kanna vilja. Siis käin aias kohal, teen mullaproove ja püüan selgusele jõuda, milles asi.

Kogemustega põllumehed enam eriti taimekasvatusalaseid

Aasta konsulendi aunimetuse pälvinud Jekaterina Näälik on tiitli üle uhke, kuid arvab, et seda on väärt kogu nende Saaremaa meeskond.

küsimusi ei esita. Nemad tahavad pigem arutada ja oma mõtetele kinnitust leida. Näiteks tulevad uued väetiste nimekirjad ja põllumees ei tea, mis nende koostises on muutunud ja milliseid väetisi sealt valima peaks.

Siis võtame mullaproovide andmed välja ja arutame koos, mida ja kui palju sellest nimekirjast oleks vaja osta.

Samuti eelistavad kogemustega põllumehed koos konsulendiga teha külviplaane. Selliseid asju arutades tunnen end justkui usaldusisikuna.

Kust saab konsulent oma teadmised?

Ametlikult peab iga konsulent läbima aastas 24 tunni ulatuses täiendkoolitusi. Aga vaevalt on ühtki nõuandjat, kes selle mahuga piirdub. Kõikvõimalikke koolitusi ja seminare korraldatakse ülikoolide juures. Ka MES korraldab koolitusi, kuhu kutsutakse praktikuid välismaalt ja me ise käime väljaspool Eestit uuri-

Konsulendi amet on selline, et kogu aeg arened, uurid, õpid ja ka kahtled, pead olema alati sammuke ajast ees. Ning muidugi peab olema palju teadmisi, kogemusi ja ka julgust oma arvamust välja öelda.

Jekaterina Näälik

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee, 661 3356 Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Jarmo Süvaoja, jarmo.suvaoja@ekspressmeedia.ee, 5699 0792

mas, kuidas mujal on talutootmine korraldatud.

Meil on hea koostöö teadlastega. Püüame otsida värskeid uurimustöid ja minu meelest on igal konsulendil otsekontaktid teadlastega, kellelt saab operatiivselt nõu küsida.

Ja tähtis on veel see, et konsulent ei ole ju üksi – meil Saaremaa nõuandekeskuses on väga ühtne meeskond ja hea koostöö nii Saaremaa PRIA osakonna kui põllumajandusameti bürooga. Samuti on hea koostöö teiste konsulentidega üle Eesti. Aasta konsulendi aunimetust loen ka pigem meie kollektiivi ja meie põllumeeste kui enda omaks!

Kuidas konsulendid ära majandavad, kas küsijaid on piisavalt?

Enamik töötab töövõtulepinguga ja palk kujuneb selle järgi, kui paljudele konsultatsioone jagame. Nõuandeteenistust toetab Euroopa Liit ja enamasti jääb nõusaajal tasuda üksnes kümme protsenti omaosalust. Päris tasuta on kaks tundi e-PRIA pindalatoetuste nõustamist.

Investeerimisnõu küsitakse ja makstakse selle eest hea meelega, sest saadav kasu on silmaga näha. Teine lugu on siis, kui tulemust kohe ei näe ja inimene pole veendunud, kas konsultatsioonist on kasu.

Ega need tulud põllumajanduses kuigi suured ole ja põllumees on harjunud iga kulu hoolega kaaluma. Võtan mütsi maha nende ees, kes sellega on aastaid edukalt hakkama saanud.

Meil Saaremaal on eriti keerulised tingimused. Mullad on õhukesed ja saagid väiksemad, ilm aga nöögib peaaegu igal aastal.

Investeeringuid tuleb teha samas

mahus, nagu tehakse seda kogu Euroopas. See, et nad suudavad ellu jääda ja saavad pealegi veel korralikke saake, näitab, et nad on väga kõvad tegijad!

Kuidas teist konsultant sai?

Olen Kuressaares sündinud ja kasvanud ega teadnud maaelust suurt midagi. Noorena mängisin võrkpalli. Kui maamehega abiellusin, sattusin tallu elama. Meil oli 40 hektarit maad ning tegelesime algul kartuli- ja ristikuseemne kasvatusega. Üheksakümnendate keskel käis meil külaline Rootsist, kes soovitas hakata maasikakasvatusega tegelema. See tundus ahvatlev ning otsustasime proovida.

Lõime marjakasvatajate ühistu ja kasvatasime maasikaid neljal hektaril. Marjakasvatusalaseid teadmisi käis meile jagamas maaülikooli teadlane Kadri Karp. Tema soovitas mul minna õppima, et saaksin hakata teisi õpetama.

Lõpetasin algul Olustveres agronoomia ja seejärel TÜ Türi kolledžis keskkonnateaduse eriala. Sellest kõik pihta hakkaski.

Tegelikult on konsulendiks saamine väga pikk protsess. Konsulendi amet on selline, et kogu aeg arened, uurid, õpid ja ka kahtled, pead olema alati sammuke ajast ees. Ning muidugi peab olema palju teadmisi, kogemusi ja ka julgust oma arvamust välja öelda.

Meie töö on väga põnev, ükski päev ei sarnane teisega. Kui saan tagasisidet, et minu soovitused on aidanud kellelgi suuremaid saake saada või investeeringutoetus on rahastatud, siis on rõõmu palju. Ühesõnaga – naerame ja nutame põllumehega koos.

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

UUDISED

Nr 1 (75) 24. jaanuar 2019

Maaelumesside kalender täieneb Põllumeeste messikalender läheb tihedaks: lisaks Maamessile toimub sügisel pealinnas Maalehe Mess ja Tartus Eesti Põllumajanduse Aastanäitus.

MAALEHE MESS n Maaleht korraldab oma messi koos Eesti Näitustega 26.–28. septembrini Tallinnas. “See on kaasaegsete ja mitmekesiste võimalustega keskus, mis võimaldab luua maa­ ettevõtjate ja maaelu edendajate vahel otsekontakte, annab sünergiat erinevate meediakanalite ning meediumide vahel ja koondab suurt turgu,” ütles Maalehe peatoimetaja Andres Eilart.

Tema sõnul on Eestis vajadus messi järele, kus maaettevõtjad, maamajandajad ning kõik seonduvad ärid saaksid senisest paremini otsekontakte, kiireid vastuseid oma küsimustele ja mis koondaks messi–meedia vahelise ekspertiisi ning sünergia.

Maalehe mess on praktiline, kuna pakub suhtlust B2B (business to business ehk ettevõttelt ettevõttele) suunal, kasulikke otsekontakte, tutvustab uusi ja efektiivseid lahendusi.

“Kajastame ja turundame messi kõikides oma kanalites ja eriväljaannetes, mis on ühtlasi Eesti suurimad,” lisas Eilart.

EESTI PÕLLUMAJANDUSE AASTANÄITUS n Eesti Põlluma-

janduse Aastanäituse ehk EPA korraldab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) 31. oktoobril ja 1. novembril Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Nagu selgitas EPKK juht Roomet Sõrmus, on messi eesmärk pakkuda efektiivset äri- ning teabekeskkonda põllumajandussektoris aktiivselt tegutsevatele ettevõtjatele. “Oleme lähtunud oma liikmete ettepanekutest ja soovidest,” selgitas Sõrmus. Tema kinnitusel on EPA sünni juures olnud Eesti juhtivad põllumehed ja põllumajandussektorile teenuseid pakkuvad ettevõtjad.

Töögrupp on koos käinud aasta aega. “Selle sündmuse loovad sektoris tegutsevad ettevõtjad ise vastavalt oma vajadustele,” lisas ta. Messi võtab kokku lõikuspidu.

MAAMESS n Nagu ikka, toimub ka kevadine Maamess 25.–27. aprillini.

Esimese põllumajandusteemalise messi korraldas AS Tartu Näitused 1993. aastal. Maamessi raames peetakse 27. rahvusvaheline põllumajandusnäitus, 25. rahvusvaheline puidutöötlemisja metsandusnäitus, 25. toidumess ning 21. aiandusnäitus.

