Page 1

METSATÖÖSTUSE RÕÕM: kui Venemaa puidutolle alandab, läheb Eestis puit odavamaks Lk 6

OSTAB:

27. jaanuar 2011 Nr 1 (132)

-- kasvavat metsa -- metsakinnistuid -- metsamaterjali

tel 5624 0812, 521 1613 e-post novadirect@gmail.com

MAALEHE LISA

Mis mõttes turvapüksid? TASUTA Stihl turvapüksid (tavahind 96 €, 1502,02 EEK)

mootorsaag MS 260 (659 €, 10310,70 EEK) või võsalõikaja FS 450 (819 €, 12814,10 EEK) ostjale! • Sisselõike kaitse – turvapükste esiosa ja küljed on kaitstud spetsiaalse 12-kihilise turvakihiga, mis sisselõike korral peatab koheselt saeketi ja aitab ära hoida vigastuste tekke • Kergesti puhastatavad, tugevad ja hingavad materjalid • Ilus ja kasutajasõbralik disain – kehakuju järgiv lõige tagab mugavuse ja ohutuse töötamisel Turvariiete kasutamine on vajalik, kuna Sinu tervis ja turvalisus on oluline! MS 260: 50,2cm3/2,6kW 2-takt. bens.mootor, kaal 4,7kg, juhtplaat 37cm, kett 1,6mm ,325RM Väga hea kaalu ja võimsuse suhtega vastupidav mootorsaag. Saag sobib ideaalselt raskeks metsatööks. FS 450: 44,3cm3/2,1kW 2-takt. bens.mootor, kaal 8,0kg, 4-punkti antivibratsioonisüsteem. Komplektis eriti mugavad Comfort traksid ja 225 mm võsalõikeketas. Väga vastupidav Stihli võsalõikaja, mis sobib suurepäraselt metsahooldustöödeks, võsa lõikamiseks, samuti heina ja muru niitmiseks-trimmerdamiseks. Kampaania kestab 10.01.2011 - 28.02.2011 või kuni kaupa jätkub. Kodukasutajale mõeldud head pakkumised leiad edasimüüjate juurest! www.stihl.ee


2

PĂ„E VAK A JA

METSALEHT Nr 1 (132) 27. jaanuar 2011 PILLE RĂ•IVAS

Terve maailm räägib metsast ĂœRO kuulutas tänavuse aasta rahvusvaheliseks metsa-aastaks. Rahvusvahelise metsa-aasta peamine siht on jagada inimestele tavapärasest rohkem teadmisi metsa kohta ja kĂľigest sellest, mis metsa ja metsandusega seotud. Selleks on paljudes riikides Ăźle maailma kĂľikvĂľimalikke ettevĂľtmisi.

Osa kultuurist Ka Eesti kasutab vþimalust oma metsandust laiemalt tutvustada nii kodu- kui välismaal. Eesti metsade pindala on viimase poole sajandiga kasvanud kaks korda. Oleme metsasuse poolest Euroopas 4. kohal, jäädes tahapoole vaid Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Metsast saadav ressurss on tähtis sissetulekuallikas paljudele Eesti peredele. Samuti pakub mets vþimalust puhata ja lþþgastuda. Mets on liigilise mitmekesisuse säilitaja ja samas ka osa meie kultuurist. Kui vaadata tervet maakera, katavad metsad maismaapinnast 31%. Viimase viie aasta jooksul on maailma metsade pindala vähenemine pidurdunud, eelkþige tänu Aasia riikidele, kes on jþudsalt suuri alasid metsastanud ja istandikke rajanud. Euroopa metsade pindala on kogu aeg suurenenud.

Raie ei ole lþpp Enamikus maailma piirkondades on metsamaa pinnast ßle 10% liigirikkuse, pinnase ja veevarude säilitamise jms nimel vþetud kaitse alla. Eestis on looduskaitsepiirangutega metsi ßle 30%. Tihti kuuleme väidet, et metsi raiutakse palju ja varsti kaob see vähenegi ressurss. Faktid räägivad þnneks muud. Eesti metsasus on endiselt vägagi kþrge. Kui

metsaomanik teeb uuendusraiet, on tal kohustus tagada, et sinna uus mets kasvaks. Kasvamine on aeglane, aga ßldiselt on raielankidel ßsna pea taas metsa ilme. Metsade majandamine ja Eestile omane mþþdukas raie on tähtis kþikide eestlaste jaoks. Meile ju meeldib ehitada puidust. Eelistades puitu plastile ja betoonile, aitame kaasa kliimamuutuste vähenemisele. Metsandus annab tÜÜd igale 15. eestlasele, toob riigile makse ning puidu ja puittoodete eksport ergutab majandust. Kogu maailma metsadele on iseloomulik, et ainult majandusliku otstarbega metsade osakaal kahaneb. Eestis ei ole metsi, mida majandatakse ainult tulu saamise eesmärgil, nii et maailma kontekstis on need meil kþik mitmekßlgselt kasutuses – suurel määral on piiratud raievanuseid ja seatud on loodusliku mitmekesisuse hoidmise kohustusi.

Uue arengukavaga Eesti Ăźks eripära rahvusvahelisel metsa-aastal on see, et meil sai just valmis uus metsanduse arengukava, mille järgi käib metsanduselu korraldamine järgmisel kĂźmnel aastal. Kava pĂľhieesmärk on tagada, et meie metsad oleksid jätkuvalt mitmekesised, elujĂľulised ja tootlikud. Selleks on vaja, et mets oleks looduskeskkonnana hoitud ja puhkamispaigana hinnatud, ent samal ajal saaksid areneda ka metsandusettevĂľtted. Ăœks uue kava siht on ergutada erametsaomanikke oma metsaga rohkem tegelema. Lähema teabe metsa-aasta kohta leiab Eesti Metsaseltsi metsanduse infoväravast www. metsaselts.ee.

MARKU LAMP keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja

Ostame 3 m kßttepuitu (veovþimalus), kasvavat ja virnastatud vþsa. Ostame raieþigust ja metsakinnistuid. Teostame vþsaraiet ja väljavedu.

Helista ja kĂźsi lisa!

514 9668 5341 3723 rajakt@hot.ee

ML

ML

Haapsalu pidi oma metsa kaua kauplema 263 hektari suuruse Valgevälja metsa andis linna metsapäeval 14. jaanuaril Haapsalule pidulikult ßle keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.

Kolm korda kßsitud Sealsamas kiitis Haapsalu linnapea Urmas Sukles linna maakorraldusoskonna juhatajat Anu Ulmi, kes on kßmmekond aastat tegelnud dokumentide otsimisega, millega tþendada Haapsalu þigust oma metsale. Linnale kuulus Valgevälja mets 16. juunini 1940, mil kogu maa natsionaliseeriti. Veel kaheksa aastat haldas metsa Haapsalu Linna Metsade Jaoskond, ent 1948 läks majandamine ßle Läänemaa Metsamajandile. Metsamajandi käes oli mets nþukogude aja lþpuni ja pärast seda jäi ripakile. Linn on metsa

Ostame kasvavat ja virnastatud vþsa. Ostame 3 m kßttepuid ja lehtpuulanke. Puhastame tasuta teie kraavid, teeääred ja pþllud vþsast. tel 5341 1301; dimens@dimens.ee www.dimens.ee

kokku kolm korda munitsipaalomandisse taotlenud ja kogenud, kui tugevasti ametiasutused selle vastu on olnud. Metsa tagasi kauplemine on linnavalitsuse kultuuri- ja avalike suhete spetsialisti Maire Uuseni andmeil kestnud kokku umbes seitse aastat. Näiteks pĂľhjendas keskkonnaministeerium veel 2008. aastal äraĂźtlemist sellega, et RMK arvates oleks siiski otstarbekas see “metsaga kaetud maaĂźksusâ€? liita RMK metsade koosseisu, kuna Valgevälja piirneb mĂľlemast kĂźljest Haapsalu metskonna maadega. Kui selgus, et sellegipoolest jäi mets peremeheta seisma, tegi linn aasta pärast taas avalduse. “Valitsuse poliitika on enne 1940. aastat omavalitsustele kuulunud maad tagastada, aga ametnikud ei ole seda väga hästi omaks vĂľtnud,â€? nentis linnapea Urmas Sukles Lääne Elule.

Spordi ja puhkamise mets “Valgevälja mets on majandusmets, pĂľhiliselt madal soine maa, kus on ka pillirooga kaetud alasid. Umbes pool sellest alast

0TUBNFLBTWBWBUNFUTB NFUTBLJOOJTUVJEKB NFUTBNBUFSKBMJ .FUTBÛMFTUÕÕUBNJOFKB USBOTQPSU .FUTBJTUVUBNJOF

*OGPUFMFGPOJM XXXIBOTBNFUTFF

on metsaga metsamaa,â€? kirjeldas maatĂźkki Maire Uusen. Ăœldplaneering näeb ette ala korrastada, et rajada sinna matkarajad ja puhkekohad tervisesportlastele ning jalutajatele. “Mets asub kortermajade vahetus läheduses, mistĂľttu kindlasti hakatakse neid radasid ja puhkekohti kasutama,â€? avaldas Uusen lootust.

