MAAMAJANDUS (juuli 2016)

SHUTTERSTOCK

MÄE KOJAS

Mõnekümne aasta pärast laiuvad Eestis

PÄEVALILLEPÕLLUD

SHUTTERSTOCK

EUROOPA KAUNIMAID LEHMI

ANNI ÕNNELEID

Karjakasvatajad uudistasid

Valgamaal saab vanaaegset kohvi

21. juuli 2016 Nr 7 (47)

2 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L JUHTKIRI

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Aretajate ees on uued küsimused

P

iimakarjakasvatajad mäletavad aega, kui nad valisid oma karjale pulli selle järgi, kui palju see tõstab piimatoodangut. Populaarsed poisid olid need, kelle tütarde piimatoodang oli kõige kõrgem.

Kümmekond aastat tagasi hakati märkama, et jah, piimatoodang on tõusnud (näiteks Eestis on see praeguseks võrreldes nõukogude aja neljatonnise rekordiga kahekordistunud), aga lehmade karjaspüsimine on langenud. Kõige piimakama, holsteini tõu karjaspüsimine on langenud alla kahe ja poole laktatsiooni. Selle põhjus on lehmade kehv tervis – ainevahetushaigused, nõrgad jalad ja muud probleemid.

Eelmine Maaleht kirjutas Eestis valminud doktoritöö alusel mesilaste hukkumise põhjustest. Ka sealt tuli välja, et meetoodangu suurendamiseks on tehtud tõuaretust, mesilasemade kunstlikku viljastamist, vahetatud tõuge. Jah, selle tulemusena ongi meetoodang suurenenud, kuid mesilaste tervis on nõrgem, nad on haiged või ei ela talve üle.

Inglismaal tippsaake saanud viljakasvatajaid ning taimeuuringute instituuti külastades oli jutt sama. Jah, uued viljasordid annavad järjest kõrgemaid saake, kuid üha rohkem on ka taimehaigusi.

Kõik külastatud tippfarmerid kinnitasid, et pritsivad vilja fungitsiididega 4–5 korda kasvuperioodi jooksul.

Toodangu tõstmise asemel seisab maailm praegu hoopis teiste küsimuste ees.

Kas aretussuundi tuleb oluliselt muuta ja mida see kaasa toob? Kas tuleb välja töötada järjest uusi ning kallimaid ravimeid ja kaitsevahendeid või on ka mõni muu võimalus?

Kumb on kasulikum – kas lehmi, mesilasi ja taimi ravida või uute vastu välja vahetada? Ja kui kaua selline praktika jätkusuutlik on? Kas parema tulemuse tagab tipptoodang või optimaalne keskmine? Kas aretusega tehtud vigu saab veel parandada ja kuidas? Või kas neid üldse ongi vaja parandada?

Vastuseid neile küsimustele alles otsitakse.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (47) 21. juuli 2016

PÄE VAKO R R AL

Nr 7 (47) 21. juuli 2016

l

M A A M A J A N D U S 3

Kauneimad lehmad võistlesid Prantsusmaal Euroopa holsteini meistrivõistlused koos seal esitletud fantastilise välimikuga lehmadega suutsid piimatootjad hetkeks välja tuua madalast piimahinnast tingitud negatiivsetest mõtetest.

kirjude parima tiitli pälvis Prantsusmaa. Järgmised kohad võitsid Šveits, Hispaania, Itaalia ja Saksamaa.

Kokku oli konkursile registreeritud 180 lehma, kellest 25 kuulusid võõrustajamaa farmeritele.

Võistlevad ka noored loomaesitlejad

V

aatamata piimandussektoris valitsevale madalseisule kogu Euroopas, kogunes üle 30 000 külastaja Prantsusmaale Colmarisse nautima suurejoonelist Euroopa holsteini tõugu lehmade meistrivõistlust. Kolmeaastase intervalliga toimuv suursündmus leiab alati koha entusiastlike aretushuviliste kalendris.

Kuulus Saksa loomakohtunik Markus Mock ütles mustakirjusid holsteine hinnates paljutähenduslikult, et need päevad olid täis kirge, mis jäävad meelde kogu ülejäänud eluks. Konkursil esitletud fantastilise välimikuga lehmad suutsid meid välja tuua madalast piimahinnast tingitud negatiivsetest mõtetest.

Kohtunik on ise samuti farmer, tema karjas Saksamaal on 350 veist, kellest 130 on holsteini tõugu lehmad. Ka tema kohtunikuna töötamise kogemustepagas on suur. Ta on hinnanud vähemalt kümmet suurt konkurssi.

TANEL BULITKO ETKÜ juhatuse esimees

Kohe, kui oli lõppenud avadefilee, kus kõiki 17 osavõtjariiki tervitati tormiliselt, algas punasekirjude holsteini lehmade konkurss.

Viimase koha lehma oli võimatu leida Kahes vanuseklassis osales kokku 49 punasekirjut holsteini.

Punasekirjudest oli tänavune Euroopa parim üle 12 aasta vanune Suard-Red Jordan Irene Šveitsist, kes on poeginud seitse korda.

Ta liikus väga kergelt ja elegantselt, olles eluaja jooksul tootnud juba üle 95 tonni piima.

Sama lehm oli Euroopa meister

Eesti loomakasvatajate grupp käis Lõuna-Prantsusmaal Colmaris Euroopa holsteini tõugu lehmade meistrivõistlusi jälgimas.

Adavere Agro loomakasvatusjuht Elve Žukovits imetleb lehma sabapikendusi, mis maksavad 200 eurot.

punasekirjude holsteinide seas ka 2013. aastal.

Mustakirjude puhul oli kohtunikul kõige raskem hinnata täiskasvanud holsteinide viimast klassi. Ringis osalenud lehmad, alates esimesest kuni viimaseni, olid kõik suurepärased ning tundus võimatu valida üht nendest ja asetada ta rivi lõppu viimaseks.

Klassi absoluutsed parimad seadis kohtunik võrdselt esimesele ja teisele positsioonile. Parimaks osutus Hispaaniast pärit koguni kümneaastane kuulsa Kanada holsteini legendi Gold­ wyni tütar Ashlyn-Vray. Ta jättis oma suurusega väga võimsa mulje ning oli vaatamata vanu-

125 lehmaga kari Trovay piirkonnas. Võitnud lehmade peremees iseloomustas oma lehmade edu kui head võimalust enda karjas tehtavat aretustööd reklaamida. Mõlemal lehmal on eri sugupuu. Samuti arvas omanik, et kui need lehmad oleks asunud tänini tema karjas, ei oleks nad sellist edu saavutanud.

Rahvusriikide võistlustel esitles iga riik nelja lehma. Eritingimus oli, et osalenud lehmad pidid olema ka sündinud samas riigis, mida nad esindasid.

Punasekirjude holsteinide n-ö meeskondlikuks üldvõitjaks valis kohtunike komitee Šveitsi, kellele võrdsetena järgnesid Prantsusmaa ja Itaalia. Musta-

sele supervormis. Ta oli piimatüübilisem – kõrgem ja kuivema kehaehitusega – kui teiseks jäänud lähim konkurent Lady-Gaga. See Saksamaad esindav Modesti tütar oli suurepärase taga­ udaraga ning väga tugeva tüübiga lehm. Täiskasvanute klassi võitja on ka suurepärase piimatoodanguga, olles viiendal laktatsioonil lüpsnud ligi 18,4 tonni piima.

Täiskasvanute klassi parimad olid vallutanud paljude pöidlahoidjate südamed. Nii valiski kohtunik Euroopa meistriks just Šveitsi esindava USA holsteini Atwoodi tütre Galys-Vray.

Viieaastane tšempion on teisel laktatsioonil tootnud parima-

na 12 201 kg piima. Kohtunik iseloomustas tänavust Euroopa meistrit, öeldes, et kuigi keegi sooviks, et ta joonistaks oma ideaallehma, oleks see just tänavune Euroopa parim. See on täiuslik lehm nii kvaliteedilt kui ka piimatüübilt.

Selle valikuga oli ka Euroopa meister vahetunud. Eelmine Euroopa parim aastast 2013, Decrausaz O’Kalibra, kes samuti oli Šveitsist, sai endale väärilise järeltulija. Nii nagu 2013. aastal, jäi ka tänavune täiskasvanud lehmade võitja üldkokkuvõttes teiseks.

