MAAMAJANDUS (august 2016)

LII SAMMLER

KAUL NURM

pühendub pildistamisele, muusikale ja spordile

Ilusamad

VILJELUSVÕISTLUS

LIHAVEISED

Eestis, Lätis ja Inglismaal

Jänedal

18. august 2016 Nr 8 (48)

Lely Astronaut lüpsirobotid - juba 10 aastat Eestis!

i t s p ü l 0 3 : ne 2 e 1 l m l i ke es i s 6 l u 0 o d 0 i s i 2 k L ri til e o s t d u a u g a g 15.au es Nõuko iga. Innov lbin. ! t endis lüpsirobo ik Endel A skonnale e lehm AS oman r AS me a r Paka õnne Pak Palju

Pakar AS omanik Endel Albin ja Linery OÜ hooldusjuht Viljar Soots

Muudame farmerite elu nauditavaks!

TANEL BULITKO

ANNI ÕNNELEID

2 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L JUHTKIRI

LII SAMMLER

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 8 (48) 18. august 2016

KAUL NURM: kui küla tühjaks jääb, on linnade tagala läinud ANNI ÕNNELEID

lii.sammler@maaleht.ee

Kaul Nurm läheb küll pensionile, kuid jätkab talude eest seismist.

Nõustajad ja mentorid

M

aamajanduses on ikka olnud läbivaks teemaks innovatsioon, uued masinad, võtted, tehnoloogiad ja teooriad põllumajanduses, olgu teadlase artiklina või ajakirjaniku silma läbi.

Põllumees on innovaatiline. Ta loeb, uurib maailma põllumajandust näitustel ja õppereisidel, võrdleb, otsib uusi lahendusi. Ja proovib teadasaadu ära oma põllul.

Selles protsessis on teadlaste ja nõustajate roll oluliselt väiksem, kui see peaks olema.

Kellelegi pole uudis, et nii väikeses riigis nagu Eesti on põllumajandusteadus alarahastatud. Peale selle on tänavu PRIAst, sihtasutusest Archimedes jt makseagentuuridest jäänud rahastamata paljud olulised ja sisulisi teadmisi edendavad projektid.

Selle tulemusena maksab põllumees oma rahakotist praegu kinni ka selle tarkuse ja teadmised, mille ta varem sai projektiraha toel.

Ka nõustamissüsteemist pole nii palju abi kui tarvis.

Eestis on see käinud käest kätte, aastaid on mängitud nõustamisrahadega ja kindlasti on selle all kannatanud sisulise nõustamise kvaliteet.

Kuigi “nõustajate maffial” on õppereisidel käidud läbi pea terve maailm, ütlevad põllumehed ikka, et nõustajaist on vähe abi.

On mõni konsulent, kelle nimi on nagu kvaliteedimärk, ning mõni, kelle loengule võimaluse korral ei minda, ja suur mass nende vahel.

Praegu üritab nõustamistegevuse koordinaator Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) taas Eesti konsulenditeenistust paika sättida ning kaasata sellesse lisaks aastakümneid enam-vähem ühtemoodi nõustanud elukutselistele konsulentidele ka süsteemiväliseid tugevaid spetsialiste, parimaid praktikuid ja häid mentoreid.

MES kinnitab, et leiaks selliste inimestega lepingute sõlmimiseks isegi raha. Ainus mure on see, et kui praktikul on läbimata vastav koolitus ja saamata sellekohane paber, siis ta ametlikult nõu anda ei tohi.

Kui see vastuolu kuidagi lahenduse saaks, võiks asjast isegi kasu tõusta.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

REKLAAM

Nr 8 (48) 18. august 2016

Veerandsada aastat taludele pühendunud Kaul Nurm pani augustis ameti maha. Enne kui ta jõudis pensionipõlve algatuseks Horvaatiasse põrutada, sai Maaleht tal veel korraks sabast kinni.

K

aul Nurmel pole suuremat soovi kui see, et Eesti küla jääks püsima ja tugineks Eesti taludel. Selleks peab aga talusid piisavalt palju olema. Talude säilimine omakorda vajab riigi soosingut ja tuge. nnn Kui te nüüd pensionile lähete, kas jääb midagi kripeldama ka, mida oleks tahtnud ära teha?

Põllumajanduse otsetoetustega pole veel murrangut saabunud, see jääb. Seal tahaks veel arengut näha.

Mida aeg edasi, seda rohkem olen hakanud hindama väiketalusid. Miks? Väga palju on halvustavalt öeldud, et mis need ühe-kahe lehma pidajad siis on, nad ju ei tooda midagi... Aga sellest majast, kus peetakse lehma, tuleb aasta läbi suitsu. Sellest majast viib perenaine või peremees raha kohalikku külapoodi ja lapsed külakooli. See on see, mis aitab elu maal hoida.

Maapiirkond tühjeneb ja see on minule kõige valusam. Selleks tuleb midagi teha, ka maaelupoliitikat muuta, põllumajanduspoliitikat muuta, regionaalpoliitika tõsiselt kapist välja võtta. Seda pole Eestis ju aastakümneid korralikult rakendatud, tõelist regionaalpoliitikat meil pole.

Kui meil küla tühjaks jääb, on linnade tagala läinud. Kui mõõdame kõike ainult raha ja efektiivsusega, siis see viib paratamatult selleni, et me pumpame maa tühjaks. Kas või maakoolide säilitamine – loomulikult on see kallim kui linnakoolide pidamine, aga me peame selle eest maksma, kui tahame, et maaelu säiliks.

Et teenused maal säiliksid, tuleb maksta kõrgemat hinda.

Loomulikult, kõik ühes puntras on palju ratsionaalsem, aga kas see täidab meie elu, meie vajadused, meie soovid?

Liiga palju on Exceli tabelit.

Selles tabelis tuleks ette näha

MADLE TIMM madle.timm@maaleht.ee

koefitsiente, mida tuleb maksta maapiirkondades samade teenust eest. Sest kui kool kinni pannakse, siis tegelikult on see otsus jätta too piirkond maha. Milline noor tuleb sinna talu pidama, kui ta peab lapsi mitmekümne kilomeetri taha kooli vedama?

Kas riik toetab piisavalt väikeettevõtteid?

Talud töötavad piiratud tingimustes. Meie talud pole tuhandetel hektaritel, nad peavad paratamatult leppima kümnete või sadade hektaritega. Aga mida Eestimaa talud teevad, on see, et nad võtavad välja optimumi, mida piiratud tingimuste juures

on võimalik teha. Olud erinevad, aga igaüks on leidnud selle, mis tema oludes kõige paremini välja tuleb. See on talude tugevus ja see, mis annab taludele erilise positsiooni ja kindlustunde.

Ei saaks öelda, et poliitika oleks kõige talusõbralikum olnud. Eesti on rakendanud väga kaua pindalatoetuse juures ühtset pindala ühikumäära ja see loob paratamatult eelise neile, kellel on rohkem maad. Taluliit on aastaid soovinud, et toetuspoliitika oleks diferentseeritud progrsessiivselt väiksemate tootjate kasuks. Kogu maaelu poliitika eesmärk peaks olema ikkagi see, et hajaasustus säilib. Talud on maaelu selgroog ja kui see murtakse, on ka maaelu murtud.

Kui vaatame toidujulgeolekut, siis ka selles on taludel oluline roll, nad on selgelt rahvuslik kapital. Loodetavasti läheb talu üle põlvest põlve, mida suurettevõtete kohta ei saa öelda, sest osakuid müüakse käest kätte ka kaugetest maadest tulnud kosilastele. Talu on Eesti tulevik, Eesti julgeoleku ja toidu pant.

Millises suunas me praegu liigume?

Ma ei julge praegu öelda, et Eesti riik liigub õiges suunas.

Maapiirkondade tühjenemine, riigist lahkumine – kui palju meil on abinõusid? Ma arvan, et valdade liitmine aitab sellele protsessile kaasa, et teatud maapiirkonnad tühjenevad veelgi.

Kogu mõtlemise kese tuleks viia Tallinnast välja. Toon lihtsa näite. Miks šotlased tahtsid iseseisvust? Kogu otsustus oli viidud Londonisse, regioonides polnud enam õigust millegi üle otsustada. Šotlased tahtsid oma elu üle ise otsustada. Kui Eestis on kõik mõtlemine Tallinnas ja kui see kese ei nihku sealt välja, siis ma ei usu, et poliitikas väga olulisi muutusi tuleb. Võimu tuleks detsentraliseerida, mitte tsentraliseerida.

Mis on suurim tarkus, mis te tehtud tööst kaasa võtate?

Kindlasti üks tõdemus, et maailm on hakanud järjest kiiremini muutuma. Info liigub meeletu kiirusega, see tähendab ka seda, et sotsiaalsed ja majanduslikud protsessid liiguvad kiiremini edasi, elu liigub kiiremini.

Aga kui tulla tagasi ameti juurde – kindlasti õppisin ma väga palju, olles Euroopa majandus-sotsiaalkomitee liige. Seal liigub palju infot, mida Eestis ei liigu. See pusle sai palju laiem ja suurem, palju täiuslikum, ja selle aja eest olen ma siiralt tänulik.

Taludega töötamine on olnud mulle suur au. Ma olen talude

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Heli Saar, ml@maaleht.ee Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Piret Jürisoo, piret.jyrisoo@maaleht.ee Reklaami projektijuht Kirk-Marius Kukumägi, kirkmarius.kukumagi@ekspressmeedia.ee, 661 3337, 511 7629

Talud on maaelu selgroog ja kui see murtakse, on ka maaelu murtud. kõrvalt ka ise õppinud, püüdnud omale selgeks teha need makromajanduslikud poliitilised asjad, millest sõltub, kas üks talu saab tegutseda või ei saa. Ja selle majandusliku ruumi tekitamine on taluliidu esmane ülesanne.

Usun, et mul on praeguseks olemas üsna korralik kogemuste, info ja kontaktide pagas, mille pealt võiks kas või edasi töötada. Või olla lihtsalt hea Eestimaa kodanik.

