INTERVJUU
ď Ž Eestis ei olnud 2010. aastal Ăźhtegi marutaudijuhtumit, kuid tänavu 10. jaanuaril diagnoositi marutaud Ăźhel kährikul PĂľlvamaal Värska vallas Velna kĂźlas, mis jääb umbes kilomeetri kaugusele Eesti–Vene piirist. Allikas: BNS, RMK, Pärnu Postimees, Eesti Jahimeeste Selts
OĂœ Valmos ostab
KASESPOONIPAKKU • oksavaba, sirge, tßßka- pakk ø alates 25 cm • hind 77–192 â‚Ź/tm (OĂœ Valmose platsil) OĂœ Valmos, Lemmetsa kĂźla, Audru vald, 88311 Pärnumaa Eero NĂľmm, tel 529 6428
Kas sakslastele siis ei kehti kapitali vaba liikumise reeglid? Eestis on jäänud mulje, et piirangute kaotamine on liidus olemisega seotud suur paratamatus. Sakslased tegid sellise käigu, et moodustasid agentuuri, mis on eraþiguslik isik. Iga eraþiguslik juriidiline isik vþib mßßa maad kellele tahab. Meil on teisiti, aga, nagu aru saan, ei ole niisiis sellegipoo-
OĂœ Metsakorralduse bĂźroo juht Lembit Maamets Ăźtleb, et see on hämmastav, kui segane on Eestis info maakasutusest ja -kasutajatest.
Allikas: kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse seletuskiri e-Ăľiguses
5SFJMFSJUFFOVTFE
*OGP UFM GBLT -JMMF 1žSOV
Praegu antakse seni reformimata maid Ăźle ka RMK-le (2010.
TENDENTS
22 230
19 325 2009 -
2010 -
26 124 2008 -
2007 -
17 800
17 000
19 500 2006 -
2005 -
10 000
2004 -
15 000
2003 -
20 000
16 100
25 000
17 800
EEK/ha 30 000
24 400
Metsamaa keskmised mßßgihinnad
14 400
Mis on olnud Eesti eripära metsamaade turul? Kas see on arenenud loogiliselt? Turg toimib alati loogiliselt. Kßsimus on pigem selles, kas otsused turu mþjutamiseks on olnud targad. Esimene turgu oluliselt mþjutav otsus oli maade kompensatsioonihinna määramine. Kuna metsamaa puhul oli see kßmme vþi isegi kßmneid kordi madalam maa tegelikust väärtusest, eelistasid subjektid loogiliselt maa tagastamist selle kompenseerimisele. Seega tekitati kßmned tuhanded turuosalised, kellel polnud vähimatki kogemust ja teadmist maaga toimetamiseks. Tekkis tugev mßßgisurve, mis omakorda tþi kaasa vahendajate peo. Sajandivahetuseks kiskus asi juba kriminaalseks – pettused, vþltsimised ja vargused muutusid igapäevaseks. Metsamaade mßßgi statistika järgi vahetas aasta jooksul omanikku ßle 10% omandis olevatest metsamaadest. Aga see oligi turu loogika.
2002 -
ď Ž 2003–2009 andsid maavalitsused välisriikide kodanikele ja Eesti registreisse kantud juriidilistele isikutele kokku 1230 luba 33 500 ha maatulundusmaa (sellest u 18 000 ha metsamaad) ostuks. ď Ž Enamik lube väljastati juriidilistele isikutele (970 luba, 30 800 ha). Välisriikide kodanikele väljastati lubadest viiendik. ď Ž Loasaajate hulgas oli 25 riigi kodanikke, kĂľige rohkem Vene kodanikke (81 luba ehk kolmandik, 190 ha, keskmiselt 2,4 ha loa kohta). ď Ž 2000–2009 on Eestis kinnistuid omandanud 72 välisriigi kodanikud.
nßßd oleme reformiga enamvähem ßhel pool? Maareformi seadusega seati eesmärgiks muuta omandisuhteid ehk siis minna ßle riigiomandilt eraomandile. Kui praeguseks on veel ßle 400 000 ha (sellest metsamaad ßle 200 000 ha) maa omand määratlemata, ei saa kßll Üelda, et reform on lþppenud. See, et täitevvþim on teatanud kavatsusest see maa vormistada riigireserviks ning mßßa seda riigivara vþþrandamise seaduse alusel ja mitte erastada maareformi seaduse alusel, on tegelikult vaid ajakirjanduslik fiktsioon. See jääbki fiktsiooniks, kuni seda maareservi reaalselt moodustatud ei ole. Praegune praktika, kus maad kantakse tßki viisi (keskmiselt alla 10 ha) maakatastrisse, seejärel kuulutatakse riigi reservmaaks ja saadetakse oksjonile, ei ole tþsiseltvþetav. Asjaolu, et riigil puudub nii ßlevaade kui ka visioon tulevasest maakasutusest, on pehmelt Üeldes lihtsalt kurb.