Mõlemad tänavused Euroopa staarlehmad on aretanud perekond Bichon, kellele kuulub

Eesti viljatšempionid uurisid Inglismaa põlde LII SAMMLER

Nagu mullusel viljelusvõistlusel lubatud, käisid Eesti parimad viljakasvatajad Inglismaal sealseid rekordpõldusid vaatamas.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

R

eisiseltskonna moodustasid rukkirekordi omanik Tanel Tõrvand (10,29 tonni hektarilt), odra võitja Aivar Treiberg (12,03 t/ha), nisu ja rapsi võitja Margus Lepp (talinisu 10,74 t/ha; taliraps 6,86 t/ha), talirüpsi võitja Alar Mutli (3,64 t/ha) ja parima tulukuse saavutanud Urmas Uustalu (1583 eurot/ha).

Eesti meistrite vastuvõtu korraldas Inglismaa viljelusvõistluse YEN (Yield Enhancement Network) eestvedaja Roger Sylvester-Bradley, kes tegutseb sõltumatu nõustamiskeskuse ADAS juures.

Põhikultuurid, mida Inglismaa kirdeosas Cambridge’i ümbruses kasvatatakse, on talinisu, suvinisu, suvioder, talioder, suviuba, taliuba ja taliraps.

Käidi kolmes farmis, suurusega 800–1600 ha.

Inglismaa viljaait on riigi põhja- ja kirdeosa, mujal kasvatatakse rohkem piimakarja ning lihaveiseid. Kõige enam kasvatatakse nisu. Keskmine talinisu saak on kehvemates piirkondades 8 ja paremates 11 tonni hektarilt.

Oluline on mullaviljakus Nisu jaguneb nelja kategooriasse. Esimene on kõrge kvaliteediga toidunisu, teine madalama kvaliteediga toidunisu, kolmas pehme nisu, mida eksporditakse Hispaaniasse küpsiste valmistamiseks. Kõige kehvem on neljas kategooria ehk söödanisu ja seda proovitakse mitte kasvatada.

Traditsiooniliselt on kasvatatud rohkem talivilju – lisaks talinisule talirapsi, -otra, -uba ja -hernest. Taliviljad on valdavalt hübriidsordid. Suvivilja on vähem ja ka saagid u 3 tonni väiksemad.

Koristada püütakse vili võimalikult valmilt ja kuivalt, 15protsendilise niiskusesisaldusega.

Silma torkas rohke väetiste kasutamine. Nisule pannakse kohe kasvu alguses kaaliumi 40 kg/ha ja lämmastikku kolme-nelja väetamiskorraga kokku 270–300 kilo ümber. Kõik külastatud põllumehed kasutasid ka leheväetisi.

Viljelusvõistluse mullused rekordiomanikud käisid Inglismaal põlde vaatamas.

Inglismaal kehtib reegel, et väetada tuleb vastavalt saagi suurusele. Kõrgeid lämmastikunorme ametnikud üldiselt ei poolda, kuid kui talu keskmised saagid on nii suured, et viivad mullast toitained välja, lubatakse ka suuremaid norme.

Taimekaitset tehakse palju Suur nuhtlus on kõrrelised umbrohud rebasesaba (luste) ja raihein. Farmerid ütlesid, et rebasesaba pole peaaegu üldse võimalik keemiliselt tõrjuda, sest see on enamiku herbitsiidide suhtes resistentne. Varem aitas seda tõrjuda rapsi või liblikõieliste kasvatamine, nüüd on selle mõju vähe-

nenud. Glüfosaadist on küll abi, kuid seda pritsitakse vaid rebasesaba massilistele laikudele, kus hävib ka kultuurtaim.

Inglismaa põlde laastavad taimehaigused, mille talvitumine kaasa toob. Suurimad probleemid on helelaiksus, fusarioos ja roosted, rapsil ka valgemädanik.

Lisaks neile kollane kääbusviirushaigus, mida kannavad edasi lehetäid.

Teraviljade haigustõrjet tehakse vähemalt kolm korda, kõrgemate saakide puhul isegi 4–5 pritsimist. Sellega alustatakse juba sügisel pärast külvi. Üks farmeritest, Mark Means, ütles, et tema kaitseb pritsimisega iga lehte kuni viienda leheni.

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee, 661 3356 Korrektor Reet Trummal, ml@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Kirk-Marius Kukumägi, kirkmarius.kukumagi@ekspressmeedia.ee, 661 3337, 511 7629

Kasutatakse ka kasvuregulaatorit – nisul kaks korda, odral korra. Kuna lämmastikufoon on tugev, kaitstakse taimi niiviisi lamandumise eest.

Kasvuperiood on vilja valmimiseks olnud ebasoodus – algul kuiv ja külm, alates juunist aga vihmane ja külm. Kui tavaliselt saavad külastatud piirkonnad – Cambridge, Bedfordshire ja Norfolk – 550 mm sademeid aastas, siis tänavu tuli paari kuuga maha 400 mm. See on venitanud koristamisaja paar nädalat edasi, nii et viljavõtmist ei näinud kusagil. Üks põhjus, miks Inglismaa farmerid tahavad oma maalt korralikku saaki saada, on maa kõrge hind. Külastatud farmides oli hektari hind 25 000 ja 40 000 euro vahel.

Briti saarte viljakasvatajad osalevad sealses viljelusvõistluses, mille nimetus on YEN – Yield Enhancement Network. Seda korraldab alates 2012. aastast nõustamisbüroo ADAS, mis koondab mullateadlasi, agronoome ja taimefüsiolooge.

Mullu oli võistlustules kõikide Briti saarte peale kokku 63 põldu, neist enamik (56) Inglismaalt.

Loe pikemalt ja vaata pilte Maalehe veebist.

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

Noortele tulevastele looma­ esitlejatele korraldatakse samuti võistlus. Seal on vaja läbida võistlusreeglite kohaselt kogu looma näituseks ettevalmistamise protsess kuni suurel areenil lehma esitlemiseni. Hinnatakse nende oskusi ja esitluskunsti loomaga toime tulemisel.

Tiitlile asusid võistlema kolm­ kümmend noort aretajat kuueteistkümnest riigist.

Võisteldi kahes vanuseklassis: 16–20- ja 21–25aastased.

See konkursi vahepala annab võimaluse ka nende riikide osavõtjatele, kes vahemaa tõttu loomaga nii kaugele ehk ei sõidaks.

Nõnda osalesid võistluses edukalt ka Põhjamaade noored, kelle lehmad konkursist osa ei võtnud.

Lisaks valiti võitjad riikide arvestuses, Iirimaa triumfeeris Ühendkuningriigi ja Hollandi ees.

Noortele on see võistlus väga oluline rahvusvahelise suhtlemise koht. Leitakse uusi sõpru ning saadakse tugev annus aretuspisikut kogu eluks. Kui huvilisi lei-

duks, võiks see tulevikus olla ka meie noortele aretushuvilistele üks võimalus konkursikarussellile astumiseks.

Lisaks võistlusareenil toimuvale võis jälgida, kuidas riikide delegatsioonid oma näituselehmi ette valmistasid, mismoodi suhtutakse tipploomadesse ja millise pühendumusega igale osalejale pöialt hoiti.

Põnev oli vaadata, milliseid nippe ja vahendeid kasutatakse võistlevate loomade ettevalmistamiseks. Nii-öelda meigi-, pediküüri- ja maniküürivahendite hulk oli muljetavaldav. Ainuüksi võistlushallides müüdud lehma sabapikenduse eest küsiti ligi 200 eurot.

Tänavused Euroopa meistrivõistlused olid järjekorras kaheteistkümnendad. Eesti farmeritega oleme konkursse külastanud – siiani küll vaid publiku hulgas – alates 1998. aastast, mil see toimus Brüsselis.

Võib kindel olla, et kui Eesti veisekasvatajatel oleks tulevikus soov meie parimate lehmadega osaleda Euroopa suurkonkursil, oleks meie lehmad väärilised konkureerima teiste riikide parimatega. Peamine küsimus on siinjuures korraldava maa kaugus Eestist, sest valdav osa võistlusi toimub Lääne- ja Lõuna-Euroopas.

Järgmine konkurss peetakse 2019. aastal ja see toimub Belgias Libramontis.

TANEL BULITKO

Sellised näevad välja Euroopa tipplehmade udarad.

