METSALEHT (august 2013)

SEADUS MUUTUB: suuremat raiet korraldav metsaomanik peab tulevikus sildi välja panema Lk 2 25. juuli 2013 Nr 8 (163) Suveköök saunaga

www.saaremaasaunad.ee tel 510 7095

MAALEHE LISA

NB!

DUS L A S U N O ED KUI OLULIS ER N T R A P L E JA KIND

TSAMAAD,

OSTAME ME

tsa.ee

Ostanme

R

NTEERITUD A R A G D IN EA H LUMAAD. H L Õ P 086 , T S U l: 555 86 AIEÕIG

a.ee

nmets info@osta

te

2 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 8 (163) 25. juuli 2013

Kes raiet teeb, pangu sildid välja Nädal tagasi kiitis valitsus heaks keskkon­ naministeeriumi kaua tehtud, ent jahiseaduse vaidluste varju jäänud metsaseaduse muuda­ tuste eelnõu.

Kui peamist lühidalt ütelda, soovib keskkonnaministeerium seadusemuudatustega tekitada järgmise olukorra. n Väikemetsaomanik (kuni 5 ha) ei pea enam tellima metsa inventeerimist ja aastas alla 20 tm raiuja ei pea raieliike määrama. n Segapuistute raievanust arvestatakse senisest paindlikumalt ja lankide väljamõõtmisel saab senisest rohkem arvestada looduslike piiridega. n Säilikpuid tuleb üle 5 ha suurusele uuendusraielangile jätta senisest kaks korda rohkem. n Avalikkus saab metsaregistrist vaadata, kus majandatavad metsad asuvad, ja kui metsaomanik raie eel metsateatise esitab, läheb ka see info sinna üles. n Metsaomanik peab harvendus- või uuendusraiet tehes üles panema sildi raie tegijate ja kestuse kohta. n Keskkonnaamet saab käia mis tahes ajal metsa uuendamist kontrollimas. n Metsaomanikel tuleb arvestada, et riigi metsatoetused hakkavad liikuma rohkem metsaühistute kaudu. n Raieliikide hulka lisandub uus raieliik – kujundusraie, mida rakendatakse kaitsealadel.

Ministeeriumi lisaselgitusi Keskkonnaministeerium selgitab, et lähtus muudatusi tehes Riigikogus 15. jaanuaril 2011 heaks kiidetud “Eesti metsanduse arengukavast aastani 2020”. Siht on soodustada metsade tõhusamat kasutamist, vähendada asjatut bürokraatiat ja muuta metsas toimuv avalikkusele nähtavamaks.

Peamiste muudatuste ülevaates on täpsustuseks lisatud, et füüsilisest isikust väikemetsaomanikud, kes tahetakse vabastada kohustusest telli-

HEINO LAIAPEA

LANDEKER OÜ Rapla, Tallinna mnt 22/24 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 faks 489 4962

keskkonna­ minister

Ülereguleerimine on ühes arenevas ühiskonnas ilmselt selline paratamatu etapp, mis lihtsalt tuleb läbi elada. Loodetavalt oleme Eestis sellest lõpuks välja kasvamas ning valmis aktsepteerima, et seadusesse raiutud jäikade ja ülidetailsete keeldude

Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

Ostame Tel 434 2330 apmets@apmets.ee

• metsakinnistuid • kasvavat metsa • põllumaad

Väikemetsaomaniku elu peaks pärast seaduse muutmist minema lihtsamaks, kuna paberitega jantimist on vähem.

da oma metsa kohta inventeerimisandmed (praegu kuni 2ha metsaomanite puhul, tulevikus niisiis kuni 5 ha), peavad ikkagi ka tulevikus oma tegutsemise kohta metsateatisi esitama.

Segapuistute raievanuse kohta on öeldud, et raievanuseid iseenesest ei alandata, kuid rakendatakse puistupõhist küpsusvanust, kuna segapuistu koosseisus võib olla väga erineva raievanusega puuliike ja vaid enamuspuuliigist lähtuv raievanus ei pruugi olla optimaalne.

Võimaldada tahetakse eraldisepõhist raiet ja kaotada langi laiuse piirang. Järgides enam looduslikke piire, sobivad raiesmikud maastikku rohkem, ei ole vaja kombineerida erikujuliste lankidega jms. Ministeerium nendib, et eraldisepõhist majandamist ei peaks seejuures võtma kui kohustust, vaid see oleks tulevikus üks lubatud võimalus.

Metsaomanikud saavad lisaks senisele metsateatise esitamise korrale juurde võimaluse esitada metsateatis otse metsaregistrisse. Seda muidugi juhul, kui registris on metsa inventeerimisandmed olemas. Metsaregister kontrollib teatise üle automaatselt (et tegu ei oleks loo-

TENDENTS

Metsaseaduse lähiminevik n Kui kehtima hakkas 1999. aasta metsaseadus, ristiti see ruttu üliliberaalseks – ühiskond polnud veel valmis metsaomanikke usaldama. n 2000. aastate algusest algas metsas kehtiva reeglistiku reguleerimine, täiendav reguleerimine ja lõpuks ülereguleerimine. n 2007. aastast on metsaseaduse rangeid nõudeid samm-sammult leevendatud.

Allikas: Metsaleht

duskaitsealaga, et raievanused vastaksid jms) ja väljastab metsateatise numbri.

Harvendus- ja uuendusraie tegemisel tuleks metsaomanikul, kui seadusemuudatused jõustuvad sellisena, nagu need praegu eelnõus kirjas, tõepoolest panna raietööde tegemise ajaks üles silt, kus kõik andmed raie tegemise jms kohta kirjas.