2001 -
Metsa- ja pĂľllumaade turul reeglid muutuvad ď Ž Vajadus kaotada maaostu piirangud välismaalastele tuleb eelkĂľige sellest, et 1. mail 2011 lĂľpeb Eesti ELiga liitumise lepingus sätestatud Ăźleminekuperiood, mil pĂľllumajandus- ja metsamaa ostul on kehtinud kitsendused. ď Ž Teine pĂľhjus on Eesti kokkulepe Ăźhinemisel majandusliku koostÜÜ ja arengu organisatsiooni OECD konventsiooniga. ď Ž Piirangud lĂľpevad nii Euroopa majanduspiirkonna kui OECD liikmesriikide isikutele, ent osaliselt jäävad säilima väikesaartel ja piirilähistel aladel. ď Ž 1. novembriks 2010 maakatastris registreeritud 600 000 katastriĂźksusest (3,9 mln ha) oli maatulundusmaad 379 000 Ăźksust (3,73 mln ha), millest metsamaad 218 000 Ăźksust (1,98 mln ha). ď Ž Eesti metsamaast (2,2 mln ha) on katastrisse kandmata veidi Ăźle 200 000 ha.
Allikas: Lembit Maamets, maa-amet
aasta lþpuks 40 000 ha). RMK juhatuse esimees Aigar Kallas ßtles, et eelkþige tuleb need inventeerida, et selgitada, kui palju on metsamaad. Kui see väide paika peab, on tegu näitega praegusest asjaajamisest. Riik annab ßle 40 000 ha maad, sisuliselt ärißhingule, teadmata, mida ßle anti. Lähtuvalt maareformi seadusest vþiks tþepoolest kanda riigi omandisse veel kandmata kait-
sealuse maa, kuid þigusvastaselt vþþrandatud reformimata maa ßleandmiseks ßkskþik kellele ei ole seaduslikku alust. Ainuke vþimalus on kas see maa erastada vþi kanda riigi omandisse reservmaana. Paraku ei leia tänase päevani seadusest, mis alustel riigireserv moodustatakse ja kuidas seda kasutada. Kuidas tuleks metsamaad käsitleda, kas ta on ikkagi me
maarahva tootmisvahend, mis nßßd suurele turule läheb? Kindlasti ei ole metsamaa ainult tootmisvahend. Kinnisvaraturu teoreetikud räägivad metsamaast kui Ăźhest sensitiivsemast kinnisvaraliigist. Uue aja “metsandusteoreetikudâ€? väidavad, et mets on raiumiseks, et metsa kasvatatakse kirvega, ja nimetavad seda juttu uueks metsanduslikuks paradigmaks. Maailmas on aga vähemalt viimased kĂźmme aastat räägitud ĂśkosĂźsteemsest metsamajandusest, mille eesmärk on tasakaalustatud, ĂśkosĂźsteemi kĂľiki väärtusi arvestav majandamine. Meie keskkonnakaitsjad eesotsas ministeeriumiga pßßavad ikka veel kramplikult kiskuda punast joont nn majandatava ja kaitstava metsa vahele. Aga lĂľppude lĂľpuks... Tegu on keeruka ĂśkosĂźsteemi tähtsa osaga ning eri arvamused ja edasiviiv arutelu saavad meie arusaamist sellest vaid rikastada.
VIIO AITSAM
Metsaomanik! OstaMe:
• kasvava metsa raieþigust • metsamaterjali • metsakinnistuid
.FUTBSBJFUĂ?Ă?E
.FUTBNBKBOEVT LBWBEF LPPTUBNJOF
Piirangud, millest jutt, seati meil sisse pĂľhjendusega, et maareform on veel pooleli. Kas
SEADUSEELNĂ•U
.FUTBLJOOJTUVUF KB SBJEF PTU .FUTBNBUFSKBMJ USBOTQPSU
KĂľige toimuva monitoorimine peaks olema riigi huvi, et siis selle alusel suunata suuri protsesse metsapoliitika, seaduste jms abil. On vaja poliitilist tahet, et see normaalselt toimiks.