TULEMUSED

12. Euroopa holsteini tõu meistrivõistlused MUSTAKIRJUD HOLSTEINID nnEuroopa tšempion mustakirjudest: GALYS-VRAY (isa: ATWOOD × emaisa: DAMION), Šveits. nnEuroopa reservtšempion: ASHLYN-VRAY (isa: GOLDWYN × emaisa: LHEROS), Hispaania. nnEsmaspoeginute tšempion: PANDORA (isa: AFTERSHOCK × emaisa: SEAVER), Šveits. nnEsmaspoeginute reservtšempion: Naomi (isa: YORICK × emaisa: THEO), Austria. nnNoorlehmade võitja: HELINE (isa: CHELIOS × emaisa: UMANOIR), Prantsusmaa. nnNoorlehmade reservtšempion: DOTTI WHITE (isa: STANLEYCUP ET × emaisa: SHOTTLE ET), Itaalia. nnTäiskasvanute tšempion: GALYS-VRAY (isa: ATWOOD × emaisa: DAMION), Šveits. nnTäiskasvanute reservtšempion: ASHLYN-VRAY (isa: GOLDWYN × emaisa: LHEROS), Hispaania.

PUNASEKIRJUD HOLSTEINID nnEuroopa tšempion punasekirjuest: Suard-Red Jordan IRENE (isa: JORDAN × emaisa: SAYSO), Šveits. nnEuroopa reservtšempion: LOTANIE (isa: TALENT RC × emaisa: RUSTLER), Šveits. nnNoorlehmade tšempion: DU LOUVION HAWAI (isa: LADD P RED × emaisa: ADVENTURE RED ET), Prantsusmaa. nnNoorlehmade reservtšempion: BARBOTINE (isa: ARMANI-ET × emaisa: JONAH), Šveits. nnTäiskasvanute tšempion: IRENE (isa: JORDAN × emaisa:SAYSO), Šveits. nnTäiskasvanute reservtšempion: LOTANIE (isa: TALENT RC × emaisa: RUSTLER), Šveits.

8 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (47) 21. juuli 2016

SHUTTERSTOCK

4 Kliimasoojenemine võib Eestisse juba paarikümne aasta pärast tuua päevalillepõllud.

Soojem kliima toob Eestisse maisi- ja päevalille­ põllud Kliimamuutus toob Eesti taime­ kasvatajatele palju peavalu, kuid võimaldab kasvatada uusi kultuure.

Lisaks nendele tuleb panustada ka olemasolevate aretusele ja uute sortide kasutuselevõtmisele.

K

liimamuutustega kaasnev soojenemine ja ekstreemsete ilmastikutingumuste sagenemine muudab meie põllumajandust märkimisväärselt. Eesti Taimekasvatuse Instituudi uuring kliimamuutuste mõjust põllukultuuridele hoiatab, et Eesti saab soojenevast kliimast kasu lõigata vaid siis, kui sordiaretusega tegeldakse juba praegu.

Õitsemisajal läheb kuumaks “Talunikel tekib võimalus saada senisest rohkem tulu, kuid seda ainult targalt majandades,” ütles projektijuht Triin Saue. Tulemused ei pruugi olla nii positiivsed kui sordiaretus ja agronoomia ei suuda uute tingimustega kohanemiseks pakkuda piisavalt

HENDRIK KUUSK ml@maaleht.ee

kiiresti piisavalt mõjusaid meetmeid. Näiteks võib see tähendada niisutussüsteemide vajaduse tekkimist.

Praegu kasvatatavad sordid pole eesootavate kliimamuutuste jaoks kohandunud ja ebasoodsate ilmatingimuste esinemise oht kasvab.

Eriti karmilt mõjutab see Saue sõnul just teraviljakasvatust, sest kõrged temperatuurid kipuvad kokku langema teravilja õitsemise ja pea loomise aja-

ARVA MUS

Nr 7 (47) 21. juuli 2016

A

KLIIMA SOOJENEMINE

Algab päevalillepõldude pealetung

Vajalik soojade Vajalike soojapäevade esinemise tõenäosus (%) päevade

(üle 10 °C) arv 2016 2050 2100 Mais 2100 Riis 2000 Tomat 1800 Soja 1800 Päevalill 1600

0 0 10 20 40

10 20 50 60 95

40 60 90 90 97

Juhul kui temperatuur soojeneb sajandi lõpuks 2,75 kraadi võrra, hakkab mais meil valmima keskmiselt igal teisel aastal. Kui keskmine temperatuu­ ri tõus jõuab viie kraadini, saavutatakse täisküpusus igal aastal. Soojade päevade arvu järgi võiks kasvatada isegi riisi, kuid selle jaoks pole meil pii­ savalt niiskeid põllumaid.

on loomulik, et seal kasvatatavad kultuurid jõuvad ka meile.

Saue ütles, et Eestis hakkab isegi tagasihoidliku prognoosi kohaselt valmima mais, mida hetkel kasvatatakse Eestis loomasöödaks.

Samuti võiks oodata lokkavaid päevalillepõlde, kuna ka nende taimede seemned hakkavad juba sajandi keskel igal aastal valmima.

Avamaal ja ilma katmata peaksid meil valmima ka kurgid ja tomatid, mida praegu kasvatatakse kasvuhoones.

Eestis maisikasvatusega tegeleva Older Grupi juht Siim Older sõnas, et huvi maisi teraviljana kasvatamise vastu võiks ju olla, kuid kõik sõltub majanduslikust motivatsioonist. Arvestama peaks konkurentsiga, kuna ilmselt tuleks pidevalt võistelda importkaubaga.

Juhul kui temperatuur sajandi lõpuks soojeneb 2,75 kraadi võrra, hakkab mais meil valmima keskmiselt igal teisel aastal.

Kui keskmine temperatuuri tõus jõuab viie kraadini, saavutatakse täisküpsus igal aastal. Soojade

päevade arvu järgi võiks kasvatada isegi riisi, kuid selle jaoks pole meil piisavalt niiskeid põllumaid.

Rahvusmugula näguripäevad Eesti talunikele on kindlasti oluline Poola käekäik.

Saue toob näite, et arvatavasti väheneb varajase kartuli saagikus, kuid lõppkokkuvõttes oleneb selle kasvatamise kasu sellest, kuidas avaldub kliimamuutuste mõju Eestist lõuna pool, kust pärit varajane kartul muudab selle kasvatamise meil praegu ebaefektiivseks.

Mudelarvutused näitavad, et varajase kartuli kasvatamisele on kliimasoojenemisel negatiivne mõju. Kliimamuutuste mõju uurinud töörühm jõudis järeldusele, et muutused toovad kaasa varajase kartuli saagi vähenemise. Hilisele kartulisordile osutub kliima mõõdukas soojenemine kasulikuks, pikendades võimalikku kasvuperioodi.

Saagikuse vahe varajaste ja hiliste sortide vahel suureneb prognoositud kliimasoojenemise korral varajaste kahjuks veelgi, samas nihkub saagi saamise võimalus märgatavalt varasemaks.

M A A M A J A N D U S 9

Kas FIE võrdub talu?

Aastate jooksul on talud suurenenud ning nende omandivormid muutunud.

Liigitusvõimalusi on palju, kuid sisulist selgust pole ikka veel.

ga. See aga mõjub saagikusele negatiivselt.

Kõige kiiremini tuleb kohanduma hakata talivilja kasvatajatel, kuna vahelduva temperatuuriga talved mõjuvad viljale laastavalt. Saue sõnul võib talivilja kasvatamine Eestis peagi väga keeruliseks muutuda.

Kõige rohkem ennustataksegi talvede soojenemist, nende pikaajaline keskmine võib tõusta üle nullkraadi. See tähendab, et tulevikus hakkab esinema talvesid, mil vegetatsiooniperiood ei katkegi. Samas jäävad meid ikkagi külastama ajutised pakaseperioodid.

Ometi on soojenemisest ka kasu. Temperatuuri tõus pikendab vegetatsiooniperioodi, mis on meil praegu üks olulisemaid taimekasvatust piiravaid tegureid. Juba aastal 2050 võib Lõuna-Eestis vegetatsiooniperiood olla kuu aega pikem kui praegu.

Suurimat kasu saaksid põllumehed lõigata kevade varasemast tulekust. Tootjad ongi juba hakanud mitmeid kultuure varem külvama.

