Maamajandus Nr9 (oktoober 2018)

Aasta põllu­mees 2017 MARGUS MULD: Ukraina tööline on praegu piimatootja ainus õlekõrs, mis meid veel päästab. Sest eestlased ei taha enam eriti lauta tööle tulla

Maalehe peatoimetaja ANDRES EILART: märkan aina rohkem, kuidas taluväravas või farmihoovil võtab tulijat vastu noor perenaine või peremees

Lk 2

Lk 2 SVEN ARBET

Tänavune aasta põllumees selgub 23. oktoobril peetaval konverentsil “Aasta põllumees 2018: põlvkondade vahetus põllumajanduses“

EPKK juhatuse esimees ROOMET SÕRMUS: käsitöönduslik tootmine pakub entusiastlikele noortele kindlasti algul rõõmu, kuid töörõõmuga peab kaasas käima ka tegevuse piisav tulukus Lk 8–9

SVEN ARBET

PRIIT MÜRK

18. oktoober 2018 Nr 9 (72)

AASTA PÕLLUMEES 2018 QUALITÄT AUF RÄDERN

HP 20 HALFPIPE EHITUSTÖÖDEKS • Tõestatud kvaliteet • HARDOX materjalist veosekast • 25 t kandevõime • 12,5 m³ maht

Tööstuslikuks kasutuseks kindel Saksa kvaliteet!

www.krampe.de

2 M A A M A J A N D U S l A A S T A

Põlvkondade vahetus

T

äpselt aasta tagasi soovisin põllumeestele (ehk tegelikult ju meile kõigile) sõbralikku ilma.

Aasta on olnud muidugi kõike muud kui tavapärane – kogu oma külluses ja kiduruses. Ilm on täis ootamatusi, millega peavad järjest rohkem arvestama nii põllumehed kui ka finantsistid, nii analüütikud kui ka ehitajad, nii kaubandus- kui ka tööstusettevõtted. See on lausa uskumatu, kui palju võib majandust mõjutada üks tihedam vihmake, seisates täielikult mõne firma äri ja kasvatades samas mõne teise tulu.

Hindade fikseerimine, uute tehnoloogiate valik, riskide maandamine, turundusraha planeerimine, sünergiate otsimine ja nii edasi. Faktorid, millega uued põlvkonnad oskavad aina paremini ümber käia.

Maalehe ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud konkursi käigus saab Eesti endale järjekordse aasta põllumehe. Töökuse, uuendusmeelsuse, tahtejõu ja erksuse eeskuju. Inimese, kes hindab Eesti juuri ja soovib anda tagasi tervele piirkonnale.

“Aasta põllumehe” seekordse konverentsi teemaks on põlvkondade vahetus. Märkan aina rohkem, kuidas taluväravas või farmihoovil võtab tulijat vastu noor perenaine või peremees. Tegija, kes on saanud uusi teadmisi, on uuendusmeelne, õppinud vanema põlvkonna edulugudest ja läheneb muutuvale keskkonnale muutusi arvestavate tehnoloogiatega, oskab analüüsida, järeldusi teha ning saadud teadmist sihipäraselt rakendada.

On vaid lühikese aja küsimus, kui noor põlvkond jõuab linnast laialdaselt maale. Seda soodustab Eesti suhteline kompaktsus, kiire arvutiühendus, puhtad loodusressursid.

Näiteks Järvamaa kutsehariduskeskuses oli tänavu rekordvastuvõtt, kõikide põllumajanduserialade peale kokku üle 200 õpilase. Need noored mõtlevad maale ja jäävad maale.

Mitmekülgne noortalunik Kaja Piirfeldt, tänavu ka “Aasta põllumehe” žürii liige, ütleb, et noori on maaettevõtluses juba näha: “Kui 20 aastat tagasi käisin isaga E-Piima koosolekul, olid ümber laua vaid vanemad härrasmehed, praegune pilt on hoopis teine. Samuti söödafirmades. Vanemast põlvkonnast on esiplaanil omanikud, korüfeed, legendaarsed juhid, kuid tegevspetsialistid on juba noored.”

Piirfeldti hinnangul löövad läbi pigem need, kes ei mõtle mahu peale, vaid lisaväärtuse loomisele. Kuigi ka suurpõllumajanduses on noori näha, rohkem just taimekasvatuses.

Just uue põlvkonna kätes on nüüd, et ka maale tekiks rohkem aastaringset raha, mis praegu kipub veel olema hooajaline. Ja siin saame kõik innustavalt toetada. Kas või näiteks läbi “Aasta põllumehe” konkursi.

AASTA PÕLLUMEES 2018

PÕLLUMEES 2018

Nr 9 (72) 18. oktoober 2018

Aasta põllumees 2017

Margus Muld: plaanime

paar tuhat lehma juurde võtta

Trigon Dairy Farming Estonia juhatuse esimees Margus Muld kinnitab, et firma plaanib piimanduses paari aastaga jõudsalt laieneda ja tõusta 5300 lüpsilehmaga Baltimaade suurimaks piimatootjaks.

SILJA LÄTTEMÄE silja.lattemae@maaleht.ee

Majandate Väätsa, Kaiu ja Kär­ la farmides 3600 lüpsilehma ja 8000 ha maaga. Kas piimandus on nii perspektiivne ala, et plaa­ nite suurejoonelist laienemist?

Kaiusse ehitame uut lüpsilauta 1200 lehmale, praegu on seal 650 lüpsilehma. Uue lauda avame juba kuu aja pärast: katus on peal, betoon valatud.

Esialgu tuleb uude Kaiu lüpsilauta 730 lehma ja pool noorkarjast. Nüüd lähebki ehitustega kiireks, sest vaja on ehitada veel noorkarjalaut juurde.

Samuti on laienemisplaanid Väätsa Agros, tahame karussell-lüpsiplatsile juurde tuua veel tuhat lüpsilehma, praegu on Lõõla farmis 2300 lehma lüpsmas.

Kaiu ja Väätsa farmid on nõnda ehitatud, et vajadusel saab neid laiendada.

Kasutame ära olemasolevad võimalused, et saada veel suuremaks. Piimahind on olnud hea ja laieneda saame nii, et ei pea töötajate arvu väga suurendama. Ka sama maafondiga saame hakkama, lihtsalt vähendame tulevikus teraviljakasvatust ja ostame rohkem teravilja sisse.

Kas olete seotud uue rajatava ühistulise piimatööstusega?

Me ei kuulu E-Piima ühistusse, samas oleme allakirjastanud E-Piimaga eelkokkuleppe, et võik-

sime nende tööstusesse vajadusel piima viia, kui tingimused meile sobivad. Praegu oleme oma toorpiima jaganud kolme tööstuse vahel: need on Saaremaa piimatööstus, Estover ja Valio.

Pälvisite aasta tagasi aasta põl­ lumehe tiitli. Kuidas aasta möö­ dus, kas see erines kuidagi eel­ mistest?

Ei oska öelda, kas kuulsust ja tuntust juurde tuli, seda ma ei tundnud. Aga kindlasti suurenes tunduvalt meedia huvi minu tegemiste vastu, tuli mitmelgi korral televisioonis sõna võtta ja mõnda kohta kutsuti ka esinema, rääkima põllumajandusest. Nüüd ongi lähiajal üks reis ees – lähen Rumeeniasse seminarile kõnelema põllumajandusest. Maalehe veebis ilmub “Aasta põllumehe päevik” koostöös Vital Fieldsiga, olen sinna uudiseid saatnud.

Tulite äsja USAst. Mida uut on meil ameeriklastelt üle võtta?

Käisime väiksemates piimafarmides, kõige suurem oli sel ringreisil 3000pealise lüpsikarjaga piimafarm, kus lehmi lüpstakse 2×40 paralleellüpsiplatsil.

Samas on USAs ka väga suured kümnete lüpsirobotitega laudad.

Praegu on enamik USA laudatöölisi Mehhikost pärit, aga ka mehhiklased enam eriti ei taha mustale tööle tulla. Nii mõeldakse Ameerikas pingsalt, kuidas tulevikus inimtööjõudu asendada.

Kui seal enam töökäsi lauta ei leita, hakatakse välja töötama uusi robotlahendusi. Siis hakkavad ka meile tulema uued robotid, mis suudavad kiirelt lüpsta karussellil lehmi.

Kas Eesti lautadesse on ka töö­ jõudu üha raskem leida?

Meil on välismaalastest töötanud filipiinlased, praegu on ukrainlased ja üks lätlane. Eestlased ei taha enam eriti lauta tulla – musta tööd on laudas palju.

Ukraina tööline on praegu piimatootja ainus õlekõrs, mis meid veel päästab. Sellepärast peabki mõtlema tulevikule, meie väljapääsuks on tehnoloogia. Järjest enam tuleb tehnoloogiat sisse osta ja tegevusi automatiseerida.

Millised olid tänavu suuremad probleemid?

Suvel põles meil maha küün 220 tonni heinaga ja see oli väga suur tagasilöök. Miks küün põlema läks, ei oska keegi arvata, igatahes päästeteenistus ja politsei ei algatanud juurdlust, see läks isesüttimise lahtrisse.

Samas söödast meil tänavu puudu ei jää. Kaiu, Väätsa ja Kärla saavad oma silo korralikult kätte, seda jätkub kuni 2019. aasta suveni. Me panime palju rõhku maisile, mis kasvas kolme firma peale ligi 600 ha-l keskmise saagikusega 30–40 t/ha. Meid päästis mais ja rohumaade kolmas niide.

Mida peate suurimaks õnnes­ tumiseks? Tõusite ühe aastaga miljonieurosest kahjumist mil­ joniga kasumisse. Kuidas see õnnestus?

2017 oli lihtsalt hea aasta, sinna sattus erakorraline toetus, teraviljasaagid olid paremad ja ka piimahind oli mõistlik, samas söötade hinnad olid praegusega võrreldes märksa odavamad. Tänavu nii head tulemust ei saavuta, aga miinustesse ka ei jää. Me plaanime üha laieneda ja suureneda – laienemisplaan on see märksõna, mis jääb nii tänavust kui järgmist aastat tähistama.

“Tänavu nii head tulemust ei saavuta, aga miinustesse ka ei jää,” teatab mullu aasta põllumehe tiitli pälvinud Margus Muld.

SVEN ARBET

Maaülikoolis olen pidanud raamatupidajatele loenguid, kuidas teeme eelarvet, peame põllumajandusarvestust ja bioloogilist vara. Oleme investeerimisfirma, igas kuus paneme kasumiaruande ja bilansi kokku ning raporteerime oma omanikele.

Eestlased ei taha enam eriti lauta tulla – musta tööd on laudas palju.

Ukraina tööline on praegu piimatootja ainus õlekõrs, mis meid veel päästab.

Sellepärast peabki mõtlema tulevikule, meie väljapääsuks on tehnoloogia.