13 800
Emotsionaalses plaanis teadmine omanikeringist ikkagi mþjub, puudutab turvatunnet. Laseme turul toimida, monitoorime, analßßsime, muudame maa omandisuhete statistika avalikuks ja läbipaistvaks jne. Siis tekib ka hirme vähem ja usaldus riigi toimetamiste vastu kindlasti kasvab.
2000 -
lest pþhjust karta, et nßßd meie metsadesse välismaa ostjate tulvad jþuavad. Kßsimus ei ole ju mitte niivþrd selles, kes on maa omanik, vaid selles, kuidas selle maaga ßmber käiakse – kas majandamine on jätkusuutlik, kas pikaajaline tÜÜhþive ja maksutulu on tagatud.
13 100
Pþllumajandusministeeriumi andmeil oli tänavu 1. jaanuariks välismaalaste omandis 54 600 hektarit Eesti pþllu- ja metsamaid, mis on 2,4% kþikidest katastris olevatest. Seda ei ole palju. Jah, aga meil ei ole tþsiseltvþetavat analßßsi, kui palju Eesti metsamaast tegelikult välisosalusega ärißhingutele kuulub. Teame, et 25% erakätes olevast metsamaast kuulub juriidilistele isikutele, aga see teadmine ei anna suurt midagi. Isegi kui oleks olemas info just välisosalusega ärißhingute kohta, ei oleks see täpne, sest on vþimalik, et mingi osa neist on hoopis Eesti taustaga ettevþtted, kes on maade kokkuostmisel kasutanud väliskapitali. Millistel tingimustel, on juba konfidentsiaalne info, nii et ikka ei saa teada, kui palju välismaalastest omanikke on. Peale muu on olemas olnud ju kþige lihtsam variant – välismaalane on kasutanud maad ostes variisikut. Usaldusväärset statistikat tegelikult ei ole ja teisalt näitab see kþik, et nende piirangute ra-
kendamine maaturul on olnud keerukas, kui mitte Üelda otstarbetu. Hoopis teine kßsimus on riigi kui ßhe turuosalise käitumine. Nii maade erastamisel maareformi seaduse mþistes kui ka maade mßßgil riigivara vþþrandamise seaduse alusel on riigil kui tehingu ßhel osapoolel alati olnud vþimalus seada tingimusi. Siia sobib näiteks Saksamaa kogemus. Nende agrometsa erastamise agentuuri (Agriforest Privatisation Agency) reeglid on ßheselt mþistetavad: metsamaad erastatakse ainult fßßsilistele isikutele, kes peavad elama samas riigis vþi peab neil olema kavatsus sinna elama asuda. Nad peavad avaldama oma rahastamisallikad, nad ei tohi 20 aasta jooksul seda metsamaad edasi mßßa ja neil tuleb erastades esitada oma äriplaan, mille efekt on selles, et erastaja vþtab endale ise kohustused. Kþik need tingimused kantakse pärast ostu-mßßgitehingu sþlmimist kinnistusraamatusse, ja kui erastaja neid rikub, vþþrandatakse maa riigile tagasi. Formaalsetel piirangutel ei ole mþtet, aga, nagu näha, on riigil olemas vþimalused maaturgu reaalselt mþjutada.
14 800
Mis nßßd juhtuma hakkab, kui iga ELi kodanik vþib tulla Eestisse metsamaad ostma? See on tundlik teema ja puht emotsionaalsel tasandil tekitab laiemalt kindlasti negatiivset hoiakut. Aga teisalt on senised piirangud olnud ju kogu aeg pigem formaalsed – sisuliselt ei ole need kunagi tÜÜtanud. Välismaalasel on piisanud näiteks asutada Eestis ärißhing ja kþik teed maa ostmiseks ongi avatud. Formaalsete piirangute tßhistamine ei tohiks mingit erilist muutust esile kutsuda.
