MAAMAJANDUS (juuni 2016)

RUKIST kasvatatakse VÄIKESED PUHKEMAJAD

SVEN ARBET

püsivad elus tänu välismaalastele

REPRO

Eestis missiooni pärast

PUTUKAD LAASTAVAD!

SHUTTERSTOCK

Tänavu erakordselt palju kahjureid

16. juuni 2016 Nr 6 (46)

2 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L JUHTKIRI

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Aateid austades

J

uuni algus tõi uudise toredast sümbioosist: Eesti Rukki Selts nimetas oma Rukkiräägu kultuuriauhinna laureaadiks rahvatantsujuht Maie Orava.

On ju mõlemad – nii rukkileib kui rahvatants – nähtused, mis ulatuvad otsapidi sügavasse Eesti kultuuri- ja ajalukku.

Rahvatants pole tegevus, mis tulu toob. Pigem on nii tantsimise kui pidudega seotud suur hulk kulusid. Kui tantsijad ise on nõus panustama ning seda teeb ka vald, siis ilus traditsioon jätkubki. Täpselt sama kehtib rukki kohta.

Kuna rukki kokkuostuhind on püsinud suhteliselt madal, pole selle kasvatamine majanduslikult tulus. Ometi kasvatatakse, kuna rukis on kannatlik ja vähenõudlik ning et väga suur osa eestlastest armastab rukkileiba.

Rukkikasvatajate tegevust innustab taimekasvatuse instituut oma ‘Sangaste’ rukki­ sordi kasvatamise ja toetamisega, aga ka Eesti Rukki Selts oma trükiste, ürituste ja auhindadega. Selle tegevuse üks eesmärke on ka süvendada austust rukki ning leiva vastu.

Harjumuse ja austuse tugevdamiseks on ellu kutsutud liikumine “Sada rukkipõldu Eesti Vabariigi sajanda juubeli leivaks”, mille tulemusena soovitakse küpsetada miljon juubelileiba.

Austust rukki ja leiva vastu peavad aga väljendama ka leibade küpsetajad, nii tehased kui hobipagarid. Kui tahame, et Eesti rahvas jätkuvalt rukkileiba tarbiks, peab see olema kvaliteetne.

Umbes viie aasta eest muutus leivaküpsetamine n-ö moeasjaks – ise leiba teha oli in ja leiba tegi peaaegu igaüks. Kohati tundus, et mõnel küpsetajal oli ükskõik, mis tal ahjust välja tuli – kas see leib oli kerkinud või pliin, läbi küpsenud, kõrbenud või seest toores, liiga mage, hapu, soolane või hoopis maitsetu. Vähemalt mina pole kunagi varem ega õnneks hiljemgi maitsnud nii palju halba leiba kui siis.

Austust rukkikasvataja töö ja rukki kui Eesti rahvusvilja vastu saame väljendada ainult nii, et küpsetame sellest leiva, mis on tõepoolest ehe ja maitsev.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 6 (46) 16. juuni 2016

Tänavu võistleb taas 45 põldu

V I L J E L U S V Õ I S T L U S 20 1 6

Osalejad

Eelmise nädalaga lõppes viljelusvõistlusele registreerumise tähtaeg ja huvi on taas kõrge.

LII SAMMLER

MARGUS AMEERIKAS margus.ameerikas@balticagro.com

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

V

iljelusvõistluse korraldajatel oli tänavu kevadel väike hirm, kas pärast sellist head saagiaastat ja rekordeid, nagu oli eelmisel aastal, saab piisavalt võistluspõlde kokku. Hirm oli aga asjatu, kuna huvi osaleda on endiselt kõrge ning tähtajaks anti kirja 45 põldu.

Hanede vastu ilutulestikuga Tänavu pakkusime välja võimaluse osaleda ka oa ja hernega.

Suurim muutus kultuuride osas ongi see, et esimest korda toimub

Ettevõte

RAPS Martin Salu Liis Köörna Villu Kärmas Ülo Tagel, Mikk Tagel Jaak Flink Aare Leidik Henry Tamman Avo Samarüütel Erki Oidermaa Anneli Tihu Madis Ajaots Tarmo Ivask

Agriman OÜ Saaremaa Kõo Agro Jõgevamaa Molter Agro Jõgevamaa Vardja Masinaühistu Põlvamaa Muuga PM Lääne-Virumaa Luunja Mõis Tartumaa Jaani Talu Ida-Virumaa Männiku Piim OÜ Tartumaa FIE Erki Oidermaa Põlvamaa Väätsa Agro Järvamaa Rannu Seeme OÜ Tartumaa Kaarli TÜ Tartumaa

taliraps taliraps taliraps suviraps taliraps taliraps taliraps taliraps taliraps suviraps talirüps talirüps

Cult Mercedes Minerva Majong Sequoia Visby DK Imistar CL Sequoia Cult Proximo Legato Largo

RUKIS Toomas Remmelkoor Aare Leidik Taevo Viitas Tuuli Vaarak Tanel Tõrvand Arne Ojasalu

Harju Talu Luunja Mõis Villemi Talu Fie Savikoti Agro OÜ Vitsjärve Valtu talu OÜ

hübriidrukis hübriidrukis hübriidrukis hübriidrukis hübriidrukis hübriidrukis

Magnifico Palazzo Magnifico Brasetto Palazzo Recrut

ODER Margus Klais Erik Paalman Jaak Flink Toomas Remmelkoor Margus Lepp Kaido Kirst Tiina Jams

Hernepõllud kasvavad võidu Traditsiooniliselt oli kõige suurem huvi osaleda nisuga. Kokku tuli 15 põldu, millest enamik olid talinisud, kuid ka üks suvinisu.

Rapsipõlde anti kirja kaksteist. Suurem osa neist olid talirapsid, sest kellel raps talve üle elas, sellel oli ka ilusaid põlde välja pakkuda. Tarmo Ivask ja Madis Ajaots pakkusid välja talirüpsipõllud ning Anneli Tihu ning Mikk Tagel suvirapsid.

“Suvirapsipõllu, millega võistlen, külvasin välja läinud talirapsi asemele,” ütleb Väätsa Agro agronoom Anneli Tihu. Ta lisab, et algul oli raske otsustada, kas ja millega võistelda, kuid kuna tänavu on palju uuendusi, ei raatsinud ta kõrvale jääda.

“Pealegi, kuidas ma muidu saaksin kohtuda ja tutvuda nii paljude teiste agronoomidega üle Eesti – teises Eestimaa nurgas tegutsevaid taimekasvatajaid ju muidu ei teakski!” lisab ta.

Odrapõlde on kokku seitse, millest sellel aastal moodustavad enamuse suviodrad. Kui eelmisel aastal oli üllatuslikult palju taliotrasid, siis läinud talvel oli nende talvitumine kehvapoolne ning võistlusele jõudis kaks taliotra. Rukkipõlde anti kirja kuus.

Scandagra agronoomi Tiiu Annuki hinnangul tõotab tänavune võistlus tulla huvitav, kuna on tugev võistlejate seltskond ning ka päris palju uusi nägusid.

Suurt osa põldudest on ta ka ise näinud ning ütleb, et pilt pole nii hea kui mullu, ent samas ongi huvitav vaadata, kuidas põllumehed taimede kasvuperioodi ära kasutada oskavad.

Esindaja

Anneli Tihu on olnud edukas talirapsi kasvataja.

Tänavu proovib ta kätt suvirapsiga.

võistlus ka põldhernega, osalemas on viis põldu. Üks julge hernekasvataja on Teele Vaarak osaühingust Bioman Agro. Ta ütleb, et on hernest kasvatanud varemgi, aga siiamaani on see olnud osa mahetootmise süsteemist. Nüüd on tavapõld.

“Praegu tundub, et see hernepõld on õnnestunud,” räägib Teele Vaarak. “Põld oli sügisel küntud, hernes sai maha juba varakult, aprilli algul. Enne külvi oli vihm ja pärast külvi ka. Põld on rullitud ja andsime talle ka mullaherbitsiidi. Praegu on hernes juba kõrge, õitseb ja möllab seal põllu peal. Kui väga palju vihma ei tule, saame hea saagi. Vaatame, mis sügis teeb.”

Teele Vaarakulegi pole võõras mure, millega seisis kevadel silmitsi enamik viljakasvatajaid – haned ja lagled.

“Võistluspõld on mul Võrtsjärve ääres, haned käisid seal her-

neid katkumas,” ütleb Teele Vaarak. “Kõvasti oli neid peal – mida lagedam põld, seda rohkem.”

Bioman Agros hirmutatakse hanesid paugutajaga, mida müüb ilutulestikukeskus Arnika.

“Paned tule otsa ja igavene mütakas käib, selleks hetkeks on haned läinud, natuke oli abi,” seletab Vaarak. Seda aga ainult siis, kui kolm korda päevas põllud läbi paugutati ja öösel mehed ka veel kontrollimas käisid. “Pärast korjasime tühjaks paugutatud kestasid kottide viisi kokku!” naerab agronoom.

Kes on stardijoonel Traditsiooniliselt on võistlusel osalejate seltskond huvitav ja mitmekülgne. On esmakordselt võistlusel osalejaid, lausa 11.

Aga oma parimad põllud on välja pakkunud ka mitmed eelmiste aastate võitjad: Kaido Kirst, Margus Lepp, Tanel Tõrvand, Erki Oi-

Rämsi Agro OÜ Paali Seemnekeskus Muuga PM OÜ Harju Talu Voore Farm Nuudi talu Sooba talu

Maakond Kultuur Sort

Hiiumaa Tartumaa Viljandimaa Viljandimaa Jõgevamaa Raplamaa

Tartumaa Põlvamaa Lääne-Virumaa Hiiumaa Lääne-Virumaa Saaremaa Viljandimaa

suvioder talioder talioder suvioder suvioder suvioder varane oder

Irina Meridian Meridian Carambole Overture Montoya Wolmari

NISU Tõnis Riisk Margus Klais Heiki Aren Madis Ajaots Erik Paalman Madis Tamm Madis Tamm Aimar Allingu Erki Oidermaa Tanel Tõrvand Argo Must Kaido Kirst Alar Oherd Kadi Kärtmann Koidula Liis

Essi Agro Rämsi Agro OÜ Arjadi Agro Rannu Seeme OÜ Paali Seemnekeskus Soone Farm Soone Farm Reinu põld FIE Erki Oidermaa Vitsjärve põldur Koolimaa talu Nuudi talu Vanausse OÜ Hiie Agro Torma POÜ

Viljandimaa Tartumaa Viljandimaa Tartumaa Põlvamaa Tartumaa Tartumaa Jõgevamaa Põlvamaa Jõgevamaa Põlvamaa Saaremaa Viljandimaa Viljandimaa Jõgevamaa

talinisu talinisu talinisu talinisu talinisu talinisu suvinisu talinisu talinisu talinisu talinisu talinisu talinisu talinisu talinisu

Edvins Edvins Edvins Creator Skagen Ramiro Quarna Skagen KWS Emil Olivin Edvins Skagen Edvins Olivin Olivin

HERNES Margus Klais Teele Vaarak Ahti Kalde Mihkel Vainula Mati Lillemets

Rämsi Agro OÜ Bioman Agro Sadala Agro Helgi ja Pojad OÜ HTM Grupp

Tartumaa Viljandimaa Jõgevamaa Pärnumaa Järvamaa

põldhernes põldhernes põldhernes põldhernes põldhernes

Alvesta Casablanka Astronaute Astronaute Avenger

dermaa, Avo Samarüütel jt. Üle mitme aasta on osalemas jällegi Madis Ajaots.

Regiooniti on huvitav see, et esindatud on ka sellised mitte just kõige paremad taimekasvatuspiirkonnad nagu Hiiumaa, nimelt Toomas Remmelkoor (Harju talu) ja Ida-Virumaa. Sealt osaleb Henry Tamman. Tema isa Leino Tamman osales korra esimesel viljelusvõistlusel 2005. aastal.

Korraldajatel on nüüd juunikuu jooksul aega täpsustada andmeid põldude kohta ning

Praegu on hernes juba kõrge, õitseb ja möllab seal põllu peal. Kui väga palju vihma ei tule, saame hea saagi.

Teele Vaarak

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee, 661 3356 Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Kirk-Marius Kukumägi, kirkmarius.kukumagi@ekspressmeedia.ee, 661 3337, 511 7629

ekspertide ja kohtunikega leppida kokku põldude hindamised.

Juulikuu jooksul käivad eksperdid põlde vaatamas ning kombainimise ajaks kutsutakse saagi määramiseks kohale kohtunik-konsulent.

Loodame sellel aastal koostöös Eesti Maaülikooli mullateadlastega teha viljelusvõistluse põldudel täpsemaid analüüse taimetoitainete, süsiniku- ja energiabilansi kohta.

Lisaks parimatele saakidele hindame tänavu senisest täpsemalt ka saagi kvaliteeti ja tehnoloogia tulukust.

Viljelusvõistluse tulemusi tuuakse jooksvalt välja ajakirjas Maamajandus ning täpsemalt lõpukonverentsil 17. novembril Raplamaal.

Viljelusvõistluse kohta saab operatiivset infot ka meie uuendatud koduleheküljelt http://viljelusvoistlus.ee/

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

PÄE VAKO R R AL

Nr 6 (46) 16. juuni 2016

l

M A A M A J A N D U S 3

Tõnu Post: põllumehed, ajame suuri asju ikka koos!

Eesti Põllumeeste Keskliidu uueks presidendiks valitud Tõnu Post peab kõige olulisemaks tootjate koostööd ja ühistegevust, et oma nõudmisi jõulisemalt esitada ning toodangu eest paremat hinda saada.

M

aikuus toimunud Eesti Põllumeeste Keskliidu suurkogul valiti liidu presidendiks kolmeks aastaks Saaremaa põllumeeste liidu juht Tõnu Post.

Post sai suurkogult 37 häält ja tema vastaskandidaat, kuus aastat presidendiametit pidanud Juhan Särgava kaheksa häält. Kõljala ja Valjala põllumajanduslike osaühingute juhataja Tõnu Post pälvis aasta põllumehe tiitli 2013. a, ta on varem saanud ka Saaremaa aasta põllumehe ja Saaremaa aasta ettevõtja tiitli. nnn Mida põllumeeste keskliidu presidendina muuta tahaksite?

Meie peamine eesmärk on see, et kõik põllumeeste esindusorganisatsioonid koonduksid ühe mütsi alla, esindamaks kõiki põllumajandustootjaid. Praegu on meil eraldi Eestimaa Talu-

SILJA LÄTTEMÄE silja.lattemae@maaleht.ee

pidajate Keskliit, Eesti Põllumajandustootjate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Aga vaja oleks ühte tugevat ühist organisatsiooni. See on eesmärk, millest tahaksime rääkida ja milleni jõuda.

Väga oluline on ka see, et ühistulist tegevust tuleb põllumajanduses rohkem propageerida ning koos tegutsemise väärtusi veenvamalt selgitada. Ühistegevus on ainuvõimalik viis, et põllumehed saaksid oma toodangu eest vähegi väärilist hinda.

Kas hakkate nüüd pidama läbirääkimisi talupidajate keskliiduga, et nende organisatsioon ühineks põllumeeste keskliiduga?

Ei-ei, mitte niimoodi. Praeguseks on meil juba hea algus tehtud, et kui on vaja oma nõudmistega välja tulla, esindada põllumehi või käia läbi rääkimas kas või ministri juures, siis lähevad kõigi organisatsioonide esinda-

jad koos. Näiteks meilt Vahur Tõnissoo koos talupidajate keskliidu ja põllumajandus-kaubanduskoja esindajaga. Oleme suutnud tähtsaid otsuseid tehes jõuda sellisele tasemele, et otsused võetakse vastu koos ja suuri asju aetakse koos, mingi tulemus on juba saavutatud.

Aga et me hakkaks nüüd kedagi endaga liitma, seda ei ole.

Peame leidma sellise ühise vormi, kus oleks üks katusorganisatsioon, siis tekib ka suurem läbirääkimisvõimekus ja meie sõnal on rohkem kaalu.

Näiteks põllumajandus-kaubanduskoda võiks kõiki esindada?

See võib olla üks variant, et ühinemine võiks olla koja juurde.

Põllumeeste keskliit on juba koja liige, aga taluliit astus ju sealt kunagi välja...