MAAMAJANDUSE ERINUMBER Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee

Vastutav toimetaja LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee Toimetaja SILJA LÄTTEMÄE silja.lattemae@maaleht.ee Keeletoimetaja ENE LEIVAK ene.leivak@maaleht.ee Korrektor MERIKE JÄRVLEPP merike.jarvlepp@maaleht.ee Kujundaja MARI PETERSON mari.peterson@maaleht.ee Reklaam JARMO SÜVAOJA jarmo.suvaoja@ekspressmeedia.ee, 5699 0792

VAATA VIDEOSID AASTA PÕLLUMEHE KANDIDAATIDEST digileht.maaleht.ee

A A S TA P Õ L LUME E S 2018

Nr 9 (72) 18. oktoober 2018

ANNE GRÜNBERG valmistab

K A N D I DA AT

uu Üvasi Talu OÜ, Põlvamaa. uu Kitsekasvatus, 200 anglo-nubiani tõugu piimakitse. uu Lüpsikari 115, piimatoodang 350 kg päevas. uu Maad 30 ha. uu Piima töötlemine talumeiereis. uu 4 sorti grilljuustu, 100–120 kg juustu nädalas. uu Toodete müük taluturgudel ning Tallinna ja Tartu Kaubamajas. uu Peretalu, 4 töötajat.

Esitaja: Maaleht

SVEN ARBET

T

alumeiereide Liit korraldas Luige laadal külastajatele juustude konkursi. Kümne erineva talujuustu seast sai laadaliste lemmikuks Üvasi talu grilljuust kitsepiimast.

“Tore, et suudame inimestele maitseelamusi pakkuda,” rõõmustab juustumeister ja kitsekasvataja Anne Grünberg. Koos abikaasa Lennoga elavad nad Üvasi talus väikeses Rasina külas Põlvamaal.

Mitusada kitse Taluelu kõige põnevam osa on eri tõugu ja värvi lontkõrvalised kitsed – alates mustvalgetest, täpilistest kuni pruunide-hallideni välja. Lüpsikari nosib karjamaal värsket rohtu. Perenaise Anne heleda hääle kutsel tormab kogu kari sirges rivis otse lüpsile. Ja niimoodi kaks korda päevas.

Anne meenutab, kuidas nad 2009. aasta suvel võtsid ühe kit-

“Soovime oma anglo-nubiani tõugu kitsekarja aretada veel puhtamaks ja paremaks,” ütleb Anne Grünberg.

se tallu, et kitsepiimaga abikaasa Lenno tervisehädasid leevendada. “Esimene kits oli väga jonnakas, raskesti lüpstav,” meenutab Anne. See loom vahetati kohe parema vastu.

Kitsepiimast hakkas perenaine tasapisi valmistama nii jo-

gurtit, ricotta-kohupiima kui ka juustu ja siis tulid toodetele esimesed tellimused.

“Võtsime eesmärgiks teha juustu ja võimalikult häid piimatooteid. Nii jõudsime inglise kitsetõuni, milleks on anglo-nubian,” selgitab Anne. Selle tõu

piimaomadused sobisid neile suurepäraselt. Pererahvas hakkas ka jõudluskontrolli tegema.

Praeguseks on Üvasi talu juba viis aastat olnud ainus jõudluskontrolli tegev kitsefarm Eestis. Üvasi talu kitsekari koos talledega on 200pealine, enamik

M A A M A J A N D U S 3 ANNE GRÜNBERG

kitsepiimast Vahemere juustu Parima noortaluniku tiitli pälvinud Anne Grünberg peab Põlva­ maal Üvasi talus koos perega 200pealist kitse­ karja ja on grilljuustu­ dega tuntud üle Eesti.

l

anglo-nubiani tõugu. Esimene anglo-nubiani sikk toodi tõuparandajaks Lätist, järgmised juba Saksamaalt ja Inglismaalt.

“Meie kitsedel on väga eriline tõug – hästi tugev, suur, kiirekasvuline, lontis kõrvadega, annab väga rammusat piima,” selgitab Anne. Anglo-nubiani kitsepiima rasvaprotsent on 4–5, valguprotsent 4.

Talul on maad ligi 30 hektarit. 18 hektarit on kasutuses karjamaana. Kitsepidamine, toodete valmistamine ja turustamine võtavad kogu aja ära, nii ostetakse heina ümberkaudsetelt talunikelt, lisaks vajavad kitsed ka jõusööta ja mineraale.

“Heinatehnoloogia nõuab palju investeeringuid, meie valisime investeerimise meiereisse,” teatab Anne Grünberg.

Kuurist sai meierei Lenno Grünberg on ehitanud kitsedele paraja lüpsiplatsi, kus korraga saab lüpsta kuut kitse.

Pere plaanib lüpsiplatsi laiendamist 16kohaliseks. Päevas lüps-

takse kitsedelt umbes 350 kg piima, osa sellest saadetakse Nopri talumeiereisse.

2016. aastal hakkas Üvasi talu ehitama meiereid, renoveerides vana kõrvalhoone. Meiereile saadi tunnustus eelmisel aastal. Kui perenaine toimetab koos abilisega meiereis, et valmistada hõrke grilljuuste, siis peremehe hooleks on kaubaring – valminud juustud tuleb viia tellijatele.

Juustu valmistatakse talumeiereis kolm korda nädalas.

Jahutatud piim kuumutatakse katlas 32 kraadini, sisse segatakse lisandid. Tehakse nelja sorti grilljuustu: klassikaline, tšilliga, Vahemere ürtidega ning küüslaugu ja tilliga. “Kõige parem on meie juust grillitult,” ütleb perenaine. Grillimine annab kitsejuustule hõrguma maitse. Üha suureneva nõudluse tõttu pole taluperel suvehooajal mahti puhata, nii võetakse suviti appi praktikante Olustvere koolist ja maaülikoolist.

(Maaleht, 12. juuli)

LINTSAERAAMID SAERAAMID

SAELINDID

• Mobiilsed, statsionaarsed ja saeliinidena • Teenuse osutamiseks või eratarbijale

• Saadaval igas mõõdus!

• Saelintide terituse ja räsa kompleksteenus

HIND ALATES

3400 € (+ KM)

SOODNE UUDISMUDEL! • Elektrimootor: 14 hj ja 9 hj • Bensiinimootor: 5,5 kW ja 4 kW LINTSAERAAM TIMBERY M120 Hobisaagija parim valik ise oma puidumaterjali töötlemiseks!

Tuleviku tee 10, Peetri tel 5558 5709 660 5159

info@aiataht.ee www.saeraam.ee facebook.com/aiataht

4 M A A M A J A N D U S l A A S T A

PÕLLUMEES 2018

Nr 9 (72) 18. oktoober 2018

TEET KALLAKMAA

SVEN ARBET

toodab väärtuslikku juustupiima Parim piimakarjakasva­ taja Teet Kallakmaa viib oma ettevõttesse uuen­ dusi sisse selle nimel, et lehmad lüpsaksid üha kvaliteetsemat piima.

“T

oodame juustupiima, sellele on hoopis kõrgemad nõudmised. Oleme selle nimel aastaid tööd teinud, et kvaliteet tõuseks ja nüüd on tulemused näha,”

selgitas Teet Kallakmaa, kes on Järva-Jaani külje all Metstaguse Agrot juhtinud aastakümneid.

Aastatega on ta 550pealise piimakarja väljalüpsi tõstnud ligi 12 tonnini lehma kohta, kogu piim saadetakse E-Piima tööstusele.

“Meie piimal on head kvaliteedinäitajad – rasva- ja valguprotsent on kõrge ning somaatiliste rakkude arv väga madal. Oleme paarkümmend aastat ülespoole pürginud, loodame, et tipp ei ole veel käes,” rääkis Kallakmaa.

K A N D I DA AT

TEET KALLAKMAA uu Metsataguse Agro OÜ, Järvamaa. uu Piimakarjakasvatus. Piimakari 550 aastalüpsiga 11–12 t lehma kohta. Noorkari 600. uu Maad haritakse 1700 ha, sellest omandis 700 ha. Teravilja- ja rapsikasvatus 800 ha-l, lisaks rohumaad. Mais 147 ha-l. Nisu keskmine saagikus 6–8 t/ha, tänavu 4 t/ha, rapsi saagikus 4–5 t/ha, tänavu 3 t/ha. uu 2017. aastal valminud vabapidamislaut.

Nüüdisaegne põllutehnika. uu 35 töötajat.

Esitaja: Maaelu Edendamise Sihtasutus

Oma põllumajandusfirma moodustas Kallakmaa 1993. aastal kunagise kolhoosi osakonna baasil koos töötajatega ja tänavu suvel tähistati 25. tegutsemisaastat.

Moodsas laudas kõrgem toodang Kõige enam on firmajuht rahul uue 200kohalise vabapidamisel külmlaudaga, mis valmis 2017. aasta sügisel vanema laudakompleksi kõrvale.

Ka pea kõik kolhoosiaegse laudakompleksi hooned on renoveeritud, esimene külmlaut ehitati 2005. aastal.

Teet Kallakmaa tõstis esile, et uues laudas on loomade mugavuse peale rohkem mõeldud, siin on iselukustuvad lõastused, loomasõbralikumad asemed, automaatsed seinakardinad ja hoones hoitakse optimaalset kliimat.

Kallakmaa sõnul on palju pisiasju, mis muudavad loomade olemise mugavamaks ja mõjuvad lõppkokkuvõttes ka piimaannile.

“Nüüd annavad lehmad paremates tingimustes rohkem pii-

Metstaguse Agro juht Teet Kallakmaa on ka suur tehnikahuviline.

ma. Loodame tänavu saavutada 12 000 kg piiri, mullu samal ajal lüpsis kari veidi alla 11 000 kg lehma kohta aastas,” rääkis juhataja. Ta lisas, et uusi lüpsirekordeid on raske saavutada, kuna tänavu napib põua tõttu loomasööta, söödapuudust leevendab mais.

Uuenduslik põllumajandusjuht Tänavu kasvas Metstaguse Agros mais 147 ha-l ja andis korraliku saagi. Samas teravilja- ja rapsisaak oli poole väiksem tavapärasest. Seetõttu on loomade söödaratsiooni muudetud: jõusööda osakaalu on tõstetud, rohusööda osa vähendatud.

Teet Kallakmaale meeldib katsetada. Nii on ta kõik oma vasikad paigutanud igludesse, mis on suures küünis katuse all sirgetes rivides kui väikesed ridaelamud. Firmajuht selgitas, et iglude idee sai ta USAst sealseid farme külastades – loomadel on väga hea neis tingimustes olla ja ka tööjõukasutus on efektiivsem.

Iglud võttis mees kasutusele siis, kui hakkas tegema tõsisemat tööd selle nimel, et tõsta piimatootmise taset. Nii on firmas igal sammul mõeldud loomade heaolule, et kasvaks terve kari. “Meie oleme igludega rahul, tulemused on ilusad – vasikad on terved. Iglud annavad hea stardi noorkarja arengule,” ütles Kallakmaa.

AGD 18 3 18m AGD 15 3 15m

AGD 10 3 10m

Oma karjas katsetab mees ka džörsi tõugu lehmadega, kuna see tõug väärindab sööta paremini ning annab kõrgema rasva- ja valgusisaldusega piima.

Kallakmaa selgitas, et tõuaretust džõrsi tõuga on tehtud teist aastat, ja kui katsetus edukaks osutub, tahab ta minna džörsi tõule üle.

“Me töötame selle nimel, et rasva- ja valgusisaldus piimas tõuseks, see on meie prioriteet ja tulevikusuund,” ütles Teet Kallakmaa. Ta lisas, et see on tulevikutrend kogu maailma piimanduses – nõudlus piimarasva ja -valgu järele üha suureneb.