Kujundusraie mõistet selgitab ministeerium näidetega, kus

metsise elutingimuste parandamiseks on vaja raiuda keskealisesse männikusse häile või maastikukaitsealal on vaja avada vaateid – need on raietööd, mida praegune metsaseadus ei luba või ei reguleeri.

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus

Metsaselts toetab Metsaseaduse muudatuste suhtes kriitilised keskkonnakaitsjad saavutasid selle, et muudatustesse on lisatud metsaomaniku võimalus majandada oma metsa püsimetsana.

Oma toetust muudatuste eelnõule on avaldanud Eesti Metsaseltsi juhatus. Metsaseltsi president Hardi Tullus ütleb, et muutes seadusesätteid metsaomanikele lihtsamini järgitavaks ning selliselt, et metsas toimuv avalikkuse jaoks nähtavam on, muutub metsaseadus tervikuna nüüdisaegsemaks.

Tullus rõhutas metsaomanike tulevikukohustust panna raietööde ajaks teave välja, võimalust esitada metsateatis registri kaudu ja väikemetsaomanike lihtsamaid majandamis­ võimalusi.

hakkepuitu, võsa, raiejäätmeid, 3 m küttepuud, saepindasid ja saepuru ning pakume ka hakkimisteenust.

INFO: tel 516 6349, 5347 2170 OSTAME

kasvavat ja ladustatud võsa, metsakinnistuid ja raieõigust.

Teostame ka võsaraiet.

INFO: tel 5300 3193, 5304 2554 E-POST jaanus@latesto.ee OSTAME

OÜ Priimo Mets nnistuid ostab metsakitee giga

ML

(pakkuda võib ka hüpo koormatud kinnistuid)

K O M M E N TA A R

KEIT PENTUSROSI­ MANNUS

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD

asemel tasub mõnes kohas ka terve mõistuse printsiipi usaldada.

Uuendatava metsaseadusega usaldame heaperemehelikku ja hoolsat metsaomanikku rohkem ning vabastame just väikeste metsatükkide peremehi tarbetust bürokraatiast, aga võimaldame ka tõhusamat kontrolli metsas toimuva üle ja looduslähedasemat metsade majandamist.

Metsaregister võimaldab tulevikus igaühel kogu Eesti inventeeritud metsast ülevaa-

det saada. Kui praegu uitab mõni suure põnevusega ringi arvutimängus, siis tulevikus on võimalik sarnaselt näha elektrooniliselt Eesti metsade olukorda – milliste puuliikidega ja kui vanade puudega on konkreetsel metsatükil tegu, kus on kaitsealad, kus muud piirangud.

Nii läbipaistvat ja avalikku metsaregistrit ei ole mu teada üheski teises ELi riigis. Kõik metsaomanikud, kes oma metsa korrektselt ära inventeerivad ja andmed elektroonilisse metsaregistrisse esitavad,

ei pea enam tulevikus topeltpaberimajandusega tegelema ja metsateatise taotlemisel kogu tavarida uuesti läbi tegema. Kui andmed on metsaregistris olemas ja piiranguid pole, on edaspidi metsateatist võimalik taotleda elektrooniliselt.

Ka on uue seaduse jõustumise järel igal metsaomanikul õigus aastas teha kuni 20 tm puitu ilma paberimajanduseta.

See tähendab, et oma metsast enda tarbeks ahjupuude tegemine ei eelda enam suure bürokraatiaratta läbimist.

6 tel 489 0696, 506 996 7 069 faks 489 priimo.mets@priimo.ee

Kasesaepaku ost, . hind 54,5 ja 57,5 €/tm

PAKKUMISE! TEEME PARIMA

Järgmine Metsaleht ilmub 29. augustil.

Info ja reklaami tellimine: tel 661 3338 või enn.viidik@lehed.ee

P Ä E V A K A J A 3

METSALEHT Nr 8 (163) 25. juuli 2013

Balti riikide erametsades on sarnased probleemid Üks kõneaine Brüsselis Euroopa metsaomanike föderatsiooni korralda­ tud kohtumisel oli Eesti Riigikogu saamatus keh­testada õiglane elektr­i­ liinide talumise tasu.

Jutt käib Euroopa metsaomanike föderatsiooni (CEPF) juuni lõpus korraldatud seminarist “Erametsandus Balti riikides”. Eesti Era­ metsaliidust osalesid seminaril juhatuse esimees Aira Toss ja tegevjuht Priit Põllumäe.

Spetsiaalset keskendumist Eesti, Läti ja Leedu metsaomanike probleemidele põhjendas CEPFi peadirektor Aljoscha Re­ quardt sellega, et see on üks Euroopa tähtsaid metsapiirkondi.

Priit Põllumäe järgi selgus seminaril peagi, et on olemas teemad, mis Balti riikide metsaomanikele ühtviisi muret tekitavad. Need on Natura 2000 võrgustiku juurutamine, liiga vähene metsaomanikega arvestamine, tehnovõrkude talumine, pea olematu kaasatus maaelupoliitika rakendamisse. Kui üldisemalt, siis põhiliseks kõneaineks kujuneski maa omandiõiguse tagamine ja eelkõige omandi kasutamise piiramine avalikes huvides.

Vana mõtteviisi peegeldus Priit Põllumäe tõi ühemõtteliselt välja Euroopa Komisjoni esindaja Ernst Schulte rõhutuse, kuidas komisjonis on täheldatud, et mõned ELi liikmesriigid rakendavad Brüsseli poliitikat karmimalt, kui see tegelikult aktides kirjas on.