Maaleht

l

M A A M A J A N D U S 3 LII SAMMLER

K ALENDER

Rahvusvahelised põllumajandusmessid veebruaris nn 1.–3. – CTR, põllumajandus­ mess, Varssavi, Poola nn 5.–7. – AgroFarm, rahvus­ vaheline tõuaretuse näitus, Moskva, Venemaa nn 8.–10. – Paracelsus Messe, Wiesbaden, Saksamaa nn 12.–14. – Sinaval-Eurofishing, rahvusvaheline kalandusmess, Bilbao, Hispaania nn 13.–16. – Biofach + Vivaness, maailma juhtiv mahe­toodangu müügi mess, Nürnberg, Saksamaa nn 14.–16. – MILA, põllu­ majandusmasinate näitus, Malmö, Rootsi nn 15.–17. – Ferma, rahvus­ vaheline looma- ja linnu­ kasvatuse mess, Łódź, Poola nn 19.–21. – Agro Animal Show, rahvusvaheline loomakasva­ tusnäitus Grain Tech Expo ning rahvusvaheline teraviljakas­ vatustehnoloogia ja teravilja­ tööstuse mess, Kiiev, Ukraina nn 19.–21. – HortiContact GO, katmikaianduse mess, Gorinchem, Holland nn 20.–24. – Agra, rahvusvaheline põllumajandusnäitus, Plovdiv, Bulgaaria nn 21.–23. – CIMAG – rahvusva­ heline põllumajandusmasinate näitus, Silleda, Hispaania nn 21.–24. – Tier & Technik – rahvusvaheline loomakasvatu­ se ja põllumajandusmasinate mess, St. Gallen, Šveits nn 27. veebruar – 2. märts – GAST – rahvusvaheline toidu­ mess, Split, Horvaatia nn 23. veebruar – 3. märts – SIA, rahvusvaheline põllumajandu­ se show, Pariis, Prantsusmaa

Viimastel aastatel on viljelusvõistluse juurde käinud ka võitjate õppe- ning preemiareisid.

Pildil uurivad Eesti viljelejad Inglise kolleegide põlde.

Väike juubel – tänavu tuleb 15. viljelusvõistlus Uus viljelusvõistlus on ees ootamas. Kuna seekord tuleb juba 15. mõõduvõtmine, on ka plaanid suuremad.

N

agu kolmel eelmisel aastal, on tänavunegi viljelusvõistlus kolmevõistlus. Iga kultuuri võitjad selguvad kolme ala – saagikuse, kvaliteedi ning tulukuse kokkuvõttes.

Reeglid on sarnased eelmiste aastate omadega. Registreerumise lõppkuupäev on 1. juuni, põllu suurus minimaalselt 10 ha, saak mõõdetakse võist-

leja juures põllul ning võetakse ka mullaproovid. Kokkuvõtete tegemiseks on ekspertidel vaja põlluraamatu väljavõtteid ning maa katastriüksuse numbrit.

Paremaks analüüsiks soovime saada ka põllukaardid kõikidelt põldudelt koos saagi määramise kohaga ja mullaproovide võtmise kohtadega. Samal põhjusel küsime kõikidelt osalejatelt ka kombaini saagikuse kaarte. Märtsis on plaanis kutsuda kokku kohtunikud ja teha neile koolitus.

Jooksev info ning registreerumisvorm pannakse tänavu taas ka viljelusvõistluse kodulehele viljelusvoistlus.ee.

Viljelusvõistlus

Tänavu tuleb nisupõldudelt lisaks tavaproovile võtta kolmekilone proov, millest saab teha küpsetuspätsi lõpukonverentsiks, et näha, kui hea saiajahu võistlejate vili andis. 2019. aasta kultuuride võitjad sõidavad õppereisile Bayeri tehasesse.

Lisaks tava-viljelusvõistlusele kuulutame välja ka viie aasta külvikorravõistluse. Eesmärk on suurim tulukus samalt põllult eri kultuuridega viie aasta summana 20. juubeliaastaks.

Lõpukonverents tuleb taas novembri lõpul, parima asukoha otsingud käivad.

LII SAMMLER

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA 1x3000 kantimispink

NOVA TB-40 sikemasin

Tugeva konstruktsiooniga kantimispink laiusega 3000 mm.

Lõugade maks. avamine 42mm.

Nova TB-40 elektriline sikemasin on mõeldud nõudlikuks kasutamiseks professionaalidele. Kaasas 4 rullipaari. Võimas kolmefaasiline 2,2 kW mootor. Tugev konstruktsioon. Töökindel. Uusim tehnika. Masina käivitamine ja seiskamine toimub pedaaliga. See on profi tööriist intensiivseks kasutamiseks.

Maks. töölaius: 3000 mm Maks. paksus: 1 mm Maks. painutusnurk: 135° Kaal: 900 kg

HIND:

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 2200 W Töötlemissügavus: 160 mm Maks. paksus: 4 mm Pikkus: 1550 mm Laius: 510 mm Kõrgus: 1170 mm Kaal: 345 kg

3427,42 € (KM 0%)

HIND:

NOVA SJ-305 minivaltspink

HIND:

112,10 € (KM 0%)

2814,52 € (KM 0%)

NOVA BDS-9 lihvpink

Nova SJ-305 on kvaliteetne minivaltspink. Lihtne liigutada ja viia lattu tagasi, kui töö on tehtud. Ei võta palju ruumi. Saad kvaliteetse ja käepärase tööpingi, millega teed korralikult erinevaid valtsimisi.

Maks. töölaius: 305 mm Maks. paksus: 0,8 mm Rullide läbimõõt: 25,4 mm Maks. painutusnurk: 360° Kaal: 14 kg

NOVA MB-103.3 paksusmasin/kujufreespink

350,81 € (KM 0%)

KoneitaCom Estonia OÜ: Kontori ja esitlusruumi aadress Helgi tee 2, 75312 Peetri alevik Rae vald, Harjumaa

HIND:

959,68 € (KM 0%)

NOVA BS-800 puidulintsaag

Suurepärane abiseade kõigile, kes töötavad puidu või metalliga. Nüüd on lihvimine uskumatult lihtne ja käepärane. Ühes ja samas seadmes on nii lint- kui ketaslihvimise võimalus. Lintseadme peenreguleerimine.

Lindil on kiirvabastus, lindi vahetamine on eriti kiire ja lihtne. Valatud korpus - tugev ja vastupidav konstruktsioon. Alus standardvarustusega kaasas. Standardvarustusega kaasas ka vastupidav ja stiilne töölaud ketaslihvimiseks, mida on võimalik eri nurkade alla seada. Kiire ja lihtne lindi- ja kettavahetus. Kaasas lihvketas ja lihvlint (P80).

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 750 W Mootor: 1400 p/min Lihvlindi suurus: 150 x 1220 mm Lihvlindi kiirus: 340 m/min Lihvketta suurus: 230 mm Laua kalle: 90° - 45° Kaal: 60 kg HIND:

MB-103.3 on uus ühildatud paksusmasin/ kujufreespink, millega freesid näiteks erineva profiiliga põrandaliistud mõne hetkega. Eriti lihtne terade vahetamine. Kõik vajalik masinaga kaasas, lisaks 12 terast koosnev kujufreesikomplekt. Standardvarustuses tugev alus, millega on kaasas reguleeritavad kummikattega käpad. Vibratsioonivaba käik.

Freesimisel manuaalne etteanne, paksusmasinal automaatne ettenihe. Täppisreguleering seaderattaga.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1500 W Mootor: 5000 p/min Terade arv: 3 Maks. höövelduse laius: 330 mm Maks. kõrgus: 150 mm Tolmukoguri liides: 100 mm Laua suurus: 450 x 358 mm Kaal: 120 kg

NOVA BS-800 on see õige, kui vajad suurt saagimisvõimsust. Kvaliteetsed ja tugevad piirikud, tänu millele saed täpselt. Võimas 5,5kW mootor tagab, et jõudu masinal piisab. Kaal lausa 525 kg, mis näitab, et see pink on tugev ja vastupidav ning mõeldud pidevaks kasutamiseks professionaalidele.

Kallutatav laud, vastupidavad laagrid, võimas mootor, puruimuriliides, turva- ehk mikrolülitid ustel jms.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 5500 W Mootor: 1450 p/min Tera kiirus: 1080 m/min Tera suurus: 5610 x 19-50 mm Maks. saagimisvõimsus: 470 mm Lõikevõimsus/ sügavus: 800 mm Laua suurus: 900 x 700 mm Laua kalle: 0-45° Kõrgus: 2500 mm Kaal: 525 kg HIND:

Ladu asub meil Soomes Rullatie 6 60510 Seinäjoki Soome

4193,55 € (KM 0%)

KONTAKT: Ivo Ilustrumm Tel 53 066 059 Ivo.Ilustrumm@koneita.com

NOVA R3 sälkamismasin Sälkamismasin R3 - soodne masin torude sälkamiseks. Lihtne ja kerge kasutada. Sellega toruliidete tegemine on kiire ja vaevatu.

Ainult head ja õnnestunud sobitused. Sobiv torudele 1 - 1/2”, 2”.