(Maaleht, 11. oktoober)

A A S TA P Õ L LUME E S 2018

Nr 9 (72) 18. oktoober 2018

l

M A A M A J A N D U S 5

AIVE KESKÜLA on kange

SVEN ARBET

saare naine tubli piimakarjaga

Saaremaa aasta põllu­meheks valitud Aive Kesküla on paar­kümmend aastat juhtinud põllumajandus­ ettevõtet, ehitanud uue vabapidamislauda ja tõstnud lehmade piimatoodangut.

“S

aarlane ma ei ole, ehkki olen siin saarel juba 25 aastat elanud,” teatas Aive Kesküla. Pärit on ta hoopis mandrilt – Peipsi äärest Lümati külast. Aive Kesküla õppis EPAs veterinaariat ja sattus Saaremaale Pöide valda praktikale.

Nii meelitatigi hakkaja neiu pärast diplomi saamist 1997. aastal Saaremaale Rauni põllumajanduse osaühingusse. Algul loomaarstiks, aga paari aasta pärast sai temast ettevõtte juhatuse esimees ja selles ametis on ta juba paarkümmend aastat vastu pidanud.

Eelmisel aastal anti Saaremaa kõrge tiitel üle Aive Keskülale, tema suurima saavutusena on esile toodud uue ja uhke Uue-Välja vabapidamislauda ehitamist. Tõsi, laut valmis juba 2013. aastal, aga sestsaadik, kui

K A N D I DA AT

AIVE KESKÜLA

uu Rauni POÜ, Saaremaa. uu Piimakarjakasvatus. Piimakari 400 (eesti holstein ja punane tõug), noorloomi 350. Keskmine piima aastatoodang 9500 kg lehma kohta. uu Maad haritakse ligi 1000 ha, sellest omandis 550 ha. uu Teravili 360 ha, mais 24 ha. uu Kaasaegne vabapidamislaut ja põllutehnoloogia. uu 22 töötajat.

Esitaja: Saaremaa Põllumeeste Liit

400pealine piimakari kolis uude lauta ja torusselüpsilt mindi üle platsilüpsile, on lehmade piimatoodang tõusnud paar tuhat kg aastas lehma kohta.

Punane ja mustakirju kari Praegu lüpsab Uue-Välja laudas nii punane kui holsteini kari. “Meil on kaks kolmandikku mustakirju ja üks kolmandik punane kari,” teatas Aive Kesküla. Kuna punast tõugu lehmad annavad vähem piima, on karja keskmine aastalüps praegu alla kümne tonni piiri.

“Hetkel on meie aastalüps 9500 kg lehma kohta,” täpsustas Kesküla. Selle tulemusega ollakse Rauni POÜs rahul, sest

enne suurfarmi valmimist, kui kari oli laiali vanades lautades, andsid lehmad piima vaid seitse tonni. Nüüd lüpstakse Uue-Välja farmis lehmi kolm korda päevas DeLavali 2×16 paralleel­ lüpsiplatsil. Oma lubaduse – tõsta uue lauda valmimisel lehmade piimaandi paari tuhande kilo võrra – on firmajuht täitnud.

Ka Saaremaa vissivõistlustelt on Rauni POÜ lehmad saanud järjest esikohti. Kesküla hinnangul on sellele kaasa aidanud nii loomade paranenud tingimused vabapidamislaudas kui ka loomakasvatusjuhi oskuslik töö.

Juhataja meenutas, kuidas lauda rajamise mõttest teostuseni läks viis aastat, enne kui kõik takistused said ületatud. Siis tuli

2014. aasta piimakriis, mis osaühingus suudeti siiski üle elada.

“Meil olid suured laenud peal, oli ka PRIA toetus koos tootmiskohustusega ... päris rasked ajad olid,” meenutas Kesküla. Ometi plaanitakse juba lähitulevikus rajada uued silohoidlad, mõeldakse ehitada uued hooned ka kinnislehmadele ja noorloomadele.

Hindab meeskonnatööd Aive Kesküla on kogu energia pühendanud põllumajandusettevõtte arendamisele, on südamega oma loomade küljes kinni. See pole aga pereelu takistanud, koos abikaasaga on üles kasvatatud kaks last.

Ta meenutas, et kui lauta veel ehitati, lahkus ta töölt alles hilis­ õhtuti, et varahommikul jälle tagasi olla. “Minu jaoks on see elustiil, ei olegi niivõrd töö,” ütles firmajuht.

“Ma pean väga oluliseks meeskonnatööd. Ma ei suudaks saavutada nii palju, kui mu ümber ei oleks neid inimesi. Need on väga kogenud kolleegid, kellega olen koos töötanud algusaegadest peale, ja nüüd on lisandunud mitu tublit noort inimest,” tõi esile Aive Kesküla.

“Väga oluline on meeskonnatöö ja vastastikune usaldus,” selgitab Rauni POÜ juhatuse esimees Aive Kesküla, kes on suutnud suurt põllumajandusettevõtet oskuslikult karide vahelt läbi juhtida.

Suurt rõõmu tunnebki ta selle üle, et noored on leidnud tee Rauni põllumajandusettevõttesse.

Erilist tunnustust pälvib noor loomakasvatusjuht Ats Raud, samuti taimekasvatusjuht Tanel Kirst, kes on toonud kaasa uusimaid teadmisi ja uut mõttelaadi.

“Mul on väga hea meel, et noored on põllumajanduses. Nemad viivad maal elu edasi – nad tulevad, silm särab, neil on ideid ja nad jõuavad palju,” kiitis Aive Kesküla.

(Maaleht, 13. september)

Lely Astronaut A5 - uus tase robotlüpsis Lely tutvustas aprillis üritusel Lely Future Farm Days uut taset lüpsmises: robotlüpsisüsteemi Lely Astronaut A5. Lehma ja masina vahelise suhtluse jälgimine ja paljudelt farmeritelt saadud tagasiside viis süsteemi loomiseni, mis kombineerib end tõestanud lüpsipõhimõtted enneolematu töökindluse, kasutuslihtsuse ja kulutõhususega. Uus A5 lüpsirobot tagab stressivaba lüpsmise nii farmeritele kui ka nende lehmadele.

Meie Lelys leiame, et terved ja stressivabad lehmad annavad rohkem piima. On tõendatud, et lehmad tunnevad end mugavalt ja pakuvad head tootlust Lely laudakeskkonnas, kus on tagatud lehmade vaba liikumine, I-flow funktsioon ja ruumikad lüpsilatrid.

A5-ga on lehmadele pakutava mugavuse taset veelgi suurendatud uue hübriidkäe lisamise kaudu, mis on vaikne, kiirem, energiasäästlik ja täpsem, tagades nii ühtlase lüpsmise. Lüpsmise ajal lehma kõigile liigutustele viivitamatult järgides ning udara lähedusse jäädes parandab see kiiresti oma asendit mis tahes ootamatute liigutuste korral. Ümber kujundatud intuitiivne kasutajaliides muudab automaatse lüpsmise kõigile arusaadavamaks. Ühel lehel on saadaval kõik asjakohased andmed: alates lehma esmakordsest lüpsmisest kuni igapäevase hoolduseni. Ühe puudutuse kaugusel on kõik kiirtoimingud, nagu sööda jaotamine, konkreetse lehma marsruudi määramine ja igapäevased hooldusülesanded. Astronaut A5 on kavandatud tipptasemel kasutatavuse, juurdepääsetavuse ja hooldatavuse pakkumiseks.

Lely on kogu süsteemi ümber kavandanud, et saavutada oluliselt madalam kulu toodetud piima kg kohta. Korraldati ulatuslik üleilmne katseprogramm, kus osales üle 30 kliendi ja mis hõlmas üle 2 miljoni lüpsmise, et tagada veatu toimimine kõigis oludes. Kõigis katsetes vähendati pesuaine-, vee- ja elektritarbimist kuni 20% võrra. Investeeringud kiire ja hõlpsa hooldamise tagamiseks ning kvaliteetsete komponentide kasutamine vähendas samuti oluliselt hoolduskulusid. Koos tõhususe suurenemisega on see väga töökindel ja hooldussõbralik mudel suutnud samuti tagada enneolematu investeeringutasuvuse.

Lely Center Estonia • Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 • www.lely.com • www.linery.ee

6 M A A M A J A N D U S l A A S T A

PÕLLUMEES 2018

Nr 9 (72) 18. oktoober 2018

SVEN ARBET

MARGO KÜTT edendab loodusravi

ravim- ja maitsetaimedega Margo Kütt on Vene­ vere külas Navesti jõe ümbruses juba aastaid kasvatanud ravimja maitsetaimi, varustades apteeke üle Eesti kodumaiste taimeteede ja droogidega.

“M

ul on nõgest, melissi, punet, punast siilkübarat ja palju muid taimi – kõik ravim- ja maitsetaimed kasvavad mahedana, nii et maheravimtaimede kasvatajana suudame pakkuda üht laialdasemat taimede valikut Eestis,” teatab MK Loodusravi osaühingu juhataja Margo Kütt.

Oleme Päpe talus Venevere külas. Talumaja asub kauni looduse rüpes otse Navesti jõe kaldal – kaugemal suurtest teedest ja asulatest, nii et asukoht on ravimtaimede kasvuks ideaalne.

Neid Navesti jõe kallastel kasvanud taimi leiab Loodusravi kaubamärgi alt pea igast apteegist.

Kütt toob esile, et apteekidele suudavad kuivatatud kodumaiseid ravimtaimi pakkuda vaid 4–5 suuremat kasvatajat üle Eesti.

K A N D I DA AT

MARGO KÜTT uu MK Loodusravi OÜ, Viljandimaa. uu Ravim- ja maitsetaimede kasvatus 12,5 ha-l. Üle 40 taimeliigi. Lisaks korjealad looduses. uu Taimede kuivatamine, peenestamine ja pakendamine. uu 3–4 tonni taimi aastas. uu Müük hulgiostjatele ja apteekidele. uu 4 alalist töötajat ja hooajatöölised.

Esitaja: Maaelu Edendamise Sihtasutus

“Eesti mõistes korjame palju, aga maailma mastaabis oleme väikesed, välisturu nõudlus puhtast loodusest korjatud taimede järele on lõputu,” ütleb Margo Kütt.

Üle kümne hektari põlde Pere on ravimtaimekasvatuses tegutsenud aastakümneid.

Juba 1980. aastate lõpus alustas Margo isa Raivo Kütt ravimtaimede kasvatusega, esialgu Suure-Jaani metsamajandis, hiljem FIEna. Just isa kõrval tegutsedes tärkas ka pojal sügavam ravimtaimehuvi.

Margo Kütt on hariduselt toidutehnoloog ja õppinud ka Räpina aianduskoolis aiandust. Va-

rem on ta töötanud aastaid nii Põltsamaa Felixis kui Talleggis.

Enne oma firma rajamist kasvatas ta isale ravimtaimi ette.

Nüüd majandab Margo Kütt osaühingus MK Loodusravi koos oma poja Sanderiga.

“Igapäevatöödel on abiks ka teised pere liikmed, hooajatöödele palkame inimesi juurde,” teatab Margo Kütt.

Ravimtaimetalu põllule maja juures on 2,5 hektaril kasvama pandud taimed sirgetes ridades. Kütt selgitab, et need pandi maha kapsaistutusmasinaga.

“Küla teises otsas on meil veel 10 hektarit ravimtaimede all, lisaks veel 30hektarine põllumaa, mis on vaja üles harida,” räägib Päpe talu peremees.