Erametsaliidu juhatuse esimees Aira Toss lisas Metsalehele

MARGUS PAESALU

Erametsaliidu tegevjuht Priit Põllumäe Brüsselis Euroopa metsamajas Balti riikide metsanduse seminari ajal.

Brüsselis käigust rääkides veel jahiseaduse teema. Eestis kehtib nüüd küll uus jahiseadus, kuid ulukikahjustuste kompenseerimine on endiselt üleval, kuna maaomanike tegelikud kahjud jäävad kompenseerimata.

Seda, et Eesti, Läti ja Leedu maaomanike mured nii sarnased on, põhjendas Aira Toss nõukogude ajast pärineva mõtteviisiga, mille järgi justkui ametnik on see, kes teab, mis on õige. “Ei ole veel kahe aastakümnega Balti riigid jõudnud euroopalike väärtushinnangute aktsepteerimiseni – nõukogudeaegne mõtteviis elab väga sügavalt edasi,” ütles Aira Toss.

Küsimuse peale, kas peab siis veel ootama me ühiskonna küpsemist, nentis ta, et eks mida-

Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

n Metsa Hoiu-Laenuühistu üldkoosolek otsustas juuli alguses, et seoses eelmise aasta heade tulemustega jagatakse liikmetele dividende 6% osamaksu suurusest.

Uueks revisjonikomisjoni liikmeks valiti Jõgevamaa metsakonsulent Ain Malm.

2008. aastal asutatud metsaomanike finantseerimisasutuse põhitegevus on liikmete finantsmajanduslik teenindamine. Ühistu tegeleb oma liikmete raha hoiustamise, liikmetele laenu andmise, laenuressursi vahendamise ja klientide nõustamisega majandusküsimustes. n Põllumajandusministeeriu­ mis 3. juulil kogunenud maaelu arengukava 2014–2020 juhtkomisjon, kes arutas arengukava eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekuid ja võimalikke lahendusi, nentis, et väga mitmes punktis on organisatsioonide ettepanekud vastandlikud.

Valitsuse lõplik heakskiit arengukavale on plaanis saavutada 2013. aasta sügisel.

Harjumaa 514 8238

Läänemaa 523 7944

gi ole juba muutunud ka, ja aeg ongi, mis mõtteviisi muudab, kuid selleks on vaja ka kasvatust, haridust ja propagandatki.

Näiteks on maaomanikud mär­ganud, et eramaadel ei liigu suviti enam nii palju nn metsikuid puhkajaid, kes on hakanud teadvustama, et näiteks enne telkimist tuleb veenduda, kas konkreetses paigas seda ikka teha tohib.

“Ei ole enam sellist üldist arvamust, et kõik on meie ühine vara, nagu oli eelmise ühiskonnakorra ajal,” märkis Toss. “Aga samas me ühiskond linnastub järjest rohkem. Inimesed kaotavad isikliku suhte maaga, ka selle maaga, mille omanikud nad ise on.”

Eraomandisse suhtutakse era­ metsaliidu juhatuse esimehe sõ-

nul paremini, kui eraomanikud ise oskavad oma omandit paremini väärtustada. “Metsaomanikel soovitan kindlasti liituda metsaühistutega, mille kaudu nad saavad palju teadlikemaks eraomanikeks,” ütles Aira Toss. “Ei ole vaja ainult oodata, et ühiskond meie ümber muutuks, vaid muudatusi on vaja alustada iseendast.”

Otse appi ei tulda Seda, et Euroopa n-ö vana maailm kuidagi nüüd Eesti metsaomaniku elukorraldusse sekkuks, ei tasu Aira Tossu sõnul siiski loota, kuna Euroopas on metsanduspoliitika igas riigis erinev.

Ent Eesti Erametsaliit on CEPFi liige ja esindusorganisat-

sioonil on vaja täpsemalt teada, millised on liikmete probleemid.

Balti riikide kokkusaamine oli esimene, kuid edaspidi tehakse sarnaseid kokkusaamisi teistegi Euroopa piirkondade kaupa.

“Mõnikord on vaja minna nii kaugele ka selleks, et märgata oma naabrite edusamme,” lisas Aira Toss. “Mulle näiteks jättis väga hea mulje meie lõunanaabrite metsaomanike esindusorganisatsiooni töökorraldus. Seal ei lähe energia selleks, et omavahel kembelda, kes on ikka õigem metsaomanik. Ühte organisatsiooni mahuvad nii eri suuruses omandiga kui eri juriidilise kuuluvusega metsaomanikud.”

ML

n RMK on esitanud keskkonnaametile nimekirja puhkemajandusobjektidest, millest soovib loobuda. RMK loodushoiuosakonna juhi Marge Rammo sõnul valiti umbes 6000 objektist välja 60. Üks loobumise põhjus on näiteks probleemid maaomanikuga – kui RMK objekt asub eramaal ning omanik ei soovi seda enam oma kinnistule. Teine oluline põhjus, miks rajatisi nimekirja kanti, on objekti väga halb seisund.

