Metsaleht (juuli 2011)

KAHTLASED KÕNED: metsaomanik alles plaanib raiet, aga juba helistajad küsivad puitu Lk 3 28. juuli 2011 Nr 7 (138) Ostame 3 m küttepuitu (veovõimalus), kasvavat ja virnastatud võsa.

Ostame raieõigust ja metsakinnistuid.

Teostame võsaraiet ja väljavedu.

Helista ja küsi lisa!

MAALEHE LISA

514 9668 5341 3723 rajakt@hot.ee

2

PĂ„E VAK A JA

METSALEHT Nr 7 (138) 28. juuli 2011 INDREK JAKOBSON

Hakkpuit on kĂźtteĂľlist kolm korda odavam Muhumaa kogemus Ăźtleb, et katlamaja kĂźtmine hakkpuiduga muudab ka Ăźmbruskonna maastiku ilusamaks.

Muhu valla Liiva kĂźla ainsaks kĂźtuseks on juba kolm viimast aastat olnud kohapealt saadud hakkpuit. “See on praegu kindlalt odavaim kĂźtus,â€? kinnitab Muhu vallavanem Raido Liitmäe. Ta on arvutanud, et vĂľrreldes puidugraanulitega on hakkpuit poole odavam ja vĂľrdluses kĂźtteĂľliga annab see koguni kolmekordse kokkuhoiu.

Liiva kßla varem kivisÜel tÜÜtanud katla rekonstrueerimine vþeti ette aastal 1995.

Sßsteem oli amortiseerunud ja kooli juurdeehituse tþttu ei jaksanud enam kþiki hooneid ära kßtta. Tsentraalkßtte tahtsid Muhu vallavþimud aga alles jätta, kuna katlamaja teeninduspiirkonnas asub lisaks neljale korterelamule veel mitu vallale tähtsat sotsiaalobjekti.

Varem tÜÜtasid kþik katlad kivisÜel, ent selle hankimine oli keerukas ja kallis. Nßßd on katlamaja pþhikßtuseks olnud hakkpuit ja tßkkturvas.

Algusaastatel, kui hakke varumise sßsteem ei olnud käivitunud, kasutati peamiselt turvast, kuid iga aastaga on hakk-

puidu osa suurenenud. Kolm viimast aastat pole peale hakke muud kßtust katlasse pandudki. Seda kulub talveperioodil 2200–2500 m³.

Turba saamisega on eriti vihmastel suvedel probleeme, hakkpuidu jaoks jätkub aga vþsa, raiejäätmeid ja madalakvaliteedilist puitu iga ilmaga. Ka on metsaomanikud olnud rþþmsalt nþus vallaga kaupa tegema: vald raiub metsast vþsa, millest katlamaja saab kßtuse, inimene saab endale aga korrastatud metsa.

Puidu varumisel leiavad rakendust omakandi tÜÜtud.

Vallavanem Liitmäe leiab, et peale odavuse ongi hakkpuidu kasutamise pluss see, et paljud ßmbruskonna elanikud saavad tÜÜ ja sissetuleku.

Samas ei kipu Raido Liitmäe siiski kĂľigile andma Ăźhest soovitust hakkpuidu kasutamiseks. “Tasuvuse määrab ikkagi asukoht. Väga kaugelt hakkpuitu vedada pole mĂľtet. Kui asula on turbamaardla läheduses, on ilmselt mĂľistlikum valida turvas.â€?

Muhumaa on tema sþnul tänu kraavipervedelt, elektriliinialustest jm pärit hakkematerjali kasutamisele muutunud ilusamaks – turismipiirkonna jaoks pole see sugugi vähetähtis.

REGINA HANSEN

KOGEMUS

Liiva katlamaja Muhumaal kasutab ainult hakkpuitu ď Ž TÜÜmehed vĂľi metsaomanikud lapivad vĂľsa vĂľi raiejäätmed tee äärde, kraaviserva vms hunnikutesse. SĂľltuvalt kĂźtusevajadusest hakitakse materjal kohe vĂľi jäetakse kuivama. ď Ž Katlamajast 1,5 km kaugusel on ka u 1500 mÂł kĂźttematerjali mahutav hoidla, aga vĂľimalusel veetakse hakkpuit otse katlamajja – suvi läbi kuivanud oksad ja vĂľsa on piisavalt kuivad kohe pĂľletamiseks. ď Ž Hakkehoidla juures on ladustamisplats, kuhu saavad vĂľsa jms puidujäätmeid tuua nii eraisikud kui ka ehitusfirmad.

Hakkimiseks kasutakse suure hakkuri teenust, kui see tÜÜtab lähipiirkonnas. ď Ž Vähemal määral ostetakse haket valmiskujul väiketootjate käest. ď Ž 1179 MWh sooja tootmiseks kulub aastas hakkpuitu kasutades 29 016 â‚Ź (454 000 kr). Puidugraanulite puhul oleks kulu 48 317 â‚Ź (756 000 kr) ja kĂźtteĂľli puhul 81 168 â‚Ź (1 270 000 kr).

Allikas: Raido Liitmäe

Käib raiejäätmete kogumine raielangilt.

Hakkematerjali nappus on tĂźhijutt Probleem pole mitte hakkematerjali nappuses, vaid selles, et metsaomanikud ei rutta veel oma metsi korda tegema.

Raplamaa metsaomanik Taavi Ehrpais jagab hiljutise Rootsi reisi muljeid: “Raielangile rootslased eriti midagi ei jätagi – puuladvad ja kännud saadetakse katlamajja. Raiejäätmed pakitakse ruloonidesse ning viiakse soojuse ja elektri koostootmisjaamadesse.â€?

Mees Ăźtleb, et tema enda jaoks raiejäätmete kogumine uudis ei ole, sest tema on oma lankidelt oksi koristanud juba 3–4 aastat. “70–80 protsendilt lankidest vean oksad välja. Elan lihtsalt sellises kohas, kus korralik mets väga hästi ei kasva, ulukid teevad kahju ja on palju väheväärtuslikku vĂľsa.â€?

Lähim katlamaja, mida hakkpuiduga kÜetakse, asub Ehrpaisi kodust vaid 20 km kaugusel ja seega ei kulu ßlemäära raha muidu ßsna kallile transpordile.

Tohutud tagavarad “Meil tuleks oma metsa palju paremini ära kasutada,â€? leiab Taavi Ehrpais. “Lepa ja remmelga juurdekasv on tohutu; viimasel viiel aastal on neid liiga vähe raiutud.â€? Mees aimab, et tema

0TUBNF LBTWBWBU NFUTB NFUTBLJOOJTUVJE KB NFUTBNBUFSKBMJ Balcas Eesti AS ostab

KUUSE- ja MĂ„NNIPALKI Info: Vaida, Harjumaa tel 603 5282 e-post balcas@balcas.ee

.FUTB ÛMFTUÕÕUBNJOF KB USBOTQPSU .FUTB JTUVUBNJOF

*OGP UFMFGPOJM XXX IBOTBNFUT FF

mĂľtteavalduse peale vaidleks nii mĂľnigi loodusesĂľber, et puud ju seovad sĂźsinikku ja raiumine on loodusele halb. “Seda räägivad pĂľhiliselt inimesed, kes teemat ei valda,“ on ta äraleierdatud jutust tĂźdinenud. “Lepp Ăźle 35 aasta ei kasvagi, edasi ta lihtsalt kĂľduneb ära.

Sßsiniku sidumisest siin rääkida ei saa, sest mädanemine hoopis vabastab kord seotud sßsinikku. Lepa vþiks enne seda parem ahju ajada.�

Kui Rootsiga vþrrelda, on siinmail raiejäätmete kokkuostul siiski veel arenguruumi. Eestis makstakse metsaomanikule enamasti metsaserva jäetud materjali kantmeetrite pealt, Rootsis aga megavatt-tunni alusel – seal on ka mßßjal huvi hoolitseda, et kßttematerjal oleks kuiv.

Meil kasumiga ärist hakke puhul veel rääkida ei saa, aga Ehrpais on rahul sellega, et traktorist saab suvekuudel oksi välja vedades tÜÜd. Puhastatud lankidele on ka mþnusam taimi istutada.

Tulevikus vĂľiks hakkpuidu kasutamisel aga Eestiski olla ka rahalises mĂľttes perspektiivi.

Taavi Ehrpais arutles, et hakkematerjali hind ei saa alla minna, sest siis läheks puit mujale – nĂľudlus on kogu maailmas suur ja Euroopa riikidel on pealegi kohustus minna 2020. aastaks 20% ulatuses Ăźle taastuvatele energiaallikatele. “Enamik riike on selle nĂľudega hädas, aga meil on suur osa ressurssi metsana olemas,“ märgib Ehrpais.

Kindla peale minek Paljud vanad katlad Eestis on amortiseerunud ja ollakse pþhimþttelise valiku ees, kas jätkata fossiilsete kßtuste pþletamist vþi minna ßle biokßtusele.