Kui sajandi teises pooles sarnaneb meie temperatuurirežiim praeguse Kesk-Euroopa omaga,

l

vatud talude päev tuleb taas 24. juulil. Paljudele linnaelanikele, eriti lastele, on talueluga tutvumine tõeline elamus. See annab võimaluse kohapeal näha, kust ja kuidas tuleb põhiline toit meie elanike toidulauale. Tõenäoliselt märkab nii mõnigi linnaelanik tööd, vaeva ja riski, mis kaasneb toidu tootmisega maapiirkonnas.

Võib-olla tekib ka küsimus, kuidas mõõta ja hinnata maatööd ning muidugi ka talu ennast.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) spetsialisti Ilmar Freimanni uurimuses aastate kohta vahemikus 2001–2013 on näidatud väiksemate majapidamiste arvu vähenemist suurusklassini 50 kuni 100 ha. Tuntav suurenemine (44,3%) on toimunud enam kui sajahektariste majapidamiste arvus.

Samas rütmis on toimunud ka põllumajandusmaa vähenemine väiksemates majapidamistes. Põllumajandusmaa kogupindala on aga 65,6% võrra suurenenud 50–100 ha majandite suurusklassis. Seega võiks Eestis keskmiseks põllumajandusettevõtte suuruseks lugeda poolsada hektarit põllumajanduslikku maad.

Põllumajandusettevõtete, seega ka talude tootmispindalade suurenemine on seaduspärane. Mitme riigi ja aastakümnetepikkuse põllumajandus­ statistika andmete uurimisega on autor pakkunud välja “Talude suuruse murdejoone seaduse”. See võiks kõlada nii: “Eri riikides ja eri ajaperioodidel näitab talude suuruse murdejoon sellise kogupindala või põllumajandusmaa suurusega talude rühma, millest väiksema suurusega talud ei ole konkurentsivõimelised, langevad tootmisest välja ja asenduvad murdejoonest suuremate talude tekkega.”

Hea oleks nimetada edaspidi kõiki põllumajandusettevõt-

JAAN KIVISTIK EMÜ emeriitdotsent

teid ühe üldnimetusega “talu”.

Meeldivad on meedias kasutatud väljendid “talumaastik” ja “talukultuur”.

Nimi ei riku meest Kuigi on tulemas avatud talude päev, on “talu” nimetus kahjuks oma ajaloolist hiilgust kaotamas. Seejuures loetakse taluks pigem ikka väiksemaid põllumajandusettevõtteid. Üldnimetuse “talu” asemele on tekkinud hulk asendusnimetusi.

Ajakirjanduses kasutatuist nimetame siinkohal vaid: ma-

japidamine, maamajapidamine, majapidamine maal, väikeettevõte maal, elanike majapidamine, põllumajandusettevõte, põllumajandustootja, põllumajandusmajapidamine, põllumajanduslik tootmisettevõte, põllumajanduslik väikeettevõte, põllumajanduslik väiketootja, taimekasvatusettevõte, lüpsikarjafarm, piimafarm, kitsefarm, seafarm jne.

Olgu märgitud, et nimetatud farmidega on mõeldud majandeid ja mitte karjalauta, sigalat vms. Ülaltoodud nimetuste asemel oli ajalooliselt ju ainult üks nimetus, seega talu.

Et nimi ei riku meest, ei tarvitse nimi ka ettevõtet rikkuda.

Suuremad külastuseks avatud maaettevõtted on sageli kahjuks valinud juriidiliste isikute nimetused. Tekib küsimus, kas juriidilise isiku tähis on õige iseloomustamaks, et tegu on põllumajandusliku maaettevõttega.

Ilmar Freimanni ülalnimetatud uurimuse andmetel oli PRIA registris 2013. aastal juriidilistest isikutest suurima osakaaluga 5446 osaühingut, 2995 mittetulundusühingut, 658 riigi- ja munitsipaalasutust ning 2888

A JA L O O S T

Talundid esimeses Eesti Vabariigis nn1939. aastal oli talundeid 139 984. nnNende kasutuses oli 3 179 438 ha maad. nnKeskmiselt oli talu suurus 22,7 ha. nnTalu minimaalsuuruseks loeti 1 ha. nn1933. aastal oli Eesti taludes 625 400 inimest nn1933. aastal oli Eesti taludes 215 723 hobust. nnSuurusjärku 1–3 ha loeti kääbustalundeiks ehk eluasemekohtadeks.

SUURUSKL ASS

Talude liigitus suuruse alusel 1939. a

Suurusklass

Kääbustalud Väiketalud Väiketalud Normaaltalud Täistalud Suurtalud Suur- maapidamised

1–5 ha 5–10 ha 10–20 ha 20–30 ha 30–50 ha 50–100 ha üle 100 ha

Inimesi 100 ha % põllumajandus- talude maa kohta koguarvust 112,4 51,0 29,0 19,6 14,4 10,6 9,1

15,8 17,0 28,8 18,2 15,5 4,4 0,3

aktsiaseltsi. Sihtasutuste, tulundusühistute, usaldusühingute, välismaa ettevõtete ja täisühingute osaks jäi ainult 282 ettevõtet ehk vaid kolm protsenti.

Talusid on 14 liiki Ettevõtteid võiks liigitada ka sissetulekuallikate järgi. Tootmissuund võiks mitmel juhul olla näidatud juba talu nimes. Suhteliselt uudne, kuid küllalt levinud ja suupärane on näiteks “turismitalu”. Nimetus ei keela, vaid isegi soodustab turismitalus toidutootmist turistidele.

Mis puutub talupere sissetulekuallikatesse, siis põllumajandusettevõtte suurust on üritanud mõõta ka Euroopa Liit. Ettevõtte majandusliku suuruse mõõtmiseks võeti aluseks suurusühik ESU (European Size Unit). See vastas standardkogutulu väärtusele 1200 eurot. Alates 2010. aastast jaotab EL ettevõtted majandusliku suuruse järgi 14 klassi.

Talu elatustaset näitas aastakümnete jooksul elamiskoht.

Rehielamud olid reeglina muld­ põrandaga ühekorruselised korstnata ning õlgkatusega majad. Taluelamu katuse materjal ja korruste arv hakkas näitama arengutaset.

IVAR SOOPAN

LIIGITUS

Talude liigituse alused nnSuurus, kas üld-, metsavõi põllumajandusmaa pindala alusel. nnJärjepidevus (taluseaduses eristati põlis- ja renditalusid). nnOmandivorm. nnMajandamisvorm, juriidiline vorm. nnTootmissuund (spetsialiseerumine).

Rehielamu edasiarendus oli laudpõranda, korstna ja õlgkatusega ühekorruseline elamu.

Rannaäärsetel aladel oli katusematerjaliks ka pilliroog. Järgnesid laast- ja sindelkatusega elumajad. Tekkis ka ärklitubasid teise korruse eelkäijana. Uudismaterjaliks tuli eterniit, millega sageli kaeti olemasolev laast- või sindelkatus. Enamjaolt on eterniitkatused juba asendatud kivivõi plekk-katustega. Kõik see on maapiirkonnas toimunud elatustaseme tõusuga, mille aluseks on talupere sissetulekuallikad.

Sissetulekuallikate alusel eristatakse täis- ja osaajatalusid.

Osaajatalusid peetakse muu te-

gevuse kõrvalt. Põhitegevus võib olla talust väljaspool või mittepõllumajanduslik tegevus talus (turism, käsitööndus, metsa ülestöötamine, maavarade tööndus jm). Maakodud ja hobitalud on perele elu- või puhkekoht, kus tulu saadakse mujalt, kohapeal toodetakse oma pere tarbeks.

Teenistustaseme alusel eristatakse täisteenistustalu e täis­ ajatalu e täistulutalu e tootmistalu e põhitulutalu e toimetulekutalu, mis reeglina võimaldab väljaminekud katta talutootmisest saadud tuluga.

Lisateenistustalu katab 50 kuni 90 protsenti kuludest oma põllumajandusettevõtte tuludega, ülejäänud osa, st lisatulu hangitakse mujalt.

Kõrvalteenistustalu e hobitalu on lisateenistuse allikas, seega suurem osa tulust saadakse mittepõllumajandusliku tegevusega, kusjuures põllumajandusest saadav osa on perekonnale kõrvateenistuseks. Selline teenistusvorm näitab kasvutendentsi, moodustades juba 1988. a ELis 38 protsenti põllumajandusettevõtetest (Hispaanias 58%, Saksamaal 42%, Austrias 55%, Jaapanis 71%). Kaht viimast tegevusvormi nimetatakse ka osaajataluks (part-time farm), esimest täisajataluks (full-time farm).