Allikas: Metsa Hoiu-Laenuühistu, põllumajandusministeerium, Pärnu Postimees

FSC® ja PEFC™ tarneahela ja metsa majandamise sertifitseerimine Toodete sertifitseerimine (CE märgistamine) Juhtimissüsteemide sertifitseerimine Puidu tugevussorteerimine

Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

www.metsaforest.ee

ME T SAK A JA

Võrumaa 5342 4232

BM TRADA EESTI OÜ Peterburi tee 46, 11415 Tallinn tel 613 9888 • faks 613 9889 e-post info@bmtrada.ee • www.bmtrada.ee

4 S U V I

METSALEHT Nr 8 (163) 25. juuli 2013

VIIO AITSAM

M E T S A K A JA n Natura 2000 metsamaa toetuse taotlemise tänavuses taotlusvoorus, mis kestis juuni keskpaigani, jõudis Erametsakeskusesse 4576 avaldust, mis hõlmasid 56 258 ha metsamaad.

Mullu oli taotluste maht samal tasemel (56 535 ha).

Toetusõiguslikke erametsamaid on Eestis kokku ligi 82 000 ha.

Toetust küsiti 9998 ha ulatuses sihtkaitsevööndis ja 46 260 ha ulatuses piiranguvööndis oleva metsa kohta.

“Jätkuvalt on hea meel selle üle, et elektroonilise keskkonna e-PRIA kaudu esitatud taotluste maht on mitmendat aastat järjest kasvav, tänavu 1103 taotlust ehk juba 24% taotluste koguarvust,” kommenteeris Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun. Toetuseotsused teeb SA Erametsakeskus hiljemalt 30. aprilliks 2014.

Toetuste väljamaksed teeb PRIA kuni kahe kuu jooksul pärast otsuse vastuvõtmist, kuid hiljemalt 30. juunil 2014. n Elvas toimunud Eesti raiemeistrivõistlustel sai Eesti meistri tiitli Taavi Ehrpais.

Traditsiooniliselt selgus võitja alles viimase ala, laasimise järel.

Peaaegu võrdselt oli punkte Eesti esindajatel Taavi Ehrpaisil ja Anto Laasil, Läti võistlejal Gatis Brensinsil ja soomlasel Vesa Kurkil.

Pingelises rebimises saavutas laasimise järel üldvõidu Ehrpais, teisele kohale tõusis Vesa Kurki ja kolmandaks Eesti raiemees Martin Muttik.

Eesti raiemeistrivõistlused 2013 on üks eelvõistlusi 2014. aasta raie maailmameistrivõistlustele. Maailmameistri tiitli eest võistlev Eesti võistkond pannakse kokku tänavuse ja tuleva aasta nelja raievõistluse punktide põhjal. n Ajal, mil Eesti metsades on suhteliselt suur tuleoht, toimus Saare maakonnas Kesselaiul metsatulekahjuõppus, mille peaeesmärk oli hinnata valmisolekut reageerida metsa- ja maastikutulekahjudele väikesaartel. Õppuse korraldajate hinnangul õnnestus õppus hästi. Peamine mure – varustuse saarele toomine – sujus suuremate tõrgeteta. n Eesti Ornitoloogiaühingu liikmed valisid oma suvepäevadel järgmise aasta linnuks jäälinnu. Jäälind on Eestis üsna vähearvukas, kuid välimuse poolest tuntud, kuna tema sulestik mõjub meie looduses lausa eksootiliselt. Jäälind on looduskaitse all II kategooria liigina.

Allikas: Erametsakeskus, Eesti Metsaselts, Meie Maa, Eesti Ornitoloogiaühing

Karutopis ja üks neist taksikoertest, kes suure julgusega hiilgas.

Taksikoerad olid hulljulgeimad Jahimeeste tänavuse kokkutuleku üks atrakt­ sioone oli karutopis, mille abil selgitati jahikoerte käitumist.

Jahimeeste kokkutulek oli eelmisel nädalavahetusel Raplamaal Toosikannu puhkekeskuses, kuhu kogunes keskuse te-

gevjuhi Leo Kassi hinnangul ligikaudu 4500 inimest. Laupäeval oli jahikoerte demonstratsioon ja ühtlasi näidati Eestis esimest korda soomlaste välja mõeldud karutopist, mille abil jahikoeri õpetatakse.

Karutopis kujutab endast omalaadset seadeldist, millel rattad all ja karu lõhn küljes. Raadiosaatja abil liigutatak-

se karu platsil analoogselt näiteks mudelautodega – kord on pikalt paigal, siis teeb pöördeid või liigub hoopis kiiresti otsesuunas.

Toosikannul käisid koeraomanikud oma jahikoertega ükshaaval katsetamas, kuidas koer käitub, kui tõelise karu lõhnaga loomatopis talle läheneb ja ka äkilisi liigutusi teha võib.

Kõrvalt vaadates tundus, et kõige hulljulgemad olid taksikoerad, kellest osa “olevuse” lõhna kontrollimata kohe sellele kallale tahtsid söösta. Kui lõhn ninas või kui seadeldis väga äkiliselt liikuma hakkas, oskasid koerad küll enamasti end sellest ka eemale hoida.

Oli jahikoeri, kes pelgasid karutopist juba kaugelt. Teised

haukusid seda julgemini topise tagaosa poolt. Üks laika otsustas aga topise lähistel hoopis jalga tõsta.

Väljaspool demonstratsiooni aga üks kokkutulnutega kaasas olnud dalmaatsia koer pistis karutopisele vaata et nina pihku.

ML

Metsaühistute suvepäevad on Kalevipoja kojas Peep Põntson ja Rünno Viir Eesti Metsaühistu ja Kesk-Eesti Metsaomanikud MTÜ nimel teatasid, et esimesed metsaühistute suvepäevad, mis olid mullu Järvamaal Tagametsas ja mille märksõnadeks olid sisukad ettekanded, vaimukas arutelu, tegevusrohke vaba aeg ja ilus ilm, andsid peakorraldajatele organisatsioonidele impulsi suvepäevade korraldamist jätkata.