5
VĂ„LISMAA METSAK AJA ď Ž Rootsi puistute seitsmes puuliik pindala poolest on keerdmänd (Pinus contorta). Praegu kasvab keerdmändi 475 000 hektaril, aga see pind pidevalt suureneb. KĂľige rohkem on keerdmänni kasvatamisest huvitatud metsafirmad, sest selle liigi puistute tootlikkus on kolmandiku vĂľrra suurem kui hariliku männi puistutel. ď Ž Ăœhe kolmest Soome 2010. aasta innovatsioonipreemiast sai leiutaja Matti Järvinen suusapĂľhja nanotehnoloogilise pinnatÜÜtluse eest. Pika katsetamise järel tÜÜtas ta välja nanosegu, millega tÜÜdeldud suuski ei pea määrima. Klassikalises stiilis sĂľites libisevad suusad hästi ja samas on neil ka hea pidamine. Leiutis on patenteeritud ja kasutusĂľigus on mßßdud kahele suusatootjale. Karhu Ski valmistab neid suuski kaubamärgiga Optigrip ja Peltonen Ski kaubamärgiga Nanogrip.
1999 -
ď Ž Pärnumaa kutsehariduskeskuse (PKHK) Voltveti koolituskeskuse metsanduse eriala Ăľpilased alustasid kolmenädalast praktikat PKHK Läti partneri, Ogre metsatehnikumi juures. Praktikandid tegelevad seal metsatÜÜmasinatega: harjutavad harvesteri simulaatoril, tÜÜtavad puiduhakkuri ja halumasinaga, Ăľpivad forvarderi ehitust ja hooldusvĂľtteid, virnastavad metsamaterjali. PKHK metsandusĂľpilaste kolmenädalased praktikad jätkuvad projektijuht Krista StaĹĄkevitĹĄi sĂľnul Lätis Ergli kutsekoolis (palkehitus), Sedu koolituskeskuses Soomes (metsauuendus ja -kasvatus) ning Austrias (metsa kĂľrvalkasutus ja puhkemajandus). Välispraktikat toetab Leonardo da Vinci elukestva Ăľppe programmi Ăľpirändeprojektide alaprogramm ja sellest on eraldatud toetusena 29 060 â‚Ź.
Eesti metsamaade mßßki pikemat aega jälginud metsamees Lembit Maamets prognoosib, et välismaalaste maaostupiirangute kaotamine suurt muutust ei too, kuid riigi maakasutuspoliitika oleks endiselt hädavajalik.
1998 -
ď Ž RMK pakutud vĂľimalust riigimetsa ise jĂľulukuuse järele minna kasutasid inimesed seekord ligi 4600 kuuse toomiseks. RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sĂľnul oli kuusetoojate huvi ekstreemseid lumeolusid arvestades Ăźllatavalt suur. See näitab, et traditsioon perega ise metsast jĂľulupuu tuua on elus. Ăœle 1500 inimese käis kuuseretkel koos juhendajaga. JĂľulukuuskede mßßgist saadud ligi 42 000 â‚Ź (655 000 kr) suunab RMK loodus- ja metsateadlikkuse tĂľstmisse.
SVEN ARBET
11 600
ď Ž Paidet soojusenergiaga varustav OĂœ Pogi on välja kuulutanud riigihanke puidul tÜÜtava elektri ja soojuse koostootmisjaama rajamiseks Paidesse. Plaanitava jaama elektriline vĂľimsus on 1,6–2 ja soojusvĂľimsus 6–8 megavatti. Uus jaam peaks plaani järgi valmima 2013. aastal.
Lembit Maamets: Ei usu väljast maaostjate tulva
1997 -
ď Ž AS Fortum Termesti Pärnusse Niidu tänavale rajatud elektri ja soojuse koostootmisjaama katsetused on lĂľppenud ning jaam tÜÜtab alates novembrist täisvĂľimsusel. Jaama elektriline vĂľimsus on 24 ja soojusvĂľimsus 50 megavatti, aastane elektrienergia mßßgimaht 110 ja soojuse mßßgimaht 220 gigavatt-tundi. KĂźtuseks on puitkĂźtused ja freesturvas.