Jääte edasi taluliidu nõukogusse. Kui palju kavatsete veel sinna panustada?

Nõukogu töö on selline, kus ei pea iga päev rabama, aga kus peab loomulikult mõttega kaasas olema ja oma ideed välja pakkuma. Põllumajanduspoliitika väljatöötamine ja põhialuste kujundamine on minu üks vastutusalasid, nii et küllap ma ikkagi hoian sellega end kursis.

Kindlasti ei kavatse ma ühiskonnast irduda.

Kui tuleb pakkumine, mis mulle intellektuaalselt huvi pakub ega võta viit tööpäeva nädalas, võtan selle vastu. Ma pole inimene, kes istuks kodus ja imeks näppu. Kui sa oled eluaeg olnud aktiivne, siis seda pole võimalik maha suruda. Nõukogu ei nõua eriti palju aega, aga ta nõuab kaasamõtlemist, jälgimist, ja kui vaja, siis ka sõna sekka ütlemist.

Millistele hobidele saate nüüd pühenduda?

Armastan loodusfotograafiat. See nõuab aega, sest ei ole võimalik minna metsa ja klõpsti teha hundi, karu või jänese pilti.

Seda hetke peab ootama.

Seenemetsad ootavad mind ja puhas kaunis Eestimaa loodus, see väärib järjest rohkem avastamist. Kuidagi on nii, et mida vanemaks saad, seda rohkem leiad avastamata kohti, looduse ilu, mida pakub meie oma Eestimaa. Loodan neid hetki loodusega jagada ja loomulikult pühenduda ka oma perele.

Mängin mõningaid pille ja pole nendega suutnud piisavalt palju tegeleda. Aastakümneid pole enam jõudnud laulukoori harjutustele, võib-olla lähen uuesti laulma. Ja kindlasti tahaks kehaliselt aktiivne olla.

Olen igal aastal paar suusamaratoni ära sõitnud – sellepärast peab end vormis hoidma ja rohkem liikuma: rullsuuskadel, uiskudel ja jalgrattal.

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

97/68EC

8270R

8295R

8320R / 8320RT

8345R / 8345RT

8370R / 8370RT

Mootori nimivõimsus 97/68EC hj (kW)

270 (199)

295 (217)

320 (235)

345 (254)

370 (272)

Mootori maksimaalne võimsus lisavõimsusrežiimil IPM 97/68EC hj (kW)

316 (232)

332 (244)

368 (271)

394 (290)

420 (309)

l

M A A M A J A N D U S 3

4 M A A M A J A N D U S l V I L J E L U S V Õ I S T L U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 8 (48) 18. august 2016

Eesti: viljelusvõistlusel rekordeid ei lööda Seekord on viljelusvõistlusega haaratud ka Eestimaa kõige kaugemad nurgad.

VIL JELUSVÕISTLUS

K

irde-Eestis Maidlas võistleb Henry Tammann, Kagu-Eestis Räpina kandis Argo Must ja Erki Oidermaa, Edela-Eestis Häädemeestel Mihkel Vainula ja Loode-Eestis Hiiumaal Toomas Remmelkoor. Kui traditsiooniliselt peetakse parimaks viljakasvatuspiirkonnaks Kesk-Eestit, siis selgub, et ka äärealadel on võimalik taimekasvatusega tegeleda väga heal tasemel.

Uued ja vanad osalejad Võistlusele tulid välja sellised osalejad, kes aastaid tagasi proovisid ja on nüüd tagasi, kas noorema põlvkonnaga või ise. Näiteks Leino Tammann osales viljelusvõistlusel 2005. aastal talinisuga. Nüüd on võistlusel tema poeg Henry talirapsiga.

Arne Ojasalu Valtu Talust osales samuti 2005. aastal. Nüüd võtab ta osa talirukkiga, mida haritakse koos noore kolleegi Raido

MARGUS AMEERIKAS margus.ameerikas@balticagro.com

Laesiga. Ilus talirukkipõld Rapla ja Kehtna vahel suure tee ääres jäi silma juba sügisel.

Koidula Liis Tormast on osalenud aastatel 2007 ja 2009. Sel aastal oli tal üks ilusamaid talinisupõlde. Paljud kurtsid maikuu põuakahjustust, ent Torma põld oli oskusliku eelvilja ja agrotehnika valikuga niiskusepuudusele hästi vastu pidanud.

Tõnis Riisk, Heiki Aren, Villu Kärmas ning Urmas Uustalu on võistelnud mitme erineva ettevõtte põldudega. Ikka ja jälle edukalt, mis näitab seda, et taimekasvataja oskused ja kogemused on väga olulised.

Viljelusvõistlus on unikaalne taimekasvatuskogemuste vahetamise vorm, mille eesmärk on innustada katsetama uusi tehnoloogiaid, sorte ja tooteid. Võistlusel panevad taimekasvatajad proovile oskuse planeerida sisendite kasutamist ja põllutöid. Tänavune võistlus on juba 12. Osaleb 33 võistlejat ja 43 põldu. Võistluskultuurid on raps, nisu, oder, rukis ja hernes.

Hea meel oli noorte võistlejate üle, nagu Erik Paalman, Liis Köörna, Martin Salu jt.

Paljudel taimekaitsefirmadel on Eestis tugev esindus ning kõigil põldudel oli näha, et taimekaitse tase oli kõrge. Näiteks

◀ Isa põllud pakuvad huvi ka Argo Musta kaheksaaastasele tütrele Mirtelile.

Viljelusvõistlusel osaleb ka Kõo Agro noor agronoom Liis Köörna. ▶

fungitsiide kasutati kaks ja paljudel nisudel ka kolm korda. Samas võib jääda taimel puudu toiteelemente ning kolmekordne fungitsiid ei anna efekti, kui seda ei toeta täiendav väetamine.

Reegel on, et kuni 3 t/ha terasaaki saab ka ilma fungitsiidita. Saagitaseme 4–5 t/ha saamiseks peab kasutama 100–120 kg/ha lämmastikku ja andma vähemalt ühe korra fungitsiidi. 6–8 t/ha saagi saamiseks peaks kasutama ka kaks korda fungitsiidi, kuid siis peab ka lämmastiku tase olema 150–200 kg/ha.

Kolmandat fungitsiidi pole otstarbekas kasutada, kui planeeritav saagitase jääb alla 8 t/ha ehk taimel kasutada olev lämmastik on alla 200 kg/ha.

Ka teised makro- ja mikroelemendid peavad olema tasakaalus. Enamikul viljelusvõistluse

O Esimest korda hernega Taimede toitumise viisid tasakaalust välja mullused rekordsaagid. Nende tulemusel anti mulda suured põhukogused, mis lagunemisel kasutasid ära suure hulga lämmastikust. Seetõttu tekkis lämmastikupuudus juba sügisel, kui põhu lagundamiseks ei kasutatud lisalämmastikku.

Esimest korda on võistlusel põldhernes. Põllud on väga ilusad ja paistab, et kombainitud numbrid tulevad kõrged. Huvitav on näha, kas väikeste kulutustega põldhernes suudab tulukuselt ületada juba aastaid eesotsas olnud talirapsipõldusid.

Rekordsaake sel aastal arvatavasti ei ületata. Põllud on küll ilusad, kuid mai kuivus ja kuumus jätsid saagid paar tonni väiksemaks. Tänavu püüame peale saagi hinnata ka kvaliteeti ja tulukust ning tulemused tulevad kindlasti huvitavad ja õpetlikud.

salejate hulgas väikesi tegijaid pole. Maad tuleb kasutada vähemalt paarsada hektarit ning võistluspõld peab olema vähemalt kümme hektarit.

Tänavu osaleb Läti viljelusvõistlusel 22 talu ja võistluspõlde on 56. Võisteldakse rapsi, nisu ja oaga. Ligi pooled osalejatest tegutsevad Zemgales, mis asub Jelgava ümbruses ja mis muldade tõttu on Läti viljaait. Mulla boniteedipunktid on seal 40–80, keskmine on see, mis Eestis kõrgeim – 50.

Viljakasvatajate koorekiht Võistluse “Zelta Lauks” korraldajate ning sponsorite hulka kuuluvad teadlased, nõustajad, viljaostufirmad, sisendimüüjad, masinamüüjad, liisingufirmad ja pangad.

Kõigi nende esindajatest on kokku pandud nõu ja abi andev seltskond, kes külastab kasvuperioodil põlde vähemalt kaks kor-

da, arutab farmeriga olukorda, annab oma valdkonnast lähtuvat teavet ning kui vaja, aitab ka konkreetseid projekte koostada.

Läti viljelusvõistlusel on tekkinud nn viljakasvatajate koorekiht, kes osaleb igal aastal ja korjab auhinnakohti. Näitkes Leedu piiri ääres tegutsev ettevõte Uzvara Lauks, mullune võitja SIA Erini või Jelgava kandis tegutsev ZS Tereni. Üks Läti põllumajandusettevõtete lipulaevu ongi Bauska lähedal asuv Erini, kus maad on ligi 3000 ha ja mis püstitas mullu nisurekordi rohkem kui 12tonnise saagiga. Seda on külastanud ka paljud Eesti põllumehed.

Peamiselt kasvatatakse seal talinisu ja talirapsi. Talinisu all on 1360 ha, rapsi all 640, rukki all 200. Lisaks on oapõllud ja lupiin. Ettevõtte keskmine nisusaak on ikka olnud olnud 10–11 t/ha, sel aastal pakub peremees, et tuleb 9 või 10.