Erametsakeskuse projekti Wood Energy ja Cleantech juht Indrek Jakobson mÜÜnab, et Eestis on nii hakkpuit kui ka pĂľlevkiviĂľli kodumaised energiakandjad. â€œĂ•li lisaeelis on kasutamismugavus, aga kahjuks on pĂľlevkivi taastumatu ressurss ja sellega oleks teha targematki, kui lihtsalt ahju ajada.â€?

Kuidas on aga hakkpuiduga, mida ju justkui ei jätku? Talvel oli vähemalt ßks juhtum, kus

Eestis ei ole praegu Ăźhtegi teist taastuvenergiakandjat, mida metsaga vĂľrrelda annaks.

Indrek Jakobson

inimesed hakkpuidukatlamaja kĂźtusepuuduse tĂľttu kĂźlmetasid. “Tegelikult meenutab see juhtum tuntud lugu rohutirtsust ja sipelgast. Kui suvi läbi sai lulli lÜÜdud, siis on talvel hilja hakata mĂľtlema, kas ehk mĂľni hakkpuidu pakkuja juhuslikult katlamaja ukse taga ei seisa,â€? selgitab Jakobson.

Selliseid uudiseid lugedes vĂľib inimestele aga jääda mulje, et puitu soojatootmiseks ei jätku. “Eestis ei ole praegu Ăźhtegi teist taastuvenergiakandjat, mida metsaga vĂľrrelda annaks.

Ehk ainult turvas, aga see on materjal, mis uueneb väga pika aja jooksul,� ßtleb Indrek Jakobson.

Ta jätkab, et metsaga on hoopis teine lugu – kui kasutame oma metsaressurssi säästlikult reaalse juurdekasvu piires, vĂľime sellega arvestada igavesti. “VĂľrreldes uperpallidega, mida teeb nafta hind maailmaturul, on puidu hind vägagi stabiilne. Praegune suhteliselt odav pĂľlevkivi muutub aga tulevikus kindlasti kallimaks,â€? lisab ta.

Hakkpuitu sobib kasutada just suuremates kateldes. Indrek Jakobsoni sþnul kehtib seos, et mida suurem katel, seda vähem pirtsakas on see kßtuse suhtes.

Kodukatlasse passib endiselt paremini halupuu.

REGINA HANSEN metsanduse kommunikatsioonijuht

PĂ„E VAK A JA

METSALEHT Nr 7 (138) 28. juuli 2011 CORBIS/SCANPIX

Metsaleht ootab kuklaseteateid

hakkepuitu, vþsa, raiejäätmeid, 3 m kßttepuud, saepindasid ja saepuru ning pakume ka hakkimisteenust.

INFO: tel 516 6349, 5347 2170 OSTAME

Metsaleht algatas aprillis kuklaste uurimise vĂľistluse, selle lĂľpuni on veel kaks kuud.

Ootame teateid suurtest kuklasepesadest ja arvukamatest asurkondadest, samuti huvitavaid fotosid sipelgapesadest.

ML Vt ka lk 8

Ostame kasvavat ja virnastatud vĂľsa.

Ostame 3 m kĂźttepuid ja lehtpuulanke.

Puhastame tasuta teie kraavid, teeääred ja pþllud vþsast. tel 5341 1301; dimens@dimens.ee www.dimens.ee

/$1'(.(5 2h 5DSOD 7DOOLQQD PQW WHO

IDNV

Metsaomanikud on hädas helistajatega Kuidas on vþimalik, et helistajad teavad puitu kßsida juba siis, kui metsaomanik raiet alles plaanib?

Mitmel pool Eestis kahtlustatakse, et keegi lekitab infot raiesse minevate erametsade kohta. Näiteks Harjumaa metsaomanikud on rääkinud, et kasvavat puitu hakatakse kßsima vahetult pärast seda, kui metsakorraldaja on saanud metsa inventeerimise valmis.

Mitmest maakonnast on teateid, et omanik alles plaanib raiet ja juba helistavad talle Ăźle päeva “mingid mehedâ€?, kes uurivad, kui palju metsa raieĂľigus maksab ning kas omanik ei tahaks seda Ăľigust just helistajale mßßa.

Osa metsaĂźhistuid on hakanud selliste helistajate telefoninumbreid koguma ja omavahel vahetama, et selgitada, kui palju niisuguseid helistajaid Ăźldse on, kuivĂľrd telefoninumbrid kattuvad ja kes on nende numbrite taga.

“Tegelikult on kogu info täiesti avalikult internetis olemas,â€? Ăźtles Ăźks helistajaid, kelle telefoninumber on metsaomanikele tuttavaks saanud numbrite hulgas. Oma nime ei tahtnud too helistaja ajalehes avalikustada, aga ta selgitas, et metsaraie plaane näeb metsaregistrist metsateatiste järgi.

Teave internetist “Sealt näeb kinnistu numbrit, mille järgi elektroonilisest kinnistusraamatust leiab Ăźles ka omaniku. Need on registrid ja andmed, millele pääseb ju iga lihtsurelik ligi,â€? rääkis mees.

Kuna mees on metsaettevĂľtja, on tema sĂľnul helistamise taga soov kasvatada Ăźhes piirkonnas raietÜÜde mahtu. “Kui meil on seal piirkonnas ostetud näiteks kĂźmme raieobjekti, vĂľib mahtude tĂľttu tekkida huvi sealtsamast lähedalt veel raietÜÜd juurde otsida,â€? Ăźtles ta, pĂľhjendades, et masinate kasutamine on kallis – selle asemel et väiksemate mahtude järel pik-

2000–2010 kþikus raiemaht raiedokumentide alusel 5,1 ja 7,4 miljoni kuupmeetri vahel.

Riigimetsa arvele läks mullusest raiemahuarvust 3,34 mln kuupmeetrit ja erametsa arvele 6,99 mln kuupmeetrit.

Lageraiete maht oli kokku 7,92 mln kuupmeetrit.

(WWHPDNVXY}LPDOXV DEL DVMDDMDPLVHO

WHO H SRVW HVWRQLD#XQLWHG ORJJHUV FRP

ki vahemaid läbida, on kasulikum, kui Ăźhes piirkonnas korraga rohkem tÜÜd oleks. “Need helistamised on ainult mahu huvides,â€? rĂľhutas mees, kes mainis, et ta ise tegutseb koostÜÜs suurte puiduvarumisfirmadega.

Kui mþne metsaomanikuga on juba kaupa tehtud, kßsitakse talt ka, kas ta ei tea, kes veel piirkonnas on raiet plaaninud – ka sedakaudu vþib tolle metsaettevþtja sþnul teave liikuda.

PINSKA

KASVAVA METSA JA KINNISTUTE OST

KĂźsi pakkumist 5810 9840 I www.pinska.ee

Väga palju tegutsejaid “Eks igas äris ole muidugi olemas ka omad mustad oinad,â€? nentis ettevĂľtja, Ăśeldes, et rahvast, kes “sellel turul mĂśllabâ€?, on palju. Ăœldisemalt lisas ta, et metsaomanikele mĂľeldes on tema kogenud, kuidas inimesed ei kujuta ette reaalseid hindasid.

Nähakse kasumit, aga ei osata arvestada, et ettevþttel tuleb ka metsa ßlestÜÜtamiseks kulutusi teha.

ML

Raiedokumentide alusel tehtud arvestus tähendab, et kokku on arvestatud metsateatistel olnud arvud. See tähendab, et summa hulgas vþib olla raiekavatsusi, mida metsaomanik tegelikult pole ellu viinud.

ML

Metsamajandamiskavad

Metsa inventeerimine • Metsa hindamine Ekspertiisid Metsaekspert OĂœ Tel/faks 742 2355 Tel 529 4459

+LQG NXQL HXURW KD ND OlEL UDLXWXG MD KÂ SRWHHJLJD

+DNLPH Y}VD MD PHWVDPDWHUMDOL 2VWDPH SXLGXKDNHW MD N WWHSXLWX / • P

Raiemaht kasvas mullu kþvasti Statistikaameti andmeil kasvas metsaraie maht eelmisel aastal raiedokumentide alusel 43 protsenti – 10,47 miljoni kuupmeetrini ja metsaraie pindala 27 protsenti – 131 128 hektarini, vahendas BNS. Andmed näitavad, et huvi metsa ßlestÜÜtamise vastu on taas suurenenud. Perioodil

kasvavat ja ladustatud vĂľsa, metsakinnistuid ja raieĂľigust.

Teostame ka vĂľsaraiet.

INFO: tel 5300 3193, 5304 2554 E-POST jaanus@latesto.ee OSTAME

267$0( .$69$9$7 0(76$ -$ 0(76$0$$'

ď Ž ď Ž ď Ž

Vþistluse korraldasime koostÜÜs sipelgateadlase Ants-Johannes Martiniga, kes igas Metsalehe numbris on metsakuklaste kohta infot jaganud.