Linn liitub metsaĂźhistuga

Järgmine Metsaleht ilmub 23. veebruaril Info ja reklaam: enn.viidik@lehed.ee

ROHKEM INFOT

Ostame METSAKINNISTUID JA RAIEĂ•IGUST. Info tel 744 6655, 528 5038 andres@metsamaakler.ee

Ent kĂľigepealt tellitakse sinna metsamajandamiskava ja veebruari volikoguistungile läheb linnavalitsus ettepanekuga, et linn astuks MTĂœ Läänemaa MetsaĂźhistu liikmeks. “Kuna mets on nßßd Haapsalu omandis, on linnal ka kohustus seda hooldada. Sellega me hakkamegi tegelema,â€? Ăźtles Maire Uusen, lisades, et metsaĂźlemat pole esialgu siiski plaanis palgata. Haapsalu on valitud tänavuseks metsapealinnaks. Mets on nßßd olemas, kuid pealinna tiitel antakse linnale Ăźle kevadel metsanädala ajal.

Eesti MaaĂźlikoolis kaitses 13. jaanuaril oma doktoritÜÜd Rein Drenkhan, kelle uurimus Ăźhendas kaks metsanduslikku valdkonda – metsapatoloogia (metsa haigused) ja metsa produktsioonibioloogia (puude kasvu bioloogilised alused). Sellist Ăźhendamist vĂľimaldas Soomes välja tÜÜtatud okkajäljemeetod. Rein Drenkhani teema oli “Okkajäljemeetodi kasutamisest männi okkahaiguste epidemioloogilises uurimistÜÜsâ€?. “UurimistÜÜga avastatud uute haiguste toimemehhanism mändidele oli seni kogu maailmas segane,â€? märkis doktoritÜÜst rääkides selle juhendaja, maaĂźlikooli teadlane Märt Hanso. Meile on need haigused tulnud XXI sajandi algul ilmastikumuutustega. Rein Drenkhan defineeris nßßd oma uuringute järel esimesena maailmas sellise tunnuse nagu “produktiivne okastikâ€?. Hanso selgitas seda nii, et männil pĂźsivad okkad mitu aastat, aga puutĂźve pikkuse juurdekasvu mĂľjutavad positiivselt ainult teise ja kolmanda aasta okkad. Uued haigused likvideerivad just selle okastiku. VĂľrdluseks uute haigustega taastas Rein Drenkhan meil ammu pĂľlistunud okkahaiguse männi-pudetĂľve puhangute aegrea viimase 120 aasta kohta. “Erinevalt lĂźhikeste haiguspuhangutena esinevast “vanastâ€? männi-pudetĂľvest on uued haigused puude produktiivse okastiku meil hävitanud nßßd juba neljandat aastat järjest,â€? rääkis Hanso. “Kestvalt nĂľrgestatud puud langevad teiste haiguste vĂľi putukkahjurite rĂźnde alla ja surevad.â€? Märt Hanso lisas, et kuna kliima arengut on pea vĂľimatu prognoosida, ei oska hinnata, kui kauaks uued haigused meile jäävad. Samas andis doktoritÜÜ uut infot meie pĂľlise pudetĂľve tĂľrjeks.

Pidulikul metsapäeval käib vþistusaagimine – linnapea Urmas Sukles (vasakul) ja keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ei tea veel, kumb täpsemalt kilose jupi kätte saab.

Tänavune metsapealinn Haapsalu sai lþpuks riigilt kätte oma ennesþjaaegse metsa, mida on iga linnakodaniku kohta 220 ruutmeetrit.

Uued tþved teevad männi okastel vahet

KIRE metsatĂľstukid

OĂœ Kireteci pakutavatest toodetest saab kodulehelt

www.kiretec.ee vĂľi telefoninumbrilt 510 1357 ja 5343 5221.

8,3 m ja 6,7 m

toomas@fest-forest.ee

Kiretec OĂœ. Adavere, 48001 JĂľgevamaa faks 776 9109, kiretec@kiretec.ee


PĂ„E VAK A JA

METSALEHT Nr 1 (132) 27. jaanuar 2011

OSTAME: Pärnu, Riia mnt 87 | Tel 502 0471 | Faks 443 2550

info@vesmel.ee

Kasvavat metsa ja metsakinnistuid Metsamaterjali ja raieĂľigust

267$0( .$69$9$70(76$ -$0(76$0$$'

/$1'(.(52h 5DSOD 7DOOLQQDPQW WHO  IDNV

+LQGNXQLHXURWKD NDOlELUDLXWXGMDKÂ SRWHHJLJD (WWHPDNVXY}LPDOXVDELDVMDDMDPLVHO

OĂœ Priimo Mets nnistuid ostab metsakitee giga (pakkuda vĂľib ka hĂźpo koormatud kinnistuid)

6 tel 489 0696, 506 996 7 069 faks 489 priimo.mets@priimo.ee

Kasesaepaku ost, . hind 54,5 ja 57,5 â‚Ź/tm

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

• metsakinnistuid Ostame • kasvavat metsa • pþllumaad Tel 434 9070 • apmets@apmets.ee

KASVAVA METSA JA KINNISTUTE OST

KĂźsi pakkumist 5810 9840 I www.pinska.ee

>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>

>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>> >>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>

PINSKA

Laos on mured murtud VĂľrumaa metsataimetootja uus kĂźlmladu vĂľimaldab toodangumahtu kasvatada ja rohkem pikaajalisi lepinguid sĂľlmida.

VĂľrumaal SĂľmerpalu vallas Hutita kĂźlas metsataimi mßßgiks kasvatav Forestplanter OĂœ vĂľttis detsembris kasutusele uue 500mÂł kĂźlmlao, kuhu mahub sĂľltuvalt taimede pikkusest ja pakendamisviisist kuni poolteist miljonit potitaime. Esimesel talvel on laos 500 000 taime. See paljudele taimekasvatajatele alles unistuseks olev talvine panipaik on Eesti kolmas. Varasemad kaks on RMK-l ja Ăźhel Lääne-Virumaa taimekasvatajal.

lähiajal tþsta tootmismahu kolmekordseks. Praegu käivad läbirääkimised ßhe metsaomanike seltsiga, kes soovib tulevikus osta poole vþi isegi rohkem firma tulevasest aastatoodangust.

KĂľik on ette tellitud Forestplanter on paaril viimasel aastal turustanud taimi ka Rootsi. Kuna sealsed tellijad on kvaliteediga rahul, on nemadki pikaajalisest koostÜÜst huvitatud. “Kui meie metsaomanikud pikaajaliste tellimuslepingutega kogu toodangu ette ära ostavad, pole muidugi midagi välja mßßa,â€? nendib Lindre, lisades, et sama hinna korral on eelista-

tud igal juhul Eesti tellija. Kuna ettevĂľte pakub Eestis ka istutusteenust, on siinsetele ostjatele, kes tellivad ka istutuse, taimehind veidi soodsam. Tulenevalt suurest metsataimede defitsiidist on kĂźlmlaos praegu olev valmistoodang juba mßßgilepingutega kaetud. Turule on ettevĂľttel pakkuda vaid teatud kogus kuusetaimi, mis kasvatatakse mßßgikĂľlblikuks sĂźgiseks. “Kuna raiemahud kasvavad ja antakse toetusi nii taimede ostuks kui ka istutamiseks, sĂźveneb taimepuudus edaspidi ilmselt veelgi,â€? prognoosib Lindre.

REIN RAUDVERE

RAIVO TASSO

Taimi hoitakse kĂźlmlaos kilekottidesse pakendatuna kevadeni stabiilse kahe kĂźlmakraadi juures. Lao olemasolu muudab taimetootja elu mitmes mĂľttes lihtsamaks. Forestplanter OĂœ juhataja Lehar Lindre toob näiteks taimede mßßgi. Seni on saadud Ăźhel aastal maha pandud seemnest sirgunud taimi turule pakkuda järgmise aasta kevadel ja alles siis, kui taimed on lume alt välja sulanud ning maa tahenenud. Nßßd on mßßk vĂľimalik juba sama aasta sĂźgisel vĂľi järgmisel kevadel vara, kuna lumeoludega ei pea enam arvestama. “Tänu kĂźlmlaole saame kevadel taimede sorteerimise asemel keskenduda uue toodangu kĂźlvile. Teeme selle juba aprilli alguses ära varasema juuni alguse asemel,â€? rþþmustab Lindre. Varakult kĂźlvatu on juba sĂźgiseks nii pikk, et sobib mßßgiks.