Ettevõttel on ehitatud võimas elevaator, kus saab säilitada 10 000 tonni vilja. Plaanis on juurdeehitus veel 8500 tonni jaoks. Kompleksis on kolm peale-

Mentorprogrammis osalevad mentorid:

Ain Luukas – lihaveisekasvataja Viljandimaalt, „Parim lihaveisekasvataja 2015” kandidaat Helle Rohtla – taimekasvatuse konsulent Järvamaalt Kalmer Visnapuu – lihaveisekasvataja Lääne-Virumaalt, „Parim lihaveisekasvataja 2011” kandidaat Lembit Ostra – köögiviljakasvataja ja finantskonsulent Tartumaalt Nele Tamm – segapõllumajandustootja, maheloomakasvataja, väiketöötleja ja kogukonna arendaja Pärnumaalt, „Parim mahetootja 2012“ kandidaat Raivo Õisma – lambakasvatajast finantsspetsialist Harjumaalt Toivo Lauk – agronoom ja teraviljakasvataja Viljandimaalt Triin Luksepp – finantskonsulent ja ettevõtja Tartumaalt Veeve Kaasik – taimekasvatuse konsulent ja maheköögivilja kasvataja Saaremaalt Eri valdkondade mentoreid võetakse järgmistel aastatel juurde sõltuvalt sellest, mis valdkonna järele on suurem nõudlus.

MESi nõuandeteenistuse pakutav mentorlusteenus on mentiile 100% toetatav ehk teenuse saaja ei pea maksma omaosalust.

Programmis osalemiseks loe lähemalt aadressilt www.pikk.ee/teenused-ja-tooted/ mentorlusteenus ning küsi lisa e-postil info@nouandeteenistus.ee või telefonil 731 3652.

Kui sa ei leia endale mentorite hulgast sobivat, ent soovid siiski põllumajanduse või maaelu valdkonnas nõu küsida, pakuvad MESi nõuandeteenistuse konsulendid sulle nõustamisteenust. Täpsemalt loe aadressilt www.pikk.ee ning küsi lisa e-postil info@nouandeteenistus.ee või telefonil 731 3652.

Mentorlusteenuse osustamise toetamist rahastatakse „Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020” vahenditest.

Andris Gratinšil õnnestub väga hästi nisukasvatus. Mitu aastat on ta sellega olnud võitjate hulgas.

laadimispunkti, et see töö kiiresti ja mugavalt tehtud saaks. Vilja koristatakse nelja Claasi kombainiga. Claasi eelistab peremees Andris Gratinš sellepärast, et see lõikab ka märga vilja hästi.

Kui suur osa Lätist kannatas maikuus põua käes, nagu ka Eesti, siis Erinis see tänu savimuldadele nii suur mure polnud. Küll on nad ilmaga hädas praegu, sest rekordeid lubavatele nisupõldudele ei saa minna – vihma tõttu on need niivõrd märjad. “Vili tuleb kuivatisse 25protsendilise niiskusega,” kurdab Andris.

Ettevõtte hing ja juht on Andrise ema Biruta Gratina. Tema

teab peast maid, majandustulemusi, kirjutab projekte ning sunnib töölisi tagant. Kui viljakasvatust juhib agronoomiharidusega Andris, siis Biruta teene on edukad rahataotlused ning uhked iluaiad nii elu- kui ka tootmishoonete ümbruses.

Rapsimeister Jelgavast Kaspars Dugele kuuluv AS Tereni harib maad tuhatkonnal hektaril. Temal on varasemast ette näidata võit talirapsiga. 1992. aastal alustati 40 hektariga. Peeti ka sigu, ent see lõpetati juba ammu. Tänavu kasvab nisu 600

hektaril, talirapsi on 230 ha ja see talvitus hästi.

“Meil Zemgales tuli natuke lund,” põhjendas Kaspars. Ta lisab, et nende piirkonnas on alates 1992. aastast olnud ainult kaks talve, mille järel talivili tuli ümber külvata.

Terenis on tavaline terasaak 7–8 tonni teravilja hektarilt, ni-

Vili tuleb kuivatisse 25protsendilise niiskusega.

Andris Gratinš

surekord ületab 9 t/h. Keskmine saak pole suurem olnud seetõttu, et ettevõtte käsutuses on erinevaid muldasid. Liivmullaga põllud tippsaake ei anna, see tuleb 70boniteedipunktiselt põllult.

Sortidest on tema lemmik ‘Skagen’. Tänavu on ka ‘Edvinsit’, ent selle kavatseb ta tuleval aastal välja vahetada, kuna see lamandub liiga kergesti isegi siis, kui kasutada kasvuregulaatorit.

Väga suur on nisu kvaliteet – proteiinisisaldus on 14–18 protsenti.

Parim tulemus on saavutatud talirapsiga, mida oli mullu üle kuue tonni hektari kohta.

Peale minaraalväetiste (nisupõllud saavad mineraallämmastikku u 180 kg/ha) kasutatakse linnusõnnikut. On ostetud nii kana- kui ka hanesitta. Lisaks küntakse sisse põhk.

Terenis on künnipõhine harimine – nii palju kui jõutakse, küntakse ümber. See hävitab umbrohu, haigused ja nälkjad.

Tihese vältimiseks künnab Kaspars igal aastal eri sügavuselt: üle-eelmisel aastal oli künnisügavus 16 cm, mullu 22, nüüd 18.

Lisaks kasvatatakse mõlemas firmas uba. Lätis on jõusöödatehas, mis ostis varem uba ja hernest välismaalt. Nüüd saavad nad selle oma farmeritelt.

Lätis on põllumaa hinnad mõnevõrra kõrgemad kui Eestis, ulatudes 7000–10 000 euroni hektari eest.

agritehnika

EESTI AGRITEHNIKA OÜ Müügiplats Raplas Viljandi mnt 124 Müügiplats Tallinnas Türi 5

Sobid mentiiks, kui:

• sinu eelnev majandustegevus on vähemalt 1–5 aastat, ent mentorite ja mentiide valiku komisjoni hinnangust ja otsusest sõltuvalt võib mentorprogrammi tegevusse kaasata ka ettevõtjad, kes on tegutsenud üle 60 kuu; • oled põllumajandusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või eraõiguslik juriidiline isik, kelle omandis on või kes kasutab muul õiguslikul alusel vähemalt 0,3 ha maatulundusmaad; • sinu ettevõtte müügitulu oli viimase kinnitatud majandusaasta aruande kohaselt vahemikus 4000–100 000 eurot; • oled registreeritud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris; • oled mõõdetavate kasvueesmärkidega ettevõtte esindaja (juht/omanik); • oled ettevõtja (sh FIE) esindaja, mitte üksnes füüsiline isik; • oled motiveeritud mentorprogrammis osalema ning oskad põhjendada oma vajadust mentori järele.

LII SAMMLER

Ole kursis uudiste ja demodega meie Facebooki-lehel!

Osale maaettevõtjatele suunatud mentorprogrammis!

MESi nõuandeteenistuse mentorprogramm on suunatud alustavatele, valdkonda vahetavatele või raskustes maaettevõtjatele, kes soovivad parandada oma ettevõtte majandus-, põllumajandus- või keskkonnategevuse tulemuslikkust kogenud ja edukate praktikute nõustamise ja toe abil.

Mentorlus on kahe inimese koostöösuhe, kus edukas ja kogenud põllumajandustootja/ maaettevõtja ehk mentor jagab oma teadmisi ja kogemusi vähem kogenuga ehk mentiiga tema isikliku ja professionaalse arengu toetamiseks.

Mentoriteks on edukad ja kogenud praktikud, kes soovivad anda oma panuse teiste maaettevõtete arengusse ning pakkuda alustavatele maaettevõtjatele tuge.

M A A M A J A N D U S 5

Lätis toimub viljelusvõistlus seitsmendat korda. Seda korraldavad Läti Masinamüüjate Liit, Baltic Agro ja ajakiri Saimnieks.

LII SAMMLER

põldudel kasutatigi koos taimekaitsetöödega lehtede kaudu lisaväetamist mikroelementide segude ja biostimulaatoritega.

l

Läti: põllud ligunevad vihma käes lii.sammler@maaleht.ee

Kolm põlvkonda Tammanne. Nii isa Leino kui ka poeg Henry on viljelusvõistlusel osalenud. ▶

VILJELUSVÕISTLUS

Nr 8 (48) 18. august 2016

5670 0959, 684 3316

info@agritehnika.ee

Kerner Schollencrackeri kobesti. Künna ja kobesta põld ühe töökäiguga! Sügiskünni jaoks on õige aeg kobesti tellida praegu!

Vredo lägatehnika ja rohumaa täiendkülvikud.

Küsi demovõimaluste kohta! Demokülvik 5,8 m.

Laos suur valik Göweili, Mammuti ja SIPi heina- ja silotehnikat. Tule tutvu ka Lindneri traktoritega!

Göweil G1 F125 + G5040 KOMBI presskiletaja. Parima tootlikkusega rullpress maailmas! Ainulaadne kogurheeder, topeltsidumine ja võrgu asemel eelkile kasutamise võimalus.

Küsi demovõimalust ja laoseisu!

www.agritehnika.ee

Simtech T-semi külvikud.

Parimad võimalikud tingimused seemne idanemiseks!

AFT 100 drenaažikaeveseadmed ja Homburg Hollandi drenaažipesurid.

Masinad laos olemas.

6 M A A M A J A N D U S l V I L J E L U S V Õ I S T L U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 8 (48) 18. august 2016

Inglismaa: väga suur probleem on haigused Inglismaal peetakse viljelusvõistlust Yield Enhancement Network. Selle mõte on saada võimalikult suur saak, tõsta esile parimad taimekasvatajad ja jagada kogemusi.

M

ullu oli võistlustules kõikide Briti saarte peale kokku 63 põldu, neist enamik ehk 56 Inglismaalt.

Inglismaa viljelusvõistlus käib nii, et spetsiaalse programmi alusel, mis arvestab mullastikku, päikesekiirgust, sademeid jms, arvutatakse välja iga osaleva põllu potentsiaalne saak. Täpsustavaid andmeid saab taimede biomassi laborianalüüsi abil.

Nende arvutuste järgi on Inglismaa suurim nisusaagipotentsiaal 24 tonni hektarilt, ent igal põllul on oma potentsiaal. Võitjad on need, kelle kasvatatud saak jõuab kõige lähemale potentsiaalsele.