Seni on ilmunud: aprillis “Metsaomaniku abilisedâ€?, mais “Kus metsas keda kohata vĂľib?â€?, juunis “Miks sipelgapesad nii erinevad on?â€?.

Sipelgateadlane aitab leida ka vastuseid kuklasekĂźsimustele.

Silver Moora kĂźsis: “Lammutades Ăźht vana aidahoonet, tuli pĂľranda alt välja kaks tavalisest kuklasest 2–3 korda suuremat sipelgat. Ă•uealal asub kaks kuklasepesa lageda taeva all. Mind pani imestama, mida tegid need kaks emast sipelgat pesadest ligi saja meetri kaugusel aida pĂľranda all.

Uudishimust pßßdsin ßhe nendest kinni ja asetasin ta väiksema kuklasepesa peale.

Kuklased vedasid ta ßpris kähku pesaurgu. Mida nad temaga edasi vþisid teha?�

Ants-Johannes Martin: “Usun, et need vĂľisid olla hoopis hobusipelgad, kes samuti meenutavad kuklaseid, kuid on nendest paar korda suuremad.

Hobusipelgad lagundavad puitu sinna pesakäike rajades. Aidaalustes pþrandatalades vþis olla nende pesa.

Kui hobusipelgad asetada kuklasepesale, siis loomulikult kantakse nad pessa ja sßßakse lþuna- vþi þhtuooteks ära. Kui leitakse aga viljastunud emakuklane, viiakse ta pessa ja pannakse tÜÜle, s.t munema. Emakuklane on samuti kuklasetÜÜlisest märkimisväärselt suurem, kaaludes isegi 5 korda rohkem, seega ca 50 mg.

Emakuklane on hästi äratuntav, suure ßmmarguse ja läikiva tagakehaga.

Vahel otsivad viljastunud kuklaseemad ka ise personaalse koha kusagil kännuorvas, sagedamini aga raudkuklase pesas, kus asutakse munema ja omale “orjadeâ€? ehk raudkuklaste abil pesa rajama. Iseseisvalt ta peret tavaliselt ei raja, sest ebaĂľnnestumise tĂľenäosus on suur.â€?

3

Kreutzwaldi 64-201, Tartu 51014 info@metsaekspert.ee www.metsaekspert.ee

Eesti Metsaselts

tänab kþiki

Eesti raiemeistrivĂľistluste ja 44. metsanduse kutsevĂľistluste toetajaid ning abilisi:

4

KOGEMUS

M E T S A K A JA ď Ž 1. augustist 31. oktoobrini kestva karujahihooaja jooksul vĂľib Eestis kĂźttida kuni 65 karu. Nagu eelmistel aastatel, vĂľib nßßdki kĂľige rohkem karusid lasta Ida-Viru, Lääne-Viru, JĂľgeva ja Järva maakonnas.

Karude arvukus on viimastel aastatel pidevalt suurenenud, seireandmete järgi on neid 700 ringis.

Kßttimislimiiti määrates arvestatakse nii karude asurkonna suurust kui ka nende tekitatud kahjustusi.

2009. aastal hĂźvitas riik karude tekitatud majanduslikku kahju (peamiselt mesitarude lĂľhkumised) ligi 10 161 euroga, 2010. aasta hĂźvituste summa on 12 846 eurot. ď Ž SĂľrves leiti erametsast 5,4meetrise Ăźmbermþþduga hiigelpärn, keda seni keskkonnaregistri andmebaasides kirjas ei ole. Maaomanikule oli puu teada, kuid talle oli Ăźllatuseks, kui suureks väärtuseks seda peetakse.

Keskkonnaamet lubas puud uurida ja vajadusel vĂľtta ta kaitse alla.

Kui esialgselt mþþdetud Ăźmbermþþt on täpne, oleks leitud pärn sellega Saaremaa pĂľlispärnade hulgas teisel kohal. Jämedaim on Mustjala vallas kasvav Täri pärn (6,6 m). ď Ž Riigikogu majanduskomisjon korraldas 12. juulil raskeveokite massipiirangute teemal parlamentaarse kuulamise.

Esinesid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning maanteeameti esindajad, sþna said ka autoettevþtjate liidu, erametsaliidu, metsa- ja puidutÜÜstusliidu ning RMK esindajad.

Majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas leidis teemakäsitlust kokku vĂľttes, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peaks välja tÜÜtama kindla plaani, kuidas saaks praegust liiga karmi massipiirangumäära astmeliselt ja teede-sildade olukorda arvestades leevendada. Tema hinnangul on asjaomased asutused seni vedajate probleemi suhtes olnud liiga loiud. ď Ž RMK 2011. aasta esimese kuue kuu mßßgitulu ulatus 64,3 mln euroni, mis on mulluse sama perioodi tulemusega vĂľrreldes 29% suurem. Kuue kuu puhaskasum on 14,4 mln eurot, mis on mulluse näitajaga vĂľrreldes kaks korda suurem.

Valdav osa tuludest teeniti metsamaterjali ja hakkpuidu mßßgist. RMK mßßs 1,26 mln m³ metsamaterjali 55,8 mln euro eest ja 0,15 mln m³ hakkpuitu 5,5 mln euro eest. Hakkpuidu keskmine mßßgihind oli 36,18 ₏/m³.

Allikas: keskkonnaministeerium, Saarte Hääl, Riigikogu pressitalitus, RMK

METSALEHT Nr 7 (138) 28. juuli 2011

KOGEMUS

METSALEHT Nr 7 (138) 28. juuli 2011

Metsaistutaja peaks oskama tulevikku näha

VIIO AITSAM

Viru-Lemmu metsaseltsi metsanduslikul þpperajal näeb, kui palju metsauuendus metsa kasvatajast sþltub.

VĂ„LISMAA METSAK AJA

Nii palju erinevaid ja eri moodi metsakultuure nii väikesel alal – selles mþttes on rada ßsna unikaalne.

Guido Ploompuu

Keskeestlast Pandivere kþrgustiku maastik ßllatab – see on isevärki kßnklik, just nagu kraatreid täis tipitud. Teine ßllatus on metsa väga viljakad kasvukohad, kus hulk eri puuliike vþidu kasvada tormab.

Viru-Lemmu metsaseltsi juhatuse esimees Guido Ploompuu, kes on teejuhiks, ßtleb, et see on piirkond, kus näiteks kuuske kasvatades ei tohi ßhtegi hooldustÜÜd maha magada – kohe vþtab lehtpuu vþimu oma kätte.

Sßmboltamm ja teised tammed Viru-Lemmu metsaseltsi matkarada asub Guido Ploompuu maadel Rakke vallas Tammiku kßlas. Sßmbol, kelle pilt rada tutvustavat voldikutki ehib, on vþimas tamm, kes tähelepanuväärne eelkþige oma ßhtlase, igat pidi 25m läbimþþduga vþra poolest.

Tamme näeb aga ka rajal looduslikult kasvanud metsas ja vĂľrkaia sees olevas tammenoorendikus. â€œĂœks ilusamaid erametsades olevaid tammekultuure,â€? on Guido Ploompuule selle 0,6 ha suuruse ala kohta Ăźteldud. Tammeistandus on rajatud 1997. aastal, kui nn Rootsi projektiga Ăźle Eesti lehtpuu näidiskultuure tehti. Kuna sel kruusasel kĂźnkal pole kasvukoht tammele parim (pĂľud, ka kevadised hiliskĂźlmad pääsevad ligi) ja taimeaiast saadud istikud olid osaliselt vigastatud juurestikuga, sai palju noori puid otsa ning näidiskultuuride hulgast arvati ala välja.

Ploompuu on aga kultuuri täiendanud ja sellele aia Ăźmber ehitanud, samuti on tammesid nßßdseks juba kaks korda laasitud. â€œĂ–eldakse, et tamme puhul on kriitiline piir kusagil kakskolm meetrit kĂľrgust – kui ta

sellest ßle saab, on kahjustuste east väljas. Siin hakkab nßßd see aeg kätte jþudma,� märgib Guido Ploompuu.

Lehised ja ebatsuugad Maanteetrassi ääres, kust muide viidi 2008. aastal Tallinnasse Raekoja platsi jĂľulupuu, on mets uuendatud hoopis ebatsuugaga. “Ebatsuugat istutatakse hektarile 1700–1800 taime, siin 0,6 hektaril on neid umbes 1500,â€? räägib teejuht.

Erinevalt teistest metsakultuuridest, mille kasvatamise siht on puht majanduslik, on ebatsuugad istutatud ka ilu pärast – et mÜÜdasþitjail oleks tulevikus ilus vaadata.

Praegu on puud veel selles eas, kus neil tuleb aidata kasvada. EelkĂľige tähendab see rohu mahaniitmist. Samas kĂľrval näitab naabri lageraieala, mis Pandivere viljakal mullal toimuma hakkab, kui metsauuendus jääb looduse hoolde. “Siin on sinilille kasvukoht, kĂľige viljakam pinnas Ăźldse, ja see on ikkagi okaspuu jaoks. Ei ole mĂľtet lasta sel maal niisama täis kasvada,â€? on metsandusharidusega Ploompuul sarapuu-, pihlaka- jne liikide vĂľpsikut halb vaadata. Ta tahaks ala ketasfreesiga Ăźle käia ja sinna hoopis kuused peale istutada.

