Metsaleht (mai 2011)

ENERGEETILINE METS: metsaomanikud proovisid puude energiav채lja vaadata Lk 2 26. mai 2011 Nr 5 (136)

MAALEHE LISA

2

PĂ„E VAK A JA

METSALEHT Nr 5 (136) 26. mai 2011 VIIO AITSAM

Mets taastub tulekahjust kaua 22. mail viis Erametsakeskus Tallinna ja Harjumaa loodushuvilised Vihterpalu metsa, et rääkida seal loodusest ja tulekahjudest. Bussitäis rahvast sai näha ilusat loodust, aga kþrva taha pandi nii mþndagi þpetlikku metsade ja seal toimuvate tulekahjude kohta.

MaaĂźlikooli doktorant Kristi Teppo ja erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa tutvustasid retkest osavĂľtjatele varasematest pĂľlengutest kahjustatud metsa ja seda, kui kaua vĂľtab tegelikkuses aega pĂľlenguala taastumine.

Lisaks teistele metsapþlengute tekkepþhjustele said retkelised teada, kui ohtlikud on metsale mootorsþidukitest paiskuvad sädemed.

Matkal tutvuti ka metsa Ükosßsteemiga ja muu hulgas þpiti määrama puude vanust.

Retkelistele räägiti metsaomanike muredest, mis on seotud valesse kohta pargitud autodega, inimeste hooletu käitumisega, ka kahjurputukatega.

Euroopa Komisjoni toetatava metsatulekahjude ennetamise Life-projekti raames minnakse samasugusele þpperetkele järgmisena Harjumaa metsaomanikega 15. juunil Mähustesse ja Pärnumaal on retk 17. juunil.

Loodushuvilistega arutletakse metsatulekahjude teema ßle Pärnumaal laupäeval, 18. juunil. Täpsem info ja registreerumine pille.aasamets@eramets.ee ja telefonidel 683 6066 vþi 518 0641.

ERKI HELEMĂ„E

$% $6 '$00,; 267

LG PHWVDNLQQLVWX UDLH}LJXVW ,QIR WHO NDOOH#GDPPL[ HH

Erametsaliit pole rahul pþllumeeste eelistamisega Uue seaduseelnþu järgi tohib pþllumees osta vabalt nii pþllu- kui metsamaad, aga metsamees ainult metsamaad.

Tiina Viir näitab, kuidas puu energiavälja tajuda.

Metsaomanikud katsusid puude energiavälja Sakala Metsaßhistu þppepäeval, mille peateemaks oli metsaja pargipuude tervislik seisund, näidati puu tervise hindamist aparaadiga ja ilma.

Puuhoolduse spetsialist Sulev Järve Eesti Arboristide Ăœhingust näitas pärast loengut, kuidas spetsiaalse aparaadiga on vĂľimalik hinnata puu tervist.

Imepeenike andur puuritakse puu tßvesse ja aparaat joonistab tßve läbilþikepildi.

Hiljem näitas metsakonsulent Tiina Viir oma meetodit, kuidas puu energeetilise keha järgi ta seisundit vaadata. Tema sþnul on igal puul oma energeetiline

Ostame 3 m kĂźttepuitu (veovĂľimalus), kasvavat ja virnastatud vĂľsa.

Ostame raieĂľigust ja metsakinnistuid.

Teostame vþsaraiet ja väljavedu.

Helista ja kĂźsi lisa!

514 9668 5341 3723 rajakt@hot.ee

keha, mis näiteks suurel pihlakal ulatub viie meetri kaugusele puu tßvest. Lehisel jälle on see umbes 2,5meetrise raadiusega. Kui neid suurusi teada, märkab ka puu haigust, sest haige puu energeetilise keha tsoon väheneb.

Tiina Viir rääkis, et ta ise hakkas puude energia olemasolu kogema Luua metsanduskoolis tÜÜtades, kui Luua pargis jalutas ja tammede energia justkui ise ta juurde tuli. “Inimene ka on energeetiline keha. Puud aitavad inimese energeetilist seisundit parandada,â€? Ăźtles Viir, jutustades, kuidas ta Luual elades seda puudega suhtlemist Ăľppis.

Oma juttude tĂľenduseks vĂľttis naine kaelast kaelaehte, hoidis seda rippes sirgelt ette siruta-

tud käes ja lähenes lehisele. Teatud hetkel hakkas ehe paela otsas ringe tegema, mis siis näitas puu energeetilisse tsooni jĂľudmist. “Sel pihlakal on see tsoon kaks ja pool meetrit,â€? näitas Tiina Viir oma ehtega kĂľrval kasvava puu juures. “Selle puu tervis ei ole hea, kuna pihlakal peaks see tsoon ulatuma viie meetrini.â€?

Metsaomanikud asusid proovima, kas nende käes kaelaehe ringe teeb. Neljast proovijast kahel ei þnnestunud seda näha, kahe käes ehe tþepoolest ringitas.

Tiina Viir ßtles, et teoreetiliselt saaks iga inimene samal kombel puude energeetilist välja vaadata, kuid segada vþib inimese enda energeetiline seisund.

ML

Seoses ßleminekuaja lþppemisega Eesti pþllu- ja metsamaade mßßgil kiitis valitsus eelmise neljapäeva istungil heaks seaduseelnþu, mis muudab kinnisasja omandamise kitsendamise seadust.

Seni said maavanema loata osta suuremat kui 10 hektari suurust pþllumajandus- vþi metsamaad Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi isikud, kes olid tegelnud Eestis vähemalt kolm viimast majandusaastat pþllumajandustoodete tootmise vþi metsa majandamisega.

Uue eelnþu järgi saavad alates 1. maist 2011 seda maad maavanema loata osta nii Eesti, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kui ka OECD liikmesriigi kodanikud, kui nad on tegelnud kolm aastat pþllumajanduse vþi metsamajandusega ßkskþik millises mainitud ßhendustesse kuuluvas riigis.

Erametsaliit protesteerib selle vastu, et eelnĂľus on ikkagi erinevus: pĂľllumajandustootjad saavad vĂľimaluse osta nii pĂľllu- kui ka metsamaad, aga metsamajandamisega tegelejatel lubatakse osta vaid metsamaad. “Selline tootjate eristamine pĂľhjustab kinnisvaraturul ebatervet konkurentsi, soodustab variisikute kasutamist ja kinnistute asjatut tĂźkeldamist,â€?

märkis pressiteates erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane.

EelnĂľu seletuskirjas on vahetegemist pĂľhjendatud nii: ď Ž PĂľllumajandusmaa omandamisel saab seaduse eesmärki täita eelkĂľige tingimusel, et seda maad hakatakse kohe oskuslikult kasutama, vältides maa sattumist isikute kätte, kes seda ei oska. EelkĂľige annab selle garantii pĂľllumajandustoodete tootmise kogemus. ď Ž Ajalooliselt on Eesti pĂľllumehe omandis olnud korraga nii pĂľllu- kui ka metsamaad, mis on taganud pĂľllumehele oskused ja kogemused kasutada mĂľlemaid maid. Lähtuvalt sellest näeb nii kehtiv seadus kui ka uus eelnĂľu ette, et metsamaa omandamise korral on piisav, kui selle omandajal vĂľi kasutajal on vähemalt pĂľllumajandustoodete tootmise kogemus. ď Ž Kui mĂľnel metsamaal metsamajanduslikud tegevused mingil pĂľhjusel teatud perioodi jooksul viibivad, ei too see Ăźldjuhul kaasa metsa seisundi kiireid vĂľi pÜÜrdumatuid muudatusi. ď Ž Isik, kellel on Ăźksnes metsa majandamise kogemus, ei taga pĂľllumajandusmaa omandajana kindlustunnet, et ta oskaks seda maad viivitamata jätkusuutlikult ja pĂźsivalt kasutama hakata.

Ka kþige lßhiajalisem pþllumajandusmaa kasutusest välja minek vþib tuua selle maa suhtes aga pÜÜrdumatuid vþi majanduslikult kulukaid kahjustusi vþi muutusi.

ML

0TUBNF LBTWBWBU NFUTB NFUTBLJOOJTUVJE KB NFUTBNBUFSKBMJ .FUTB ÛMFTUÕÕUBNJOF KB USBOTQPSU .FUTB JTUVUBNJOF

*OGP UFMFGPOJM XXX IBOTBNFUT FF Ostame kasvavat metsa, metsakinnistuid, raieþigusi, metsamaterjali. metsa ßlestÜÜtamine.

tel 5354 1618, www.haket.ee

Balcas Eesti AS ostab

KUUSE- ja MĂ„NNIPALKI Info: Vaida, Harjumaa tel 603 5282 e-post balcas@balcas.ee

Ostame metsakinnistuid OĂœ SĂśdra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

PĂ„E VAK A JA

METSALEHT Nr 5 (136) 26. mai 2011 JĂœRI PERE

STATISTIK A

Metsa uuendamise toetus ď Ž 2010. aastal maksti erametsade uuendamise toetust 8 679 135 krooni ulatuses. ď Ž Toetati metsa uuendamise tĂśid 4049 hektaril, sealhulgas istutamist 883,2 ha, maapinna ettevalmistust 1422 ha, noorendiku hooldamist 1743,8 ha. ď Ž Lisaks maksti toetust ca 2,29 miljoni taime soetamiseks.