Näiteks nisu võitja ja maailmarekordiomaniku Tim Lammymani 16,5tonnine saak moodustas 76% potentsiaalsest, mis tema põllul olnuks 21 t/ha. Keskmiselt saavutatakse 60%. Potentsiaalsele kõige lähema saagi kasvatas mullu rukkivõitja, 81%.

Inglismaa rekordpõlde käisid vaatamas Eesti rekordimehed Tanel Tõrvand, Aivar Treiberg, Margus Lepp, Alar Mutli ja Urmas Uustalu.

Tanel Tõrvand ütles, et temale jättis kõige sügavama mulje talioder. “See oli võrsunud ja kümme ning pluss tonni saaki peal,” sõnas ta. “Nisupõllud ja oder on võimsad ja kuigi väetist pandi rohkem kui meil, on see sellise saagitaseme kohta normaalne kogus. Suurem erinevus keskmisest Eesti põllust oli see, et fun-

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

gitsiidide kogus oli suurem: mõnel mehel oli 4–5 töökorda, meil pannakse pigem kaks.”

Urmas Uustalu tõi järeleproovimist väärivana esile vedelväetise kasutamise. “Seal pannakse seda kohe kevadel ja kasutatakse suurtes kogustes. Taim omastab seda paremini kui graanulit,” selgitas Uustalu. “Mina olen seda kasutanud ainult proteiini pärast.” Ta lisas, et Eestis kasutatakse juba edukalt ka KAS 32, aga see nõuab reservuaari, korralikke säilitamis- ning laadimistingimusi, mida tal veel pole.

Margus Lepp kinnitas Uustalu juttu vedelväetiste kohta, lisades sellele ka N-sensori kasutamise. Voore Farmis tehakse samuti neid mõlemaid ning Lepp ütles, et sai Inglismaal oma valitud suunale kinnitust.

Põhikultuurid nisu, oder, raps ja uba Inglismaa viljaait on riigi põhjaja kirdeosa. Põhikultuurid, mida Inglismaa kirdeosas Cambridge’i ümbruses kasvatatakse, on talinisu, suvinisu, suvioder, talioder, suviuba, taliuba ja taliraps.

Talinisu keskmine saak on 8–9 t/ha, suvinisul 6–7. Tublimates farmides on see ka 12 t/ha ringis. Võistlusrekordid on olnud 14–16 t/ha. 8–9 tonni piiresse jäävad ka keskmised odrasaagid, kusjuures tali- ja suviodra saagil olulist vahet pole.

Tavaline külvikord on raps-nisu-nisu-suvioder.

Nisu jaguneb nelja kategooriasse. Esimene on hea kvaliteediga toidunisu, teine pisut kehvema kvaliteediga toidunisu, kolmas pehme nisu, mida eksporditakse Hispaaniasse küpsiste valmistamiseks. Kõige kehvem on neljas kategooria ehk söödanisu ja seda proovitakse mitte kasvatada.

Traditsiooniliselt on kasvatatud rohkem talivilju – peale talinisu ka talirapsi, taliotra, taliuba ja talihernest. Taliviljad on valdavalt hübriidsordid. Suvivilja on vähem ning ka saagid on u 3 tonni madalamad.

Siiski on viimastel aastatel hakatud kasvatama rohkem suviteravilju. Kuigi kaotatakse saagikuses, on vähem muret probleemse umbrohu, rebasesabaga, mis on talvituv umbrohi.

Koristada püütakse vili võimalikult valmilt ja kuivalt, mitte rohkem kui 15protsendilise niiskusesisaldusega.

Suvivilja külv algab 15. märtsi paiku ja koristusaeg on august-september. Talivilju külvatakse oktoobris ja koristust alustatakse juuli keskel. Kuna talv on seal pehme, siis külm viljadele üldiselt liiga ei tee. Küll on seal see-

LII SAMMLER

LII SAMMLER

Alar Mutli ilusad viljapõllud ääristava teid Kohilast Kuusikuni.

Urmas Uustalu oskab kasvatada ülikõrgeid saake iga viljaga ja igal pool.

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valib tänavu kolmandat korda parimat taimekasvatajat.

Eesti tippviljelejaid hämmastas see, et Inglismaal kasutatakse oluliselt rohkem põllukeemiat kui meil. ▲ Inglismaa vilja iseloomustab võimas juurekava. ▶

tõttu rohkem talvituvaid umbrohtusid – peale rebasesaba ka luste, kastehein, raihein ja tuulekaer; samuti on taimehaigusi.

Taimekaitset tehakse palju Farmerid ütlesid, et rebasesaba pole peaaegu üldse võimalik keemiliselt tõrjuda, sest see on enamiku herbitsiidide suhtes resistentne. Varem aitas seda tõrjuda rapsi või liblikõieliste kasvatamine, kuid nüüd on selle mõju vähenenud. Glüfosaadist on küll abi, kuid seda pritsitakse üksnes rebasesaba massilistele laikudele, kus hävib siis ka kultuurtaim.

Kui taliviljadel on see mure eriti suur, siis suviviljadest saab mehaanilise tõrjega sügisel tärganud rebasesaba hävitada ning kevadel tärganu jääb tihedale suviviljale konkurentsis alla.

Taimehaigustest on suurimad probleemid helelaiksus, fusarioos ja roosted, rapsil ka valgemädanik, lehetäidega leviv kollane kääbusviirushaigus jms.

Inglismaal tehakse teraviljade haigustõrjet suuremate saakide korral 4–5 korda. Sellega alustatakse juba sügisel pärast külvi. Üks farmeritest Mark Means ütles, et tema kaitseb pritsimisega iga lehte kuni viienda leheni. Kasutatakse ka kasvuregulaatorit – nisul kaks korda, odral korra.

Tänavune kasvuperiood on olnud vilja valmimiseks ebasoodus – algul kuiv ja külm, alates juunist aga vihmane ja külm. Kui tavaliselt saavad külastatud piirkonnad – Cambridge, Bedfordshire ja Norfolk – 550 mm sademeid aastas, siis tänavu tuli paari kuuga maha 400.

Väetistega kokku ei hoita Nisule pannakse kohe kasvu alguses kaaliumi 40 kg/ha ja lämmastikku kolme-nelja väetamiskorraga kokku 270–300 kilo ümber. Olime ka farmis, kus pandi N 400 kg/ha ja väävlit veel 120 kg lisaks. Kõik põllumehed kasutasid paagisegudes leheväetisi.

Inglismaal võib väetada vastavalt saagi suurusele. Kõrgeid lämmastikunorme ametnikud ei poolda, kuid kui talu keskmised saagid on nii kõrged, et viivad mullast toitained välja, lubatakse ka suuremaid norme.

Talihübriidodrale pannakse lämmastikku 140–200 kg/ha,

LII SAMMLER sellest osa digestaadi või kompostiga.

Kuna Inglismaal on piirkonnad rohkem spetsialiseerunud kui meil, siis läga kasutatakse vähe. Küll saab kasutada biogaasijaamade digestaati. See laotatakse põllule paisklaoturi või lohisvoolikutega, ader või randaal läheb kohe järele ja segab selle mullaga.

Mulla viljakust proovitakse tõsta ka vahekultuuride kasvatamisega. Pärast koristust külvatakse maha vahekultuuride segud, mis sisaldavad näiteks hernest, lina ja kõrrelisi. Segusse üritatakse valida erineva juurekavaga taimi, et mulla struktuuri ja toitaine sisaldust võimalikult palju parandada. Enne uut külvi tõmmatakse see mulla sisse kas adra, kultivaatori või randaaliga. Mulda püütakse viia ka põhk.

Põllumehed püüavad võimalusel kasutada minimeeritud harimist. Umbrohtudega võitlemiseks tuleb kas mulda väga vähe liigutada või, vastupidi, künda sügavalt. Üks oluline põhjus, miks Inglismaa farmerid tahavad oma maalt korralikku saaki saada, on maa kõrge hind. Külastatud farmides oli hektari hind 25 ja 40 tuhande euro vahel.

lii.sammler@maaleht.ee

S

eekord on kandidaatideks neli põllumeest.

Tuntud tegijad on mitmekordne viljelusvõistluse võitja rapsi ja tulukusega Urmas Uustalu Raplamaalt Pae Farmerist ja noortalunuke esitatud Harjumaa viljakasvataja Ivo Eenpalu. Mõlemad kandideerisid ka üle-eelmisel aastal.

Uued nimed on Raplamaa viljakasvataja Alar Mutli, kelle taskus eelmisest aastast viljelusvõistluse võit talirüpsiga, ning Virumaa põllumeeste esindajana noor tegija Jaak Flink.

Urmas Uustalu seisab hea nii Pae Farmeri loomasööda kui ka viljaäri eest. Kuna ettevõttes on suur piimakari, lähevad nii rohumaad, mais kui ka suur osa teraviljast, olgu siis viljasilo või jahuna, oma loomade söödaks.

Otra kasvatatakse 1000 hektaril, nisu 600-l, maisi 300-l, peale selle on veel rapsi- ja oapõllud.

Uustalu kohta väärib märkimist see, et ta teeb tihedat koostööd teadlastega. Näiteks on tal juba mitu aastat maas paarkümmend sorti maisi, et teha sordivõrdluskatset. Kõrged maisipõllud avaldasid muljet ka MESi töötajatele ja ekspertidele, kes valimises osalevad.

Jaak Flink on Muuga põllumajandusühistu noor agronoom, kelle käe all sirguvad igal aastal järjest paremad saagid. Muuga PM OÜ kasvatab teravilja, rapsi, maisi ja rohusöötasid. Eelkõige on tema kasvatatud rapsidel ol-

l

M A A M A J A N D U S 7

MARGUS AMEERIKAS

LII SAMMLER

Noor agronoom Jaak Flink edendab taimekasvatust Muuga PM OÜs.

Parim taimekasvataja selgub nelja kandidaadi seast

Suurem erinevus keskmisest Eesti põllust oli see, et fungitsiidide kogus oli suurem: mõnel mehel oli 4–5 töökorda, meil pannakse pigem kaks.