Ent ulukite eest kaitsva aia sees on þpperajal veel ßks vþþras okaspuu – eurojaapani lehis, mida Guido Ploompuu hindab oma kþige väärtuslikumaks metsakultuuriks. Ta ßtleb, et kinnitab raudselt – Eesti erametsades ega riigimetsas teist sellist ei ole vþi vähemalt teadaolevalt ei ole.

Eurojaapani lehist on kßll proovitud kasvatada, aga enamasti on ulukid kultuurid nahka pannud. Ploompuu alustas pärast 2006. aasta istutust puude kaitsmist tßvevþrkudega. Ta on

L I S AT E AV E

Ă•pperajad erametsas ď Ž Erametsadesse on rajatud hulk näidisalasid ja Ăľpperadasid, kuid täielikku Ăźlevaadet nendest kusagilt ei leia. ď Ž Ăœks katse Ăźlevaadet saada oli SA Erametsakeskuse 2009. aasta projekt “Näidis- ja Ăľppealade vĂľrgustiku kaardistamine, seisundi hindamine ja tegevuskava koostamineâ€?. ď Ž Projektiga inventeeriti kokku 58 kinnistut, kuhu valdavalt jäid näidisalad, ent uuringu tegija Tarmo Vahter nentis, et see on andmestik, mida tuleks täiendada. ď Ž Projekti aruande leiab erametsaportaalist www.eramets.ee.

Allikas: Metsaleht

Guido Ploompuul on rajal ka mitut moodi kasekultuuri. Näiteks kþrvuti nii istutatud kui looduslikult kasvanud kased – mþlemat kultuuri hooldatakse.

ki kusagil Eesti nurgas seda lehist kasvatatakse veel,â€? mĂľtiskleb Ploompuu. “Väga huvitav oleks teada saada, kuidas ta mujal on kasvama läinud.â€?

Hßbriidhaab ja maarjakask ulukite peletuseks kasutanud ka plastpudeleid ja vanu CD-plaate, nßßd kaitseb puid vþrkaed.

Umbes 0,6 hektaril kasvab 600–700 lehisetaime. Lehiste asjatundja Ăœlo Erik on väitnud,

et 30 aastaga annab eurojaapani lehis raietoogi, mis vĂľrdub esimese boniteedi 90aastasest kuusikust saadava puiduga.

Tänavu on kultuuri esimest korda laasitud. “VĂľib-olla siis-

Suhteliselt tavapäratut metsakultuuri leiab þpperajal veel, taas kaitsva vþrkaia tagant. Nii tammeistandus kui ka siinsed hßbriidhaava ja maarjakase alad jäävad kþik endisele umbes

200 ha suurusele pĂľllumaale, kus on tehtud head maaparandust.

Ploompuu rþhutab mitu korda, et drenaaŞ on väga korralikult pandud. Lähikonnas, kus ta on oma metsas teinud hiljem väiksemaid maaparandustÜid, on veed juhitud vanasse sßsteemi ja kaevud-äravoolud tþepoolest toimivad.

Aga pĂľldu kasutada ei saanud, kuna Pandivere survelised pĂľhjaveed muutsid teatud paikades pinnase nii pehmeks, et pĂľllutÜÜmasinad uppusid. “See-

Hea metsaomanik!

25/29/32/36 mm saematerjali (kask) kogu sortimendi ulatuses.

Kontakt: tel 5344 3874

Täpsema info saamiseks palume vþtta ßhendust lähima piirkonna kontakttelefonidel.

1. Kurista SV JĂ•GEVAMAAL tel 518 7380 2. Aravete SV JĂ„RVAMAAL tel 528 7186 3. Ecobirch AS PĂ„RNUMAAL tel 518 9088

OSTAME:

www.lemeks.ee

Pärnu, Riia mnt 87 | Tel 502 0471 | info@vesmel.ee

Ostame Pärnusse

rada, kus veel hulk metsakasvatuslikke objekte, ßmber ilusate Tammiku järvede. Raja ßks puhkekohtadest, istumispaik, on tammekultuuri juures ja teine järve ääres, kus Tapa rahvas armastab käia kokresid pßßdmas.

Keskkond mþjutab Guido Ploompuu räägib, et kunagi harjusid järve ääres käima Tapa sþjaväelased ja nßßd käib noorem pþlvkond sama rada.

VIIO AITSAM

OĂœ Valmos ostab

.FUTBSBJFUĂ?Ă?E

Metsamaterjali ja raieĂľigust

KASEPALKI

Samal alal kasvab 0,6 hektaril 2005. aastal istutatud karjala kask ehk maarjakask.

Kas vĂľrkaed on ennast Ăľigustanud? “Kui loom sisse minna tahab, siis ta ikka läheb,â€? Ăźtleb Guido Ploompuu. “Minu arvates on aial eelkĂľige visuaalne efekt. Kui ta näeb, et midagi on ees ja jahimeest pĂźssiga selja taga pole, siis ta rinnaga aiale peale ei lähe. Kui hirm on nahas, siis lähevad kĂľik aiast läbi.â€?

Kui kaardilt vaadata, kulgeb 3–4 kilomeetri pikkune þppe-

“Siin on olnud halvemaid aegu, kui kalapßßdjad jätsid endast paraja laga maha,â€? räägib ta. “Nßßd, kui on istumiskohad, prĂźgikastid, välikäimla ja muu selline, on pilt hoopis teine. Saab ikka Ăźtelda kĂźll, et keskkond mĂľjutab inimese käitumist.â€?

Pandivere maastik on iseenesest ilus, praegusel ajal hakkab keskeestlasele seal muu hulgas silma punaste mßrgiste marjadega punane leeder, mida pandiverelane nimetab samasuguseks nuhtluseks, nagu mþnel pool metsaomanik toomingavþsa. Õpperajal on mitu paika, millest Guido Ploompuu räägib tulevikuvaatega. Näiteks kasekultuur, kus ta tahab näitlikult hakata tegema hooldustÜid, mis on vajalikud, et kasest vineeripakku kasvatada.

Kas þpperada seega jääb pikemaks ajaks alles?

Vastates ta veidi kahtleb. Objektid ise on rajatud eri aegadel, Ăľpperaja nii-Ăśelda ametlik pidamine nĂľuab aga parasjagu bĂźrokraatiat, näiteks aruandeid, kui palju rahvast rajal käinud on. â€œĂœhelt poolt mĂľtlen, et kas ikka seda kĂľike vaja on. Raja jaoks oleks nßßd vaja pealegi kirjeldused uuesti Ăźle kirjutada... Teiselt poolt peaks see rada ikkagi vist alles jääma. Nii palju erinevaid ja eri moodi metsakultuure nii väikesel alal – selles mĂľttes on rada Ăźsna unikaalne,â€? arutleb Guido Ploompuu.

Kui rada alles jääks, saaks minna näiteks 20 aasta pärast vaatama (kes siis vaatajaeas just on), kas hßbriidhaab annab puitu 400 tm/ha ja mida näitab eurojaapani lehis.

.FUTBLJOOJTUVUF KB SBJEF PTU

Ostame: Kasvavat metsa ja metsakinnistuid

AS Ecobirch ostab gruppi kuuluvatesse saeveskitesse

sama ala jäi maade hulka, mille 1990. aastate esimeses pooles oma maja juurde erastasin,â€? jutustab Ploompuu. “Hakkasin proovima ja mĂľtlema, kuidas seda Ăźldse kasutada saaks.â€?

2006. aastal on osale alast istutatud Plantexi suured (75 cm kuni meeter) hĂźbriidhaavataimed. “HĂźbriidhaab, nagu kĂľik vþþrad liigid, vajab viljakat pinnast ja siin päris haavamaa see pole, aga samas on puud Ăźsna hästi kasvu visanud,â€? Ăźtleb Ploompuu.

