Issuu on Google+

Tippkarjad / Hallitused rikuvad sööda / Talumees lõi mandoliiniorkestri

Jaanus Marrandi: 21. märts

NR 3 (9)

2013

Hetkel mul poliitilised ambitsioonid puuduvad

Foto Elmo Riig, Sakala/SCANPIX


2 uudis

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Mikser,

LII SAMMLER

mis asendab farmis nii traktorit kui ka inimest

S

Kolm vaala

uurekivi Osaühingu uues robotlaudas hakkas tööle Eesti esimene Vector – iseliikuv söödamikser, mis ei vaja traktorit ega juhti. Automaatsöötmissüsteem Lely Vector koosneb laadimisjaamast ning söödajagajast, mis täidetakse ja liigub vastavalt sisestatud programmile. Jaama ehk n-ö sahvrisse võib ette vedada maksimaalselt kolme päeva jagu söödakomponente – mitut sorti silo, heina, põhku, jõusööta, täiendsööta ja mineraale. Sealt võtavad haaratsid neid vastavalt retseptile, tõstavad mikserisse, mikser segab segu valmis, viib selle loomadele ette ja jagab laiali. “Kaalutlused Lely Vectori valikuks olid väga lihtsad – et poleks käsitsitööd,” ütleb Suurekivi OÜ juht Helju Veskaru. “Inimene on oma olemuselt laisk, kõik raske töö peaksid tegema robotid.” Tema sõnul on Vector praegu kõige innovaatilisem söötmislahendus. Seadme liikumismarsruut, söödaväljad ja ratsioon on salvestatud, loomi söödetakse vastavalt programmile. Laadimise ehk “sahvri täitmise” ajaks tuleb mikser seisma panna. Seda saab teha androidlahendusega nutitelefoni või iPadi abil. “See seade on ikka üsna keeruline, minu jaoks nagu raketiteadus,” tunnistab Veskaru. “Selleks et programmid meelde jätta või neid muuta, läheb päris palju taipu vaja!”

M

ullu ületas Eesti keskmine piimatoodang 8 tonni. Üks põhjusi on see, et Eesti piimatootjat iseloomustab innovaatilisus – õpihimu ja kõige uue kiire kasutuselevõtt. Kuigi pangad nimetavad seda aeg-ajalt üleinvesteerimiseks. Tehti ju ka Vene ajal silo nime all auguheina, ent niipea, kui Eesti teadlased ja põllumehed said välismaal kogemusi kaasaegsest söödatootmisest, kasutati need ära. Silotehnoloogiat ja -masinaid uuendasid tootjad kohe, kui selleks raha tekkis. Isiklikest kogemustest tean, et üleminek heina söötmiselt silole, isegi kui see oli hekseldamata, muljumata ning tehtud kindlustuslisandita, tõstis karja piimatoodangut tonni jagu. Kui Soomes hakati eelmise aastatuhande lõpul ehitama külmlautu, leidus palju skeptikuid. Aga juba aastal 2002 tegi Torma POÜ juht Ahto Vili esimesena julge sammu, ehitades oma karjale kaasaegse vabapidamisega külmlauda. Praegu on Torma kari oma tootlikkuselt Eestis 8. kohal. Edetabeli kümnes, OÜ Männiku Piim juht Avo Samarüütel on oma karja robotitega lüpsnud juba üle viie aasta. Keskmine toodang on 10,4 tonni ning kogenud põllumees õpib järjest juurde. Eestis on kättesaadav maailma tipp-aretusmaterjal, ent edukaks aretuseks ei piisa vaid parima sperma kasutamisest. Aretus nõuab karjas toimuva pidevat jälgimist ning jõudluskontrolli andmete analüüsi. Kuna tegin aastaid oma farmis jõudluskontrollitööd, tean, et selle õiguse saamiseks peab olema tegevusluba. Loa saamine nõuab terminite, tehnoloogia ning matemaatiliste arvutuste äraõppimist ja seda tuleb iga kahe aasta tagant uuendada. Seda teevad kõik assistendid Eesti kõikides farmides ja tänu sellele on meie jõudluskontroll usaldusväärne. Tundub, et piimatootmise kolm vaala – söötmine, pidamine ja aretus – on hästi tasakaalu saadud.

14

Fotod sven arbet

Vector liigub laudas vaikselt kogu päeva, puhates vaid laadimise ajal. “Ideaalne heksli pikkus oleks 5–6 sentimeetrit ja silo tuleks võtta siloaugust pätsina,” lisab osaühingu juht. “Praegu kasutame rullsilo ja see on veel külmunud ka – see on Vectori jaoks natuke raske. Ilmselt peame tulevikus panustama rohkem augusilole.” Suurekivi farmis on praegu 125 lehma. Kui mullikad ka ajapikku lüpsma tulevad, on Vectori võimsus käes, kuna üks

mikser suudab probleemideta sööta 280 lehma. Hollandi sööda- ja lüpsitehnika firma Lely Industries sai selle söötmissüsteemi valmis alles aasta tagasi ning mullu aprillis oli masina maailma-esmaesitlus. Lely tehnikat müüva OÜ Linery juhi Toomas Rüütli sõnul paigaldatakse lähiajal Vector ka Alliku OS ASi farmi Sauel ning Lagendi OÜsse Läänemaal.

4 Ajalooline 8 tonni saavutatud 6 Tippkarjad 6 Parimad punased elavad Tartumaal 6 Kõige ilusamad lehmad on Hispaanias ja Šveitsis

6

8

8 Hallitused rikuvad hea loomasööda 10 Rohumaade rajamine nõuab teadmisi 12 Jaanus Marrandi: Maale on vaja rohkem peremehi 13 Pollis valmib tervisetoodete kompetentsikeskus

15

14 Talumees lõi suurima mandoliiniorkestri 15 Tootjavastutusest seoses põllumajandusplastiga

Toimetus Vastutav toimetaja Heiki Raudla heiki.raudla@maaleht.ee, 661 3380 Toimetaja Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee, 661 3356 Keeletoimetaja Ene Leivak ene.leivak@maaleht.ee, 661 3311 Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Merike Arbet merike.arbet@maaleht.ee

Lii Sammler

sisukord

ajakirjanik lii.sammler@maaleht.ee

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Reklaami projektijuht Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee, 661 3337, 5665 4138 Väljaandja AS Eesti Ajalehed Trükk AS Kroonpress

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel. Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee. www.maaleht.ee


fookuses 3

Maamajandus Nr 3 (9) 21. märts 2013

Kuhu liigud,

Eesti kari? Foto sven arbet

LII SAMMLER ajakirjanik lii.sammler@maaleht.ee

E

Eesti lehmade piimatoodang on kahekümne aastaga tõusnud ligi 5 tonni. Kui 1993. aastal oli see 3428, siis 2013. aasta alguseks üle 8000 kg.

esti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) loomise aasta on samuti 1993. Kuigi ka varem tegelesid riiklik tõulava ja seemendusjaamad tõuaretusega, said need tegutseda vaid Nõukogude Liidu piires ja sõltusid selle eesmärkidest. Nõukogude Liidu kokkuvarisemine tõi probleemid, millest suurim oli Vene turu äralangemise tõttu tekkinud rahanappus ja lehmade arv langes. “Olime tänulikud, et inimesed üldse lehmi pidasid,” ütleb ETKÜ juhatuse esimees Tanel Bulitko. Tuli luua uued kontaktid Euroopa suunal. See tähendas ligipääsu maailmatasemel aretusmaterjalile – pullidele, spermale ja embrüotele. Selleks, et tegevus Euroopa tasemel toimima saada, alustati oma tingimuste – pullikasvatuse, sperma varumise ja säilitamise – vastavusse viimist Euroopa nõuetega. Eesti spermatootmine sai ELi tunnustuse kaks aastat enne ühinemist.

Piimatoodang ja tervis Piimatoodangu tõus on kaasa toonud uued probleemid. Esimene on see, et lehmad püsivad vähe karjas. Keskmine karjaspüsimine on 2,5 laktatsiooni ringis, samas kui

Määrdeprits

Vaadipump

• 400 g padrunitele ja lahtisele määrdele • komplektis jäik ja painduv otsik

• diiselkütusele ja õlidele kuni SAE90 • alumiinium otsad ja labad • imutoru pikkus 100 cm • vooliku pikkus 130 cm

uurimused tõestavad, et piima väljalüps ning selle rasva- ja valgusisaldus hakkab tõusma alles alates kolmandast lüpsiperioodist. Suurenenud on somaatiliste rakkude arv piimas ja udarapõletikud. Kuigi praeguseks on tehtud palju uurimisi ning udara tervisest teatakse hulga rohkem kui kakskümmend aastat tagasi, on mastiit ikka lehmade väljamineku suurim põhjus. Reegel on, et lehmalt tuleb saada aastas üks vasikas. Praegu on aga holsteini lehmade keskmine poegimisvahemik jõudluskontrolli andmetel 427 päeva. Kõrge toodanguga lehmad ei indle, ei näita inda välja või ei tiinestu. Palju läheb lehmi karjast välja jalahaiguste tõttu. Tootlikkuse suurenedes tõuseb lehma kehakaal, aga kui aretuses pööratakse tähelepanu vaid piimatoodangu suurusele ja sellega seoses ka lehma enda suurusele, ent mitte jalgadele, ongi haigused käes. Osa loomaarste on viidanud põhjusena ka sellele, et lehmad ei käi enam koplis, s.t et hoolimata vabapidamisest kõnnivad lehmad vähem kui vanasti. Ka vabalaudas läga sees kõndimine kahjustab jalgade tervist. Kui aastakümneid rõhuti ainult piimatoodangu tõusule ja loomapidajad valisid oma karjale seemenduspulle üksnes selle järgi, kui

Kütusepumba komplektid diiselkütusele • tootlikkus 40 l/min • imemiskõrgus 1,5 m • metallist tankimispüstol • kummivoolik 4 m

Veiste spermat säilitatakse –196° juures veeldatud lämmastikus. Tõuloomakasvatajate ühistu laborijuhataja Peeter Padrik ja esimees Tanel Bulitko kontrollivad, et sellega kõik korras oleks.

palju nende tütred piima annavad, siis praeguseks on aretussuunad muutunud.