Hiired jäävad ilma

Tallinna Metsaomanike Seltsi rĂźhmanĂľustamine

Forestplanter OĂœ juhataja Lehar Lindre näitab taimepotti, mis vĂľimaldab juuri pĂźgada, uues kĂźlmlaos, mille hinnaks kujunes 100 000 eurot..

AS Ecobirch ostab gruppi kuuluvatesse saeveskitesse

toimub neljapäeval, 10. VEEBRUARIL kl 18 Usuteaduste Instituudi ruumides, Pßhavaimu 6 Tallinnas.

Ăœritus on osalejatele TASUTA. Samas on vĂľimalik astuda seltsi liikmeks. INFO: MART SOOBIK, Tallinna Metsaomanike Seltsi juhatuse esimees, tel 5626 6165, e-post mart.soobik@erametsaliit.ee

lik kaup kevadel tellijatele Ăźle anda probleemideta. Praegu on Forestplanter OĂœ aastaseks tootmismahuks u 700 000 kuuse potitaime, ettetellimiste alusel kasvatatakse ka mändi ja kaske. Kasutusel on juurte ĂľhkpĂźgamist vĂľimaldav kasvatustehnoloogia. “Selle tehnoloogia pĂľhiline eelis tavalise, kinnise potiga kasvatustehnoloogia ees on taime juurekava tasakaalustatud areng, mis välistab juurte keerdu kasvamise. Nii areneb taimest tugev ja elujĂľuline puu,â€? rĂľhutab Lindre. Kuna turunĂľudlus Ăźletab pakkumise, plaanib ettevĂľte

Hoopis kergem elu

Kßlmlattu taimi ladustades saab ära unustada ohud, mis välitingimustes talvituvaid taimi varitsevad – lumi vþib suuri taimi painutada vþi murda, hiired-rotid vþivad taimi sßßa ja liiga teha vþib ka kevadine päike. Ettevþttel on nßßd kindlus sþlmida tellijatega pikaajalisi lepinguid. Taimed on kontrollitud keskkonnas, pakendatud, teada on nende kogus. Nii on vþima-

Teema: „Hooldusraied. Harvendusraied� Lektor prof. HARDI TULLUS Eesti Maaßlikoolist.

3

Ostame Pärnusse

25/32/36/47 mm saematerjali (kask) kogu sortimendi ulatuses.

Kontakt: tel 5344 3874

KASEPALKI

Täpsema info saamiseks palume vþtta ßhendust lähima piirkonna kontakttelefonidel.

1. Kurista SV JĂ•GEVAMAAL tel 518 7380 2. Aravete SV JĂ„RVAMAAL tel 528 7186 3. Ecobirch AS PĂ„RNUMAAL tel 518 9088

2h/$7(672

Ostame peenpalki KuusK ja mänd

Läbimþþt 8–22,5 cm, pikkused 3,6 m + 30 cm ... 6,0 m Lisandub ßlemþþt 10 cm. Palgi vastuvþtt 24 h.

Tel 605 3655, 515 4315.

Metsamajandamiskavad

Metsa inventeerimine • Metsa hindamine Ekspertiisid Metsaekspert OĂœ Tel/faks 742 2355 Tel 529 4459

Kreutzwaldi 64-201, Tartu 51014 info@metsaekspert.ee www.metsaekspert.ee

‡2VWDPHKDNNHSXLWXY}VDUDLHMllWPHLG  N WWHSXXGMDVDHSLQGDVLG ‡7HRVWDPHY}VDUDLHWRVXWDPHKDNNLPLVWHHQXVW ‡2VWDPHPHWVDNLQQLVWXLGMDUDLH}LJXVW  VRELYDGNDYlKHYllUWXVOLNXGSXLVWXG  ,1)2WHO

HSRVWMDDQXV#ODWHVWRHH


INTERVJUU

ď Ž Eestis ei olnud 2010. aastal Ăźhtegi marutaudijuhtumit, kuid tänavu 10. jaanuaril diagnoositi marutaud Ăźhel kährikul PĂľlvamaal Värska vallas Velna kĂźlas, mis jääb umbes kilomeetri kaugusele Eesti–Vene piirist. Allikas: BNS, RMK, Pärnu Postimees, Eesti Jahimeeste Selts

OĂœ Valmos ostab

KASESPOONIPAKKU • oksavaba, sirge, tßßka- pakk ø alates 25 cm • hind 77–192 â‚Ź/tm (OĂœ Valmose platsil) OĂœ Valmos, Lemmetsa kĂźla, Audru vald, 88311 Pärnumaa Eero NĂľmm, tel 529 6428

Kas sakslastele siis ei kehti kapitali vaba liikumise reeglid? Eestis on jäänud mulje, et piirangute kaotamine on liidus olemisega seotud suur paratamatus. Sakslased tegid sellise käigu, et moodustasid agentuuri, mis on eraþiguslik isik. Iga eraþiguslik juriidiline isik vþib mßßa maad kellele tahab. Meil on teisiti, aga, nagu aru saan, ei ole niisiis sellegipoo-

OĂœ Metsakorralduse bĂźroo juht Lembit Maamets Ăźtleb, et see on hämmastav, kui segane on Eestis info maakasutusest ja -kasutajatest.

Allikas: kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse seletuskiri e-Ăľiguses

5SFJMFSJUFFOVTFE

*OGPUFM  GBLT -JMMF 1žSOV

Praegu antakse seni reformimata maid Ăźle ka RMK-le (2010.

TENDENTS

22 230

19 325 2009 -

2010 -

26 124 2008 -

2007 -

17 800

17 000

19 500 2006 -

2005 -

10 000

2004 -

15 000

2003 -

20 000

16 100

25 000

17 800

EEK/ha 30 000

24 400

Metsamaa keskmised mßßgihinnad

14 400

Mis on olnud Eesti eripära metsamaade turul? Kas see on arenenud loogiliselt? Turg toimib alati loogiliselt. Kßsimus on pigem selles, kas otsused turu mþjutamiseks on olnud targad. Esimene turgu oluliselt mþjutav otsus oli maade kompensatsioonihinna määramine. Kuna metsamaa puhul oli see kßmme vþi isegi kßmneid kordi madalam maa tegelikust väärtusest, eelistasid subjektid loogiliselt maa tagastamist selle kompenseerimisele. Seega tekitati kßmned tuhanded turuosalised, kellel polnud vähimatki kogemust ja teadmist maaga toimetamiseks. Tekkis tugev mßßgisurve, mis omakorda tþi kaasa vahendajate peo. Sajandivahetuseks kiskus asi juba kriminaalseks – pettused, vþltsimised ja vargused muutusid igapäevaseks. Metsamaade mßßgi statistika järgi vahetas aasta jooksul omanikku ßle 10% omandis olevatest metsamaadest. Aga see oligi turu loogika.

2002 -

ď Ž 2003–2009 andsid maavalitsused välisriikide kodanikele ja Eesti registreisse kantud juriidilistele isikutele kokku 1230 luba 33 500 ha maatulundusmaa (sellest u 18 000 ha metsamaad) ostuks. ď Ž Enamik lube väljastati juriidilistele isikutele (970 luba, 30 800 ha). Välisriikide kodanikele väljastati lubadest viiendik. ď Ž Loasaajate hulgas oli 25 riigi kodanikke, kĂľige rohkem Vene kodanikke (81 luba ehk kolmandik, 190 ha, keskmiselt 2,4 ha loa kohta). ď Ž 2000–2009 on Eestis kinnistuid omandanud 72 välisriigi kodanikud.

nßßd oleme reformiga enamvähem ßhel pool? Maareformi seadusega seati eesmärgiks muuta omandisuhteid ehk siis minna ßle riigiomandilt eraomandile. Kui praeguseks on veel ßle 400 000 ha (sellest metsamaad ßle 200 000 ha) maa omand määratlemata, ei saa kßll Üelda, et reform on lþppenud. See, et täitevvþim on teatanud kavatsusest see maa vormistada riigireserviks ning mßßa seda riigivara vþþrandamise seaduse alusel ja mitte erastada maareformi seaduse alusel, on tegelikult vaid ajakirjanduslik fiktsioon. See jääbki fiktsiooniks, kuni seda maareservi reaalselt moodustatud ei ole. Praegune praktika, kus maad kantakse tßki viisi (keskmiselt alla 10 ha) maakatastrisse, seejärel kuulutatakse riigi reservmaaks ja saadetakse oksjonile, ei ole tþsiseltvþetav. Asjaolu, et riigil puudub nii ßlevaade kui ka visioon tulevasest maakasutusest, on pehmelt Üeldes lihtsalt kurb.