Tänavu kogunetakse 10.–11. augustil Jõgevamaale, Saare vallas asuvasse Kalevipoja kotta.

Suvepäevad on pühendatud kultuuripärandi aastale. Nagu mullugi, pakutakse teadmisi ja tegevust kogu perele.

Päevade kava on jagatud mitmesse ossa. Üldteadmiste osas peavad ettekandeid Eesti Teaduste Akadeemia president Ri­ chard Villems, kes geneetikuna mõtiskleb eestlaste osast uurali

rahvaste seas; ajaloolane Andres Adamson, kes räägib Liivi sõjast ja Põhjasõjast Põhja-Tartumaal, jt. Kuna metsanduse teema on Eesti ühiskonnas jätkuvalt aktuaalne, räägivad sellest Euroopa Parlamendi liige Ivari Padar, Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Tõnis Kõiv jpt. Toimub ümarlaud, mis käsitleb metsaühistute problemaatikat.

Avatud on seiklusrada, kohalike vaatamisväärsusi ja loo-

dusrada tutvustab Vahur Sepp. Õpitakse tundma ravimtaimi ja seeni. Õhtuks on kultuuriprogramm, kuhu tulevad esinema ka vennad Johansonid, Kärt Johanson ja Tõnis Mägi.

Suvepäevade programm täieneb ja täpsustub pidevalt, seda saab jälgida kodulehelt www. kemo.ee. Osalemiseks palutakse registreerida, saates e-kirja aadressile info@kemo.ee. Lisainfo: Sille Kase, tel 512 1947.

On ka osalustasu. Metsaomanikud, kes ei ole metsaühistute liikmed, saavad registreeruda mõne metsaühistu kaudu. Osalustasu sisaldab toitlustust.

Majutus on telkides, erandkorras ka samas paikneva rahvamaja ruumides.

Lisatasu eest võib ööbida 5 km kaugusel paiknevas Voore külalistemajas.

ML

Talumetsamajandajate kokkutulek on Alutagusel Eesti Erametsaliit on andnud teada, et talumetsamajandajate IX kokkutulek toimub 24. augustil Alutagusel Pannjärve Ter-

visespordikeskuses. Päevakavas on ka seminar ja tutvumine mulluse parima talumetsamajandaja Janek Kuuse metsadega.

Metsaharvenduse OÜ

>> Metsakinnistute ja raide ost

Ostame:

>> Metsaraietööd >> Metsamaterjali transport >> Metsamajanduskavade koostamine >> Treileriteenused

Info tel 447 0526, 510 3681 faks 447 0525, andrus@grundar.ee Lille 4, 80010 Pärnu

Päev varem, 23. augustil, on sealsamas Pannjärvel 45. metsanduse kutsevõistlused, kus on hea võimalus oma metsandus-

AS Graanul Invest ostab Imaveres ja OÜ Helme Graanul Helme vallas Patkülas

• kasvavat metsa • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • metsamaterjali

küttepuid.

aavopluss@gmail.com 516 0843

Nõuded: laadimisel ei tohi puruneda, pikkus kuni 6 m, läbimõõt piiramata.

• kasvavat võsa • raiume võsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred!

Jätkuvalt ostame: saepuru, haket, servamis-järkamisjääke ja klotse.

Pakkumised saata: kaido.saar@graanulinvest.com tel 506 1910

metsaharvenduse@gmail.com

tel 513 8029

Metsa ülestöötamine ja transport Ettemaksuvõimalus

likke oskusi proovile panna või sõpradele kaasa elada.

Registreerimine mõlemale ettevõtmisele käib erametsa-

liidu kodulehe kaudu (www.erametsaliit.ee). Lisainfo: Kristel Arukask, tel 5346 8109.

ML

 K O G E M U S  5 

  METSALEHT Nr 8 (163) 25. juuli 2013   

Kuidas ma ulukipeletuseks toetust kĂźsisin...

Vahel saab lehtedest lugeda tähtsate metsan­ dustegelaste artikleid teemal “Paneme toe­ tuste abil Eesti metsad kasvamaâ€?. Mullu sĂźgisel proovisin, kuidas asi praktikas välja näeb.

Mu metsas tegi 2005. aasta jaanuaritorm lageraie ja 2007 pistsin uued kuused-männid mulda.

Kaks talve lasin kitsede armeel neid sßßa. Sain aru, et kits ei viitsi turnida vþsas, kus metsataimi kobaras – palju toredam on aasal kþndida ja istutatud potitaimi noppida. Lagendikud sÜÜdi paljaks. Uuendasin kßlvi ja olen sestsaadik kþiki latvu peletusvahend Cervacoliga vþþbanud igal aastal. Nßßdseks neli korda.

Eelmisel sĂźgisel kuulsin, et selle tÜÜ eest makstakse ka toetust. Läksin veriseks konsulendi peale, et miks ta mulle seda maininud pole. Konsulendi vastus Ăźllatas: “Ma ei arva neist toetustest palju.â€? – “Miks?â€? pärisin. “Saan aru, et sul on raha, et tÜÜ enne ära teha ja siis toetust kĂźsida, kuid paljudel seda vĂľimalust pole.â€?

Pßha jumal, teisiti ei saagi see ju olla! Pole vþimalik, et enne kßsin raha ja siis vaatan, kas tÜÜd teen! Liigitasin konsulendi puudulikuks ja proovisin ise.