Kaal 16 kg.

HIND:

181,45 € (KM 0%)

NOVA SBC420 liivapritsi kapp DeLuxe NOVA SBC420 liivapritsi kapp on tippkvaliteediga profimudel tööstuslikuks kasutuseks. See mudel on varustatud kahepoolsete ustega ning avatava ülakaanega. Siseruumi valgustus. Töötab jalglülitiga. Käsitsemine lihtne ja ohutu. Keskkonnahoidlik. Kaasas kvaliteetsed kummist/vinüülist kaitsekindad. Sees mahukas tööruum. Kahepoolsed uksed ning avatav ülakaas hõlbustavad puhastatavate seadmete paigutamist masinasse.

Siseruumi valgustus kahe luminofoorlambiga. Standardvarustuses klaasi kaitsekiled (5 tk) ja lampide kaitsekiled (5 tk).

Rõhk: 3,45 - 8,6 bar (50 - 125 PSI) Pikkus: 900 mm Laius: 1300 mm Kõrgus: 1700 mm Kaal: 125 kg

HIND:

883,06 € (KM 0%)

4 M A A M A J A N D U S l P O L I I T I K A

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 1 (75) 24. jaanuar 2019

PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS: kuhu soovime jõuda aastaks 2030?

Mitukümmend organisatsiooni ja mitusada inimest arutas mullu põllumajanduse, kalanduse ning toidutööstuse tuleviku üle, mille tulemusena peaks tekkima põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030.

P

õllumajanduse ja kalanduse arengukava (PõKa) väljatöötamine algas mullu 26. veebruaril toimunud avakoosolekuga, järgnesid arutelud töögruppides. Arengukava väljatöötamist veavad maaeluministeerium ja keskkonnaministeerium.

Tegu on põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavaga, kuid käsitlemist leiavad ka maaeluga, keskkonnahoiuga, laiemalt ettevõtluse ja innovatsiooniga, energeetikaga, tervisega, teaduse ja haridusega seotud küsimused.

Kolm korda on koos käinud juhtkomisjon, millel on 28 liiget eri organisatsioonidest. Alanud on ka arengukava mõjude, sh keskkonnamõjude hindamine ja arengukaval põhinevate programmide koostamine.

ILLAR LEMETTI maaeluministeeriumi kantsler

PõKa esimene tööversioon saadeti kõigile huvipooltele kommenteerimiseks laiali juunis, teine täiendatud versioon jõudis juhtkomisjoni lauale detsembris.

Edasine ajakava näeb välja järgmine. Jaanuaris toimub metoodika täpsustamine rahandusministeeriumi ja riigikantseleiga. Veebruaris koostatakse PõKa seletuskiri, mõjude eelhindamise ja kaasamise aruanne.

Märtsis-aprillis toimub arengukava mitteametlik kooskõlasta-

mine riigikantselei ja ministeeriumidega. Juulis-augustis tuleb kesk­konnamõjude aruande kooskõlastamine ja arengukava kooskõlastamine ministeeriumide ja riigikantselei ning teiste osapooltega.

Järgneb arengukava kinnitamine vabariigi valitsuse korraldusega.

Milleks on uut arengukava tarvis?

Nagu möödunud aasta alguses maablogis (https://maablogi. wordpress.com/2018/02/27/eteesti-toit-oleks-noutud-ja-maalhea-elada-ehk-milleks-meile-poka/) kirjutasin, annab koostatav arengukava meile visiooni ja arengusuunad aastani 2030.

Sõnastame tulevikukirjelduse, mida hakata ellu viima. Sõnastame dokumendi, millele saaksid tugineda edaspidised otsused, sealhulgas meie vaated Euroopa Liidu ühisele põllumajandus- ja kalanduspoliitikale.

Selleks et põllumajandus ja kalandus ning toidutööstus ja maaelu edeneksid, tuleb oma panus anda eri osapooltel: riigil seadusandjana; poliitikutel väljatöötajana, teatud tugiteenuste pakkujana ja turul õiglase konkurentsi tagajana; teadus- ja haridusasutustel uute teadmiste

loojana ning järelkasvu koolitajana, esindus- ja erialaorganisatsioonidel oma huvide sõnastajana ning kaitsjana ja ühistegevuse edendajana.

PõKa sätestab riigi ülesanded eesmärkide saavutamiseks. Erasektori ees seisvad ülesanded ja spetsiifilisemad eesmärgid pannakse kirja sektori esindusorganisatsioonide eestvedamisel koostatavates arengudokumentides. Põllumajandus-kaubanduskoda ja teised organisatsioonid on selle tööga juba alustanud.

Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada Sellise visioonini jõuti juba arengukava väljatöötamise algul ning seda sõnastust on sektori esindajad päris tihti kasutatud ka intervjuudes ja kirjutistes.

Eesti toit on hinnatud, kui see on kvaliteetne, kontrollitud päritoluga, ohutu, toodetud Eesti toidutootmise traditsioone järgides, tagab toidutootjatele piisava sissetuleku, on toodetud keskkonda hoides, on tarbijale täisväärtuslik ja kui selle järele valitseb kõrge nõudlus nii kodukui ka välisturgudel.

Maal on hea elada, kui seal on hästi tasustatud tööd ja atraktiivne elukeskkond, sobivad

transpordiühendused, toimiv koolisüsteem, kiire internet ja arenenud teenuste ning sotsiaalsed võrgustikud, kui kultuuripärand, keskkond ja elurikkus on hoitud.

Põllumajandus- ja kalandussektori ning toidutööstuse ettevõtted, aga samuti nende esindus- ja erialaorganisatsioonid on Eestis teinud väga head

tööd valdkonna tasakaalustatud arengu tagamiseks.

Maailmas toimuv toob aga juurde uusi väljakutseid ja seetõttu on aeg-ajalt oluline püüda vaadata tulevikku, seada sellest lähtuvaid eesmärke ning leppida kokku uued ülesanded ja tegevused. Seda me kõik arengukava koostades olemegi püüdnud teha.

Rabe Field Bird SP-2

töölaius 5,0 m ketas 560 mm topelt U-valts transport-sillavedrustus 38 700 € + km

Rabe Combi Digger töölaius 3,5 m

poltkivikaitsega mudel 7990 € + km hüdropneumaatilise kivikaitsega mudel 14 900 € + km

Tehnika müük: Kalev Kuusik / tel 521 1988

Vaido Soosaar / tel 509 2247 Karmo Karrik / tel 506 0545

Varuosad / tel 527 3109 Hooldus / tel 529 9007

POLIITIKA

Nr 1 (75) 24. jaanuar 2019

RAIVO TASSO

Uues arengukavas selgitatakse, kuidas peaks välja nägema nii põllumajanduse kui kalanduse tulevik.

l

M A A M A J A N D U S 5

Mida tehakse põllumajanduse ja kalanduse edendamiseks?

TARK JA SÄÄSTLIK PÕLLUMAJANDUS, OHUTU TOIT nnTehakse rohkem valdkonna kutse- ja kõrghariduse reklaamimiseks. nnJätkatakse ettevõtete ja haridusasutuste koostöö arendamist. nnSuurendatakse rakendusuuringute, sh sordiaretuse rahastamist. nnSoodustatakse karjatervise programmide väljatöötamist ja rakendamist. nnJärelevalve hakkab senisest enam tuginema riskihinnangutele. nnElurikkuse suurendamiseks ning vee ja mulla hea seisundi säilitamiseks kasutatakse ning toetatakse seda soodustavaid tootmispraktikaid. nnEdendatakse looma- ja taime­ haiguste seire-, ennetusja tõrjemeetmeid. nnAvaldatakse regulaarselt taime- ja loomatervise ning loomade heaolu ülevaateid. nnEnam tegeldakse avalikkuse informeerimisega põllumajanduse mõjudest keskkonnale. Seeläbi peaks suurenema sektori usaldusväärsus avalikkuse silmis. nnSektorit julgustatakse rakendama vabatahtlikke riskide juhtimise ja tõrjekavasid taime- ja looma­ tervise valdkonnas. nnVõetakse kasutusele tarbijatele suunatud vabatahtlikke märgi­ seid, mis viitavad kõrgemate loomatervise ja heaolu standar­ dite rakendamisele.