Tookord võeti selline otsus vastu. Loodan, et ehk need otsused tulevad nüüd ka teistpidi, kui on vaja.

Palju on räägitud ühistulisest piimatööstusest, mille võiksid rajada just tootjate ühistud. Milline roll on siinjuures põllumeeste keskliidul?

Liiduna ei saa me ise ühistulist piimatööstust rajada, küll aga

SVEN ARBET

saame rääkida ja selgitada, kui vajalik on ühistuline piimatööstus. Me ei saa kellegi eest otsustada ega kedagi ka sundida, aga piimaühistute liitumine oleks ääretult oluline. Loodame, et õnnestub veenda üha rohkem tootjaid ühistulisest tegevusest osa võtma.

Miks arvate, et ühistegevus, näiteks piimanduses, mis on äärmiselt raskes seisus, võiks olla päästerõngaks? Ühistuline tegevus ja suurem koondumine ühistutesse ei ole selline muutus, mida saab teha päevapealt ja mis muudaks kõike päevapealt. Pigem ma rõhutaksin, et tööd on vaja teha selle nimel, et kahe või kolme aasta pärast oleks mingi tulemus.

Momendil, praeguses kriisis, ühistuline tegevus ei aita. Küll aga võiks tulevikus sellest suurem abi olla, sest kriisid tulevad ja lähevad. Kui praegused raskused kord mööda saavad, siis mingi aja pärast tuleb järgmine kriis. Ja kui selleks hetkeks on meil tootjate ühistuline tegevus juba tugevamal tasemel, siis need uued kriisid tootjaid enam nii valusalt ei taba.

Praegune valitsus ei soosi põllumehi, see paistab kõige rohkem

Põllumeeste uus president Tõnu Post püsib 800pealise piimakarjaga oma sõnul ikka veel pinnal ja innustab ka teisi tootjaid vastu pidama.

välja üleminekutoetuste mittemaksmises...

Me ei ole selle valitsuse jaoks eriti populaarsed, põllumajandus pole prioriteetide hulgas. Nii et – eks me läbi räägime, aga ei ole usku, et me sealt suurt abi saame.

Milline seis on teie osaühingutes, kas kavatsete piimakarja vähendada või hoopis suurendada?

Kui Kõljala ja Valjala osaühingu karjad kokku arvata, siis on meil kokku 800 piimalehma.

Karja me vähendanud ei ole, aga

momendil pole meil kindlasti võimalik teha selliseid investeeringuid, et piimakarja veelgi kasvatada ning loomi juurde osta.

Hetkel on pigem ellujäämise soov, püüame oma ettevõtmistega teha kõik selleks, et ka järgmisel aastal olla elus ja võitlusvõimeline.

Mida soovite praeguses kriisis põllumeestele?

Soovin põllumeestele vastupidamist. Oleme neid kriise ennegi näinud ja usun, et pärast kriisi saabuvad paremad ajad. Aga seni pidage ikka vastu!

4 M A A M A J A N D U S l M A J A N D U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 6 (46) 16. juuni 2016

Piimatootjaid ootab helge tulevik.

Kui praeguses kriisis ellu jäädakse...

Prognooside kohaselt nihkub piimatootmine Euroopas järjest põhja poole. Eesti osalemine selles 300 miljardi dollarilises globaalses äris sõltub ainult meie tootjate konkurentsivõimest.

Suurepärane töö.

Globaliseeruv piimaturg toob muutused Piimandusturg on järjest globaliseeruvam ja sellest tuleneb turgude suurenev volatiilsus – hindade kiire muutumine lühikese aja jooksul. See on toonud kaasa piima hinna ühtlustumise maailma peamistes piimatootmise piirkondades.

JAANUS MARRANDI Riigikogu liige

Et konkurentsis püsida, peaks piimaliitri omahind olema alla 25 sendi.

ta. Euroopa enda selle aasta vähemalt kaheprotsendilise kasvu juures on hea uudis, et Uus-Meremaal oodatakse toodangu vähenemist kuni kaheksa protsenti. Turu teatud paranemist näitavad ka viimased oksjonid.

Suurem ja sagedasem hinnakõikumine ehk iga kahe aasta tagant korduv kriis on pannud otsima uusi mudeleid piimahinna ja müügilepingute kujundamisele.

Väga paljudest arvamustest kõlas läbi, et kogu toorpiima hinna aluseks peaks olema börsihind. Et piimga kaubeldaks täpselt samuti nagu teraviljaga

P I I M AT O O T M I N E

Millega arvestada, et ellu jääda n Piimatootmine nihkub Euroopas järjest põhja poole. Eesti osalemine selles kasvamises sõltub ainult meie tootjate konkurentsivõime kasvust. n Suur piimahindade kõikumine on tulnud, et jääda. Sellega hakkama saamine nõuab senisest suuremaid turuteadmisi. n On tõenäoline, et piimahinna lepingute aluseks saavad tulevikus börsiinstrumendid nagu futuurid ja muu taoline. n Ka siis, kui suudetakse tootjate vahel kokku leppida ja ehitada piimatööstus, mis on kaasaegne ja efektiivne, jäävad Eesti toodete kogused väikeseks. See tähendab, et meil on väljapoole lähiriike raske müüa suurema lisandväärtusega kaupa. n Üks võimalus on see, kui me suudaksime ennast huvitavaks teha mõnele Eestis siiani esindamata töötlemishiiule, mis omab maailmas piisavaid turukanaleid. n Praegune piima omahind 30 senti on liiga kõrge. Konkurentsivõimeline omahind algab 25 sendist, kus on sees investeeringute kapitalikulud ja noorloomade üleskasvatamine. n Suur küsimus on ka söötmine ja loomade tervis. Meie tippnõustajad on kõik kaupade müügist huvituvate firmade teenistuses.

15 kg jõusööta päevas on lehma kohta liiga palju ja see on kallis, väljalüpsid saavutatakse loomade tervise hinnaga. n Korralik, maailma trende teadev ning erapooletu loomakasvatusökonoomika ja söötmisteave peaks tulema maaülikoolist. n Riigipoolsed täiendavad otsetoetused piimatootjatele on hädavajalikud. Nende abil on võimalik tõsta piima hinda paari sendi võrra. n Eestil on hea potentsiaal piima tootmiseks. Selle realiseerimine nõuaks riiklikku tegevuskava, mis hõlmaks nii tootmist kui turustamist. See peaks olema riiklikult poliitika aluseks võetav kava.

Eeskujuks tasuks võtta Iirimaa.

– tegu oleks futuuride kaubandusega. Sel juhul oleks kindlasti oodata tootjale suuremat rahavoogude stabiilsust, aga kindlasti on ka börsitingimustel omad ohud, ja lõpuks ei ole kindel, kas rohkem võidab tootja või börs.

Sellest, kuidas Euroopa piimandushiiud praegu hakkama saavad, torkas silma kaks erinevat suhtumist. Tootjatele kuuluvate suurte töötlejate – nagu põhjamaade Arla, prantslaste Sodiaal, iirlaste Glanbia – esitatust jäi kõlama suurem side tootjatega. Mitmed vahendusettevõtted ja tootjatega omandisuhte kaudu mitte seotud töötlejad väljendasid end turupõhimõtetest lähtuvalt. Kõik olid aga ühel meelel tootmise kasvus.

Kuidas majandavad Euroopa ühistud?

Arla plaanib suurendada oma piimakoguseid 13,5 miljonilt tonnilt 2020. aastaks 16 miljoni tonnini. Nende müügikäive ületab 11 miljardit eurot aastas juba praegu. On suudetud luua kolm ülemaailmselt tuntud brändi. 2017. aastal avatakse innovatsioonikeskus, kuhu investeeritakse 33 miljonit eurot.

Ka toodangus rõhutakse innovatsioonile ja tervisele. Nii tuleb müügile rasvavaba piim, mille maitseomadused on samad mis tavalisel joogipiimal, samuti leitakse omadusi, mis paremini vastaksid hiinlaste traditsioonilistele toitudele. Piimatooted sisaldavad rohkem probiootikume, proteiini, vitamiine, mineraale ja kiudaineid, ent vähem rasva, suhkrut, soola ja laktoosi.

Nende vastus suurtele hinnakõikumistele on olla rohkem naturaalsed, tervislikud, innovaatilised, omada globaalseid brände ja olla säästlikud. Sealjuures rõhutatakse tugevusena, et nende tööstus kuulub farmeritele!

M A A I L M A P I I M AT U R G

Suurimad tootjad

19%

Muud riigid

27% Euroopa Liit

3% Argentina

5% Valgevene

6%

Austraalia

14% USA

Sodiaal töötleb aastas umbes viis miljonit tonni ja võtab piima vastu 13 200 ühistu liikmelt.

2020. aastaks ennustavad nad, et võtavad vastu kuus miljonit tonni piima, aga ainult 9000 tootjalt. Prantslastel on huvitav A ja B hinnasüsteem. A-hinda saadakse brändikauba ja siseturu eest igale tootjale kehtestatud koguste järgi, B-hinda makstakse maailmaturuhinna alusel.

Keskmine hind tootjale kujuneb nii kokku kahest komponendist.

Tulevikus plaanitakse pakkuda nn fix-hinnasüsteemi, kus futuuride alusel pannakse hind kinni mitmeks aastaks. Peetakse vajalikuks marginaalide kindlustust, kuna futuuridetehingute juures on marginaal olulisem kui hind. Üks huvitavamaid näiteid sihipärasest piimandusvaldkonna arendamisest on Iirimaa.

Mõni aasta tagasi võeti seal vastu arengukava suurendada oma tootmist ja müüki 2020. aastaks 50 protsenti. Plaanis on suur osa täita Iiri farmeritele kuuluvatel piimatööstustel.

Glanbia töötleb kuuest miljonist tonnist Iiri piimast ühe kolmandiku. Ta pakub oma tootjatele läbi mitmesuguste mehhanismide – hinna fikseerimine,

M A A M A J A N D U S 5

traktorid.claas.com

TIIT BLAAT

CLAAS traktorid.

Kui kogu maailmas toodetakse piima 800 miljonit tonni aastas, siis maailmaturul müüdava piima osa on sellest ainult 8,3 protsenti ehk 67 miljonit tonni. Sellest 80% katavad vaid viis riiki ja piirkonda: EL 27%, Uus-Meremaa 26%, USA 14%, Austraalia 6%, Valgevene 5% ja Argentina 3%.

Keegi ei võtnud endale julgust otse ennustada, aga vestlustes jäi kõlama, et olukord peaks normaliseeruma 2017. aasta keskel. Vaatamata suhteliselt väikesele kogusele on ennast “kvoodi tulemüürist” vabastanud ELi jaoks määraja maailmaturu hind, nõudluse ja pakkumise vahekord.

Hiina nõudlus on 2016. aastal pisut kasvanud. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on Hiina võiimport suurenenud 71% ja juustuimport 39%. Hiina kasvab kindlasti, 2016. aastal plaanib näiteks Starbucks avada Hiinas 500 uut müügikoh-

l

Vaata videot.

M

aikuus oli Londonis piimanduse aastakonverents, kus räägiti sellest, kuidas käimasolevas kriisis majandada. Ettekanded olid Euroopa ja maailma piimandushiidudelt, kelle müügikäive on võrreldav Eesti riigieelarvega.

Piimanduskriis pääses valla klassikalise ringina. Kõigepealt kasvas maailmaturul nõudlus piimatoodete järele kiiremini kui tootmine. Selle tulemusena tõusid hinnad.

Kui tootmine jõudis nõudlusele järele, rakendus Vene embargo Euroopa toiduainetele.

Kui veel 2013. aastal läks Venemaale 14,4% ELi piimatoodete ekspordist, siis mullu oli see ametlikel andmetel null. Hiina nõudlus vähenes 2015. aastal, võrreldes 2014. aastaga, piimale tagasiarvestatuna 2,7 miljoni tonni võrra. Oluliseks mõjuriks on ka naftahindade langus, mis vähendas nõudlust Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidest.

Piimanduskriisi esimene põhjus oli aga Euroopa Liidu piimakvootide kadumine, mis tõi viimase aasta jooksul turule täiendavat piima 5,3 miljonit tonni, mis on kuueprotsendiline kasv. Suurimad tootmismahtude kasvatajad on olnud iirlased oma 35, aga ka hollandlased 20 protsendiga. Ka Eesti piimakogused on suurenenud nelja protsendi võrra.

Vaatamata praegusele sügavale kriisile oldi ühel meelel, et nõudlust piimatoodete järele ootab ees pidev kasv juba lühikeses perspektiivis. Nõudluse kasvatajaks on üha suurenev keskklass kogu maailmas. 2009. aastal loeti keskklassi kokku 1,8 miljardit inimest, 2020. aastaks on neid 3,2 miljardit ja 2030. aastaks 4,9 miljardit. 2024. aastaks oodatakse nõudluse kasvu kuivpiimatoodete järele tervelt veerandi võrra. Lisaks on 2020. aastaks vaja toita 400 miljonit suud rohkem. Ja kui toome siia juurde kliimamuutustest tuleneva veepuuduse, on nõudluse kasvu oodata igal juhul.

Paraku tuleb praegune kriis enne üle elada.

REKLAAM

Nr 6 (46) 16. juuni 2016

26%

Uus-Meremaa

laenud, ühistu toetused – kokku hinnatuge 4,8 senti kilo kohta. On loodud eraldi fond, kus kaudselt osaleb ka riik. Iiri mudel võiks huvi pakkuda ka Eesti piimandusinimestele.

Vene oludest rääkis sealse suurima piimandusajakirja peatoimetaja Michael Mišenko, kes teatas, et Venemaa kehtestatud embargot toidukaupadele ei lõpetata kindlasti enne 2018. aasta presidendivalimisi. Lisaks tõi ta välja jahmatavad andmed Vene piimatootmisest.

Venemaa piimatoodang on alates 1987. aasta 52,8 miljonilt tonnilt kukkunud eelmise aasta 16,8 miljoni tonnini. Paari aastaga on inimeste ostuvõime oluliselt langenud ja piimatoodete tarbimine on kukkunud 2012. aasta 173 kilost inimese kohta 140 kiloni. Turul on suureks probleemiks palmiõliga toodetud tooted, mida on raske nimetada päris piimatoodeteks.

Ei ole näha ka erilist omamaise piimatoodangu kasvu, mis viimasel aastal oli ainult kolm protsenti. Suuremad piimatööstused kannavad nimesid Pepsico ja Danone ning töötlevad kahe peale kokku umbes sama koguse piima nagu suuremad Iirimaa tööstused.

Nimi

Juan Ángel Martín Gómez Geodeetilised N 38°45.578 andmed W 003°42.240 Riik Ettevõte

Hispaania 120 ha oliive, 80 ha viinamarju, 70 ha mandleid

„Hola!“ Hispaaniast.

Oliivid, viinamarjad ja mandlid. Iga hektar kui proovikivi.

Ja üks AXION, millest saab puistaja.

Külastage meid: traktorid.claas.com

6 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 6 (46) 16. juuni 2016

TAIME K A S VAT US

Nr 6 (46) 16. juuni 2016

l

M A A M A J A N D U S 7

Tänavu piinavad putukad taimi rohkem kui tavaliselt Kuiv ja soe maikuu on soosinud putukate arvukuse suurenemist. Sel hooajal on ka Eesti taimekasvatajaid kimbutanud paljud kahjurputukad.

P

utukad alustasid oma rünnakuid tänavu varakult. Juba mai esimesel nädalal avastasime talirapsilt esimesed varre-peitkärsakad (Ceuthorrynchus pallidactylus sün. C. quadridens), kes tänu soojale ilmale aktiivselt toimetasid.

Kahjuri valmikud on tumedad, 2,5–3,3 mm pikkused kärsakad. Neid on rapsitaimedel raske märgata, kuna juba taime kergel liigutamisel kukutavad nad end maha ja jäävad kokkutõmbunult ning liikumatult mullale lebama.

Mardikad asustavad taimi alates varsumisest kuni õienuppude moodustumise keskpaigani.

Sel perioodil hakkavad nad ka munema. Mardikas muneb väikeste gruppidena lehekudedesse või noore rohtse varre epidermisesse. Esialgu kahjustavad tõugud külgvõrseid, hiljem suunduvad peavarde ning lahkuvad sealt läbi varre mulda nukkuma.