2001 -

Metsa- ja pĂľllumaade turul reeglid muutuvad ď Ž Vajadus kaotada maaostu piirangud välismaalastele tuleb eelkĂľige sellest, et 1. mail 2011 lĂľpeb Eesti ELiga liitumise lepingus sätestatud Ăźleminekuperiood, mil pĂľllumajandus- ja metsamaa ostul on kehtinud kitsendused. ď Ž Teine pĂľhjus on Eesti kokkulepe Ăźhinemisel majandusliku koostÜÜ ja arengu organisatsiooni OECD konventsiooniga. ď Ž Piirangud lĂľpevad nii Euroopa majanduspiirkonna kui OECD liikmesriikide isikutele, ent osaliselt jäävad säilima väikesaartel ja piirilähistel aladel. ď Ž 1. novembriks 2010 maakatastris registreeritud 600 000 katastriĂźksusest (3,9 mln ha) oli maatulundusmaad 379 000 Ăźksust (3,73 mln ha), millest metsamaad 218 000 Ăźksust (1,98 mln ha). ď Ž Eesti metsamaast (2,2 mln ha) on katastrisse kandmata veidi Ăźle 200 000 ha.

Allikas: Lembit Maamets, maa-amet

aasta lþpuks 40 000 ha). RMK juhatuse esimees Aigar Kallas ßtles, et eelkþige tuleb need inventeerida, et selgitada, kui palju on metsamaad. Kui see väide paika peab, on tegu näitega praegusest asjaajamisest. Riik annab ßle 40 000 ha maad, sisuliselt ärißhingule, teadmata, mida ßle anti. Lähtuvalt maareformi seadusest vþiks tþepoolest kanda riigi omandisse veel kandmata kait-

sealuse maa, kuid þigusvastaselt vþþrandatud reformimata maa ßleandmiseks ßkskþik kellele ei ole seaduslikku alust. Ainuke vþimalus on kas see maa erastada vþi kanda riigi omandisse reservmaana. Paraku ei leia tänase päevani seadusest, mis alustel riigireserv moodustatakse ja kuidas seda kasutada. Kuidas tuleks metsamaad käsitleda, kas ta on ikkagi me

maarahva tootmisvahend, mis nßßd suurele turule läheb? Kindlasti ei ole metsamaa ainult tootmisvahend. Kinnisvaraturu teoreetikud räägivad metsamaast kui Ăźhest sensitiivsemast kinnisvaraliigist. Uue aja “metsandusteoreetikudâ€? väidavad, et mets on raiumiseks, et metsa kasvatatakse kirvega, ja nimetavad seda juttu uueks metsanduslikuks paradigmaks. Maailmas on aga vähemalt viimased kĂźmme aastat räägitud ĂśkosĂźsteemsest metsamajandusest, mille eesmärk on tasakaalustatud, ĂśkosĂźsteemi kĂľiki väärtusi arvestav majandamine. Meie keskkonnakaitsjad eesotsas ministeeriumiga pßßavad ikka veel kramplikult kiskuda punast joont nn majandatava ja kaitstava metsa vahele. Aga lĂľppude lĂľpuks... Tegu on keeruka ĂśkosĂźsteemi tähtsa osaga ning eri arvamused ja edasiviiv arutelu saavad meie arusaamist sellest vaid rikastada.

VIIO AITSAM

Metsaomanik! OstaMe:

• kasvava metsa raieþigust • metsamaterjali • metsakinnistuid

.FUTBSBJFUĂ?Ă?E

.FUTBNBKBOEVT LBWBEFLPPTUBNJOF

Piirangud, millest jutt, seati meil sisse pĂľhjendusega, et maareform on veel pooleli. Kas

SEADUSEELNĂ•U

.FUTBLJOOJTUVUF KBSBJEFPTU .FUTBNBUFSKBMJ USBOTQPSU

KĂľige toimuva monitoorimine peaks olema riigi huvi, et siis selle alusel suunata suuri protsesse metsapoliitika, seaduste jms abil. On vaja poliitilist tahet, et see normaalselt toimiks.

13 800

Emotsionaalses plaanis teadmine omanikeringist ikkagi mþjub, puudutab turvatunnet. Laseme turul toimida, monitoorime, analßßsime, muudame maa omandisuhete statistika avalikuks ja läbipaistvaks jne. Siis tekib ka hirme vähem ja usaldus riigi toimetamiste vastu kindlasti kasvab.

2000 -

lest pþhjust karta, et nßßd meie metsadesse välismaa ostjate tulvad jþuavad. Kßsimus ei ole ju mitte niivþrd selles, kes on maa omanik, vaid selles, kuidas selle maaga ßmber käiakse – kas majandamine on jätkusuutlik, kas pikaajaline tÜÜhþive ja maksutulu on tagatud.

13 100

Pþllumajandusministeeriumi andmeil oli tänavu 1. jaanuariks välismaalaste omandis 54 600 hektarit Eesti pþllu- ja metsamaid, mis on 2,4% kþikidest katastris olevatest. Seda ei ole palju. Jah, aga meil ei ole tþsiseltvþetavat analßßsi, kui palju Eesti metsamaast tegelikult välisosalusega ärißhingutele kuulub. Teame, et 25% erakätes olevast metsamaast kuulub juriidilistele isikutele, aga see teadmine ei anna suurt midagi. Isegi kui oleks olemas info just välisosalusega ärißhingute kohta, ei oleks see täpne, sest on vþimalik, et mingi osa neist on hoopis Eesti taustaga ettevþtted, kes on maade kokkuostmisel kasutanud väliskapitali. Millistel tingimustel, on juba konfidentsiaalne info, nii et ikka ei saa teada, kui palju välismaalastest omanikke on. Peale muu on olemas olnud ju kþige lihtsam variant – välismaalane on kasutanud maad ostes variisikut. Usaldusväärset statistikat tegelikult ei ole ja teisalt näitab see kþik, et nende piirangute ra-

kendamine maaturul on olnud keerukas, kui mitte Üelda otstarbetu. Hoopis teine kßsimus on riigi kui ßhe turuosalise käitumine. Nii maade erastamisel maareformi seaduse mþistes kui ka maade mßßgil riigivara vþþrandamise seaduse alusel on riigil kui tehingu ßhel osapoolel alati olnud vþimalus seada tingimusi. Siia sobib näiteks Saksamaa kogemus. Nende agrometsa erastamise agentuuri (Agriforest Privatisation Agency) reeglid on ßheselt mþistetavad: metsamaad erastatakse ainult fßßsilistele isikutele, kes peavad elama samas riigis vþi peab neil olema kavatsus sinna elama asuda. Nad peavad avaldama oma rahastamisallikad, nad ei tohi 20 aasta jooksul seda metsamaad edasi mßßa ja neil tuleb erastades esitada oma äriplaan, mille efekt on selles, et erastaja vþtab endale ise kohustused. Kþik need tingimused kantakse pärast ostu-mßßgitehingu sþlmimist kinnistusraamatusse, ja kui erastaja neid rikub, vþþrandatakse maa riigile tagasi. Formaalsetel piirangutel ei ole mþtet, aga, nagu näha, on riigil olemas vþimalused maaturgu reaalselt mþjutada.

14 800

Mis nßßd juhtuma hakkab, kui iga ELi kodanik vþib tulla Eestisse metsamaad ostma? See on tundlik teema ja puht emotsionaalsel tasandil tekitab laiemalt kindlasti negatiivset hoiakut. Aga teisalt on senised piirangud olnud ju kogu aeg pigem formaalsed – sisuliselt ei ole need kunagi tÜÜtanud. Välismaalasel on piisanud näiteks asutada Eestis ärißhing ja kþik teed maa ostmiseks ongi avatud. Formaalsete piirangute tßhistamine ei tohiks mingit erilist muutust esile kutsuda.

5

VĂ„LISMAA METSAK AJA ď Ž Rootsi puistute seitsmes puuliik pindala poolest on keerdmänd (Pinus contorta). Praegu kasvab keerdmändi 475 000 hektaril, aga see pind pidevalt suureneb. KĂľige rohkem on keerdmänni kasvatamisest huvitatud metsafirmad, sest selle liigi puistute tootlikkus on kolmandiku vĂľrra suurem kui hariliku männi puistutel. ď Ž Ăœhe kolmest Soome 2010. aasta innovatsioonipreemiast sai leiutaja Matti Järvinen suusapĂľhja nanotehnoloogilise pinnatÜÜtluse eest. Pika katsetamise järel tÜÜtas ta välja nanosegu, millega tÜÜdeldud suuski ei pea määrima. Klassikalises stiilis sĂľites libisevad suusad hästi ja samas on neil ka hea pidamine. Leiutis on patenteeritud ja kasutusĂľigus on mßßdud kahele suusatootjale. Karhu Ski valmistab neid suuski kaubamärgiga Optigrip ja Peltonen Ski kaubamärgiga Nanogrip.