Allikas: Erametsakeskus

Pilt on tehtud metsanädala talgutel Kullamaal Einar Pärnpuu metsas.

Taimede taga ajamise kevad Metsaomanikud on tänavu hädas sellega, et istutamiseks ei jätku taimi.

Taimepuuduse ßks pþhjus on olnud ka see, et RMK suurendas järsult istutusmahtusid riigimetsas.

Varasemaga vþrreldes oli istutusplaan kolme miljoni taime vþrra suurem, kokku tänavu siis 13 miljonit taime.

Riigimetsa uuendustÜÜde maht on RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sþnul 8400–8600 hektarit aastas. 70% raielankidest uuendatakse männikßlvi ja -istutusega ning kuuse- ja kasetaimede istutusega.

20% lankidest tehakse maapinna ettevalmistust loodusliku kase ja haava kasvamise soo-

dustamiseks ja 10% lankidest jäetakse väga märgades kasvukohtades looduslikule uuenemisele.

Erametsaomanikud haistsid istikupuudust juba sßgisel, kui selgus, et RMK-l taimeßlejääke 2011 kevadeks ei ole. ViruLemmu Metsaseltsi juht Guido Ploompuu ßtles, et suur osa seltsi ßhisest taimehankekogusest tuli kokku otsida väiksemate taimekasvatajate käest, kuid jäi puudugi.

Väikeste koguste kaupa “Meie taimevajadus oli 150 000 tĂźkki, kuid osa väikestest kasvatajatest vaid 20 000–30 000 taime kasvatavadki,â€? Ăźtles Guido Ploompuu.

Osa seltsi liikmetest otsis ise taimeostuvĂľimalusi. Ăœhi-

selt hangitud taimedega uuendati Ploompuu sĂľnul umbes 75 hektarit lanke.

Istutuse asemel kĂźlv PĂľlva Metsaomanike Selts, kes samuti Ăźhiselt metsade uuendamist korraldab, tegi istikupuuduse tĂľttu tänavu palju hoopis kĂźlvi. “PĂľhiliselt männiseeme, aga osaliselt ka männikuuseseemne segu, mida siinsed kasvukohatßßbid vĂľimaldavad,â€? Ăźtles PĂľlvamaa tugiisik Tarmo Lees.

Pþlvamaal käib asi nii, et kogutakse kokku seltsi liikmete metsauuendussoovid ja ka maapinna ettevalmistust tehakse ßhiselt – masin saab sþita ßhte kindlat marsruuti metsast metsa. Kßlvi tehti tänavu umbes 40 hektaril, istutust umbes 10 hek-

taril ja maapinna ettevalmistust rohkem kui 65 hektaril.

Tarmo Lees Ăźtles, et peale selle veel istutamised, mis tehti kolmel korral talgute korras. “Need, kes varakult eelmisel aastal taimed ette tellisid, neid ikkagi ka said, aga paljud metsaomanikud ei ole veel harjunud nii pika planeerimisega,â€? rääkis Tarmo Lees. “Kui planeerimine oleks parem, oleks ka taimekasvatajatel rohkem kindlust ja taimi oleks rohkem saada.â€?

TaimepĂľuda aitas leevendada erametsaliidu kaudu hangitud Leedu kuusetaimede kogus.

Toetuse toel Vardi Erametsaseltsi juht Taavi Ehrpais istutas oma metsa ka kaseseemla seemnest kasvatatud kaske. Keskkonnaame-

O s t a m e :

Vþsa Raiejäätmeid

Toetus metsa uuendamiseks

Teave: REINPAUL OĂœ, tel 528 5800, andrus@reinpaul.ee www.reinpaul.ee

.XQL MXXQLQL Y}WDE 6$ (UDPHWVDNHVNXV YDVWX WRHWXVH WDRWOXVL HW NRPSHQVHHULGD PHWVD XXHQGDPLVHNV WHKWXG LQYHVWHHULQJXLG

OĂœ Priimo Mets nnistuid ostab metsakitee giga (pakkuda vĂľib ka hĂźpo koormatud kinnistuid)

6 tel 489 0696, 506 996 7 069 faks 489 priimo.mets@priimo.ee

Kasesaepaku ost, . hind 54,5 ja 57,5 â‚Ź/tm

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

OSTAME: Pärnu, Riia mnt 87 | Tel 502 0471 | Faks 443 2550

info@vesmel.ee

Kasvavat metsa ja metsakinnistuid Metsamaterjali ja raieĂľigust

0HWVD XXHQGDPLVH WRHWXVW VDDE WDRWOHGD MlUJPLVWHOH WHJHYXVWHOH

PHWVDNXOWLYHHULPLVPDWHUMDOL Y D PHWVDSXXVHHPQHWH

VRHWDPLVHO NXQL GRNXPHQWHHULWXG NXOXGH NRJXPDNVXPXVHVW NXLG PLWWH URKNHP NXL Ä„ VRHWDWDYD PHWVDSXXWDLPH NRKWD

PDDSLQQD HWWHYDOPLVWDPLVHO NHWDVDGUDJD NXQL Ä„ KD Y}L PXX PDDSLQQD HWWHYDOPLVWDPLVH WHKQLND NDVXWDPLVH NRUUDO NXQL Ä„ KD

PHWVDLVWXWDPLVW||GHO RQ WRHWXVH PllU NXQL Ä„ KD

NXQL NROPH DDVWD YDQXVH PHWVDNXOWXXUL VK ORRGXVOLNXOH XXH QHPLVHOH MlHWXG PHWVDPDDO ROHYD PHWVDNXOWXXUL KRROGDPLVHO RQ WRHWXVH PllU NXQL Ä„ KD NDOHQGULDDVWDV 0HWVD XXHQGDPLVH WRHWXVH VDDPLVHNV SHDYDG W||G MD LQYHVWHHULQJXG ROHPD WHKWXG HQQH WDRWOXVH HVLWDPLVW 7DRWOXVH NRRV YDMDOLNH GRNXPHQWLGHJD VDDE HVLWDGD (UDPHWVDNHVNXVHOH SRVWL WHHO WXXD LVH NRKDOH 0XVWDPlH WHH 7DOOLQQ VDDWD H SRVWLJD GLJLWDDOVHOW DOONLUMDVWDWXQD VLVHULLNOLN#HUDPHWV HH Y}L HVLWDGD H 35,$ SRUWDDOLV KWWSV HSULD HHVWL HH HSULD

7lSVHPDW LQIRW MD YDMDOLNXG EODQNHWLG OHLDWH HUDPHWVDQGXVH SRUWDDOLVW ZZZ HUDPHWV HH ,1)2 WHO VLVHULLNOLN#HUDPHWV HH

www.eramets.ee

ti metsauuenduse peaspetsialisti Eda Tetlovi sþnul olid need väärtuslikud kased ßks selline sortiment, mida tänavu tuli sellepärast Lätti mßßa, et siin ostjaid polnud.

KĂľik metsaistutajad, kellega metsauuendusest juttu oli, Ăźtlesid, et plaanivad ka Erametsakeskusest uuendustoetust kĂźsida. “Kui taimed on ostetud, siis ikka,â€? Ăźtles näiteks metsaomanik Leili Mihkelson. Kuna temal suuri raieid pole olnud, oli talgu korras istutamise mahuks 1000 taime.

PĂľlvamaalased esitavad uuendustoetuse taotluse istutuse ja maapinna ettevalmistuse kohta. Seemnete ostu Erametsakeskuse kaudu ei toetata.

ML

3

RMK nĂľukogus vahetusid liikmed Valitsus kinnitas RMK Ăźheksaliikmelise nĂľukogu uue koosseisu, kuna kahe senise liikme volitused lĂľppesid seoses Riigikogu liikme volituste lĂľppemisega, kaks esitasid lahkumisavalduse ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium nimetas nĂľukogusse uue esindaja.

Persooniti vahetus tegelikult vaid neli inimest, kuna riigikogulane Tþnis Kþiv, kes seni oli nþukogus Riigikogu esindajana, on seal nßßd keskkonnaministri nimetatud asjatundjana.