Tänavu on peremees soetanud ka rohimisagregaadi, mis vao­ vahed umbrohust puhtaks teeb.

Enim nõutakse kummelit Siinsetel taimeväljadel kasvavad kummel, meliss, punane siilkübar, petersell, piparmünt, raudrohi, salvei, pune, aed-liivatee, nõmm-liivatee ja paljud muud ravimtaimed. Peremehe sõnul on kasvama pandud üle 40 taimeliigi põldudele, osa taimi korjatakse juurde vabast loodusest, näiteks angervaksa ja põdrakanepit.

Firmas on lisaks taimeväljadele rajatud tallu ka nõuetele vastav tootmishoone, kus on kaasaegne kuivati ja taimede peenestamise seadmed ehk veski koos sõeltega, samuti pakendamistehnoloogia. Osa seadmeid on soetatud LEADER-toetuse abiga.

“Ise kasvatan, ise töötlen, taimed on müügil paarikümnegrammistes pakendites. Kõige rohkem nõutakse kummelit, nõmm-liivateed ja saialille,” selgitab Kütt.

MK Loodusravi aastatoodang on 3–4 tonni, ekspordiks ei jaksa firma midagi toota, ehkki ka neilt on soovitud osta kindlaid ravimtaimi suurtes kogustes.

“Taimedes peitub palju kasulikku, ja hea on näha, et aina rohkem inimesi väärtustab kodumaiseid taimi,” rõõmustab Margo Kütt.

Lisaks valmistatakse siin firmas ka taimesegusid, mis on koostatud Tartu Ülikooli spetsialistide abiga. Lisaks Tartu Ülikoolile teeb MK Loodusravi OÜ koostööd ka EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskusega, mille nõukoja liige Margo Kütt on.

“Inimesed väärtustavad looduslikke vahendeid tervise turgutamiseks aina enam. Üha rohkem tahetakse valmissegusid, suvel nõutakse pigem neeruteed, talvel

köhateed,” selgitab firmajuht. Ja lisab, et järjest rohkem tuleb teha ka tootearendust ja igal aastal investeerida, et oma ettevõtmistega pinnal püsida, sest konkureerida tuleb imporditud odavate taimedega. Vaatamata tugevale konkurentsile, oli eelmisel aastal MK Loodusravi toodangu kasv 30%, kuna nõudlus kodumaiste taimeteede järele üha suureneb.

(Maaleht, 2. august)

NOVA 116

NOVA FM-300

NOVA TS-250

NOVA MB-103.3

Digitaalse kiirusnäidikuga varustatud sammaspuurpink, millel on astmetu kiirusregulaator ja laserpointer.

Tõhus puruimur kahe 100 mm avaga. Kõikidel meie mudelitel on metallist labad. Koti vahetamine on kiire ja hõlbus. Masin on varustatud ratastega, et sellega oleks lihtne liikuda. Äärmiselt usaldusväärsed ja töökindlad masinad. Kui vajad imurit erinevate höövelmasinate jaoks (laaste eraldavatele masinatele), siis on FM-300 1,5 kW mudel õige valik.

Lisavarustusena on saadaval 100 mm puruimurivoolik spetsiaalselt imuriga kasutamiseks.

Valmistatud parimast materjalist. Vastupidav ja lihtne käsitseda.

Eriti populaarne lauasaag, mis on odav, kuid mitmesuguste funktsioonidega.

Sobib hästi tööobjektile transportimiseks. Integreeritud puruimur. Kallutatav tera (45 kraadi). Transpordirattad ja käepide lihtsustavad seadme liigutamist.

MB-103.3 on uus ühildatud paksusmasin/kujufreespink, millega freesid näiteks erineva profiiliga põrandaliistud mõne hetkega. Eriti lihtne terade vahetamine. Kõik vajalik masinaga kaasas, lisaks 12 terast koosnev kujufreesikomplekt. Standardvarustuses tugev alus. Vibratsioonivaba käik. Freesimisel manuaalne etteanne, paksusmasinal automaatne ettenihe. Täppisreguleering seaderattaga. Tugev ehitus. Soorita kõik paksushööveldused kiiresti ja täpselt. Kui vajad eriprofiile, võid mõne hetkega muuta MB-103.3 käepäraseks freespingiks ja saad kenad profiilid erinevateks vajadusteks.

sammaspuurpink

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 450 W Pöörlemiskiirus: 300–2600 rpm Spindel: MK2 / 3–16 mm Spindli kaugus sambast: 182 mm Spindli käik: 60 mm Laua suurus: 300 mm Alus: 220 x 360 mm Kõrgus: 870 mm Kaal: 37 kg

HIND:

278,23 € (KM 0%)

tolmuimur 230 V

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1500 W Mootor: 2850 p/min Õhu imemise võimsus: 42,15 m3/min Imuri labade läbimõõt: 300 mm Sisseimemine: 2 x 100 mm Koti suurus: 780 x 950 mm Portatiivse aluse suurus: 560 x 840 mm Kaal: 46 kg

HIND:

289,52 € (KM 0%)

puiduketassaag

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1800 W Mootor: 4500 p/min Tera kalle: 0–45° Tera suurus: 254 x 30 x 2,6 x 1,8 mm Max saagimisvõimsus: 90° / 80 mm, 45° / 56 mm Teise laua suurus: 145 x 640 mm Laua suurus: 580 x 640 mm Kaal: 38 kg

HIND:

483,06 € (KM 0%)

paksusmasin/kujufreespink

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1500 W Mootor: 5000 p/min Terade arv: 3 Max höövelduse laius: 330 mm Max kõrgus: 150 mm Lõikepea läbimõõt: 68 mm Etteandekiirus: 4,96/6,33 m/min Laua suurus: 450 x 358 mm Kaal: 120 kg

HIND:

959,68 € (KM 0%)

NOVA J25

NOVA 710

NOVA 170G

NOVA 20L

NOVA J25 on profikasutuseks toodetud kvaliteetne magnetpuurpink. Eriti hea hinna ja kvaliteedi suhe. Magnetpuurpinkide juhtiv mudel.

Kvaliteetne ja töökindel profimudel. Kaasas pildil näidatud 5 rulli + 1, mis on seadmes juba olemas. Metallitööliste, autoremontijate jpt unelmate tööriist. Tugev korpus, mis ei paindu ega anna järele ka intensiivsel kasutamisel.

Kvaliteetne ja lihtsasti käsitsetav metallitreipink. Algajatele ja harrastajatele soovitatav mudel. Sobib väiksesse ruumi, usaldusväärne ja töökindel. Lihtsasti kasutatav käiguosa – ei nõua rihmade vahetust, kiirused otse lülititest.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1100 W Pöörlemiskiirus: 300 rpm Puurimisvõimsus: 25 mm Spindel: MK3 Magneti võimsus: 1400 kg Kaal: 23 kg

Ülemine ratas: 200 x 50 mm Alumine ratas: 75 x 50 mm Töötlemissügavus: 700 mm Pikkus: 870 mm Laius: 920 mm Kõrgus: 1500 mm Kaal: 76 mm

Mõeldud nõudlikuks professionaalseks kasutamiseks. Saetava detaili kinnituse kiirvabastus, jahutuspump. Tera hüdrauliline langetamine. Pöörduv tera: saetav detail on alati ühes kohas – aitab töökojas ruumi kokku hoida. Automaatne seiskamine. Alus hinna sees. Mugav ja praktiline juhtpaneel.

Tera pingsuse indikaator.

magnetpuurpink

HIND:

399,19 € (KM 0%)

Inglise ratas

HIND:

479,83 € (KM 0%)

metallilintsaag

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 750/1100 W (kahekiiruseline mootor) Tera kiirus: 40/80 m/min Tera suurus: 2085 x 20 x 0,9 mm Saagimisnurk: 90–45° Max lõikevõimsus nelikantmaterjalil: 90° 170 x 200 mm, 60° 60 x 60 mm, 45° 110 x 110 mm Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90° 170 mm, 60° 70 mm, 45° 120 mm Kaal: 170 kg

HIND:

1362,90 € (KM 0%)

metallitreipink

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 550 W Pöörlemiskiirus: 120–2000 rpm (6 kiirust) Tsentrite vahe: 550 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 200 mm Spindli läbiviik: 20 mm (MK3) Kaal: 110 kg

HIND:

1443,55 € (KM 0%)

A A S TA P Õ L LUME E S 2018

Nr 9 (72) 18. oktoober 2018

l

M A A M A J A N D U S 7

JAAN METSAMAA

SVEN ARBET

püstitab pealinna lähistel piimarekordeid ASi Metsaküla Piim juhataja Jaan Metsamaa on renoveerinud oma laudakompleksi ja tõstnud lehmade piimatoodangu üle 11 tonni lehma kohta.

Noored kipuvad siia nii praktikale kui tööle.

J

aan Metsamaa on aastakümneid majandanud Harku vallas, kuhu nüüdseks on rajanud moodsa laudakompleksi. Kõik hooned on kas uusehitised või korralikult renoveeritud. Hoonete ümbrus on ideaalses korras, teed asfalteeritud, ümbrus haljastatud.

“Meil on korralikult välja ehitatud loomakasvatuskompleks, lautades parim võimalik tehnika ja noorte hulgas oleme ka K A N D I DA AT

JAAN METSAMAA uu AS Metsaküla Piim, Harjumaa. uu Piimakarjakasvatus. uu 580 lüpsilehma aastalüpsiga 11 200–11 400 kg lehma kohta. uu Noorkari 600. uu Teraviljakasvatus. Maad haritakse 1730 ha, sellest 1000 ha on põllumaa. Nisu keskmine saagikus 5–6 t/ha, tänavu 2–2,1 t/ha. Rapsi saagikus 3–4 t/ha, tänavu 2,3 t/ha. uu Kaasaegne vabapidamisega laut, kaheksa DeLavali lüpsirobotit. uu 25 töötajat.

Esitaja: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

suhteliselt populaarsed – tudengeid soovib siia rohkem tulla, kui suudame praktikale vastu võtta,” rääkis Jaan Metsamaa.

Enamik töötajaid tema firmas ongi noored, samuti võetakse siia juba aastaid praktikante nii maaülikoolist kui kutsekoolidest.

Koos noortega tuleb ka edu Metsaküla Piima vabapidamisega laudas on 583 lehma robotlüpsil – kokku on töös kaheksa DeLavali lüpsirobotit. Aastaga on lehmade piimatoodang tõusnud ligi tuhande kilogrammi võrra.

“Majandamine on tõusnud uuele tasandile tänu sellele, et firmas on võtmeisikud noored – nii tegevjuht kui farmijuhid,” teatas Metsamaa. “Nad on aktiivsed, toonud kaasa uued teadmised, et kõik toimiks ja tulemused tuleks.”

Tegevjuht-agronoom Lauri Lepassar, loomakasvatusjuht Innar Viksi ja veterinaararst Tuuli Lagemaa on omaniku hinnangul viinud põllumajandusettevõtte uuele tasandile.

“Noored inimesed on toonud meie ettevõttesse uut hinga-

“Üksi ei tee mitte midagi. Väärtusi ja edu loob ikkagi ühine töö ja ühised eesmärgid,” selgitab Metsaküla Piima juha­taja Jaan Metsamaa oma ettevõtmiste edukust.

mist,” tunnustas Metsamaa. Ta lisas, et niimoodi panustab firma ka noorte haridusse, näiteks veterinaariatudengid on käinud siin praktikal juba viis aastat.