1999 -

ď Ž Pärnumaa kutsehariduskeskuse (PKHK) Voltveti koolituskeskuse metsanduse eriala Ăľpilased alustasid kolmenädalast praktikat PKHK Läti partneri, Ogre metsatehnikumi juures. Praktikandid tegelevad seal metsatÜÜmasinatega: harjutavad harvesteri simulaatoril, tÜÜtavad puiduhakkuri ja halumasinaga, Ăľpivad forvarderi ehitust ja hooldusvĂľtteid, virnastavad metsamaterjali. PKHK metsandusĂľpilaste kolmenädalased praktikad jätkuvad projektijuht Krista StaĹĄkevitĹĄi sĂľnul Lätis Ergli kutsekoolis (palkehitus), Sedu koolituskeskuses Soomes (metsauuendus ja -kasvatus) ning Austrias (metsa kĂľrvalkasutus ja puhkemajandus). Välispraktikat toetab Leonardo da Vinci elukestva Ăľppe programmi Ăľpirändeprojektide alaprogramm ja sellest on eraldatud toetusena 29 060 â‚Ź.

Eesti metsamaade mßßki pikemat aega jälginud metsamees Lembit Maamets prognoosib, et välismaalaste maaostupiirangute kaotamine suurt muutust ei too, kuid riigi maakasutuspoliitika oleks endiselt hädavajalik.

1998 -

ď Ž RMK pakutud vĂľimalust riigimetsa ise jĂľulukuuse järele minna kasutasid inimesed seekord ligi 4600 kuuse toomiseks. RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sĂľnul oli kuusetoojate huvi ekstreemseid lumeolusid arvestades Ăźllatavalt suur. See näitab, et traditsioon perega ise metsast jĂľulupuu tuua on elus. Ăœle 1500 inimese käis kuuseretkel koos juhendajaga. JĂľulukuuskede mßßgist saadud ligi 42 000 â‚Ź (655 000 kr) suunab RMK loodus- ja metsateadlikkuse tĂľstmisse.

SVEN ARBET

11 600

ď Ž Paidet soojusenergiaga varustav OĂœ Pogi on välja kuulutanud riigihanke puidul tÜÜtava elektri ja soojuse koostootmisjaama rajamiseks Paidesse. Plaanitava jaama elektriline vĂľimsus on 1,6–2 ja soojusvĂľimsus 6–8 megavatti. Uus jaam peaks plaani järgi valmima 2013. aastal.

Lembit Maamets: Ei usu väljast maaostjate tulva

1997 -

ď Ž AS Fortum Termesti Pärnusse Niidu tänavale rajatud elektri ja soojuse koostootmisjaama katsetused on lĂľppenud ning jaam tÜÜtab alates novembrist täisvĂľimsusel. Jaama elektriline vĂľimsus on 24 ja soojusvĂľimsus 50 megavatti, aastane elektrienergia mßßgimaht 110 ja soojuse mßßgimaht 220 gigavatt-tundi. KĂźtuseks on puitkĂźtused ja freesturvas.

INTERVJUU

METSALEHT Nr 1 (132) 27. jaanuar 2011

12 900

ME T S A K A JA

METSALEHT Nr 1 (132) 27. jaanuar 2011

1996 -

4

Hea metsaomanik! OSTAME:

kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, kßttepuitu ja vþsa-raiejäätmeid

Tel 622 1460, 505 6322 eesti@metsaliitto.com

www.metsaliitto.ee

$6*UDDQXO,QYHVWRVWDE ,PDYHUHVMD2h+HOPH*UDDQXO +HOPHYDOODV3DWNÂ ODV

NÂ WWHSXLG 1ÂŻ8'('ODDGLPLVHOHLWRKL SXUXQHGDSLNNXVNXQLP OlELP}}WSLLUDPDWD -b7.89$/7267$0( VDHSXUXKDNHW VHUYDPLVMlUNDPLVMllNH MDNORWVH 3$..80,6('6$$7$ NDLGRVDDU#JUDDQXOLQYHVWFRP WHO

Ostame 30 cm lþhutud märga kaske OSTAME METSAKINNISTUID

PakuMe:

• head hinda teie metsa­ materjalile laoplatsil vþi metsaservas • transporditeenust • metsa ßlestÜÜtamise teenust andres sild tel 5346 9159 Margus Ritson tel 503 0618

Lisainfo: 558 3642 toomas@estfirewood.eu

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust! Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

Ostame metsaja pĂľllumaad! Metsatervenduse OĂœ

Info: tel 509 1575 ants@metsatervenduse.ee

www.lemeks.ee

ZZZOHPHNVHH /HPHNVRQ(HVWLHWWHY}WH.RGXPDLQHNDSLWDOMDVHOOHVWWXOHQHYSDLQGOLNNXV Y}LPDOGDEPHLORWVXVHLGODQJHWDGDNLLUHOWMDNRKDOLNNHROXVLGDUYHVWDGHV 0DMDQGDPHPHWVDVllVWOLNXOWMDORRGXVKRLGOLNXOWWHHPHLVWXWXVW|LGQ}XVWDPH NOLHQWHUDLHWHWXUXMDPHWVDXXHQGXVW||GHNÂ VLPXVWHV7||WOHPHSXLWX HWWHY}WWHVLVHVHOWVXXUHQGDPHVHOOHYllUWXVWMDWDJDPHÂżUPDMlWNXVXXWOLNNXVH WXOHYLNXV1LLNLQGOXVWDPHPHLHW||WDMDWHSDUWQHULWHMDNOLHQWLGHUDKXOROX

‡PHWVDPDWHUMDOL 267$0( ‡NDVYDYDWPHWVD ‡PHWVDPDDG

$6/HPHNV7DUWXWHOIDNV‡$6/HPHNV3}OYDWHOIDNV‡$6/HPHNV9}UXWHOIDNV $6/HPHNV9DOJDWHOIDNV‡$6/HPHNV9LOMDQGLWHO‡$6/HPHNV-}JHYDWHO $6/HPHNV6DGDPDG.XQGDRVDNRQGWHOIDNV‡$6/HPHNV6DGDPDG3DOGLVNLRVDNRQGWHOIDNV $6$ 30HWVWHOIDNV ÂŽ

ď Ž Tormid Asta, Veera, Lahja ja Silvi tekitasid mullu juulis ning augustis Soome metsades suuremat kahju, kui esialgu arvati. Kahjustada sai 8,1 mln tm metsa ja see maht moodustab umbes 18% Soome aastasest raiemahust. Umbes 2 mln tm ulatuses on kahjustusi hajutatult suurel alal, kus nßßd kardetakse seetĂľttu Ăźraskirßßstet. ď Ž LĂľuna-Rootsi metsaomanike Ăźhendus SĂśdra uurib vĂľimalusi ehitada koostÜÜs venelastega Siberisse Krasnojarski piirkonda tehast, kus toota okaspuutselluloosi. ď Ž Hiina firma, ajalehepaberit tootev Huatai Group peab Siberis läbirääkimisi Irkutski piirkonna juhtkonnaga, uurides tselluloosi tootmise vĂľimalusi Venemaal. Irkutskist tulnud info pĂľhjal vĂľib selle ettevĂľtmisega liituda ka keegi Soomest. Stora Enso ja UPM kinnitavad mĂľlemad, et nemad sellega seotud ei ole. ď Ž Tammepalkide keskmine hind tĂľusis Saksamaal Hessenis 534 euroni mÂł eest. Puitu mßßdi kokku 554 mÂł. Hinnad olid ostjatele vastuvĂľetavad ja kĂľik puidukogused mßßdi maha. 300aastase tamme tĂźve eest, mille maht oli 4,5 mÂł, maksti oksjonil 10 500 â‚Ź. Sellest puidust tehakse Austrias mÜÜblit. ď Ž Valgevenes on viimastel aastatel läinud hoogu masinraie. Praegu tÜÜtab sealsetes metsades sadakond harvesterit ja Ăźle saja forvarderi. Valdav osa harvestripäid on Soome päritolu.

TOOMAS LEMMING Allikas: Maaseudun Tulevaisuus


6

TURG

METSALEHT Nr 1 (132) 27. jaanuar 2011

VIIO AITSAM

Taavi Ehrpais uue tööriistaga.

Talve taluv võsalõikur Detsembri lõpus tutvusid Vändra metsaühingu liikmed oma õppepäeval võsalõikuriga, mis uudse lahenduse tõttu kannatab välja ka suures lumes tegutsemise. Lõikurit demonstreeris Vardi erametsaseltsi esimees Taavi Ehrpais, kes koos teiste metsameestega on seda riista metsatööl n-ö testinud. Tegu on uue tootega, mis Eestis alles müügile tulemas. Tootjal on huvi saada praktikutelt tagasisidet. “Justkui on pandud kokku võsaniitja ja kettsaag,” kirjeldas Taavi Ehrpais toodet, mille plusse tema sõnul laseb just lumerohke mets näidata sellega, et lõiketera “vars” on paindlik ja seadme mootor on kasutajal seljas – ei ole ohtu, et lumi seda ummistaks. Ehrpais ütles, et ta ise lõikab tavaliselt üle oma pea kõrgust võsa kettsaega, kuna tavaline võsaniitja on selleks liiga kohmakas. Aga kettsaega sellise võsa lõikamine vaevab selga ja on ohtlik, ilma turvapüksteta ei tohiks seda üldse teha. Uus võsalõikur võimaldab sellist võsa maha võtta hoopis mugavamalt ja ohutumalt. Uue võsalõikuri (toote ametlik nimetus on valgustusraie abivahend) pluss on veel see, et rakmed ja lisaseadeldis (vt pilti) võimaldavad töötada nõnda, et õlad ja käed ei ole pinge all. Üheks miinuseks pidas Taavi Ehrpais suhteliselt väikest mootorit (35 kuubikut), mis “jääb lahjaks jämedamate tüvede jaoks”. Näiteks harvesteri eest võsa lõikamiseks on uus riist Ehrpaisi sõnul aga asendamatult hea. Vardi mehed on kogenud ka seda, et lõikuriga on mugav teha kasvavate puude laasimist.