ZZZ OHPHNV HH /HPHNV RQ (HVWL HWWHY}WH .RGXPDLQH NDSLWDO MD VHOOHVW WXOHQHY SDLQGOLNNXV Y}LPDOGDE PHLO RWVXVHLG ODQJHWDGD NLLUHOW MD NRKDOLNNH ROXVLG DUYHVWDGHV 0DMDQGDPH PHWVD VllVWOLNXOW MD ORRGXVKRLGOLNXOW WHHPH LVWXWXVW|LG Q}XVWDPH NOLHQWH UDLHWH WXUX MD PHWVDXXHQGXVW||GH NÂ VLPXVWHV 7||WOHPH SXLWX HWWHY}WWHVLVHVHOW VXXUHQGDPH VHOOH YllUWXVW MD WDJDPH Âż UPD MlWNXVXXWOLNNXVH WXOHYLNXV 1LL NLQGOXVWDPH PHLH W||WDMDWH SDUWQHULWH MD NOLHQWLGH UDKXOROX

‡ PHWVDPDWHUMDOL 267$0( ‡ NDVYDYDW PHWVD ‡ PHWVDPDDG

$6 /HPHNV 7DUWX WHO IDNV ‡ $6 /HPHNV 3}OYD WHO IDNV ‡ $6 /HPHNV 9}UX WHO IDNV $6 /HPHNV 9DOJD WHO IDNV ‡ $6 /HPHNV -}JHYD WHO $6 /HPHNV 6DGDPDG .XQGD RVDNRQG WHO IDNV ‡ $6 /HPHNV 6DGDPDG 3DOGLVNL RVDNRQG WHO IDNV $6 $ 3 0HWV WHO IDNV Ž

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, kßttepuitu ja vþsa-raiejäätmeid

.FUTBNBUFSKBMJ USBOTQPSU .FUTBNBKBOEVT LBWBEF LPPTUBNJOF 5SFJMFSJUFFOVTFE

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

Tel 622 1460, 505 6322 eesti@metsaliitto.com

www.metsaliitto.ee

*OGP UFM GBLT BOESVT@HSVOEBS FF -JMMF 1žSOV

$6 *UDDQXO ,QYHVW RVWDE ,PDYHUHV MD 2h +HOPH *UDDQXO +HOPH YDOODV 3DWNÂ ODV

NÂ WWHSXLG 1ÂŻ8'(' ODDGLPLVHO HL WRKL SXUXQHGD SLNNXV NXQL P OlELP}}W SLLUDPDWD -b7.89$/7 267$0( VDHSXUX KDNHW VHUYDPLV MlUNDPLVMllNH MD NORWVH 3$..80,6(' 6$$7$ NDLGR VDDU#JUDDQXOLQYHVW FRP WHO

5

KASESPOONIPAKKU • oksavaba, sirge, tßßka- pakk ø alates 25 cm • hind 77–192 â‚Ź/tm (OĂœ Valmose platsil) OĂœ Valmos, Lemmetsa kĂźla, Audru vald, 88311 Pärnumaa Eero NĂľmm, tel 529 6428

ď Ž Soome metsainstituudi Metla kodulehel jälgitakse tänavu suvel viie puu jämeduse juurdekasvu. Eri paikades kasvavate puude Ăźmber on pandud dendromeetrid, mis registreerivad puu Ăźmbermþþdus toimuvad muutused ja saadavad need andmed edasi arvutisse, kus joonistatakse välja puu läbimþþdumuudatused.

Kasv koosneb nii uute rakkude sĂźnnist kui ka olemasolevate rakkude suurenemisest. Näiteks vihmaperioodil, kui tĂźve veekogus ajutiselt suureneb, kasvab puu läbimþþt hĂźppeliselt. Kasvuandmeid näeb aadressil www.metla.fi/metinfo/kasvu/paivittainen. ď Ž Rootsis hooldati eelmisel aastal 401 400 ha metsakultuure. See on kĂľigi aegade suurim metsakultuuride hooldamise maht.

Metsade väetamine kasvas vĂľrreldes 2009. aastaga 45%. Toitaineid kĂźlvati 80 000 hektarile. (Eestis metsi väetada ei tohi.) ď Ž Soomes metsaomanike huvi oma metsi hooldada ja parandada eelmisel aastal hoopis vähenes. Metsainstituut Metla oletab, et pĂľhjuseks oli vähenenud puidumßßk. Ăœldse kokku kulutasid erametsaomanikud, metsatÜÜstus ja riik metsa hooldamiseks ja parandamiseks mullu 289 mln eurot, millest erametsaomanikud kulutasid 206 mln eurot.

Seda oli 17 mln euro vĂľrra vähem kui 2009. aastal. ď Ž Stora Enso sulgeb aasta lĂľpus lĂľplikult Rootsis asuva Kopparforsi saetÜÜstuse ja puidugraanulitehase.

SaetÜÜstuse aastane tootmismaht on 310 000 m3 saematerjali.

Puidugraanulitehase tootmisvĂľimsus on 160 000 tonni. Saekaatris ja tehases tÜÜtab kokku 110 inimest. ď Ž Austria Tirolis maksti juunis tee äärde veetud kuusepalkidest keskmiselt 93,6 â‚Ź/m3. Kuusepalkide hind on alates 2009. aasta jaanuarist tänaseni pidevalt tĂľusnud, tĂľus ulatub 31 protsendini. ď Ž Jahi- ja kalamajanduse uurimise instituudi andmeil on Soomes kiskjate arv suurenenud. Ilveseid on Soomes 2430–2630 pluss kevadel sĂźndinud kutsikad.

Näiteks eelmisel aastal sßndis ßle 400 ilvesekutsika.

Karusid arvatakse Soomes olevat 1660–1780, karupoegasid ligi 400.

Hunte on 185–205 ja tänavu sĂźndinud hundikutsikaid 50–60. Instituudi hinnang kiskjate arvukusele on Ăźleval ka internetis www.riista/ fi lingi “Suurpedotâ€? all.

TOOMAS LEMMING

Allikas: Maaseudun Tulevaisuus

6

POST

METSALEHT Nr 7 (138) 28. juuli 2011 TOOMAS LEMMING

Avara pilguga metsast ja metsandusest Ajakirja Eesti Mets suvenumbri kolm avalugu käsitlevad metsi märksa laiemas raamistikus kui vaid kodumaised metsad. Kalle Karolese, Karin Radiko ja Veiko Adermanni artiklid nþuavad lugejalt oma teadusliku pþhjalikkusega vþib-olla kßll parajat pingutust, kuid väärivad seda.

Taas kord leiab kinnitust arusaam, et metsale leitakse ßhiskonna arenedes juurde aina uusi väärtusi. Avaartikli pþhjal saame tþdeda, et meil tuleb hakata harjuma selliste uute mþistetega nagu metsa Ükoloogilised teenused vþi keskkonnasþbralik metsamajandus.

Teine kirjutis keskendub metsade rollile kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel. Kolmas artikkel, “Rännates Euraasia metsadesâ€?, vaatleb samuti metsi Eestist palju laiemal alal.

Ehk isegi poleemikale þhutav on Lembit Maametsa kirjutis Eesti metsakorraldusest läbi aegade. Terviklikku käsitlust, kus oleks pßßtud anda ßlevaadet metsakorralduse suundumustest selle algusaegadest tänapäevani, pole seni vist keegi teine esitada sÜandanud.

Keskkonnaameti metsaosakonna tegevusest kirjutab osakonna juhataja Jaanus Kala, metsapuhkuse edendamist riigimetsas tutvustavad loodushoiuosakonna tÜÜtajad Kerli Karoles ja Kaidi Maran.

Metsaomanike poolelt vĂľtab sĂľna erametsaliidu Järvamaa tugiisik Ăœlle Läll ja reportaaĹži eduka metsatÜÜstusettevĂľtte AS Lemeksi kohta toob lugejani Pille RĂľivas.

HENDRIK RELVE ajakirja Eesti Mets peatoimetaja

H I N N A K A JA

HEIKI HEPNER

Ambla metsaßhistu Jänedale kutsutud Soome palgiparvetajad, pildistatud kaks aastat tagasi.

Talumets ei tohi kaduda Tänavustel talupäevadel täiendavad Ambla metsaßhistu tavapärast metsaala Avinurme puiduait ja puutÜÜmeistrid.

Järjest vähem, vähemalt metsanduses, kasutatakse mĂľistet “taluâ€?.

EnnesĂľjaaegsetest talumetsadest on saanud keskkonnaministeeriumi kĂľnepruugis erametsad.

Kþiki endisaegsete talumetsade omanikke nimetatakse nßßd erametsaomanikeks, olenemata sellest, kas tegu on pþ-

lise peretalu, uusmþisniku, kinnisvarafirma vþi välismaa metsahiiuga. Samamoodi järjest vähem pÜÜratakse tähelepanu ka talukultuurile.

Lähtuvalt sellest ja rahvusvahelise metsa-aasta puhul kavatseb Ambla metsaßhistu tänavustel talupäevadel pÜÜrata suuremat tähelepanu metsakultuurile talus ja þpitubade abil ka meie talukultuuri järjepidevuse säilitamisele.

Traditsiooni kohaselt avame talupäevade ajaks Jänedale oma Ambla metsaßhistu metsaala.

Peale selle on Jäneda Pullitallis talupäevade ajal ßleval

Järvamaa koolilaste joonistusvĂľistluse “Kohtumised metsasâ€? parimad tÜÜd.

Selle vþistluse korraldas meie metsaßhistu koostÜÜs SA Kesk-Eesti NoorsootÜÜ Keskusega.