Uued aretuseesmärgid Algul anti pullidele hindeid tütarde piimatoodangu alusel. Muud tunnused – somaatilised rakud piimas, udar, jalad, karjaspüsimine jne – polnud olulised. Edasi hakati rõhku panema lehma välimikule ja udara tervisele. “Umbes 15 aastat tagasi hakkas Taani esimesena rääkima funktsionaalsetest tunnustest,” tutvustab Bulitko aretussuundade muutumist. “Lisaks piimatoodangule hakati seal vaatama lehma kasutusiga ja sigivust.” Asuti jälgima, milline on lehmade tervis ning mitu laktatsiooni ta karjas püsib. Sigivuse osas muutus tähtsaks see, kui kiiresti hakkab lehm pärast poegimist indlema ning tiineks jääb. Eesmärgiks sai, et poegimisvahemik ei ületaks 400 päeva. Järgmine hüpe oli suguselekteeritud sperma kasutuselevõtt, mis algas 2003.–2004. aastal ning on nüüdseks tippkarjades levinud. Kuna see on

Kütusepumba komplekt

Kompaktne mahuti koos tankuriga

• 350 W / 230 V • tootlikus 60 l/min • automaatne tankimispüstol • voolik 4 m • kütuseluger

• ei vaja ADR-tunnistust • mahutil üle- ja alarõhuklapp • saab tõsta alt tõstuki või troppidega • täitmisava DIN100 korgiga • 12/24V pump, tootlikkus 30/50 l/min • püstol 4m voolikuga

450 l

• mõõtmed: P 1000 x L 958 x K 758 mm • tühikaal 40 kg

Specialist

19− . X005111

39.90 X005112A

kallim, on suguselekteeritud sperma kasutamine tihedalt seotud lehma tiinestumisega. Viimastel aastatel on veiste aretuses päevakorrale tõusnud genoomselektsiooni teema. Teadlased on kindlaks teinud, et juba väikese vasika DNAd analüüsides saab 70% ulatuses ette teada, milline loom temast tuleb. DNA alusel võib prognoosida piimatoodangut, somaatilisi rakke, valku, rasva, tervisetunnuseid. Selleks on loodud uurimisasutus Eurogenoom, mis hakkab tulevikus tegema DNA-analüüse üle Euroopa. Järjest rohkem on hakatud rääkima piimatootmise tasuvusest. Ka sellega tegi algust Taani. Seal on teravama tähelepanu alla võetud söödakulud, masinakulud, ravimikulud jne ning üritatakse leida võimalikult odavam vahekord lehma piimatoodangu ning sellele minevate kulude vahel. Võib-olla toob just see lähiaastatel kaasa põhimõttelised muutused suhtumises piimatootmisse ja valdavaks lähtepunktiks saab ökonoomika, mitte piimatoodangu suurus.

12V MEG35100 24V MEG35101

159− .

Kõik vajalik traktorile

349− . 995− . MEG35104

FC0450

Tallinn

TarTu

Pärnu mnt 238

Ringtee 78 Lõõtspilli 2

Järve keskuses

rakvere

Paide Tööstuse 26

Vaala keskuses

w w w.t oo r i i s t a ma r ke t .ee


4 fookuses

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

8 tonni Ajalooline

TANEL BULITKO

2012. aasta läheb Eesti piimatootmise ajalukku: esimest korda ületas Eesti lehmade keskmine piimatoodang 8 tonni.

ETKÜ juhatuse esimees

L

äinud aastal stabiliseerus jõudluskontrollialuse karja arv – aastavahetuseks oli taas karjas üle 90 000 lehma. Viimati oli Eestis jõudlusaluseid piimalehmi üle 90 000 aastal 2008.

Eesti holsteini tõugu lehmade keskmine toodang oli läinud aastal 8232 kg. Jõudmine seitsmelt tuhandelt kaheksale tuhandele võttis aega kuus aastat. Holsteinide ja punase tõu piimatoodangu vahe oli mullu 693 kg.

Foto TANEL BULITKO

saavutatud Aastavahetusel oli meie karjades 70 511 holsteini lehma, mis moodustab 78,7% piimalehmadest. Holsteinide arvukus suurenes 694 lehma võrra. Viie viimase aasta (2008–2012) jooksul on holsteinide piimatoodang suurenenud 650 kg võrra.

Parimad lehmad uutes lautades Alates 2000. aastast on tõu 50 parima tippkarja hulka jõudnud kokku 163 piimatootjat. Jõudmaks 50 parima holsteini karja hulka, oli mullu toodangu piiriks 9200 kg.

Top 50 karja lehmade üldarv oli 16 207, mis hõlmab 18,1% holsteinide populatsioonist. Mullusega võrreldes on parimates karjades lehmade üldarv kahanenud 1015 holsteini võrra. Lisandunud on kaks alla 100pealist karja. Kaasaegsetes vabapidamisega lüpsikarjafarmides asuvad 42 parima ettevõtte holsteini tõu piimaandjad. Eelmisel aastal valmisid taas nii mõnedki uued farmid, mis näitavad toodangu tõusu ilmselt järgmistel aastatel. Keskmine lehmade arv parimates karjades oli 322, aasta varem 344.


fookuses 5

Maamajandus Nr 3 (9) 21. märts 2013

Keskmine piimatoodang 50 parimas karjas oli 10 006 kg (2011 – 9778 kg). Rohkem kui 800 kg piimarasva ja -valku toodeti kolmes karjas. Enam kui 700 kg suurenes kuivainetoodang 33 karjas. Üle 100 kg suurenes rasvaja valgutoodang mullu kahes karjas: Viibos OÜ (169) ja Parduse talus (111). Top’is on esindatud piimatootjad 14 maakonna parimast holsteini karjast. Arvukaim oli Lääne-Viru (11), Tartu (5), Viljandi ja Põlva (5) karjade esindatus. Maakondadest olid parimad endiselt Tartumaa piimaandjad, kus teist aastat järjest lüpsid

sealsed holsteinid üle 9 tonni piima (9355 kg). Üsna lähedal 9 tonnile oli Põlva maakond (8958 kg). Suurim toodangu tõus oli Hiiumaal (895 kg), kus ületati karja keskmisena 6 tonni piir. Järgnesid Saare (624 kg) ja Pärnu (564 kg) maakond. Suurim holsteini tõu populatsioon on Järvamaal (13 077), järgnevad Lääne-Viru (10 327) ja Pärnu (8990). Põlva ja Tartu maakonna holsteinidest kuulub top’i karjade hulka vastavalt 51 ja 49,9% maakonna kogu holsteini populatsioonist. Huvitav on fakt, et holsteini tõugu kasvatatakse 762 jõudluskontrollialuses karjas, neist 151 (19,8%) karjas oli mullune keskmine toodang riigi holsteinide keskmisest kõrgeim. Üle tõu keskmise piima tootnud holsteini karjades oli kokku aga 37 507 (53,2%) lehma. Tõenäoliselt mängivad tulevikus keskmise toodangu kasvu juures suuremat rolli need karjad, kus praegu on tootmine keskmisest madalam. Kümnetuhandelistes karjades on toodangu taseme tõusu keerukam saavutada.

Uued tulijad 50 parimast holsteini kasvatajast on 2012. aasta piimatulemuste põhjal vahetunud 10 karja. Neist viis (Parduse talu, Weiss OÜ, Vastse-Kuuste POÜ, Viibos OÜ ja Enn Ambos) karja on esimest korda parimate nimistus. Enam kui tonni võrra on suurenenud aastaga piimatoodang viies

karjas. Sealhulgas ühes karjas üle kahe tonni. Väljapaistvaima toodangu kasvuga kari oli Viibos OÜ-l Viljandimaal, kus suurenes toodang lehmalt aastaga 2400 kg. Kari on parimate nimistus esimest korda. Lisaks Heino Kristmanni ja VastseKuuste POÜ karjad, kus toodang suurenes vastavalt 1309 ja 1097 kg. Kahes karjas (Kõljala POÜ – 1258 ja Ranna Farm OÜ – 1111), kus toodetakse aastas üle 11 tonni lehmalt, saavutati toodangu tasemes selline tõus nii kõrge väljalüpsi juures. Ranna Farm OÜs sealjuures oli ka mullune kasv 1747 kg. Kokku suurenes toodang 38 karjas ja vähenes 12 karjas. Enim vähenes toodang (698 kg) mullusega võrreldes Põlva POÜs. Järgnesid Ekso Farm OÜ (541) ja Trovador OÜ (429). Alla 100pealisi karju kuulub edetabelisse 13 (aasta varem 11). Holsteini lehmade arv on mullusega võrreldes suurenenud 31 karjas, neist enim Vändra OÜ (180), Kärla POÜ (82), Trovador OÜ (76), Vao Agro AS (73) ja Sadala Piim OÜ (65). Vändra OÜs oli ka mullune holsteini lehmade arvu kasv suurim, kahe aastaga kokku 376 lehma võrra, põhjuseks karja üleminek eesti punaselt tõult holsteini tõu kasvatamisele. 50 holsteini karjast on 22 esindatud ka eesti punase tõu edetabelis. Üldse kasvatatakse punast tõugu top’is esindatud 33 karjas.

Võrreldes eelmise aastaga on kümne parima karja hulgas vahetunud vaid kolm karja. Tippu on tõusnud Torma POÜ, Kõljala POÜ ja Ranna Farm OÜ karjad. Parim holsteini kari oli mullu jätkuvalt Lea ja Hillar Puuri Õunapuu talu Viljandimaalt. Toota holsteinidelt üle 12 tonni piima oli Õunapuu talule kolmas kord (varasemalt 2006, 2008). Lisaks suurepärasele toodangu tulemusele on karjas ka palju tipplehmi, kes osalevad edukalt üleriigilisel konkursil. Üle 500pealistest karjadest on parimad Tartu Agro AS ja Torma POÜ holsteinid. Enamikus karjades ületab holsteini tõug sama karja punase tõu taset, 16 karjas on toodangu vahe suurem kui 1000 kg, neist ühes karjas koguni suurem kui 2000 kg (Liisupiim OÜ – 2837 kg). Piimarasva ja -valgu toodang on 30 karjas suurem kui punase tõu loomadel. Suurim kuivainetoodangu vahe on tõugudevahelises võrdluses Parduse talul (119 kg), Kõpu PM OÜ-l (92 kg), järgnevad Laekvere PM OÜ (80 kg) ja Enn Ambose (78 kg). Vastse-Kuuste POÜs on eesti punasel tõul rasvaja valgutoodang 22 kg ja piimatoodang 241 kg võrra kõrgem. Järgmisesse tuhandesse jõudmine võtab küll veel aega, kuid selle tulemusega jõuaks Eesti siis juba Euroopa holsteini karjade absoluutsesse tippu.