Suurel kahjustusel on kogu vars seest õõnsaks söödud. Vars moondub, kuivab ja murdub, seemned jäävad kõlujaks. Praegu on talirapsi taimede lahtilõi-

TIIU ANNUK Scandagra Eesti nõustaja

kamisel näha varres tõuke. Vastseperiood võib kesta 3–6 nädalat ja see jääb tavaliselt õiepungade moodustamise faasi keskpaigast kuni õitsemise lõpuni.

Rapsikahjurid toimetavad aktiivselt Samal ajal hakkasid talirapsi taimedele saabuma ka hiilamardikad (Meligethes spp). Valmikud on rohekas- või sinakasmustad metalliläikega kuni kolme mm pikkused mardikad. Praegu on neid juba massiliselt näha suvirapsitaimedel.

Kõige ohtlikum periood kahjustusteks on õiepungade moodustumise algfaas. Kahjustatud õied närbuvad ja kuivavad.

Emased munevad suuremates-

ASTRID LEPIK

se pungadesse, igasse punga 1–8 muna. Kahjustuse tõttu võib hävida peavõrse saak, mis moodustab üle poole võimalikust kogusaagist. Kahjuri rohkel esinemisel võib seemnesaak hävida isegi kuni 70–80 protsenti. Avanenud õitega taimedel söövad hiilamardikad peamiselt õietolmu ja tolmukaid ega tekita enam nii suurt kahju kui pungade faasis.

Soojad ja päikesepaistelised ilmad suurendasid ka maakirpude (Phyllotreta spp.) toitumisaktiivsust. Maakirpude ründel on tärganud suvirapsi taimedele kriitilised esimesed kaks nädalat.

Mustad või kollakate triipudega hüppavad mardikad võivad kuiva sooja ilmaga 1–2 päeva jooksul tõusmed hävitada.

Kirbud närivad idulehtedesse lohukesi ja mulke, kuni idulehed ja kogu taim hävib, tagajärjeks on külvide hõrenemine. Halvemini elavad maakirpude rünnaku üle nooremad, kuid ka viletsamad ja stressis taimed. Puhitud seemne korral on oht väiksem, kui puhis sisaldab ka insektitsiide.

Tavalisest kõrgem õhutemperatuur soosis kapsakoi arvukuse suurenemist. Kapsakoi on pisike hallikas liblikas. Massilist Plutella xylostella lendlust oli näha mai viimasel nädalal igal pool üle Eesti.

Kapsakoid munevad väga erineval ajal. Osa neist hakkab

kohe munema, osa võtab ette pikemaid rändeid ning muneb hiljem. Röövikud on toidutaime lehtedega üsna ühte värvi ja seetõttu raskesti märgatavad.

Esimese kasvujärgu röövikud kaevandavad taime soontes ja sammaskoes, hiljem toituvad lehe alumisel küljel, jättes epidermise terveks. Taime kasvades epidermis kuivab ja rebeneb, taime lehed muutuvad pitsiliseks.

Ohtlikuks muutub putukas siis, kui kahjustatakse noore taime sisemisi lehti ja kasvukuhikut, mille tagajärjel võib kogu taim hukkuda. Püsivalt soojade ja kuivade ilmade korral süüakse lehed roodudeni paljaks.

Teise põlvkonna röövikud kahjustavad taimi tavaliselt juuli lõpul ja augusti algul, suvirapsil vigastavad ka kõdra algmeid, mistõttu taimedel areneb vähem seemneid. Seega võivad nad oma kahjustusega märkimisväärselt saaki alandada.

Teateid suurtest kapsakoi populatsioonidest tuleb ka kõikjalt Lätist, peamiselt leidub neid suvirapsi põldudel, kuid ka suviteraviljades, kui seal on ristõielisi umbrohtusid.

RENE SUURKAEV

REPRO

Maakirbu kahjustus.

Lehetäi kahjustab teravilja.

Lehetäi.

Kapsakoi arvukus ja tema rüüste erineb aastati – tõusuperioodid vahelduvad mõõnaga, seejuures võib vahe olla 10–15kordne.

Talirapsikasvatusega on oluliselt tõusnud ka kõdra-peitkärsaka (Ceuthorrhynchus assimilis) arvukus. Kahjuri arvukust soodustasid talirapsi talvitumisprobleemid, kuna mardikad koondusid säilinud talirapsitaimedele.

Kärsakas eelistab muneda 2–4 cm kõtradesse. Üks vastne ehk tõuk sööb ära 5–6 seemet.

Niiskete ilmade korral on kõtradel olevad mardikate väljumis­ avad hea vastuvõtukoht seenhaigustele, mis võivad hävitada kõtra järele jäänud seemned.

Kõdra-peitkärsakas soodustab kõdrasääse (Dasineura brassicae) munemist kõtrades olevate vigastuste kaudu. Kõdrasääsk saab oma nõrga muneti tõttu muneda vaid eelnevalt kahjustatud kõtra. Kahjuks tuleb tõdeda, et talirapsil ja rüpsil on kõdrasääse kahjustuse ulatus aastatega järjest suurenenud.

Kõdrasääse kahjustuse tõttu on kõdrad muundunud kujuga, muudavad värvi, valmivad enneaegselt, avanevad ja seemned varisevad, mistõttu saak väheneb, sääsevastsed kukuvad koos seemnetega mullapinnale.

Teise põlvkonna sääsed võivad muneda suvirapsil haigustest taandunud kõtra, kuna kärsakas sinna ei mune. Kõdra-peitkärsaka bioloogia on sünkroonis talirapsi arenguga. Ajaks, kui suviraps mardika munemise jaoks sobivasse faasi areneb, on kärsakas ammu munenud. Suvirapsil võib kahjustusi esineda väga vähesel määral, kuigi mardikaid võib õitel kohata. Tugevamini kannatavad just väiksemad põllud, suurtel põldudel on kahjustused tavaliselt vaid põllu äärtel.

Nüüdseks on lehetäid juba paljunenud ning kõikjalt võib leida nende kolooniaid. Aasta jooksul esineb terve hulk põlvkondi.

Hernekärsakas tegi palju pahandust Sel kahjurirohkel kevadel olid tõsise probleemi ees ka herneja oakasvatajad, kuna hernekär-

sakate (Sitona spp.) arvukus oli tõusnud väga kõrgeks. Hernekärsakas, kes meil üldiselt pole märkimisväärset kahju põhjustanud, tegi sel aastal palju pahandust.

Massilisel esinemisel võivad hernekärsakad tõusmed täiesti ära süüa. Hiljem munevad nad mulda ja munast koorunud vageltõugud toituvad juuremügaratel. Sellega seoses võib taimede areng pidurduda. Majanduslikku kahju teevad kärsakad, kes närivad liblikõieliste leheservadesse väikesi kaarjaid täkkeid.

Vageltõugud üldjuhul majanduslikku kahju ei tekita, kuid hernekasvatuse piirkondades võib kahjustus olla üsna oluline.

Juba on saabunud oale ka oa-lehetäi (Aphis fabae). Tiivu-

tud isendid on 2,3–2,7 mm pikad mustad, roheka või pruunika varjundiga, tuhmid. Tiivulised on sama suured ja sama värvi, kuid läikivad. Oa-lehetäi kahjustab peamiselt põlduba, vähem peeti jt. Igas arengujärgus toituvad nad taime ülemises osas. Kahjustuse tagajärjel taimed känguvad, suure kahjustuse korral isegi kuivavad. Oma elutegevuse käigus levitavad täid šokolaadilaiksust. Kahjustus võib ulatuda kuni 60–70%ni.

Kirbud, täid ja ripslased tervilja kallal Tavalisest massilisemalt asustasid ripslased (Thripidae) tänavu rukist, hiljem talinisu, ja nüüd leidub neid pea kõikjal, ka su-

si!

klaa a m i i p t l a a Rohum Farmall 105 U

Welger

Hind käibemaksuta 45 800 €

REPRO

LII SAMMLER

Herne-peitkärsaka hävitustöö.

Kärsakas.

viviljadel. Vastsed ja valmikud imevad pähikutest või lehetuppedest taimemahla. Imetud kohad muutuvad valkjaks, pähikud kuivavad, terad on kõlujad või neid ei arenegi, tekib valgepähiksus.

Lisaks otsesele, imemise teel tekitatud kahjule, võivad ripstiivalised olla ka mitmesuguste seen-, viirus- ja bakteritest tingitud taimehaiguste edasikandjaiks.

Suviviljaorase tärkamise ajal oli probleemiks ka kõrsvilja-maakirp (Phyllotreta vittula), kes näris lehetippudesse piki­ triipe, mille tagajärjel lehetipud kolletusid ja kuivasid. Tugeva kahjustuse korral võivad taimed hävida, mis võib põhjustada saagikadu 10–25 protsenti.

Sel aastal pole me pääsenud ka lehetäilastest (Aphididae).

Kõigepealt oli näha tiivuliste toominga-lehetäide saabumine suviviljadele. Nüüdseks on lehetäid juba paljunenud ning kõikjalt võib leida nende kolooniaid.

Aasta jooksul esineb terve hulk põlvkondi.

Lehetäid imevad pistmis-imemissuiste abil taimemahla lehtedest, võrsetest, hiljem ka kõrtest ja rohelistest peadest. Tugevalt kahjustatud taimedel ei välju viljapea lehetupest, lehed kolletuvad enneaegselt, taimed võivad hävida, saak langeb ja kvaliteet halveneb. Lehetäide eritistel arenevad tahmkatteseened, takistades normaalset assimilatsiooni.

Kui kahjur ilmub teraviljapõllule enne lipulehe ilmumist, on

kahjustus tunduvalt tugevam.

Lehetäid, eelkõige toominga-lehetäid kannavad üle ka mõningaid teraviljade viirushaigusi nagu odra kollast kääbusviirust, mis on tugeva saaki alandava mõjuga.

Praeguseks on munenud ka viljakuked (Lema spp.) ning teravilja lehtedel võib kohata kollakashalli limakorraga kaetud vastseid. Nii vastsed kui valmikud söövad lehtedesse piklik-kandilisi lohukesi, nn aknaid või mulke.

Tugeva kahjustuse puhul lehed kolletuvad ja kuivavad.

Kahjustust võib esineda kõigil teraviljadel ning see on enamasti koldeline. Mõnel aastal võib kahjustus olla üsna suur ja saagikus alaneda 15–25 protsenti.

Masinad kohe kätte – sissemaksu tasud sügisel!

Laomasinate superpakkumine:

Soodushind

39 000 €

Parima hinnaga 102 HJ traktor turul!

Rikkaliku varustusega viljaveohaagised: kandejõuga 3 3 15 t - 20m , 18 t – 25m

Splendimo

TEHNILISED ANDMED: Silindrite arv / mootori töömaht, 4 / 3,4 Nimivõimsus, kW / hj: 79 / 107 Max pöördemoment @1500 p/min, Nm: 444 Küttepaak, l: 140 Rippseadme tõstevõime lisasilindritega: 4770 Rehvid 420/85 R38 Rehvid 380/85 R24

Hüdropidurid haagisele Õhkvedrustuse ja turvavööga iste Hüdrokonks Hüdropump 80 l/min 3 mehaanilist hüdroväljavõtet 12 x 12 elektrohüdraulilise reversiga

Dotnuva Baltic AS

Savimäe 7, Vahi küla 60534, Tartu vald, Tartumaa tel 6612800 info@dotnuvabaltic.ee www.dotnuvabaltic.ee Alari Sukamägi

5664 0889

alari@agriland.ee

Enn Tumm, Tartu, tel 528 7049 (Tartu, Jõgeva, Võru, Põlva, Valga) Aivo Põld, Rakvere, tel 503 7273 (Ida-Viru, Lääne- Viru) Kalmer Kendaru, Tallinn, tel 503 8786 (Harju, Järva, Rapla, Lääne, Saare, Hiiu) Marek Selter, Viljandi, tel 514 6636 (Viljandi, Pärnu)

Küsi ka teisi pakkumisi !

Tigo (Mengele)

Lely Center & Linery OÜ • tel.52 16 455 • www.linery.ee

Sike Agri OÜ Põhja-Eesti Jõgeva, Suur tn. 84A www.sikeagri.ee sikeagri@sikeagri.ee Lõuna-Eesti

Kalvi Krebsbach kalvi@sikeagri.ee 52 34 802

Anti Arula anti@sikeagri.ee 53 322 955

Laur Adler laur@sikeagri.ee 53 086 001

Marko Sahtel marko@sikeagri.ee 51 991 274

8 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Rukkipõld veskikivi südames N iisamuti nagu Vargamäe Andres pani hingamispäeval selga paremad riided ja käis Väljamäel põldusid vaatamas ning Mats Traadi Palanumäe Hendrik romaanis “Minge üles mägedele” läks Nuustaku-taguste kuplite vahele oma rüapõldu kaema, nii sõidavad praegused rukkiusku põllumehed igal aastal rukki õitsemise aegu Lääne-Virumaale viljavälju nautima ning rukkikuningas Hans Kruusamäe valdustes olevasse Äntu külla Vesiveskile rukkijuttu ajama.

Rukkiseltsil on ikka välja pakkuda läbikaalutud mõttetöö, mis aitaks eestimaist leivavilja meie laual säilitada. Kogu tegevuse aluseks on rukkikasvatuse ja tervisliku rukkileiva väärtustamine.

Rukkivöö üle kogu Euroopa Üks võimalus selleks on tarbija põhjalikum teavitamine ja rukkiga seotud paikade ühendamine rukkiteeks, mis võiks ajaloolise hansatee moel moodustada rukkivöö üle kogu Euroopa.

Meie rukkitee viib Sangastest, kuulsa sordiaretaja krahv Bergi paikadest Olustverre – rukkipõldude künni- ja külviõpetuse haridustemplisse. Sealt edasi Tartu maaülikooli ja põllumajandusmuuseumi. Järgneb Jõgeva oma tunnustatud taimekasvatuse ja rukkiaretusega, seejärel tuleb Väike-Maarja kant rukkikuninga suurte põldude ja valdustega ning lõpuks Moe viinavabrik ja muuseum.

Eesti Rukki Seltsi tegemistel on juba ammu ka rahvusvaheline mõõde, mis on viinud Šveitsi, Saksamaale, Itaaliasse, Poolasse ja mujale. Müüt, et Lääne-Euroopas süüakse ainult valget leiba, sai ümber lükatud mullu Milano EXPO-l, kus külastajad võisid mitme päeva jooksul maiustada meie rukkileivaga ning soovijate real ei tulnud lõppu.

Armastus rukkileiva vastu sai alguse sajandite tagant ja jätkub tänini. Jätkumise nimel tegutsetaksegi. Rukkikasvatajate tänavuseks kohtumiseks oli seltsil ette valmistatud koostöölepe, millega vääriliselt tähistada Eesti Vabariigi sajandat juubelisünnipäeva. On ju oma leib laual tähendanud meie rahvale ajast aega iseseisvust, väärikust, toimetulekut.

Et säilitada põlvkondi ühendavat rukkikultuuri, tavasid, rukki kasvatamise, tarbimise ja aretamise traditsiooni ning austust leiva ja leivavilja vastu, kutsus Eesti Rukki Selts algatama vabariigi sünnipäeva eel ülemaalise liikumise “Sada rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile”.

Ettevõtmise sihiks on, et vähemalt sada rukkikasvatajat kõigist maakondadest külvaksid 2016. aastal põllutäie rukist; et veskimehed kasutaksid leivajahu tootmiseks 2017. aasta saagi kodumaist rukist; et sellest jahust küpsetavad pagarid vähemalt miljon tervislikku rukkileiba.

Koostööleppele kirjutasid alla Eesti Rukki Seltsi, Eesti Põllumeeste Keskliidu, Tartu Milli ASi ja Leiburi ASi esindajad.

Kuigi Eestis on rukki külvipind madalate kokkuostuhindade tõttu aastate lõikes hüppelise iseloomuga, suudaksime headel aastatel, nagu oli 2012, ligi 17 000 hektari ja 57 000 tonni viljaga oma rahva leivaga kenasti ära toita ja jääks ülegi.