Uues koosseisus on keskkonnaministeeriumi esindajana endiselt kantsler Rita Annus ja asekantsler Andres Talijärv. Rahandusministeeriumi esindab endiselt Ivar Sikk. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindab nßßd Andres Jalak.

Keskkonnaministri nimetatud asjatundjana jätkab Mati Polli ja uue asjatundjana on nßßd nþukogus ka riigikogulane Jaanus Tamkivi.

Riigikogu otsusega nimetatud uued nĂľukoguliikmed on Liisa-Ly Pakosta ja Indrek Raudne.

ML DELFI

Uus keskkonnaminister Keit Pentus on nimetanud RMK nĂľukogu liikmeks ka endise keskkonnaministri Jaanus Tamkivi.

Parim koht metsamaa mßßgiks! www.kinnistu.ee tel 501 7886

4

INTERVJUU

M E T S A K A JA ď Ž Metsa- ja puidutÜÜstusliidu eestvedamisel on valminud elektroonilise veoselehe infosĂźsteem ELVIS, mis vĂľimaldab paberkandja asemel elektroonilist andmevahetust. See hoiab kokku paberite täitmise aega ja muudab tegutsemise tĂľhusamaks.

Eestis raiutakse aastas umbes 6 mln tm puitu, mille teisaldamiseks tehakse vähemalt 350 000 vedu.

Kuna kþigil puidu vedajatel peab kaasas olema veoseleht, täidetakse aastas ligikaudu 350 000 veoselehte kolmes eksemplaris – puidu saatjale, vedajale ja saajale.

Lisaks tuleb paberkandjal olevad andmed kolmes kohas käsitsi infosĂźsteemidesse sisestada. Ăœleminekut paberivabale metsamaterjalide veole alustab Ăźhena esimestest RMK, kes loodab uue sĂźsteemi täielikult juurutada 2012. aasta alguseks.

E-veoselehe keskkonna tervikliku kasutuselevþtu tagab, kui sßsteemiga liituvad nii metsamaterjali mßßjad, vedajad kui ostjad.

ELVISt haldab ja majandab Elion, infosĂźsteemi kasutajate esmane autentimine toimub ID-kaardi ja mobiil-ID abil. ď Ž Eestis on nßßdseks PEFC säästva metsamajanduse sertifikaadiga serditud 870 753 ha metsi, sellest 817 336 ha on RMK metsad. PEFC tarneahelas on serditud 12 ettevĂľtet, neli neist on lisandunud 2011. aasta jooksul. PEFC metsanduse sertimissĂźsteem loodi Euroopas 1999. aastal. Sertifikaat tunnistab, et vastavat metsa on majandatud seadusi ja häid tavasid järgides, vĂľi et puit, mida mßßakse-ostetakse vĂľi millest tooteid valmistatakse, on pärit säästlikult majandatud metsast. ď Ž Keskkonnateabe keskus kutsub kĂľiki Ăźles 1. septembrini kandma loodusvaatluste andmebaasi teateid vþþrliikide kohta. Ăœhtlasi Ăśeldakse, et Eesti vþþrliikide nimekirjas on ligi 1000 liiki, ent esmajärjekorras oodatakse teateid 23 liigi kohta.

Soontaimedest on nende seas näiteks harilik kirikakar, harilik tþlkjas ehk rakvere raibe, ida-kitsehernes ehk sÜÜdagaleega, hulgalehine lupiin ehk hulgalehine hundiuba, Sosnovski karuputk.

Teateid oodatakse ka kährikkoera, ondatra, mingi, Lusitaania teeteo, hobukastani-keerukoi jt kohta.

Loodusvaatluste andmebaas on internetis aadressil http://loodusvaatlused. eelis.ee.

Allikas: RMK, Eesti Metsasertifitseerimise NĂľukogu, Keskkonnateabe Keskus

METSALEHT Nr 5 (136) 26. mai 2011

INTERVJUU

METSALEHT Nr 5 (136) 26. mai 2011

Hardi Tullus: Metsas toimetaja on usaldust väärt VIIO AITSAM

Need, kes räägivad Eesti metsanduse jätkusuutmatusest, pole end tegeliku eluga kurssi viinud, ßtleb maaßlikooli professor, tänavu ka erametsasþbra tiitli pälvinud Hardi Tullus.

Kus me oma metsandusega oleme, kas traditsioonilisel rajal vĂľi ristteel?

Oleme traditsioonilisel rajal.

Eestis on kßllaltki hea metsanduslik tava, mille järgi on metsi paarsada aastat majandatud.

Sellel rajal on loomulikult jþnkse sees. Näiteks pärast Teist maailmasþda olid suured ßleraied ja ka esimese iseseisvusaja alguses raiusid vastsed erametsaomanikud, kes asunikutalud kätte said, rohkem.

Kui 1990. aastatel tekkis uuesti erametsandus, raiuti taas rohkem kui juurdekasv. Kordus see, mis 1920. aastate algul.

Neid, kes 1990. aastatel pĂľhjustasid erametsanduse negatiivset mainet, metsas enam ei ole. Nßßd jagunevad erametsaomanikud Ăźldiselt kahte rĂźhma. Ăœhel osal ei ole huvi oma metsas toimetada, sest nad saavad pĂľhisissetuleku mujalt, linnast.

Teine rßhm on tþelised peremehed, kes varuvad metsast puitu, kasvatavad metsa, mþtlevad, kuidas seda hoida ja järjepidevalt edasi pärandada ning omandavad teadmisi.

Selle rßhma kþla on meie ßhiskonnas järjest tugevamaks muutunud. Täienduskoolitustel on olnud siiras rþþm näha omanikke, kes tahavad uusi teadmisi ja on juba väga palju juurde þppinud, olenemata sellest, mis haridus neil on.

Ma usun, et ßldiselt on Eesti metsandus olnud tänapäeva mþistes säästlik ja järjepidev alates 1960. aastate teisest poolest.

Samas on Ăźhiskonnas hoiak, et metsa majandamine on halb, rikub loodust, raiudes saab mets otsa ja nii edasi.

KĂźsigem keskkonnakaitsjatelt, millised linnu-, looma- vĂľi taimeliigid on Eestist kadunud

metsandusliku tegevuse tĂľttu. Ei ole neid liike. See tähendab, et – olgu teadlikult vĂľi mitteteadlikult, aga oleme oma metsades toimetanud nii, et see kĂľik on alles, mida nßßd kiputakse karmide meetoditega kaitsma. ĂœldmĂľistena vĂľib Eesti metsi nimetada poollooduslikeks. See tähendab, et nad on suhteliselt looduslikud, samas on rajatud metsakultuure, uuendatud metsa, kasutatud eri raieviise. Enamikus metsades ju väga ei märkagi, kui palju seal inimene on tegutsenud.

Kui meil on natuke puhtkuusikuid, mis on täielikult inimese kujundatud, siis selles pole midagi halba. Poleks ka hullu, kui pþllumaadele lisanduks istandikke, mis pole pärismetsandus ega peagi olema, sest see on lihtsalt puidu biomassi tootmine.

Eestis on metsade osakaal olnud ka alla 20 protsendi, aga nende majandamine on olnud järjepidev ja see ongi meile toonud kþik need loodusväärtused, mida nßßd rangelt kaitsta tahame.

Metsaomanike tegutsemisviiside erinevus vþiks äkki just see olla, mis inimmþju mosaiiksusega koosluste mitmekesisusele kaasa aitab...

Nojah. Ega ei ole ju midagi halba ka selles, kui praegu osades metsades ßldse ei tegutseta, aga maailma rikkaimad riigid on hädas, et suur osa metsadest on passiivsete omanike käes.

Mina tahan just seda rþhutada, et vþiksime metsanduslikke piiranguid vähendada. Meie metsaseadus on siiani kantud hirmudest, nagu oleks metsa-

NÂ WWHSXLG 1ÂŻ8'(' ODDGLPLVHO HL WRKL SXUXQHGD SLNNXV NXQL P OlELP}}W SLLUDPDWD -b7.89$/7 267$0( VDHSXUX KDNHW VHUYDPLV MlUNDPLVMllNH MD NORWVH 3$..80,6(' 6$$7$ NDLGR VDDU#JUDDQXOLQYHVW FRP WHO

omanikud rÜÜvlid, kes raiuvad ja hävitavad.

Ma ei vaata negatiivselt metsas tegutsemist, vaid pigem näiteks seda, et Haanjamaal tehakse jälle ßht kaitseala, kus tahetakse inimestel metsaga tegelemine täielikult keelata.

Kui me kþik ära keelame, peame ßhel hetkel hakkama oma metsade eest niimoodi peale maksma, nagu näiteks praegu pßßame puisniite alles hoida.