T E I E T E G E M I S I TO E TA D E S ! INTRAC EESTI AS | Tartu mnt 167 tel 603 5700 | info@intrac.ee

WWW.INTRAC.EE


6 fookuses

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

holsteini karja top 50 Paremad holsteini karjad jõudluskontrollis 2012 Piima, kg

Rasv, %

Rasva

Valk, %

Valku

Rasv +valk

21

12 143

3,80

462

3,37

409

871

188

11 456

3,36

385

3,40

390

775

95

11 424

3,43

392

3,43

391

784

277

11 343

3,67

417

3,30

374

791

45

11 127

3,95

439

3,35

373

812

Tartu

214

11 073

3,67

406

3,34

370

776

Tartu Agro AS

Tartu

713

11 032

3,84

423

3,36

371

794

Torma POÜ

Jõgeva

601

10 606

4,05

429

3,36

356

785

Peri POÜ

Põlva

399

10 563

4,17

440

3,49

368

809

Männiku Piim OÜ

Tartu

322

10 461

3,71

388

3,38

353

741

Haage Agro OÜ

Tartu

69

10 446

3,66

382

3,43

359

741

Sadala Piim OÜ

Jõgeva

250

10 401

3,93

409

3,47

361

770

Põlva Agro OÜ

Põlva

1121

10 378

4,06

422

3,28

340

762

Kärla PÜ

Saare

248

10 138

3,17

322

3,27

331

653

Suurekivi OÜ

Harju

130

10 135

4,01

406

3,54

359

765

Massiaru POÜ

Pärnu

213

10 114

3,90

395

3,32

336

731

Laatre Piim AS

Valga

177

10 056

4,05

407

3,47

349

756

Parduse Talu

Viljandi

22

10 037

4,08

410

3,55

356

766

Vändra OÜ

Pärnu

1169

10 029

3,59

360

3,31

332

692

Kruusla, Avo

Põlva

352

9 984

3,71

370

3,48

348

718

Vetiku S.t. OÜ

Lääne-Viru

307

9 953

3,72

371

3,33

332

702

Nigula Piim OÜ

Lääne

500

9 922

4,00

396

3,35

332

729

Piistaoja Katsetalu OÜ

Pärnu

375

9 921

3,89

386

3,38

335

722

Kuutok, Aivi

Järva

97

9 908

4,17

413

3,25

322

735

Kure Mõis OÜ

Tartu

430

9 861

3,61

356

3,43

338

694

Laekvere PM OÜ

Lääne-Viru

409

9 792

4,12

404

3,35

328

732

Soosalu, Priit

Lääne-Viru

26

9 779

3,86

378

3,41

334

711

Tavex OÜ

Rapla

513

9 761

3,95

385

3,35

327

713

Niilo, Tiit

Võru

148

9 736

4,09

398

3,27

319

717

Kaarli Farm OÜ

Lääne-Viru

468

9 719

3,88

377

3,36

326

703

Müüriku Farmer OÜ

Lääne-Viru

360

9 686

3,84

372

3,39

328

701

Vao Agro AS

Lääne-Viru

401

9 682

3,90

378

3,44

333

711

Metstaguse Agro OÜ

Järva

492

9 604

3,78

363

3,40

326

689

Liisupiim OÜ

Lääne-Viru

105

9 600

4,05

389

3,42

328

717

Kaiu Lt OÜ

Rapla

651

9 597

4,35

418

3,34

321

738

Revino Farming AS

Ida-Viru

555

9 581

4,01

384

3,41

327

711

Weiss OÜ

Pärnu

808

9 567

3,81

364

3,40

325

689

Kabala Agro OÜ

Järva

532

9 562

4,28

409

3,25

311

720

Ekso Farm OÜ

Põlva

179

9 467

4,18

395

3,35

317

713

Ambos, Enn

Lääne-Viru

22

9 458

4,13

391

3,37

319

710

Koger, Jüri

Jõgeva

24

9 432

3,61

341

3,28

309

650

VAStse-Kuuste POÜ

Põlva

186

9 391

3,84

361

3,43

322

683

Mangeni Pm OÜ

Viljandi

616

9 367

3,73

350

3,36

315

665

Kehtna Mõisa OÜ

Rapla

553

9 356

4,15

388

3,34

312

700

Sikkani-Pendri Talu

Lääne-Viru

174

9 352

4,09

383

3,34

312

695

Põllema Saare OÜ

Järva

Trovador OÜ

Lääne-Viru

Kristmann, Heino

Omanik

Maakond

Puur, Lea

Viljandi

Soone Farm OÜ

Tartu

Kõljala POÜ

Saare

Võhmuta PM AS

Lääne-Viru

Kõpu Pm OÜ

Viljandi

Ranna Farm OÜ

Lehmi

58

9 328

4,01

374

3,35

313

687

476

9 276

3,85

357

3,40

315

673

Valga

36

9 247

3,94

364

3,34

309

673

Viibos OÜ

Viljandi

32

9 227

4,00

369

3,50

323

692

Põder, Karmo

Võru

48

9 218

3,87

357

3,32

306

663

Parimad TÕNU põlluäär ETLKÜ tõuraamatuja aretusosakonna juhataja

K

ui Eestis üldiselt lehmade arv suurenes, siis eesti punast tõugu (EPK) lehmade arv vähenes läinud aastal 623 pea võrra. EPK tõugu lehmade piimajõudlusnäitajad olid järgmised: 18 294 – 7539 – 4,15 – 313 – 3,45 – 260 – 573. Piimatoodang paranes 271 kg võrra, rasvaprotsent piimas langes 0,07% ja valguprotsent tõusis 0,01%. Parimad punased karjad asuvad Tartu-, Jõgeva- ja Valgamaal, kus lehmade piimatoodang oli vastavalt 8695, 7887 ja 7823 kg. Madalaim toodang on aga endiselt Hiiu- ja Läänemaa karjades (4268 ja 5926 kg). Samas on just madalaima toodanguga maakondade lehmade piima rasvaprotsent kõrgeim: Hiiu 4,45% ja Lääne 4,42%. Kõrgeima valguprotsendiga on Jõgeva (3,50%), Valga (3,49%) ja Ida-Virumaa (3,47%) punast tõugu lehmad. Valgusisaldus piimas on üks vajalik komponent juustu tootmiseks.

Toodang tõuseb Enamik 2012. aasta top 50 karju on püsinud nimekirjas juba aastaid. Võrreldes 2011. aastaga on nimekirjast väljunud 10 karja, mis tähendab, et 10 uut tulijat on nende asemel. Karju on 12 maakonnast ning enim on esindatud Tartu (9), Viljandi

Üldiselt võib punase karja 2012. aasta toodangunäitajatega taas rahul olla – toodang tõuseb jätkuvalt. (8) ja Jõgevamaa (7) karjad. Ka karjade piimatoodangud on tõusuteel. 2012. aasta keskmine top 50 piimatoodang oli 8864 kg, mis on 489 kg võrra suurem kui 2011. aastal. Sama trendi näitab ka pääsemine parimate hulka. Näiteks 2004. aastal oli 50. koha toodang 6081 kg, 2010. aastal 7416 kg, 2011. aastal 7405 kg ja 2012. aastal 7677 kg. Teatavasti jääb EPK lehmade piimatoodang suuremale piimatõule, eesti holsteinile (EHF), alla. Seda põhjusel, et punast tõugu lehma füsioloogia on pisut teine ja ta ei suuda väärindada kogu söödud sööta piimaks. See tähendab, et söödanorme ei saa koostada võrdselt EHFiga lootuses saada sama hulk piima sama ratsiooniga. Samas on EPK karjade hulgas tippkarju, kus piimatoodang enam kui 10 tonni lehma kohta.

Uus liider Viimased viis aastat (2007–2011) oli edetabeli tipus Tartu Agro AS, kelle tõukas eelmisel aastal troonilt Kõljala POÜ Saaremaalt, saavutades EPK osas kõrgeima piimatoodangu 10 711 kg. Selline tulemus nii punaste lehmade kui ka Saare maakonna tasandil on väga suur saavutus, mis saadi hea meeskonnatöö tulemusena. Kõljala POÜ-le järgnesid Tartu Agro AS Tartumaalt (10 041 kg), Massiaru POÜ Pärnumaalt (9917 kg), Ranna

Kõige ilusamad lehmad on Hispaanias ja Šveitsis

Ü

leeuroopalised holsteini tõu meistrivõistlused toimusid kuu alguses Šveitsis Fribourgis. Võidutsesid Šveitsi ja Hispaania lehmad. Eraldi võistlusklass oli nii punasekirjudele kui ka mustakirjudele holsteini tõugu lehmadele. Loomad võistlesid individuaalvõistlusel kolmes vanuseklassis: esmakordselt poeginud, teist korda poeginud ning vanemad lehmad. Punasekirjude holsteinide hulgas võidutses Šveitsi kaheksa-

aastane lehm Irene, kes oli olnud ka vanema grupi üldvõitja. Pärast individuaalvõistlust valiti välja parim rahvuslik grupp. Selle auhinna pälvis samuti Šveits. Teise koha saavutas Saksamaa ning kolmandaks hinnati Itaalia pingutusi. Mustakirjude loomade hulgast sai üldvõidu samuti vanema grupi võitjana finaali pääsenud Šveitsi lehm, seekord pisut noorem – kuueaastane O’Kalibra. Parimaks rahvuslikuks grupiks valiti Hispaania, kust oli

pärit keskmise vanusegrupi tšempion Medora. Teda treeninud Luke Lawcaster kommenteeris võitu: “See, et Hispaania võitis, on meeskonnatöö. Ei loe vaid see, kes treenib looma, loeb igaüks.” Medora elab Lawcasteride farmis ja teda treeniti 4 kuud. Treeneri sõnul on edu alus see, et loom oleks terve. “Hinnates lähtutakse kolmest põhilisest alusest: udar, tüüp, jalad,” selgitab ETKÜ klassifitseerija-aretusspetsialist Andres Leesmäe. Seekord

oli näha, et kohtunik pööras tüüpi hinnates eriti suurt tähelepanu ribide nurgelisusele. “Hinnatakse seda, kui suur on ribide vahe – viimase ja eelviimase ribi vahe võiks olla vähemalt 5 sentimeetrit; mida ettepoole, seda väiksemaks vahed lähevad,” täpsustab Leesmäe. Suurem ribide vahe on hea lüpsilehma tunnus.