KESTLIK TOIDUTOOTMINE JA MAAELU nnJätkatakse investeeringuid keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõttu ja maaparandusse. nnPõllumajandus- ning toidusektori ja maaettevõtjate kapitalile juurdepääsu parandamiseks võetakse kasutusele rohkem finantsinstrumente. nnSeemnete sertifitseerimisega seotud toimingud antakse üle erasektorile. nnTöötatakse välja programm loomade geneetilise ressursi säilitamiseks, jätkatakse kohalike ohustatud tõugude propageerimist. nnAstutakse samme põllumajandustootmise mitmekesisuse säilitamiseks. nnSoodustatakse mahetoidu kasutamist lasteasutustes. nnToidutööstuses soodustatakse tootearendust, tootmistehnoloogiate uuendamist, ressursitõhusust. nnSenisest enam pööratakse tähelepanu riskijuhtimisele, kasvab ettevõtjate roll riskijuhtimises. nnJätkatakse ühistegevuse toetamist ja investeeringute soodustamist. nnJätkatakse eksporti toetava Eesti toidu kuvandi kujundamist ja tutvustamist ning eksporditurgude otsimist. nnViiakse ellu toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava. nnTegeldakse kohalike turgude ja lühikeste tarneahelate arendami-

sega ning ebaausate kauplemistavade piiramisega. nnAstutakse samme toidukadude vähendamiseks. nnVõetakse kasutusele meetmed maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklikuks arendamiseks. nnMaaelupoliitikat koordineeriv roll antakse maaeluministeeriumile.

KALANDUS nnOptimeeritakse paremini püügikoormust. nnVähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile, tuleb toetada püügivahendite valiku suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) vähendamist. nnToetatakse harrastuskalapüügile vajaliku infrastruktuuri rajamist ja informatsiooni andmist. nnSoodustatakse keskkonna­ säästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendust ja tehnoloogiat ning liikudes väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. nnToetatakse neid ühisinvesteeringuid ja algatusi, millega saavutatakse mastaabisääst ja konkurentsieelised. nnSoositakse uute turgude leidmist, et vähendada võimalikke riske praegustel peamistel sihtturgudel ja leida toodetele uusi tarbijaid.

Allikas: PõKa

2019. a I poolel korraldab Räpina Aianduskool järgmised kursused:

Pakume Venemaal toodetud kvaliteetset põllumajandustehnikat: Randaal Dominanta Hind alates 23 500 € UUDISTOODE! Kultivaator Sprint Hind alates 29 500 €

Universaalhaagis Gigant.

Saadaval 15-, 20- ja 25tonnise kandevõimega.

Mahutavus kuni 90 m3, mahalaadimine esilükandseina abil, milleks kulub 3 min.

Võimalus paigaldada tagaluuk 3 m3, sõnnikulahutaja vaheseinaga, viljalaadimistigu, kõrgendused, ported võimalik tellida roostevabast terasest.

Kultivaator Sprint 10 ja 13 m töölaiusega. Eellibisti, 4 rida S-piisid, hanijalg piiotsikud, tandem varbrullpakker, veojõu vajadus 200–240 hj.

Järelveetav randaal Dominanta. 610 mm ketas, keerdvedru kivikaitse, erinevad pakkeri variandid. 3–7,2 m töölaiusega.

Veojõu vajadus alates 140 hj.

Universaalhaagis Gigant Hind alates 36 000 € UUDISTOODE! Pneumokülvik Bõstritsa Hind alates 12 800 € Pneumokülvik Bõstritsa. Lihtsa ehituse ja soodsa hinnaga külvik, mis sobib peenseemnete, tera- ja kaunviljadega samaaegselt mineraalväetiste külviks.

3 varianti seemendeid. Saadaval 3, 6 ja 7,2 m töölaiusega masinad. 6 m külviku veojõu vajadus 100 hj.

www.tehagro.eu

Müük ja konsultatsioon: tel 5567 8618, e-post: tehagroou@gmail.com

OSALEJALE TASUTA

Rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi vahenditest tegevuse “Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine” raames.

Kursuse nimetus Kodulehe loomine väikeettevõtjale Fototöötlus visualiseerimiseks AutoCAD aiakujundajale Raietöölise koolitus 3. taseme kutseeksamiks ettevalmistamine Lapse-õpilase tugiisiku koolitus Vähemlevinud ja perspektiiviga köögiviljade kasvatus ning kasutus ja töötlus Hoolduskoristuse teostamine ja tõhustamine Pulmafloristika Puittaimede vegetatiivne paljundamine Floristika algõpe Viljapuude lõikamine, tüvede ravimine ja noore puu ümberpookimine Tekstiilide korrastamine, hooldus ja säilitamine Õitsvate põõsaste lõikamine Viljapuude lõikamine, tüvede ravimine ja noore puu ümberpookimine Leinafloristika Portfoolio koostamine InDesignis AutoCAD 3D Viljapuude lõikamine, tüvede ravimine ja noore puu ümberpookimine Kodukoristusteenuse pakkumine Viljapuude lõikamine, tüvede ravimine ja noore puu ümberpookimine Vesi ja koristusained – kemikaalide osakaalu vähendamine puhastusteeninduses Puud ja põõsad linnahaljastuses

Maht tundides

Toimumisaeg

40 40 40 90 48 32 40 48 24 48 24 40 24 24 34 40 40 24 32 24 24 24

29.01–26.02 01.–22.02 01.–23.02 04.–15.02 07.02–12.04 15.02–24.05 21.02– 21.03 25.02–13.03 28.02–02.03 06.– 21.03 08.03–05.04 09.–24.03 14.–16.03 15.08 –12.04 18.– 21.03 22.03– 12.04 22.03– 13.04 27.– 29.03 28.03– 18.04 04.–06.04 25.04–09.05 29.05– 05.06

Toimumiskoht

Vastseliina

Valgamaa

Virumaa Põltsamaa

Saaremaa

OSALEJALE TASULISED Kursuse nimetus Vitspunumine Maasikakasvatajate algkursus Vaarikakasvatajate algkursus Viinamarjakasvatus

Maht tundides

Toimumisaeg

Osalustasu

14 8 8 40

15.–16.02 09.05 10.05 20.09.2019 – juuli 2020

75 € 50 € 50 € 140 €

Kui kursuse toimumiskohta ei ole märgitud, siis toimuvad kursused Räpina Aianduskoolis, Pargi 32, Räpina. Registreerimine kursusele lõpetatakse 3 tööpäeva enne kursuse algust või õppegruppide täitumisel. NB! Vajalik eelregistreerimine. Täpsem info ja kursusele registreerimine kooli kodulehel www.aianduskool.ee või tel 796 1549; 5346 1209

6 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 1 (75) 24. jaanuar 2019

SHUTTERSTOCK

Aastad pole vennad, mullad pole õed

Kahe viimase aasta viljelus­võistluse kogemused pakuvad suurepärast tõendust mõlemale pealkirjas öeldud väitele.

ALAR ASTOVER Eesti Maaülikooli professor

PRIIT PENU Põllumajandusuuringute Keskuse teadur

K

esistel taimekasvuaastatel kurdab enamik põllumehi, et toimeta kui hästi tahes, tulemuse määrab peaaktsionär ehk ilm.

Samas ei sõltu saak ainuüksi taevastest sisenditest, vaid ka mullast. Kahe möödunud äraspidise aasta tulemused tõid reljeefselt esile ilma ja mulla koosmõjude mitmekesisuse. Ülemöödunud sademeterikkal aastal olid viljelusvõistluse põldudel peamiselt parasniisked ja kuivemad mullad. Kui 2017. aastal moodustasid kuivemapoolsed rähkmullad põldudest viiendiku, siis möödunud aastal neid peaaegu konkurentsi ei jäänudki – 2018. aastal oli võrreldes varasemaga mitu korda suurem märgade gleimuldade osa. Kahekümnest põllumassiivist 17 olid kuivendatud.

Mullu olid kõige rohkem esindatud leostunud ja leetjad mul-

lad. Neid loetakse Eesti parimateks ja nad on ilmastiku kapriiside suhtes vähem tundlikud.

Muldade niiskusrežiimi eripärade ja ilma koosmõju on kahel viimasel aastal võistluspõldude valiku suures osas ette ära määranud. Arvestada tuleb, et osalemiseks kirjapanek toimub poole distantsi pealt siis, kui ilma ja mulla koostoime on juba osalt ilmnenud. Kui maratoni esimene pool on hästi läinud, antakse põld võistlusele üles, ja kui distantsi teises osas rekordit ei paista, kiputakse katkestama. Nii jõuavad lõpusirgele ja järelduste tegemiseks andmed enamasti põldudest, kus ilma–mulla koostoime konkreetsel aastal taimekasvuks ja põllutöödeks kõige sobivamaks osutus.