INTERVJUU
METSALEHT Nr 1 (132) 27. jaanuar 2011
12 900
ME T S A K A JA
METSALEHT Nr 1 (132) 27. jaanuar 2011
1996 -
4
Hea metsaomanik! OSTAME:
kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, kßttepuitu ja vþsa-raiejäätmeid
Tel 622 1460, 505 6322 eesti@metsaliitto.com
www.metsaliitto.ee
$6 *UDDQXO ,QYHVW RVWDE ,PDYHUHV MD 2h +HOPH *UDDQXO +HOPH YDOODV 3DWNÂ ODV
NÂ WWHSXLG 1ÂŻ8'(' ODDGLPLVHO HL WRKL SXUXQHGD SLNNXV NXQL P OlELP}}W SLLUDPDWD -b7.89$/7 267$0( VDHSXUX KDNHW VHUYDPLV MlUNDPLVMllNH MD NORWVH 3$..80,6(' 6$$7$ NDLGR VDDU#JUDDQXOLQYHVW FRP WHO
Ostame 30 cm lþhutud märga kaske OSTAME METSAKINNISTUID
PakuMe:
• head hinda teie metsa materjalile laoplatsil vþi metsaservas • transporditeenust • metsa ßlestÜÜtamise teenust andres sild tel 5346 9159 Margus Ritson tel 503 0618
Lisainfo: 558 3642 toomas@estfirewood.eu
AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil
TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust! Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee
Ostame metsaja pĂľllumaad! Metsatervenduse OĂœ
Info: tel 509 1575 ants@metsatervenduse.ee
www.lemeks.ee
ZZZ OHPHNV HH /HPHNV RQ (HVWL HWWHY}WH .RGXPDLQH NDSLWDO MD VHOOHVW WXOHQHY SDLQGOLNNXV Y}LPDOGDE PHLO RWVXVHLG ODQJHWDGD NLLUHOW MD NRKDOLNNH ROXVLG DUYHVWDGHV 0DMDQGDPH PHWVD VllVWOLNXOW MD ORRGXVKRLGOLNXOW WHHPH LVWXWXVW|LG Q}XVWDPH NOLHQWH UDLHWH WXUX MD PHWVDXXHQGXVW||GH NÂ VLPXVWHV 7||WOHPH SXLWX HWWHY}WWHVLVHVHOW VXXUHQGDPH VHOOH YllUWXVW MD WDJDPH Âż UPD MlWNXVXXWOLNNXVH WXOHYLNXV 1LL NLQGOXVWDPH PHLH W||WDMDWH SDUWQHULWH MD NOLHQWLGH UDKXOROX
‡ PHWVDPDWHUMDOL 267$0( ‡ NDVYDYDW PHWVD ‡ PHWVDPDDG
$6 /HPHNV 7DUWX WHO IDNV ‡ $6 /HPHNV 3}OYD WHO IDNV ‡ $6 /HPHNV 9}UX WHO IDNV $6 /HPHNV 9DOJD WHO IDNV ‡ $6 /HPHNV 9LOMDQGL WHO ‡ $6 /HPHNV -}JHYD WHO $6 /HPHNV 6DGDPDG .XQGD RVDNRQG WHO IDNV ‡ $6 /HPHNV 6DGDPDG 3DOGLVNL RVDNRQG WHO IDNV $6 $ 3 0HWV WHO IDNV Ž
ď Ž Tormid Asta, Veera, Lahja ja Silvi tekitasid mullu juulis ning augustis Soome metsades suuremat kahju, kui esialgu arvati. Kahjustada sai 8,1 mln tm metsa ja see maht moodustab umbes 18% Soome aastasest raiemahust. Umbes 2 mln tm ulatuses on kahjustusi hajutatult suurel alal, kus nßßd kardetakse seetĂľttu Ăźraskirßßstet. ď Ž LĂľuna-Rootsi metsaomanike Ăźhendus SĂśdra uurib vĂľimalusi ehitada koostÜÜs venelastega Siberisse Krasnojarski piirkonda tehast, kus toota okaspuutselluloosi. ď Ž Hiina firma, ajalehepaberit tootev Huatai Group peab Siberis läbirääkimisi Irkutski piirkonna juhtkonnaga, uurides tselluloosi tootmise vĂľimalusi Venemaal. Irkutskist tulnud info pĂľhjal vĂľib selle ettevĂľtmisega liituda ka keegi Soomest. Stora Enso ja UPM kinnitavad mĂľlemad, et nemad sellega seotud ei ole. ď Ž Tammepalkide keskmine hind tĂľusis Saksamaal Hessenis 534 euroni mÂł eest. Puitu mßßdi kokku 554 mÂł. Hinnad olid ostjatele vastuvĂľetavad ja kĂľik puidukogused mßßdi maha. 300aastase tamme tĂźve eest, mille maht oli 4,5 mÂł, maksti oksjonil 10 500 â‚Ź. Sellest puidust tehakse Austrias mÜÜblit. ď Ž Valgevenes on viimastel aastatel läinud hoogu masinraie. Praegu tÜÜtab sealsetes metsades sadakond harvesterit ja Ăźle saja forvarderi. Valdav osa harvestripäid on Soome päritolu.
TOOMAS LEMMING Allikas: Maaseudun Tulevaisuus