ML

Venemaa on sunnitud puidutolle alandama

H I N N A K A JA

HEIKI HEPNER

AFP/SCANPIX

Eesti jaoks võib tollimaksude kukkumine tähendada puiduhindade langust. Euroopa Liit ja Venemaa leppisid 7. detsembril Brüsselis kokku, millistel tingimustel on liit nõus Venemaa saamisega maailma kaubandusorganisatsiooni WTO liikmeks. Üks tingimus oli, et kohe pärast liikmeks saamist alandab Venemaa puidutolle ja venelased olid nõus lahti ütlema ka oma varasemast tollide tõstmise kavast. Põhimõtteliselt võivad nad puidutolle alandada ka varem või üldse nendest loobuda, kirjutas Soome ajaleht Maaseuduun Tulevaisuus.

Vahest juba tänavu Arvatakse, et Venemaa liitumine WTOga võib jääda 2011. aasta lõppu. Lepingus on kirjas ka puidutollide maksimumsuurused. Okaspuupuidu tollimaksu (praegu 15 €/m3) puhul on see pool, lehtpuupuidu puhul neljandik praegusest tasemest. Kuuse tollimaks väheneb rohkem kui männil ja jääb praegusest tasemest enam kui poole väiksemaks. Männipuidu tollimaks langeb pooleni praegusest. Kasepuidu tollimaks väheneb umbes veerandini, haavapuidu oma alaneb isegi veidi rohkem. Puidutollide alanemisest võidab enim Soome metsatööstus, aga ka Rootsi ja, nagu Soome ajaleht ütleb, miks mitte ka Eesti metsatööstus.

Vene puit on taas lähenemas meie turule. Selleks eeldused loonud Venemaa ja Euroopa Liidu tippkohtumisel oli kohal ka president Dmitri Medvedev.

EESTI SEIS

Puidu hinna muutused aasta jooksul Sortiment

31.12.2009

Männipalk Männipeenpalk Kuusepalk Kuusepeenpalk Kasepakk Kasepalk Haavapalk Lepapalk Lepapeenpalk Männipaberipuit Kuusepaberipuit Kasepaberipuit Haavapaberipuit Küttepuit

31.03.2010

30.06.2010

30.09.2010

31.12.2010

61,5 51,0 58,6 48,4 61,0 45,4 31,3 26,8 24,3 34,3 34,3 39,1 27,0 19,8

62,0 52,9 59,8 54,5 61,0 48,1 33,2 33,2 26,8 37,9 37,9 41,7 29,9 21,0

62,8 54,4 60,5 54,8 62,2 52,5 34,7 37,1 28,8 41,2 41,2 43,0 28,2 23,7

63,7 55,8 60,3 55,4 64,8 53,2 36,8 37,4 28,8 40,7 40,7 42,4 28,8 24,0

59,4 45,4 55,4 45,4 55,4 43,1 32,4 26,8 24,3 31,7 31,7 34,0 27,2 19,0

*Märgitud on puidu hinnad lõpplaos. *Hinnastatistika aluseks on Stora Enso Eesti, Metsäliitto Eesti, Toftani, UPM-Kymmene Foresti, Grundar Puidu ja ettevõtetest Keskühistule Eramets pakutud lõpplaohindade aritmeetilised keskmised.

Metsaomanike sõber Putin “Arvestades Loode-Venemaa metsaressursi suurust ja selle realiseerimise vajadust, on mõne miljoni tihumeetri okaspuupalgi, haavapaberipuu ja miks mitte ka energiapuidu importimine neid toormeks tarbivatele Eesti ettevõtetele ainuvõimalik lahen-

Allikas: Heiki Hepner, Erametsakeskus

dus,” ütles uudist kommenteerides ASi Metsäliitto Eesti juhatuse liige Enn Sapp. Naljatamisi võib tema sõnul Venemaa peaministri Vladimir Putinit pidada Eesti ja terve Bal-

Ostame kasvavat metsa, metsakinnistuid, raieõigusi, metsamaterjali.

tikumi metsaomanike suurimaks sõbraks, kuna Venemaa puidutollide tagajärjel on meil metsamaterjal praegu üldist maailmamajanduse olukorda arvestades ülihea hinnaga.

Ostame kasvavat metsa ja metsamaad

metsa ülestöötamine.

(ka raiutud ja riigi hüpoteegiga) tel 5354 1618, www.haket.ee

$% $6'$00,;267

LG

PHWVDNLQQLVWX UDLH}LJXVW

,QIRWHO NDOOH#GDPPL[HH

tel 443 6670, 504 1066 e-post kat.ko@estpak.ee

Balcas Eesti AS ostab

KUUSE- ja MÄNNIPALKI Info: Vaida, Harjumaa tel 603 5282 e-post balcas@balcas.ee

“Venemaa liitumine WTOga kõrvaldab viimased tõkked vahepeal soikunud ja parimatel päevadel kahe miljoni tihumeetrini küündinud puiduimpordi teel,” ütles Sapp. “Lihtsustatud aritmeetikat arvesse võttes tähendab see puiduturul enamikule sortimentidele seitsme euro suurust hinnalangust 2012. aasta alguses.”

Kui raudtee paraneks Enn Sapp lisas, et väike segav asjaolu impordimahtude kasvatamisel võib olla raudtee läbilaskevõime või õigemini -võimetus, kuid loodetavasti on selleks ajaks suuremad erimeelsused lahendatud. “Töö selle nimel käib ja Koidula piirijaama valmimine peaks loodetavasti seniseid pudelikaelu raudteeliikluses vähendama. Mõningates tagatubades on viidatud võimalikule väljaveokvootide kehtestamisele, mis riigi korrumpeerituse taset arvestades on muidugi vesi Vene ametnike (raha)veskile,” ütles Enn Sapp.

ML

Okaspuupalkidest on seni oma hinnataseme säilitanud männipalk, olles 63,7 €/tm. Pisut on langenud männipeenpalgi keskmine hind, püsides praegu 55,8 €/tm. Kuusepalgile oli juba novembris märgata hinnasurvet, kuid hind on suhteliselt vähe langenud (60,3 €/tm). Kuusepeenpalk on viimasel kuul teinud kõige suurema languse (55,4 €/tm). Okaspuupalkide müügil tuleb hoolega jälgida enamnõutavate sortimentide pikkusi. Hinnavahe võib olla lühemate sortimentide kahjuks 5–6 € tihumeetri kohta. Ka paberipuidu hinnad on olnud kerges langustrendis, kuigi suurt kukkumist pole toimunud. Keskmiselt on hinnad kukkunud 1–1,6%, jäädes männi- ja kuusepaberipuidul pidama 40,7 €/tm ja kasepaberipuidul 42,4 €/tm. Ainsana on pisut tõusnud haavapaberipuit, mille keskmine hind on 28,8 €/tm. 3m küttepuidu hind on viimase aastaga kallinenud enam kui veerandi, aga praeguseks on hind stabiliseerunud, kõikudes kuude lõikes pisut siia- ja sinnapoole. Viimase kvartaliga võrreldes on ta kallinenud 1%. Konjunktuuriinstituudi hinnastatistitika alusel on hind jõudnud 25,5 €/tm, olles Erametsakeskuse hinnastatistikas toodust 1,5 € kõrgem. Pisut teistmoodi on käitunud hakkpuidu hind. Aastaga on see kallinenud vähem kui saagimata küttepuit (13%), kuid viimase kvartaliga kallines ligi 10%. Ja seda vaatamata asjaolule, et tänavune talv on pehmem kui eelmine. Kuni protsendi on eelmise kuuga võrreldes odavnenud lepahalud, kuid näib, et nad on saavutamas hinda, kuhu mõneks ajaks pidama jääda. Märgadel halgudel oleks see 30 €/rm ja kuivadel 40 €/rm.