Kuna väetamine ja taimekaitse on kõigil osalistel (v.a mahepõllud) rekordsaakide eesmärgile vastavalt intensiivseks ja üsna

Ka viletsa ilmaga aastal saab häid tulemusi saavutada, küll aga mitte igal mullal.

võrdväärseks kohandatud, määrab saagikuse pigem tööde oskuslik ajastus vastavalt ilma ja mulla tingimustele. Üldistuste tegemiseks ning parima taimekasvataja, viljelustehnoloogia või mulla valikul annaks ülimalt väärtuslikku teavet katkestanud osaliste tulemused. Hetkel pannakse kõik mängu üheaastase võidu nimel, ent kindlasti näitaks põllumehe teadmisi ja oskusi ning ühe või teise mulla võimekust palju õiglasemalt mitmeaastase külvikorra võrdlus. Selline võistluse lisakategooria võimaldaks välja selgitada kümnendi või sajandi taimekasvataja.

Väetamist tasuks diferentseerida Möödunud kahel aastal on, hoolimata suurtest erinevustest mulla liikide jaotuses, võistluspõldude keskmine boniteet olnud võrdne, 47 hindepunkti, mis märgatavalt ületab Eesti keskmist. See näitaja ainuüksi pole piisav, et hinnata riske ning konkreetse põllu ja mulla sobivust ühe või teise kultuuri kasvatamiseks. Arvesse tuleb võtta palju teisi tegureid.

Kas viljelusvõistlejad võtavad mulda ja tema näitajaid arvesse?

Võistluspõllu valikul on tõenäoliselt muld ja selle koostoime ilmaga määrav olnud. Väetisnor-

VÕRDLUS

Muldade levik (%) maa boniteet Eesti Alar Astover, EestijaMaaülikooli professor; Priit Penu, Põllumajandusuuringute Keskuse põllumaa ja viljelusvõistluse põldude võrdluses teadur

Mullarühm

Eesti Viljelusvõistlus Viljelusvõistlus keskmine 2017 2018

Rähkmullad (tähis mullakaardil K) Leostunud/leetjad muld (KI ja Ko) Näivleetunud muld (LP) Gleimullad (G) Madalsoo muld (M) Muu Maa boniteet (hindepunkti)

11 20 1 28 33 53 21 38 15 17 4 26 8 1 3 15 4 2 40 47 47

Allikas: EMÜ

mide eristamist vastavalt mullale ei tehta. Vähemalt pole võimalik võistluspõldude valimi põhjal tuvastada seoseid mulla väetistarbe ja tegeliku väetamise vahel.

Mida suurem on konkreetse toiteelemendi sisalduse mullas (s.t väiksem väetistarve), seda väiksem võiks olla väetisnorm, ja vastupidi. Väetamisplaanid on aga jätkuvalt ainult kultuuripõhised ja mulda mitte arvestavad.

Eks see ole ette määratud võistluse eesmärgist saavutada rekord saagikuses. Kasumi ja saagi kvaliteedi arvestamine võitja selgitamisel teoreetiliselt peaks seda kitsaskohta leevendama, ent tulemustes see veel ei kajastu.

Teraviljadel jäid tavatootmises kasutatud väetisnormid järgmistesse piiridesse: N 117–172 kg/

ha, P 9–21 kg/ha, K 37–88 kg/ ha, S 0–54 kg/ha. Selle juures jäi lämmastiku üldbilanss vahemikku –48…+53 kg/ha ja fosfori bilanss kõikjal negatiivseks. Seega N ja P liigse leostumise ohtu neilt põldudelt ei tohiks olla. Saagirekordite püüdmisel on vähemalt väetamise osas osatud säilitada mõõdukus ja toimitakse vähese keskkonnamõjuga.

Lupjamise arvelt ei või kokku hoida Viljelusvõistluse põldude mullad on enamasti peamiste toiteelementidega hästi varustatud ning Eesti keskmisega võrreldes paremas seisus. Möödunud aasta põldudel fosfori- ja kaaliumipuudust ei esinenud, erandiks olid ainult üksikud mahepõllud.

Kivikoristajad AGD 18 3 18m AGD 15 3 15m

AGD 10 3 10m

Küll vääriks enam tähelepanu mulla eripärade arvestamine väetamise optimeerimisel ja külvikorra plaanimisel.

Ligi viiendik põldudest olid liiga happelised. Muldade lupjamine hakkab taas ausse tõusma ja pakutavate lubiväetiste valik on mitmekesistunud (lisandunud on granuleeritud lubiväetised, suurema fraktsiooniga lubja/dolokivi sõelmed).

Kui eelmisel sügisel lubiväetist saanud võistluspõllu mulla pH oli jätkuvalt tugevalt happeline (pH 5), peab pikalt järele mõtlema. Tinglikult – kui võistlusele tullakse tühjade rehvidega autoga (loe “liigselt happelise mullaga”), siis on parendamisruumi.

Tuleks esmalt rehvid täis pumbata ja alles siis võiks valima hakata, kas ja mitme kodaraga valuveljed alla panna. Viljelusvõistlusel osalejatest paljud kasutavad leheväetisi ja (bio)stimulaatoreid. Kahjuks pole võistluspõldude valimi põhjal võimalik välja tuua, kui suurt kasu sedalaadi “valuvelgede” kasutamine ühele või teisele osalisele on andnud.

Viljelusvõistlus ja selle osalised on jaganud väga väärtuslikku teadmist nii teadusele kui ka praktikale. Õppigem sellest kas või seda, et ka viletsa ilmaga aastal saab häid tulemusi saavutada, küll aga mitte igal mullal.

Sest aastad pole vennad ja mullad pole õed.

Nr 1 (75) 24. jaanuar 2019 l Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee

L O OM AK A S VAT US

l

M A A M A J A N D U S 7

Läti suurim broilerikasvandus otsustas loobuda antibiootikumidest

HELI RAAMETS

Inimeste tervisele mõeldes vähendatakse põllumajanduses ravimite kasutamist.

R

ohkem kui pool maailmas toodetud antibiootikumidest kasutatakse loomakasvatuses. Kui loomakasvandused kasutavad ravimeid liiga palju, võivad selle tagajärjel tekkinud resistentsed bakterid levida ka inimestele ja tekib antibiootikumiresistentsus (AMR). Seetõttu tuleks veterinaarias piirata nende antibiootikumide kasutamist, mis on kriitiliselt olulised inimeste ravis.

Terve elu terved Erinevalt levinud arvamusest ei kasutata meil kana- või seakasvatuses kasvustimulaatoreid ja hormoone, kuna see on ELis keelatud. Eesrindlikumad ettevõtted on ka antibiootikumide kasutamist kõvasti piiranud, et neist ühel hetkel üldse loobuda. Seda on teinud Riia lähistel Kekavas asuv Läti suurim broilerikasvandus.

See paikneb saja hektari suurusel maa-alal, kus asub 59 broi­ lerimaja, milles igaühes 35 000 lindu. Lisaks on seal ka 30 vanemate maja, kuna tegeldakse aretusega ja tibud on oma lindude järeltulijad. Kekavas asub ka tapamaja ja värske linnuliha tootmise tsehh. Töödeldud broileritooted, sealhulgas Eestis vähe levinud, esmalt marineeritud ja seejärel suitsutatud liha valmistatakse Riias asuvas tootmises.

“Kekava on viimaste aastate jooksul investeerinud 5,5 miljonit eurot lindude heaolusse ja bioohutusse,” selgitas ettevõtte juhatuse liige Saulius Petkevičius. Moderniseeriti kanalad ja haudejaam, juurutati karmid hügieeniprotseduurid ning lindudele pakutakse vaid parimat sööta. Sööda kasvatavad kindlad kohalikud partnerid, kes müüvad kogu saagi Kekavale.

Veterinaarid hoiavad lindudel silma peal ööpäev läbi.

HELI RAAMETS heli.raamets@maaleht.ee

Selle tulemusel on linnud tervemad ja antibiootikume polegi vaja neile enamasti anda. Pealegi on broilerite eluiga küllaltki lühike – 37 päevaga kasvavad nad 2,5 kg raskuseks ja viiakse siis tapamajja. See tähendab, et sealsed kanad on kogu oma elu olnud terved, pole kunagi haigestunud ning linnud ei ole kokku puutunud antibiootikumidega.

Antibiootikumide kasutamine on ettevõttes viie aastaga kümme korda vähenenud. Vaid nelja protsenti kanu on ravitud antibiootikumidega ja see liha müüakse mitte Kekava brändi alt, vaid kui tavaline kanaliha. Kekava on Baltimaades esimene ja seni ainus tootja, kellel M I S S E E O N?