Maailmas on selle kohta palju näiteid. Näiteks mägimetsadega seal, kus inimestel pole erilist majandamishuvi. Mets vananeb

Kui me Ăźldse ei usalda, siis me ei saagi oma Ăźhiskonda uskuma hakata.

OĂœ Valmos ostab $6 *UDDQXO ,QYHVW RVWDE ,PDYHUHV MD 2h +HOPH *UDDQXO +HOPH YDOODV 3DWN ODV

“Oli vĂľimalik ette prognoosida, et 1990. aastatel tekkiv suurem raie jääb lĂźhiajaliseks,â€? Ăźtleb professor Hardi Tullus.

KASESPOONIPAKKU • oksavaba, sirge, tßßka- pakk ø alates 25 cm • hind 77–192 â‚Ź/tm (OĂœ Valmose platsil) OĂœ Valmos, Lemmetsa kĂźla, Audru vald, 88311 Pärnumaa Eero NĂľmm, tel 529 6428

ja mingil hetkel ei täida enam ka oma keskkonnarolli, rolli maastikuelemendina jne. Ja ßhiskond maksab peale, et keegi ßldse midagi teeks seal metsas.

Me ei pea selleks kþigepealt kraavi minema, et neid asju mþista. Vþiksime jätkata oma mþþduka metsandusega.

Viimatine metsaseaduse leevendamine tĂľi kaasa valulisi reaktsioone. Me Ăźhiskonnas on ikka kole hirm raiumise suhtes.

VĂľiks ju spekuleerida, mis siis saaks, kui me ei seaks seadusega Ăźhtegi piirangut. Mina arvan, et midagi Ăľudset ei juhtuks. See, kes ei raiu, ei raiu ikka. Kes on hea peremees, on sama hea ka siis. Need, kes illegaalselt vĂľi poolillegaalselt on oma metsad

O s ta m e : • kasvava metsa raieþigust • metsamaterjali

.FUTBSBJFUĂ?Ă?E

.FUTBNBKBOEVT LBWBEF LPPTUBNJOF 5SFJMFSJUFFOVTFE

Eestis on rangelt kaitstavaid metsaalasid, mida on päris kurb vaadata – tormist uppi heidetud poolkuivanud risu-räsu.

Kurvaks teeb, kui kaitse alla vþtmise pþhjendus on naiivne, kui metsaspetsiifikat ei ole arvestatud. Näiteks luitemännikud. Taas tuleks mþelda, miks need luited nii on kujunenud, kuidas neid korras on hoitud,

Hea metsaomanik!

te kauem. Siia sobib see tuntud ßtlus, et kui tahame saja aasta pärast saja-aastaseid puid, tuleb need praegu kasvama panna.

Linnas ka ei ole vĂľimalik, et kĂľik alleed ja pargid koosneks saja-aastastest puudest.

Juba tegutsevad metsaomanikud þpivad juurde, aga linnas elavatel passiivsetel metsaomanikel on ju veel ßks takistus teel – just seal levib rohkem nn puukallistajate liikumine...

Eks see näitab, et ßhiskond on rikkamaks saanud. Kui kþht on täis, siis mþeldakse rohkem niisugustele asjadele. Ja metsamehed ise vþtavad liiga harva sþna.

Ei levita piisavalt asjalikku kainet arusaama ja tþdesid, mida metsandus ßldse tähendab.

Ăœldiselt on Eesti metsandus olnud tänapäeva mĂľistes säästlik ja järjepidev alates 1960. aastate teisest poolest.

Puukallistajad on hingelt ju head inimesed. Aga näiteks, kui kuulsin kriitikat metsanduse arengukava suhtes, tekkis kĂźll mĂľte, et inimesed vĂľiksid selle enne läbi lugeda, kui kritiseerima hakkavad. Ăœks kritiseerija “Osooniâ€? saates Ăźtles, et juba seda dokumenti diagonaalis vaadata on väga Ăľud-

ne... Minu arvates on Ăľudne hoopis eelarvamuse kĂźtkes olemine.

Mida teha, et metsamĂľte normaalseks muutuks? Kas tuleks pĂľlvkonnavahetust oodata?

See mþte on juba muutumas normaalsemaks, metsaomanike negatiivse aura tekkimise periood on mÜÜdas ja RMK on ßle elanud oma valulised reformid.

Erametsandust on hakatud toetama. Sellelgi on kaudne positiivne mĂľju kogu Ăźhiskonnas.

Kui nähakse, et midagi toetatakse, siis seostatakse seda millegi vajaliku ja heaga.

Samas vĂľib kas vĂľi Ăźksainus lause kusagil kĂľik jälle nullida. Näiteks “Aktuaalne kaameraâ€?, kus uudiste tekstiribal jookseb pealkiri, et RMK ei ole jätku-

VIIO AITSAM

OSTAME:

kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, kßttepuitu ja vþsa-raiejäätmeid

Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee

O s ta m e : • metsakinnistuid taavi@artiston.ee

Tel 622 1460, 505 6322 eesti@metsaliitto.com

www.metsaliitto.ee

Ostame kasvavat ja virnastatud vĂľsa.

Ostame 3 m kĂźttepuid ja lehtpuulanke.

Puhastame tasuta teie kraavid, teeääred ja pþllud vþsast.

Pa k u m e : head hinda ning kvaliteetset metsa ßlestÜÜtamise ja transpordi teenust

Taavi Saar, tel 508 9955

*OGP UFM GBLT -JMMF 1žSOV

mida inimene sealt ära on vþtnud ja kuidas ta seda männikut on uuendanud.

Mþne asja þppis keskkonnakaitse juba aastakßmneid tagasi kiiresti ära. Kui Euroopas hakati inimtegevuse keelamisega kaitsma rannikualade ja saarte taimestikku ja linnustikku, nähti varsti, kuidas pilliroog kasvas peale nii, et taimerikkus rannaniitudelt hoopis kadus. Saadi aru, et tuleb ikkagi lasta inimestel seal edasi toimetada. Metsas on paljudel juhtudel see kogemus veel þppimata.

Mets muutub hoopis aeglasemalt ja seetþttu ongi olemas kaunis soov konserveerida mets parkmetsana, vääriselupaigana vms. Vþib-olla 10–20 aastaks saabki seda teha, aga mit-

Hea metsaomanik!

.FUTBLJOOJTUVUF KB SBJEF PTU .FUTBNBUFSKBMJ USBOTQPSU

maha vĂľtnud, oleks need vĂľtnud nii vĂľi teisiti.

RiigimetsatÜÜtajatel on ametijuhendid, et nad peavad seda metsa hoidma. Kui neil on kutseeetika ja kþrghariduse metsandusteadmised, siis midagi þudset nad tegema ei hakkaks. Kui me ßldse ei usalda, siis me ei saagi oma ßhiskonda uskuma hakata.

suutlik. See Riigikontrolli auditiga seotud teade oli vþib-olla ßks þudsemaid sþnumeid, mida on suudetud niimoodi avalikkuse ette paisata. Kusjuures auditeerijad ise ka ßtlevad, et ega nad päris nii ei mþelnud.

Ma omajagu sßßdistan meediat, kes riputas 1990. aastatel metsameestele kßlge puiduärika sildi ja muutis sþimusþnaks lageraie, mis on ßldlevinud metsanduslik mþiste, ßks tegutsemisviis, kuidas Pþhjamaades kßpsest metsast puitu varutakse.

Pþllumeest on meil metsamehest hoopis rohkem hoitud. See on mþistetav ka, kþht peab ju täis olema. Pole kunagi Üeldud teravilja kokkuostja kohta rukkiärikas.

Aga kĂľik need emotsionaalsed hinnangud... Kas kĂľrrepĂľld on ilus vĂľi inetu, kas lageraielank on ilus vĂľi inetu.

Mind þpetas dotsent Lembit Muiste nii, et ega ßkski mets ei ole pärast raiet ilus. Me vþime kßll ßtelda, et ilusti tehtud, korralik tÜÜ, kuid pþhimþtteliselt on see ikka loodusele vahele segamine. Aga see hetketulemus – raielank – ei saagi eesmärk olla.

Eesmärk on saada metsast neid hĂźvesid, mida me saada tahame – puit, puidust tooted jne. Ăœks plusse nĂľukogude ajal oli, et suurte maanteede ääres lageraieid ei tehtud. Nßßd on need metsad kĂźpsed, neid raiutakse ja iga lank paistab silma.

Ma olen soovitanud inimestele, kes metsas ei käi, aga Tartu ja Tallinna vahet saalivad tihti, et tehke statistikat ja lugege kokku iga kilomeetri järel, kas tee ääres on lageraie vþi kasvav mets.