“Kõige tähtsam on puhtus, et loomi tervena hoida, siis tuleb ka kõrgem toodang. Alustada tuleb lihtsatest asjadest, mitte keerulistest,” selgitas Metsamaa oma põhimõtteid. Oluline on põhisööda kvaliteet, äsja valminud uue söödahoidlaga on see paranenud.

Tänavu saadi silo vähe, madal oli ka teravilja saagikus. Nii tuli loomade söödaratsiooni muuta ning lehmade piimatoodang pole langenud: arvestuslik

aastalüps jääb 11 200– 11 400 kg vahele.

Metsamaa muretseb, et lisasöötade hinnad kerkivad kiiresti, aga toorpiima hind ei tule järele: “Õiglane piimahind peaks praeguste põuakahjude tõttu olema 350 eurot tonn, mitte 315–320.

Aga sellist hinda me ei saa ning piimatootmine läheb põllumehele sel aastal päris kalliks.”

Väärtustab ühistegevust Väga oluliseks peab Jaan Metsamaa ühistulist tegevust. Ta on piimatootjate ühistu EPIKO asutajaliige ja praegu nõukogu liige.

Viimasel ajal tegeleb aktiivselt ka

UUS

tootjate tulundusühistu Farm In tegevustega, olles selle nõukogu esimees ja Imaverre uue rapsitehase ehitanud OÜ Farm in Production nõukogu liige.

Metsamaa teatas, et Imavere tehas võtab juba rapsi hoiustamiseks vastu ja peagi saavad nad väärindada selle rapsikoogiks. “Ühistu kaudu teravilja ja rapsi müües loodame edaspidi paremat hinda saada,” rõhutas Jaan Metsamaa. Imavere rapsitehas on viimase aja üks suurimaid õnnestunud ühistulise ettevõtluse näiteid ja oma osa selles õnnestumises on ka Jaan Metsamaal.

(Maaleht, 27. september)

DeLaval VMS V300

8 M A A M A J A N D U S l A A S T A

PÕLLUMEES 2018

Nr 9 (72) 18. oktoober 2018

SVEN ARBET

Mida vahetu Riigikogu konverentsi­ saalis 23. oktoobril toimuval konverentsil “Aasta põllumees 2018” räägitakse põlvkondade vahetusest. Räägivad noored ettevõtjad ise.

Konverentsil saame teada, mis on innustanud noori põllu­majandusega tegelema ja mis on olnud suurimad väljakutsed.

ROOMET SÕRMUS

Žüriile pakkus suvisel ringkäigul ehedat õiteilu Kanepi aiand Põlvamaal, kus Margus Vahtramäe peamiseks tegevusalaks on lillekasvatus.

Pildil (vasakult) Roomet Sõrmus, Raul Rosenberg, Margus Muld, Milvi Aun, Andres Eilart, Jaan Sõrra, Illar Lemetti, Silja Lättemäe, Kalle Reiter, Kaja Piirfeldt ja Aivar Kokk.

Võitja selgitab “Aasta põllumehe” žürii Traditsiooniliselt külastab konkursi ”Aasta põllumees” žürii kõiki esitatud kandi­ daate ja tutvub nende tegemistega kohapeal, enne kui tähtis otsus langetatakse.

T

änavu valib aasta põllumehe žürii, mille esimees on Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg.

Liikmed on Aivar Kokk (Riigikogu), Jaan Sõrra (Tartumaa Põllumeeste Liit), Kalle Reiter (Eesti Aiandusliit), Mar-

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

gus Muld (aasta põllumees 2017), Roomet Sõrmus (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda), Illar Lemetti, (maaeluministeerium), Silja Lättemäe ja Andres Eilart (Maaleht), Milvi Aun (keskkonnaamet) ja Kaja Piirfeldt (MTÜ Eesti Noor­ talunikud).

Hindamismetoodika alused on koostanud emeriitprofessor Olev Saveli ja nende põhjal hinnatakse ka tänavusi nominente. Nii saab kümne punkti süsteemis hinnata tootmistegevuse näitajaid, samuti kandidaadi tuntust ja ühiskondlikku aktiivsust. Maksimaalselt on eri

näitajate põhjal võimalik saada 60 punkti.

Konkursi võitja – aasta põllumees 2018 – kuulutatakse välja teisipäeval, 23. oktoobril Tallinnas riigikogu konverentsisaalis peetaval konverentsil.

SILJA LÄTTEMÄE

Valime rahvapõllumehe! uu Tänavuse konkursi võitja – aasta põllumees 2018 – selgub “Aasta põllumehe” konverentsil, mis peetakse 23. oktoobril riigikogu konverentsisaalis. uu Maalehe veebis aga saavad kõik valida rahvapõllumehe, hääletades oma lemmiku poolt.

Veebihääletusel kõige enam hääli saanud põllumees pälvib rahvapõllumehe tiitli ja võitja kuulutatakse välja “Aasta põllumehe” konverentsil. uu Oma lemmiku poolt saate hääletada 21. oktoobri õhtuni. Vt www. maaleht.ee.

vaalutid 3,4 kuni 14 m

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees

S

tatistikaameti andmetel oli 2016. aastal Eestis 16 696 põllumajandusüksust, mida on 2007. aastaga võrreldes kolmandiku võrra vähem.

Pea pooled põllumajandusettevõtete juhtidest on üle 55 aasta vanad ning enam kui veerand neist on seejuures ületanud 65. eluaasta künnise ehk 4600 põllumajandusjuhti on juba pensionieas. Alla 45 aasta vanuste juhtide osakaal oli pisut üle veerandi.

Siia kõrvale saame panna maaülikooli MAK 2007–2014 püsihindamise aruannetest selguva asjaolu, et noore taluniku toetuse abil alustavaid ettevõtteid on olnud aastas keskmiselt sadakond ehk 1,3 protsenti majapidamistest.

Euroopa Liidu kontekstis on Eesti olukord suhteliselt hea – noorte juhtide osakaal on meil ELi keskmisest kõrgem ja vane-

kaarutid 4 kuni 17,5 m niidukid 1,6 kuni 9,3 m

novembri lõpuni eeltellimus -10% Tehnika müük: Kalev Kuusik / tel 521 1988

Vaido Soosaar / tel 509 2247 Karmo Karrik / tel 506 0545

Varuosad / tel 527 3109 Hooldus / tel 529 9007

A A S TA P Õ L LUME E S 2018

Nr 9 (72) 18. oktoober 2018

l

M A A M A J A N D U S 9

vajame sujuvaks põlvkondade tuseks Eesti põllumajanduses?

SVEN ARBET

mate põllumeeste osakaal keskmisel tasemel. Kuigi ka ülaltoodud andmed näitavad, et arengud põllumajandusjuhtide vanuselises struktuuris on olnud positiivsed, siis tõenäoliselt pole vaatamata põllumajandusüksuste arvu jätkuvale langusele sektorisse sisenevate noortalunike arv piisav vanema põlvkonna asendamiseks ja sujuvaks põlvkondade vahetuseks.

Muuseas, kõikidest põllumajandusettevõtete ja talude juhtidest vaid kolmandik olid 2016. aastal naised. Kahjuks on naiste osakaal väiksem just nooremate juhtide hulgas.

mise üleandmise teel. Mõistetavalt on noored ettevõtjad väga erinevates olukordades ning ka vajadused erinevad märkimisväärselt.

Alustava tootja kasvuraskused

Põlvkondade vahetuse võtmeküsimused Ilmselt kõige olulisem on, kas põllumajandussektor pakub noortele tulevikus piisavalt kindlat sissetulekut, mis suudab konkureerida teiste tegevus­ aladega.

Vähem tähtis pole küsimus, kuidas tagada sellised tingimused, et noored suudaksid ettevõtluse arendamiseks kaasata piisavalt kapitali, et põllumajandusäris tegevust alustada ning toime tulla. Terviklikku lahendust pole ka kriisi- ja riskijuhtimise küsimustele, mis on otseselt seotud noorte kindlustundega sektorisse investeerida.

Oluline on seegi, et maapiirkondade taristu nii teede, elektri- ja internetiühenduse, koolide, lasteaedade, huvitegevuse võimaluste näol oleks piisav selleks, et noor sooviks oma elu ja tööd siduda maaelu ja põllumajandusega. Tähtis on ka põl-

“Õnneks on põllumajandussektori kogunemistel üha rohkem näha noori põllumehi, kes on tegevust alustanud oma vanemate ettevõttes ning on valmis ettevõtte juhtimise aja jooksul üle võtma,“ tõdeb EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus

lumajandusharidus, põllumajanduse maine, põllumajanduse digiteerimine, maaküsimused jms.

Põlvkonnad saavad vahetuda peamiselt kaht moodi – uute alustavate ettevõtjate tuleku või olemasolevate ettevõtete juhti-

Juba üsna pikalt on noori põllumajandustootjaid sektorisse meelitatud maaelu arengukava raames antava noortaluniku toetusega. 40 000 euro suurune rahasüst on summa, mis justkui lubaks tegevusega alustada, samas on selge, et see toetus saab olla tõesti vaid esimeseks tõukeks.

Alustajatele on oluline tegevusala valik ja oma ressursside ning võimaluste õige hindamine. Noortalunike starditoetuse puhul tundub, et kõige populaarsemad tegevusalad on mesindus, lihaveisekasvatus ja köögiviljakasvatus.

Arvestades alustavate ettevõtjate kasutada olevat piiratud maaressurssi, on mesindus või puu- ja köögiviljakasvatus mõistlik valik, kuid ka nendes valdkondades on investeeringuvajadus suur. 40 000 eurost ei piisa selleks, et teha tervikinvesteering tehnoloogiasse, logistikasse ja turundusse.

Käsitöönduslik tootmine pakub entusiastlikele noortele kindlasti algul rõõmu, kuid töörõõmuga peab kaasas käima ka tegevuse piisav tulukus. Lihaveisekasvatuses kujuneb aga suureks väljakutseks tootmis­ tsükli pikkus.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku tõsta alustavate

tootjate starditoetus 100 000 euroni. Samas peaks toetuse piirmäära suurendamisega kaasas käima ka taotlejate parem nõustamine tegevussuuna valiku ja äriplaani koostamise kohta ning tihedam sõel toetatavate projektide valikul.

Kaalumist väärib ka maaülikooli teadlaste ettepanek, et noorte alustavate tootjate toetamise puhul võiks kasutada kombinatsiooni toetusest ja stardilaenust. See aitaks tagada läbimõeldumad ja terviklikumad projektid ning loodud ettevõtted kujunevad tõenäoliselt elujõulisemaks. Ka komisjon lubab stardiabi kombineerida rahastamisvahenditega.

Maaülikool on oma uuringus samuti tõdenud, et alustavatele ettevõtjatele on kõige efektiivsem ja olulisem spetsiifiline stardilaen või teatud juhtudel ka Eestis vähetuntud omakapitaliinvesteering.

Põllumajandusettevõtte ülevõtmine Õnneks on põllumajandussektori kogunemistel üha rohkem näha noori põllumehi, kes on te-

Käsitöönduslik tootmine pakub entusiastli­kele noortele kindlasti algul rõõmu, kuid töörõõmuga peab kaasas käima ka tegevuse piisav tulukus.

gevust alustanud oma vanemate ettevõttes ning on valmis ettevõtte juhtimise aja jooksul üle võtma.