SÄÄSTUMASINAD OOTAVAD SIND LAOS! SMS mullaharimise masinad

SMS rullrandaal müük hooldus varuosad kogemused

2,0- 12,0 m

A.Tammel AS

Murska teraviljamuljurid

koos Einböck peenseemnekülvikuga

SMS põllurullid 1,8- 9,2 m

Turu 7, Jõgeva

tel. 776 8030

W-Max 10

Murska W-Max 20CB

info@atammel.ee www.atammel.ee

10 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L

LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (47) 21. juuli 2016

PÄE VAKO R R AL

Nr 7 (47) 21. juuli 2016

Kodukohvik Riidaja mõisa vanas piimaköögis pakub põnevaid maitseid Kevadel kodukohvikuna avatud Mäe Koda Valgamaal Põdrala vallas Riidaja külas kutsub nautima perenaise tehtud kooke ja koduveine, aga ka naadisuppi suitsu­ lihaga ning vanaaegses vaakumkannus valminud erilise aroomiga kohvi.

K

õigepealt lööb esimest korda kodukohvikusse tulijat pahviks hubane ja ajaloolise hõnguga miljöö. Mõisaaegsed võlvid, stiilne mööbel. Kunagi asus selles Riidaja mõisa piimaköök.

“Tahame rahvale näidata, mis on siin vanast ajast säilinud ja et äsja üles vuntsituna on sellest nüüd saanud õdus peokoht,” räägib Mäe Koja peremees Kaido Sooläte.

Veininautimise õhtud Soolättel on majaga oma side, see on tema lapsepõlvekodu.

Mõni aeg tagasi avanes tal võimalus see ära osta ja kordategemise järel võidi tänavu maikuus ka avapidu pidada. Tõsi, elektrit majas veel pole, vajalik vool saadakse generaatoriga.

“Mina olen siin ideede generaator, oma kohvikust olin tegelikult ammu unistanud,” tunnistab Marika Soots, kes on Soolätte partner Mäe Kojas.

Partnerid on nad ka Tõrvas koos käivas rahvatantsurühmas Pigilind ja koostöö sujub hästi nii tantsides kui ka Mäe Koda käima lükates.

Hullumoodi meeldib Marikale küpsetada ning köögis tunneb ta end kui kala vees. Naine

REIN RAUDVERE rein.raudvere@maaleht.ee

usub, et ka avatud talude päeval suudab ta külalisi üllatada omatehtud söökide ja magustoitudega. Kõiki üllatusi ei taha ta veel välja kuulutada, aga üht siiski võivat: umbrohust ehk siis täpsemalt naadist tehtud supp suitsulihaga.

“Mul on antiigihullus, ka siia Mäe Kojasse olen siit ja sealt antiiki kokku ostnud,” toob Marika jutu kodukohviku juurde tagasi.

Avatud talude päeval Riidajasse tulijad saavad lisaks küpsetistele osa veel mitmest Marika tõmbenumbrist. Neist üks südamelähedasemaid on koduveinide valmistamine, ta on nendega osalenud mitmel konkursilgi.

Läinudaastasel Valga mihklilaadal pälvis Marika esikohad oma rabarberi- ja kuusevõrseveiniga.

“Mulle meeldib katsetada, näiteks angervaksaõitestki saab veini teha. Riidaja on angervaksa täis, lõputu tooraineväli,” naerab ta.

ANNI ÕNNELEID

Vähemalt kord kuus korraldavad nad kodukohvikus veini­ nautlejate õhtuid koos elava muusikaga, kas siis ansambli või pillimehega. Külaliste ees tunnevad nad uhkust ka käsitööna valmistatud kohvist – kohv valmib vanaaegses vaakumkannus ning tänu sellele säilivad joogis selle õiged aroomid.

Kuue aasta eest sai alguse Marika käsitööharrastus. Peamiselt talvel, kui maal aega rohkem, valmistab ta kirivöösid vana tehnoloogia järgi, mis tähendab seda, et need ei ole telgedel kootud. Villase lõngaga kirivööde tegemist õpetas talle kohalik meister Liivi Orav ja mustridki on ümbruskonnast, Riidajast ja Helmest.

Katsetaja vaimuga Kodukohviku külalised saavad prooviks või uudishimust kaasa osta ka Marika seebi- ja küünlakoja tooteid.

“Poolteise aasta eest hakkasin seepe tegema lõkkeasemel poti sees, algul endale, hiljem juba ka kinkimiseks ja laatadel müümiseks,” räägib Marika Soots.

Siingi lööb välja tema katsetajakihk. Seebikivile lisab ta looduslikke lõhnaaineid ja naha pehmendamiseks veel oma talu kitsede piima. Nii on sündinud kitsepiima-ökoseep, kookospiimaseep, naistepuna-saialille-ökoseep. Soja- ja palmivahast valmistab ta aga küünlaid.

Marika usub, et avatud talude päeval jääb tal küpseta-

M A A M A J A N D U S 11

K ALENDER

Maaelumessid august–september AUGUST nn Nor-Fishing: kalandus, 16.–19. augustini, Trondheim, Norra. nn DLG-ÖCP Tarim ve Teknoloji Günleri: põllumajandus ja põllumajandustehnoloogia, 17.–20. augustini Karaevli/Tekirdag, Türgi. nn Farmer Expo: põllumajandus ja toit, 18.–21. augustini, Debrecen, Ungari. nn HORTICO: puu- ja köögiviljandus, 18.–21. augustini, Debrecen, Ungari.

KODUKOHVIK

Mäe Koda

nn Flora Olomouc – Summer: suvine aiandus, 18.–21. augustini, Olomouc, Tšehhi.

nnRiidaja küla, Põdrala vald, Valgamaa. nnRiidaja mõisa kunagine piimaköök. nnKodukohvik, peod, sündmuste tähista­ mised, 35 kohta. nnEestvedajad Kaido Sooläte ja Marika Soots. nnKüpsetised, koduveinid, kuusevõrse- ja angervaksasiirupid, kirivööd, seebid, küünlad.

miste ja kõigi muude toimetamiste kõrval mahti ka külalistega rääkimiseks. Sellest, kuidas ta veine ja kirivöösid teeb, seepe ja küünlaid valmistab.

Tal pole kahju oma kogemusi jagada.

Külastuspäeval on lapsed Aimar, Andres ja Christingi emale appi tulemas.

Aimar huvitub disainist ning on teinud veinide ja seepide sildid. Christin on muusikaga seotud ning mängib omatehtud lugusid. 12aastane pesamuna Andres on puutööhuviline ja ema nimetab teda noameistriks, kes näitab ning õpetab meelsasti teistelegi lastele puidust nugade valmistamist tikksaega.

“Meil on siin Mäe Kojas suured plaanid maaturismiga tegelda, tänavu on käimalükkamise aasta,” märgib Marika Soots, lisades, et küllap saab ühel heal päeval isegi kaarikuga ringsõite teha. Tulevikus.

nn AGRA: põllumajandus ja toit, 20.–25. augustini, Gornja Radgona, Sloveenia. nn Agrokomplex: põllumajandus ja toit, 20.–25. augustini, Nitra, Slovakkia. nn Země Živitelka: põllumajandus ja toit, 25.–30. augustini, České Budějovice, Tšehhi. nn AgroRus: põllumajandus ja toit, 27. augustist kuni 9. septembrini, Peterburi, Venemaa.

SEPTEMBER nn Bionazur: mahemess, 2.–4. septembrini, Nice, Prantsusmaa. nn Innov-Agri: põllumajandus, 6.–8. septembrini, Outarville, Prantsusmaa. nn AgroExpo: põllumajandus, 6.–8. septembrini, Jekaterinburg, Venemaa. nn SANA: mahetooted, 9.–12. septembrini, Bologna, Itaalia. nn SPACE: loomakasvatus, 13.–16. septembrini, Rennes, Prantsusmaa. nn PotatoEurope: kartulikasvatus, 14.–15. septembrini, Villers-Saint-Christophe, Prantsusmaa. nn MACFRUT: puu- ja köögiviljandustehnoloogia, 14.–16. septembrini, Rimini, Itaalia. nn Grüne Tage Thüringen: põllumajandus, 16.–18. septembrini, Erfurt, Saksamaa. nn Agro Show: põllumajandus, 23.–26. septembrini, Poznań, Poola.