Meede 1.5.1.

Leidsin vastava meetme Erametsakeskuse kodulehelt ja lugesin sealt muu hulgas: “repellendi kasutamisest teatab taotleja vähemalt 4 päeva etteâ€? ja “tegevuse elluviimist ei vĂľi alustada varem, kui taotluse esitamisele järgneval päevalâ€?. Nende kahe lause Ăźhte patta panekuks jäi Ăźhest Ăźlikoolidiplomist väheks. Sain aru nii, et pean teatama avalduse esitamisest kolm päeva ette...?

Lisaks selgus, et avaldust saab esitada alles 1. oktoobrist. Minul kulub sellele tÜÜle vähemalt kuu.

Vanasti oktoobris sadas ohtralt ja vþis kßlmetama hakata – nendel tingimustel Cervacoliga tÜÜd ei tehta.

Pärisin aru EMK infonumbrilt (vist sekretärilt), miks ei vĂľi enne pihta hakata. Esimese pĂľhjendusega sain pĂľrutada: â€œĂ„kki peseb vihm maha.â€? Mis see asjasse puutub? Kui maha peseb, tuleb selgelt uuesti teha.

Teine pĂľhjendus pĂľrutas veel rohkem: â€œĂ„kki tegite eelmisel aastal?â€? Ă•ige, seda tegin ma nagunii, aga suvega peaks olema uus latv kasvanud! Seda saladust sekretär ei tea ega peagi teadma.

Kuid millised ajud on seaduse kirjutanud ja selle heaks kiitnud?

Nalja jagub Sain kohe aru, et abita ma avalduse kirjutamisega hakkama ei saa, aga isegi erialaspetsialisti vþttis see higistama. Lohutuseks selgus tÜÜ käigus vahvaid seiku.

Sain teada, et latvade vþþpamiseks on mul aega kolm sßgist!

Kas vþþpan igal aastal kolmandiku ja 2/3 lasen pintslisse pista? Vþi vþþpan ßhel aastal kþik ja kahel pannakse kþik nahka?

Enda tarkusest arvasin, et toetuse eesmärk on kannustada metsakasvatajat seda tÜÜd tegema igal aastal täies mahus...

Novaatorlus on sßndinud ilmselt seetþttu, et ladva vþþpamine on meetmes pandud samale rea-

le näiteks taraehitusega. Tara puhul kþik klapibki: esimesel aastal raiud sihid, teisel paned postid ja kolmandal teed aia, kuhu sisse istutad taimed. Aga vþþpamist vajavad ladvad aina kasvavad!

Tara metsas on iseenesest pþnev leiutis. Minu 5 ha puhul tuleks seda ehitada ca 1,5 km, sest tuka poolitab kßlatee. Okastraat peaks kinni kitsed, plankaed jänesed, hiiri ei pea ßkski aed ja pþdrale peaks see olema ßle kahe meetri kþrge, ent mida teha loomadega, kes ehituse ajal aia sisse jäävad? Et ise aedikusse pääseksin, peaks seal olema 10 väravat... Ometi on EMK andmetel 2012 taotletud taratoetust pea 14 km peale.

Teine tasemel nali oli käsk pidada vþþpamise päevikut, kus kirjas päevas tehtud tk vþi ha.

Järelikult peaksin hakkama vþþbatud taimi Ăźle lugema vĂľi ruutmeetreid mþþtma. Lisaks Ăźlisegane etteantud päeviku vorm, kus kĂľik sabad ja sarved koos. Ăœllatusmomendiks on EMK-l tagataskus kaart: meetmes 1.5.1 pole kirjas, kas “taotluse esitamise päevâ€? on postitamise vĂľi saaja juures registreerimise päev.

Minu puhul oli nende vahe ßheksa päeva.

Valevorst Ăœles kasvanud eelmise riigikorra ajal, kus vassimine ja valetamine kuulus igapäevatÜÜ juurde, kiidan ELi ja EMKd, kes ei lase väärt omadustel rooste minna!

VIIO AITSAM

VÄLISMAA METSAK A JA n Soome valitsus on otsustanud tugevdada oma riigi metsasektori konkurentsivþimet sellega, et tþstab raskevedusid tegevate autode suurimaid lubatud mþþtmeid ja kaalu. Teede- ja sideministri 1. oktoobril jþustuva määruse järgi tþuseb raskeveoki lubatud suurim kþrgus 4,2 meetrilt 4,4 meetrini ja lubatud suurim täismass 60 tonnilt 76 tonnini.

Tänu sellele vähenevad Soome liiklusameti hinnangul logistikakulud 20 aasta jooksul 3 miljardi euro vþrra.

Sßsinikdioksiidi paiskumine atmosfääri väheneb umbes 2% vþrra aastas. Samal ajal on uuritud tähtsamate veo­ trasside seisukorda ja Soome valitsus on reserveerinud teede täiendavaks remondiks 55 miljonit eurot. n Soome parlament on menetlemas uut metsaseadust, millega vähendatakse kitsendusi ja suurendatakse metsaomanike valikuvþimalusi. Sihiks on, et metsaomanikud oma metsades rohkem tegutseks ja Soome metsad rohkem kasutuses oleks.

Cervacoliga tÜÜdeldud puu.

Latvade vþþpamist alustasin loomulikult poolest septembrist tagaservast, käies vahepeal kßlateelt kontrollimas, kui kaugele näha on – nagu pätist koolipoiss.