ARVA MUS

METSALEHT Nr 1 (132) 27. jaanuar 2011

7

Vaidluste asemele koostöö Uuest jahiseadusest tuleks rohkem kasu, kui jahimehed ja maaomanikud selleks koos valmistuks. Viimasel ajal tekitab palju kõneainet uus jahiseadus. Selle eelnõu on kaasa toonud suuri pingeid. On neidki, kes arvavad, et senine, alates 2003. aastast kehtiv seadus peaks alles jääma. See on olnud uluki- ja jahimehesõbralik seadus, aga ajale jalgu jäänud, kuna selles on kehvasti reguleeritud maaomanike ja jahimeeste suhted. Paigas ei ole jahimaa kasutamise tingimused (tasud) ning ulukikahjustuste hindamise ja kompenseerimise kord.

Olud on muutunud Oleme olukorras, kus muutunud on nii jahindus, ulukite seis kui ka maakasutus. Jahinduses on vähenenud salaküttimine ja paranenud jahikultuur, jahieetikast peetakse lugu. Ulukitele on loodus viimastel aastatel, välja arvatud eelmine talv, olnud lausa hellitav ja nende populatsioonid on heas seisus. Aastaid õige peremeheta olnud maad ja metsad on saanud endale omanikud, kelle tegevus

TOOMAS KAUN Võrumaa Jahimeeste Seltsi juhatuse aseesimees

on ELi toetuste abil meie looduspilti juba kõvasti muutnud. Kena on vaadata korralikult haritud põlde, puhastatud kuivenduskraave ja hooldatud metsa. Aktiivse põllumajandustegevuse ning metsade raie ja noorendike tekkega on loodud aga ka ulukitele senisest soodsam söödabaas. See on medali teine külg, mis maaomanike meelest ei ole enam sugugi nii ilus. Metsaalune uputab, siga tuhnib viljapõllus ja põder koorib metsanoorendikke. Maaomanik näeb esimese süüdlasena jahimeest, kes tema meelest ei küti loomi piisavalt. Tihti pöördub omanik siis kaebekirjaga keskkonnaametisse, näitamata üles huvi koostööks jahimeestega. Aga jahimees ei ole turvamees, kelle põhitegevuseks maaomaniku vara kaitsta. Jahimehe roll ulukite arvukuse reguleerimisel on ka üldse väiksem, kui maaomanikud ette kujutavad – valdavalt on reguleerija loodus ise. Oleks mõeldamatu mõnele loomaliigile lihtsalt sõda kuulu-

tada, kuna kusagil peavad ikka ju ka metsloomad elada saama. Maaomanikele soovitan kõigepealt oma valdused üle vaadata. Esiteks selle pilguga, kas keelata või lubada oma maal jahti, ja teiseks ka sellega, kas võsastunud kraavikaldad ja teetruubid on ikka võsast puhtad, et kobras ei saaks ennast sinna sisse seada. Metsanoorendikke saab kaitsta tarandikega või peletusvahenditega. Teatud puhkudel võib kasu olla isegi sellest, kui palgata metsloomi peletama näiteks kohalikke töötuid. Nii maaomanikel kui jahimeestel tasub meeles pidada, et kui maaomanik saab suurema õiguse oma maal väikeulukite jahti korraldada, peab see jaht ikkagi käima jahiseaduse ja -eeskirja järgi. Kui maaomanik ise jahti peab, peab tal olema jahitunnistus ja relvaluba. Liikumas on võimalik seaduseparandus, kus soov, et metssi-

Oleme olukorras, kus muutunud on nii jahindus, ulukite seis kui ka maakasutus.

ga ja metskits nimetataks suurulukitest väikeulukiteks. Sellega kaoks nendele ulukitele küttimispiirangud, mis võib kitse ja metssea populatsiooni ohtu seada. Maaomanike soov hakata omal maal ise jahti korraldama ei tohiks aga meie ulukipopulatsiooni kahjustada.

Jahindusnõukogu aitaks Uuele seadusele mõteldes tuleks minu arvates taastada maakondlikud jahindusnõukogud, kuhu peaks kuuluma kohalike jahimeeste esindus, keskkonnaameti jahindusspetsialist ning maaja metsaomanike esindajad. Koos saaks läbi arutada kitsaskohad, üle vaadata võimalikud kahjustuspiirkonnad, kindlaks määrata ulukite laskmise limiidid. See eeldaks ka tõhusamat ulukiloendust, mis praegu on küll suuresti pliiatsist välja imetud. Nõukogu töö korraldamiseks oleks vaja koordinaatorit ja ressurssi, mis võiks kujuneda osapoolte panustest. Ka kahjustuste korvamisel pooldan ikkagi nn kindlustusfondi varianti. Fondi panustaks nii maaomanikud, jahimehed kui riik. Vaja oleks moodustada ka sõltumatu ekspertkomisjon, kes suudaks kahjustusi jms hinnata. Tehkem rohkem koostööd!

Mida puule enne raiumist ütelda?

HEIKI MAIBERG

Looduslik pühapaik Ilumäe hiieniinepuu.

päevil puid või metsa tänad või palud, peab see lähtuma ikka sinust endast. Kui tunned vajadust, siis teed seda. Üksikasjalikku õpetust anda minu arust ei saa ega tohigi. Pöördumine võib olla sõnatu. Võib ka midagi sõnada, aga iga kord veidi isemoodi, nii kuidas tunne on, peaasi et pöördumine on siiras ja vahetu. Näiteks kui käin lapselastega metsas jõulukuuske toomas, siis enne raiumist palume luba, seletame, miks meil on seda vaja teha, otsime puuga lepitust.

jutavad ka meie saatust. See toetus ürgsele põhimõttele “kuidas sina mulle, nõnda mina sulle”. See on üks ürgne ja inimlik loodusesse ja üldse ümbritsevasse suhtumise printsiip.

*Toimetusse on jõudnud ka pikem vastus Mari-Ann Remmelilt, kes on hiie sõber 2010 ja Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur. See ilmub järgmises Metsalehes.

Olen kuulnud, et osa puuraiduritest pidid enne puu langetamist palve lugema ja luba või andestust küsima. Kuidas seda teha ja mida peaks ütlema?

Metsalehe lugeja

VASTAB

HENDRIK RELVE

puude tundja

Puude ja metsa tänamine ja palumine on väga isiklik asi. Pärineb kunagisest looduseusust, kus oldi veendunud, et loodus, sealhulgas mets ja puud on hingestatud. Nende poole pöörduti usus, et nad kuidagiviisi mõ-

Praegu elame ju teisel ajastul ning päris samamoodi ei tunne ega mõtle. Aga midagi sellisest suhtumisest on vist siiski alles. Ja häbeneda pole siin midagi. Kui meie

Lubaduste aeg Eestis on olnud aegu, mil erakonnad oma valimisplatvormides metsast ei rääkinud. Nüüd on olukord muutunud. Inimesed, kes metsanduse maine pärast mures, võivad rõõmustada, sest mingi nihe on toimunud. Vähemalt on poliitikud märganud, et metsandus on valdkond, millega tuleb arvestada. Ühelt erakonnalt leiab küll ka sõnastuse, mis hämmastab. Nimelt on öeldud, kuidas kavatsetakse metsaomanikelt “metsade vastutustundlikku haldamist, ressursside efektiivset, kuid jätkusuutlikku kasutamist” nõuda. Kas koostöö, teavitus, usaldus, usk inimeste endi mõistusesse on maa pealt kadunud? Teine näide on teisest erakonnast, kes lubab üle vaadata ja korrigeerida riigimetsa raieplaanid vastavalt kasvukohatüüpidele, sanitaarseisundile jne. Nii suurt metsanduslikku spetsiifikat ei oleks osanud poliitikutelt oodatagi... Üldiselt võiks valimislubaduste metsanduslik osa metsarahvale huvi pakkuda. Näiteks metsaomanike maksustamise tuleviku kohta leiab vähemalt neli varianti. Ühed lubavad muuta maksustamise korda nii, et metsamaa maks seotakse metsa vanusega – noorema metsa pealt vähem maksu ja vanema pealt rohkem. Teistele meeldivad just FIEdest metsaomanikud, keda teatavasti on metsaomanikkonnast ligikaudu 1,5 protsenti ja kellel on eelmisest valimisajast üks tulumaksuvabastus. Nendele lubatakse võimalust müüa kolme aasta jooksul tulumaksuvabalt kuni 135 000 krooni eest oma metsamaterjali. Kolmandad lubavad võimalust metsa müügi korral arvata maksustatavast tulust maha kolme müügijärgse aasta kulud. Neljandad lubavad alandada kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali müügist saadud tulu tulumaksumäära viiele protsendile. See on juba valik, eks ole? Muide on lubaduste seas ka maaeluministeerium. Üks erakondadest lubab aga näiteks jahiseadust mitte muuta. Arvestades, milline terav pinge uue jahiseaduse pärast praegu üleval, on muidugi kaval kasutada eelnõu ka valimisvankris. Kui siht on hääli püüda, oleks aga kavalam olnud astuda maaomanike poolele, keda on palju rohkem... Nüüd te ütlete, et mis keerutamine see on, kui erakonna nimesid pole märgitud. Meelega ei märkinud, et igaüks saaks ise vaadata. Sest valimiste kohta, eriti valimiseelse aja kohta saab ütelda küll, et jama või tsirkus, aga valimise töö ise on tegelikult... väga tõsine asi.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Viio Aitsam, tel 489 4117 või 526 9787, e-post: viio.aitsam@maaleht.ee Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@maaleht.ee