Ja kasvav mets jagage kaheks: kas seal on viimasel 10–20 aastal midagi tehtud vþi tundub, et pole aastakßmneid midagi tehtud. Vaadake, mis protsent kujuneb.

Täiesti kindel, et ßle poole on sellist metsa, kus pole mitte midagi tehtud.

Me vĂľime lĂľpuks ju nii ka teha, et Ăźldse ei raiu midagi. Ei kasvata vilja ka ja elektrivoolu ostame Venest vĂľi Soomest. Aga selleks peaksime kĂľik pankurid olema. Me ei ole seda. Isegi Ĺ veitsis haritakse pĂľldu ja metsa.

www.lemeks.ee

tel 5341 1301; dimens@dimens.ee www.dimens.ee

AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

Ostame kasvavat metsa ja metsamaad (ka raiutud ja riigi hĂźpoteegiga)

tel 443 6670, 504 1066 e-post kat.ko@estpak.ee

ZZZ OHPHNV HH /HPHNV RQ (HVWL HWWHY}WH .RGXPDLQH NDSLWDO MD VHOOHVW WXOHQHY SDLQGOLNNXV Y}LPDOGDE PHLO RWVXVHLG ODQJHWDGD NLLUHOW MD NRKDOLNNH ROXVLG DUYHVWDGHV 0DMDQGDPH PHWVD VllVWOLNXOW MD ORRGXVKRLGOLNXOW WHHPH LVWXWXVW|LG Q}XVWDPH NOLHQWH UDLHWH WXUX MD PHWVDXXHQGXVW||GH NÂ VLPXVWHV 7||WOHPH SXLWX HWWHY}WWHVLVHVHOW VXXUHQGDPH VHOOH YllUWXVW MD WDJDPH Âż UPD MlWNXVXXWOLNNXVH WXOHYLNXV 1LL NLQGOXVWDPH PHLH W||WDMDWH SDUWQHULWH MD NOLHQWLGH UDKXOROX

‡ PHWVDPDWHUMDOL 267$0( ‡ NDVYDYDW PHWVD ‡ PHWVDPDDG

$6 /HPHNV 7DUWX WHO IDNV ‡ $6 /HPHNV 3}OYD WHO IDNV ‡ $6 /HPHNV 9}UX WHO IDNV $6 /HPHNV 9DOJD WHO IDNV ‡ $6 /HPHNV 9LOMDQGL WHO ‡ $6 /HPHNV -}JHYD WHO $6 /HPHNV 6DGDPDG .XQGD RVDNRQG WHO IDNV ‡ $6 /HPHNV 6DGDPDG 3DOGLVNL RVDNRQG WHO IDNV $6 $ 3 0HWV WHO IDNV Ž

5

VĂ„LISMAA METSAK AJA ď Ž Saksamaa Baden-WĂźrttembergi liidumaa uus punaroheline valitsus teeb metsanduses suuri muudatusi, mistĂľttu saetÜÜstused kardavad sagedase palgipuuduse asendumist palgipĂľuaga. Valimiste vĂľitjad plaanivad nimelt vĂľtta loodusliku mitmekesisuse säilitamise eesmärgil kaitse alla 10% avalikest metsadest. See tähendaks 86 800 ha kaitsealuseid metsi, mille hektaritagavara on keskmiselt 361 tm/ha.

Need metsad serditakse FSC nĂľuete järgi, lageraieid vähendatakse suurel määral ja suurelt piiratakse ebatsuuga kasvatamist. ď Ž Austria metsade pindala on viimase kĂźmne aasta jooksul kasvanud 30 000 ha. Riigi saetÜÜstuste organisatsiooni juht Christoph Kulterer soovitab Austrias kasutada aktiivse säästva metsanduse mudelit, märkides, et majanduslikult aktiivne puidukasutus oleks lahenduseks ka mitmele keskkonnaprobleemile. ď Ž Ukrainas on viimasel kĂźmnendil aasta raiemaht kahekordistunud. Näiteks 2009. aastal raiuti seal 17 mln m3 puitu. Arvatakse, et raiemahud ja metsade pindala suurenevad veelgi, kuid probleemiks on varutava puidu madal kvaliteet ja radioaktiivselt saastunud piirkonnad. Ukraina 9,7 mln hektarist metsast on umbes 3,5 mln ha TĹĄernobĂľli tuumakatastroofi tĂľttu vähemal vĂľi suuremal määral saastunud. Rohkem saastatud metsaalad on majandamisest täielikult väljas ning puidu ja puittoodete radiatsioonitaset kontrollitakse endiselt.

RaietĂśid teevad peamiselt raiemehed. Puidu kokkuvedu käib enamasti traktoritega, kuid mĂľningal määral kasutatakse ka hobuseid. Peamised puuliigid on mänd, tamm ja kuusk, kusjuures tamme raievanus on 110 aastat. ď Ž Juurepess on kuuse- ja männimetsade ohtlikem mädandaja. Soomes levib see seen peamiselt riigi lĂľunaosas, aga kliima soojenemine kiirendab leviku laienemist. Näiteks männijuurepess on piirkonniti levinud Ăźle saja kilomeetri lääne poole ja uusi esinemiskohti on leitud ka LĂľuna-Pohjanmaalt.

Mänd saab juurepessust suhteliselt kiiresti otsa.

Kuused pßsivad kßll kauem elus, kuid nende tßve parim osa mädaneb. Metsainstituudi hinnanguil pþhjustab juurepess Lþuna- ja KeskSoome okaspuumetsades igal aastal kahju 45–50 miljoni euro ulatuses.

TOOMAS LEMMING

Allikas: Maaseudun Tulevaisuus

6

POST

METSALEHT Nr 5 (136) 26. mai 2011 VIIO AITSAM

H I N N A K A JA

AS Ecobirch ostab gruppi kuuluvatesse saeveskitesse Ostame Pärnusse

25/32/36/47 mm saematerjali (kask)

HEIKI HEPNER Mais, kui on kevade sßda, keskendutakse reeglina pigem teistele tÜÜdele kui raietele.

Riigimetsas valitseb kevadsuvine raierahu ja ega märjemad kasvukohad vþimaldagi metsamasinatel tÜÜd teha.

Kindlasti on see vähendanud raiemahtu tervikuna.

Ei tea, kas sellest, aga enamikul sortimentidel on hind tĂľusnud.

Männipalgi keskmiseks hinnaks on mai lþpus 65.50 ₏/tm, mis on eelmise kuuga vþrreldes kßll ainult 0,4% rohkem.

Kuusepalgi hind on kasvanud 1,9%, ulatudes 63 â‚Ź/tm. Veelgi rohkem on kerkinud peenpalgi hinnad.

Männipeenpalk maksab keskmiselt 62.42 ₏/tm (+2,2%) ja kuusepeenpalk 62.25 (kasv koguni 4,2%).

Kase sortimentide hinnad sþltuvad tugevalt kvaliteedist. A-klassi vineeripaku keskmine hind kßßnib 72 ₏/tm ja palgi hind 58.33 ₏/tm.

Haavapalgi hind on 38 â‚Ź/tm, lepapalgil on see 0.50 â‚Ź kĂľrgem.

Kasvanud on ka paberipuidu hinnad, kusjuures kþige enam on kosunud männipaberipuit, eelmise kuuga vþrreldes +2,3% (45.74 ₏/tm).

Kuusepaberipuidu hind on 45.99 â‚Ź/tm (+1,7%) ja kasepaberipuidul 45.49 â‚Ź/tm (kasv aprilliga vĂľrreldes kĂľigest 0,34%).

Huvitav, et kui seni on aasta algusest kþige kallim sortiment olnud kasepaberipuit, siis nßßd on see langenud kþige odavamaks.

Hinnaerinevused siiski väga märkimisväärsed ei ole.

Haavapaberipuit pĂźsib aprillikuu tasemel (29.19 â‚Ź/tm).

KĂźttepuidu hind on pĂźsinud suve eel Erametsakeskuse hinnastatistika alusel stabiilne (aprillis 26.64, mais 26.88 â‚Ź/tm), kasv aprilliga vĂľrreldes kĂľigest 24 eurosenti.

Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnastatistika alusel oli aprilli kßttepuidu hind ilma käibemaksuta 26.50 ₏/tm (kasv 1%).

Kuivade lepahalgude hinnad on pßsinud samal tasemel, ent märgade halgude hinnad on kallinenud kuuga ligi 6% ning olid aprillis 32.07 ₏/rm (sh käibemaks).

Ligi 2% on kuuga kallinenud ka hakkpuidu hind (11.41 ₏/pm³), enam-vähem samal tasemel pßsib puidugraanulite hind (185.17 ₏/t).

kogu sortimendi ulatuses.