Linnuvabrik Kekava nnAsub Riia linnast 16 km kaugusel Kekava asulas, loodi 50 aastat tagasi. nnKuulub praegu leedu­ katele, seal töötab 300 inimest, kogu gru­ pis on töötajaid 1100. nnLindlaid on kokku ligi 90 ja seal kasvab korraga üle miljoni broileri. nnAastane toodang on 32 000 tonni ja käive 70 mln eurot. nnLinnulihast valmistatak­ se 240 eri toodet.

Allikas: Kekava

Broileritibudele tagatakse võimalikult head elutingimused ja sööt, et nad oleksid terved ega vajaks üldse ravimeid.

on lubatud võtta kasutusse märk “Antibiootikumideta kasvatatud kana”.

“Läti linnukasvatuses on antibiootikumide kasutamine aastatel 2014–2016 kõvasti vähenenud, erinevalt Eestist,” tõdes Petkevičius. Selle tulemusel peaks olema ka keskkond puhtam ning inimestele ohutum.

Tarbijat tuleb harida Murekohaks on aga see, et erinevalt Skandinaavia riikide tarbijatest ei oska Baltikumi inimesed antibiootikumivaba liha hinnata. Näiteks Faktum-Ariko mullu aprillis tehtud uuringust selgus, et 48% eestlastest polnud AMRist midagi kuulnud.

Loomade heaolu pidas liha ostmisel oluliseks vaid viis protsenti uuringus osalenutest.

Rohkem ollakse kuulnud mahetootmisest. “Kui mahekanali-

ha on tavalisest kolm korda kallim, siis meie liha ei ole nii palju kallim, vaid jääb tavaliste brändidega samasse hinnaklassi, olles siiski tavapärasest kõrgema kvaliteediga,” märkis Saulius Petkevičius. “Me usume, et teeme head tööd, kuid inimesed ei saa aru, mille poolest antibiootikumivaba liha hea on. Kui selgitada, et varsti sureb AMRi tõttu rohkem inimesi kui vähki, siis hakatakse mõtlema.”

Sageli on broilerikilo odavam kui kohvikus tops kohvi. “Tahame, et meie tarbijad saaksid pa-

rimat kvaliteeti ja seetõttu peame neid harima ses osas, mis on hea kvaliteet,” ütles Petkevičius, lisades, et sageli inimene vaatab hinda ja talle on väga raske selgeks teha, miks AMR on probleem. Näiteks kui Lidli poekett tuli Leetu, siis seal müüdi terveid kanu odavamalt kui sisse osteti, kuna soodsa kanaga meelitati ostjaid poodi.

Tarbijate harimine võtab aga aega. Ka Lätis valivad tarbijad sageli hinna järgi ja see tähendab, et ostetakse palju odavat Poolast pärit kanaliha. Kekava

Me usume, et teeme head tööd, kuid inimesed ei saa aru, mille poolest antibiootikumivaba liha hea on.

Kui selgitada, et varsti sureb AMRi tõttu rohkem inimesi kui vähki, siis hakatakse mõtlema.

Saulius Petkevičius

turuosa on Lätis 46–47 protsenti. Ligi 40 protsenti toodangust eksporditakse.

Rootsi hakati oma toodangut müüma kuus-seitse aastat tagasi ja algul poodide private label’i märkide all. Viimastel aastatel on sinna eksporditud oma brände, ehkki see läks algul üle kivide ja kändude, kuna Läti päritolusse suhtuti eelarvamusega kui endise N Liidu osasse ja Balti riiki.

Nüüdseks on see muutunud ja Kekava antibiootikumivaba kanaliha lettidel kõrvuti Rootsi konkurentidega. “Seal peaaegu ei kasutata antibiootikume, nii et meil on sama kvaliteet, kuid hind on parem,” ütles Petkevičius.

Kekava ekspordib ka Eestisse, kuigi tahaks seda teha suuremas mahus. Praegu on nende tooted müügil vaid Maxima poodides.

Teised poeketid pole neid sortimenti võtnud, eelistatakse kohalikku kaupa.

Adavere, 48001 Jõgevamaa tel 510 1357, 5343 5221 faks 776 9109 e-post kiretec@kiretec.ee

UNIVERSAALHAAGISED

VILJAVEOHAAGISED

MULLAVEOHAAGISED

PILkEMAStER JA SUPERPILkE HALUMASINAD

8 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 1 (75) 24. jaanuar 2019

Antibiootikumiresistentsus – kas Kuidas mikroobide antibiootikumi­ resistentsus mõjutab meie iga­ päeva­elu ning mismoodi saaks resistentsete mikroobide kujunemist pidurdada, on teema, mille üle tasub mõelda igaühel meist.

M

ikroobide resistentsus on nii humaankui veterinaarmeditsiinis suurim ning kiiresti kasvav teema juba paarkümmend aastat. Seda tuleb käsitleda mõlemat valdkonda siduva ühtse probleemina ning resistentsuse kujunemise vähendamine saab toimuda ainult ühise jõupingutusena.

Mikroobid – kes või mis need on?

Igapäevaelus on meie organismis ja meid ümbritsevas keskkonnas lugematu arv imeväikesi elusorganisme – mikroobe.

Mikroorganismide hulka kuuluvad bakterid ja mikroseened, siia alla ei kuulu aga viirused ja prioonid.

Keharakkude ja organismis olevate mikroobide arv on liigi­ spetsiifiline, kuid igas organismis on tavaliselt veidi rohkem mikroobe kui selle organismi enda rakke.

Ainult väike osa mikroobidest on “haigusetekitajad”. Nende põhjustatud haigus avaldub vaid siis, kui inimese või looma organismis tekivad haigusetekitajatele soodsad tingimused ning nende paljunemine ja levik väljub kasulike mikroobide ja immuunsüsteemi kontrolli alt.

Mis ravimid on antibiootikumid?

BIRGIT AASMÄE Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi lektor

Sageli kiputakse mõistet “mik­ roob” seostama ainult haigusetekitajaga ega teata, et enamik meid ümbritsevatest mikroobidest on meile kasulikud, mitte kahjulikud. Kasulikud mikroobid nimelt konkureerivad haigusetekitajatega elutingimuste pärast ning normaalses terves organismis ei lase viimastel levida.

Antibiootikum on algselt mikroobide, seente, loomsete ja taimsete organismide produtseeritud, tänapäeval enamikul juhtudel sünteetiline aine, millel on tugev bakterivastane toime. Kui looma organismi talitlus on mingil põhjusel muutunud nii, et haigust põhjustavad mikroobid saavad võimust, tuleb haigusetekitajate hävitamiseks manustada antibiootikume.

Ei ole sugugi ükskõik, millist antibiootikumi mingil konkreetsel juhul kasutada. Antibiootikumravi määramine loomale eeldab spetsiifilisi teadmisi, need teadmised on olemas loomaarstil.

Kõigepealt tuleb kindlaks teha, kas tegu on üldse bakterite

Arvestades, et resistentsed mikroobid võivad levida ka loomse toidu vahendusel, on loomakasvatajal ja loomaarstil ülioluline ja vastutusrikas roll ka inimese tervise kaitsel.

põhjustatud haigusega – viiruste vastu antibiootikumid ei aita.

Edasi tuleb teada saada, millise bakteriga on tegemist, milline on bakteri antibiootikumitundlikkus ning vastavalt sellele valida õige antibiootikum.

Bakteri leidmiseks ja tema antibiootikumitundlikkuse määramiseks tuleb teha laborianalüüs. Arusaadav, et alati ei ole mõeldav iga looma haigestumise järel laborianalüüsi teha, kuid jällegi on sellisel juhul loomaarst see, kes otsustab, millal ja milliseid analüüse teha ning kuidas raviskeemi koostada.

Mikroobide antibiootikumiresistentsus Miks siis ikkagi ei ole nii, et kui loom haigestub, võtame kapist mingi antibiootikumi, teeme paar süsti või anname paar tabletti ja küll ta jälle terveks saab?

Ei ole seetõttu, et antibiootikumid mingil hetkel enam ei hävita mikroobe, sest mikroobid on nendega juba n-ö harjunud.

Mikroobide antibiootikumiresistentsus on tegelikult mikroobide loomulik kaitsemehhanism, millega nad kaitsevad ennast neile kahjulike ainete eest. Resistentsuse teket märgati juba üsna pea pärast esimese antibiootikumi, penitsilliini avastamist.