Kui noor ettevõtja on tegutseva talu või ettevõtte oma vanematelt üle võtnud, algab ettevõttes tõenäoliselt laienemisja kasvufaas ning sellel juhul on kõige efektiivsem finantstoode investeeringute rahastamiseks pikaajaline laen või garantii.

Samas põllumajandusinvesteeringute pikaajalisust arvestades on probleemiks, et pangad ei paku piisavalt pikki investeerimislaene.

Põllumajandussektoris on üks enam levinud probleem ka tagatiste puudus, mistõttu on maaelu arengukavast rahastatavate finantsinstrumentide järgi reaalne vajadus ka tulevikus kindlasti olemas.

Teatud võimalused on ka investeeringutoetuste suunamiseks ja noorte ettevõtjate eelistamiseks. See tähendab aga suurt väljakutset hindamiskriteeriumide tasakaalustamisel, mis pole alati õnnestunud.

Niisiis vajame tõhusaid meetmeid, mis aitavad kaasa põlvkondade vahetusele.

Põllumajanduskoda toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut, mille kohaselt peavad riigid suunama vähemalt kaks protsenti otsetoetustest noortele põllumajandustootjatele, et aidata neil tegevust alustada. Lisaks sellele on oluline, et noorte põllumeeste tegevuse soodustamisel rakendataks terviklikku lähenemist ÜPP meetmete raames ning soodustatakse noorte ligipääsu kapitalile.

10 T E K N E S T

OÜ

Nr 9 (72) 18. oktoober 2018

A A S TA P Õ L LUME E S 2018

Nr 9 (72) 18. oktoober 2018

l

M A A M A J A N D U S 11

MAARIKA ja SULEV PUUSEPP

SVEN ARBET

võitlevad võltsmee vastu Puusepa mesindustalus Uulus tegeleb pere­ rahvas suure pühendu­ musega mesindusega ja on pälvinud parima alternatiivtalu tiitli.

K A N D I DA AT

MAARIKA JA SULEV PUUSEPP

uu Puusepa mesindustalu, Pärnumaa. uu Mesindus, 160 mesilasperet Nigula looduskaitsealal ja Pärnumaa metsades. Aastatoodang 5–10 tonni. uu Mee ja meetoodete müük oma kaupluses Mesilind Pärnus, turgudel, laatadel. uu Nüüdisaegne tootmishoone, seadmed, tehnoloogia. uu Töö peretaluna, kaks töötajat.

Esitaja: Maaleht

“M

eil on praegu 160 taru, rohkem ei saagi võtta, sest meil pole palgatöölisi,” teatab perenaine Maarika Puusepp, kes on koos abikaasa Suleviga pidanud mesilasi juba 25 aastat. Eelmisel aastal tunnustas Eestimaa Talupidajate Keskliit Puuseppade peret parima alternatiivtalu tiitliga.

Peremees Sulev selgitab, et mesitarud on 11 kohas laiali rohkem kui 100 km raadiuses, enamik neist Nigula looduskaitsealal.

“Aastate jooksul on karud meie mesitarusid rünnanud mitu korda, nüüd on tarude ümber elektrikarjused ja see on aidanud,” räägib peremees. Suviti on mesinikel tööd varahommikust hilisõhtuni. Peremees sõidab läbi pea 100 kilomeetrit päevas, sest korjeajal tuleb tarudel pidevalt silm peal hoida, raame lisada ja vahetada. Kodutööstuses aga käib kibekiire mee vurri-

tamine, pakendamine, sest rahvas nõuab värsket mett. Abiks on ka peres kasvavad kolm tütart.

Veerand sajandit mesindust Maarika ja Sulev Puusepp on kogenud mesinikud, kes on sel alal tegutsenud juba 25 aastat. Sulev alustas mesindusega oma vanemate kõrval. 1993. aastal ostsid Puusepad endise kolhoosi laguneva mesindusehoone Uulus, asudes omaette toimetama.

Aastatega on mesila renoveeritud tänapäevaseks tootmiskeskuseks, hoone teisel korrusel elab talupere. Senine elumaja on renoveeritud külalistemajaks, sest pere hakkab pakkuma kodumajutust ja tegelema ka talu­turismiga.

Tootmishoones on Saksamaalt toodud seadmed, tigu­ press soetati Soomest. Kaanetusliinil lõigatakse kärjed lahti, need liiguvad tigupressi alla, kus mesi pressitakse välja, vaha liigub eraldi liinile. Raamid pannakse vurri, kus mesi vurritatakse selitusvanni, läbi mitme vanni selitatakse lõpuks puhas mesi välja.

Pere valmistab lisaks ka meepõhiseid tooteid õietolmu, suira ja piparmündiga. Mee müüb pere Pärnus oma loodustoodete kaupluses Mesilind, laatadel ja meepäevadel.

Soovivad ausat konkurentsi Puusepa mesindustalu on registreeritud FIEna Maarika Puusepa nimele ja kuulub Eesti Meetootja-

WERNECO OÜ

te Ühendusse. Ühenduse eesmärk on hoida ja propageerida hea Eesti mee maitset ja selle missiooni on võtnud südameasjaks ka Puuseppade pere. Nende tarud on PRIAs kirjas ja nad tegutsevad veterinaarametnike kontrolli all.

Maarikat teeb murelikuks see, et osa mesinikke tegutseb igasuguse kontrollita – nad peavad mesilasi oma tarbeks, samas müüvad turgudel hoopis rohkem mett, kui ise toodavad, mis viitab sellele, et kodumaise pähe müüakse ka importmett.

Järgmisel aastal peaksid mesinikud saama esimest korda mesitarude toetust. Puusepa pere hinnangul võiks aga toetust maksta eelkõige nendele mesinikele, kes on oma tegevuse ametlikult registreerinud ehk on tunnustatud mesinikud, kelle üle peab järelevalvet veterinaar- ja toiduamet.

“Nõuded toiduainetele peaksid olema ühised, pole ju vahet, kas müüd seda 10 või 100 kilo,” toob esile Maarika Puusepp. Ta selgitab, et ka toetuste maksmisel võiksid nõuded olla kõigile mesinikele ühised. “Igale tarule pole mõtet toetust anda, toetama peaks ikkagi neid, kes maksavad riigile makse.”

Perenaine kinnitab, et pettusega ehk mee võltsimisega kaua

“Rahvas on hakanud meie meest üha enam lugu pidama,” on rahul Sulev ja Maarika Puusepp, kel enamik mesitarusid on Nigula looduskaitsealal.

vastu ei pea. Mesindusele pühendunud pererahvas teeb igal aastal oma mesilas profülaktilist ravi varroalesta jt haiguste vastu, et mesilased püsiksid terved. Siis saab ka tarudest värsket puhast Eesti mett.

“Rahvas on hakanud meie Eesti meest lugu pidama, inimesed on aru saanud, kui kasu-

lik see on,” ütleb Maarika Puusepp.

Muret teeb pererahvale aga see, et mee müük muutub üha keerulisemaks, kuna turul liigub väga palju importmett, samuti segatakse mett, mis viib hea Eesti mee maine alla.

(Maaleht, 30. august)

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut ja Eesti Taimekaitse Selts korraldavad 30. oktoobril 2018 kl 10.00–17.00 Tartus Eesti Maaülikooli peahoone aulas (Kreutzwaldi 1a)

TEADUSLIK-PRAKTILISE KONVERENTSI „Tänapäevased probleemid ristõieliste kultuuride kasvatuses”

Kuivatikatlad ja hakkeahjud võimsusega 40kW - 10MW Asenda kallinev importgaas ja diisel kodumaise hakkega!

Säästa kuivatamiskuludelt ja suurenda kasumit.

Kontakt: www.werneco.ee Tel 5801 3334 priit@werneco.ee

Teraviljakäitlusseadmed Werneco OÜ eesmärk on pakkuda toimivaid lahendusi teraviljakäitluse ja bioenergia valdkonnas alates ideest kuni järelhoolduseni.

Oleme paindlikud ja lähtume iga lahendamist vajavast probleemist, olgu selleks siis teravilja ratsionaalne käitlus või ökonoomne küttelahendus - individuaalselt, lähtuvalt Teie vajadustest.

Pakume toimivaid lahendusi.

Kuivatiprojektide erilahendused.

Käsitletavad teemad: • Ristõielised õlikultuurid ja nende võrdlus ning agrotehnilised võtted saagi ja kvaliteedi parendamiseks – Lea Narits, Eesti Taimekasvatuse Instituut • Kliimamuutused: ilmastikuhäiringud ja taimede reaktsioon – Eha Kruus, Eesti Maaülikool • Ristõieliste nuuter ja sellega seotud probleemid – Riinu Kiiker, Kaire Loit, Eesti Maaülikool • Maakirpude püünistaimed – Luule Metspalu, Eesti Maaülikool • Kahjustajad rapsil – Eve Veromann, Eesti Maaülikool • Maastiku mõju rapsikahjustajatele ja nende looduslikele vaenlastele – Eve Veromann, Gabriella Kovács, Eesti Maaülikool • Parasitoidid ja pestitsiidid – pestitsiidide mõju parasitoididele (ettekanne inglise keeles, sünkroontõlge eesti keelde) – Jonathan Martin Willow, Eesti Maaülikool • Rapsi viljelus ja töötlemine meil ja mujal maailmas – Margus Ameerikas, Baltic Agro • Alternatiivsetest võimalustest taimekaitses – Reet Karise, Eesti Maaülikool Konverents on tasuta.

Konverents läheb arvesse mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise kohustusliku koolitusena.

Toetajad: Konverentsi rahastab “Teadmussiirde pikaajaline programm taimekasvatuse tegevusvaldkonnas”.

Registreerumine konverentsi kodulehel (24. oktoobrini 2018): http://eestitaimekaitse.emu.ee/

12 M A A M A J A N D U S l A A S T A

PÕLLUMEES 2018

Nr 9 (72) 18. oktoober 2018

JAANUS PÕLDMAA kasvatab

SVEN ARBET

Pärnus vilja ja lihaveiseid

Pärnumaa parima põllumehe tiitli kandja Jaanus Põldmaa kas­ vatab Audru osavallas teravilja ja lihaveiseid ning edendab külaelu.

A

udru vald kuulub nüüd Pärnu linna alla ja endine Audru valla volikogu esimees Jaanus Põldmaa seisab omakandi rahva eest linnavolikogus. Aga hingelt ja tegevustelt on tegu põlise põllumehega. Pärnumaa rahvas tunnustas teda parima põllumehe tiitliga juba 2015. aastal, mees on pälvinud ka maaeluministeeriumi hõbedase teenetemärgi.

Jaanus ja Marit Põldmaa kodu Põhara külas on kui suurele taluperele loodud: kunagine laut on ümber ehitatud pereelamuks.

Puitvooderdisega pikk elumaja nägusa verandaga ei anna küll aimu, et kunagi oli see ehitis loomadele mõeldud.

Peres kasvab seitse last. Vanemad lapsed on jõudnud juba ülikoolini, pesamuna Madli on kolmeaastane.

Maja ümbritseb perenaise Mariti rajatud ja kujundatud suur iluaed, kus on nii laste mänguplats kui ka suur tehnika näituseala.

Nimelt on mitut võõrkeelt valdav pereisa igapäevatööle lisaks ka Oilseeds Tehnika tootejuht, kes tutvustab põllumeestele uusimat Amazone’i ja Krone tehnikat.