OÜ KEHRA AGRO

ostab PÕLLUMAAD

Mäe Koda Riidajas. Uksel külalisi tervitamas Aimar ja Andres Soots (esireas) ning Marika Soots ja Kaido Sooläte.

üle Eesti

OSTAME

KOMPROMISSITU KVALITEET, SOODNE HIND

OSTAME

Parim hind!

Kiire tehing!

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

kaaruti TH 6606 DN, töölaius 6,6 m,

l

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

Tel 5096173 Andrus

• Põllumajandusrehvid ja -veljed

7500 € + km

vaaluti TS 1502, töölaius 6,3 m,

12 900 € + km

Alari Sukamägi

5664 0889

alari@agriland.ee

tel: 509 2247, 521 1988 info:

tel 434 2330, 5345 6499 e-post apmets@apmets.ee

8 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (47) 21. juuli 2016

SHUTTERSTOCK

4 Kliimasoojenemine võib Eestisse juba paarikümne aasta pärast tuua päevalillepõllud.

Soojem kliima toob Eestisse maisi- ja päevalille­ põllud Kliimamuutus toob Eesti taime­ kasvatajatele palju peavalu, kuid võimaldab kasvatada uusi kultuure.

Lisaks nendele tuleb panustada ka olemasolevate aretusele ja uute sortide kasutuselevõtmisele.

K

liimamuutustega kaasnev soojenemine ja ekstreemsete ilmastikutingumuste sagenemine muudab meie põllumajandust märkimisväärselt. Eesti Taimekasvatuse Instituudi uuring kliimamuutuste mõjust põllukultuuridele hoiatab, et Eesti saab soojenevast kliimast kasu lõigata vaid siis, kui sordiaretusega tegeldakse juba praegu.

Õitsemisajal läheb kuumaks “Talunikel tekib võimalus saada senisest rohkem tulu, kuid seda ainult targalt majandades,” ütles projektijuht Triin Saue. Tulemused ei pruugi olla nii positiivsed kui sordiaretus ja agronoomia ei suuda uute tingimustega kohanemiseks pakkuda piisavalt

HENDRIK KUUSK ml@maaleht.ee

kiiresti piisavalt mõjusaid meetmeid. Näiteks võib see tähendada niisutussüsteemide vajaduse tekkimist.

Praegu kasvatatavad sordid pole eesootavate kliimamuutuste jaoks kohandunud ja ebasoodsate ilmatingimuste esinemise oht kasvab.

Eriti karmilt mõjutab see Saue sõnul just teraviljakasvatust, sest kõrged temperatuurid kipuvad kokku langema teravilja õitsemise ja pea loomise aja-

ARVA MUS

Nr 7 (47) 21. juuli 2016

A

KLIIMA SOOJENEMINE

Algab päevalillepõldude pealetung

Vajalik soojade Vajalike soojapäevade esinemise tõenäosus (%) päevade

(üle 10 °C) arv 2016 2050 2100 Mais 2100 Riis 2000 Tomat 1800 Soja 1800 Päevalill 1600

0 0 10 20 40

10 20 50 60 95

40 60 90 90 97

Juhul kui temperatuur soojeneb sajandi lõpuks 2,75 kraadi võrra, hakkab mais meil valmima keskmiselt igal teisel aastal. Kui keskmine temperatuu­ ri tõus jõuab viie kraadini, saavutatakse täisküpusus igal aastal. Soojade päevade arvu järgi võiks kasvatada isegi riisi, kuid selle jaoks pole meil pii­ savalt niiskeid põllumaid.

on loomulik, et seal kasvatatavad kultuurid jõuvad ka meile.

Saue ütles, et Eestis hakkab isegi tagasihoidliku prognoosi kohaselt valmima mais, mida hetkel kasvatatakse Eestis loomasöödaks.

Samuti võiks oodata lokkavaid päevalillepõlde, kuna ka nende taimede seemned hakkavad juba sajandi keskel igal aastal valmima.

Avamaal ja ilma katmata peaksid meil valmima ka kurgid ja tomatid, mida praegu kasvatatakse kasvuhoones.

Eestis maisikasvatusega tegeleva Older Grupi juht Siim Older sõnas, et huvi maisi teraviljana kasvatamise vastu võiks ju olla, kuid kõik sõltub majanduslikust motivatsioonist. Arvestama peaks konkurentsiga, kuna ilmselt tuleks pidevalt võistelda importkaubaga.

Juhul kui temperatuur sajandi lõpuks soojeneb 2,75 kraadi võrra, hakkab mais meil valmima keskmiselt igal teisel aastal.

Kui keskmine temperatuuri tõus jõuab viie kraadini, saavutatakse täisküpsus igal aastal. Soojade

päevade arvu järgi võiks kasvatada isegi riisi, kuid selle jaoks pole meil piisavalt niiskeid põllumaid.

Rahvusmugula näguripäevad Eesti talunikele on kindlasti oluline Poola käekäik.

Saue toob näite, et arvatavasti väheneb varajase kartuli saagikus, kuid lõppkokkuvõttes oleneb selle kasvatamise kasu sellest, kuidas avaldub kliimamuutuste mõju Eestist lõuna pool, kust pärit varajane kartul muudab selle kasvatamise meil praegu ebaefektiivseks.

Mudelarvutused näitavad, et varajase kartuli kasvatamisele on kliimasoojenemisel negatiivne mõju. Kliimamuutuste mõju uurinud töörühm jõudis järeldusele, et muutused toovad kaasa varajase kartuli saagi vähenemise. Hilisele kartulisordile osutub kliima mõõdukas soojenemine kasulikuks, pikendades võimalikku kasvuperioodi.

Saagikuse vahe varajaste ja hiliste sortide vahel suureneb prognoositud kliimasoojenemise korral varajaste kahjuks veelgi, samas nihkub saagi saamise võimalus märgatavalt varasemaks.

M A A M A J A N D U S 9

Kas FIE võrdub talu?

Aastate jooksul on talud suurenenud ning nende omandivormid muutunud.

Liigitusvõimalusi on palju, kuid sisulist selgust pole ikka veel.

ga. See aga mõjub saagikusele negatiivselt.

Kõige kiiremini tuleb kohanduma hakata talivilja kasvatajatel, kuna vahelduva temperatuuriga talved mõjuvad viljale laastavalt. Saue sõnul võib talivilja kasvatamine Eestis peagi väga keeruliseks muutuda.

Kõige rohkem ennustataksegi talvede soojenemist, nende pikaajaline keskmine võib tõusta üle nullkraadi. See tähendab, et tulevikus hakkab esinema talvesid, mil vegetatsiooniperiood ei katkegi. Samas jäävad meid ikkagi külastama ajutised pakaseperioodid.

Ometi on soojenemisest ka kasu. Temperatuuri tõus pikendab vegetatsiooniperioodi, mis on meil praegu üks olulisemaid taimekasvatust piiravaid tegureid. Juba aastal 2050 võib Lõuna-Eestis vegetatsiooniperiood olla kuu aega pikem kui praegu.

Suurimat kasu saaksid põllumehed lõigata kevade varasemast tulekust. Tootjad ongi juba hakanud mitmeid kultuure varem külvama.

Kui sajandi teises pooles sarnaneb meie temperatuurirežiim praeguse Kesk-Euroopa omaga,

l

vatud talude päev tuleb taas 24. juulil. Paljudele linnaelanikele, eriti lastele, on talueluga tutvumine tõeline elamus. See annab võimaluse kohapeal näha, kust ja kuidas tuleb põhiline toit meie elanike toidulauale. Tõenäoliselt märkab nii mõnigi linnaelanik tööd, vaeva ja riski, mis kaasneb toidu tootmisega maapiirkonnas.

Võib-olla tekib ka küsimus, kuidas mõõta ja hinnata maatööd ning muidugi ka talu ennast.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) spetsialisti Ilmar Freimanni uurimuses aastate kohta vahemikus 2001–2013 on näidatud väiksemate majapidamiste arvu vähenemist suurusklassini 50 kuni 100 ha. Tuntav suurenemine (44,3%) on toimunud enam kui sajahektariste majapidamiste arvus.