Eleene Sammler TÜ magistrant

hindamine „„Tüüp – arvestatakse looma kõrgust, pikkust, ribide nurgelisust, laudja sirgust, kere sügavust ja luustiku kvaliteeti. „„Udar – hinnatakse udara verevarustust, pikkust, kinnituste tugevust, nisade asetust ja pikkust, kesksideme tugevust ning tagaudara kõrgust ja laiust. „„Jalad – vaadatakse jalgade asetust, luude kvaliteeti, sõrgu, sõrgatsit ja looma liikumist.


fookuses 7

Maamajandus Nr 3 (9) 21. märts 2013

punased

elavad Tartumaal Foto raivo tasso

Farm OÜ Tartumaalt (9878) ja Tiia Parm Võrumaalt (9797 kg). Lisaks kõrgetele piimakilodele suutis 76% karjadest, võrreldes 2011. aastaga, parandada ka piimatoodangut. Enim tõusis EPK lehmade piimatoodang järgmistes farmides: Kõljala POÜ (Saaremaa) +1428 kg, Hainer Kaine (Põlvamaa) +1259 kg, Männiku Piim OÜ (Tartumaa) +1166 kg, Muuga PM OÜ (Lääne-Virumaa) +1155 kg, Tiit Niilo (Võrumaa) +1043 kg ja Saimre OÜ (Viljandimaa) +1032 kg. Rasvaprotsendi järgi jäid esiviiekümne karjad vahemikku 3,42– 4,77%. Rasvarikkaimat piima andsid järgmiste omanike karjad: Hai-

ner Kaine (Põlvamaa) ja Linnamäe talu (Viljandimaa). Valgurikkaima piimaga on Sadala Piim OÜ (Jõgevamaa), Parduse talu ja Kõljala POÜ (Saaremaa), Allan Ilisson (Valgamaa) ja Revino Farming AS (IdaVirumaa). Üldiselt oli karjade valgusisaldus piimas päris kõrge – 78% karjadest üle 3,40%. Üldiselt saab 2012. aasta toodangunäitajatega taas rahul olla. EPK lehmade arvu vähenemine teeb siiski tuleviku suhtes pisut murelikuks ja seda just põhjusel, kuidas aretusprogramme täita, pulle testida ning geneetilist hindamist läbi viia. Mida vähem on populatsioonis lehmi, seda keerulisem on kõike seda teha.

punase karja top 50 Paremad punased karjad jõudluskontrollis 2012 Lehmi

Piima, kg

Rasv, %

Rasva

Valk, %

Valku

Rasv +valk

Saare

423

10 711

3,65

391

3,56

381

772

Tartu

494

10 041

4,05

407

3,43

344

751

Massiaru POÜ

Pärnu

42

9 917

4,04

401

3,33

330

731

Ranna Farm OÜ

Tartu

271

9 878

3,95

390

3,48

344

734

Parm, Tiia

Võru

24

9 797

4,25

417

3,44

337

754

Kõpu PM OÜ

Viljandi

507

9 675

4,04

391

3,39

328

720

Männiku Piim OÜ

Tartu

25

9 590

4,01

385

3,47

332

717

Peri POÜ

Põlva

139

9 540

4,55

434

3,55

339

773

Haage Agro OÜ

Tartu

210

9 377

3,95

371

3,51

329

699

Sadala Piim OÜ

Jõgeva

494

9 135

4,19

383

3,65

333

716

Kruusla, Avo

Põlva

243

9 124

3,93

358

3,55

324

682

Niilo, Tiit

Võru

28

9 110

4,18

381

3,32

303

684

Laatre Piim AS

Valga

749

9 058

4,15

376

3,52

318

694

Kure Mõis OÜ

Tartu

120

9 025

3,90

352

3,50

316

668

Kõivsaar, Piret

Võru

34

8 954

3,87

347

3,39

304

651

Kärla PÜ

Saare

390

8 933

3,42

306

3,38

302

608

Küüniniidu OÜ

Valga

25

8 860

3,66

324

3,44

305

629

Vändra OÜ

Pärnu

193

8 807

3,75

330

3,37

297

627

Koger, Jüri

Jõgeva

30

8 790

3,89

342

3,43

302

644

Ekso Farm OÜ

Põlva

276

8 765

4,41

387

3,45

302

689

Ilisson, Allan

Valga

20

8 692

3,95

343

3,56

309

652

Kuustemäe OÜ

Võru

42

8 646

4,25

368

3,39

293

661

Härjanurme Mõis OÜ

Jõgeva

186

8 587

4,10

352

3,53

303

655

Laekvere PM OÜ

Lääne-Viru

61

8 532

4,23

361

3,41

291

652

Kabala Agro OÜ

Järva

42

8 506

4,54

387

3,32

283

669

Muuga PM OÜ

Lääne-Viru

43

8 489

4,03

342

3,38

287

629

Mangeni PM OÜ

Viljandi

269

8 481

3,94

334

3,45

293

627

Sõmer, Einar

Jõgeva

24

8 467

4,11

348

3,45

292

640

Härm, Endel

Põlva

34

8 416

4,02

338

3,40

286

625

Parduse Talu

Viljandi

86

8 399

4,11

346

3,59

301

647

Ühinenud Farmid AS (Anneküla) Võru

260

8 377

4,17

350

3,45

289

639

Kesa-Agro OÜ

Valga

119

8 351

4,10

342

3,52

294

637

Pae Farmer OÜ

Rapla

24

8 304

3,88

322

3,52

292

615

Revino Farming AS

Ida-Viru

85

8 230

4,37

360

3,56

293

653

Linnamäe Talu

Viljandi

97

8 218

4,60

378

3,39

279

657

Viraito OÜ

Jõgeva

99

8 217

4,01

329

3,52

289

619

Trovador OÜ

Lääne-Viru

23

8 188

4,06

333

3,44

282

615

Tatramäe OÜ

Tartu

25

8 167

4,14

338

3,46

283

621

Saimre OÜ

Viljandi

246

8 138

4,04

329

3,54

288

617

Sürgavere PÜ

Viljandi

33

8 105

4,05

328

3,42

277

605

Evemar AS

Jõgeva

136

8 072

4,29

346

3,33

269

615

Teedla Mõis AS

Tartu

213

8 059

4,17

336

3,46

279

615

Voore Mõis OÜ

Lääne-Viru

35

8 044

4,45

358

3,43

276

634

Paunvere Agro OÜ

Jõgeva

582

7 975

4,09

326

3,47

277

603

Rannu Mõis OÜ

Tartu

124

7 936

4,19

332

3,50

278

610

Terrax AS

Tartu

117

7 909

4,17

330

3,43

271

601

Savala MÜ

Ida-Viru

146

7 871

4,04

318

3,51

276

595

Kaine, Hainer

Põlva

39

7 781

4,77

371

3,46

269

640

Paala OÜ

Viljandi

343

7 754

3,97

308

3,48

270

578

Jerwer OÜ

Viljandi

143

7 677

4,21

323

3,47

266

590

Omanik

Maakond

Kõljala POÜ Tartu Agro AS


8 loomakasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Hallitused rikuvad hea loomasööda

PILLERIIN PUSKAR Alltech Eesti OÜ juhatuse liige

V

Loomade tootlikkuse suurenemine toob kaasa uusi riske. Ühed neist on loomade tervist ja toodangut tõsiselt mõjutavad mükotoksiinid. Mükotoksiine produtseerivaid hallitusi on söödas väga palju ning ettenägematuid söödariknemisi esineb tihti.

iimastel aastatel on mükotoksiinidest tehtud hulk teadustöid, mis on suurendanud meie arusaama mükotoksiinide loomusest, nende esinemisest ning mõjust tänapäeva loomakasvatusele. Tänu teadustöödele on uuenenud tehnika ja tehnoloogiad, mis aitavad mükotoksiine toidus ja söödas paremini kontrollida.

Penitsilliini toksiinid Hallitused on kõige enam söödariknemisi põhjustavad organismid, mis on arenenud vastu pidama väga erinevates keskkonnatingimustes ja söötades. Nad toodavad mükotoksiine ka väga stressirohketes oludes, mis on seotud temperatuuri, niiskuse ja hapnikuga. Kuigi tänapäeval on söötadest leitud üle 500 mükotoksiini, pööratakse põhilist tähelepanu aflatoksiinidile, ohratoksiinidele, deoksünivalenoolile (DON, vomitoksiin), T-2 toksiinile, zeralenoonile, fumonisiinile ja ergotoksiinidele. Mükotoksiinid mõjutavad ettevõtte kasumit mitmel moel: vähendavad söömust ja toodangut (piima-, liha-, munatoodang jne), põhjustavad ebaefektiivset söödakasutust, toovad

kaasa seedeelundkonna (seedetrakt, maks jne), tervise- (kõrgem suremus, SRA jne) ja sigimisprobleeme (seemenduste arv, abordid jne).

Penicillium expansum.

Maskeerunud mükotoksiinid Teadusuuringud on näidanud, et taimedel on oskus vähendada mükotoksiinide toksilisust tänu kovalentsete sidemete moodustamisele suhkrute ja mükotoksiini vahel. Tulemuseks on maskeerunud mükotoksiinid, mida on võimatu tavapäraste analüüsimeetoditega määrata (ELISA, HPLC). Kuna suhkrumolekul laguneb looma organismis, muutuvad maskeerunud mükotoksiinid sama kahjulikuks kui vabad mükotoksiinid. Tegelik mükotoksiinide tase söödas võib maskeerunud mükotoksiinide tõttu olla kuni 88% kõrgem. Siit ka põhjus, miks analüüside järgi madala mükotoksiinide sisaldusega sööt võib siiski kaasa tuua loomade tervise- ja toodanguprobleeme.

Koosmõju Mükotoksiinid on väga harva isoleeritud. Kui arvestada, et üks hallitus suudab toota mitut mükotoksiini, võivad ühte toitainet saastada

Repro

mitmed hallitused. Ning kuna sööt koosneb paljudest toitainetest, on tavapärane, et lõppsöödas on palju mükotoksiine. Seetõttu on võimalik ka mükotoksiinide omavaheline mõju, mis võib nende kahjulikkust veelgi tõsta ning mida on ka raske diagnoosida.