Mullu oli rukki all üle 14 000 hektari ja kogusaagiks ligi 55 000

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 6 (46) 16. juuni 2016

HEIKI MAIBERG

L O OM AK A S VAT US

Nr 6 (46) 16. juuni 2016

EKS

VÕRDLUS

Lehmade eluea piimatoodang Aasta Produktiivne Piima

iga, päeva kg EESTI MAATÕUG 2011 1470 2012 1375 2013 1303 2014 1378 2015 1394 EESTI PUNANE 2011 1249 2012 1246 2013 1218 2014 1208 2015 1207 EESTI HOLSTEIN 2011 1106 2012 1091 2013 1087 2014 1082 2015 1068

O tonni. Jätkus nii leivaks, piirituseks kui mahevilja ekspordikski.

Eestimaal on üle viiesaja rukkikasvataja, kelle põllud ulatuvad mõnest hektarist kolmesaja hektarini. Mullu oli keskmine hektarisaak 3,8 tonni. Sordivalikul on kuulsale ‘Sangastele’ jäänud truuks 140 põllumeest.

Vanaemade kombe järgi Eriti oluliseks peab selts rukkileiva söömise süvendamist laste ja noorte hulgas. Rukkipäevale Äntu leivakotta kogunes juba varahommikul paarkümmend Simuna ja Väike-Maarja algklasside õpilast, et kogenud leivameistri, Kaarli talu perenaise Kadri Kopso juhendamisel vanaemade kombe järgi oma väikeste kätega leivaastja juurde asuda ja leivakakukesed algusest lõpuni ise valmis teha. Võtsin laste leivategemise rõõmu ka videolindi-

Et säilitada põlvkondi ühendavat rukkikultuuri, tavasid, rukki kasvatamise, tarbimise ja aretamise traditsiooni ning austust leiva ja leivavilja vastu, kutsus Eesti Rukki Selts algatama vabariigi sünnipäeva eel ülemaalise liikumise “Sada rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile”.

le, et hiljem teistelegi näidata ja koduleiva tegemist ärgitada.

Tahan selle jutuga avaldada meie leivavilja kasvatajatele väärilist austust ning kutsuda neid oma rukkipõldudega juubeliaasta üritusest osa võtma.

Mu omagi hekkidega piiratud aia nurgas, endisel kõrvitsapeenral, lokkab kenasti talvitunud kõrge rukis – nn tootmispõld.

Teine, ümmarguse kujuga põlluke, on teeviidaks külatänava ääres väravas otse maja vastas.

Eesti töökatele rukkikasvatajatele ja oma kunagistele kolleegidele telemajast olen pühendanud keset õue paikneva “Viljaveski” saatesarja lõppedes vaatajatelt kingituseks saadud veskikivi, mille südamest kerkivad just nüüd, kaunil jaanikuul, taeva poole kahe meetri kõrguse ‘Sangaste’ rukki õisi täis tolmlevad viljapead.

‘Sangaste’ rukki kasvatamise ja oma sordiseemnest tehtud külvidega austan juba aastaid ka oma esivanemaid, kes Sangaste mail kasvatatud viljast suure tööga perele leiva lauale tõid.

Kutsun teidki, head Maamajanduse lugejad, tooma vabariigi juubelipäevaks koduõuele sümboolse põllulapi meie kalli rukkileiva austamiseks.

MATI NARUSK

M A A M A J A N D U S 9

Hästi peetud maakari annab palju piima Usk, lootus, armastus ja pühendu­ mus on sõnad, mis iseloomustavad meie põlise veisetõu, eesti maakarja kasvatajaid.

Artikli autor Mati Narusk kasvatab Viljaveski saate mälestuseks saadud veskikivi südames rukist juba palju aastaid.

l

lles eesti maatõu kui ohustatud väikesearvulise tõu uurimise ja aretustööga tegelnud alates 1988. aastast, võin väita, et meie oma kohalik, eesti rahva aretatud maatõug on uskumatult arenemisvõimeline. Seda kindlasti seetõttu, et usk, lootus ja armastus on kõik need aastad maatõule pühendunud karjakasvatajaid aidanud edasi minna.

Eesti maatõug on kantud ülemaailmsesse koduloomade mitmekesisuse valvenimekirja raamatusse “World Watch List for Domestic Animal Diversity” alates 1993. aastast. Maakarja kasvatajad on enda kohustust siiani hästi täitnud. Oleme suutnud hoida ja parandanud oma kultuuripärandit – eesti maatõugu.

Müütide kummutamine Kahjuks tuleb ikka veel kummutada rahva seas levinud müüte. Esimene neist on, et maatõugu lehma piimatoodang on väike.

Vastuväide: heades söötmis- ja pidamistingimustes on maatõug võimeline lüpsma 6000–10 000 kg piima aastas.

Kuna aga paljud maatõu pidajad on mahetootjad, kus söötmisele on seatud piirangud, rahuldutakse 4000–6000 kg piimatoodanguga.

Eesti maatõugu lehma rekordtoodang on pärit 2013. aastast. Siis lüpsis Viljandimaal Õunapuu talus Lea Puurile kuulunud lehm Pipi neljandal laktatsioonil 305 päevaga 12 700 kg piima.

Rekordtoodang kujunes seitsme kuu jooksul stabiilse, üle 40kilose päevalüpsiga, kusjuures suurim neist oli neljandal lüpsikuul – 46 kg päevas. Sel ajal oli Pipi kehamass 552 kg ja ristluu kõrgus 136 cm.

KÄDE KALAMEES Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi tegevjuht, tõuraamatupidaja

Praegune eesti maatõu eluea toodangu rekord kuulub Ilse Gošovski karjas olevale 16aastasele Taisile, kes on andnud üheksa laktatsiooniga 82 654 kg piima.

Teine müüt: maatõugu lehm sobib ammlehmana pidamiseks. Vastuväide – kui maatõugu lehm tuleb keskpärastes söötmistingimustes lüpsma 15–20 kg päevatoodanguga, ei suuda vasikas seda ära tarbida ja tagajärjeks on lehmal udarapõletik. Niisiis on ta ikkagi piima-, mitte ammlehm.

Kolmas müüt: maatõug on väike ja süüa õieti ei tahagi. Nii see kindlasti ei ole. Sihikindla aretustööga oleme suutnud maakarja kehamassi suurendada 500–550 kiloni. Ja seega on enne piima tahtmist vaja täita elatussööda nõue. Hea maatõugu piimalehm tahab saada kvaliteetset ja täisväärtuslikku sööta, nii nagu holsteini ja punase tõu oma, kuid ta rahuldub väiksema kogusega.

Kui ta seda ei saa, siis enamasti haigeks ei jää, ent vähendab kohe piimatoodangut ja annab piima alles siis, kui elatussööda tarve on rahuldatud.

Iseloomult on maatõugu veis nagu põline eestlanegi – sõbralik, uudishimulik, kuid isepäine, tugeva karjainstinktiga.

Valku kg %

19 008 18 037 17 515 18 891 17 849

861 821 792 870 810

4,53 4,55 4,52 4,60 4,54

642 618 598 653 607

3,38 3,42 3,42 3,46 3,40

23 614 24 171 24 463 25 144 25 263

1010 1025 1025 1049 1049

4,28 4,24 4,19 4,17 4,15

812 833 841 864 867

3,44 3,45 3,44 3,44 3,43

22 999 23 116 23 754 24 597 24 995

942 942 961 987 1000

4,09 4,08 4,05 4,01 4,00

770 778 800 828 840

3,35 3,36 3,37 3,37 3,36

Allikas: Eesti jõudluskontrolli aastaraamat 2015

Maakarja piimarekord on 2013. aastast siiani Õunapuu talu lehma Pipi nimel.

Piimalehma tasuvuse hindajaks on tema eluaja toodang.

Kuigi maatõul on praegu eluea toodang väiksem nii punasest kui holsteini tõust, on ta tervem ja püsib karjas keskmiselt 432 päeva kauem kui holsteini tõug, seega annab ka vähemalt ühe vasika rohkem.

Mida maatõug vajab?

Tüüpiline maatõugu veis on geneetiliselt nudi, valkjaspunane või helepunane. Välimiku mõningased kõrvalekalded on tingitud varasematel aastatel sugulusaretuse vältimiseks kasutatud teiste tõugude kasutamisest (punasekirju holstein, džörsi, ameerika šviits, soome ääršir).

Leidub üksikuid tõuraamatu B-osa lehmi, kes on punase-valgekirjud või džörsi tõu välimikuga: sarvilised, selja pealt he-

lepruunid ja külgedelt mustjad.

Tõuraamatu A-osa veised on kõik nõuetele vastavad ja edasine aretus on suunatud valkjaspunasele värvusele.

Pullidele ja nende emadele on ranged välimiku nõuded vastavalt VTA kinnitatud eesti maatõu aretusprogrammile.

Tõuraamatusse saab pulli võtta, kui tema ja ta ema on geneetiliselt uuritud, hinnatud ja mõõdetud ning fotografeeritud. Pulli emale kehtivad lisaks välimikule ka toodangunõuded.

Eesti maatõu aretuses on alates 2004. aastast lubatud kasutada ainult kodumaiseid tõuraamatu pulle.

Iseloomult on maatõugu veis nagu põline eestlanegi – sõbralik, uudishimulik, kuid isepäine, tugeva karjainstinktiga. Teiste piimaveise tõugudega koospidamisel on nad sageli karja juhiks ja hoiavad kokku teise oma

Võtame vastu tellimusi 2014. aasta kevadeks.

müük, hooldus, varuosad

Haagistele garantii 24 kuud.

Rasva kg %

tõu esindajaga. Seega on soovituslik tuua karja vähemalt kaks maatõugu looma korraga. Ohu korral (koerad, hundid) võtavad nad ringkaitsesse ja peletavad ohustaja eemale.

Eesti maatõu eeliseks on hea tervis ja kerge poegimine, neid pole ohustanud nakkushaigused. Tugevad jalad ja korrapärased sõrad tagavad pikaealisuse. Ainevahetushaigusi esineb harva, kuna nad on sööda suhtes valivad. Sarvede puudumine põhjustab vähem traumasid.

Maakarja lehma piim on rammus ja magus. Piima hea laapuvuse tõttu sobib see hästi piimatoodete ja eeskätt juustu tootmiseks.

Riigi toetus ja kohustused Eesti riigi toetus sai maatõule välja võideldud ja kehtib alates 2000. aastast.

Tõuraamatu lehm ja üle kuuekuune tõuraamatu vasikas ning tõuraamatu pull on saanud alates 2000. aastast ohustatud tõu toetust. Alates 2005. aastast makstakse seda põllumajandusliku keskkonnatoetuste raames.

Rahaline abi on stabiliseerinud tõu arvukuse. EK Selts võitles maaelukomisjonis välja maatõule suurema toetuse alates 2015. aastast.

Kõikide nõuete täitmisel on võimalik ühel tõuraamatu A- ja B-osa lehmal saada toetust aastas kuni 515 eurot. Põhitoetus on 315 eurot, millele lisandub sada eurot, kui eelmisel aastal sündis tõuraamatu lehmik või tõestatud põlvnemisega pullik.

Jõudluskontrolli eest lisandub samuti sada eurot. Toetust tuleb taotleda PRIAst. Eesti maatõu aretuse suunamisega tegeleb Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi juhatus. Kõi-

kide maatõu huvilistega suhtlen isiklikult. Valin välja parimad pulliemad, kes arutatakse läbi ja kinnitatakse juhatuse koosolekul.

Samuti koordineerime sperma varumist ja pullide valimist.

Praegu on kasutusel kuue liini pullid.

Et vältida sugulusaretust ja saada võimalikult häid järglasi, olen jõudluskontrollis olevatele maatõugu lehmadele ja lehmikutele igal aastal teinud spermasoovituskava. Jõudluskontrolli mittetegevad maakarja omanikud saavad spermasoovitust küsida, kui neil on teada oma looma põlvnemine. Nii oleme suutnud vältida sugulusaretust ja saanud geneetiliselt häid järglasi.

Haruldane ka Eestis Üle vabariigi on maatõugu kuuluvaid loomi (k.a ristandid) 243 majapidamises. Suurim maatõugu kari kuulub Ilse Gošovskile Harjumaal. Selles on 106 emaslooma, neist 51 lehma ja lisaks neli tõuraamatu pulli.

Kahjuks on praegu seal suured probleemid seoses piima müügiga, kuna piima varunud AS Metsaküla Piim lõpetas pii-

ma kokkuostu päevapealt ning vaatamata EK Seltsi pöördumisele ja olukorra selgitamisele ei ole head lahendust leitud. Praegugi toimub intensiivne piima kokkuostja otsimine.

Eesti maatõu alla kuulub üle vabariigi 1429 emaslooma (lehmad ja lehmikud) ning 23 tõuraamatu pulli, kuid kahjuks aretuse jaoks olulisi, tõuraamatu lehmi on vaid 613 ja nendest ainult 389-le on rakendatud jõudluskontroll.

Kaunimaid eesti maatõugu veiseid oleme igal aastal rahvale esitlenud näitustel. Populaarsemad näitused on Saaremaal peetav Saarte Viss ja tõuloomanäitus Ülenurme põllumajandusmuuseumis – see toimub igal aastal septembri esimesel laupäeval.

Sellel aastal on olnud veel kaks näitust – Luige kevadlaadal ja piimandusmuuseumis.

Eelmisel nädalal esitleti Saarte Vissi näitusel taas üheksat maatõugu veist. Eesti maatõu vissikonkurss toimub Ülenurmel Eesti Põllumajandusmuuseumis 3. septembril.

Eesti maatõu kohta saab infot EK Seltsi kodulehelt www.maakari.ee.

10 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 6 (46) 16. juuni 2016

L O OM AK A S VAT US

Nr 6 (46) 16. juuni 2016

Suvel võib sigade Aafrika katk taas metsast farmidesse jõuda Enam kui üheksa kuud on möödas viimatisest sigade Aafrika katku puhangust koduseafarmis eelmise aasta septembri lõpus, kuid oht seakasvatajate jaoks pole kaugeltki kadunud.

K

atk on metsas metssigade populatsioonis laialt levinud ja suve lähenemine suurendab riske selle jõudmiseks metsast kodusigade farmi. Seakatku saab farmist eemal hoida bioohutusnõuete range järgimisega.

Veterinaar- ja toiduamet diagnoosib igal nädalal sigade Aafrika katku kümnetel metssigadel Eesti eri piirkondades. See näitab, et viiruse kontsentratsioon looduses on väga kõrge. Kokku on tänavu seakatku diagnoositud enam kui 750 metsseal. Enim juhtumeid on Tartumaal, Põlvamaal ja Lääne-Virumaal, kuid uusi juhtumeid lisandub ka Raplamaal, Järvamaal ja Pärnumaal.

Nagu näitasid 2015. aasta taudipuhangud Eestis ja kinnitavad ka naaberriikide kogemused, on kõige suurem puhangute oht just suvekuudel juulist septembrini ning seakatku leviku suvine kõrg­aeg alles ees.

See on aeg, mil algab suurem metssigade liikumine metsas – otsitakse uusi sööda- ja paaritumisalasid. Sügisel koonduvad metssead gruppidesse ning liiguvad karjana koos, suve lõpul tulevad nad põldudele sööma.

Sel ajal liigub farmitehnika põldudel, kus see võib kokku puutuda nakatunud metssigade tõttu viirusega saastunud viljaga, ja rohkem inimesi on liikvel metsas, kus nende tee võib ristuda nakatunud metssigade omaga.

MAARJA KRISTIAN VTA loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja

Möödunud aasta taudipuhangutest on olnud riigil palju õppida. Kindlasti on sellest palju õppinud ka seakasvatajad. Nüüdseks oleme teadlaste abiga saanud palju selgema arusaamise katku võimalikest levikuteedest ning puhangute põhjustest.

Taudi toob farmi inimene ise Veterinaar- ja toiduamet tegi koostöös Eesti Maaülikooli teadlastega 2015. aasta sügisel täiendava epidemioloogilise uurimise kõigis 18 seakatku nakatunud farmis taudipuhangute põhjuste väljaselgitamiseks. Uurimine näitas, et pea kõigi farmipuhangute puhul oli eelnevalt diagnoositud katku lähedalasuvas metsas. See seos oli selge ja kinnitas, et väiksemgi hooletus bioohutusnõuete täitmisel võib tuua taudi metsast farmi.

Katku farmi jõudmise põhjused on teadlaste hinnangul sageli lihtsamad, kui oskame arvata. 18 seakatku puhangust ko-

duseafarmides 11 olid teadlaste hinnangul tõenäoliselt tingitud eksimustest bioohutusreeglite täitmisel, kuus haigusetekitajaga saastunud allapanu või sööda kasutamisest ning ühel juhul võis haiguspuhangut seostada saastunud haljassööda kasutamisega.