Samas rütmis on toimunud ka põllumajandusmaa vähenemine väiksemates majapidamistes. Põllumajandusmaa kogupindala on aga 65,6% võrra suurenenud 50–100 ha majandite suurusklassis. Seega võiks Eestis keskmiseks põllumajandusettevõtte suuruseks lugeda poolsada hektarit põllumajanduslikku maad.

Põllumajandusettevõtete, seega ka talude tootmispindalade suurenemine on seaduspärane. Mitme riigi ja aastakümnetepikkuse põllumajandus­ statistika andmete uurimisega on autor pakkunud välja “Talude suuruse murdejoone seaduse”. See võiks kõlada nii: “Eri riikides ja eri ajaperioodidel näitab talude suuruse murdejoon sellise kogupindala või põllumajandusmaa suurusega talude rühma, millest väiksema suurusega talud ei ole konkurentsivõimelised, langevad tootmisest välja ja asenduvad murdejoonest suuremate talude tekkega.”

Hea oleks nimetada edaspidi kõiki põllumajandusettevõt-

JAAN KIVISTIK EMÜ emeriitdotsent

teid ühe üldnimetusega “talu”.

Meeldivad on meedias kasutatud väljendid “talumaastik” ja “talukultuur”.

Nimi ei riku meest Kuigi on tulemas avatud talude päev, on “talu” nimetus kahjuks oma ajaloolist hiilgust kaotamas. Seejuures loetakse taluks pigem ikka väiksemaid põllumajandusettevõtteid. Üldnimetuse “talu” asemele on tekkinud hulk asendusnimetusi.

Ajakirjanduses kasutatuist nimetame siinkohal vaid: ma-

japidamine, maamajapidamine, majapidamine maal, väikeettevõte maal, elanike majapidamine, põllumajandusettevõte, põllumajandustootja, põllumajandusmajapidamine, põllumajanduslik tootmisettevõte, põllumajanduslik väikeettevõte, põllumajanduslik väiketootja, taimekasvatusettevõte, lüpsikarjafarm, piimafarm, kitsefarm, seafarm jne.

Olgu märgitud, et nimetatud farmidega on mõeldud majandeid ja mitte karjalauta, sigalat vms. Ülaltoodud nimetuste asemel oli ajalooliselt ju ainult üks nimetus, seega talu.

Et nimi ei riku meest, ei tarvitse nimi ka ettevõtet rikkuda.

Suuremad külastuseks avatud maaettevõtted on sageli kahjuks valinud juriidiliste isikute nimetused. Tekib küsimus, kas juriidilise isiku tähis on õige iseloomustamaks, et tegu on põllumajandusliku maaettevõttega.

Ilmar Freimanni ülalnimetatud uurimuse andmetel oli PRIA registris 2013. aastal juriidilistest isikutest suurima osakaaluga 5446 osaühingut, 2995 mittetulundusühingut, 658 riigi- ja munitsipaalasutust ning 2888

A JA L O O S T

Talundid esimeses Eesti Vabariigis nn1939. aastal oli talundeid 139 984. nnNende kasutuses oli 3 179 438 ha maad. nnKeskmiselt oli talu suurus 22,7 ha. nnTalu minimaalsuuruseks loeti 1 ha. nn1933. aastal oli Eesti taludes 625 400 inimest nn1933. aastal oli Eesti taludes 215 723 hobust. nnSuurusjärku 1–3 ha loeti kääbustalundeiks ehk eluasemekohtadeks.

SUURUSKL ASS

Talude liigitus suuruse alusel 1939. a

Suurusklass

Kääbustalud Väiketalud Väiketalud Normaaltalud Täistalud Suurtalud Suur- maapidamised

1–5 ha 5–10 ha 10–20 ha 20–30 ha 30–50 ha 50–100 ha üle 100 ha

Inimesi 100 ha % põllumajandus- talude maa kohta koguarvust 112,4 51,0 29,0 19,6 14,4 10,6 9,1

15,8 17,0 28,8 18,2 15,5 4,4 0,3

aktsiaseltsi. Sihtasutuste, tulundusühistute, usaldusühingute, välismaa ettevõtete ja täisühingute osaks jäi ainult 282 ettevõtet ehk vaid kolm protsenti.

Talusid on 14 liiki Ettevõtteid võiks liigitada ka sissetulekuallikate järgi. Tootmissuund võiks mitmel juhul olla näidatud juba talu nimes. Suhteliselt uudne, kuid küllalt levinud ja suupärane on näiteks “turismitalu”. Nimetus ei keela, vaid isegi soodustab turismitalus toidutootmist turistidele.

Mis puutub talupere sissetulekuallikatesse, siis põllumajandusettevõtte suurust on üritanud mõõta ka Euroopa Liit. Ettevõtte majandusliku suuruse mõõtmiseks võeti aluseks suurusühik ESU (European Size Unit). See vastas standardkogutulu väärtusele 1200 eurot. Alates 2010. aastast jaotab EL ettevõtted majandusliku suuruse järgi 14 klassi.

Talu elatustaset näitas aastakümnete jooksul elamiskoht.

Rehielamud olid reeglina muld­ põrandaga ühekorruselised korstnata ning õlgkatusega majad. Taluelamu katuse materjal ja korruste arv hakkas näitama arengutaset.

IVAR SOOPAN

LIIGITUS

Talude liigituse alused nnSuurus, kas üld-, metsavõi põllumajandusmaa pindala alusel. nnJärjepidevus (taluseaduses eristati põlis- ja renditalusid). nnOmandivorm. nnMajandamisvorm, juriidiline vorm. nnTootmissuund (spetsialiseerumine).

Rehielamu edasiarendus oli laudpõranda, korstna ja õlgkatusega ühekorruseline elamu.

Rannaäärsetel aladel oli katusematerjaliks ka pilliroog. Järgnesid laast- ja sindelkatusega elumajad. Tekkis ka ärklitubasid teise korruse eelkäijana. Uudismaterjaliks tuli eterniit, millega sageli kaeti olemasolev laast- või sindelkatus. Enamjaolt on eterniitkatused juba asendatud kivivõi plekk-katustega. Kõik see on maapiirkonnas toimunud elatustaseme tõusuga, mille aluseks on talupere sissetulekuallikad.

Sissetulekuallikate alusel eristatakse täis- ja osaajatalusid.

Osaajatalusid peetakse muu te-

gevuse kõrvalt. Põhitegevus võib olla talust väljaspool või mittepõllumajanduslik tegevus talus (turism, käsitööndus, metsa ülestöötamine, maavarade tööndus jm). Maakodud ja hobitalud on perele elu- või puhkekoht, kus tulu saadakse mujalt, kohapeal toodetakse oma pere tarbeks.

Teenistustaseme alusel eristatakse täisteenistustalu e täis­ ajatalu e täistulutalu e tootmistalu e põhitulutalu e toimetulekutalu, mis reeglina võimaldab väljaminekud katta talutootmisest saadud tuluga.

Lisateenistustalu katab 50 kuni 90 protsenti kuludest oma põllumajandusettevõtte tuludega, ülejäänud osa, st lisatulu hangitakse mujalt.

Kõrvalteenistustalu e hobitalu on lisateenistuse allikas, seega suurem osa tulust saadakse mittepõllumajandusliku tegevusega, kusjuures põllumajandusest saadav osa on perekonnale kõrvateenistuseks. Selline teenistusvorm näitab kasvutendentsi, moodustades juba 1988. a ELis 38 protsenti põllumajandusettevõtetest (Hispaanias 58%, Saksamaal 42%, Austrias 55%, Jaapanis 71%). Kaht viimast tegevusvormi nimetatakse ka osaajataluks (part-time farm), esimest täisajataluks (full-time farm).

SÄÄSTUMASINAD OOTAVAD SIND LAOS! SMS mullaharimise masinad

SMS rullrandaal müük hooldus varuosad kogemused

2,0- 12,0 m

A.Tammel AS

Murska teraviljamuljurid

koos Einböck peenseemnekülvikuga

SMS põllurullid 1,8- 9,2 m

Turu 7, Jõgeva

tel. 776 8030

W-Max 10

Murska W-Max 20CB

info@atammel.ee www.atammel.ee

10 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L

LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (47) 21. juuli 2016

PÄE VAKO R R AL

Nr 7 (47) 21. juuli 2016

Kodukohvik Riidaja mõisa vanas piimaköögis pakub põnevaid maitseid Kevadel kodukohvikuna avatud Mäe Koda Valgamaal Põdrala vallas Riidaja külas kutsub nautima perenaise tehtud kooke ja koduveine, aga ka naadisuppi suitsu­ lihaga ning vanaaegses vaakumkannus valminud erilise aroomiga kohvi.