Määramismeetodid Kuna proovide võtmisel esineb palju varieeruvust ning kasutusel on mitmed analüüsimeetodid, on täpne mükotoksiinide saaste määramine üpris keeruline. Meie teadmised mükotoksiinide mõjust ning esinemispõhjustest kasvavad koos täpsete multifunktsionaalsete analüütiliste tehnoloogiate arenguga. Loomade tervise ja söötmise valdkonna üks globaalseid liidreid Alltech on arendanud ülemaailmse projekti, mis aitab tänu oma uudsetele programmidele ja tehnoloogiatele hoida mükotoksiinidega saas-

Teeb töö ära! Teeb töö ära! Teeb töö ära!

tumist kontrolli all. Läbi praktilise ja tulemustele orienteeritud lähenemise aitab Alltechi mükotoksiinide tiim tuvastada ja elimineerida söötades rohkem kui 37 liiki mükotoksiine. Pühendunud meeskond keskendub täpsemate analüütiliste ja diagnostiliste meetodite, riskijuhtimisstrateegiate ja laiatoimeliste mükotoksiinisidujate arendamisele. Oma arvukuse, interaktsioonivõime, peidetud mükotoksiinide ning nende esinemise tõttu väga erinevates söödamaterjalides kujutavad mükotoksiinid endast laiaspektrilist väjakutset. Tihti on analüüsimeetodid võimelised tuvastama vaid kuni kuus mükotoksiini, seetõttu jääb tootjale tegelikust sööda mükotoksiinisaastest vale mulje. Tõhusaks mükotoksiinide kontrolliks ning loomade tervise ja toodangu tagamiseks on soovitatav kasutada laiatoimelist toksiinisidujat koos paremate juhtimisvõtetega.


loomakasvatus 9

Maamajandus Nr 3 (9) 21. märts 2013

Laadimisaeg 22 minutit!!! Combokit DK1445 Komplektis akutrell BDF440 ja akulöökkruvikeeraja BTD133 Akulöökkruvikeerajal maksimaalne pöördemoment 160 Nm. Akutrelli maksimaalne pöördemoment Kõva/pehme: 41/25 Nm. Komplektis on lisaks tööriistadele kiirlaadija ja 2 tk 3.0Ah akut. Foto RAIVO TASSO

mükotoksiinid loomakasvatuses Seakasvatus Mükotoksiinide mõju sigadele oleneb suures osas sellest, milliste mükotoksiinidega on tegu, kui suur on nende kontsentratsioon söödas, mis tõugu on sead ja kui vanad nad on. Kuna mükotoksiinid on keskkonnas väga vastupidavad, on nende minimeerimiseks oluline söödaga kokku puutuva tehnoloogia kasutamisel kinni pidada rangetest hügieeninõuetest. Jälgige oma loomi ning laske sööta regulaarselt analüüsida usaldusväärsete meetoditega.

2

628€

x

339€

Kiirlaadija

22

min

Mükotoksiinidega seotud majanduslikud kahjud „„Sigade väiksem juurdekasv. „„Tootmiskulude kasv. „„Hilisem tapaküpsus. „„Ebaefektiivne hoonete kasutus. „„Suuremad ravi- ja vaktsineerimiskulud.

„„Kõrgem suremus. „„Rohkem aborte. „„Madal tiinestuvus. „„Lihakehade kõlbmatus inimtoiduks.

Kergem Väiksem

Harjadeta hooldusvaba mootor

48% pikem tööaeg

Mükotoksiinide maksumuse arvutamine emiste puhul

Võimsam Kiirem

Edasimüüjad: Tallinn: B&B Tools - Kadaka tee 131, Boxes - Kadaka tee 44, Makserv - Vabaduse pst.166, Mass AS - Kalda 7d, Mastermann - Suur-Sõjamäe 50A , Tallmac Tehnika - Mustamäe tee 44, Terätoimituse Eesti OÜ - Kalmistu tee 26J Tartu: B&B Tools - Tähe 127, Decora - Riia 128, Cedo Kaubandus - Vasara 52D, Makserv - Ringtee 4, Tallmac Tehnika - Riia mnt. 130 Tabasalu: Soosing - Ranna tee 13, Viljandi: Decora - Leola 53, Siimals - Jakobsoni 11 Haapsalu: Sambla-Tehnika 30, Uuemõisa Jõgeva: Decora Puiestee 38, Estem Tehnikakaubad - Kesk 3 Jõhvi: Tallmac Tehnika - Linda 15D, Silbet - Rakvere 38A Kuressaare: Ehitusmees -Pikk 59 Kärdla: Faasion - Põllu 32 Laagri: BTIsolatsioon OÜ - Vae 6 Narva: Kauplus 1000 Melotsei - Kangelaste 3A Paide: Vaaros - Pärnu tn. 8 A Põltsamaa: Decora - Viljandi mnt. 2 Pärnu: Cedo Kaubandus - Tallinna mnt. 84, Decora - Lai 18 Võru: Decora - Lepa 2 Kampaania hind kehtib kuni 30.04.2013. Hind on soovituslik ja sisaldab käibemaksu.

„„Surnultsündide sagenemine 6,6 kuni 15,5%ni. „„Kehamassi kaotus 0,61 kg/päevas. „„Võõrutamisest innani 6,3 kuni 15 päeva rohkem.

Mükotoksiinide maksumuse arvutamine põrsaste puhul „„Keskmise ööpäevase massi-iibe langus 0,148 kg (sünnist 21. päevani).

Veisekasvatus Hindamine farmis. Tõhusaks mükotoksiinide saaste diagnoosimiseks ja hindamiseks oma karjas soovitame appi võtta veterinaari, söötmisspetsialisti või söödanõustaja. Samuti tuleks teostada usaldusväärne sööda hallitusseente ja mükotoksiinide analüüs.

Mükotoksiinidega seotud majanduslikud kahjud „„Koresööda kaod. „„Väiksem piimatoodang. „„Rohkem praakpiima.

„„Kõrgemad vaktsineerimiskulud. „„Rohkem ravikulusid.

„„Kõrgem suremus. „„Reproduktsioonihäired.

Mükotoksiinide maksumuse arvutamine piimakarjakasvatuses „„1,013 kg madalam kuivainesöömus päevas. „„Piima rasvasisalduse langus 2,2 kg. „„Somaatiliste rakkude arvu tõus 224 800 rakku/ml.

Linnukasvatus Hindamine farmis. Mükotoksiinidest tingitud sümptomid võivad olla väga üldised ning varieeruda, mistõttu see raskendab täpset diagnoosimist. Suurtes linnukasvatustes on kõige täpsem viis mükotoksikooside tuvastamiseks tähelepaneliku monitooringu, autopsia analüüside ja adekvaatsete söödaanalüüside kombineerimine.

Mükotoksiinidega seotud majanduslikud kulud „„Madal juurdekasv – rohkem päevi tapaküpsuseni. „„Väiksem munatoodang. „„Rohkem praakmune ja -liha. „„Tootmiskulude kasv.

„„Ebaefektiivne hoonete kasutus. „„Kõrgem suremus. „„Vähem noorlinde. „„Jalaprobleemid.

Mükotoksiinide maksumus munakanakasvatuses „„6% munatoodangu langus.

„„13% söömuse tõus.

Väetiselaotur KUHN MDS 19.1 Q - maht 1800 liitrit - töölaius 10 ... 24 m - roostevabast terasest laotuskettad - roostevabast terasest punkri põhi - punkri kate koos alusraamiga - restsõel punkris - juhtpult QUANTRON E - automaatne normi hoidmine - kiiruseandur traktorile - kardaanvõll, ajam 540 p/min - hooldusvaba reduktor - laternad

Hinnale lisandub käibemaks. Hind kehtib kuni kaupa jätkub või kuni 30.aprillini 2013. Pilt on illustreeriva tähendusega. Küsi konkreetne pakkumine juba täna oma müügimehelt.

Allikad: Diaz-Llano ja Smith, 2006 ja 2007; Swamy et al., 2002; Acosta et al., publitseerimata; Chowdhury et al., 2004; Girish et al., 2008

Tavahind: 8 262 € Simo Soop 55 915 117 Maiko Teller 51 70 965 Teet Rehtla 59 182 990

Mükotoksiinide maksumus kalkunikasvatuses „„Kehamassi langus 430 grammi 12nädalase kasvatusperioodi jooksul.

Selle kevade soodsaim soodushind: 6 990 €

www.stokkeragri.ee

Ants Tust 50 23 010 Kalvi Korkmann 53 034 948

Kristjan Kokk 53 093 780


10 taimekasvatus

Rohumaade

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

rajamine nõuab teadmisi

HINDREK OLDER

R

põllumajandusdoktor

ohttaimi külvatakse enamasti kõrreliste ja liblikõieliste heintaimede seguna. Sageli tuleb külvata ka kõrreliste segusid, seda eelkõige turvasmuldadele ja ajuti liigniisketele muldadele.

Asudes rohumaid rajama, peab juba seemne ostmisel teadma, kuhu külvatakse, milline on väetamine, hooldamine, saagi kasutamine, viljavaheldus ning masinate võimalused. Heinaseemnesegude koostamine algab kõrreliste ja liblikõieliste omavahelise suhte määramisest. Otsuse tegemine ei sõltu ainult nende sobivusest (võistlusvõimest), vaid ka sobivusest loomaliikidele, talvekindlusest, mügarbakterite poolt õhust seotava lämmastiku kogusest.

Praegu on turul uued, suurema saagivõime ja kõrgema toiteväärtusega sordid. Kuivadel, kivistel, õhukese huumusekihiga muldadel saame kasvatada harilikku lutserni, keraheina, harilikku nõiahammast, punast aruheina, roogaruheina ja põldtimutit. Need liigid kasvavad hästi ka paras-

niisketel muldadel. Niiskematel, tüsedama huumuskihiga muldadel kasvavad hästi kõik heintaimed. Takistuseks võib osutuda mulla happesus. Valida saab tetra- ja diploidseid punase ristiku sorte. Enamasti kestavad tetraploidsed sordid diploidsetest aasta võrra kauem, mitmeniitelise kasutamise korral on saagi jaotumine niidete vahel ühtlasem. Turul on valge ristiku sordid, mis sobivad koos kõrrelistega karjatamise kõrval ka silo tegemiseks. Muutunud on valge ristiku osalusega segud. Näiteks valge ristiku ning karjamaa-raiheina di- ja tetraploidsete sortide segu Esko talu katsepõllul Harjumaal andis kolmekord-

sel niitmisel samaväärse saagi punase ristiku ja lutserni seguga. Rohukoristamise masinad on muutunud efektiivsemaks, kuid ka kaalult raskemaks. Seetõttu suureneb punase ristiku ja lutsernisegude tallamise oht. Seepärast on soovitatav lisada valget ristikut, mis kiiresti levib kahjustatud aladele. Sellega suureneb ka sööda maitsvus. Segude kasvatamise põldkatses Väätsa Agros on ilmnenud karjamaa-raiheina ja hariliku aruheina erinevus: kehvemates kasvutingimustes (nõrk väetamine) on saagikamaks osutunud harilik aruhein, paremates (tugevam väetamine) karjamaa-raihein. Läbi aegade on kasvatatud palju põldtimutit, seda koos punase ris-

UUDIS! BIO konteiner-katlamaja lihtne paigaldada ja teisaldada võimsus 300–640 kW

Küsi pakkumist! ANTTI BALTIC OÜ. Ehitajate tee 114, 13517 Tallinn, tel 600 9354, faks 652 5376. AIVAR KUHI, tehniline ekspert tel 505 5053, aivar.kuhi@agrosec.com

JAAK TRIISA, müügimees tel 515 6528, jaak.triisa@agrosec.com

MARGUS MÜTS, juhataja tel 523 4267, margus.muts@agrosec.com


taimekasvatus 11

Maamajandus Nr 3 (9) 21. märts 2013

Foto raivo tasso

mida rohttaimed vajavad?

del. Kõrrelisterohkeid segusid võib külvata ka suve teisel poolel kuni augusti keskpaigani.