Bioohutusnõuete vastu eksimisel sattus haigusetekitaja tõenäoliselt farmi töötaja jalanõude, rõivaste või laudainventariga.

Seega on kõige suurem risk taudi jõudmiseks farmi ikkagi inimene ise – sellega, mida ta on teinud või tegemata jätnud.

Bioohutuskava aitab järge pidada Katku jõudmine nii paljudesse eri suurusega farmidesse eelmisel aastal andis tunnistust sellest, et seni farmidele kehtinud bio­ohutusnõuded ei olnud piisavad, hoidmaks taudi farmidest eemal. Seepärast vaadati koostöös teadlastega seni kehtinud nõuded, võimalikud riskid ja võimalused nende maandamiseks üle ning karmistati bioohutusnõudeid, mis alates 2015. aasta 1. septembrist kehtivad kõigile seakasvatajatele üle Eesti.

Bioohutusnõuded peavad tagama, et loomapidamine toimuks oludes, kus kogu loomade, inimeste ja transpordivahendite liikumine on range kontrolli all ning kõik bioohutuse tagamiseks tehtud tegevused fikseeritud ja kontrollitavad. Bioohutusnõuete puhul ei saa esile tuua vähem- või enamolulisi – täita tuleb kõiki kehtestatud nõudeid, ja ka sellisel juhul, kui peetakse vaid üksikut siga.

Kõige olulisemad uutest nõuetest olid sigade väljaspidamise täielik keeld ja territooriumi tarastamise nõue. Samas kehtestati ka ooteajad söödale

Kava täitmise üle arvestuse pidamine annab loomapidajale kindluse, et ta on ka tegelikult teinud kõik oma loomade kaitsmiseks.

S I G A D E A A F R I K A K AT K

Bioohutusnõuded nnFarmis tuleb sigu pidada suletud ruumis nii, et on välistatud kokkupuude teiste loomadega. nnSigade sööt peab olema kuumtöödeldud või vähemalt 30 päeva enne sigadele andmist hoiustatud nii, et on välistatud mis tahes loomade või võimalikku nakkust edasi kandvate isikute juurdepääs söödale. nnSigade allapanu peab olema vähemalt 90 päeva enne kasutamist hoiustatud nii, et on välistatud mis tahes loomade või võimalikku nakkust edasi kandvate isikute juurdepääs. nnKeelatud on sööda, allapanu ja inventari viimine ühe loomakasvatushoone territooriumilt teise. nnKeelatud on haljassööda toomine seakasvatushoone territooriumile. nnKeelatud on kütitud või surnult leitud metssea korjuse toomine loomakasvatushoone territooriumile. nnVeovahendite ja inimeste sissepääs loomakasvatushoone territooriumile peab toimuma üksnes desobarjääri kaudu. nnLoomapidaja peab koostama farmis rakendatavate bioohutusmeetmete kohta bioohutuskava ning pidama arvestust selle täitmise kohta. nnLoomakasvatushoone territoorium peab olema tarastatud nii, et on välistatud muude loomade ligipääs ettevõttes kasutatavale inventarile, söödale, allapanule, veele ning sõnniku ja läga ladestamise kohtadele. nnLoomapidaja peab tagama, et enne loomakasvatushoonesse sisenemist ja pärast sealt lahkumist vahetatakse üleriided ja jalatsid ning pestakse ja desinfitseeritakse käed ja jalatsid. nnLoomapidaja peab selgitama rakendatavaid bioohutusmeetmeid kõigile loomapidamises osalevatele inimestele ning nõudma kõigilt töötajailt või pereliikmeilt täiendavate bioohutusnõuete järgimist pärast metsas viibimist.

ja allapanule nende ohutuse tagamiseks, haljassööda kasutamise keeld ning kohustus ettevõtte reaalsetest oludest ja vajadustest lähtuva bioohutuskava koostamiseks.

Bioohutuskava on kirjalik dokument, milles loomapidaja kirjeldab lühidalt loomapidamisega seotud tegevusi (loomakasvatushoones rakendatavad hügieenimeetmed, uute loomade sissetoomise ja teise farmi paigutamise reeglid, loomade sissetuleku ja väljamineku registreerimine,

puhastamine ja desinfitseerimine, sõnniku ja allapanu äravedu, korjuste eemaldamine, külaliste registreerimine, farmi teenindava transpordi liikumine jmt tegevused), nendega seotud riske ja riskide maandamist lähtuvalt taudiohust.

Seejuures on tähtis, et need tegevused on kirjas kas vihikus või arvutis, toimuvad plaanipäraselt ning neid on võimalik kontrollida. Bioohutuskava peab olema igal loomapidajal abivahendina igapäevaseks kasutamiseks.

Piirangute kaotamine sõltub seakasvatajatest Euroopa Komisjoni poolt aasta lõpul seatud kriteeriumid taudi leviku tõkestamiseks kehtestatud tsoonide määramise ja kaotamise kohta annavad võimaluse taotleda tsoneerimise leevendamist ühe aasta möödumisel viimasest farmipuhangust.

Kui uued puhangud peaksid tulema, siis pole vahet, kas see on suurfarmis või ühe seaga väikemajapidamises. Igal juhul põhjustab see piirangutsoonide kaotamise edasilükkumise ja suurt kahju kõigile piirkonna seakasvatajatele.

Seetõttu tuleb seapidamise alustamisse ja bioohutusnõuete täitmisse suhtuda suure vastutustundega. Taudi eemalhoidmiseks farmist on ülioluline järjepidev ja täpne bioohutusnõuete järgimine.

Veterinaar- ja toiduameti tähelepanu on praegu kõikjal Eestis suunatud võimalike uute seakatku puhangute ennetamisele.

Selleks on tõhustatud järelevalvet seafarmide üle ning veterinaarid on seakasvatajatega pidevas kontaktis, et aidata neil bioohutusmeetmeid veelgi tõhustada.

Ennekõike on aga oluline, et iga seapidaja, isegi kui ta kasvatab üht-kaht siga endale jõulupraeks või lemmikloomana, tajuks ja teadvustaks oma vastutust ja võimalikke tagajärgi teistele piirkonna seakasvatajatele.

Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee

GP Baltic OÜ • www.agros.ee • gpbaltics@gmail.com Meie kontor asub Tartumaa Põllumeeste Liidu majas, Jalaka 48 • tel 504 0615, Tõnis • tel 5328 4928, Kaarel

kvaliteetne silo- ja heinatehnika

RANDA ALID

AGK 3.0 töölaius 3 meetrit

AGK 4.0 töölaius 4 meetrit

AGK 5.4 töölaius 5,4 meetrit

APN 4.0 töölaius 4 meetrit

APN 6.0 töölaius 6 meetrit

Minarc Evo elektroodkeevitusseade on 180A-ne.

Kasutades uudset PFC-tehnoloogiat, mis võimaldab 1-faasilisest 230V toitevõrgust võtta kuni 0,99 kasuteguri.

Seadmega keevitada piiramatult ka kuni 4,0mm elektroodidega.

Minarc Evo 180 on varustatud distantsreguleerimise võimalusega ning numbrilise keevitusvoolu näiduga.

AD 600 töölaius 6 meetrit

4

KULTIVA ATORID Populaarsemad mudelid laos

töölaius 4 meetrit veojõutarve 80–110 hj

töölaius 6 meetrit veojõutarve 120–140 hj

töölaius 8 meetrit veojõutarve 150–200 hj

töölaius 11 meetrit veojõutarve 270–300 hj

töölaius 14 meetrit veojõutarve 330–380 hj

509 2247, 521 1988

Info:

l

M A A M A J A N D U S 11

12 M A A M A J A N D U S l T O E T U S E D

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 6 (46) 16. juuni 2016

TOETUSED

Nr 6 (46) 16. juuni 2016

Arengutoetused elustasid maapiirkondi Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) toetuste kasutamine lõppes 2015. aastal ning abisaajad kasutavad tehtud investeeringuid aktiivselt oma ettevõtluses ja maaelu edendamisel.

MARIA ISABEL RUNNEL KERSTI ARO EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi analüütikud

M

VÕRDLUS

Väljamakstud toetus, mln eurot

EAFRD väljamaksed aruandeaastal ja perioodil 2007–2015 400 350 300 250 200 150 100 50 0

3,2 353,6

346,5 66,1 116,2

1. telg (konkurentsivõime)

2. telg (keskkond)

15,9 LEADER (kohalike tegevus­ gruppide juhtimine)

3. telg (elu­ kvaliteet)

n LEADERi meetmes väljamakstud projektitoetus, mln eurot n MAKi teistes meetmetes väljamakstud toetus, mln eurot

suurem. See raskendab maal sobiva töökoha leidmist, avaldades omakorda mõju tööhõivele.

MAKi meetmel 3.1 on oluline panus tegevusalade ühekülgsuse vähendamisel ja samuti loodi töökohti juurde.

270 €

Soodushind:

698 € (km 0%) NOVA BY-10 on kõrge kvaliteediga rihthöövelpink väiksematesse ruumidesse.

Alus ja tolmuimur on standardvarustuses.

Vibratsioonivaba ja vaikne masin.

Tolmukott kuulub komplekti. Kuigi BY-10 on n-ö väikehöövel, on see kvaliteedilt ja tootlikkuselt võrdne suure klassi masinaga.

NOVA 5000 puidufreespink

NOVA MM15 puidu-lihvpink

Prandi külamaja ehitamisel oli abiks külaelu arendamise toetus.

ses toimunud muudatuste tõttu on maal tühjaks jäänud paljud hooned, sest need on kaotanud otstarbe või olnud niigi alakasutatud. Meetme 3.1 toetusest kõige suurem investeeringute (45,1 mln eurot) ja toetuste (22,0 mln eurot) summa kasutati hoonete parandamiseks, rekonstrueerimiseks või ka ehitamiseks.

Toetuse abil rajati maale palju kenasid külaplatse, külamaju ja kooskäimise kohti.

Külade uuendamise ja arendamise meede (3.2) oli üks esimesi, mis avati taotlejatele MAK 2007−2013 rakendamise algus­ aastal. Sellega toetati peamiselt mittetulundusühinguid ning neid tegevusi, mis tavatingimustes ei tootnud rahalist tulu.

Suurem osa meetme toetusest kulus seltsimajade ehitamisele, mänguväljakute ja külaplatside rajamisele, et luua maainimestele võimalusi veeta vaba aega väljaspool kodu ning muuta piirkonda atraktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Meetmes 3.2 maksti toetust 52,8 mln euro ulatuses, mille abil investeeriti maapiirkondadesse 61,8 mln eurot.

LEADER panustas maaelu arengusse LEADERi meetme puhul on tegu kohalikul algatusel rakenduva toetusskeemiga. LEADERi meede toimib kohalike tegevusgruppide kaudu ja rakendub piirkonnapõhiste strateegiate, inno-

Hind:

843 €

847 €

(km 0%)

Nõudlikule harrastajale mõeldud mitmekülgne freespink. Meil on standardina lükandlaud. Lihtne ja kiire spindlikõrguse reguleerimine. Lõikepea pöörlemiskiirused on 4000/6000/8000 rpm. Kvaliteetne ja vastupidav ehitus, usaldusväärne puidutöötlemise abimees!

(km 0%)

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1600 W Mootor: 6700 p/min Terade arv: 2 Max kõrgus: 160 mm Max hööveldamine: 2–3 mm Kaal: 81 kg

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1500 W Spindli suurus: 30 mm Spindli kõrgus: 0–110 mm Laua suurus: 600 x 400 mm Lükandlaua suurus: 400 x 250 mm Kaal: 98 kg

NOVA 1300 giljotiin

NOVA SBC 350 liivapritsikapp

NOVA 625M magnetkantimispink

Hind: (km 0%)

1300 mm mudel: 1,5 mm paksusele. Alus standardina. Eriti kvaliteetne mudel. Terade vahetus ja teritamine on lihtne.

Max töölaius: 1300 mm Max paksus: 1,5 mm Kaal: 70 kg

NOVA WB-24 tisleripink

NOVA 4125A puurpink 380 V Hind:

Hind:

Kvaliteetne ja töökindel lintlihvpink. Lindil on kiirfiksaator. Laua üles-alla liikumine: 120 mm. Isevõnkuv, mis tagab ühtlase lihvimistulemuse. Malmist valatud töölaud: 840 x 300 mm. Lauapikendus standardvarustuses. Juhik 60 x 700 mm.

Lihvimine horisontaal- ja vertikaalasendis.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1500 W Lihvlindi suurus: 150 x 2515 mm Lihvlindi kiirus: 960 m/min Võnkumine: 19 mm Tolmukoguri liides: 100 mm Kaal: 148 kg

641 €

178 €

Hind:

722 € (km 0%)

NOVA SBC-350 liivapritsikapp on tippkvaliteediga profimudel. See on varustatud standardina kahe püstoliga: üks on fikseeritud ja teine käsitsi juhitav. Töötab jalglülitiga.

Keskkonnahoidlik. Kaasas kvaliteetsed kaitsekindad. Sees mahukas tööruum. Kahepoolsed uksed hõlbustavad puhastatavate seadmete paigutamist masinasse.

Rõhk: 4,14–8,2 bar Pikkus: 1000 mm Laius: 610 mm Kõrgus: 1630 mm Kaal: 90 kg Tööruumi mõõtmed: 945 x 605 x 605 mm Liiva mahuti: 18 kg

116 €

204 €

Hind:

2089 € (km 0%)

NOVA 635M on elektromagnetiline kantimispink, mis võimaldab teha kõike, mida standardse kantimispingiga teha ei saa. Elektromagnetilise ülalõuaga kantimispink mitmekülgse kasutatavusega. Eemaldatav ülalõug toimib ilma hingedeta-liigenditeta ja kinnitus on lahendatud elektromagnetiga, mille kinnitusvõimsus on kolm tonni! See võimaldab täielikult suletud karpide tootmise peaaegu ilma kõrgusepiiranguta.

Pinge: 230 V Max paksus: 1.6 mm Surve: 3 T Maks. laius: 625 mm Kaal: 102 kg

184 €

FIKSEERITUD JA MUUTUVA KAMBRIGA PRESSID JA KILETAJAD

187 € 163 €

vaatilise lähenemise, partnerluse ja koostöö toel.

LEADERi meedet rakendatakse kogu Eesti maapiirkonnas. Kohalike tegevusgruppide areng oli küllatki kiire ja tegevusgruppe on 26. Neil on oma liikmeskond ning territoorium, kus tegevusgrupp enda strateegiat rakendab.

Tegevusgruppide territoorium on aja jooksul muutunud ning ei järgi maakonna piire. Näiteks Harjumaal tegutseb viis tegevusgruppi, millest ühe tegevuspiirkond jääb suuremas osas Lääne-Viru maakonda, kuid MTÜ Jõgevamaa Koostöökoda, MTÜ Kodukant Läänemaa, MTÜ Saarte Koostöökogu ja MTÜ Hiidlaste Koostöökogu on maakonnapõhised tegevusgrupid.

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA BY-10 rihthöövelpaksusmasin puruimuriga

79 €

Majandustegevus on mitmekesisem Tegevusalade mitmekesisus peegeldub ka maaturismiga seotud tegevuste atraktiivsemaks muutmisel, kuhu suunati 50 protsenti toetusest ehk ligikaudu 31 mln eurot. Ülejäänud toetus jagunes toidutootmise, muu tööstusliku tootmise ja täiendavat teenust pakkuvate tegevusala ettevõtjate vahel. Lisaks panustati toetuse abiga bioenergia tootmisse, millesse investeeris 17 ettevõtjat. Kokku toetati 738 ettevõtjat.

Maaturism on paljudes Eesti looduskaunites kohtades olulise tähtsusega ja ettevõtjate andmetel suurenes nende külastajate arv ligikaudu 102 000 isiku võrra. Lisandunud külastustest moodustas ööbimistega külastuste arv 16 000 ja päevakülastuste arv 86 000. Loodud töökohtade arv meetme raames on 632.

Olulisel kohal oli hoonete taastamine.

Maapiirkonnas on ressursse, mida kasutades on võimalik maa ja linna erinevusi tasakaalustada. Näiteks põllumajandu-

M A A M A J A N D U S 13

INVESTEERING, MIS TEENIB SULLE RAHA!