K

õigepealt lööb esimest korda kodukohvikusse tulijat pahviks hubane ja ajaloolise hõnguga miljöö. Mõisaaegsed võlvid, stiilne mööbel. Kunagi asus selles Riidaja mõisa piimaköök.

“Tahame rahvale näidata, mis on siin vanast ajast säilinud ja et äsja üles vuntsituna on sellest nüüd saanud õdus peokoht,” räägib Mäe Koja peremees Kaido Sooläte.

Veininautimise õhtud Soolättel on majaga oma side, see on tema lapsepõlvekodu.

Mõni aeg tagasi avanes tal võimalus see ära osta ja kordategemise järel võidi tänavu maikuus ka avapidu pidada. Tõsi, elektrit majas veel pole, vajalik vool saadakse generaatoriga.

“Mina olen siin ideede generaator, oma kohvikust olin tegelikult ammu unistanud,” tunnistab Marika Soots, kes on Soolätte partner Mäe Kojas.

Partnerid on nad ka Tõrvas koos käivas rahvatantsurühmas Pigilind ja koostöö sujub hästi nii tantsides kui ka Mäe Koda käima lükates.

Hullumoodi meeldib Marikale küpsetada ning köögis tunneb ta end kui kala vees. Naine

REIN RAUDVERE rein.raudvere@maaleht.ee

usub, et ka avatud talude päeval suudab ta külalisi üllatada omatehtud söökide ja magustoitudega. Kõiki üllatusi ei taha ta veel välja kuulutada, aga üht siiski võivat: umbrohust ehk siis täpsemalt naadist tehtud supp suitsulihaga.

“Mul on antiigihullus, ka siia Mäe Kojasse olen siit ja sealt antiiki kokku ostnud,” toob Marika jutu kodukohviku juurde tagasi.

Avatud talude päeval Riidajasse tulijad saavad lisaks küpsetistele osa veel mitmest Marika tõmbenumbrist. Neist üks südamelähedasemaid on koduveinide valmistamine, ta on nendega osalenud mitmel konkursilgi.

Läinudaastasel Valga mihklilaadal pälvis Marika esikohad oma rabarberi- ja kuusevõrseveiniga.

“Mulle meeldib katsetada, näiteks angervaksaõitestki saab veini teha. Riidaja on angervaksa täis, lõputu tooraineväli,” naerab ta.

ANNI ÕNNELEID

Vähemalt kord kuus korraldavad nad kodukohvikus veini­ nautlejate õhtuid koos elava muusikaga, kas siis ansambli või pillimehega. Külaliste ees tunnevad nad uhkust ka käsitööna valmistatud kohvist – kohv valmib vanaaegses vaakumkannus ning tänu sellele säilivad joogis selle õiged aroomid.

Kuue aasta eest sai alguse Marika käsitööharrastus. Peamiselt talvel, kui maal aega rohkem, valmistab ta kirivöösid vana tehnoloogia järgi, mis tähendab seda, et need ei ole telgedel kootud. Villase lõngaga kirivööde tegemist õpetas talle kohalik meister Liivi Orav ja mustridki on ümbruskonnast, Riidajast ja Helmest.

Katsetaja vaimuga Kodukohviku külalised saavad prooviks või uudishimust kaasa osta ka Marika seebi- ja küünlakoja tooteid.

“Poolteise aasta eest hakkasin seepe tegema lõkkeasemel poti sees, algul endale, hiljem juba ka kinkimiseks ja laatadel müümiseks,” räägib Marika Soots.

Siingi lööb välja tema katsetajakihk. Seebikivile lisab ta looduslikke lõhnaaineid ja naha pehmendamiseks veel oma talu kitsede piima. Nii on sündinud kitsepiima-ökoseep, kookospiimaseep, naistepuna-saialille-ökoseep. Soja- ja palmivahast valmistab ta aga küünlaid.

Marika usub, et avatud talude päeval jääb tal küpseta-

M A A M A J A N D U S 11

K ALENDER

Maaelumessid august–september AUGUST nn Nor-Fishing: kalandus, 16.–19. augustini, Trondheim, Norra. nn DLG-ÖCP Tarim ve Teknoloji Günleri: põllumajandus ja põllumajandustehnoloogia, 17.–20. augustini Karaevli/Tekirdag, Türgi. nn Farmer Expo: põllumajandus ja toit, 18.–21. augustini, Debrecen, Ungari. nn HORTICO: puu- ja köögiviljandus, 18.–21. augustini, Debrecen, Ungari.

KODUKOHVIK

Mäe Koda

nn Flora Olomouc – Summer: suvine aiandus, 18.–21. augustini, Olomouc, Tšehhi.

nnRiidaja küla, Põdrala vald, Valgamaa. nnRiidaja mõisa kunagine piimaköök. nnKodukohvik, peod, sündmuste tähista­ mised, 35 kohta. nnEestvedajad Kaido Sooläte ja Marika Soots. nnKüpsetised, koduveinid, kuusevõrse- ja angervaksasiirupid, kirivööd, seebid, küünlad.

miste ja kõigi muude toimetamiste kõrval mahti ka külalistega rääkimiseks. Sellest, kuidas ta veine ja kirivöösid teeb, seepe ja küünlaid valmistab.

Tal pole kahju oma kogemusi jagada.

Külastuspäeval on lapsed Aimar, Andres ja Christingi emale appi tulemas.

Aimar huvitub disainist ning on teinud veinide ja seepide sildid. Christin on muusikaga seotud ning mängib omatehtud lugusid. 12aastane pesamuna Andres on puutööhuviline ja ema nimetab teda noameistriks, kes näitab ning õpetab meelsasti teistelegi lastele puidust nugade valmistamist tikksaega.

“Meil on siin Mäe Kojas suured plaanid maaturismiga tegelda, tänavu on käimalükkamise aasta,” märgib Marika Soots, lisades, et küllap saab ühel heal päeval isegi kaarikuga ringsõite teha. Tulevikus.

nn AGRA: põllumajandus ja toit, 20.–25. augustini, Gornja Radgona, Sloveenia. nn Agrokomplex: põllumajandus ja toit, 20.–25. augustini, Nitra, Slovakkia. nn Země Živitelka: põllumajandus ja toit, 25.–30. augustini, České Budějovice, Tšehhi. nn AgroRus: põllumajandus ja toit, 27. augustist kuni 9. septembrini, Peterburi, Venemaa.

SEPTEMBER nn Bionazur: mahemess, 2.–4. septembrini, Nice, Prantsusmaa. nn Innov-Agri: põllumajandus, 6.–8. septembrini, Outarville, Prantsusmaa. nn AgroExpo: põllumajandus, 6.–8. septembrini, Jekaterinburg, Venemaa. nn SANA: mahetooted, 9.–12. septembrini, Bologna, Itaalia. nn SPACE: loomakasvatus, 13.–16. septembrini, Rennes, Prantsusmaa. nn PotatoEurope: kartulikasvatus, 14.–15. septembrini, Villers-Saint-Christophe, Prantsusmaa. nn MACFRUT: puu- ja köögiviljandustehnoloogia, 14.–16. septembrini, Rimini, Itaalia. nn Grüne Tage Thüringen: põllumajandus, 16.–18. septembrini, Erfurt, Saksamaa. nn Agro Show: põllumajandus, 23.–26. septembrini, Poznań, Poola.

OÜ KEHRA AGRO

ostab PÕLLUMAAD

Mäe Koda Riidajas. Uksel külalisi tervitamas Aimar ja Andres Soots (esireas) ning Marika Soots ja Kaido Sooläte.

üle Eesti

OSTAME

KOMPROMISSITU KVALITEET, SOODNE HIND

OSTAME

Parim hind!

Kiire tehing!

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

kaaruti TH 6606 DN, töölaius 6,6 m,

l

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

Tel 5096173 Andrus

• Põllumajandusrehvid ja -veljed

7500 € + km

vaaluti TS 1502, töölaius 6,3 m,

12 900 € + km

Alari Sukamägi

5664 0889

alari@agriland.ee

tel: 509 2247, 521 1988 info:

tel 434 2330, 5345 6499 e-post apmets@apmets.ee

12 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (47) 21. juuli 2016

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2016. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!