Tanel Tõrvand

TAIME K A S VAT US

Nr 8 (48) 18. august 2016

nud hea saak ja kvaliteet. Agrotehnika poolelt kasvatatakse külvikorras liblikõielisi, minimeeritud harimist ning sõnnikut kombineeritakse mineraalväetistega.

Ettevõttel on nüüdisaegne kuivati ja taimetoodangu säilitustingimused. Noor mees on huvitatud kõigest ning tema põldudel on tehtud sordi-, väetus- ja taimekaitsekatsed.

Ivo Eenpalu alustas viljakasvatusega 2007. aastal. Esialgse mõnekümne hektari asemel viljeleb ta nüüd Harjumaal 1100 hektaril. Eenpalu kasvatab nii teravilju, rapsi kui ka hernest.

Tänavustest põldudest on suur osa külvatud sertifitseeri-

LII SAMMLER

Ivo Eenpalu ettevõtte areng on kaheksa aasta jooksul olnud ülikiire.

PA R I M TA I M E K A S VATA J A

Mida arvestatakse? nntootmisnäitajaid nnagrotehnikat nnarengut ja uuenduslikkust nntaimekasvatuse propageerimist nnkeskkonnahoidlikkust nnviljelusvõistlusel osalemist nnheakorda

tud seemnega.

Uuemad kultuurid on odrad ’Irina’ ning ’Iron’, samuti suvinisu ’Hamlet’, mille põllud näevad head välja.

PRIA toetusega on pooleli uus kuivati.

Kuna põllud on laiali rohkem kui 30 km ulatuses üle Harjumaa, grupeerib ta kultuure, et tehnika- ja logistikakulud oleksid minimaalsed.

Alar Mutli ettevõte Uue-Jüri Seemnekeskus asub Raplamaal ning temagi põllud on laiali Kohilast Kuusikuni. Ta kasvatab 800 ha-l tavavilja ja 200 ha-l mahedat. Kuna maheviljal on

turgu, tasub ka seda kasvatada.

Kasvatatavad kultuurid on nisu, oder, rukis, raps, rüps, uba, hernes ja kaer. Mulla parandamiseks ning haljasväetiseks kasvatab ta valget ristikut. Tavaliselt järgneb sellele taliraps, mis annab hea tulemuse.

Mullu oli Mutli viljelusvõistluse võitja talirüpsiga. Tänavu näevad eriti ilusad välja odrapõllud.

Alar Mutli puhul väärib märkimist see, kui läbimõeldult, täpselt ja konkreetselt ta oma plaanid seab ning need ellu viib.

GP Baltic OÜ • www.agros.ee • gpbaltics@gmail.com Meie kontor asub Tartumaa Põllumeeste Liidu majas, Jalaka 48 • tel 504 0615, Tõnis • tel 5328 4928, Kaarel

Randaal AD-600 Crystal Hind 34 850 € + km Töölaius 6 meetrit Hammasrull Veojõu tarve 210–300 hj

Raske randaal Elephant Hind 17 890 € + km Töölaius 7 meetrit Veojõu tarve 250 hj

Randaalid Pison Töölaiused 2,5–14 meetrit Võimalik varustada ka kummirulliga!

Veojõutarve 70–540 hj

8 M A A M A J A N D U S l T E H N I K A

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 8 (48) 18. august 2016

Koristushooaeg toob Eestimaa põldudele vastsed kombainid

L O OM AK A S VAT US

Nr 8 (48) 18. august 2016

l

M A A M A J A N D U S 9 ANNI ÕNNELEID

Veised mõnulevad karjamaal ning hingavad välja metaani.

Siiski on nende osa kliimasoojenemises tugevasti üle tähtsustatud, selgitab maaülikooli teadlane Marko Kass.

TOOTJAD

Koristushooaja eel jõudis Eestisse mitu tuliuut kombaini, nende seas mõni ka selline, mida siinmail veel nähtud pole.

R

aplamaal piimakarjakasvatusega tegelev agrofirma Leevre sai läinud nädalal kätte Massey Fergusoni Activa S-seeria teraviljakombaini, mis on esimene Eestis müüdud selle tootja kombain. Praegu on ettevõttel vilja all 125 hektarit, ent kuna haritavat põldu ümbruskonnas jagub, kavatsetakse viljaalust põllupinda lähematel aastatel suurendada vähemalt 200 hektarini.

Traktorid ja kombain soetati ühest firmast OÜ Leevre juhatuse liige Siim Kleberg on seda meelt, et teraviljakasvatus on valdkond, mida tasub senisest rohkem arendada, mistõttu vajas talu ka uut, võimekamat ja töökindlamat kombaini. Kui siiani tehti viljakoristust 40 aastat vana Claasi kombainiga, mis juba koost lagunema ja roostetama kippus, siis nüüdsest hakkab Leevre põldudel vilja võtma Massey Fergusoni S-seeria kombain Activa.

Kohe järgmisel päeval olid platsis ka itaallased Breganze tehasest, et korraldada koolitus nii kombaini kasutajatele kui ka diileri hooldemeeskonnale.

“Esimesed kontaktid saime maamessilt. Plaan oli kombain osta ja kuna meil on kaks Massey Fergusoni traktortit, ütlesin Intraci meestele, et oleks väga vahva, kui te ka kombaine müüksite. Vastati, et müüme küll,” meenutab Kleberg. Öeldakse, et kombaini kui eriliselt kalli masina rooli istub ainult peremees ise. Siim Kleberg ütleb selle peale, et ta jätab seda rõõmu ikka isale ka. “See on tema ammune unistus, uue

MIS ON MIS

MIS ON MIS

Kombain Massey Ferguson Activa S 7345 AIN ALVELA ain.alvela@maaleht.ee

kombainiga vilja võtta,” räägib Siim Kleberg.

Praegu on Leevres 70 looma ümber, aga noorperemees peab plaani hakata rohkem teraviljakasvatusega tegelema ja võib-olla piimatootmisest üldse loobuda. Selle mõtte ajel saigi raha panustatud uue kombaini ostmiseks, kuigi alguses oli päevakorral ka uue lauda ehitamine.

Selle aasta algusest esindab Massey Fergusoni põllumajandustehnikat meie mail AS Intrac Eesti. Firma Pärnu osakonna juhataja Teet Suursild ütleb, et tegemist on keskmise võimsusklassi masinaga, millel samas kõik olemas, mida vajab väiksemat või keskmist vilja all olevat põllupinda omav talunik.

“Kui põhiliselt pakutakse Eesti turul suuri ja võimsaid kombaine, siis MF Activa 243 hj kombain on mõeldud mitte niivõrd suurtele agrofirmadele, vaid eelkõige talunikele, kel teravilja all kuni 500 hektarit,” kirjeldab Suursild kombaini.”

Võimas roomikkombain kubiseb uuendustest Augusti esimestel päevadel jõudis Sadala Agro põldudele üks suurima jõudluse ja võimsusega tippklassi rootorkombainidest, Case IH Axial-Flow 9240, mis varustatud 10,7 meetri laiuse heedriga.

nnTootja: Itaalia, Breganze nnTüüp: klahv-puisturkombain nnMootor: AGCO power SCR, Tier 4B, 7,4 l, max 243 hj nnKütusepaagi maht: 620 l nnPunkri maht: 8600 l nnVäljalaadimiskiirus: 85 l/s nnTäismass: 12 500 kg nnHind: orienteeruvalt 150 000 eurot

Kombain Case IH Axial-Flow 9240 nnTootja: USA, Nebraska, Grand Island nnTüüp: rootorkombain nnMootor: Case IH FPT, Tier 4B/Final, 16 l, max 634 hj nnKütusepaagi maht: 1200 l nnPunkri maht: 14 440 l nnVäljalaadimiskiirus: kuni 159 l/s nnTäismass: 24 000 kg (heedrita ja roomikutega) nnHind: orienteeruvalt 430 000 eurot Allikas: AS Dotnuva Baltic, Case IH

Allikas: AS Intrac Eesti, Massey Ferguson AIN ALVELA

Ei saa nii, et ainult noorperemees sõidab, tuleb ikka vanale peremehele ka lubada.

Siim Kleberg

OÜ Leevre juht Siim Kleberg peab tõsimeeli plaani piimatootmisest viljakasvatuse kasuks loobuda.

Elu oleks lihtsam ja riskid hajusamad.

Case IH põllutehnikat Eestis müüva ASi Dotnuva Baltic tootejuht Liivo Kasemets ütleb, et kombainil on vedrustusega kummiroomikud. Näiteks kui mullu Voore Farmi ostetud traktoril Case IH Quadtrac on roomikud küll samasuguse ideega, siis erinevus on selles, et Quadtracil pole roomikuvedrustust.

Vedrustuse tööpõhimõtte seletab Kasemets lahti sedasi, et roomikute alumised rullikud paiknevad madalamal, juhtrattad on aga veidi kõrgemale tõstetud. Seda selleks, et vältida põlluotstes ringi keerates pinnase ülessonkimist.

Axial-Flow 240 seeria kombainidel saab vilja väljalaadimi-

se ajal väiksemad teod seisma panna, tööle jääb ainult eraldi punkrist vilja väljalaadimistorusse suunav tigu. See võimaldab väljalaadimiskiiruseks saavutada 159 liitrit sekundis, nõnda, et enam-vähem minutiga saab punkri tühjaks laadida.

Ajamisüsteemis on seitse rihma, enamik ülekandeid on lahenda-

tud kardaanide ja reduktoritega ning sedasi on jõukadu väiksem.

“Tööprotsessid käivad elektriajamitega ja on kabiinist juhitavad – põhu vaalutamiselt saab sujuvalt üle minna purustamisele, juht saab kabiinist muuta põhu puistelaiust ja -nurka, pardakompuutri puutetundlikult ekraanilt saab vaadata ka lihtsamat diagnostikat,” loetleb Kasemets kombaini võimalusi. “Näiteks mina pole varem näinud kombainidel sellist asja nagu jahutusvedeliku rõhu andur. Sellel masinal on see olemas.”

