SIPELGASUVI: kes leiab oma metsast suurima kuklasepesa või -asurkonna? Lk 8
OSTAB:
28. aprill 2011 Nr 4 (135)
-- kasvavat metsa -- metsakinnistuid -- metsamaterjali
tel 5624 0812, 521 1613 e-post novadirect@gmail.com
MAALEHE LISA SVEN ARBET
M E T S A K A JA Erametsaliit ja Erametsakeskus kuulutasid erametsasõbraks 2011 maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi professori Hardi Tulluse. Riigikogu uue koosseisu keskkonnakomisjon valis komisjoni esimeheks Tõnis Lukase, aseesimees on Karel Rüütli. Keskkonnakomisjoni liikmed on: Annely Akkermann, Valeri Korb, Tõnis Kõiv, Kalle Palling, Rein Randver, Jaanus Tamkivi ja Rainer Vakra.
Pilt on tehtud ühelt teeäärselt kõrgete kändudega silma hakanud raiesmikult Harjumaal.
Kes raius ja lõhkus metsas? Tänavust kevadet iseloomustab see, et pärast lume sulamist on inimesi ärritanud koledad raiesmikud ja lõhutud teed. Viimati sai Metsaleht kutse Raplamaalt, et tuldagu vaatama talvel lohakalt tehtud raiet. Hiljuti saabus samasugune teade Harjumaalt: “Kogu lank on koristamata, jäetud on kõrged kännud ja teedest ei ole enam midagi järel.”
Saaremaa teed Televisiooni kaudu läks viimati üle Eesti kõlama see, et Saaremaal raiuti möödunud talvel rohkem kui kunagi varem ja lõhuti rekordiliselt ka teid. Pihtla vallavanem Jüri Saar on olukorda nimetanud katastroofiliseks. Abi saamiseks kavatsevad saare omavalitsused pöörduda Riigikogu poole.
Omavalitsejad kõnelevad, et seadus annabki metsa ülestöötajale võimaluse teede taastamisega venitada, aga inimesed peavad saama teid kasutada kohe. Ka raielangid on jäetud koristamata ja internetikommentaatorid on lisanud, kuidas erametsade kõrval on “röövellikult” tegutsetud ka riigimetsas.
Maardu raietöö Raiejuttusid on pingestanud Harjumaal Maardus tehtud raietöö hiiepaiga lähedal. Metsafirma katkestas tööd, kuna pinnas ei kannatanud enam tegutseda. Nüüd jätkuvad vaidlused ametkondade vahel. Muinsuskaitseamet süüdistab keskkonnaametit, et raieks anti luba muinsuskaitselt kooskõlastust küsimata, keskkonnaamet räägib aga, et luba välja andes toetuti just muinsuskaitselt saadud andmetele hiiepaiga piiridest.
Sekkunud on Maavalla Koda, kes süüdistab muinsuskaitseametit selles, et hiiepaiga piirid on valesti määratud, ja kogunemas on looduslike pühapaikade ekspertkomisjon, kes olukorda hindama hakkab.
Ühelt poolt on raieteema seotud sellega, et maa-ameti maade enampakkumistega on metsamaid rohkem kasutusse tulnud ja seega on olnud ka metsatöid rohkem, raiemahud on kasvanud.
SOOVITUSED
Konflikte saaks ennetada Tavaliselt selguvad probleemid raiega sedakaudu, et keegi kohalikest inimestest on helistanud keskkonnainspektsiooni, politseisse vms. Rohkem oleks abi sellest, kui probleemist kohe teavitataks raie tegijat. Kui raielank asub piirkonnas, kus on palju erateid, ei leia raie korraldaja tihti kõiki teeomanikke üles. Erateede siltidel võiks olla teeomaniku telefoninumber, et enne töid oleks võimalik kokku leppida tee kasutamises ja tee taastamise tingimustes. Kui kogukonnal on huvi säilitada teatud metsaosi, mis ei ole riikliku kaitse all, tasuks need paigad fikseerida valla üldplaneeringus. Kui oma huvidest on aktiivselt märku antud, poleks maa-amet neid maatükke võib-olla müünud ja metsafirmad ei ostaks neid. Riikliku kaitsega seotud kitsendused ja piirangud peaksid olema fikseeritud kindlate piiridega.
Teisalt on jutud seotud talveoludega, aga iseloomulik on, et raietööde tegijatele endile tavaliselt sõna ei anta. Metsamehed ise räägivad, et tänavune talv oma tiheda ja raske lumega, mille all sula pinnas, oli eripärane. See, et lankidele jäid kõrged kännud, ei olnud lohakusest, vaid sellest, et ei pääsetud madalamalt lõikama.
Suure lume kaja “Tänavused kõrged kännud on paratamatus,” ütleb RMK metsamees Toomas Väät. Ka teede olukorda on seostatud talve eripäradega. “Ega traktoritega sõitmine metsade veerežiimi muutnud,” on internetis näiteks Saaremaa uudistki kommenteeritud. “Teed oleksid olnud tänavuse talve järel tümad ka ilma neil sõitmata. Kui maa kuivab ära, tuleb teed höövliga üle käia ja saab asja korda.”
Allikas: kõnelused metsafirmade töötajatega
VIIO AITSAM
Metsakinnistute ostmine! Lisaks veel kõik, mis metsandusega seotud:
Aitame tellida metsainventeerimisandmeid! Ostame kasvava metsa raieõigust! Ostame metsamaterjalide sortimentatsioone! Pakume raie- ja kokkuveo teenust! Aitame korraldada metsamaterjali transporti!
www.eremka.ee
Niidu 17, Pärnu 80010
Janek Jõesaar tel 511 8348 Meelis Meigo, tel 5343 1486
Viiendat hooaega tegutsev ettevõtmine “Haigruotsija” on Eestis selgitanud juba 50 kindlat hallhaigrute kolooniat ja kogunud üle 500 teate nendest lindudest. Ettevõtmise siht on saada kaardile kõik kolooniad ning pesitsusaegsed ja pesitsusjärgsed toitumispaigad. Ka on plaan hakata uurima haigrute toitumist ja rännet ning jõuda sinna, et uuendusraie haigrukolooniate aladel oleks keelatud. Teateid haigrukolooniate, üksikpesitsejate ja haigrute toitumispaikade kohta oodatakse jätkuvalt kas e-postiga marek53@hot.ee või telefonil 322 0662. Looduskalender.ee on tänavu avanud kaks musttoonekure kaamerat, mille abil saab veebis jälgida lindude pesitsusaegset elu. Lääne-Eestis pesitseva kurepaari pesas oli möödunud nädalavahetuseks juba kaks muna. Allikas: Riigikogu, Saarte Hääl, looduskalender.ee