Kontakt: tel 5344 3874

KASEPALKI

Täpsema info saamiseks palume vþtta ßhendust lähima piirkonna kontakttelefonidel.

1. Kurista SV JĂ•GEVAMAAL tel 518 7380 2. Aravete SV JĂ„RVAMAAL tel 528 7186 3. Ecobirch AS PĂ„RNUMAAL tel 518 9088

+DNLPH Y}VD MD PHWVDPDWHUMDOL 2VWDPH SXLGXKDNHW MD N WWHSXLWX / • P

WHO H SRVW HVWRQLD#XQLWHG ORJJHUV FRP

Maaomanikul on vĂľimalik teenida keskmiselt 1.72 eurot hektari eest.

RMK jagab oksjonitulu RMK ei pea enam ise jahti kuues jahipiirkonnas, mis tema kasutada on, vaid sealsed jahipidamisvþimalused pandi sþralistest suurulukite kßttimise lubadena enampakkumisele. Jahialade kaupa osteti ära kþik 635 jahiluba. RMK teenis mßßgist 201 500 eurot.

Kogu enampakkumisest saadud tulu plaanib RMK jagada teiste maaomanikega, kelle maad riigi jahipiirkondadesse jäävad. Oksjonitulemuste jär-

gi saavad maaomanikud keskmiselt teenida 1.72 ₏/ha (koos käibemaksuga).

RMK on andnud teada, et “tulu jagatakse maaomanikuga siis, kui maaomanik annab RMKle teada, et on nĂľus jahipidamisega tema maal ning sĂľlmib sellekohase lepinguâ€?. Maaomanikul tuleks oma nĂľusolekust teada andmiseks saata kiri aadressile rmk@rmk.ee, pannes kirja oma nime, enda kinnistu(te) vĂľi katastriĂźksus(t)e numbri,

kontaktandmed, samuti arveldusarve, kuhu soovib oma maaomandi jahindusliku kasutuse eest tasu kandmist.

RMK kasutuses on 155 600 ha jahimaid, millest eramaad moodustavad 23%. Eraomanikel on kokku vĂľimalik jahipidamise lubamisest omal maal teenida ligi 50 000 eurot. Maaomanike vastavaid teateid ootab RMK septembri lĂľpuni.

/$1'(.(5 2h 5DSOD 7DOOLQQD PQW WHO

IDNV

HEIKI MAIBERG

ToetusrĂźhma esimees on Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees TĂľnis Lukas, aseesimees Juku-Kalle Raid. Kokku kuulub toetusrĂźhma 17 Riigikogu liiget.

Riigikogu pressiteenistuse teates on Üeldud, et toetusrßhma algatajate sþnul ajendas rßhma looma lageraiejuhtum Maardu hiies. Algatajate arvates ilmnes sellega, kui vähe tähelepanuväärseks peetakse vaimseid väärtusi majanduslike huvide kþrval.

Naiskivi.

“Loomulikult on kogu siinse maarahva kujunemisloos majanduslik tegevus ja kujunenud kombestik omavahel vägagi seotud. Ei ole Ăźhte teiseta ja tegelikult rikkaks ei saa ilma vaimse rikkuseta. Seda on Eesti sugupĂľlved aga kandnud pĂľlvest pĂľlve,â€? pĂľhjendas TĂľnis Lukas rĂźhma moodustamist.

“Eestis on hinnanguliselt 2500 looduslikku pĂźhapaika, ning kuna näiteks hiite kaitse jääb alatihti looduskaitse ja muinsuskaitse vahele, tekitab see seadusliku tĂźhimiku ning olukorra, kus ajalooliste pĂźhapaikade hea käekäigu eest ei vastuta justkui keegi,â€? kirjeldas Lukas.

3. mail oli Riigikogu keskkonnakomisjoni väljasþiduistung, kus tutvuti metsanduse arengukavaga ja RMK tegevusega ning istutati Saku lähedal metsa.

Tþnis Lukase sþnul vþtab keskkonnakomisjoni uus koosseis märgilise tegevusena ette tutvumise metsateemadega ja praktilise metsahoole.

ML

SĂźsinikukaubandus metsa ei sobi Toimetusse jĂľudis vastukaja Meelis Seedre 31. märtsi Metsalehes ilmunud loole “Kes on tĂľeline kliimakangelane?â€?. Ăœhtlasi märgib vastukaja saatja Taito Mikkonen, et ta pole nĂľus Metsalehes varem vahendatud seisukohaga, nagu vĂľiks sĂźsinikukaubandus laieneda erametsa. Taito Mikkonen kirjutab, et ta vaidlustab mĂľtte, mille järgi “kasvava metsa omanikud saaks nĂľuda tasu hapniku tootmisest ja sĂźsihappegaasi eemaldamisest Ăľhust ja tasuja vĂľiks selle eest saada Ăľigu-

se lasta þhku fossiilsete kßtuste pþletamisest tekkinud sßsihappegaasi�.

Oma kirjas vþrdleb Taito Mikkonen majandatava ja loodusliku metsa vþimet siduda sßsinikku ning jþuab aruteluga sinna, et majandusmetsal on see vþime kßll suurem, aga kui sealt varutud puit ära kasutatakse, nt pþletatakse, satub sßsinik uuesti atmosfääri.

Fossiilsete kĂźtuste asemel tuleks kasutada puitu, kuid kĂľige Ăľigem lahendus oleks, kui uued majad ehitatakse passiiv-

+LQG NXQL HXURW KD ND OlEL UDLXWXG MD KÂ SRWHHJLJD (WWHPDNVXY}LPDOXV DEL DVMDDMDPLVHO

ML

Parlamendipoliitikud asutasid pßhapaikade toetusrßhma Riigikogus loodi 2. mail looduslike pßhapaikade toetusrßhm, mille eesmärk on pÜÜrata tähelepanu hiite ja muude pßhapaikade olukorrale.

267$0( .$69$9$7 0(76$ -$ 0(76$0$$'

sete päikesemajade vþi passiivmajadena.

Taito Mikkonen tuletab meelde, et kuigi kliimat mĂľjutavad ka muud tegurid peale inimtegevuse, ei vabasta see inimest vastutusest – “terve maailma pideva praeguse tarbimise jaoks on vaja 1,5 maakera.

Räägitakse, et kui kþik tarbiks ja teeniks tulu nagu Soomes, oleks vaja neli maakera�.

Vastukaja on edastatud Meelis Seedrele.

ML

Ostame Tel 434 2330 apmets@apmets.ee

• metsakinnistuid • kasvavat metsa • pþllumaad

hakkepuitu, vþsa, raiejäätmeid, 3 m kßttepuud, saepindasid ja saepuru ning pakume ka hakkimisteenust.

INFO: tel 516 6349, 5347 2170 OSTAME

kasvavat ja ladustatud vĂľsa, metsakinnistuid ja raieĂľigust.

Teostame ka vĂľsaraiet.

INFO: tel 5300 3193, 5304 2554 E-POST jaanus@latesto.ee OSTAME

PINSKA

KASVAVA METSA JA KINNISTUTE OST

KĂźsi pakkumist 5810 9840 I www.pinska.ee

ARVA MUS

METSALEHT Nr 5 (136) 26. mai 2011

Eesti metsakorraldusest roosade/mustade prillideta Täielikult vigadeta metsakorraldus on utoopia, teatud vead on isegi paratamatud.

Aprilli Metsalehe artiklis (28. aprillil) “Liiga vigased andmed” sai metsakorraldajate tööle osaks karm kriitika. Kas pilt on tõesti nii halb või võimendatakse vigu üle?

Vastutusrikas amet Metsakorraldajale esitatavad nõuded on suured ja järjest kasvavad. See, et tal on metsanduslik haridus, on loomulik, kuid lisaks peab ta sooritama eksami ja katsetöö.

Ta peab end kodus tundma kõiges – metsatakseerimine ja -korraldus, raienormatiivid, keskkonna- ja looduskaitse õigusaktid, metsa uuendamine, vääriselupaigad, pärandkultuur.

Pole halb, kui ta suudab vastata ka metsaomaniku küsimustele raiesortimentide, palgihindade ja turustamisvõimaluste kohta.

Lisaks on vajalik hea füüsiline vorm, sest ta peab suutma tundide viisi tuhlata tihnikutes, kahlata vees, ületada vett täis kraave ja mahalangenud puid, läbida soid.

Vastav haridus ning eksami ja katsetöö sooritamine ainult loovad eeldused, päris metsakorraldajaks saadakse läbi töö ja kogemuste. Praegu on metsakorraldaja tunnistus 144 inimesel, kellest erialast tööd teeb sadakond. Nende hulgas on nii 30– 40aastase kogemusega vanu tegijaid kui algajaid, nii oma ala meistreid kui keskmikke, aga ka neid, kes võiksid muu ameti valida. Igaühele see töö ei sobi.