„„Kaaliumi (K) vajavad taimed sama palju kui lämmastikku, N : K = 1 : 1.

Taimede toitumine

„„Fosfor (P) on väga tähtis taimede tärkamisel ja juurestiku kasvamisel, selle puudumisel kasv pidurdub. Fosforit antakse 2–4 korda vähem kui kaaliumi. „„Kaltsiumi (Ca) vajavad liblikõielised mügarbakterite moodustamiseks, see soodustab juurestiku arengut ning toimib olulise elemendina taimerakkude kasvul. „„Väävel (S) on vajalik aminohapete moodustamisel. Taimed vajavad väävlit sama palju kui fosforit P : S = 1.1. „„Magneesium (Mg) on oluline loomade puhituste ja tetaania ärahoidmiseks. Taimede toitumisel on Mg ja K soovitatav suhe 1 : 1,3–1,5.

tikuga heina tegemiseks ja ädalat karjatamiseks. Ta on hinnatud tänini, kuid puuduseks on saagi ebaühtlane jaotumine vegetatsiooniperioodi jooksul: üle 60% saagist langeb esimesele niitele. Eestis on ligikaudu 100 000 ha turvasmuldi, mis sobivad kõrrelistele. Hästi püsivad põldtimut, harilik aruhein ja roog-aruhein. Väga hea saagivõimega on päideroog, aas-rebasesaba ja ohtetu luste. Kuid ühegi seemet ei ole turult saada.

Mulla ettevalmistamine Kuna heinaseemne energiasisaldus on kümneid kordi väiksem kui teraviljal, peab harima mulla peeneks, see tuleb hästi tasandada ja tihendada. Sügavu-

seks on 10–15 cm. Mulla tihendamine enne ja pärast külvi on heinaseemne idanemise ja tärkamise põhitingimus. Atraktiivne on heinaseemnete otsekülv vanasse rohukamarasse. Ent otsekülvi saab teha vahetult siis, kui rohukamara vanus on alla 3 aasta. Vanem rohukamar on vaja eelnevalt hävitada üldtoimelise kemikaaliga, pärast mõne nädala möödumist tuleb töödelda mulla pindmist kihti koorli või randaaliga vana juurkava ja kõrretüü lagundamiseks. Vastasel juhul tekib laguproduktidena mulda toksiline keskkond, mis ei lase seemnetel kasvada elujõulisteks taimedeks. Vajaduse korral tuleb teha ka mulla põhiharimist (umbrohutõrjet, kündmist).

Umbrohtude ühekordne tõrjumine kemikaalidega ei vabasta umbrohtudest täielikult. Tõrje tulemusena hävivad küll pikaajalised juurumbrohud, seemneumbrohud võivad aga igakordse mullaharimise järel taas tärgata. Umbrohuseemnete tärkamise eelduseks on nende paigutumine mullaharimise käigus selle pindmisse 0–3 cm sügavusse kihti. Külviviisidest on tuntud allakülv, reaskülv, ristikülv (kahes osas) ja hajukülv. Viimasel juhul külvatakse seeme mullapinnale ja hiljem äestatakse sisse. Katteviljaks sobivad suvi- ja taliteravili, vikk ja hernes. Kõige vähem tundlikud kattevilja varjavale mõjule ja konkurentsile

on punase ristiku, lutserni ja valge ristiku segud kõrrelistega. Tänu uute mullaharimisriistade kasutuselevõtule, uutele sortidele ja teadmiste kasvule, on võimalik külvata heinaseemet varasemast väiksemate külvinormidega, mis on enamasti 20–25 kg/ha. Näiteks külvati punast ristikut Takkasaare talu põldkatses Järvamaal segudes 6–7 kg/ha, harilikku lutserni 12 kg/ha ning valget ristikut 2–3 kg/ha. Lutserni, nõiahamba ja idakitseherne seeme segatakse mügarbakterpreparaadiga enne külvi, ristikuseeme siis, kui ei ole ristikut viis aastat ja kauem kasvatatud. Kõik liblikõielisterohked segud külvatakse keva-

Toiteallikaks on mullaseente ja bakterite toimel orgaanilisest ja mineraalainest vabanenud toitained, mineraal- ja orgaanilised väetised ning liblikõieliste taimede juurtel asuvate mügarbakterite poolt õhust seotud lämmastik. Rohumaade rajamisel antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi, happelistel muldadel ka lubiväetisi. Oluline on, et toitained oleksid taimedele omastatavad õiges vahekorras, sest muidu võib tekkida lamandumine, kasvu pidurdumine ning põua-, talve- ja haiguskindluse langus. Regulaarne iga-aastane väetamine mitmekülgse (liit)väetisega tagab taimede pika eluea ja saagikuse. Katteviljata külvi korral niidetakse umbrohtu ajal, kui see on 15–20 cm kõrgune. Kui tõrjega on hilinetud, siis heintaimedega koos võib silosse sattuda looma tervist kahjustavaid aineid. Kuni õitsemiseni on umbrohud vähemürgised, pärast seda võivad mõnede umbrohtude söötmisel tekkida probleemid mitte ainult looma tervisega, vaid ka piima kvaliteediga. Umbrohtu on võimalik tõrjuda ka kemikaalidega varajases kasvufaasis.

Klassikalised pallikiled soodsaima hinnaga

Lai valik Sfoggia täppiskülvikuid! ERIPAKKUMINE: 3 m kombikülvik

Innaavastaja

Draminski elektrooniline mastiidiindikaator

Rolmako kvaliteetsed põllutöömasinad mõistliku hinnaga

Ökonoomseima mootoriga traktorid!

Soodsad Michali sööda- ja viljapunkrid

Kvaliteetsed sõrahoolduspuurid Berti hooldusniidukid, 50–250 hp, lai valik põllu,- metsa- ja haljasalade hooldamiseks

Kvaliteetne silokonsentraat Polmasil

Põllumajandustehnika: Sven Saksakulm, tel 5912 9682, sven@konehalli.com Karjatarbed: Ilmar Pärn, tel 5912 9678, ilmar@konehalli.com Rohkem infot kodulehelt www.konehalli.com või aadressilt Tallinna 86, Viljandi.

Tule Maaritsasse traktoritega tutvuma või küsi lisa! MÜÜK: Madis Heinsalu, tel 5667 7430

Indrek Pungar, tel 504 1986 Urmas Pungar, tel 526 6103

HOOLDUS JA VARUOSAD: Marko Saksjaak, tel 5665 5533

www.talutehnika.ee


12 persoon

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Jaanus Marrandi:

Maale on vaja rohkem peremehi

MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee

Millised on 20 aasta suurimad muutused Eesti põllumajanduses? Mäletan, et 1983. aastal üliõpilaste taidluskonkursil tõsteti teiste õlgadele kõige kõhnem palja ülakehaga poiss, kes siis marutõsise häälega röökis, käsi püsti: “Toitlusprogramm ellu!” See oli kogu nõukogude käsumajanduse agoonia tippaeg. 1980ndatel töötas tookordses Estonia kolhoosis meie klassi 17 poisist 13 või 14. See oli omamoodi oaas totaalses nõukogudes süsteemis, kus oli võimalus hästi teenida, endale maja soetada või auto osta. Inimeste keskmine töötasu oli 530 tugevat rubla. See oli selleaegne ministripalk. Eesti oli põllumajandussaaduste tootmise poolest ühe inimese kohta paljudes kategooriates üks maailma esimesi, aga lettidel valitses tühjus. Praegusega võrreldes on juba kogu mõtlemine majanduses niivõrd teistsugune, et isegi võimatu on võrrelda. Nii nagu oli tookord ühe süsteemi lõpp silmaga näha, võib praegu, öelda, et ELi põllumajanduspoliitika ei saaks ega tohiks põhimõtteliste muutusteta jätkata rohkem kui ees ootavad seitse aastat. Kas sellel ajal, kui olite põllumajandusminister (2002– 2003), oli Eesti põllumajanduses ka miski parem kui praegu? Eesti on praegu vaene riik ja 2002–2003 oli veel vaesem nii rahas kui oskustes. See seadis meie otsustamisvabadusele piirid. Ka arusaamad olid kardinaalselt teistsugused. Siis oli toetuste ja turu reguleerimise teema üks põhilisi poliitilisi lahinguvälju, kus praegused valitsuserakonnad suhtusid eriti põlastavalt igasse vastavasse katsesse. Keegi ei osanud isegi ette kujutada, et põllumajandustoetuste konkurentsitingimuste võrdsustamine oleks võinud olla üks valitsuse prioriteete. Praegu otsustatakse peaaegu

kõik Brüsselis ning väikeriigi põllumajandusministril jääb väga vähe kaasa rääkida. Millest tuli toetuste suur erinevus ja kas Brüsseli kriteeriume arvestades võinuks toona läbirääkimistel paremaid tulemusi saada? Kui 90ndate alguses jäi meie põllumajandustootmisest järele 40% ja sellelt tasemelt arvutati toetustasemed liitumisel, siis mida meil oligi tahta! Eesti teravilja baassaagikus võrdlusaastal oli 1,77 t/ha ja lihaveiste kvoodiks pakuti alla 200 looma! Läbirääkimiste käigus suurenes baassaagikuse arv 1,77-lt 2,4 tonnini/ha. Samuti tõusis ammlehmade kvoot 200-lt 13 000 loomani. Need arvud tõid aastate jooksul meie põllumeestele miljardeid kroone lisaraha, aga mitte ühegi läbirääkimisega ei ole võimalik muuta aastatepikkuse majanduspoliitika tagajärgi. Foto sven arbet

heiki raudla

Endise põllumajandusministri, praeguse OÜ Estonia nõukogu esimehe Jaanus Marrandi hinnangul ei tohiks ELi põllumajanduspoliitika ilma põhimõtteliste muutusteta jätkuda.