“Siin ongi Põldmaa talu – ühes majapooles elame ise ja maja teises otsas on jahisaal ning nahastusruum,” teatab Jaanus Põldmaa, kes on mitme firma juhtimisele lisaks ka kõva jahimees.

Nagu ikka suures taluperes, tehakse siin kõiki töid koos ja appi minnakse sinna kus vaja.

Osaühingu Põhara Agro tegemisi ehk viljakasvatust juhib pere­ isa Jaanus. Mariti nimel on aga lihaveisekasvatus ehk OÜ Põha-

ra Veis, kus majandatakse mahedalt.

Pere harib ümberkaudseid maid ligi tuhandel hektaril ja kasvatab juba kuuendat aastat ka lihaveiseid.

Peremees rakendab oma häid juhiomadusi lisaks Pärnu linna volikogule ka Pärnumaa Talupidajate Liidu, Ahaste külaseltsi, Pärnumaa Jahimeeste Liidu ja Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuses.

Õppis talunikuks Saksamaal Põltsamaalt pärit Jaanus Põldmaa sattus Audru maile siis, kui õppis Olustvere maamajandusK A N D I DA AT

JAANUS PÕLDMAA uu Põhara Agro OÜ. uu Pärnu linn, Pärnumaa. uu Teraviljakasvatus, 1000 ha-l teravili, raps, hernes, uba. Teravilja keskmine saagikus 5 t/ha, kõrgeim saagikus üle 8 t/ha. Maad on omandis 500 ha. uu Lihaveisekasvatus OÜs Põhara Veis.

Herefordi ja limusiini ristandid. 50 lihaveist.

Mahetootmine 160 ha-l. uu Põllumajandustehnikaalane nõustamine, uusima tehnoloogia katsetamine põldudel. uu Töö peretaluna, kaks palgatöötajat.

Esitaja: Eestimaa Talupidajate Keskliit

koolis agronoomiks. Koolist saadeti Olustvere poisid Saksamaale praktikale, nii jäigi Jaanus 1990. aastate algul mõneks ajaks Saksamaale talutööle.

“Ma ei osanud algul sõnagi saksa keelt, aga kohapeal õppisin ära. Esimesel aastal tegin taludes mitmesuguseid töid, järgmisel aastal juba juhendasin ise Saksamaal praktikante,” teatab peremees.

1990. aastate alguses kolhooside lagunemisega sai Põldmaa kolhoosi noorkarjalauda osanikuks. Ta alustas oma ettevõtlusega nii, et tal oli vaid 5 ha maad.

Talupidamine sai Põharas alguse 1991. aastal, OÜ Põhara Agro loodi 2001.

Veisekasvatusega alustas pere kuus aastat tagasi. Esialgu võeti Soomest viis herefordi, nüüdseks on kari laienenud ligi 50 peani ja hereforde on hakatud ristama limusiiniga. Selliseid ristandeid nõutakse Türgi turul ja nende eest saab paremat hinda.

Kamajahu tuleb Audrust Põhara Veise osaühingule kuuluvatel maadel kasvatatakse juba mitmendat aastat ka mahevilja. Kuna peremees tegeleb lisaks nõustamisega, tutvustades

Põhjalike teadmistega Jaanus Põldmaa on ühtaegu ka noorte koolitaja ja juhendaja.

ja katsetades oma põldudel uusimat tehnikat, hakkas ta uudsete agrotehniliste võtetega ka mahevilja kasvatama.

Meie rahvusjoogi kama tarbeks kasvatab Põldmaa talu juba aastaid vilja ja hernest, sest Põhara Agrol on pikaajaline koostöö nii Pärnus tegutseva Cibuse kui Tartu Milliga.

Oma põldudel kasutab ta Amazone’i viljakasvatustehnoloogiat, rohumaadel aga Krone niidukeid, kaaruteid, vaaluteid. Põldmaa selgitab, et nende talu on Amazone’i tehasele kõige

põhjapoolsem katsemajand, kus katsetatakse uusima tehnoloogia vastupidavust meie rasketes ja kivistes oludes.

Põllutehnika tootejuhina käib Põldmaa igal aastal mitu korda Euroopa suurimates tehastes koolitustel, et tuua kõik tehnoloogilised uuendused meie põllumeesteni ja õpetada välja müügimehi. “Tehnika areng pakub mulle endale suurt huvi, need koolitused on väga inforikkad,” räägib ta.

(Maaleht, 28. juuni)

Adavere, 48001 Jõgevamaa tel 510 1357, 5343 5221 faks 776 9109 e-post kiretec@kiretec.ee

UNIVERSAALHAAGISED

VILJAVEOHAAGISED

MULLAVEOHAAGISED

PILkEMAStER JA SUPERPILkE HALUMASINAD

A A S TA P Õ L LUME E S 2018

Nr 9 (72) 18. oktoober 2018

l

M A A M A J A N D U S 13

TOOMAS REMMELKOOR

SVEN ARBET

sai soiselt põllult rekordsaagi Harju talu peremees Toomas Remmelkoor on hoolsa maaparandusega muutnud oma põllud kõige viljakandvamaks Hiiumaal.

“M

ul on tänavuse põua kohta mõnel põllul üllatavalt hea saak,” teatas Harju talu peremees Toomas Remmelkoor. Nimelt sai ta otra neli tonni hektarilt, mis on Hiiumaa kesiste maade kohta väga tubli tulemus.

“Kõige suurem teraviljakasvataja ma hektarite järgi Hiiumaal

pole, küll aga olen suurim saagikuse poolest,” on mees ise rahul.

Koos pojaga harib ta Partsi küla ümbruses nii oma kui rendimaid. Keskus on ajaloolises Pihla talus ja peremees tunneb uhkust, et talitab põlistel talumaadel, jätkates esivanemate traditsioone. “Poeg on mu põhiline abiline ja tulevikus plaanin talu talle üle anda,” ütleb peremees.

Korralik saak liigniiskelt põllult Toomas Remmelkoore maad on põllulappidena laiali viie kilomeetri raadiuses.

K A N D I DA AT

TOOMAS REMMELKOOR uu Harju talu, Hiiumaa. uu Teraviljakasvatus 360 ha-l. Oder 200 ha, suvinisu 100 ha, raps 60 ha. uu Metsamaad 25 ha. uu Teravilja keskmine saagikus 4–5 t/ha, rapsi saagikus 2,5 t/ha. Tänavune saagikus: oder 3 ja 4 t/ha, nisu 2 t/ha. uu Maad on omandis 150 ha, ülejäänud maa on kasutusvalduses ja rendimaa. uu Kuivati ja kaasaegne tehnoloogia põldudel. uu 4 töötajat.

Esitaja: Tartumaa Põllumeeste Liit

Märkimisväärne on see, et ta on osanud kivistel ja väheviljakatel muldadel kasutusele võtta just sellise agrotehnika, mis on viinud parima tulemuseni. Ta kasutab otsekülvi, et kiviklibust mulda mitte liiga palju ringi keerutada ega kuivatada, oskuslikult annab põldudele ka väetist. Kõige enam uhkust aga tunneb mees selle üle, et on liigvee kraavitussüsteemidega oma soistelt põldudelt minema suunanud.

“Olen kurja vaeva näinud nende põldude kuivendamisega. 2012. aastast hakkasin lahtist kraavitust tegema, et saada liigvesi põllult ära õigel ajal, nii et saaksin paremal ajal külvama,” lausus Remmelkoor.

Ta lisas, et nüüd ei vii liigvesi põllu pealt enam toitaineid ära.

Kui varem oli tema põldude saagikus keskmiselt kaks tonni hektarilt, siis maaparandusega on see tõusnud poole võrra.

Remmelkoor tõi ka esile, et mahetootja ta pole: “Sellest kesisest põllupinnast pole midagi võtta, vaid tuleb toitaineid kogu aeg juurde anda,” ütles ta.

Kui teistel oli tänavu liiga kuiv, siis Remmelkoore talu soistel ja liigniisketel põldudel oli kõike parasjagu, nii tulidki korralikud saagid.

“Ma pole põua vastu valmistunud, ma olen liigniiskusega võidelnud,” rääkis mees. Samas tavapõldudelt sai temagi tänavu kolmandiku kuni poole võrra vähem vilja.

Sõltub rohkem börsist kui põuast Üle 30kraadised ilmad on vilja niiskusesisaldust kõvasti vähendanud, nii et tänavu huugavad kuivatid väiksema võimsusega ka Harju talus.

“Tuul on ka siin vahepeal nii kõva, et kuivatab vilja päris ära,” rääkis peremees, kuidas ta kõva tuulega nisu koristades sai selle niiskuse protsendiks vaid 13,2.

Vilja müüb Harju talu põhiliselt Sacandagrale ja Baltic Agrole. Osa müüb ta varem fikseeritud lepingutega ja nüüd teeb lepinguliste kohustuste täitmine Remmelkoorel meele mõruks.

Nimelt pani ta jaanipäeval 500 tonni otra lukku hinnaga 161 eurot tonnist, ent praegu läheneb hind 200 eurole.

“Ei osanud aimata, et põud tuleb ja hinnad nii üles lähevad. Nüüd ma kaotan üle 20 000 euro,” rääkis mees.

Ta lisas, et põuakahjude puhul kõneldakse nüüd saagikind-

“Me peame rohkem mõtlema sellele, milline on meie maaressursi väärtus ja kuidas seda paremini kasutada,” arutleb Hiiumaa põllumees Toomas Remmelkoor.

lustusest, aga teraviljakasvataja on ikkagi eelkõige börsihindade kütkes ja sealt võivad tulla hoopis suuremad kaotused kui otseselt põuakahjudest.

Hiidlasest põllumees arvas ka, et Hiiumaal võiks liigniiskeid alasid palju rohkem kasutusele võtta. “Hiiumaal on väga palju sel-

liseid soostunud maid, mis oleks tänavuse põuaga andnud väga head saaki – nii heina- kui viljasaaki. See on uus potentsiaal – pange oma niisked maa-alad ühiskonna heaks tööle!” innustas Toomas Remmelkoor.

(Maaleht, 6. september)

14 M A A M A J A N D U S l A A S T A

PÕLLUMEES 2018

Nr 9 (72) 18. oktoober 2018

MARGUS VAHTRAMÄE

SVEN ARBET

pakub õiteilu üle Eesti

Margus Vahtramäe kasvatab koos perega Kanepi aiandis üle 400 000 istiku ja poti­lille ning on oma taimevalikuga jõudnud linnade haljastuses üheks põhitegijaks.

“M

üüme ainult omakasvatatud lilli, imporditud lilli meil müügis ei ole,” teatas OÜ Kanepi Aiand juhataja Margus Vahtramäe, kes on kogu perega Põlvamaal majandades suutnud Kanepi Aiandi kaubamärgi muuta tuntuks üle Eesti.

Põlva aiandisse on koondatud peamiselt potililled: roosbegoonia, pelargoon, kuld- ja hõ-

bekakar. Suvel võtab kasvumajades taimede-lillede valik silmad kirjuks. Lagede all vohavad eri värvides lopsakad amplid, peenardel ilutseb suur valik taimi ja lillepottide rivid on lõputud. Ainuüksi suvetaimi kasvab üle saja liigi. Tavapärase petuunia või begoonia kõrval võib osta näiteks hõbepaela, hübriidsalveid, inglise pelargooni või kipslille.