Sellise kombaini kasutamisega Eesti oludes kogemusi pole, Inglismaa diilerid on rääkinud, et võimalik on hoida tootlikkuse taset 70–80 tonni/tunnis.

METAAN: müüdid ja päriselu

Kuna märkimisväärne kogus metaanist produtseeritakse loomakasvatuses, siis otsitakse lahendusi, kuidas selle mõju keskkonnale vähendada.

I

lmselt on enamik meist omal nahal tunda saanud globaalse kliimasoojenemisega seotud ekstreemseid ilmaolusid. See on proovikiviks mitme eriala teadlastele: kuidas vähendada inimtegevuse mõju ilmastikule?

Viimastel kümnenditel on suhteliselt palju tähelepanu saanud ka põllumajandustootmisega kaasnevad kasvuhoonegaasid nagu metaan. Metaan (lühend CH4) tekib mäletsejaliste vatsa loomuliku fermentatsiooni käigus.

Kuna märkimisväärne kogus inimtegevusega seotud metaanist produtseeritakse loomakasvatuses, otsitakse lahendusi, kuidas selle mõju keskkonnale vähendada.

Heidame põgusa pilgu mõningatele faktidele ja müütidele, mis on seotud mäletsejaliste emiteeritud metaaniga.

Lehm ei peereta, vaid hingab metaani välja Arvatakse, et viimase kolme sajandi jooksul on metaani kontsentratsioon atmosfääris suurenenud kaks ja pool korda. Metaan on rohkem kui 20 korda efektiivsem soojuse siduja atmosfääris kui süsinikdioksiid (CO2).

Põllumajandus toodab ligikaudu 10–12 protsenti globaalsest inimtekkelisest kasvuhoo-

MARKO KASS Eesti Maaülikooli õppejõud

negaaside hulgast. Sealhulgas moodustab loomakasvatus umbes poole põllumajanduses produtseeritud metaanist. Olulisema panuse planeedi soojenemisse annavad märgalad, nafta- ja gaasiväljad ning riisipõllud, mis toodavad umbes 70 protsenti metaanist.

Mäletsejalised on unikaalsed loomad oma neljakambrilise maoga, mis toimib kui suur käärimistõrs, kus arvukad bakterite perekonnad initsieerivad gaaside tekke. Ainevahetusgaaside nagu süsinikdioksiidi ja metaani kogus ning omavahelise suhe sõltub vatsabakterite kooslusest ja fermentatsiooni tasakaalust. Hapnikuvabas keskkonnas tegutsevad metanogeensed bakterid produtseerivad vatsas metaani, et saada energiat enda kasvatamiseks.

Enam kui 95 protsendi ulatuses väljutatakse metaan suu kaudu, seega loomapidajate seas vastumeelsust tekitanud nn lehmapeerumaks ei ole sisuliselt korrektne väljend.

Keskkonna aspektist ehk olulisemgi on asjaolu, et vatsabakterite ainevahetuse tulemusel tekkiv metaan on seotud looma jaoks energiakaoga, mis sõltuvalt ratsiooni koostisest ja söötmistasemest on umbes 6–12 protsenti. Seega keskenduvad söötmisteadlased oma uuringutes lüpsilehma metaaniemissiooni vähendamisele nii, et sellega ei kaasneks piimatoodangu langus, sest vatsa fermentatsiooni pärssida ei saa.

Paljud tegurid, mis mõjutavad veiste piimatoodangut, avaldavad mõju ka metaani tekkele. Peamine mõjur, mis tugevalt korreleerub metaani tootmisega, on kuivaine söömus. Teisisõnu, mida rohkem on seeduvat orgaanilist ainet vatsabakteri jaoks, seda enam metaani potentsiaalselt toodetakse.

Lisaks saab tõmmata paralleeli metaaniemissiooni ning söötade seeduvuse vahel. Kasvufaas, mis sisaldab kergesti seeduvaid kiudaineid, toob üldjuhul kaasa seeduvuse paranemise ja soodustab metaani teket. Seega mõjutavad koresööda kasvufaas ja selle füüsikaline struktuur (granuleeritud vs. hekseldatud) metaani tekkimist.

Vähendada metaani ja suurendada tootlikkust Millised võiksid olla tavapärasemad võtted, et vähendada metaaniemissiooni lüpsilehmadel, kaotamata piimatoodangus?

Paljud varasemad uuringud on näidanud söödaratsiooni rasvasisalduse suurendamise pärssivat mõju metaaniemissioonile. Meie söötmisoludes tuleks kõne alla rapsikoogi ja -õli sööt-

Olulisema panuse planeedi soojenemisse annavad märgalad, naftaja gaasiväljad ning riisipõllud, mis toodavad umbes 70 protsenti metaanist. mine, mille tulemusel võib teatud juhtudel näha ka piimatoodangu suurenemist. Kuid mitte alati. Samas ei tohiks unustada, et söödarasva liigne kogus pärsib kiudainete seedet ning võib osutuda vatsamikroobidele mürgiseks.

Teine enamlevinud viis metaaniemissiooni vähendamiseks on teraviljajahu (tärkliseallika) osakaalu suurendamine ratsioonis koresöötade arvelt. Viimane on tõhus meetod metaa-

ni tekke vähendamiseks eelkõige lihaveistel, keda intensiivselt söödetakse.

Eespool mainitule lisaks aitavad metaani teket vähendada söödalisandite, nagu monensiini, söödanitraatide või mikroobsete lisandite kasutamine. Siinjuures toonitaks, et nimetatud lisandid on näidanud häid tulemusi küll teadusuuringutes, ent nende kasutamine praktikas sõltub suuresti majanduslikust tõhususest. Iva peitub siin

L O O M A K A S VAT U S J A K E S K K O N D

Kas lehm kahjustab keskkonda rohkem karjamaal või laudas? Šveitsis korraldatud uuring tuvastas, et vabalt karjamaal söövatel veistel on keskkonnale kahjulikum mõju kui nende suguvendadel, keda peetakse kinnistes lautades.

Põllumajandusuuringute organisatsiooni Agroscope uuringus võrreldi nende veiste mõju keskkonnale, keda suvel alpikarjamaadel karjatatakse, nendega, keda lautadest välja ei lasta.

Leiti, et väljas karjatatavatel veistel kulub tapamajja saatmiseks vajaliku kaalu kogumiseks 20 kuud, laudas elavatel aga 15.

Sestap söövad karjamaaveised rohkem ning toodavad rohkem ka metaani, väidab uuring.

Veisekasvatajad ja loomakaitsjad aga hindavad uuringut ühekülgseks, lisades, et järeldused on tehtud üksnes eluea põhjal.

Lisatakse, et Agroscope’i uuring ei võta arvesse karjatamise positiivseid mõjusid, näiteks bioloogilise mitmekesisuse edendamine ja väiksem energiatarbimine.

Oma märgukirjas viitavad loomaõiguslased, et uuringut rahastas lihatöötlemisettevõte Micarna SA. Uuringu korraldajad seevastu kinnitavad, et uuring tehti täiesti sõltumatult ning keskenduti üksnes kahe mudeli täiesti iseseisvale võrdlemisele.

Allikas: maaleht.ee

selles, et me pärsime küll metaani produtseerivate vatsabakterite tegevust, kuid ei pruugi suurendada söödakasutamise efektiivsust. Efektiivsust suurendades eeldame, et loom kasutab rohkem toitaineid piima või liha tootmiseks.

Tavapärane viis on metaaniemissiooni väljendamine grammides või liitrites kindlas ajaühikus. Praktikas väljendavad loomakasvatajad metaani produktsiooni tavaliselt võrdluses toodangunäitajatega.

Toome lihtsustatud näite, kus ratsioon sisaldab rohusilo, rapsikooki ja odrajahu, kusjuures kore- ja jõusööda suhe on 65 : 35. Lehm kehamassiga 550 kg, kuivaine söömusega 18 kg ja piimatoodanguga 23 kg toodab hinnanguliselt 540 liitrit või 390 grammi metaani päevas. Selgub, et lehm toodab ligikaudu 30 liitrit metaani ühe kilo tarbitud kuivaine kohta. Samas näitaja ühe kilo piimatoodangu võrdluses oleks 24 liitrit.

Mahedad lehmad pole keskkonnasõbralikumad Samasuguse arvutuse saame teha grammides või arvestades tarbitud netoenergia koguse kohta. See teadmine võimaldab võrrelda eri ratsioonide või pidamisolude mõju metaanitoodangule. Uuringud on tõestanud, et mahetootmise ja lihaveisekasvatuse tulemusel toodetakse rohkem metaani kui tavapärase piimakarjakasvatusega.

Tuleme tagasi nn lehmapeerumaksu juurde. Oluline on hoiduda kiiretest kaalutlemata otsustest. Kui arvestada veise füsioloogiat ja metaaniemissiooni mõjutavaid tegureid, siis ilmselt on piimalehmad viimased, keda peaks maksustama. Üldiselt on suurimad metaani emiteerijad tarbitud sööda hulga või kehamassi kohta pigem lihaveised, samuti mahetootmise oludes peetavad veised.

Seega tuleb üldlevinud arusaama, et mahetootmine on võrreldes intensiivse põllumajandustootmisega igal juhul keskkonnasõbralikum, suhtuda ettevaatlikult ning kriitiliselt. Enne maksutemaatika arutelu avamist peaks riik tellima vastavad teadusuuringud, mis annaksid sisendi vajalike arvutuste ja prognooside tegemiseks, arvestades siinseid söötmis- ja pidamistingimusi.

Kuigi teaduskirjandusest leiab rohkelt metaaniemissiooni käsitlevaid artikleid, peaks tegema lisauuringuid, et selgitada, miks varieerub loomade metaaniemissioon samade pidamis- ja söötmisolude korral suures ulatuses. Teisisõnu, millised tegurid mõjutavad individuaalselt varieeruvust.

Teine uurimist vajav aspekt on, kuidas uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga suurendada looma tõhusust, et väärindada sööda energiat toodangu energiaks ja vähendada seda osa, mis muutub metaaniks.