Millises olukorras on Eesti põllumajandus praegu? Eesti põllumajandus on kujunenud koosmõjus meie käsumajandusliku mineviku, keerulise üleminekuperioodi ja lõpuks ELi poliitikaga. Raskete aegade tulemusena on aga välja aretatud eriliselt visa Eesti põllumehe tõug, kes on ebavõrdsete konkurentsitingimustega võideldes karastunud. Eesti piimatootmine on üks Euroopa produktiivsemaid. Ka teraviljatootmine on viimastel aastatel paranenud. Viimase viie aasta jooksul on eriti hoogustunud ettevõtete müük ja tootmise kontsentreerumine. Eestis on just selle aja jooksul tekkinud mitmed kontsernid, kus ühtede ettevõtjate omanduses on mitu põllumajandusettevõtet. Midagi ei juhtu iseenesest, vaid ikka majanduspoliitilistel põhjustel. Järelikult on viimaste aastate majanduspoliitika sellist protsessi soodustanud. Eesti majandusele oleks muidugi eluliselt vajalik, et ettevõtlus maal oleks struktureeritum. Maale on vaja rohkem mõtlevaid omanikke, peremehi – see on selge! Mida võib oodata uuelt ÜPP eelarveperioodilt? Arvan, et otsetoetuste tasemed ei ole veel paigas ja tuleb tööd teha selle nimel, et ELi ühine põllumajan-

Jaanus Marrandi „„Sündinud 23. märtsil 1963

Haridus „„EPA, maaparanduse ja hüdrotehnika insener

Töö „„1986 – Estonia kolhoosi peamelioraator „„1993 – Estonia OÜ juhatuse esimees „„1999 – Riigikogu liige 3 koosseisu „„2002–2003 – põllumajandusminister „„2011 – Estonia OÜ nõukogu esimees

duspoliitika muutuks. Ei ole mõistlik, et Saksamaal on Deutsche Bahn suurim põllumajandustoetuste saaja, sest raudteetsoon on põllumaa kirjas. Kui on otsustatud, et tegu on põllumajandustoetustega, siis peaks see minema tegelikele tootjatele. Uuel perioodil suureneb kindlasti turujõudude mõju ja väheneb toetuste mõju põllumajandusele. Näiteks piimakvoodi kadumine võib langetada toorpiima hinna 25 sendini kilo kohta. Tegelik otsetoetuste tase tõuseb küll paarikümne protsendi ulatuses, aga see võib minna suures osas maaomaniku taskusse. Selle tõttu võib muutuda maakasutajate struktuur, sest kuskilt maalt muutub maa rentimine majanduslikult ebaotstarbekaks. On oluline, et uue perioodi meetmete kavandamisel ei hakataks toetusi käsitlema kui automaatset abiraha. Eluliselt oluline on, et võimenduks tootjate ühine tegutsemine, muidu ei ole võimalik oma kauba eest õiget hinda saada. Eestis tõuseb kindlasti maa hind. Juba praegu on näha, kui kiiresti tõusevad ka maa rendihinnad. Paljud välismaalaste ettevõtete ostud on tehtud senise odava maa hinna pärast. Siiani on eurooplaste jaoks olnud Eestis põllumaa puhul tegu justkui Michelangelo maalide odavmüügiga. Nii nagu vanade meistrite maale, ei tule ka põllumaad kunagi juurde. Välisinvestorid tunnevad huvi Eesti piimanduse vastu. Miks just piimanduse?  Mida siin Eestis muud selle maaga teha on? Meil on maad Euroopas inimese kohta suhteliselt kõige rohkem. Ka veepuudust ei ole ja rohi kasvab hästi. Meil on oskused piima toota. Palju on veel ka teha: liialt palju tähtsustatakse piimatoodangut ning vähem karja tervist ja taastootmist. Rääkides nüüd veel teie poliitilistest ambitsioonidest… Mulle väga meeldib see, mida ma praegu teen. Olen OÜ Estonia enamusosalust haldava ettevõtte juhatuse liige ja OÜ Estonia nõukogu esimees. Minu päevad on niiöelda päristööd täis ja mul ei ole eriti aega erakonnapoliitikaga tegelda. Ausalt öeldes ei suuda ma praegu näha mingit motivatsiooni poliitikaga tegelemiseks. 12 aastat poliitikas on vähendanud minu edevust. Nii et hetkel mul poliitilised ambitsioonid puuduvad.

Maaleht ja Maamajandus õnnitlevad head koostööpartnerit juubeli puhul!


aiandus 13

Maamajandus Nr 3 (9) 21. märts 2013

HELI RAAMETS ajakirjanik heli.raamets@maaleht.ee

E

esti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse juhataja kohusetäitja Kersti Kahu sõnul on tootearenduskeskus väga hästi käima läinud, eriti väikeettevõtjate seas. Seal valmistatakse väikeettevõtjate tellimusel mitmesuguseid mahlu, moose ja viimasel ajal aina rohkem ka glögisid. Nüüd on aga ettevõtjatel tekkinud soov kasutada ära ka mahlapressimisest üle jäävad marjakestad ja -seemned. Selleks et teada saada, mida kasulikku see seni ära visatud kraam sisaldab ning mil-

Aktiivselt kasutatava tootearenduskeskuse kõrval valmib Polli aiandusuuringute keskusesse ka terviseja loodustoodete kompetentsikeskus. listest Eestis kasvavatest taimedest oleks otstarbekas tervisetooteid luua, rajatakse tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus. Loodavates laborites saab uurida, kuidas väärindada taimset toorainet tervise- ja loodustoodeteks. See tähendab bioaktiivsete ühendite kasutamist funktsionaalsete jookide ja toiduainete, toidulisandite, kodukeemia ja looduskosmeetika ning looduslike taimekaitsevahendite tootearenduses. Mahemahlade, -glögi ja -küpsiste tootmisega tegelev Loodus-

Hetkel kasutatud seadmete laos üle 100 erineva nimetuse: - 40 kuni 300 liitrised keedukatlad - ahjud - roostevabast terasest lauad, riiulid - ja palju muud... Pakume veel: - tehnoloogiate projekteerimist - suurköögiseadmete projektimüüki - hooldusteenust, 24 h tasuta tel 800 4747

TELLI TASUTA uute toodete KATALOOG !!!

Aprillis kasutatud seadmete laat – jälgige infot meie kodulehel !

Küsi lisa tel 6 500 740 , metos.estonia@metos.com või tule kohale: Saha tee 18, Loo asula Harjumaal

Kompetentsikeskus pakub „„Terviklik tootearendustugi. „„Tehnoloogia ja seadmete kasutus. „„Laboratoorsed analüüsid. „„Koolitused ja nõuandeteenused. „„Rakendusuuringud. „„Koostööprojektid.

vägi OÜ on n-ö tootmisjääkide kasutamisega ka algust teinud. Neli aastat on ettevõte valmistanud metsmustika-mustasõstra glögi. “Selle käigus tekkis marjajääki, ja teades, et see on vitamiinirikas, mõtlesime, kuidas seda kasutada,” räägib tegevjuht Kristjan Õunamägi. Koostöös toitumiste-

Uued ja kasutatud suurköögiseadmed suurköökidele ja väiketootjatele meiereid, pagarid, talutootmised, turismitalud...)

TUTVU valikuga meie kodulehel www.metos.com

aiandusuuringud

Re pro

Pollis

valmib tervisetoodete kompetentsikeskus

rapeudiga küpsiste retsepte välja töötades oli juba soov seda seal kasutada. Nüüd oleks vaja veel teha laboriuuringud, et teada saada, kui palju ja missuguseid kasulikke aineid küpsised sisaldavad. Õunamägi ütleb, et nemad loodavad kompetentsikeskusest suurt kasu. “Kui tahame müüa Skandinaavia maadesse, siis seal on väga vajalik pakendil välja tuua, kui palju üht või teist vitamiini tooted sisaldavad,” selgitab ta.

Kompetentsikeskuse rajamisega on Pollis algust tehtud ning EASist üle 3,1 miljoni euro ka toetust saadud. Omaosaluse 15% katab Eesti Maaülikool. Praegu käib keskuse jaoks vana hoone rekonstrueerimine. Sinna tulevad teadlaste tööruumid, laborid ning suur saal seminaride ja õppepäevade läbiviimiseks. Maja peaks valmima aasta lõpus. Praegu on kompetentsikeskuse partneriks soovinud hakata veerandsada ettevõtet, kelle seas nii suuremaid kui väiksemaid toidu-, tervisetoodete ja olmekeemia tootjaid. Partnerid moodustavad nõukoja, kes otsustab, missuguseid teenuseid keskus pakkuma hakkab ja kinnitab ka hinnakirjad. Kuna edaspidine tegevus ja uuringud on projektipõhised, oodatakse veel koostööpartnereid, kellega kahasse projekte kirjutada. Karin Veeroja ASist Põltsamaa Felix räägib, et nemad ootavad uuelt keskuselt teaduslikku tuge, kuna neil endil pole tootmise kõrvalt aega teadusega tegelda. EASi toetuse abil on kompetentsikeskusel plaan teha ka rakendusuuring, et uurida taimses tooraines sisalduvaid bioaktiivseid aineid ja nende säilivust eri töötlemisviiside juures. Rikastades toitu Euroopa Toiduohutusameti aktsepteeritud ühenditega, saab luua uusi terviseväitega tooteid.


14 hobi Talumees lõi

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

suurima

mandoliiniorkestri

Silja lättemäe ajakirjanik silja.lattemae@maaleht.ee

P

Arraka talu peremees Arvo Laud kasvatab teravilja ja peab saane kitsi. Mandoliinimäng on tema suurim armastus ning ta innustab koduvalla inimesi koonduma ansamblisse Saku Mandoliinid.

ole just tavapärane, et talumees läheb külla, mitu haruldast mandoliini kaasas. Paneb pilli õrnalt peremehe ette lauale ja ütleb: “Hakka nüüd mängima!” Just selline mees on Arvo Laud, kel on imetabane oskus nakatada mandoliinipisikuga teisigi. Arraka talu peremehel on kodus üle 40 pilli,

ainuüksi eri suuruse ja kujuga mandoliine on paarikümne ringis. Osa neist on peremehe enda restaureeritud ja mõni ka ise valmistatud. Nii polegi tal kahju jätta üks neist kallihinnalistest muusikariistadest pikemaks ajaks uue huvilise kätte. Peaasi et saaks uusi muusikuid kaasa haarata. “Mul läks ikka paar aastat, enne kui Saku vallas orkestri kokku saime.

Foto sven arbet

Nüüd on meil 20 mandoliinimängijat. See on Eesti rekord, mujal nii suuri orkesterid pole,” on orkestrivanem rahul. Ometi ei taha Laud orkestri loomise au päris endale võtta. Ta kiidab kunstilist juhti Joosep Sanga, kel on muusikaline kõrgharidus ja kes tunneb orkestreerimist täielikult. “Kõik sai alguse sellest, kui üks kolleeg rääkis, et tema kodukandis elab mees, kelle suurim hobi ja armastus on mandoliinimäng ning kes unistab, et tegevust alustaks orkester,” meenutab Joosep Sang. Kui ta oli üle vaadanud Arvo mandoliinikollektsiooni, sai aru, et mehel on tõsi taga. “Praegu mängivad orkestris muusikud vanuses 11 kuni 68. Vanima liikmena on Arvo orkestri tõeline “hall kardinal”, kelle jõu ja nõuta oleks ettevõtmist raske ette kujutada,” kiidab Sang.