Viib edasi vanemate alustatut Vahtramäe meenutas, kuidas tema vanemad Eha ja Meelis Vahtramäe 1994. aastal aiandusega alustasid. “Esimesed viis aastat olid väga rasked, kasvatasime kõike – nelki, kurki, tomatit.

Proovisime ka roose ja gerberaid K A N D I DA AT

MARGUS VAHTRAMÄE

uu OÜ Kanepi Aiand, Põlvamaa. uu Lillekasvatus, katmikala aiandus. uu Aastas kasvatatakse 420 000 istikut ja potilille. uu Maad on omandis 3,5 ha, 5500 m2 katmikala, sellest köetav 3000 m3. uu Lillede ja taimede müük ning linnade-alevike haljastushooldus üle Eesti. uu 10 töötajat.

Esitaja: Eesti Aiandusliit

kasvatada.” 1998. aastal läks pere üle ainult lillekasvatusele.

Margus õppis Räpinas, seejärel Eesti Maaülikoolis. Pärast ülikooli lõpetamist 2002. aastal võttis ta vanematelt pereettevõtte üle, asutades osaühingu Kanepi Aiand. Praegu töötab aiandis ka Marguse abikaasa Marit, kaasa löövad pensionieas ema ja isa. Aastatega on Margus aiandiala üha laiendanud-suurendanud, taimekasvatusele lisaks hakati tegelema ka haljastushooldusega.

Nüüd haljastab Kanepi Aiand enamiku Lõuna-Eesti alevikest ja linnadest omakasvatatud taimede-lilledega. Nende aiandi lilled on müügil suurematel laatadel, aianduskeskustes ja kauplustes üle Eesti.

Kanepi aiandist Kadrioru parki Kaugemad punktid, kus sel suvel riputati üles nende firma amplid või pandi peenardesse-pottidesse õieklumbid, olid Narva, Tallinn, Haapsalu, samuti Saue, Rapla ja Paide.

“Mulle meeldib kujundada keerulisemaid kavandeid, kus on näiteks lilletornid, amplite-lillekastidega nikerdamine,”

“Oleme eelkõige lillekasvatajad ja tootjad, haljastus annab vaid kolmandiku meie käibest,” teatab Margus Vahtramäe.

rääkis Vahtramäe. Nii kasvatab ta aedniku õhinaga ka haruldasi taimi-kõrrelisi. Näiteks kaunistab tänavu Kadrioru pargi 300. aastapäeva puhul sealset traditsioonilist vöökirjapeenart Kanepi Aiandist toodud üle tuhande santoliini, mis annavad peenrale halli tooni mustri, samuti ligi tuhat tumepunaste lehtedega süst-verilehikut. Need nn struktuuritaimed, mida tavapärastes aiandites ei kasvatata, pakuvad

asjatundjatele suurt huvi. Vahtramäe rõhutab, et erilisemad tellimused ongi põnevad.

Koostöös maaülikooli teadlastega tehakse aiandis sordivõrdluskatseid. Tänavu uuriti ripp-raudürdi ja sanvitaalia sortide vastupidavust meie tingimustes, katsetatakse ka biostimulantide toimet lilledele. Suviti toimetavad aiandis praktikandid Räpina aianduskoolist, Luualt, maaülikoolist ja mujalt.

“Ma lähen rahulikult oma rada, otsin aianduses uusi lähenemisnurki, mida teised veel ei tee, püüan ellu viia uusi mõtteid ja ideid,” ütles Vahtramäe.

Ehkki Kanepi Aiand pole viimasel kümnel aastal Euroopa Liidu toetusi saanud, on ettevõte ometi edukalt arenenud ja tõusnud meie tuntumate lillekasvatajate sekka.

(Maaleht, 4. oktoober)

VÄETISED AEDA JA PÕLLULE VÄETISED MAHETOOTJATELE TAIMEKAITSEVAHENDID SOOL LOOMADELE KIVISÜSI JA KÜTTEPUUD

A A S TA P Õ L LUME E S 2018

Nr 9 (72) 18. oktoober 2018

l

M A A M A J A N D U S 15

VAHUR VEERMÄE toodab

SVEN ARBET

õhukesel mullakihil piima Lääne-Virumaa põllu­ majandusfirma Trovador on Vahur Veermäe juhtimisel laiendanud piimakarja ja viljakasva­ tust ning suurendanud käivet ja kasumit.

K A N D I DA AT

VAHUR VEERMÄE

uu OÜ Trovador, Lääne-Virumaa. uu Piimakarjakasvatus. Lüpsikari 680, noorkari 680.

Piima väljalüps lehma kohta aastas ligi 11 000 kg. uu Teraviljakasvatus. Maad kasutatakse 2650 ha, sellest omandis 850 ha. uu Teravilja kasvatatakse enam kui 1300 ha-l, maisi 160 ha-l, rapsi 270 ha-l, rohumaad 900 ha-l.

Teravilja keskmine saagikus 4–5 t/ha.

Maisi saagikus 30–55 t/ha. uu Kaasaegne põllutehnoloogia. uu 37 töötajat.

Esitaja: Virumaa Põllumeeste Liit

V

ahur Veermäe juhib osaühingut Trovador seitsmendat aastat. Kui 2011. aastal said firma omanikeks Lätis tegutsevad Eesti ettevõtjad, kutsuti tegevjuhiks pikaajaliste juhtimis- ja põllumajanduskogemustega Veermäe. Ta on omandanud agronoomi eriala EPAs ning töötanud mitmes põllumajandusettevõttes.

Piimakari kasvas poole suuremaks Veermäe töökabineti seinal on tänu- ja aukirjad. Nii on Trovador 2014. aastal pälvinud Äripäeva põllumajandustootjate top’is teise koha käibekasvu eest, mis on firma alguse, 1994. aastaga võrreldes suurenenud ligi 28,6 protsenti.

“Mina töötan siin alles seitsmendat aastat,” ei võta Veermäe kogu au endale. Aga lisab, et tema juhtimisel on Trovado-

ris müügikäive suurenenud vähemalt kolmandiku võrra.

“Alustasin traktoriroolis, olen olnud nii autojuht kui kombainer,” räägib tegevjuht, kes on läbi teinud kõik põllumajanduse etapid kuni sovhoosidirektori asetäitjani välja. Tema isa oli kunagine Vao sovhoosi direktor, hea suhtlemisoskuse ja juhiomadused on Vahur küllap oma isalt saanud.

Kui Vahur Veermäe 2011. aasta sügisel Trovadori tööle tuli, oli Pajustis Kakumäe farmis 300 lehma. Olid pikaajalised rendilepingud 1600 hektarile.

Seitsme aastaga on piimakari suurendatud kahekordseks.

Praegu lüpsab lautades üle 600 lehma. Paralleellüpsiplatsil lüpstakse lehmi kolm korda päevas ja aastane piimatoodang on tõusnud ligi 11 tonnini lehma kohta.

Piim viiakse Lätti Tukumsi piimatööstusele.

“Ettevõtte tegevus on suurenenud kahekordselt,” teatab Trovadori tegevjuht. Aastatega on firma omandanud üha uusi maatükke. Praegu haritakse maid 2650 ha-l ja omandisse on ostetud ligi kaheksasada hektarit maad.

1970. aastatel ehitatud Kakumäe farmikompleksi on viies järgus renoveeritud. Mullu ehitati uus poegimislaut, lisaks silo-

KAS TEIE KÜTUSEMAHUTID VASTAVAD NÕUETELE?

KÜTUSE TRANSPORTMAHUTID METALLISTVÄIKETANKLAD PLASTIST VÄIKETANKLAD ERINEVAD TANKURID

KÜTTEÕLI MAHUTID ADBLUE VÄIKETANKLAD ADBLUE TRANSPORTMAHUTID ADBLUE TARVIKUD

Valik väiketanklaid ja transportmahuteid laost kohe saadaval

augud, lägamahuti ja lüpsiplatsi laiendus 1,2 miljoni eest. Ehitustesse on investeeritud kokku 2,2 miljonit ja tehnoloogiasse 3,2 miljonit eurot.

Hiljuti omandasid Trovadori omanikud ka naaberfirma – saneerimisel oleva Kadila POÜ.

“Tahame Kadilasse ehitada uue farmikompleksi 1700 lüpsilehmale,” avab Vahur Veermäe Trovadori tulevikuplaane. Praegu käib seal keskkonnamõjude hindamine, seejärel hakatakse uut lauta projekteerima ja uus farm kerkiks Vinni valda mõne aasta pärast.

Teravilja asemel tasub kasvatada maisi “Mais annab piima, see on oluline kultuur,” sõnab Vahur Veermäe, kes on kõva maisikasvatuse fänn. “Alla 30 tonni hektarilt pole me kunagi saanud, ühel aastal saime isegi 55 tonni,” kiidab Veermäe.

Teravilja kasvatatakse peamiselt oma tarbeks, osa vilja müüakse ka Scandagrale.

“Tänavune saak tuleb ikkagi väga niru,” muretseb põllumees, sest nii pikka põuda kui tänavu suve hakul pole ammu olnud.

Veermäe lisab, et ka eelmisel aas-

Vahur Veermäe juhib seitsmendat aastat Trovadori OÜd ja on selles edukas.

tal ei vedanud viljaga: saak oli hea, aga 16 protsenti jäi põllule.

Vahur Veermäe lisab, et õnneks kari nälga ei jää: pärast põuda on nende rohumaad ikkagi roheliseks läinud ja silo peaks veel teha saama.

“Karja vähendama ei pea, aga teravilja ei saa. Kui saame vilja 2,5 tonni hektarilt, siis on hästi,” ütleb Trovadori tegevjuht. Ta toob esile, et siinsed maad ei ole head teraviljakasvatuseks – on vaid õhuke mullakiht pae peal või kruus

Põhjalikud tootekataloogid saadaval meie kodulehel

ja liiv. See ongi peamine põhjus, miks Trovador tahab uut piimafarmi ehitada ja rõhuda peamiselt just piimakarjakasvatusele.

Ehkki üle on tulnud elada mitmeid kriisiaegu – nii madalat piimahinda, põldude uputamist kui põuda –, pole see firma kahjumisse mitte kunagi jäänud.

(Maaleht, 26. juuli) Tekstid kirjutas

SILJA LÄTTEMÄE

Kõvasulamdetailid, Horsch, Väderstad, Amazone, Köckerling, Lemken jt

• ADRA KULUOSAD • KULTIVAATORIPIID, PIIOTSAD • HOOLDUSNIIDUKITE TERAD • TASANDUSRULLIDE DETAILID • KÜLVIKUTE JA RANDAALIDE KETTAD• HEINATEHNIKA OSAD • SÖÖDAMIKSERITE TERAD • POLDID-MUTRID

WWW.AGRIPARTNER.EE Müük: Kristjan Kukk, tel 505 6214 Hooldus: Valmar Reha, tel 507 1560

AGRI PARTNER OÜ, Välja 3, Soinaste, 61 709 Ülenurme vald, Tartumaa

16 R E K L A A M

Nr 9 (72) 18. oktoober 2018

TORUSTIK • TERAVILJA TRANSPORTÖÖRID • GRAINTEK TORNADO KUIVATID • PUNKRID PUHASTID • PUHTIJAD

RV OÜ tel: +372 5562 3006 e-post: info@rv.pri.ee http://rv.pri.ee/