ENN PÄRT keskkonnateabe keskuse metsakorralduse osakonna juhataja

ning ideaalse takseerimise korral moodustab raiutud ja realiseeritud metsamaterjal sellest 80–85%.

Olles seda tööd ka ise piisavalt teinud, võin kinnitada, et metsakorraldaja, kes suudab enamikul eraldistel määrata tagavara väiksema kui 10% veaga, teeb väga head tööd. Kuigi tähtis, on tagavara siiski vaid üks paljudest metsa iseloomustavatest näitajatest. Pealegi ei saa kasvava metsa tagavara otseselt mõõta, vaid see arvutatakse teiste parameetrite, näiteks kõrguse ja läbilõikepindalade summa alusel mudelitega.

Kui metsaomanik soovib väga täpseid andmeid, on võimalik tellida lauskluppimine, mis on aga tunduvalt töömahukam ja seega ka kallim.

2010. aastal tegutses erametsakorraldusturul 11 ettevõtet, kus leidis rakendust umbes 60 metsakorraldajat, inventeeriti 80 600 ha metsamaad. Kaks kolmandikku töömahust tegid suurimad (Metsabüroo, Metsaekspert, Metsakorralduse Büroo) ja 60% korraldatud metsast langes 20 metsakorraldaja arvele.

Üksteist ettevõtet Tase on erinev nii ettevõtete kui metsakorraldajate lõikes. Kui tugevamatel firmadel on metsaregistrisse esitatavatest inventeerimisandmetest vigadega (kinnistute lõikes) 5%, siis nõrgematel

Metsakorraldaja, kes suudab enamikul eraldistel määrata tagavara väiksema kui 10% veaga, teeb väga head tööd.

VIIO AITSAM

Töö eripärad Kõigist metsas tegutsejatest eristab metsakorraldajaid see, et nad peavad oma töö üksikasjaliselt kirja panema ja tulemus on metsaregistris kõigile näha.

Kuna andmed on must valgel kirjas ja tagasi võtta neid ei saa, on teistel metsameestel olnud alati komme leitud vigu kommenteerida (ja nendega ka liialdada).

Metsaregistris on registreeritud u 1,3 mln metsaeraldist, kusjuures iga eraldist iseloomustab mitukümmend näitajat. On utoopiline eeldada, et kõik need kümned miljonid tunnused on absoluutselt täpsed, lubatud või lubamatute vigadeta. Ka 1% vigadega kirjeid on suur arv.

Tuleb arvestada, et metsakorraldajad teevad oma tööd eelkõige silmamõõduliselt, mistõttu teatud vead on paratamatud ja ka lubatud (vt metsa korraldamise juhend).

Näiteks metsa tagavara tuleb keskealistes ja vanemates metsades määrata 15% täpsusega. Siinkohal tuleb rõhutada, et tegu on kasvava metsa tagavaraga (koorega puutüvede maht juurekaelalt ladvaotsani)

Metsakorraldaja teeb oma tööd eelkõige silmamõõduliselt...

20% või enamgi. Metsakorraldajate viisi on tasemevahe veelgi suurem.

Kuigi vead parandatakse, ei ole lõplik tulemus alati hea, vaid kohati vaevu rahuldav. Millest selline vahe kvaliteedis? Peamised põhjused on ettevõtete väiksus, sisekontrolli nõrkus või puudumine, vähene väljaõpe, mittepiisav töökogemus. Üldjuhul (on ka erandeid) teevad paremat tööd suuremad ettevõtted, kus töötajate kvalifikatsioon kõrgem ja ressurssi tööde kontrolliks enam. Sama seaduspära kehtib metsakorraldajate puhul. Kahekümnel suurima töömahuga metsakorraldajal esines üle kahe korra vähem vigu kui ülejäänutel.

Metsa korraldamine nõuab professionaalsust, kuid kahjuks tegutseb selles ametis ka nn pooleteramehi, kel pole piisavalt oskusi või teevad nad seda muu töö kõrvalt.

Näpukad ja lohakus Vigade põhjustest võiks esmalt välja tuua näpukad, mida aegajalt tuleb ette ka tugevatel tegijatel. Näiteks vahetusse läinud eraldisenumbrid metsaplaani kirjelduses või kogemata sisestatud vale puuliik. Teoorias peaks kontroll sellised apsakad avastama, kuid mõned jõuavad ka majanduskavasse.

Kõige enam vigu on siiski põhjustatud kiirustamisest, lohakusest või vähestest oskustest. Lisada võiks talvise metsatakseerimise, mida veel paarkümmend aastat tagasi ei tuntudki. Talve või hilissügise rasketes oludes on mõnikord andmete väga head kvaliteeti tagada võimatu.

Ei saa salata, et on ka andmete tahtlikku moonutamist lubatud–lubamatute vigade piiril. Ideaalis peaks metsakorraldaja olema sõltumatu, et ei tekiks (see ei ole reegel) kiusatust andmeid nihutada majandajale sobivas suunas. On hea, kui majandamiskava sünnib metsaomanikuga koostöös, kuid selle aluseks on erapooletud inventeerimisandmed.

Mida öelda kokkuvõtteks?

Vabaturu tingimustes on paratamatu, et valdkonnas tegutseb eri tasemega ettevõtteid ja metsakorraldajaid. Muidugi sooviksime kõik, et tööd teeksid ainult tipud, kuid reaalselt ei ole see võimalik. Keskmist taset võib hinnata rahuldavaks, kuigi nõrgemaks kui 10 aastat tagasi, mil tegutses ainult kaks ettevõtet.

Täielikult vigadeta metsakorraldus on utoopia. Ka viga ei pruugi olla ühene – tegu võib olla mitme õige, kuid erineva vaatega keerulisele metsakooslusele.

Soovitused metsaomanikele: Ärge tellige metsamajandamiskava kiirkorras ja eriti veel talvel.

Kui soovite head kava, varuge aega, uurige ettevõtete ja metsakorraldajate tausta ning valige parim.

7

Metsameestel raha küll!?

Poliitikud riigi juhtideni välja on viimastel aastatel hakanud aina rohkem metsanduse tähtsusest rääkima. Päris tõsiselt neid jutte aga veel võtta ei saa, sest tegelik elu näitab muud.

Kui tehakse otsuseid, mis puudutavad maamajandust, on metsamajandus põllumajandusega võrreldes ikka nii-öelda teise pulga peal.

Tänases lehes tunnistavad seda kaks valitsusest alguse saanud eelnõu, mis mõlemad seavad põllumehe metsamehest palju tähtsamale kohale.

Maamüügi piiranguid vähendades leitakse, et põllumees võib metsamaad osta, aga metsamees põllumaad mitte. Teise seaduseelnõuga tahetakse kaotada võimalus kasutada metsanduses erimärgistatud ehk väiksema aktsiisimääraga kütust, samal ajal kui põllumajanduses soodsama kütuse kasutamise õigus säilib.

Kui laiemalt vaadata, suhtub maamajanduse kahte tähtsasse harusse samamoodi erinevalt ka avalikkus. Metsandusele on hulk etteheiteid, kuid põllumajandusel lastakse rahulikult tootmisega tegelda.

Metsa majandaja võib avalikkuse hukkamõistu pälvida ühe linnupesapuu raiumisega. Kui valel ajal mürgitatud põllul hävivad tuhanded mesilased või niitmisega linnu- ja loomapojad, ei märka seda keegi.

Metsaraie iseenesest kutsub paljudes eestlastes esile negatiivse emotsiooni, aga näiteks põldude aina tugevam kemiseerimine ei lähe justkui kellelegi korda.

Selliseid näiteid võib tuua ju palju.

Kui avalikkuse suhtumisest rääkida, on hinnangute ja arvamiste taga enamasti emotsioonid. Vahel jääb mulje, et põllumajandust võetakse tõsiselt, kuna see majandusharu annab söögi lauale. Puitu inimesed ei söö ja siis on võimalik asja emotsioonidega võtta.

Professor Hardi Tullus iseloomustab seda vahetegemist tänases Metsalehes näitega, kuidas metsamees on kergesti puiduärikas, kuid põllumees rukkiärikas mitte iialgi.

See jätkub, seda ei muuda ja ainus asi, mida teha saame, on seda avalikku meelt jälgida, et teada saada, kusmaal me ühiskond omadega on.

Teine asi peaks aga olema seadustega, riigielu korraldamistega, mis otseselt meie majanduse käekäiku puudutavad. Siis peaksid emotsioonid ja arvamised jääma ukse taha ning otsuste aluseks peaksid olema majandusnäitajad ja analüüsid.