Paraku ei suuda ükski antibiootikum hävitada 100% kõi-

PA N E TÄ H E L E !

Kuidas piirata antibiootikumiresistentsust Antibiootikumravi määrab ainult loomaarst, kes teeb analüüsid ning valib igal konkreetsel juhul kõige sobivama antibiootikumi.

Mitmed antibiootikumid on inimmeditsiinis kriitilise tähtsu­ sega, sest need on kas ainsad või ühed vähestest toimeainetest, mida mõne eriti raske bakteriaalse haiguse korral saab kasutada.

Neid antibiootikume soovitatakse veterinaarmeditsiinis üldse väl­ tida, et säästa nende toimet inimeste raskete haiguste raviks.

Etteantud ravikuurist tuleb täpselt kinni pidada, järgides õigeid doose ja manustamisintervalle.

Mingil juhul ei tohi ilma spetsiaalsete teadmisteta, igaks juhuks või lihtsalt suvalisi olemasolevaid antibiootikume manustada.

Mitte kasutada antibiootikume profülaktiliselt. Iga kokkupuude antibiootikumiga kujundab välja mingi hulga resistentseid bak­ tereid. Kui haigusetekitajat ei ole ja lihtsalt igaks juhuks manus­ tame antibiootikume, kujuneb resistentne bakteripopulatsioon normaalmikrofloora hulgas. Kui nüüd millalgi satub organismi haigusetekitaja, antakse talle elutähtis info kohe edasi ning ravi on palju keerulisem ja kulukam.

Resistentsust aitavad lisaks antibiootikumidele kujundada ka desovahendid. Ka neid tuleb kasutada ainult õigel ajal õiges kohas.

Enamik baktereid meie kehas on meile eluks hädavajalikud ja meie ümbruses süütud keskkonnabakterid, vale käitumisega hävitame eelkõige neid ning saastame keskkonda.

Antibiootikumide ja teiste antimikroobsete ainete vastutustund­ lik kasutamine veterinaarmeditsiinis tagab, et loomad ei muutuks resistentsete mikroobide reservuaariks ning et ka meie lastel ja las­ telastel on võimalik antibiootikume ravivahendina kasutada.

ki haigusetekitajaid. Pärast iga antibiootikumravi jääb alles väike hulk haigusetekitajaid, kes on kasutatud antibiootikumi suhtes resistentsed. Ravi tulemusena hävib enamik haigust põhjus-

tanud baktereid, väike hulk n-ö elab ravi üle, säilitab endas info, kuidas antibiootikumirünnakus ellu jääda, ning edaspidi annab selle info järgmisele põlvkonnale ja/või teistele bakteritele edasi.

Maamajanduse kasulik kohtumispaik Ettevõtte registreerimine jaanuari lõpuni soodushinnaga!

Maalehe mess leiab aset 26.-28. septembril 2019 Eesti Näituste messikeskuses Tallinnas.

Maalehe mess on koht, kus ettevõtjad saavad kasulikku infot ammutada ja jagada, koht, kus eksperdid tutvustavad eri sektorite uuenduslikke lahendusi. Õdus ja praktiline mess, mis kuulub 100% osalejaile endile.

Vaata lisa www.maalehemess.ee

L O OM AK A S VAT US

Nr 1 (75) 24. jaanuar 2019

l

M A A M A J A N D U S 9

praeguse ajastu katk?

VALLO KRUUSER

Resistentsuse info antakse edasi geenide, õigemini geneetiliste elementide vahendusel. Kõige sagedamini ja kõige efektiivsemalt vahendavad resistentsuse ülekannet plasmiidid. Need on isepaljunevad geneetilised elemendid, mis ei ole bakteri elutegevuseks vajalikud, aga kannavad geene, mis annavad bakterile ellujäämiseks eelised – nt antibiootikumiresistentsuse geene.

Plasmiidid ja teised n-ö struktuurid on võimelised üle kanduma nii haigusetekitajate kui ka normaalmikrofloora vahel, nii ühelt bakterilt teisele kui ka ühelt bakteripõlvkonnalt teisele ning võivad tekitada resistentsuse looma organismis olevatel bakteritel vaid mõne päevaga.

Kõige halvem on see, et resistentsuse info on võimeline edasi kanduma haigusetekitajalt organismi normaalsetele, vajalikele mikroobidele, samuti normaalmikroflooralt haigusetekitajale, kui organismi peaks sattuma uus haigusetekitaja. Ühe antibiootikumi kasutamise järel võib bakter muutuda resistentseks ka mitme teise antibiootikumi suhtes – tekib nn kaasresistentsus. Resistentsed bakterid ning resistentsust kandvad geenid võivad levida loomalt loomale, inimeselt inimesele, loomalt inimesele, inimeselt loomale, samuti looma-

Antibiootikumide liigne kasutamine võib muuta need kasutuks.

sööda, toidu, joogivee ja keskkonna, samuti sõnniku vahendusel. Ka looduses on resistentsuse geenide reserv mikroobides kogu aeg olemas ja antakse ühtedelt mikroobidelt teistele üle, sealhulgas haigusetekitajatele.

Eestis on alates 2000. aastast järjepidevalt uuritud nii tervete kui haigete sigade ja veiste soole normaalmikrofloora (nn indikaatorbakterite) resistentsust.

Kõige kõrgemat resistentsust on aastate jooksul leitud tervete sigade soole normaalsete bakterite hulgas. Aeglaselt, kuid pidevalt on kasvanud resistentsus ka mõnede inimmeditsiinis kriitilise tähtsusega toimeainete suhtes.

Mikroobide resistentsuse tähendus loomakasvatajale Antibiootikumravi ebaõnnestumise üks peamisi põhjusi ongi resistentsed mikroobid. Paljud mikroobid on teatud antibiooti-

kumide suhtes juba loomult resistentsed.

Kui ravi alustades ei ole haigust põhjustav mikroob korrektselt kindlaks tehtud ja puuduvad teadmised antibiootikumide mõistliku kasutamise kohta, võidakse kasutada sellist antibiootikumi, mis sellesse bakterisse nagunii ei toimi, samas kõik teised organismis olevad bakterid saavad antibiootikumiga kokku puutudes arendada resistentsust selle antibiootikumi suhtes.

Sellisel juhul me justkui sihilikult kujundaks suuremat resistentsuse fooni ning tulevikus on järgmisi bakteriaalseid haigusi järjest keerulisem ravida.

Kui loomadele on asjatundmatult manustatud antibiootikume ning seeläbi pikemat aega suurendatud resistentsete mikroobide hulka, tähendab see loomaomanikule otsest kahju ravile tehtud kulutuste ning saamata jäänud toodangu näol.

Kindlasti ei leevenda antibiootikumid kehvadest söötmis- ja pidamistingimustest põhjustatud olukorda karjas.

Arvestades tõsiasja, et resistentsed mikroobid ja resistentsust kandev geneetiline materjal võib levida ka loomse toidu vahendusel, on loomakasvatajal ja loomaarstil antibiootikumide mõistliku kasutamise näol ülioluline ja vastutusrikas roll ka inimese tervise kaitsel.

Loomaarstidel on suur vastutus, et kasutada õigeid antibiootikume ja vähendada resistentsuse tekke ohtu. Pildil diagnoosib vasikat loomaarst Inga Kivimeister.

AIN LIIVA

10 M A A M A J A N D U S l K Ü L A S K Ä I K

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 1 (75) 24. jaanuar 2019

Šveitsi näidisfarm mõtles Niimoodi on maatülisid võimalik lahendada vist ainult Šveitsis.

Et kui müüki tuleb 40 ha maad ja sellele tekib talumeeste sõda, luuakse sinna hoopistükkis näidisfarm.

K

“

5 Šveitsi lehmad elavad mägikarjamaadel ja naudivad üsna suurt vabadust.

4 Agrovisioni farmis tehak­se maa­ilma parimat võileiba, mille koostisse kuulub omakasva­ tatud tomat.

METSAKINNISTUID KASVAVA METSA RAIEÕIGUST PÕLLUMAAD KOOS METSAGA

õigepealt oli siin, Burgrainis, vaestemaja. XIX sajandil elasid siin vaesed ja tegid koos talutööd,” jutustab ettevõtte Agrovision juht Andi Lieberherr.

Seejärel kasutati kogukonna maad põllumajanduskooli tarbeks. Aga kolmekümne aasta eest hakkas linnastumine tuure koguma, farme jäi vähemaks ning osa põllumajanduskoole suleti. Nende hulgas Burgraini oma. Šveitsis on väikesed põllud mägede vahel ja iga maahektar kulda väärt. 40 hektari suurune põld on aga lausa luksus. Seetõttu oli maale palju soovijaid ning tekkis ületrumpamine, mis paisus Lieberherri sõnutsi lausa farmerite sõjaks.