Ametlikuks stardipauguks oli enamik tÜÜd tehtud, ometi sain valmis napilt, esimeste miinus­ kraadidega.

Päeviku luuletasin mþistagi kokku lakke vaadates, vaevalt keegi teine teisiti teeb! Mþistatuseks jääb, kellele sellist tsirkust vaja on.

Tegelikult on tähtis, et ladvad oleks talveks vþþbatud. Kui olen raporteerinud, et tÜÜ valmis, on seda vþimalik kontrollida kolm aastat tagantjärele. Pole mingit vahet, mis kuul, mis päeval ja mitu tßkki tegin.

Tara metsas on iseenesest pĂľnev leiutis.

Minu 5 ha puhul tuleks seda ehitada ca 1,5 km, sest tuka poolitab kßlatee. Okastraat peaks kinni kitsed, plankaed jänesed, hiiri ei pea ßkski Tulemus aed ja pþdrale peaks see olema ßle kahe Jäin sßgisel toetusest ilma, sest meetri kþrge, ent mida teha loomadega, polnud kehtivat metsamajanduskava. Arvasin, et lagedal platkes ehituse ajal aia sisse jäävad?

sil pole lähema 30 aasta jooksul midagi kavatada, kuigi saan aru,

et reeglid peavad olema kþigile ßhesugused. Iseasi, miks kava peab tingimata kehtima kßmme aastat. Minu metsas tuleb nii neid korraliku raie ajaks koostada 7–8. Praegune maksis 100 eurot. Nohjah, toetust saab jälle kßsida, aga miks ei vþiks kehtivusaeg olla ka 20–30 aastat ehk, kui oma metsa vanust arvestan, kuni harvendusraieni?

Pole hullu, tuleval sßgisel ßritan uue hooga ja uhkemalt – toetust ka valgustusraiele. Kuigi see, eesti keeli vþsaraiumise värk paneb jällegi kukalt kratsima, sest olen jþudumÜÜda teinud seda kogu aeg. Seadusepßgal aga ßtleb, et enne avalduse kirjutamist ei tohi okski kukkuda. Ju pean raiutud oksad tagasi pßsti liimima, kui tähtis pole mitte tulemus, vaid meede...

PEETER PIKK-KĂ•RV* metsakasvataja

*Toimetusel on autori pärisnimi teada.

Ostame metsakinnistuid

A L D U S VĂ„ Ă„ R S A S TAT U S UST 20 A

• METSAMATERJALI OSTAME • KASVAVAT METSA • METSAMAAD AS Lemeks Tartu tel 730 7907 AS Lemeks Pþlva tel 799 1474 AS ASLemeks LemeksTartu, Vþrutel tel730 7827907 1736 AS ASLemeks LemeksPþlva, Valgatel tel799 7641474 2278 AS tel 782 1736 ASLemeks LemeksVþru, Viljandi tel 509 7715 AS Lemeks Jþgeva tel 504 3611 AS Lemeks Valga, tel 764 2278 ASLemeks LemeksViljandi, Sadamad osakond tel 329 5820 AS tel Kunda 509 7715 AS Lemeks Sadamad Paldiski AS Lemeks Jþgeva, tel 504 3611osakond tel 671 7288

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD www.katko.ee tel 443 6670, 504 1066 e-post kat.ko@estpak.ee

OSTAME:

TEOSTAME:

-- kasvava metsa raieþigust -- metsakinnistuid -- metsa ßlestÜÜtamist ja kokkuvedu -- metsamaterjali transporti

tel 5624 0812, 521 1613 e-post novadirect@gmail.com

OĂœ SĂśdra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

0TUBNF LBTWBWBU NFUTB NFUTBLJOOJTUVJE KB NFUTBNBUFSKBMJ .FUTB ÛMFTUÕÕUBNJOF KB USBOTQPSU .FUTB JTUVUBNJOF

*OGP UFMFGPOJM XXX IBOTBNFUT FF

n Soomes jþustub juulis uus puitmaterjali mþþtmise seadus. Selle täiesti uued sätted, mis puudutavad energiapuitu, jþustuvad järgmisest aastast, ja see osa, mis käsitleb firmade suhteid energiapuidu tarnimisel, järgmise aasta juulist.

Puitmaterjali mþþtmise täpsus jääb Soomes, olenevalt mþþtmismeetodist, vahemikku 2–25%. Harvestermþþtmisel säilib 4% mþþtmistäpsus. SaetÜÜstustes vþib palkide mþþtmisel olla mþþtmisviga kuni 2%. n Soome suurim metsapuutaimede kasvatamise firma Fin Forelia Oy läheb tervikuna Metsavalitsuse (Soome riigimetsade majandaja – T. L.) omandusse. Senine teine omanik, Soome Metsakeskus, mßßs oma 43% osaluse juunis. Fin Forelia toodab aastas umbes 70 mln taime nii kodu- kui välisturule. n Euroopa Komisjoni teate järgi on Austria Natura 2000 vþrgustik puudulik, seda tuleb täiendada vähemalt 12 elupaigatßßbiga ja 29 kaitset vajava liigiga.

Kui Austria ametkonnad kahe kuu jooksul vþrgustiku täiendamise nimel ei tegutse, vþidakse riigile määrata trahv, mille suurus on 60 miljonit eurot. n Venemaal Krasnojarski piirkonnas käivitati riigi suurim saekaater. Lesosibirski LDKl saekaater suudab aastas saagida kuni 1,5 mln m3 palke. Seadmete peamine kohaletoimetaja on olnud Eesti firma Hekotek.