10 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 8 (48) 18. august 2016

L O OM AK A S VAT US

Nr 8 (48) 18. august 2016

Kõige kaunimad lihaveiste lehmikud selgusid Jänedal

TÄ N AV U S E D V Õ I TJ A D

Lihaveiste “Viss 2016” üldvõitja LIMUSIINI (Li) TÕUG nnLIISI EE 16221109, snd 6.03.15 – aretaja Topi Mõis OÜ Reservviss ŠAROLEE (Ch) TÕUG nnUBIN EE 15759580, snd 1.03.15 – aretaja Talu ja Tulu OÜ

T

Võitjad tõugude osas ABERDIIN–ANGUSE (Ab) TÕUG nnLAYLA EE 17644792, snd 8.06.15 – aretaja Jane Mättik isa Exar Master 253 (USA) emaisa VDAR Traveler 51 (USA)

TANEL BULITKO

ŠAROLEE (Ch) TÕUG nnUBIN EE 15759580, snd 1.03.15 – aretaja Talu ja Tulu OÜ isa Unico 96571 (FR) emaisa Falcao (SE)

ETKÜ juhatuse esimees

Tšehhi, Rootsi, Taani, Inglismaa ja isegi Uus-Meremaa geene.

Parima lehmiku tiitli kandidaatide vanus oli 13–19 elukuud.

ŠOTI MÄGIVEISE (Hc) TÕUG nnVEMBU EE 17704991, snd 1.06.15 – aretaja Tiina Sommer isa Alliks 94077 (EE) emaisa Bandit 94012 (DK)

Igast värvist parimad Aberdiin-anguse tõu parimaks lehmikuks sai USA päritolu lehmik Laila Jane Mättiku karjast.

Kohtunik hindas kõrgelt võitja head lihastust ning sügavat keha.

Võitja on üks esimesi embrüosiirdest saadud lihaveistest Eestis. Šarolee tõu parimaks kuulutati Talu ja Tulu OÜ karja noorlehmik Ubin. Kohtunik tunnustas jällegi võitja head lihastust ning head sügavat kehamahtu. Samuti olid Talu ja Tulu karjast pärit lehmikud haruldaselt hea iseloomuga ning väga sõbralikud. Šoti mägiveiste võistlusklass oli arvukaim kuue osavõtjaga.

HEREFORDI (Hf) TÕUG nnFLIPPER EE 15161529, snd 14.04.15 – aretaja Tsura Talu OÜ isa Hans 97102 (DK) emaisa Cimon 97053 (DK) Lihaveiste “Viss 2016” võitja – limusiini tõugu Liisi koos esitleja Andres Vaaniga, aretaja Topi Mõis OÜ.

Võitjaks tunnistati Tiina Sommeri karjast pärit lehmik Vembu.

Kaksikõed Vembu ja Tembu olid ka klassi noorimad. Võitjaks pärjatud Vembu oli korrektne, sirge seljajoone, hea keresügavuse ning tugevate jalgadega.

Herefordi tõu esindajad olid kõik toodud meie tuntuimast Tsura Talu OÜ herefordikarjast.

Tõu kaunimaks osutus Taani pä-

ritolu Flipper. Võitja kohta lausus kohtunik, et tegemist on kõige harmoonilisema, korrektsema, laia turja ning tagaosaga loomaga, kuigi teise koha pälvinud Yoko kere oli mahukam.

Limusiini tõu gruppi pidas kohtunik hindamise mõttes kõige raskemaks, kuna kõik loomad olid ühtlaselt hea tasemega. Lehmikud olid esitlemiseks toodud

Reservviss – šarolee tõugu Ubin. Aretaja Targo Pikkmets, Talu ja Tulu OÜ.

Topi Mõis OÜ karjast. Parimaks tunnistati mullikas Liisi. Tema ühtlaselt pikk ja lai seljajoon, silmapaistev kerepikkus, tugevad jalad ja hea lihastus leidis hindaja tunnustuse ning pälvisid klassi kaunimaks loomaks nimetamise.

Simmentali tõu parimad olid konkursile toodud Lääne-Virumaalt Laane Agro OÜ ja Piira Talu OÜ karjadest. Võitja tiit-

li saavutas Laane Agro lehmik EE16248366, kes oli klassi noorim osavõtja. Kuigi ta oli teise koha pälvinud Piira Talu OÜ Ursulast pisut väiksem, hindas kohtunik teda kõrgelt, tunnustades tema lihastust ja nimetades teda tõutüübilt kõige korrektsemaks ning välimikult laitmatuks.

Kõikide tõugude võitjatest moodustatud finaalring an-

dis võimaluse võrrelda tõugude omapärasid.

Kohtunik valis parimateks suuremakasvuliste tõugude esindajad. Kaunimaks lihaveise lehmikuks aastal 2016 kuulutati limusiini tõu võitja Liisi. Reservtšempioniks sai aga šarolee tõulehmik Ubin.

Lihatõugu veiste esitlemise kultuur on iga aastaga parane-

NOVA 5000 puidufreespink Hind:

843 € (km 0%) Nõudlikule harrastajale mõeldud mitmekülgne freespink. Meil on standardina lükandlaud.

Lihtne ja kiire spindlikõrguse reguleerimine. Lõikepea pöörlemiskiirused 4000/6000/8000 rpm. Kvaliteetne ja vastupidav ehitus, usaldusväärne puidutöötlemise abimees!

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1500 W Spindli suurus: 30 mm Spindli kõrgus: 0–110 mm Laua suurus: 600 x 400 mm Lükandlaua suurus: 400 x 250 mm Kaal: 98 kg

NOVA 3 in 1 universaalpink mini 1 x 305 mudel 5

NOVA 56C trummellihvpink Hind: (km 0%)

(km 0%)

Suure koormusega profikasutuseks mõeldud universaalpink. Säästad ruumi ja ennekõike hoiad kokku hankimiskuludes. Kolm käepärast masinat ühes korpuses. Kerge ja kiire kasutus.

Ideaalne masin, kui sinu ruum on piiratud.

Suurepärane masin serva ääristamiseks, ümardamiseks ja lõikamiseks. Kõik ühe masinaga. Kõigis mudelites reguleeritav tagatugi.

Kvaliteetne ja vastupidav konstruktsioon.

Eemaldatavad terad.

Hind:

641 € 560 mm lihvimislaiusega, varustatud 1500 W mootoriga. Professionaalseks kasutuseks valmistatud tippmudel. Varustatud tugeva metallalusega, mille külge on kinnitatud kapp tarvikute jaoks. Tugev konstruktsioon. Tõhus mootor.

Astmetu kiirusregulaator.

NOVA TS-250 ketassaag Hind:

770 €

443 € (km 0%)

DeLuxe-mudel neile, kes vajavad mitmekülgseimat ja parimat mudelit. Valmistatud Saksa pöögist. Suured mõõtmed, väga tugev konstruktsioon. Varustatud kuue sahtli ja ühe kapiga, milles saab mugavalt tööriistu hoida. Stiilne välimus. Tugev ja vastupidav konstruktsioon. Tööriistad saab mugavalt sahtlitesse paigutada.

NOVA115S metallilintsaag

NOVA MP5009 mootorratta tõstuk Hind:

Hind:

2008 € (km 0%)

Hõlpsasti käsitsetav. Kiire ja tõhus seadeldis professionaalseks kasutamiseks. Kaasas 3 stantsi: 25 mm, 38 mm ja 45 mm 120kraadiseks painutamiseks. Tellimisel saadaval mh 240kraadised stantsid ning tarneajaga järgmistes suurustes stantsid: 1 1/4” x 4”, 1 1/2” x 4” 1 1/2” x 5”, 1 5/8” x 6” 1 3/4” x 6”, 2” x 6” 3/4” x 3”, 1” x 4” 1 1/4” x 5”, 1 1/2” x 6”.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 550 W Stantsid-kujuformeerijad: 25, 38, 45 mm (3 tk, 120°) Kaal: 100 kg

802 €

456 €

Hind:

464 € (km 0%)

(km 0%)

(km 0%)

Suure, 610 mm töötlemissügavusega varustatud elektriline sikemasin. Astmetu kiiruse reguleerimisega jalgpedaal. Masinas on kuumtöödeldud rattad. Tugev konstruktsioon, mis kannatab kõva kasutamist. Max lehe paksus on 1 mm. Masinaga tulevad kaasa ühed 1/2’’ ümmargused rullid. NB! Pingi küljes rippuvad rullid ja tugi on lisavarustuses.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 120 W Töötlemissügavus: 610 mm Max paksus: 1 mm Kaal: 60 kg

Uudismudel, tugevam versioon populaarsest NOVA MP4009 mootorratta tõstukist. Selle mudeli tõstevõime on 566 kg (NOVA MP4009 mudelil on 450 kg). Laua pikkus on 2200 mm, varustatud luugiga tagaratta vahetamise jaoks.

Tugevam mudel NOVA MP4009 mudelist.

Kvaliteetne, usaldusväärne ja lihtsalt kasutatav mootorratta tõstuk, mis kestab aastaid. Tugev kinnitus esirattale. Kaldtee on lisatud meie standardvarustusse.

Tõstejõud: 566 kg Max tõstekõrgus: 760 mm Laua suurus: 570 x 2200 mm Kaal: 136 mm

LIMUSIINI (Li) TÕUG nnLIISI EE 16221109, snd 6.03.15 – aretaja Topi Mõis OÜ isa Topi 98114 (DE) eimaisa Fredi 98010 (EE) SIMMENTALI (Si) TÕUG nnEE 16248366, snd 5.03.15 – aretaja Laane Agro OÜ isa Hotte 92068 (DE) emaisa Major Sky (CZ)

Kuni Kuni –15°C –15°C

(km 0%)

(km 0%)

NOVA PL50 plasmalõikur

NOVA RM24 elektriline sikemasin

mine põnevat nautimist pakkus.

Võimalik, et neist saavad tulevikus lihaveisekasvatajad.

Suur tänu kõikidele lihaveisekasvatajatele, kes olid oma lemmikute ettevalmistamisel vaeva näinud, et meile kõigile rõõmu valmistada.