Metsaalal aga: ď Ž korraldame Eesti VI talunike raiemeistrivĂľistlused (registreerimine 30. juulil kella 13st) ja vĂľistluse TalukĂľmp 2011 (registreerimine 30. juulil kella 10st); ď Ž on kohal Avinurme Puiduait ja Avinurme kuulsad puutÜÜmeistrid oma korvide, tĂźnnide ja kibudega ning saab tutvuda vanade puutÜÜvahendite ja -vĂľtetega.

ď Ž Avinurme Puiduaida Ăľpitoas

saab 31. juulil kella 13–15 Ăľppida laastu tĂľmbamist ja laastukorvide tegemist. ď Ž MĂľlemal päeval on kohal TĂźri huviselts PĂľimik, kelle Ăľpitubades kella 11–13 saab Ăľppida vitspunutiste tegemist. ď Ž 31. juulil Ăľpetab kasetohumeister Aime Lang kasetohust ilu- ja tarbeasjade tegemist, Ăľpituba on avatud kella 12–15. ď Ž Näeb ka talude metsanduslikku ja puidulist toodangut.

TOOMAS LEMMING Ambla metsaĂźhistu juhatuse esimees

Seitsme vaadeldava sortimendi osas, sh okaspuupalgid ja kase vineeripakk ning palk, pole viimase kuuga muutusi olnud. Väikese hßppe ßles on teinud lepaja haavapalk (38.50 ₏/tm ja 38.83 ₏/tm).

Kui eelmisel kuul oli ainuke paberipuit, mille hind ei muutunud, haavapuit, siis nßßd on just haab tegija.

Nimelt on kuuga haavapaberipuidu hind kasvanud ligi 8% ja keskmine hind ulatub nßßd 31.48 ₏/tm.

Teistes paberipuidu sortimentides on väikesi muutusi toimunud. Kasepuidul jäi lþpuks kßll keskmine hind samaks (45.41 ₏/tm), kuid kokkuostjate lþikes on olnud ßheeuroseid erinevusi.

Okaspuusortimentide osas on hinnad pisut ßle ßhe protsendi kukkunud, olles kuusepaberpuidul 46.16 ₏/tm ja männipaberipuidul 45.95 ₏/tm.

Kßttepuidu hind on jätkanud väikest kallinemist ja on nßßd vþrreldes juuniga ligi 2% kallim, tþustes rekordilisele tasemele 27.46 ₏/tm.

Ka RMK hinnastatistika näitab kßttepuidu hinna kasvu. Mais maksis 3m kßttepuit riigimetsas tee ääres 20.24 ₏/tm.

Kßttepuidu hinna kallinemist näitab ka Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnastatistika. 3m saagimata kßttepuit maksis juunis 2011 rohkem kui kunagi varem – 29.92 ₏/tm, kallinedes eelmise kuuga vþrreldes ßle 6 %. * Hinnad on käibemaksuta.

OĂœ Priimo Mets ostab metsakinnisa tuid teegig (pakkuda vĂľib ka hĂźpo d) koormatud kinnistui

6 tel 489 0696, 506 996 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee

Kasesaepaku ost, . hind 54,5 ja 57,5 â‚Ź/tm

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

Õppepäev

„Puit kui parim kohalik energiaallikas?“ DXJXVWLO WRLPXE 6$ (UDPHWVDNHVNXV NRUUDOGDPLVHO 3lUQXV WDDVWXYHQHUJLD }SSHSlHY Ă…3XLW NXL SDULP NRKDOLN HQHUJLD DOOLNDV"´ 2VDOHPD RQ RRGDWXG HQQHN}LNH NRKDOLNH RPDYDOLWVXVWH HVLQGDMDG QLL WXOHYDVHG NXL ND SUDHJXVHG SXLWN WXVH NDVXWDMDG

6$ (UDPHWVDNHVNXV NRUUDOGDE ² VHSWHPEULQL PHWVD RPDQLNHOH MD SXLGX NDVXWDMDWHOH }SSHUHLVL /lWLPDDOH 7XWYXPH SXLGXHQHUJLD NDVXWDPLVHJD /lWLV XXULPH PLOOLVHG RQ VHDOVHWH PHWVDRPDQLNH MD RPDYDOLWVXVWH NRJHPXVHG SXLGX NDVXWDPLVHO QLQJ DUXWOHPH VHOOH WDVXYXVH WHHPDO .RKDSHDO DYDQHE Y}LPDOXV WXWYXGD SXLGXVW HQHUJLD WRRWPLVH WHUYLNSURWVHVVLJD MD YHVWHOGD O}XQDQDDEUL WHVW SUDNWLNXWHJD

ÂŻ33(5(,6,/ 6$$0( 7($'$

7((0$'

‡ SXLGX NXL HQHUJLDPDMDQGXVH ROXOLVH UHVVXUVL SRWHQWVLDDO MD NDVXWDPLVY}LPDOXVHG ‡ KDNNSXLGX NDVXWDPLVH PDMDQGXVOLN WDVXYXV ‡ SXLGXVW HQHUJLD WRRWPLVH WHKQRORRJLDG ‡ HQHUJHHWLND MXKWLPLVH YDMDOLNNXV NRKDOLNXO WDVDQGLO ¯SSHSlHY WRLPXE SURMHNWL :RRG (QHUJ\ &OHDQWHFK UDDPHV MD RQ RVDOHMDWHOH WDVXWD 2VDOHMDWH DUY RQ SLLUDWXG 3DOXQ DQGD WHDGD RPD RVDOHPLVVRRYLVW SURMHNWLMXKLOH DDGUHVVLO LQGUHN MDNREVRQ#HUDPHWV HH Y}L WHO

Õppereis Lätimaale

www.eramets.ee

‡ NXLGDV RQ ORRG WRRUDLQH NlWWHVDDGDYXVHJD ‡ NDV KDNNSXLGX NDVXWDPLQH WDVXE HQG PDMDQGXVOLNXOW ‡ PLOOLQH SHDE ROHPD NDWODPDMD ‡ NXL VXXUWH NXOXWXVWHJD WDVXE DUYHVWDGD ‡ NDV KDNNSXLGX NDVXWDPLVHO RQ SHUVSHNWLLYL ¯SSHUHLV WRLPXE SURMHNWL :RRG (QHUJ\ DQG &OHDQWHFK UDDPHV RVDOHMDWHO WXOHE NDQGD PDMXWXV MD LJDSlHYDNXOXG $PHWOLN W||NHHO RQ LQJOLVH NHHO

5HLVLVW RVDY}WXNV SDOXPH S||UGXGD LQGUHN MDNREVRQ#HUDPHWV HH Y}L WHO

www.eramets.ee

ARVA MUS

METSALEHT Nr 7 (138) 28. juuli 2011

7

Vaid süüdistused ei veena Enne jahiseaduse muutmist peaks selgem olema, mida me tegelikult tahame muuta ja mida saavutada.

Uue ajastu saabudes paarkümmend aastat tagasi oli selge, et ka jahinduses on muutused möödapääsmatud. Seegi oli aimatav, et vastuolud saavad olema teravad.

Ja ikkagi on ehmatav kogeda tegelikult kujunenud olukorda, kus vend ei tunne venda. Nüüdseks valminud uue jahiseaduse eelnõu on ühe osa eesti rahvast omavahel vastandanud.

Kes küll oskaks veenvalt määratleda olulisima – mis seisus on meie jahindus, kas ja kuivõrd vajab see valdkond muutusi?

Nagu pimedad ja elevant Mulle näib, et asjakohase hinnangu andmine on olnud ülimalt subjektiivne, meenutades vana mõistujuttu, kuidas pimedad hindud kirjeldasid elevanti. Kes sattus saba katsuma, arvas ta olevat nöörikujulise, jalga kombanu oli kindel, et elevant sarnaneb sambaga jne.

Nii arvab Andres Olesk 9. juuni Maalehes ilmunud arvamusloos teadvat, et enamik praegusi jahipiirkondi tegeleb jahiturismiga, s.o üle maaomanike peade käiva äriga. Ütleme siis nii, et ta katsub elevandi saba. Mulle näib, et olukord on vastupidine, s.t enamik ei tegele äriga – küllap on mulle elevandi mingi muu kehaosa katsuda antud.

Veel juhib Andres Olesk tähelepanu mitmele hädale, mille põhjuseks “nõukaaegne jahinduse filosoofia”. Aga mõtteviis, mis tähendas muu hulgas ka kiskjate hävitamist ja sõraliste arvukuse suurendamist, ei olnud iseloomulik ainult sotsialismile, vaid kogu ajastule.

Veel vähem on riigikorraga seotud “enneolematud kah-

TIIT RANDVEER ulukibioloog, maaülikooli dotsent

justused metsas ja põllul”. Samal perioodil, mil siinmail valitsenud jahinduse filosoofia soodustas põdra arvukuse kasvu ja ulatuslikke metsakahjustusi, täheldati sama hoopis teistsuguse jahindusliku filosoofia taustal näiteks ka Soomes, Norras ja Rootsis.

Kas väike või suur piirkond?