Arvo Laud selgitab, et nooremana mängis ta pidudel akordioni, ansamblites kontrabassi. Aastaid on ta tegutsenud Kiisa kapellis. Mandoliini on Laud sõrmitsenud juba üle 10 aasta. Tõsisem huvi tekkis kolm aastat tagasi, kui ta külastas Pärnu suupillipäevi, sattudes seal hoopis mandoliinihelide lummusse. “Tekkis hasart, et pean selle mängu selgeks saama!” Nii hakkaski Arraka talu peremees, kes siiani oli kuulmise järgi mänginud, noodikirja õppima ning asjatundjatelt solfedžotunde võtma. “Olen kogu aeg rasket maatööd teinud ja vähe reisida saanud, nüüd pensionieas tahan lubada midagi ka hingele,” ütleb Arvo Laud. Põlva orkestriga on ta käinud esinemas Venemaal ja Ukrainas, Saku Mandoliinid plaanivad suvel tuuritada Muhus, Kihnus ja Hiiu Folgil.

sündmuste kalender 2013 OÜ FLINT KAUBANDUS tel 5635 8972, info@flintkaubandus.ee www.flintkaubandus.ee

TYM 903 STA 4WD 91 hj Perkinsi mootoriga GARANTII 2 AASTAT / 2000 töötundi Standardvarustuses: 5 hüdroväljavõtet esiraskused joystick esilaadurile hüdroreevers Comfort-kabiin kliimaseadme ja CD-raadioga

Veisekasvatus Eesti Maakarja Kasvatajate Selts „„24. aprillil – seltsi üldkoosolek Pärnumaal Pärivere klubis. Päevakorras möödunud aasta tõuaretustöö ülevaade ja seltsi lipu 85. aastapäeva tähistamine. „„7. septembril – maakarja vissi konkurss Tartumaal Ülenurmel „„21. septembril – maakarja tutvustamine Pärnumaal Tõstamaa vallas Maria talus Täiendav teave kodulehelt www.maakari.eu.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu SOODUSHIND

28 900 € + km

„„27. märtsil – õppepäev Raplamaal Keavas, lektorid Saksamaalt. Veiste genoomika. Taastootmine. „„28. märtsil – ETKÜ 20 Tallinnas Lennusadamas, osalemine kutsetega. „„18.–21. aprillil – veiste väljapanek ja lihaveiste oksjon Tartus Maamessil. „„12. juunil – Saaremaal Upal konkurss “Saarte Viss 2013”. „„5. juulil – Tartumaal Ülenurmel konkurss “Viss 2013”. Täiendav teave kodulehelt: www.etky.ee.

Eesti Lihaveisekasvatajate Selts „„18.–21. aprillil – lihaveiste väljapanek ja oksjon Tartus Maamessil. „„28. või 29. mail – lihaveisekasvatusalane seminar Raplamaal Kaius. Põhitähelepanu limusiini tõu kasvatamisele. Lektor Christian Erik Boge Taanist. „„6. juunil – lihaveisekasvatusalane seminar. Koht täpsustamisel. Lektor Taanist. „„27.–28. juulil – lihaveiste väljapanek Jäneda Talupäevadel. „„26.–31. augustil – lihaveisekasvatajate õppereis Prantsusmaale. „„7. septembril – lihaveiste väljapanek Tartumaal Ülenurmel Täiendav teave kodulehelt www.lihaveis.ee. Lamba-, kitse- ja seakasvatussektori ürituste, koolituskursuste jms eelteateid 2013. aasta kohta ootab 3. aprilliks veebitoimetaja Aive Mõttus (tel 5309 7209, e-post aive.mottus@maaleht.ee).

Põhja-Ameerikas 10 aasta statistikas suurimat müügikasvu tegevad TYMi traktorid on nüüd müügil ka Eestis. Traktorite võimsus 23–101 hj, saadaval lai valik lisaseadmeid ja tarvikuid. Masinad laos olemas. TULGE TUTVUMA!

Vabandus Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistus vabandab 21. veebruaril Maamajanduses ilmunud artikli “Lupjamine” osas Malle Järvani ees, kelle kasutatud tekstid olid jäänud viitamata.


Maamajandus Nr 3 (9) 21. märts 2013

Tootja-

keskkond 15

vastutusest

seoses põllumajandusplastiga

Mirjam Vili advokaadibüroo GLIMSTEDT advokaat

V

Põllumajandusplasti tootjatele ja maaletoojatele rakendusid selle aasta alguses tootjavastutuse nõuded.

alitsus võttis 15. veebruaril vastu määruse põllumajandusplasti jäätmete käitlemise nõuetest ning kehtestas kogumise ja taaskasutamise sihtarvud. Tootjad peavad oma tegevuse määrusega vastavusse viima 1. maiks. Tootjavastutusega pannakse jäätmeteks muutunud toodete kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise kohustus toote tootjale. Kuna toojavastutusega hõlmatud tootjad kannavad sellest lisakohustusest tulenevad kulud üle toote hinda, maksab keskkonnaohtliku toote keskkonnamõju vähendamise kulud kinni lõppastmes tarbija.

Tootjavastutuse põhimõttest Tootjavastutuse kehtestamise peaeesmärk on tootjate motiveerimine muuta oma tooted keskkonnasõbralikumaks. Kui tootja on vastutav oma toodete jäätmekäitluse eest, siis peaks see teda motiveerima tootmist ja toodete kvaliteeti parandama selliselt, et jäätmekäitlusega seotud kulud oleksid väiksemad. Lisaks võib regulatsiooni loomise eesmärgiks nimetada jäätmete taaskasutuse suurendamist ja riigi ning maksumaksja vabastamist probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise kulude tasumise kohustusest. Lisaks ELi direktiividest tulenevale kohustuslikule probleemtoote regulatsioonile on mitmed riigid põllumajandusplastile kohaldanud siseriikliku tootjavastutuse regulatsiooni. Jäätmeseadus loeb põllumajandusplastiks ainult silopallikilet, silokattekilet, kiletunnelit, kattevõrku ja plastnööri. Põllumajanduses kasutatav ülejäänud plast regulatsiooni alla ei kuulu. Sektoris tekib lisaks ka pakendijäätmeid nagu näiteks tühjad väetisekotid, taimekaitsekanistrid. Nendele kohaldub pakendialane regulatsioon – kogumise ja taaskasutamise eest vastutab pakendiettevõtja.

Põllumajandusplastist kuulus varem silopallikile pakendiregulatsiooni alla. Kuna silopallikilet käsitleti pakendina, eksisteeris juba varem selle kogumise ja taaskasutamise kohustus. Seda olid kohustatud tegema põllumajandusettevõtjad. Nüüd on need kohustused tootjal.

Plasti tootja kohustused Tootja on kohustatud tasuta tagasi võtma enda poolt turule lastud põllumajandusplastist tekkinud jäätmed. Põllumajandusplasti tagasivõtmise võib tootja täies ulatuses korraldada plasti kasutajate kaudu. Sellegipoolest on tal ka kohustus tagada, et olemas oleks vähemalt üks plastijäätmete vastuvõtu koht igas maakonnas. Vastuvõtukoht ei pea olema selleks eraldi loodud rajatis. Kogumist saab organiseerida olemasolevate jäätmejaamade või muude jäätmekäitlusrajatiste kaudu. Tootja kohustus on kokku koguda kalendriaastas vähemalt 70% eelmisel kalendriaastal turule lastud põllumajandusplasti massist, mis tuleb esimest korda teha 2014. aasta 1. maiks. Samas, isegi kui see sihtmäär on täis, peab tootja jäätmed vastu võtma, kuni on kogunud eelneval kalendriaastal turule lastud põllumajandusplasti massiga võrdse hulga plastijäätmeid. Kogutud plast tuleb täies ulatuses taaskasutada. Kogutud plastist, sõltumata selle liigist, tuleb alates 2014. a algusest taaskasutada – müüa ümbertöötlemiseks – ringlussevõtu teel vähemalt 50%. Ülejäänud põllumajandusplasti jäätmeid võib näiteks energiakasutusena põletada. Tootjavastutuse regulatsiooni kohaselt vastutab tootja jäätmete eest kuni lõpuni, s.t kuni need on antud üle lõppkäitlejale, kes jäätmed taaskasutab. Vastutusest vabanemiseks ei piisa sellest, kui anda üle jäätmed vedajale, kes viib need taaskasutusse. Tootja peab suutma

Foto sven arbet

tõendada, et kogutud jäätmed on taaskasutatud. Tootja võib täita tootjavastutusega seotud kohustusi üksi või koos teiste tootjatega. Tootjavastutusorganisatsiooni kuuluv üksik tootja ei ole vastutav probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise sihtarvude täitmise ning probleemtooteregistrile andmete edastamise eest. Seega – kui tootja kuulub tootjate ühendusse, ei ole tal vaja luua jäätmete kogumise kohta igasse maakonda, jälgida kogumise ja taaskasutamise määrade täitmist ega esitada andmeid probleemtooteregistrisse. Neid ülesandeid täidab tema eest tootjavastutusorganisatsioon, mis on soovitatav luua. Tootjal ei ole sellisel juhul ka kohustust omada rahalist tagatist jäätmete kogumise ja taaskasutamise täitmise tagamiseks.

üks küsimus Kas Eestis saab põllumajandusplasti jäätmeid taaskasutada?

Aarne Saareväli OÜ Rexest Grupp juhatuse liige Põllumajandusplasti jäätmete ringlusse suunajate arvu Eestis on raske hinnata – sorteerijaid on, kuid lõpptoote valmistajaid väga palju pole. OÜ Rexest Grupp toodab Eestis kogutud plastijäätmetest Plastrex-tooteid: terrassilaudu, müratõkkemooduleid, aiatooteid ja profiile, mida kasutatakse ilmastikukindlust vajavates rakendustes. Anname oma panuse, et põllumajandusplast jõuaks uute toodetena Eestis tagasi ringlusse. Meie jäätmetega tegelev üksus asub Väätsa Prügila territooriumil. Jäätmete vastuvõtmisel on otsustav tegur puhtuse tase, mille põhjal suunata jäätmed ringlusse või energiakasutusse. Põllumajandusplasti väärtus kujuneb nõudluse ja pakkumise käigus ning võib olla nii negatiivne kui positiivne.

Maailma suurim rasketehnika müügiportaal!



MAAMAJANDUS (märts 2013)