Toredat auhinnalauda rikastasid loomaomanike head toetajad eri ettevõtetest.

LITHIUM LITHIUM KARKASSINAELUTI KARKASSINAELUTI

2250 €

682 €

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 4000 W Mootor: 1450 p/min Tera kiirus: 1560 m/min Tera suurus: 4590 x 19–38 mm Max saagimisvõimsus: 430 mm Kaal: 320 kg

NOVA TB-1000 hüdrauliline torupainutuspink

Parimaks loomaesitlejaks tunnistati Sinika Pilviste, kes oma šoti mägiveise lehmiku väga os-

Hind:

Hind:

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1100 W Mootor: 2850 p/min Tera kalle: 0–45° Tera suurus: 200 x 30 mm Max saagimisvõimsus: 90° / 60 mm, 45° / 45 mm Kaal: 87 kg

Pikkus: 2100 mm Laius: 780 mm Kõrgus: 815 mm Kaal: 127 kg

Looma ja inimese koostöö

kuslikult endale kuuletuma oli saanud. Oli tore vaadata, kuidas nii esitleja kui esitletava usaldus teineteise vastu oli täielik ja koostöö sujuv.

Tänavune lihaveiste konkurss oli talupäevadel loomade näituse tõmbenumbriks. Pealtvaatajate hulgas oli näha nii meie lihaveisekasvatajaid kui ka asjahuvilisi, kellele loomad ja nende esitle-

NOVA BS-600 puidulintsaag

Eriti populaarne lauasaag, mis on odav, kuid mitmesuguste funktsioonidega. Sobib hästi tööobjektile transportimiseks. Integreeritud puruimur.

Kallutav tera 45 kraadi. Transpordirattad ja käepide lihtsustavad liigutamist.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1800 W Mootor: 4500 p/min Tera kalle: 0–45° Tera suurus: 254 x 30 x 2,6 x 1,8 mm Max saagimisvõimsus: 90° / 80 mm, 45° / 56 mm Kaal: 38 kg

Hind:

NOVA TS-8 ketassaag

NOVA TS-8 on uus mudel, millel on vastupidav malmist laud. Väga hea kvaliteediga väike ketassaag malmist töölauaga. 2 tk / 300 x 530 mm jätkamisi lauad hõlbustavad suuremagi tööeseme täpset saagimist. 1000 mm relsiga varustatud malmist lükandlaud sisaldub hinnas (laua liikumine on 710 mm). Käsiratastega on lihtne, täpne ja kiire reguleerimine. Stabiilne ja vibratsioonivaba, nõudlikele harrastajatele ja professionaalidele.

(km 0%)

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1500 W Mootor: 2800 p/min Etteandekiirus: 0–3 m/min Max lihvimise laius: 560 mm Max kõrgus: 80 mm Lihvlindi kiirus: 1420 m/s Kaal: 101 kg

Hind:

282 €

NOVA WB-36 tisleripink

nud. Esitlemisel oligi seatud eesmärgiks, et konkursile toodavad veised peaksid alluma esitlejale nii hästi, et looma on võimalik käekõrval talutada.

IM90 IM90 i i

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

Max töölaius: 305 mm Max paksus: 1 mm Rullide läbimõõt: 39 mm Max painutusnurk: 90° Kaal: 43 kg Kantimisterad: 25, 50, 50, 76, 102 mm

M A A M A J A N D U S 11

TANEL BULITKO

Lihaveisekasvatuse kiire areng on kaasa toonud ka eri tõugu lihaveiste näitused ja konkursid. änavu kevadel toimus Maamessi raames lihatõugu pullide esitlus-konkurss. Teist korda toimus juuli lõpul talupäevade raames Jänedal lihatõugu noorlehmikute konkurss.

Eestis kasvatatavate liha veisetõugude arv üha kasvab. Tänu sellele on mitmekesistunud ka tõud, keda on võimalik rahvale näitustel tutvustada. Oluline on, et minimaalne vajalik loomade arv konkursigrupiks oleks täidetud.

Tänavusest lehmikute konkursist võtsid osa kuue tõu kasvatajad. Esitleti aberdiin-anguse (3), šarolee (3), šoti mägiveise (6), herefordi (3), limusiini (3) ja simmentali (4) tõugu lehmikuid. Konkursil osalenud 22 lehmikut esitles 11 ettevõtet ja talu.

Loomade hindajaks oli Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu veiste välimiku kogenud asjatundja ja lihaveisekasvatussektori juht Ilmar Kallas.

Esitletavate loomade põlvnemislugudest võis leida mitmest riigist pärit sugupuudega loomi. Esindatud oli peale Eesti päritolu veiste veel Saksa, Ameerika Ühendriikide, Prantsusmaa,

l

NOVA PL-50 on väga lihtne käsitseda, vajad vaid 4,5baarist väikest kompressorit. Lõikepaksus 15 mm. Kõik vajalik on kaasas. NOVA PL-50 kaalub ainult 8,6 kg. Toodetud uue V-MOSFETi tehnoloogia baasil. PL-50-s on täpne lõikejälg, hea lõikekiirus ja kena lõikepind. Lihtne ja kindel süütesüsteem (kõrgepinge abil). Vool reguleeritav 20–50 A. Lõikad roostevaba terast, alumiiniumit, titaani, vaske, messingit ja üldse kõiki elektrit juhtivaid metalle.

Pinge: 230 V Kaitse: 16 A Lõikevõimsus: 15 mm Koormatavus 60%: 50 A Õhu tootlikkus: 4,5 / 170 bar/l/min Kaal: 8,6 kg

Koneita.com; aadress Eestis (kontor ja esitlusruum): Helgi tee 2, Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa ja Soomes (ladu): Alanurmontie 128, FI-62100 Lapua; tel +372 5306 6059, ivo.ilustrumm@koneita.com

Sama usaldusväärne kvaliteet kui äärmiselt populaarsetel mudelitel Nova BS-315, BS-350 ja BS-400. Nova BS-600 on proffide eelistatud mudel. Mõeldud igapäevaseks intensiivseks kasutamiseks puutööfirmadele, tööstustele, kutsekoolidele jne. Tipptäpsus ja -kvaliteet.

Nova BS-600 on ideaalne lintsaepink, kui vajad palju võimsust ja usaldusväärsust. Täpne mõõteskaala laua servas.

Hind:

480 € (km 0%)

Saagides pole vaja detaili pöörata. Ideaalne saag väikestesse ruumidesse. Mugav transportida. Suurepärane saag tööobjektile kaasa viimiseks. Võid kasutada ka mugavalt lauaga, ilma aluseta. Tera automaatne seiskamine. Hõlbus teravahetus. Kõrge kvaliteediga metallilintsaag nii profikasutuseks kui ka hobitööks. NB! Tera saab üles tõsta ja kasutada nagu tavapärast lintsaagi. Laud standardvarustuses.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 550 W Tera kiirus: 20/30/50 m/min Tera suurus: 1638 x 12,7 x 0,64 mm Saagimisnurk: 90–45° Max lõikevõimsus nelikantmaterjalil: 90° / 115 x 150 mm, 45° / 100 x 95 mm Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90° / 115 mm, 45° / 95 mm Kaal: 76 kg

Lai naelte Lai valik naelte valik Sertifitseeritud Sertifitseeritud täispeaga täispeaga naelad erinevatesse naelad erinevatesse kinnitus- kinnituskohtadesse. kohtadesse.

Kirkad, kuumKirkad, kuumtsingitud või tsingitud roostevabad. või roostevabad.

Kruvikinnitus Kruvikinnitus naelutades naelutades Terassilaudade Terassilaudade või ajutistevõi ajutiste kinnituste jaoks kinnituste innovatiivsed jaoks innovatiivsed , millel ® , millel kruvinaeladkruvinaelad NailScrew®NailScrew on Torx-pea on Torx-pea

Kiirlaadimine Kiirlaadimine liitium-akuga liitium-akuga

Karkassid zz Karkassid zz Välisvooder zz Välisvooder Katuse zz Katuse konstruktsioonid konstruktsioonid zz Terassid zz Terassid zz Katuselaudis zz Katuselaudis zz Aiad zz Aiad zz Põrandaplaadid zz Põrandaplaadid zz jm.zz jm.

Uue, 70%Uue, tõhusama 70% tõhusama liitiumliitium- zz akuga saate akuga 13 000 saatelasku 13 000 lasku ühe laadimisega ühe laadimisega ja 200 lasku ja 200 laskuzz juba ainultjuba 2 min ainult laadimisega!

2 min laadimisega!

LED-märgutuli LED-märgutuli gaasile jagaasile ja akule akule

ikas s s a karvkastvua!stu!

S I K C9i 0Ci 9I0 i RIK õ M M v I A UUEUUE AN V -€ eae see 00.0 a s 0.- € m a o t t 2 2 e e o hvah AME E to ja va ja Ü T VITAM IÜ Naeluti tavahind Naeluti tavahind 957,00€.

957,00€. e e l l V i i e e H H m m *Küsi tingimusi *Küsi tingimusi ja broneeri ja broneeri naeluti edasimüüjalt! naeluti edasimüüjalt!

Gaasi ja akut Gaasi on ja tööobjektil akut on tööobjektil lihtne kontrollida. lihtne kontrollida.

Naeluti Naeluti annab märku annab akumärku tühjeneaku tühjenemisest (kuimisest alles on (kui alla alles 300 on alla 300 lasu) lasu)

* Kampaania * Kampaania kestab kuni kestab 30.06.2016 kuni 30.06.2016 kauplustes: kauplustes: Küsi pakkumist

www.paslode.ee www.paslode.ee Eesti parimatest ehituspoodidest!

LÄGALAOTUS • taliviljamaade ettevalmistamiseks injektor Lemken Heliodor laiusega 6 m • rohumaakamarasse ketasinjektor Veenhuis laiusega 8,4 m Alari Sukamägi

5664 0889

alari@agriland.ee

12 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 8 (48) 18. august 2016

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2016. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!