Metsakinnistute ostmine! Lisaks veel kõik, mis metsandusega seotud:

Aitame tellida metsainventeerimisandmeid! Ostame kasvava metsa raieõigust! Ostame metsamaterjalide sortimentatsioone! Pakume raie- ja kokkuveo teenust! Aitame korraldada metsamaterjali transporti!

www.eremka.ee

Niidu 17, Pärnu 80010

Janek Jõesaar tel 511 8348 Meelis Meigo, tel 5343 1486


8

KOGEMUS

METSALEHT Nr 1 (132) 27. jaanuar 2011

Aasta puu tiitli said kaks sugulast VAHUR SIIMON

Ajakiri Eesti Loodus kuulutas tänavuseks aasta puuks jalaka koos künnapuuga. Nende puude kasvukohad on Eestis enamasti põlluks üles haritud. Künnapuu (Ulmus laevis) ja harilik jalakas (Ulmus glabra) kannavad ühist perekonnanime ning kuuluvad seega ühte perekonda. Nagu pereliikmetel ikka, on neil nii sarnasusi kui erinevusi. Mõlemad soovivad kasvuks viljakat huumusrikast mulda. Künnapuu on mullaviljakuse suhtes vähenõudlikum, kuid mulla niiskuse suhtes nõudlikum. Künnapuud võib kasvamas leida jõelammidel ja lodudes ning ta talub üleujutusi. Heades kasvutingimustes võivad mõlema liigi parimad esindajad meie oludes kasvada kuni 31 meetri kõrguseks. Mõlemad on pikaealised – 150aastased puud pole haruldus. Mõlemad on külmakindlad ja taluvad varju, kasvavad nii laialehistes kui ka okaspuu-lehtpuu segametsades, on sageli segus teiste puuliikidega. Metsaregistri andmetel on meil künnapuu enamusega metsi 21 ha ja jalaka enamusega metsi 114 ha. Väike kasvupind on tingitud inimese huvist viljakat maad hoopis põllumaana kasutada. Mõneti võib seetõttu öelda, et jalakas ja künnapuu on meil minevikupuud.

Tahavad ettekasvatamist Nii jalakale kui künnapuule on iseloomulik, et valminud ja varisenud viljad kaotavad kiiresti idanevuse. Seetõttu ei saa loota heale seemnelisele uuenemisele. Küll aga võib korjata vilju ja kas-

ARNE ADER

Härmas maastik künnapuuga.

Järgmisel kevadel võib kasvanud seemikud hõredamalt ümber istutada lehtpuule sobiva seaduga (20x30 cm). Koolitamisel tuleks pikki juuri kärpida, et moodustuks kompaktne juurekava. Metsa istutamiseks on sobivaim 2–3aastane istik. Kuna mõlemal puul on üsna suur juurestik, ei ole istutustöö kerge. Samas on märgatud, et kui juured saab korralikult mulda, on taimede kasvamaminek väga hea.

Esialgu kiire kasv

Jalakas vaatab päikest.

vatada istutamiseks taimi taimlas-puukoolis ette. Taimekasvataja peab olema kiire, kui esimesed jalaka-künnapuu viljad juba varisevad. Need külvatakse taimlas ettevalmistatud peenardele. Seemneaastal on idanevus hea. Külvinormiks võiks arvestada jalakal 4 ja künnapuul 6 grammi vilju külvirea jooksva meetri kohta. Külvid kaetakse õhukese mullakihi või külvilaudadega, et hoida niiskust. Kui vihma pole, tuleb külvi kasta. Külvilaudasid eemaldades peab

olema väga valvas, et tõusmeid mitte kahjustada. Künnapuuseeme tärkab lausaliselt paari nädala pärast, jalakakülvist ilmuvad üksikud tõusmed, enamik neist tärkab kevade jooksul. Esimeseks sügiseks on künnapuutaimed keskmiselt vaksa pikkused, mõned kõrgemadki ja hea hoolduse korral on väljatulek külvirea jooksvalt meetrilt kuni 50 taime. Metsa istutamiseks on selline taim veel liiga väike ja nõrk.

Metsa kultiveerimiseks sobivad jalakas ja künnapuu segus teiste liikidega (saar, vaher, pärn jt) või puhtkultuurina, istutusseaduga 2x2,5 m või hõredamalt (kuni 2000 taime hektarile). Künnapuud on 1960. aastatel kasvatatud Luua puukoolis. Sealsetest taimedest on rajatud metsakultuure nii puhtkultuurina kui ka segus saare ja vahtraga. 30aastases segukultuuris oli künnapuu ja saare keskmiseks kõrguseks 17 m, vahtral 16,5 m. Keskmine rinnasdiameeter oli suurim künnapuul (20 cm) ja väikseim vahtral (15 cm). Teada on, et künnapuu on noorelt kiirekasvuline, vane-

maks saades kasv aeglustub. See liik sobib hästi väheväärtuslike lehtpuunoorendike rekonstrueerimiseks, kuna talub küllaltki hästi varju. Istutada tuleks taimi siis grupiti või koridoridesse. Luual tehtud katsekultuur näitas, et hea hoolduse korral saavad kultiveeritud künnapuud, saared ja vahtrad kasutada oma noore ea kiire kasvu eelist ja hõivata kasvuruumi hallilt lepalt. Hea hooldus tähendab, et kultuuri rajajal tuleks leppa tõrjuda. Kui kultiveeritud puud saavad hea kasvuruumi kiiresti, on nad 10–13 aasta pärast alal valitsevateks liikideks. Paraku on metsloomad istutatud kõvalehtpuutaimede järe-

Jalaka kindel tunnus on kare leht. Kui künnapuu lehte käega katsuda, on see pealt täiesti sile. Eda Tetlov

le maiad. Kalleim ulukitõrjeviis on aia ehitus metsakultuuri ümber, odavaim repellentide (ulukite tõrje vahend) kasutamine. Häid tulemusi on saadud repellendiga Cervacol, millega töödeldakse lehtpuutaimi hilissügisel. Cervacoli ei tohi taimele määrida liiga paksult, see lämmataks kasvupungad. Kõvalehtpuude haigustest on tuntuim jalakasurm, mis tabab rohkem jalakat ja vähem künnapuud. Haigusele on iseloomulik lehtede, võrsete ja okste kuivamine. Nakatunud puu ei sure kohe, vaid võra hõreneb aegamisi. Haigus kahjustab eri eas puid, kuid suuremat kahju teeb vanemaealistele jalakatele. Teadlaste hinnangul on Eestis karta uue ja endisest kurjema jalakasurma kahjustust. Pargijalakate tuntud kahjustaja on veel puidu lagunemist põhjustav seen soomustorik. Jalaka ja künnapuu taimede taimlahaigusi on meil seni liiga vähe uuritud.

Puit on hinnas Nad mõlemad on arvatud kõvalehtpuude hulka ehk siis on puud, kelle puit on tugev – kõva, raske, sitke ja hästi töödeldav. Seda puitu kasutatakse mööblitööstuses ja masinaehituses. Künnapuu on tuntud ka loogapuu nime all, vanasti valmistati temast lookasid, vankreid ja regesid. Kuna künnapuu on väga vastupidav ka vesiehitistes, on ta puitu kasutatud sillapostide valmistamiseks. Samas on nii jalakas kui künnapuu head meetaimed. Aedades ja parkides pakub silmailu hariliku jalaka leinavorm. Vanemate leinajalakate alla on mõnes aias kujundatud minilehtlaid.

EDA TETLOV

K U I DA S E R I S TA DA

Jalakas

Künnapuu

Leht pealt kare, veidi ebasümmeetriline, paljud külgrood hargnevad

Leht pealt sile, üks pool teisest 1–2 cm lühem, külgroodudest hargneb mõni üksik

Võrsed kaetud mustjaspruunide karvadega Vili sileda servaga, suurem

Vasyl Protsiv

516 5190

Võrsed noorelt karvased, hiljem paljad Vili ripsmelise servaga, pikema raoga

Võra n-ö pitsiline Koor vanemas eas rõmeline (konarustega)

Võra rippuvad võrsed Koor ketendav

Mõlemad on tuultolmlevad, õitsevad enne lehtimist aprillis-mais. Viljad valmivad juuni II–III dekaadil. Seemneaastad korduvad 1–3 aasta järel. Mõlemad uuenevad kännu-, harvem juurevõsust. Allikas: infovoldik “Kõvalehtpuude viljad ja taimed”

Vasyl Protsiv

Metsaleht (jaanuar 2011)  

Metsaleht (jaanuar 2011)

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you