ERAKOGU

aamajanduse mitmekesistamise meetme (3.1) eesmärk oli maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse suurendamine. Meetmest maksti aastatel 2007–2013 toetusi 63,4 miljonit eurot ning selle abil tehti investeeringuid 132 mln euro väärtuses.

Maapiirkonna majandustegevus oli ühekülgne eriti Eesti äärealadel. Linnades on tegevusalade mitmekesisus maapiirkonna näitajaga võrreldes ligi poole

l

Hind:

561 €

601 € (km 0%)

Väga populaarne ja kvaliteetne Saksa pöögist valmistatud tisleripink. Vastupidav ja tugev pink soodsa hinnaga. Saab töötada mõlemal pool. Kruustange on neli – kaks mõlemal pool. Suurepärane valik õppeasutustele. Pinki saab korraga kasutada kaks õpilast. Tugev profikasutamiseks loodud tisleripink.

NOVA 4125A on kvaliteetne ja hästi varustatud puurpink. Maksimaalne võimsus 25 mm. Standardvarustuses on malmist etteandekäepide, töölamp, tööriistahoidik, lõikevedeliku dosaator ning 16 mm kiirkinnituspadrun. Kolmefaasilise mootori tõttu pöörleb puur mõlemas suunas ja sobib seetõttu ka hästi keermestamiseks. Pingis on 12 kiirusevalikut (250–2600 r/min).

Pikkus: 1830 mm Laius: 1150 mm Kõrgus: 815 mm Kaal: 78 kg

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1100 W Pöörlemiskiirus: 250–2600 rpm Puurimisvõimsus: 25 mm Spindel: MK3 Kaal: 105 kg

NOVA PL70 plasmalõikur NOVA 280GV metallitreipink

(km 0%)

Hind:

843 € (km 0%)

NOVA PL70 plasmalõikuris kasutatakse IGBT-tehnoloogiat.

Süütamine toimub lihtsalt pilootkaarega.

Kvaliteetne ja võimas plasmalõikur! Süütamine nupulevajutusega pilootkaare abil. Lõikab kõiki elektrit juhtivaid materjale, nagu teras, alumiinium, vask. Maksimaalne lõikesügavus on 30 mm.

Pinge: 380 V Kaitse: 16 A Väljundvoolu vahemik: 20–70 A Lõikevõimsus: 30 mm Koormatavus 60%: 70 A Õhu tootlikkus: 5 / 270 bar/l/min Kaal: 15 kg

NOVA 2200 tolmuimur 380 V Hind:

480 € (km 0%)

Kui vajad eriti tõhusat purueemaldust rohkemate masinate jaoks, siis pakume NOVA 2200 mudelit.

Sisendvool on 150 mm ja 100 mm liideseid on kolm. Turul saadaolevaist kvaliteetseim imur selles suurusklassis. Labad on parimast kvaliteedist terasest, mis peab vastu aastaid.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 2200 W Õhu imemisvõimsus: 65 m3/min Imuri labade läbimõõt: 305 mm Koti suurus: 500 x 1100 mm Kaal: 59 kg

NOVA J25 magnetpuurpink Hind:

Kõrge kvaliHind: teediga treipink, mis sobib ka kasutamiseks 1927 € garaažis. Profitasemega (km 0%) kvaliteedi tõttu on see mudel olnud garaažides ja töökodades populaarne „tööhobune” juba aastaid.

Suurepärane täpsus, hinna-kvaliteedi suhe on väga hea. Kõikidel käsiratastel on väga täpsed ettenihkeliikumised.

NOVA J25 on profikasutuseks toodetud kõrge kvaliteediga magnetpuurpink. Eriti hea hinna-kvaliteedi suhe. Magnetpuurpinkide juhtiv mudel.

Tippkvaliteet soodsa hinna eest!

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1100 W Pöörlemiskiirus: 50–2500 / 50–3000 rpm (variable) Tsentrite vahe: 700 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 280 mm Spindli läbiviik: 26 mm Tagapuki tsentri koonus: MK2 Kaal: 170 kg

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1100 W Pöörlemiskiirus: 300 rpm Puurimisvõimsus: 25 mm Spindel: MK3 Magneti võimsus: 1400 kg Spindli kaugus lauast: 40-240 mm Spindlikäik: 200 mm Kaal: 23 mm

Koneita.com; aadress Eestis (kontor ja esitlusruum): Helgi tee 2, Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa ja Soomes (ladu): Alanurmontie 128, FI-62100 Lapua; tel +372 5306 6059, ivo.ilustrumm@koneita.com

504 € (km 0%)

122 € 229 €

96 €

218 €

124 €

135 €

Väljamakstud toetus elaniku kohta, eurot/elanik

Aastate jooksul on tegevusgruppide liikmeskond oluliselt suurenenud. Kui 2009. aastal oli tegevusgrupis keskmiselt 48, siis 2014. aastal juba 69 liiget.

Seega on aastate jooksul LEADER-lähenemise valitsemise ulatus ja kogukonna kaasatus suurenenud. LEADER-lähenemine on olnud kasulik ja huvipakkuv eelkõige vabaühen­ dustele.

Väljamakstud toetus, eurot n Üle 8,0 miljoni (1) n 6,0–7,9 mln (1) n 4,0–5,9 mln (7) n Kuni 3,9 mln (6)

Kokku maksti LEADERi alt kohalikul tasandil valitud projektidele toetust 85,2 mln eurot, mis moodustas MAKi rakendamise kogumahust üheksa protsenti. Meetme toetusest 15,9 mln eurot kulus kohalike tegevusgruppide tegevuseks ning ülejäänu projektitoetusteks.

Viimastega panustati kõige enam kohalikku kultuuri, kohalike toodete väljatöötamisse, turismi- ja teenindussektori aren-

189 €

Fusion 3 Plus Kiireim kombipress maailmas! Võimalik kasutada võrgu asemel kilet!

182 € Allikas: Eesti Maaülikool

gusse. Oluliselt vähem panustas LEADERi meede põllumajandus­ ettevõtjate ehk MAKi esimese telje eesmärkidesse.

Kohalikes rakenduskavades keskkonnaalased meetmed puudusid ning seetõttu ka keskkonnaalaseid projekte ei toetatud. Kokku sai projektitoetusest abi 3282 ettevõtet ja organisatsiooni.

LEADERi toetus ei jaotunud üle Eesti ühtlaselt. Kõige

enam sai sellest osa Põhja-Eesti. Ainuüksi Harjumaal toetati eri projekte 9,6 mln euro ulatuses, sama palju said Kagu-Eestis asuvad kolm maakonda kokku.

Samas toetus ühe inimese kohta oli väikseim Harjumaal ning suurim saartel ja Viljandimaal.

MAK 2007–2013 püsihindamise tulemustega saab tutvuda kodulehel ms.emu.ee/uuringud.

Küsi demovõimalusi ja laoseisu!

Saare Talutehnika

... NING TÖÖ SAAB TEHTUD!

Laukna, Raplamaa tel 505 7936, info@stt.ee www.stt.ee

14 M A A M A J A N D U S l T E H N I K A

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 6 (46) 16. juuni 2016

TEHNIKA

Nr 6 (46) 16. juuni 2016

Põllutehnika remondimees rügab suvel mitme eest

AIN ALVELA ain.alvela@maaleht.ee

T

Rikkis andur jätab masina seisma ASi Tatoli Luunjas asuva keskuse laos on praegu 2,4 miljoni euro väärtuses varuosi ja kulutarvikuid, neist 1,8 miljoni eest New Hollandi omi. Umbes kümnendik kogu laovarust on traktorite hooldusvahendid (näiteks filtrid) ja viiendik põllutööriistade kuluosad.

Remondiinsener Risto Sarv kinnitab, et olukord, kui klient tuleb leti taha ja diileril pole talle soovitud asja müüa, on põhimõtteliselt lubamatu.

“Kui asi on laos olemas, on kõik lihtne. Kui pole, siis tuleb see kusagilt leida. On olnud ka juhuseid, et meie mees läheb ja ostab vajaliku asja Dotnuvose poest,” kirjeldab Risto Sarv. “Kuluosadega üldiselt probleemi pole, neid ja igasuguseid filtreid on laos ikka olemas.

Seda, et peame midagi ekstra tellima hakkama, väga sageli ette ei tule.”

New Hollandi keskladu asub Prantsusmaal, ja kui sealt täna enne kella 15 midagi tellida, on see homseks kohal. Tellitud kraam laaditakse Prantsusmaal lennukile ja järgmisel hommikul kell 10 on see Tallinnas. Oma aja võtab veel kauba autoga sihtpunkti toimetamine.

Tänapäeva traktor on keeruline mehhanism. Selle diagnostika ja remont tuleb usaldada pigem firmameestele, kui et ise midagi aretama hakata.

Rehvid hangitakse eraldi rehvide maaletoojatelt. “Aga kui ikka rehviboksist pole kiiresti võimalik vajalikku asja saada, keerame mõne hoovil seisva traktori alt ratta ära ja laename abivajajale välja,” ütleb Risto Sarv. “Meil seisab õue peal alati 10–20 kasutatud traktorit, ja kui vaja, saab nende seast ka asendusmasina põllumehele rendile anda. Kui seisma peaks jääma garantiiajaga traktor, saab asendusmasina tasuta.”

Kõige sagedasemad rikked, mis suhteliselt uue traktori või kombaini töötegemist oluliselt võivad häirida või masina sootuks seisma panna, on tema sõnul seotud mingite andurite rivist välja minekuga. Kui põllul peaks midagi juhtuma, tuleb traktoristil helistada teenin-

duspunkti ja siis käitutakse juba vastavalt rikke iseloomule.

“Kui ilmneb, et tuleb kohale sõita, siis lükkame teised asjad kõrvale ja sõidame,” kirjeldab Sarv hooldemeeskonna operatiivsust. “Meil on üheksa remonditöökojana sisustatud bussi, neil on peal keevitus, kompressor ja generaator. Tartust oleme valmis välja sõitma kuni saja kilomeetri raadiuses.”

Kõige närvilisem aeg hakkabki kohe kätte jõudma – see on siloteo ja viljakoristuse periood.

Kõige kiirem aeg on käes ASi A.Tammel varuosade müügijuhi Jaanus Kossali sõnul on hooldetiimi jaoks kõige kiirem aeg aga juba kätte jõudnud ja

järjekorrad ukse taga. Ka tema kinnitab, et põllutööriistade kuluosasid on enne hooaega lattu varutud ja neid üldjuhul jätkub, kui aga mõnda traktori või mõne muu seadme tagavaraosa tuleb tarnijalt tellida, kulub selle kättesaamiseks kuni kaks tööpäeva. Keskset piirkondlikku ladu pole, varuosi hangitakse eri tarnijatelt.

“Masinad teevad põllul kõva tööd, ja kõik, mis liigub, ka kulub. Rikkeid on igasuguseid – mehaanilisi, elektroonilisi. Lihtsamate asjadega, näiteks kui talvel on küttesüsteem umbe läinud ja mootor ei saa kütust peale, saavad põllumehed ise hakkama, piisab telefoni teel juhendamisest,” selgitab Kossal. “Kui viga on elektri- või elektroonikasüsteemis, tuleb hooldeme-

hel kohale minna. Meil on olemas kõik vajalikud materjalid, veakoodid jm rikke kõrvaldamiseks. Sellistel puhkudel oma tarkusest ei piisa.”

A. Tammelil on Jõgeva keskuses kaks hooldebussi, lisaks veel Viljandi, Saaremaa ja Türi esindustes igaühes üks ekipaaž. Ka asendustraktori saamise võimalus on olemas.

“Kui on näiteks käigukastis mingi mehaaniline purunemine ja traktor tuleb Jõgeva esindusse remonti, siis saame anda ka asendustraktori,” kinnitab Kossal.

Kuluvaimad osad pidevalt laos AS Dotnuva Baltic esindab Eestis Case-IH traktoreid ning nende varuosade keskladu paik-

PA N E TÄ H E L E

Varuosa saab kätte 24 tunniga nnPõlluagregaatide kuluvosad – kultivaatoripiid, adraterad, randaalikettad, külvikute seemendid jmt on esinduste laos reeglina olemas. nnLaovarudes on kohe saadaval ka õhu- ja kütusefiltrid, generaatoririhmad, hüdrovoolikud ja suur hulk tihendeid. nnEuroopa piires tarnitakse suuremate traktorifirmade puhul va-

jalik varuosa kiirtellimusena 24 tunni jooksul, tavatellimus võib võtta kuni kümme tööpäeva. nnRemondibrigaadid on hooajal valmis ka puhkepäevadel. nnRemondimeeskonna väljasõit on tasuline, igal edasimüüjal on selleks oma hinnakiri. nnVanematele traktorimudelitele saab esindustest tellida ka taastatud agregaate – mooto-

reid, käigukaste, reduktoreid.

Nende hind võib olla kuni poole võrra odavam analoogse uue hinnast. nnAsendustraktorit pakub enamik edasimüüjad – kui tegu pole rikki läinud garantiimasinaga, tuleb asendustraktori eest maksta renti. nnVõimalik on oma tehnikamüüjaga sõlmida eraldi teenuselepin-

guid. Tingimused ja pakutavad teenused on firmade lõikes erinevad. Näiteks Baltic Agro Mashi­ nery John Deere’i kombainide teenusepakett hõlmab mitmeid koolitusi ja tehtud tööde analüüse ning maksab 2400 eurot. nnRemondi juures on vaja kasutada konkreetse masina tüübipõhiseid varuosi.

Allikas: Maaleht

neb Saksamaal. Kui mingit juppi Eesti esinduste ladudes ei leidu, tellitakse see Saksamaalt, ja kui kaup sobib lennukiga transportimiseks, on see tööpäeviti 24 tunniga Eestis.

Dotnuva Balticu varuosade müügijuht Lauri Liin märgib, et remondimehaanikutel on praegu pingeline aeg küll, aga see seisneb ennekõike enda aasta kõige pinevamaks ajaks – viljakoristuseks – ettevalmistamises. Nõutavaimad asjad on teada ja need püüatakse pidevalt laos hoida. Kui juhtub, et pole, tuleb tellida.

Lisaks Saksamaale on grupil olemas laod ka Itaalias, Inglismaal, Prantsusmaal ja Austrias. Tellimus läheb sinna, kust asi kõige kiiremini teele pannakse. Aga näiteks rehvivalik on olemas ka emafirma keskuses Leedus.

“Vanemate, 1990. aastatel ja veelgi varem tehasest väljunud masinate juppe me kuigi palju sees ei hoia, aga need masinad on jätkuvalt põldudel töös. Kui nendega midagi juhtub, siis üldjuhul tuleb tellida. Näiteks generaator või midagi taolist,” iseloomustab Lauri Liin tarnestra­ teegiat.

“Kui kellelgi jääb masin põllul seisma, peaks ta helistama hooldejuhile ja siis tuvastatakse koos vea sümptomid. Kui asi võib olla mingis anduris või muus seadmes, võetakse see igaks juhuks kaasa ja sõidetakse kohapeale vaatama.”

Kui pole enam garantiiaeg, on Dotnuval remondimeeste väljasõitude tasustamise jaoks kindel hinnakiri – 35 eurot väljasõidu kohta pluss mehaanikute töötunni hind. Valmisolek on 24/7, ka puhkepäeviti on alati mees kohal. Ettevõttel on esindused Tartus, Viljandis ja Rakveres, igaühes neist kaks remondija hooldusmeeskonda.

“Kui tegu on meilt ostetud uue traktoriga, siis on firmapoolne lisagarantii – kui riket ei õnnestu 48 tunniga kõrvaldada, on meie kohustus anda asendustraktor,” räägib Liin. “Kel garantiid pole, on läbirääkimiste küsimus, aga üldiselt on ka renditraktori saamise võimalus olemas.”

Kõik põllutehnika hooldus­ insenerid panevad farmeritele südamele, et masinate juures kasutataks selle tootja margi ja mudeli originaalvaruosi. Mingi ise kombineeritud lahenduse rakendamine võib algselt ehk tühise rikke küll kõrvaldada, aga tagajärjeks võib olla hoopis olulisema ja kallima sõlme rivist välja minek.

Silmas tasub pidada ka uue traktori hooldusgraafikut, sest sellest kinnipidamine aitab masina müügiväärtust võimalikult kõrgel hoida.