Lühidalt ka “ülisuurtest jahipiirkondadest”, mille minimaalne suurus on praegu Eestis 5000 ha. On see tõesti ülisuur Euroopa kontekstis? Tegelikult on Euroopas jahipiirkondade suurus väga varieeruv ja ka nende tähendus erineb.

Väikseimat jahipiirkonda võimaldavad Saksamaa seadused, kus nn Eigenjagdbezirk võib mõnel liidumaal olla minimaalselt vaid 75 ha. Aga samas pole selle omanikul või rentnikul paljudes olulistes küsimustes otsustusõigust, mis jääb ikkagi kümneid tuhandeid hektareid katva nn hooldusühingu (Hegegemeinshaft) tasemele.

Väga väikesed on ka Austria jahipiirkonnad, minimaalselt 115 (keskmiselt 700) ha. Slovakkias ja Ungaris on alampiiriks 2000 ha ja 3000 ha. Belgias on need näitajad 1000 ha (Flandrias) ja 5000 ha (Valloonias), Rumeenias sõltuvalt regioonist 5000 kuni 10 000 ha jne.

Andmed on võetud mullu ilmunud kapitaalsest teosest “European ungulates and their management in XXI century”, kus antakse ülevaade pea kõigi Euroopa riikide sõraliste faunast,

ELMO RIIG, SAKALA/SCANPIX

jahiviisidest, seadustest, probleemidest.

Kokkuvõttes, kus on näidatud tähtsamad kiiret muutmist vajavad ebakohad, nimetatakse ka mitme riigi liiga väikesi (s.o kütitavate liikide kodupiirkondadest väiksemaid) jahipiirkondi, mis takistavad ulukiasurkondade koordineeritud suunamist.

Uluk on enamikus riikides nagu meilgi peremeheta vara ehk res nullius. Sellest tulenevalt oleks lubamatu, et meie ulukipopulatsioonide saatuse üle saaks otsustada, nagu plaanitakse, vaid kaks huvigruppi – jahimehed ja maaomanikud. Näiteks metskits pole ju vaid jahiobjekt ja ammugi mitte metsakahjur, vaid ka me maastikku kuuluv ja seda ilmestav uluk.

Muidugi on metskits ka suurkiskjate põhiline saakloom. Hundisse suhtub suur osa jahimehi ja maaomanikke, kellele tahetakse kogu vastutus jätta, veel teadagi kuidas – tõrjuvalt. See erineb Eesti riigi kui ELi liikme suhtumisest hunti ja tema toidubaasi.

Ikkagi peab seega ka riik hoolitsema kitse säilimise eest.

Nn hunditoit vajab omakorda toitu ja sellest tulenevad metskitsekahjustused. Ulukikahjustuste hüvitamise osas on maaomanike nõudmised igati õigustatud.

Jahirent ja hüvitised Milline peaks olema jahirent ja millised hüvitised, pole veel selge, aga peab arvestama, et siin on valulävi, mille ületamisel võib kaduda kontroll jahipidamise seaduslikkuse üle.

On teinegi oht, mis veelgi olulisem – äri osatähtsuse kasv jahinduses. Vajadus omada rohkem raha jahirendi maksmiseks ja/või ulukikahjustuste hüvitamiseks võib tähendada vaesemate jahimeeste eemaletõrjumist ja jahiturismi osatähtsuse suurenemist jne.

Valdu Reinaas kirjutas eelmises Metsalehes, et Rootsis on jahimaade rendiks keskmiselt 5 eurot 1 ha kohta. Minu jahiseltsi rent oleks Rootsi keskmisena üle 1800 euro isiku kohta praeguse 35eurose maksu asemel. See teeb murelikuks. Niisugune hind oleks siinmail mõeldamatu.

Võiks küll oletada, ja seda on rõhutanud ka uue seaduse ideoloogid, et hind kujuneb nõudmise ja

pakkumise vahekorrast, mistõttu siinsed rendihinnad jäävad madalamaks. Sama loogika järgi on ju arvatud, et siinses toidupoes kulub vähem raha kui mõnes rikkamas ELi riigis.

Eks paljud Maalehe lugejatest on sattunud näiteks Berliinis toidupoodi ja avastanud, et sealne kaup on siinsest odavam – ei kehti see loogika, mis teha.

Rahasuhted ja inimsuhted Palju küsitavusi tekitab maaomanikule õiguse andmine jahipiirkonna kasutaja välja vahetada. Jahiseaduse eelnõu koostajad on muu hulgas kirjutanud, et: „…praegune seadus ei võimalda kohalikul kogukonnal midagi ette võtta, kui jahipiirkonna kasutaja tõrjub erinevatel eesmärkidel kohaliku kogukonna jahindusest eemale…”

Arvan minagi teadvat mõnda niisugust olukorda, aga seda tüüpiliseks nimetada on liig. Jahimehed pelgavad hoopis vastupidist olukorda ja nimelt seda, et maaomanikul tekib võimalus eemale tõrjuda senised vaesevõitu jahimaa kasutajad.

See uue jahiseaduse säte tekitab üleüldse palju küsimusi, millest peatuksin ühel. Mis kriteeriumidele peaks vastama üks soliidne jahirentnik, s.o jahiselts, kelle valiks praeguste “lurjuste kamba” asemele maaomanike ühendus? Küllap ta peaks olema koostööaldis, ent ka jõukus võiks olla positiivne näitaja.

Aga jahimeeste hulgas on hulk rahvast, kes sellele olulisele kriteeriumile ei vasta.

Jahiseltsis nagu igas inimeste ühenduses on oma hierarhia.

Minagi pean end jahinduse asjatundjaks, aga ometi vaatan alt üles mitmele oma jahiseltsi eakale liikmele. Oleks ääretult kahju, kui niisugune sisuline hierarhia asenduks formaalsega, s.o rahakoti paksusest sõltuvaga.

Maaomaniku jahiõigus Kindlasti on jahinduses vaja muutusi, aga need tuleb enne seaduseks vormistamist selgeks rääkida. Päris selge pole ju ka maaomaniku jahiõigus, mida taastada tahetakse.

1934. aasta jahiseadusega said maaomanikud tõesti võimaluse omal maal küttida väikeulukeid, täpselt nagu praegugi.

Suurulukeid siis meie metsades piisavalt ei leidunud. Oli ka võimalus oma maid rentida, aga kuivõrd seda kasutati, ma ei tea.

Maaomaniku jahiõigus pole kusagil absoluutne. Milline see siinmail ikkagi olema peaks?

Avaldatud lühendatult, tervikteksti leiab www.maaleht.ee

Vaikuseaeg metsas on möödas Statistikaamet teatas mullusest raiemahust, mis on üle aastate jälle nii suur, et metsaomanike passiivsust pole ilmselt vaja enam kurta. Kuna raiemahuarv tugineb metsateatistele, ei saa siiski ütelda, et täpselt nii palju raiutigi. Aga suurenenud tegutsemishuvi on nähtav.

Metsaomanikele endile on see üldine elavnemine nähtav ka sedakaudu, et nad on taas rohkem ettevõtjate vaateväljas. Kus raiekavatsus tekib, sinna jõuab kiirelt ka ostuhuvi.

Elavnemise märk on see, et potentsiaalsete puiduostjate nn skaala on laienenud ja metsaomanikele pakutakse puidu eest väga erinevat hinda – tasub olla ettevaatlik ja lähimast metsaühistust uurida tegelikke hinnatasemeid. Teine soovitus, mida metsaasjamehed inimestele jagavad, on uurida pisutki selle ettevõtja tausta, kellega kaupa tegema hakatakse.

Lõpuks näitab elavnemist ju seegi, et jälle on rohkem kosta hääli, et raiuma peaks hoopis vähem. Jääb mulje, et Eestis võiks lausa normaalse metsamajanduse indikaatoriks võtta selle emotsionaalse hirmu, nagu saaks Eestis mets kohe otsa...

Raiemaht kasvas eelmisel aastal nii riigimetsas kui erametsas. Kahjuks ei vaatle statistika erametsa arvu lähemalt ja teada ei ole, kui suur osa selles elavnemises on üksikisikuist metsaomanikel, kui suur firmadel. Samuti ei ole teada, kui suures ulatuses täpsemalt on raiemahu kasvu mõjutanud riigimaade enampakkumised.

Oletada annab, et see mõju võib arvestatav olla. Alles hiljuti rääkis üks metsaomanik, kuidas tal enampakkumistele asja ei ole, kuigi ta on mitme müüki mineva metsatüki piirinaaber.

Põhjus, miks ta oksjonitest osa ei võta, on kõrged hinnad – seal on raha läinud liikuma.

Kui endiselt riigi omandis olevate metsamaade müügist rääkida, tasub vahel heita pilku ka nn looduskaitsemaade omanike avalduste nimekirjale, mis on avalikult olemas keskkonnaministeeriumi kodulehel internetis.