Et paksu pahandust vältida, võeti vastu otsus teha endise kooli ruumidesse ja maadele näidisfarm ja külastuskeskus, kuhu tarbijad saaksid tulla ning näha, kuidas toodetakse toitu. Kõik põllumajanduskooli asjad säilisid, ja mida polnud, tehti juurde.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Praegu on Agrovision täiskomplektne näidisfarm, kus toodetakse ning töödeldakse teravilja, piima, mune, aedvilja, puuvilja ning isegi mett. On kaasaegne laut, hobusetall, kanala, mesila, aed, kasvuhoone, meierei ja vesiveski.

Vanad hooned on restaureeritud ning uued samas stiilis ehitatud. Neis töötavad külastuskeskus, seminari- ja peosaal, restoran, ökopood. Koht on väga populaarne ekskursioonirühmade hulgas, ent palju käiakse ka pe-

redega, et näidata lastele, mis on põllumajandus ja kuidas tuleb toit meie lauale.

Maailma parim võileib Vahepealkirjaks pandu on ettevõte valinud oma tunnuslauseks ja see võtab nende tegevuse kokku. Külastajatele näidatakse, kuidas kasvatatakse ja toodetakse kõik võileiva komponendid ning lõpuks pakutaksegi sellist võileiba.

“Konsulteerisime üle Euroopa ja kogusime retsepte, mille põhjal töötasime välja oma võileiva, kus kõik on tasakaalus ja tervislik,” selgitab Andi Lieberherr. “Näiteks uurisime, millega koos pakkuda liha ja vorsti, et see oleks tervislik. Selgus, et liha tasakaalustab kõige paremini roheline peasalat.”

Vili kasvab farmi põldudel.

See jahvatatakse ajaloolises vesiveskis, mis on mujalt kohale veetud ja üles ehitatud farmi territooriumi läbiva kanali peale.

Andi Lieberherr ise peab kõige olulisemaks piimatootmist. Laudas on 70 lehma, kes söövad ainult rohtu ja heina. Piima brändi nimetus on weidemilch – aasa-

Konsulteeri­sime üle Euroopa ja kogusime retsepte, mille põhjal töötasime välja oma võileiva, kus kõik on tasakaalus ja tervislik.

Andi Lieberherr

piim. Lehmad on kevadest sügiseni 22 tundi ööpäevas koplites, mida vahetatakse iga päev. Paarkolm päeva söödetakse neid kultuurkarjamaal, siis jälle mägikarjamaal, et lehmad saaks erineva toitainesisaldusega rohtu.

Kuna farmil on oma meierei, kus lisaks lihtsamatele piimatoodetele toodetakse ka juustu, on silo söötmine välistatud. Šveitsis nimelt ollakse veendunud, et siloga toodetud piimast ei saa teha piisavalt head juustu ning ökofarmides on siloga söödetud lehmade piimast juustu valmistamine lausa keelatud.

Juustu jaoks on oluline piima rasv. Hea juustupiim algab 4,4 protsendist rasvast. Seda suunda toetab aretus – kasvatatakse simmentali ja šviitsi tõu ristandlehmi. Talus tehakse juustu täispiimast. Piim läheb kohe pärast lüpsmist meiereisse ja hakkabki juustutegu. Nii ei jõua bakterid veel kasvama hakatagi ning ka laudamaitset ei jõua tekkida.

“Isegi pumpamine rikub piima ära,” ütleb Lieberherr, nii et näidisfarmis läheb piim lüpsiplatsilt meiereisse torude kaudu, mis on paigaldatud õige kaldega.

Sändvitši vahele käib ka muna – seegi toodetakse kohapeal.

Agrovisioni tuhat kana on vabapidamisel – nad elavad laudas õrrel ja siblivad päeval väljas kanala ümber rajatud aias.

Muuseas on ettevõttes ka oma viinamägi ning pruulikoda. Õlle

Palka aitab maksta

Maalehe tellija saak on alati hea!

Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka.

Kui oled juba tellija, registreeru loosi.

LISAINFO: maaleht.ee/telli, klienditugi@lehed.ee, 680 4444

KÜLASKÄIK

Nr 1 (75) 24. jaanuar 2019

l

M A A M A J A N D U S 11

s välja maailma parima võileiva 20 1 6 . A A S TA A N D M E D

Šveitsi põllumajandus FARMID nnElanike arv kokku 8,4 miljonit. nnPindala 41 285 ruutkilomeetrit. nn52 263 farmi, neist 21 000 piimafarmi. nn153 359 töölist põllumajanduses. nn1 049 071 ha põllumajandusmaad. nnKeskmine farmi suurus 20,1 ha. nn696 600 veist. nn1,45 mln siga. nn10,9 mln lindu. nnFarmi tulu keskmiselt 64 300 CHF (58 370 eurot) aastas. nnRiigi isevarustatus toiduainetega ca 60%. nnPõllumajanduse osa riigieelarvest 5,5% ja see on 3,7 miljardit CHF (2,5 mld eurot).

TRENDID nnFarmide arv väheneb umbes 2% aastas. nnFarmitööliste arv langeb. nnVeiste arv on stabiilne. nnSigade hulk väheneb. nnLindude hulk kasvab (alates aastast 2000 on tõus olnud 57%). nnKulud riigieelarvest põllumajandusele on kerges langustrendis (2016 – 5,5%, 2007 oli 7,3%).

tootmisjääki – melassi – kasutatakse jogurtite maitsestamiseks ja lisatakse loomasöödale.

Kas öko tasub ära?

Agrovision on lisaks näidisfarmile, kus tarbijale tutvustatakse toidu tootmist, ka tulevikku suunatud ettevõtmine. Tootmises üritatakse jälgida keskkonnasõbraliku ja ökoloogilise põllumajanduse tavasid.

Nii lehmade, sigade kui kanade sõnnikut püütakse käidelda keskkonnasõbralikult, rammutades sellega aeda, kasvuhooneid ning põlde. Seda aga tekib nii palju, et farmi pidajatel mõlgub mõttes biogaasijaam. “Siis oleks meil täiesti keskkonnasõbralik suletud tootmistsükkel,” unistab Lieberherr.

Farmis on ka mesila ning mesilaste kaitse keskus. Keskuses on väljapanekud mesilaste elust

ning tervisest, ja stendid, kus tutvustatakse fakte Euroopa ning Šveitsi mesinduse kohta. Seal õpetatakse ka mesinikke, tutvustatakse mesindushügieeni, mesilaste haigusi ja nende ennetamist. “Šveitsis on uuritud, et 70% mesilaste probleemidest on pärit talust ja 30 põllult,” põhjendab Lieberherr mesilaskeskuse vajalikkust.

Kuigi Agrovision on põhimõtteliselt ökofarm, ei leia Andi Lieberherr, et ökoloogiline tootmine end tema kodumaal ära tasuks.

Kuna Šveits ei kuulu Euroopa Liitu, siis eurotoetusi nad ei saa.

Riik aga toetab ökofarme (võrreldes tavafarmidega) vähe. “Kui tavafarmer saab hektari kohta toetust umbes 1500 franki (ca 1367 eurot) aastas, siis ökofarm saab 2000 franki (1823 eurot) aastas, nii et vahe eriti suur pole,” arvutab Lieberherr.

Ta lisab, et mahepõllumajanduse populaarsus käib selles riigis n-ö lainetena – kord see tõuseb ja mahetoidu eest makstakse märgatavalt rohkem, siis jälle langeb.

Kuna kogu Šveitsis kehtivad ülikauni ja puhta looduse säilitamiseks nagunii kõrged keskkonnanõuded, siis tava- ja mahetoidu kvaliteedi ning puhtuse tegelik vahe on väike.

“Niisiis ei ole mahefarm äriprojektina kuigi kasumlik, oluline on selle sotsiaalne tähendus,” rõhutab Andi Lieberherr.

Agrovisioni näidisfarmil hoiab silma peal Andi Lieberherr.

LII SAMMLER

12 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 1 (75) 24. jaanuar 2019

Mugavus ”kaugele ei vii.

Linda Liukas Nir Eyal

Nassim Taleb

Neil Strauss

18. aprill 2019 / Alexela kontserdimaja

Early Bird Kalev Mark Kostabi Gerd Kanter

28.02.19

Bob Hoffman

TULE:

ekspress.ee/conference