Ligilähedaselt samad põhimõtted on teistelgi edasimüüjatel – Baltic Agro Machineryl, Konekeskol, Valtral jmt.

V

iimaste maaelu arengukava taotlusvoorude investeeringutoetuste mandi on korjanud samuti kuivatiehitajad. Maikuus avaldatud PRIA otsuse kohaselt said toetust 45 kuivati ostu, ehituse või sisustamisega ning ladude ehitamisega seotud taotlust. Silma hakkas, et kuivati rajajate seas on hulgaliselt väiksemaid tootjaid, kellele piisab rändkuivatist. Nii määrati toetus mitmele taotlejale, kellel on plaanis osta rändkuivati MEPU või Arska Superwagon.

Kuivati ei pea sugugi olema hall ja igav, tõestab Oilseeds Grupi Vahenurme säravkollane viljaterminal Pärnumaal.

PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE INVESTEERINGUTOETUS

2016 mai otsus

Rahuldatud Määratud taotlused toetus (€)

Piimatootmine Loomakasvatus Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatus Muude põllumajandussaaduste tootmine (sh mesindus)

32 52 43 67

7 287 256 5 410 992 5 895 819 4 901 974

Allikas: PRIA

M A A M A J A N D U S 15

Praegu tasub osta kuivateid Kahel viimasel heal vilja-aastal on pudeli­ kaelaks osutunud kuivatimajandus – paljud vanad kuivatid pole suutnud piisavalt kiiresti vilja läbi lasta.

Seetõttu on päevakorral uute kuivatite rajamine.

ERAKOGU

Kiirel põllutööde hooajal on farmeril iga hetk kallilt käes, ja kui tehnika peaks alt vedama, on selle elule turgutamine tundide küsimus.

raktorite, kombainide ja muu põllutehnika maaletoojate-edasimüüjate igapäevase põhitegevuse hulka kuulub ka jooksva hoolduse ning ootamatute remonditööde tegemine.

Prioriteet on selline, et kibekiirel tööajal ei või, ei saa, ei tohi tehnika seisma jääda. Reeglina on hooldegrupp valmis välja sõitma oma asukohast saja kilomeetri raadiuses. Üldjuhul on teenindamise eelisjärjekorras n-ö oma maja kliendid, aga kui vähegi võimalik, saavad kõik hädalised abi.

Eraldi teadus on laoseisu optimaalne kokkuklapitamine, milleks kasutatakse nii spetsiaalseid arvutiprogramme kui ka vahedat insenerimõistust.

Laovaru peab olema võimalikult täielik, ent mitte ülearu, sest tehnika uueneb pidevalt ja sellega koos vananevad ka lattu kogutud vidinad.

URMAS LUIK/PÄRNU POSTIMEES

l

Uusi kuivateid kerkib igal aastal Eriti hea aasta oli selles osas 2013, kui ühistutel valmis tervelt kaks superkompleksi – Kevili Roodevälja terminal ning Wiru Vilja maheterminal Avinurmes.

Samal aastal sai uue teraviljakompleksi Vahenurmes valmis ka Oilseeds Grupp.

Mullu 14. augustil avas Kostiveres uue kuivati TÜ Kostera.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Ehitusega alustati 23. märtsil 2015 ja see valmis tähtajaliselt lausa poole aastaga. Kostera uus kuivati on võimsusega 700 tonni ööpäevas ja mahutab 2500 tonni vilja. Ühistu investeering oli 1,42 miljonit eurot. Enamik investeeringust on ühistu liikmete võetud pangalaen. TÜ-l Kostera on viis liiget: Märt Riisberg, Andres Oopkaup, Aivar Treiberg, Martin Okas ja Jaak Kukebal, kellel kokku üle 3000 hektari põllumaad.

Sügisel avamise ajal oli ühistu liikme Andres Oopkaubi sõnul edasine plaan välja ehitada säilitamise pool. Kavas oli soetada ja paigaldada viis kuni 1000 tonni vilja mahutavat punkrit ning laadimissüsteemid.

Eelmine sügis aga näitas, et hätta ei jäädud niivõrd säilitamise kui vastuvõtuga. Nii saab Kostera kuivati juurde veel ühe vastuvõtukoha ja kaks vastuvõtupunkrit.

PÜ Kevili, kellel hea kogemus Roodevälja terminaliga võtta, otsustas juba siis, kui Põhja-Eesti

oma valmis sai, et teine samasugune tuleb Lõuna-Eestisse Rõngu, kuna ligikaudu pooled Kevili liikmetest tegutsevad Rõngust 50 kilomeetri raadiuses.

Mullu detsembris saigi nurgakivi Kevili uus viljaterminal Rõngus, see loob Lõuna-Eesti põllumeestele senisest paremad tingimused saagi realiseerimiseks.

Rõngu terminal on Roodevälja oma koopia. See on sisuliselt valmis ja hakkab hooaja alguses tööle. Terminal on ka sama võimas kui Roodevälja oma – mahutab kokku 50 000 tonni teravilja ja suudab ühes tunnis vastu võtta 400 tonni ehk 16 veoautotäit. Ühistu nõukogu esimehe Jaak Läänemetsa sõnul suudab põllumajandusühistu kahe terminali-

Maikuus aval­ datud PRIA otsuse kohaselt said toetust 45 kuivati ostu, ehituse või sisustamisega ning ladude ehitamisega seotud taotlust.

Silma hakkas, et kuivati rajajate seas on hulgaliselt väiksemaid tootjaid, kellele piisab rändkuivatist.

ga teenindada senisest suuremat hulka põllumehi ning aidata oma liikmetel kasumlikult toodangut realiseerida. Rõngu terminali maksumus on 8,6 miljonit eurot.

Komplekse ja ladusid lisandub ka edaspidi Viimatisest PRIA taotlusvoorust lubati toetust kuivatimajanduse arendamiseks näiteks Uuetoa talule, mida majandab peamiselt Ott Läänemets. Tarbevilja elevaatorid ja punkrid on seal juba olemas, vaja on veel kuivatit ja hoidlat seemneviljale, kuna tegeldakse ka seemnekasvatusega.

Samuti tuli toetusotsus kuivati ehituseks või kaasajastamiseks näiteks Tartumaal tegutsevale viljatootjale Friendsland OÜ, Viljandimaa OÜ-le Pihlama Agro, Viljandi lähedal edukalt suurel territooriumil vilja kasvatavale Auksi-Kooli talule, Raplamaa MK Põllumajanduse OÜ-le ja paljudele teistele.

Kui ühistud ehitavad terminale, siis Scandagra AS laiendab hoiupinda. Nimelt sõlmis ettevõte tänavu 4. märtsil ostu-müügilepingu Linnasetehase ASiga, mille tulemusena omandati Näpi elevaatori- ja ladudekompleks.

Rakvere külje all asuv Näpi kompleks hõlmab elevaatorit, põrandaladusid, laborit, raudteeharu ning kontoripindasid.

Täiendavalt on plaanis territooriumile rajada viljakuivati.

GT TORNADO TERAVILJAKUIVATID – see on jõud, millega tuleb arvestada!

• • • • • • •

Lai valik Tornado kvaliteetseid statsionaarseid ja mobiilseid kuivateid koos teraviljakäitlusseadmetega Uuenduslikkus ilma piiranguteta Nõustamine, projekteerimine, disainimine, programmeerimine, tootmine Võtmed-kätte-lahendus Seadmete hooldamine Vanade kuivatite rekonstrueerimine Erilahendused söödaköökidele, jahukäitlejatele, linnasetehastele, riisitehastele

KONTAKT: RV OÜ 5562 3006 info@rv.pri.ee www.rv.pri.ee

16 M A A M A J A N D U S l E T T E V Õ T L U S SVEN ARBET

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 6 (46) 16. juuni 2016

S

“

elleks et Leesikalda puhkemaja kasumit teeniks, peaks meil olema palju rohkem voodikohti,” leiab perenaine Meelike Pukk. “Seni oleme lihtsalt ots otsaga kokku tulnud.

Ja mõnikord ka peale maksnud.”

Samas ei paista selle tõdemuse tagant suurt soovi maju-voodikohti juurde tekitada. Miks?

Esiteks sobib elu maal Meelikesele paremini kui linnas. Ja see, et töökohtki on maal, olgugi et väikese sissetulekuga, on talle meelepärane. Iga päev linna tööle sõita ei ole tore, teab ta iseenda aastatetagusest kogemusest.

Linnast maale ettevõtjaks 2009. aastal vahetult enne jaanipäeva avatud majutusasutus asub Harjumaal Kuusalu vallas Leesi külas. Tegu on Lahemaa rahvuspargi territooriumiga. Ühelt poolt on see hea, kuid teisalt seab ka selliseid piiranguid, mida sarnaste ettevõtete pida-

AIVE MÕTTUS aive.mottus@maaleht.ee

jad väljaspool rahvusparki uneski näha ei oska.

1989. aastal ostetud taluõuel seisis kolm hoonet. Ja sama palju on neid ka praegu, kui garaaž ja suveköök välja arvata. “Reeglid on Lahemaal üldjoontes sellised, et miljööväärtuslikes külades saab kaitse all olevates külaosades ehitada vaid olemasolevate hoonete kohtadele ja samas mahus,” selgitab Meelike.

Suurem puhkemaja, mis asub pererahva elamisest vähem kui kümne meetri kaugusel, on kerkinud endisaegse garaa­ži kohale, pisut eemal asuv rannamaja aga kunagise lauda asemele.

TUT VUSTUS

TUT VUSTUS

Kärka puhkemaja

Leesikalda puhkemaja

nnAsukoht: Suurpea küla, Kuusalu vald, Harjumaa. nnKaugus Tallinnast: 70 km ehk 45 minutit autosõitu. nnMajutus: üks maja (5 voodikohta). nnSpaamõnud: puuküttega Soome saun, meri. nnToitlustamine: ei pakuta, söögitegemise võimalused olemas. nnLisateenused: jalgrataste, käimiskeppide laenutamise võimalus, paadiretked merel, laste mänguväljak. nnVahva elamus: tuletornikujuline välikäimla (vt http://www.delfi.ee/a/74715665). nnKoduleht: www.karka.ee.

nnAsukoht: Leesi küla, Kuusalu vald, Harjumaa. nnKaugus Tallinnast: 60 km ehk 40 minutit autosõitu. nnMajutus: kaks maja (5+6 voodikohta). nnSpaamõnud: puuküttega Vene saun, meri. nnToitlustamine: ei pakuta, söögitegemise võimalused olemas. nnLisateenused: jalgrataste ja vesijalgratta laenutamise võimalus, paadiretked merel. nnVahva elamus: merele avatud rõdudega toad sobivad mediteerimiseks ja jooga harrastamiseks (vt fotosid www.maakodu.delfi.ee). nnKoduleht: www.leesikalda.ee.

Seda, et Lahemaal igasuguseid ehitisi igasse kohta suvaliselt püstitada ei tohi, peab Meelike Pukk üldjoontes õigeks.

Sama meelt on ka Loksa külje all Suurpea külas alates 2013. aastast Kärka puhkemaja pidav Signe Blum: “Sellest küll midagi head välja ei tuleks, kui igaüks pelgalt oma soovi ja tahtmise kohaselt ehitada saaks.

Mis sellest omapärasest ja ilusast rannakülade miljööst alles jääks?”

Klientidelegi poleks siis pakkuda seda mis praegu – kaunist loodust ja ehedat külakesk­ konda.

Kuigi rahvuspark on kõva turundusargument, tuleb puhkemajade tutvustamiseks sellest hoolimata üsna palju vaeva näha ja raha kulutada.

“Kui vaadata rahvuspargi valitseja tegevust turismiettevõtja seisukohast, siis tundub, et rahvuspark algab Palmse mõisast.

Seda osa, mis Harjumaa poole jääb, poleks justkui olemaski,” on Signe Blum pisut kriitiline.

Toetava õla on mõlemad naised oma ettevõtetele leidnud hoopis MTÜst Eesti Maaturism, mille liikmeskonda nad kuuluvad. Sealt saadud teavet, turun-

PARIMAD NÕUDLIKELE TINGIMUSTELE!

dusalast abi ja jagatud kogemusi hindavad väga.

Väga väärtuslikuks peavad Meelike Pukk ja Signe Blum ka koostööd kohalike väikeettevõtjatega, näiteks külapoe ja kodurestoraniga, lähedalasuvate lambakasvatustalude ja piirkonnas tegutsevate kogukondlike organisatsioonidega. Igaühel on puhkemaja külalistele midagi huvitavat pakkuda.

Puhas ja puutumatu loodus Kuid just keskkond on see, mille pärast Leesikaldale ja Kärkale tullakse. Kes tulevad ja kust?

Peamiselt välismaalt ja perekonniti. Kuna majutust pakutakse maja-, mitte toakaupa, siis sobibki see kõige paremini just peredele. Pidudeks ja muudeks üritusteks ei üüri maju välja kumbki ettevõte. Olgugi et kogu aeg helistatakse ja küsitakse. Eriti praegusel suvealguse ajal, kui otsitakse paiku kooli lõpuõhtuteks ja asutuste suvepäevadeks.

“Ei oskagi öelda, miks enamik meie külalistest välismaalased on. Lihtsalt nii on läinud.

Mõni perekond tuleb tagasi juba neljandat aastat järjest,” räägib Meelike Pukk. Palju on ka selli-

Õhkkütte-pelletikamin tavahind 1854 € soodushind 999 €

Õhkkütte-pelletikamin lisaõhu väljavõtuga tavahind 2040 € soodushind 1099 €

pelletikamin.ee Tallinna esindus: Pelletikamina salong Kivimurru 42, Tallinn

E–R 10–18, L 10–15 tel 550 3191 info@pelletikamin.ee

Graziosa Lux 8 kW

Õhkkütte-pelletikamin tavahind 2188 € soodushind 1099 €

Graziosa Lux Plus 8 kW

Õhkkütte-pelletikamin lisaõhu väljavõtuga tavahind 2386 € soodushind 1199 €

Huvilised, kiirustage! Kaupa on piiratud koguses!

Järgmisena oleme väljas Vastseliinas Maarahva laadal.

Kaminate ja katelde paigaldamine ning küttesüsteemide ehitamine ja uuendamine. Lisaks moodulkorstnad ja hülsid.

TARTU Riia mnt.136b tel. 730 2050 tartu@etva.ee

TALLINN Peterburi tee 83 tel. 605 4617 tallinn@etva.ee

PÄRNU Savi 17 tel. 443 3557 parnu@etva.ee

NARVA Tiimani 5 tel. 356 3010 narva@etva.ee

RAPLA Võsa 5 tel. 5694 0571 rapla@etva.ee

VILJANDI Puidu 17a viljandi@etva.ee

PAIDE Pikk 42 tel. 385 0850 paide@etva.ee

VALGA Transpordi 1 tel. 766 0106 valga@etva.ee

SAUE Tule põik 1 tel. 655 2556 saue@etva.ee

RAKVERE Võidu 2c tel. 322 1224 rakvere@etva.ee

info@etva.ee

www.etva.ee

MÜÜGIARGUMENDID

Lahemaa rahvuspark ja puhkemajad

Leesikalda puhkemajas tervitab külalisi perenaine Meelike Pukk.

seid inimesi, kes abiellunud välismaale ning kel Eestis enam kodu pole. Ja kui kodumaale tullakse, peatutaksegi Leesikaldal.

“Meile on miskipärast sattunud palju arste ja professoreid.

Tulevad, seavad end sisse, loevad võrkkiiges lesides raamatut, peesitavad rannas, matkavad ja teevad vahel lähikonda mõne väljasõidu. Ütlevad, et nad muud ei tahagi kui rahu ja vaikust,” tutvustab Signe Blum Kärka puhkemaja külalisi.

Seda, et oma osa mängib eestlastest külastajate puhul hind, tunnistavad mõlemad naised. Kui ikka sama hinna eest

(ainult majutus 450–560 eurot nädal) saab Türgis puhkamas käia, valivad eestimaalased viimase variandi. Samas on küsitav tasu puhkemajapidajate arvates optimaalne. Sissetulekute suurendamise ja parema majandamise eesmärgil võiks ju hinda tõsta, aga põhjendatuks ei pea seda kumbki. Praegune hind vastab pakutava teenuse kvaliteedile.

