METSARAHVAS ON ALLES: eestlased suhtlevad puudega tänase päevani Lk 7
OSTAB:
23. veebruar 2011 Nr 2 (133)
-- kasvavat metsa -- metsakinnistuid -- metsamaterjali
tel 5624 0812, 521 1613 e-post novadirect@gmail.com
MAALEHE LISA ELMO RIIG, SAKALA/SCANPIX, MONTAAŽ
M E T S A K A JA
Metsanduse tulevik on imeilus Kui kõikide suuremate erakondade metsaga seotud valimislubadused kokku võtta, terendab ilus tulevik kõigile, kes metsaga vähegi seotud. Metsandus on jõudnud valimisprogrammidesse, kus kajastub ka päevateemasid, nagu näiteks metsaomanike maksustamine või jahiseadus. Üldine pilt ütleb, et valitagu keda tahes, on Eesti metsad heades kätes – põline riigimets jääb riigile, väärtused on kaitstud ja metsi majandatakse jätkusuutlikult. Metsanduslike teadmiste kasvu erakondlikes tagatubades näitab see, et metsandusest pole mööda mindud, ja see, et lubadustest leiab ka soovi metsandust maaelu osana elavdada.
Õigesti majandatud Üldisemalt või põhjalikumalt leiab valimislubadustest kajastuse, mida võiks seostada Riigi-
kontrolli hiljutise karmi auditiga riigimetsas. Keskerakond lubab otsesõnu üle vaadata RMK raieplaanid vastavalt metsade kasvukohatüüpidele ja seisundile. Rahvaliit märgib, et peab tähtsaks metsanduse ressursikasutust juurdekasvu piires, järgides seda põhimõtet ka puuliikide lõikes. Roheliste arvates peab metsatöö rohkem arvestama metsa iseloomu.
Rahumeelne jahindus Mitu erakonda rõhutavad vajadust suurendada nii metsauuendustööde kui noorendike hooldamise mahtu, olgu maksustamise, toetuste vms abil. Peaaegu läbiv teema on lubadustes ka jahindus. Keskerakond lubab jätta kehtima praeguse jahiseaduse, mida muudab vaid osas, millega on nõus nii maaomanikud kui jahimehed. Sotsiaaldemokraadid märgivad jahiseaduse muutmise vaidlustega ilmselt rohkem kursis olles, et riik peaks ikkagi ka tulevikus jahinduses osalema, eelkõi-
ge jahinduspoliitika kujundaja ja järelevalvajana, aga ka panustades oma osa ulukikahjustuste kompenseerimisse. Suured jahipiirkonnad jäägu alles ja RMK ei tohiks jahimeestele täiendavat maksukoormust tekitada. Rahvaliit, kes ka näeb riigilgi jahinduses jätkuvat rolli, rõhutab samuti ulukikahjustuste kompenseerimist, et oleks arvestatud kõigi osapoolte huvid ja jagatud vastutus. Rohelised rõhutavad, et jaht ei tohi muutuda elitaarseks ajaviiteks, vaid peab säilima maaelu osana. Jahinduse tasakaalustatud arendamist märgib ka Reformierakond.
Õiglasem maksustamine Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) lubab toetada FIEdena tegutsevaid metsaomanikke sellega, et nad saaks kolme aasta jooksul müüa oma metsamaterjali tulumaksuvabalt kuni 135 000 krooni eest. Reformierakond lubab tulumaksumuudatust, mille järgi
saab metsa müügi korral maksustatavast tulust maha arvata kolme müügijärgse aasta kulud. Sotsiaaldemokraadid lubavad, et muudavad tulumaksuseadust nii, et füüsilisest isikust metsaomanikud saaks müüa tulumaksuvabalt oma metsast saadud metsamaterjali 3836 euro (ca 60 000 krooni) ulatuses aastas. Samuti et muudavad metsamaa maksustamist: noorem mets oleks madalamalt ja raieküps mets ning raiesmik kõrgemalt maksustatud. Rahvaliit alandaks kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali müügist saadud tuludelt makstava tulumaksumäära eraomanikele viiele protsendile. IRL lubab bioloogilise mitmekesisuse ja looduse kaitse nimel toetada pärandkoosluste hooldamist ja haruldaste liikide elupaikade kaitset. Reformierakond hakkaks toetama eraomanikke, kes oma maal loodust kaitsevad ning aitavad traditsiooniliste majandamisviisidega kaasa pärandmaastike ja -koosluste säilimisele.
Sotsiaaldemokraadid lubavad luua seaduslikud võimalused Natura aladel säästliku majandustegevuse elavdamiseks. Nad kaasaks loodushoidu kaitsealadel elavad inimesed ja annaks kaitsealade valitsejaile tööde korraldamiseks rohkem õigusi.
Jätkusuutlikum elu Reformierakond lubab maaelu mitmekesistada, toetades muu hulgas väike- ja pereettevõtluse arengut, senisest rohkem ka metsamajanduses. Rõhutatud on, et majandusmetsades tuleb küpset metsa kasutada. Rohelised tahavad metsaelustiku kaitseks laiendada kaitsealade võrgustiku esinduslikkust ja sidusust ning senisest paremini säilitada vääriselupaikasid. Keskerakond lubab käivitada riikliku programmi kasutusest väljas olevate maade kasutamiseks, muu hulgas ka metsastamiseks.
VIIO AITSAM
Metsakinnistute ostmine! Lisaks veel kõik, mis metsandusega seotud:
Aitame tellida metsainventeerimisandmeid! Ostame kasvava metsa raieõigust! Ostame metsamaterjalide sortimentatsioone! Pakume raie- ja kokkuveo teenust! Aitame korraldada metsamaterjali transporti!
www.eremka.ee
Niidu 17, Pärnu 80010
Janek Jõesaar tel 511 8348
Meelis Meigo, tel 5343 1486
RMK nõukogu kinnitas 18. veebruaril 2010. a majandusaasta aruande. Täpsustunud andmete kohaselt ulatus RMK eelmise aasta käive 116,2 mln euroni (1,8 mld krooni) ja kasum 26,7 mln euroni (417,8 mln krooni). Käive kasvas võrreldes eelmise aastaga 31%, kasum ligi kolm korda. Tulenevalt riigieelarve seadusest kohustub RMK maksma sel aastal riigieelarvesse kasumist dividende 12,8 mln eurot (200 mln krooni). Eesti Metsatöötajate Ametiühingu esimees Tõnu Vare, kes valiti ametisse 22. jaanuaril, käib mööda maakondi ja ettevõtteid, et teha endale selgeks, kui palju on ametiühingul osakondi ja liikmeid. Näiteks Hiiumaal, kus ta hiljuti käis, on 23 ametiühingu liiget. Erametsaliit korraldas jaanuari lõpul Paides jahindusfoorumi, kus lepiti kokku 11 seisukohta, millest edaspidi uue jahiseaduse eelnõu läbirääkimistel lähtuda. Muu hulgas leiti, et seaduse väiksemad muudatused pole mõttekad, vaid seda tuleb muuta terviklikult, muudatuste aluseks peab olema maaomanike jahiõigus. Selletalvised lumeolud on rasked mitte ainult metsloomadele, vaid ohustavad ka jahikoeri, kes paksust lumest tingitud liikumisraskuste tõttu võivad metssea rünnaku korral kergemini viga saada. Allikas: RMK, Hiiu Leht, Metsaleht, Saarte Hääl