Kas pole äkki asi selles, et meie poliitikutel-ametnikel käib see teisiti? Mõnikord tundub ju küll, et kabinettideski mõjutavad otsuseid hoopis avalik meelsus, emotsioonid ja eelarvamused.

Hoiak “ah, metsameestel on raha küll” on mõjutanud vallamajades maamaksu määramist. Näiteks erimärgistusega kütuse kasutajate eristamine lõhnab sama asja järele.

Põllumajandusotsustes ei saa emotsioon valdavaks muutuda, kuna põllumajandusministeeriumi olemasoluga on riigi tasandil olemas tugev põllumajanduslik kompetents – see ei lase lollusi teha. Metsamajanduslik kompetents, mis keskkonnaministeeriumis on surutud ühte osakonda, ei jaksa piisavalt mõjule pääseda ja rumalaid, metsamajandusele kahjulikke otsuseid takistada.

Metsamajandusministeeriumi Eestisse ei tule. Väga kahju, et ajavooludesse kadus justkui ka Reformierakonna valimiseelne lubadus moodustada maamajandusministeerium. See andis veidi parema tasakaalu lootust.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Viio Aitsam, tel 489 4117 või 526 9787, e-post: viio.aitsam@maaleht.ee Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@maaleht.ee

8

ME T SA-A A S TA

METSALEHT Nr 5 (136) 26. mai 2011

KESTAB KUKLASTE UURIMISE VÕISTLUS: võitjatele on auhinnaks GPS-seadmed

ANTS-JOHANNES MARTIN

SIPELGASUVI

Otsime suurimat pesa ja asurkonda  Kelle metsas on kõrgeim kuklasepesa?  Kelle metsas on kõige suurem kuklaseasurkond (kõige rohkem pesi)?  Kõrgeima pesa puhul ootame kõrgusmõõtu, asukohta. Abiks oleks joonis või foto.

Laanekuklase pesa ja Anne Martin Padakõrve looduskaitsealal.  Asurkonna puhul mõtleme pesade arvu metsakinnistu või väiksema pindala kohta. (Märkida tuleks vaadeldud pindala suurus.) Oodatud on kirjeldus (kui kõrged, kui tihedasti), abiks oleks joonis ja fotod.  Lisaks ootame huvitavaid tähelepanekuid metsakuklaste elust-olust, käitumisest, pesadest.  Võistlustingimus: arvesse lähevad vaatlused, mis on tehtud oma metsas või oma pere metsas. Osaleda võib ka (pere)võistkonnana.  Auhinnad: kõrgeima pesa leidjale auto-GPS, paljude pesade leidjale käsi-GPS metsas orienteerumiseks (toetab OÜ Jakari Marine). Lisaks eriauhind Maalehelt põnevaimate kuklaseteadete eest.  Võistleja kohta ootame nime ja kontaktandmeid, vaadeldud metsa asukohta vähemalt valla täpsusega.  Võistlustöid ootame kas postiga (Maaleht, Narva mnt 11e, 10151 Tallinn) või e-postiga (viio.aitsam@maaleht.ee).  Võistluse korraldamisel, võistlustööde hindamisel ja kuklasteteemade kommenteerimisel on Metsalehele abiks sipelgateadlane Ants-Johannes Martin.

Kus metsas keda kohata võib?

Nagu nimigi ütleb, elavad metsakuklased valdavalt puistutes. Kõik nende liigid vajavad optimaalseks arenguks just neile omast metsatüüpi.

Eelmisest Metsalehest lugesime, et Eestis elab seitse liiki looduskaitsealuseid metsakuklaseid: laanekuklane (F. aquilonia), karukuklane (F. lugubris), palukuklane (F. polyctena), arukuklane (F. rufa), liivakuklane (F. pratensis), veerekuklane (F. nigricans) ja kännukuklane (F. truncorum). Üldiselt võime neid kohata igasugustes metsatüüpides, kuid liigiti on erinevusi.

 Võistlus kestab 30. septembrini.

IAN OJA

Laanekuklase föderatsioon Laane-, palu- ja karukuklane elavad valdavalt suuremates okas- ja segametsamassiivides.

Nendest esimene, laanekuklane, elab valdavalt varjukamates Ida-Eesti kõrgeboniteedilistes kuuse ülekaaluga puistutes, kus pesad võivad kasvada kuni 2 m kõrguseks. Ta on kõige enam arenenud sotsiaalsete struktuu-

Sunnitult aedadesse jõudnud kuklased armastavad oma pesi ehitada ka unarusse jäetud hoonetesse, isegi sauna.

Vasyl Protsiv Tõnis Kiisa

ridega sipelgaliik, kes moodustab kõige suurema pesade arvuga asurkondi.

Padakõrve looduskaitsealal asuvas laanekuklase asurkonnas elab üle 2500 pesa. Need moodustavad ema- ja tütarpesadest koosnevaid kolooniaid, kus pered suhtlevad omavahel, vahetades toitu, varuisendeid, ammsipelgaid ja emasid.

Kolooniad ühinevad föderatsioonideks ja kokku moodustub keeruka struktuuriga asurkond, mille kaugemad pesad suhtlevad omavahel pulmalendluse ajal, paarudes eri pesadest pärit isastega ja vahetades noori viljastunud emasid.

Akste looduskaitsealal elab üle 1500 pesa. Suured asurkonnad pakuvad tulevikus paljundusmaterjali sipelgateta metsade kaitseks putukarüüstete vastu.

Karukuklane on meil suhteliselt harva esinev liik ja asurkonnadki on enamasti väikesed. Ta eelistab samuti kuuse ülekaaluga segametsi. Senileituist suurim karukuklase asurkond asub Järvseljal, kus pesi on registreeritud üle 50. Tähtvere metsades Tartumaal ja Järvamaal Kuksema külas koosnevad asurkonnad ainult kümmekonnast pesast.

Palukuklane esineb kõige arvukama kuklaseliigina üle terve Eesti nii mandril kui ka saartel, ta eelistab valguserikkamaid männi ülekaaluga palumetsi. Samas on palukuklase asurkonnad elujõulisemad kuuse järelkasvuga männikutes, kus metsa koosseisus on 10–20% kuuske ja kaske. Kuusk ja kask on produktiivsemad lehetäide kolooniate kasvuks, kask pakub kevadel sipelgaile ka maitsvat mahla.

Taandujad ja hõivajad Kujundades puistut kuklasesõbralikumaks, soovitamegi (kehtib ka teiste metsakuklaseliikide puhul) säilitada metsa koosseisus kuuske ja grupiti kaske.

See muudab metsa mitmekesisemaks ja kahjustustele vastupidavamaks, pakkudes samas kuklastele mitmekesisemat ja täisväärtuslikumat toitu.

Kui asurkonnas tehakse ulatuslik lageraie ja sipelgad jäävad toidupuudusesse, võib palukuklane kolida meie aedadesse.

Arukuklane eelistab puisniite, kus nad elavad enamasti üksikpesadena puude või põõsaste all. Tema kolib aedadesse ja mesilatesse kõige sagedamini.

Liiva-, veere- ja kännukuklased elavad hajusalt üle Eesti, eelistades pesitsuspaikadena okas- ja segametsade soojemaid kagu-, lõuna- või edelapoolseid servaalasid. Nende pesad on väikesed, kuhila kõrgus ulatub maksimaalselt poole meetrini, seevastu kuhilaalune osa võib ulatuda isegi meetri sügavusele. Nad elavad enamasti mõnest pesast koosnevate asurkondadena.

Nende kolme liigi pered on väikesed. Kuna pesades on vähe emasipelgaid, pole need liigid teiste metsakuklastega võrreldes konkurentsivõimelised. Laane- ja palukuklased tõrjuvad nad oma asurkonna servaaladele.

Laane- ja palukuklase asurkonnad seevastu kasvavad väga kiiresti ja nad võivad hõivata ka lähikonnas neile mittetüüpilisi biotoope, isegi raba servaalasid.

Pole midagi imestada, kui hõivatakse ka meie aedasid või mesilaid. Nagu öeldud, võib see juhtuda, kui kuklaseasurkonnas tehakse lageraiet ja sipelgad jäävad nälga. Kuklased kolivad koduaedadesse meie endi süül.

ANTS-JOHANNES MARTIN maaülikooli vanemteadur, PhD, mürmekoloog

516 5190 515 0811

Kui GPS, siis ikka GARMIN! Vasyl Protsiv

Tõnis Kiisa

GARMIN GPS ametlik maaletooja Jakari Marine OÜ Regati 1, Tallinn | tel 638 9993 | www.jakari.ee