Välismaalased ja kohalikud Kliendid leiavad Kärka ja Leesikalda üles peamiselt interneti vahendusel või siis suust suhu

leviva info põhjal. Muidugi jäädakse ka värava taga seisma ja küsitakse, kas ööbida saab. Ikka saab, kui majad vabad on. Kuid seda ei tule suvisel ajal just tihti ette.

Oluline erinevus kohalike ja välismaalaste vahel on selleski, et kui näiteks sakslased hakkavad juba detsembris-jaanuaris suveplaane tegema ja hiljemalt veebruaris-märtsis majutuse ära broneerivad, siis eestlaste mõtted lähevad puhkuselainele alles mais.

Külalisi käib ka talvel, hooned on soojustatud ja vajalikud küttesüsteemid olemas.

nnKaunis loodus – värske metsa- ja mereõhk, liivased ja kivised rannad, rändrahnud, väikesaared, marjad ja seened, haruldased taimed ja loomad. nnHästi säilinud kultuuri­ pärand – omanäolised rannakülad, kirikud, kabelid ja mõisad, nõukogudeaegsed sõjaväerajatised. nnHuvitavad elamused – kalapüük, paadiretked, muuseumid, talude külastamine, matkarajad jalgsi, ratsa ja jalgrattaga matkamiseks. nnAsukoht – hea võimalus päevasteks väljasõitudeks Harjumaale, Virumaale ja Järvamaale, kuid ka Helsingisse.

“Talvel võiks tulla küll. Meil on kohe siinsamas lähedal Kolgakülas suurepärased suusarajad.

Ja merejääl saab suusatada-uisutada-kelgutada. Kui vaid külma ja lund oleks. Aga ilma tellimine pole tõesti meie võimuses,” ütleb Signe Blum kahetsevalt.

Uus, vanale majaasemele kerkiv saja-aastastest palkidest kümne kohaga külalistemaja on Kärkal küll kohe-kohe valmis saamas, kuid seda võimalust, et palgatööl käimisest loobuda võiks, Signe Blum praegu veel ei näe. Ja nii rababki ta rõõmsameelselt kahel rindel. Energiat ja jõudu jätkub, ning miks siis mitte.

Mikk Tagel, Scandagra Eesti ASi tootejuht (väetised ja seemned)

„Creator” Talvekindel ja kõrge saagikusega, aretatud toidunisu­ tüübiliseks. Kasvuajalt on sort hiline. Kõige tähtsamateks

Graziosa Steel Plus 8 kW

M A A M A J A N D U S 17

Uued talvekindlad ja saagikad taliviljasordid Eestimaa põldudele

Möödunud talv oli üle mitme aasta Eesti põllumehele raskem kui eelnevad. Lisaks talvekahjude tõttu välja läinud talirapsile sai nii mõneski piirkonnas kahjustada talinisu sellises ulatu­ ses, et ei oleks olnud mõistlik hõredat põldu alles jätta.

Sordiaretajad töötavad hoolega, leidmaks uusi ja talve­ kindlaid sorte eri regioonidesse. Scandagra Eesti ASil on hea meel pakkuda sügishooajaks kaht uut talvekindlat talinisusorti: „Creator” (sordiaretaja SEJET, Taani) ja „KWS Emil” (sordi­ aretaja KWS, Saksamaa). Mõlemad on näidanud peale väga hea talvekindluse ka väga kõrget saagikust.

Graziosa Steel 8 kW

l

Väikeste puhkemajade võlusid väärtustavad välismaalased Perepuhkuseks sobiva puhkemaja pidamine rahvuspargis on pigem elustiil kui kasumit tootev ettevõtlus.

Kärka puhkemajas ootab külalisi perenaine Signe Blum.

ETTEVÕTLUS

Nr 6 (46) 16. juuni 2016

Talinisu „Creator”, 04.04.2016, Põlvamaa

Talinisu „Creator”, 24.05.2016, Põlvamaa

Talinisu „KWS Emil”, 04.04.2016 ja 24.05.2016, Põlvamaa

aspektideks võib sordi puhul pidada suurt võrsumisvõimet ja haiguskindlust. Geneetiliselt on „Creatoril” väga tugev vastu­ panuvõime kõrreliste helelaiksusele, mis on üks peamisi saa­ gikuse alandajaid nisul (pähikule lööbides tekib hädaküpsus ja tera jääb peenikeseks). 2015. aastal saadi tootmispõllult saagikuseks 10 t/ha (Rannu Seeme OÜ, Tartumaa).

Talirukki sortidest on Scandagral pakkuda peale tuntud sor­ tide („Palazzo”, „Brasetto”, „KWS Magnifico”) ka uue generat­ siooni sorti „KWS Livado”, mille saagikus on 5–10% kõrgem.

Võrreldes teiste sortidega nakatub „KWS Livado” märksa vähem äärislaiksusesse. Eriti tugev vastupanuvõime on sor­ dil pruunrooste vastu (vähemalt 4 x väiksem nakkus). Sordi­ aretuse tehnoloogia PollenPlus puhul on viidud minimaalsele tasemele tungaltera osakaal saagis (kõik nimetatud sordid on aretatud PollenPlusi tehnoloogiat kasutades). „KWS Livado” sobib ka hilisemaks külviks, sest on sügisel kiire algarenguga.

LISAINFO: www.scandagra.ee või Scandagra Eesti ASi Facebooki­leht, kus on kajastatud ettevõtte esindatavad sor­ did otse põllupildis.

Sortide ja katsetega saab tutvuda Scandagra suurel põllupäeval 5. juulil Viljandi katsekeskuses.

„KWS Emil” Toidunisutüübiline, talvekindel ja kõrge saagikus, kasvuajalt keskvalmiv sort. „KWS Emil” ei ole nii suure võrsumisvõimega kui „Creator ”. Kõrge saagi moodustab selle sordi puhul suur pähik ning suur 1000 seemne mass. Sobilikum ka hilisemaks külviks!

2015. aastal saadi tootmispõllult saagikuseks 9,3 t/ha (Oidermaa Talu Seemnekeskus OÜ, Põlvamaa).

2016. aasta talvel tehti katse Leedus (Dotnuva), kus enne suurte külmade tulekut eemaldati katselappidelt lumi, et tes­ tida sortide külmakindlust. „KWS Emil” nägi kevadel pärast katset väga hea välja.

18 M A A M A J A N D U S

l

KÜLASKÄIK

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 6 (46) 16. juuni 2016

Tšehhi viimane talu. Tšehhi esimene talu

Tšehhi põllumehed ei hoia mune ühes korvis.

Ikka on neil lisaks piima- või viljatootmisele midagi veel varuks, olgu see siis meierei, krõpsutehas või kalatiik.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

S

uurte oranžide moonidega ääristatud võimas rapsipõld, kus taimede kõrgus ulatub meetrini, palistab teed Nemeci farmi Radonices. Firma hoovil seisab selle asutaja ning ärijuht Stanislav Nemec – viiekümnendates aastates soliidne ja sportlik mees. Koduselt seljaga Volvo džiibi vastu toetudes räägib ta oma talu lugu.

Mõnuga ja puhtas inglise keeles.

Neljasaja-aastane peretalu “Minu isa oli siinkandis viimane, kes kommunistide tuleku järel talu kolhoosi andis,” ütleb Stanislav. “Ja mina olin esimene, kes selle kommunistide lahkudes tagasi võttis!”

Tema isa oli haritud ja tark põllumees, keda kutsuti ka kolhoosi juhatama. Mees aga kommunistidega koostööd teha ei tahtnud ja otsustas, et läheb ükskõik kuhu, et sellest pääseda.

Läkski – ehitusele abitööliseks.

Nii möödusid ka Stanislavi lapsepõlveaastad ehitusel, millest talle ehituspisik külge jäi.

1970. aastate sula ajal lubati tolleaegses Tšehhoslovakkia Sotsialistlikus Vabariigis piiratud väikeettevõtlust ja isa asutas paari veoautoga transpordifirma. Aga sula sai läbi ja eraomand keelati taas. Siis liikusid Nemecid oma veoautodega kohaliku omavalitsuse alluvusse ja jätkasid tegutsemist. 1991. aasta mais saabus võimalus talu taastada ja siis olid Nemecid esimesed, kes seda

27 hektariga tegid. Veoteenusest saadud raha pandi lehmalauda rekonstrueerimisse.

Kolm-neli aastat majandasid nad 27 hektari ja 40–60 lehmaga. Kuna piirkond on väga viljakas (sealse maa hektarihind on hetkel 32 000 eurot), polnud laienemiseks kusagilt maad võtta ning nii tuli rajada uus ettevõte. See tehti perspektiivitundega: ehitati nii laut, hoidlad, remondihallid kui meierei. Seal kasvatataksegi nüüd teravilja 850 hektaril. Laias laastus kolmandik on

talinisu, teine kolmandik õlleotra ja kolmas kolmandik rapsi.

Stanislav Nemec juhib ka õlleodra ühistut. Sinna kuuluvatel talumeestel on ühed ja samad parimaks peetavad õlleodra sordid ning ka hoidla on ühine. Tegelikult kuulub see Nemecile, kes selle spetsiaalselt rajas ning paneb nüüd laotasu taskusse. Oder müüakse loomulikult linnaste valmistamiseks Tšehhi enda ja Prantsuse kompaniidele.

Aktiivse inimesena hakkas Stanislav Nemec kaasa lööma

P R A N T S U S E FA R M T Š E H H I M ÄG I K Ü L A S

Toodetakse mahedat kitsepiimajuustu Romantiline küngastevaheline tee lookleb üles väikesesse Petrovice külakesse. Mäe tippu jõudes avaneb avar hoov punase katuse ja rõdudega maja ees, mille seinale on maalitud logo: Farm St-Pierre.

Kiri logol kuulutab, et siin valmistatakse Tšehhi kitsejuustu originaalsete Prantsuse retseptide järgi.

Farm kuulub vendadele Maštaliridele. See alustas tegevust 2000. aastal, esimesed mahedad kitsepiimatooted saadeti turule aastal 2004.

Farmis on üle 300 kitse, keda peetakse mahedalt kümnel hektaril karjamaal. Nende piimast, mida iga loom annab umbes poolteist liitrit päevas, toodetakse joogipiima, jogurteid, keefire ja prantsusepäraseid juustusid. Algul müüdi tooteid peamiselt laatadel ja taluturgudel, nüüd jõuavad need ka supermarketitesse nagu Tesco, Kaufland, Billa, Hypernova jmt.

Meierei töötleb aastas 11,5 tonni kitsepiima, millest kolmandiku annab oma kari ja ülejäänu ostetakse juurde.

Farmile kuulub ka 40 hektarit metsa. Selle majandamisega tegeldakse talvel. Metsades on kalatiigid, millel igal aastal peetakse sportliku kalapüügi võistlusi.

Lisaks pakutakse agroturismi teenust ja kodumajutust.

KÜLASKÄIK

Nr 6 (46) 16. juuni 2016

M A A M A J A N D U S 19

LII SAMMLER

farmerite esindusorganisatsioonides. Nii tuli tal kolleegide huve kaitsta ka piimakombinaatides, kes ei maksnud raha või kellega oli muid probleeme. Võitlus oma huvide eest viis selleni, et kombinaat ütles talle piima varumislepingu üles. Kahe nädalaga oli vaja leida uus turg.

3 Radonice farmimeieri toodab jogurteid, keefire, kreeme ja fetajuustu. Stanislav Nemec (rohelise särgiga) pakub neid lahkelt degusteerida.

Tšehhi talutoodangut teevad ukrainlased Siis otsustas mees, et enam ta endaga mängida ei lase. Koos sõbra ja äripartneri Jan Milleriga, kellel oli suur piimakari, otsustati laiendada meiereid, hakata ise talutooteid tootma ja neid ka turustama. 2002. aastal müüs Nemec 60pealise lüpsikarja sõbrale ja nüüd ainult töötleb piima.

Kahest veoautost üks müüdi ära ja selle eest osteti väikebuss, millega hakati ise klientide juurde sõitma. Alustati 12 piimaringiga. Esimesed kohtumispaigad olid ristteedel ja külakeskustes.

Kui lisandus muid tooteid ja tuli ka kliente juurde, jõuti 26 müügipunktini. Nüüd on neid kokku 1600.

Bussi eripäraks on, et kui ta jõuab kokkulepitud punkti, hakkab kohe valjuhääldist kõlama ka reklaam: “Tuge ostke kodumaiseid piimatooteid otse farmist!”

Nüüdseks on sisse seatud ka e-kaubandus – iga päev viiakse pakid kohale neile, kes midagi interneti teel tellinud on. Kau-

l

beldakse nii oma piimatoodete kui ka naaberfarmide lihatoodete, munade, köögivilja ja muu suupärasega. Toiduainete hoidmiseks on külmladu, kus töötab üks inimene – komplekteerija – mõned tunnid päevas.

Praegu töötleb Radonice farmimeierei viis tonni piima päevas, kasutamata võimsust on veel tonni jagu. Tehakse keefirit, jogurteid, toorjuustu, fetajuustu ja muid piimatooteid.

“Tarbijad jagunevad nelja liiki – toitvad emad, nostalgitsejad, patrioodid ja ökohullud,” iseloo-

mustab ettevõtja kliente. Ta selgitab, et nende ettevõtmise edu taga on personaalsus – inimene tahab näha, kes neile toitu toodab ja kuidas seda tehakse.

Farmimeierei annab tööd viieteistkümnele naisele, kellel kõigil on piimandusalane väljaõpe. Enamik neist on – nagu muide ka paljudes teistes Tšehhi põllumajandusettevõtetes – ukrainlased.

“Ukrainlased on töökad ja viitsivad keeli õppida,” kiidab Nemec oma töölisi. Ta ütleb, et meierei töötab 24/7 ning nii

Printech

pingelise töö tegijaiks on tšehhe raske leida. Kõik tahavad töötada linnades või küsivad Tšehhi keskmisest (ca 25 000–26 000 Tšehhi krooni ehk ligi tuhat eurot) poole kõrgemat palka.

Kindluse mõttes küsin vene keeles ühelt meiereinaiselt, kuidas ta siia sattus. On küll ukrainlanna.

“Augustis saab 20 aastat, kui chief (nii nimetab ta peremeest Stanislav Nemecit – L. S.) tuli Užgorodi ja korjas meid kokku,” ütleb naine, kes ka kodulinnas töötas piimakombinaadis. “Sellest ajast peale olen siin.”

Praegu ta Ukrainasse tagasi minna ei tahaks, kuigi on vanuse poolest juba pensionär, sest seal on tema sõnul sõda ja muud õudused.

Nemeci teada võib Tšehhi ettevõtetesse palgata välistöölisi ainult siis, kui neil on elukoht.

Praegu ehitabki ehitajageenidega peremees meierei lähedusse uut kortermaja tööliste jaoks.

“Suvel saab valmis!” lubab ta.

Nüüd rajab Nemec oma kaupadele teed supermarketitesse, sest leiab, et 1600 teeninduspunkti vahet sõitmine on väga kallis lõbu.

Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2016. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

OÜ KEHRA AGRO

ostab PÕLLUMAAD

MTS Cargomani raskeveohaagisega on ideaalne vedata metsamasinaid, traktoreid, kombaine jms.

Knapen on liikuvpõrandate turu liider, parima hinna ja kvaliteedi suhtega haagis Eestis. Hakkepuiduvedajate lemmik!

Meilleri kallur-poolhaagised on väga kõrge kvaliteediga haagised. Saadaval nii alumiiniumkastiga viljavedajad kui ka raudkastiga haagised teetöödeks.

OÜ Krone ScanBalt

Kroodi 7, 74114 Maardu

üle Eesti

OSTAME

OSTAME

Parim hind!

Kiire tehing!

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID

tel 600 6961

www.krone-trailer.ee

FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

tel 434 2330, 5345 6499 e-post apmets@apmets.ee

Tel 5096173 Andrus

20 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 6 (46) 16. juuni 2016

Põllumeestele ja maaomanikele lahendus ühest ettevõttest Põllumaade taastamine (võsaraie, metsaraie, kraavitrasside puhastamine, kändude ja võsa freesimine) Maaparandustööd (kraavide kaevamine, truupide paigaldus, põlluteede ja metsateede taastamine, ehitus) Tiikide kaevamine, suuremahulised pinnasetööd Elektrikaabli ja sidekaabli kündmine

www.hansomk.ee

Hanso MK OÜ

Ringtee 78, 51014 Tartu

tel 525 2911 kaupo@hansomk.ee