Nimekiri, mida ametlikult nimetatakse “Kinnisasja omandamise avalduste laekumise järjekorraks”, seati sisse pärast seda, kui lõppes looduskaitsemaade vahetus ja otsustati, et riik hoopis ostab eraisikutelt need maad ära.

Kuna riigil aga selleks raha ei jätkunud, anti seoses riigimaade enampakkumistega looduskaitsemaade omanikele võimalus osta maid eelisõigusega enampakkumiselt ja kasutada ostul oma looduskaitsemaa väärtust.

Selle nimekirja, õieti järjekorra esimene ots on ikka veel 2004. aastas, aga sadakond avaldust on lisandunud just 2010. ja 2011. aasta jooksul. Elavnemine ju seegi.

Hoog on nii suur, et metsakonsulendid imestavad – tavaliselt tuleb metsatöödesse suvel vaiksem aeg, aga tänavu polevat sedagi vaikust.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Viio Aitsam, tel 489 4117 või 526 9787, e-post: viio.aitsam@maaleht.ee Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@maaleht.ee

Metsakinnistute ostmine!

Lisaks veel kõik, mis metsandusega seotud:

Aitame tellida metsainventeerimisandmeid!

Ostame kasvava metsa raieõigust!

Ostame metsamaterjalide sortimentatsioone!

Pakume raie- ja kokkuveo teenust!

Aitame korraldada metsamaterjali transporti!

www.eremka.ee

Niidu 17, Pärnu 80010

Janek Jõesaar tel 511 8348 Meelis Meigo, tel 5343 1486

8

ME T SA-A A S TA

METSALEHT Nr 7 (138) 28. juuli 2011

KESTAB KUKLASTE UURIMISE VÕISTLUS: kelle metsas on huvitavaid sipelgapesi?

Mida metsaomanik teadma peaks?

Põhiline on see, et lageraie kuklaseasurkonna alal jätab nad nälga.

Kindlasti peaks metsaomanik teadma, et sipelgate, mesilaste, kimalaste ja teiste sotsiaalsete putukate seisundit ei hinnata metsas või aias liikujate arvukuse järgi. Need ringisebijad on suguvõimetud töölised, kes täidavad oma funktsiooni pesa kui superorganismi normaalseks toimiseks.

Pesa ja seal elava pere seisundit tuleks hinnata hoopis pesas peidus olevate emade arvukuse järgi, aga neid me väljas enamasti ei näe. Enamiku sipelgaliikide pesades on tavaliselt ainult üks emasipelgas, nagu mesilastarus on üks emamesilane, ja kui see hukkub, siis on sageli ka pere määratud hukule. Seega on pered tihti väga kergesti haavatavad.

Tava- ja eriolukord Kui hindame olukorda elujõuliste perede suuruse ja arvukuse järgi, võib hinnang ekslikult olla palju kordi parem kui tegelikkus. Näiteks ühe meemesilase ema kohta on suveperioodil peres 30 000–50 000, kimalastel 50–300 töölist.

Metsakuklase elujõulistes pesades on 1000–2000 munevat emasipelgat ja 5–6 miljonit töösipelgat. Nõrkades pesades on järele jäänud ainult üksikud emad ja mõni tuhat töösipelgat. Seega on võimalus hinnata ka metsakuklaste seisundit tegelikkusest tuhandeid kordi paremaks.

Samas on vaja teada, et tavaolukorras käib elujõulisest pesast väljas ainult 10–15% töösipelgaid, ülejäänud on hõiva-

VIIO AITSAM

tud pesa sisetöödega või puhkavad seal.

Eriolukorras on pere suuteline mobiliseerima välitöödele aga kuni 65% töösipelgatest. See toimub, kui on leitud suur ja väärtuslik toiduobjekt, milleks võib olla kahjurputukate masspaljunemiskolle. Sipelgapere võib forsseerida suure osa perest või asurkond kolossaalse hulga varujaid kahjurikolde likvideerimisele. See teebki kuklased väga väärtuslikeks metsasanitarideks.

Otsime suurimat pesa ja asurkonda  Kelle metsas on kõrgeim kuklasepesa?  Kelle metsas on kõige suurem kuklaseasurkond (kõige rohkem pesi)?  Kõrgeima pesa puhul ootame kõrgusmõõtu, asukohta. Abiks oleks joonis või foto.  Asurkonna puhul mõtleme pesade arvu metsakinnistu või väiksema pindala kohta.  Lisaks ootame huvitavaid tähelepanekuid metsakuklaste elust-olust, käitumisest, pesadest.  Võistlustingimus: arvesse lähevad vaatlused, mis on tehtud oma metsas või oma pere metsas.  Auhinnad: kõrgeima pesa leidjale auto-GPS, paljude pesade leidjale käsi-GPS metsas orienteerumiseks (toetab OÜ Jakari Marine). Lisaks eriauhind Maalehelt põnevaimate kuklaseteadete eest.  Võistlustöid ootame kas postiga (Maaleht, Narva mnt 13, 10151 Tallinn) või e-postiga (viio.aitsam@maaleht.ee).  Võistlus kestab 30. septembrini.

Puude tähtis roll Lageraielangile jäänud või tallamiskoormuse tõttu nõrgenenud pesad on sunnitud panustama ja ära kulutama kogu oma ressursi, s.o 65% võimalikest välistöölistest, et tagada perele uus toidubaas.

Kui seda on vaja teha ainult karude, rähnide või metssigade kahjustatud pesadega, suudetakse ema- või tütarpesade toel toime tulla. Kui pesad jäävad nälga aga kogu lageraielangil, siis on sunnitud isegi sipelgariik kasutusele võtma karmid säästumeetmed, et tagada asurkonna elu kõige napimate ressurssidega langil või võtta ette läbimurre vabale territooriumile (sellest oli juttu ka eelmises Metsalehes).

Metsaomanik ei tohiks jätta oma sõpru nälga. Sipelgate põhitoit tuleb metsast, nad ise kasvatavad lehetäisid ja lüpsavad neilt suhkruterikast nestet, koguvad sellest oma talvevarud.

Nad kasvatatakse tavaolukorras ainult keskealistel ja raieküpsetel puudel, nii ei põhjusta täid enam ka puudele kasvuhäireid.

Kuklaseasurkondades tehtud lageraie jätab asurkonnad nälga sellega, et langetatakse ka lehetäipuud. Ümberkolimine kõrval-

Kui GPS, siis ikka GARMIN!

GARMIN GPS ametlik maaletooja Jakari Marine OÜ Regati 1, Tallinn | tel 638 9993 | www.jakari.ee

SIPELGASUVI

MESINDUS.EE

Värskelt lageraiealale jäänud kuklasepesa.

Kuklased on vallutanud mesitaru.

asuvasse metsa, kui see on hõivatud samuti sipelgatega, ei tule kõne alla, sest iga pesa, iga asurkond kaitseb oma territooriumi.

Viimases hädas on nad sunnitud kasvatama lehetäisid nii istutatud kui ka ise kasvama hakanud puudel ja nende juurtel. See kurnab noori puid tugevasti.

Sageli kolitakse ka meie aedadesse või kuusehekkidesse. Nälga jäänud kuklaste saagiks võib langeda terve mesila, kui mesilaomanik transpordib

 kolivad ise sinna, kus neid vajatakse;  osalevad efektiivselt metsakoosluste mullatekkeprotsessides nagu vihmaussidki mulla aereerimise, mineraalse ja orgaanilise ainese segamisel;  osalevad efektiivselt metsauuenemisprotsessides metsaaluse kamara mineraliseerimisel;  osalevad aktiivselt seemnete ja seeneeoste levitamisel ja metsakoosluse mitmekesisuse suurendamisel;

Vasyl Protsiv Tõnis Kiisa Priidu Teppo

pahaaimamatult mesila peakorje ajaks lageraielangile.

Metsaomanik peaks veel teadma, et metsakuklased:  on odavaim ja efektiivseim biotõrje viis;  on polüfaagsed, eelkõige röövtoidulised putukad, kes hävitavad suve jooksul 10–75 kg valdavalt kahjurputukaid;  on need, kelle korjeterritooriumidel on vähem puuke;  on metsasanitarid, kes tarbivad ära metsas hukkunud loomad;

 osalevad metsa- ja rabataimede, sh marjade tolmeldamisel;  on head bioindikaatorliigid – toidu kaudu (1 t lehetäide nestet + 10–75 kg röövtoitu) akumuleerub pessa kompleksselt kogu spekter keskkonnasaastet;  on sotsiaalsed (=ühiskondlikud) olendid, kes on elanud maal juba üle 100 000 000 aasta.

ANTS-JOHANNES MARTIN maaülikooli vanemteadur, PhD mürmekoloog

516 5190 515 0811 513 5350

Põlva Priidu Teppo

Vasyl Protsiv

Järgmine Metsaleht ilmub 25. augustil.

Info ja reklaam: Enn Viidik 661 3338 või enn.viidik@lehed.ee

Tõnis Kiisa