TOOMAS LEMMING Allikas: Maaseudun Tulevaisuus

6 P Ä E V A K A J A

METSALEHT Nr 8 (163) 25. juuli 2013

VIIO AITSAM

HINNAK A JA VIIO AITSAM

Kesksuvi – puhkuste aeg HEIKI HEPNER metsandus­ ekspert

n Okaspuupalkide hea hind püsib ja on kuuga isegi kuni paar protsendipunkti kasvanud (kuusepalk +0,5, männipalk +0,8 ja peenpalgid +2%), olles viimaste aastate kõrgeimal tasemel.

Kvartalitaguse ajaga võrreldes on hinnakasv samas proportsioonis, kuid aastataguse ajaga võrreldes on männipalk ja männipeenpalk kallinenud üle 7%, kuusepalk 12,5% ja kuusepeenpalk 6%.

Lehtpuupalkide hinnad on viimastel kuudel vähe muutunud. Kasepaku ja lepapeenpalgi hind on samal tasemel, kasepalgi hind on kasvanud 0,4%. Lepapalgi hind kasvas 2,6%, põhjuseks ühe suure, keskmisest pisut odavamalt ostnud tarbija suvise kokkuostu lõpetamine.

Juulis 2013 olid EMK hinnastatistika järgi keskmised tihumeetrihinnad: männipalk 70.21, männipeenpalk 64.85, kuusepalk 71.04, kuusepeenpalk 64.98, kasepakk 88.28, kasepalk 61.68, lepapalk 40 ja lepapeenpalk 28 €.

n Paberipuiduturul on okaspuupuidu hind kuuga enam kui 3% kallinenud. Sellele aitas kaasa ka kokkuostu lõpetamine ühes kohas, kus hind oli keskmisest odavam. Kasepuidu hind on kuuga enam kui 5% kukkunud ja haavapuidul 3% kasvanud.

Kui vaatame kvartali- ja aastataguseid hindasid, näeme sama trendi – okaspuupaberipuidu hinnad on tuntavalt, haavapuidul mõõdukalt kasvanud, kasepuidul märgatavalt kahanenud. Aastaga on kuusepuit kallinenud 24,4, männipuit 18,5 ja haavapuit 6,3%, kasepuit on odavnenud 12,4%.

Seisuga juuli 2013 olid keskmised tihumeetrihinnad: männipaberipuit 38.11, kuusepaberipuit 37.73, kasepaberipuit 32.75 ja haavapaberipuit 34.54 €. n Hakkpuidu tarbimine on suvel väike, kuid järgmiseks küttehooajaks käib varumine täie hooga.

EMK hinnastatistika järgi püsis juulis 3m küttepuidu hind samal tasemel kui juunis (23.80 €/tm).

Aastaga on küttepuit ligi 7% odavnenud.

TNS Emori statistika järgi, mis kuuajase viitega, kallines küttepuit juunis 1,7%, maksis 26.58 €/tm. Aastataguse ajaga võrreldes oli hind 2% plussis.

Kuivade 0,5m lepahalgude hind püsib viimastel kuudel samal

Puitmajade tootmine on üks Eestis hästi edenev tootmisharu.

Kus oma tööstusega oleme?

Puiduturul on praegu suhteli­ selt rahulik. tasemel (35.56 €/rm). Märjad halud kallinesid kuuga 0,7%, on taas aprilli tasemel, 27.59 €/rm.

Aastataguse ajaga võrreldes on kuivade lepahalgude hinnad märgadega võrreldes oluliselt rohkem odavnenud, vastavalt 15,1 ja 2%.

Hakkpuidu hind juunis ei muutunud, oli 10.76 €/pm³, ent aastaga on see odavnenud üle 10%. Puitbriketi hind on kuuga odavnenud 2 eurosenti tonni kohta, oli juunis 130.70 €/t. Graanulite hind on kuuga kasvanud 1,4% ja oli juunis 168.32 €/t. Aastataguse ajaga võrreldes on briketi hind 1,3% odavnenud ja graanuli hind 4,7% kallinenud.

Märkused: EMK hinnastatistika aluseks on Keskühistule Eramets ettevõtete pakutud teatud sortimentide aritmeetilised keskmised lõpplaohinnad.

Hinnad on käibemaksuta.

Noppeid Eesti Metsaja Puidutööstuse Liidu seminarilt “Tootlikkus ja konkurentsivõime metsa- ja puidutööstus­ sektoris”.

n Võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti metsa- ja puidusektori lisandväärtus töötaja kohta suurem, aga Põhjamaadele jääme alla. Üks põhjus on see, et Eesti on spetsialiseerunud pigem puidu mehaanilisele töötlemisele, kus lisandväärtus ühiku kohta ongi väiksem kui näiteks paberitööstuses. Eestis on metsasektoris tegutsejatest vaid 6% paberi ja papi tootjad, Soomes ja Rootsis aga 40%.

Meie peamiseks haruks on saematerjalide tootmine ja järeltöötlemine. Siin annavad paljuski tooni 1990. ja 2000. aastate investeeringud, efektiivsus ja tootlikkus naturaalühikutes inimese kohta on selles sektori harus väga heal tasemel. Väiksematele ettevõtetele käib aga tihti üle jõu nii korraliku tehnika soetamine kui ka moodsate juhtimis-

tehnikate kasutuselevõtt. (Balti Uuringute Instituudi juhatuse esimees Marek Tiits.) n Maailma suurim tootja metsa- ja puidutööstuses on Kanada, järgnevad Saksamaa, Venemaa ja Rootsi, seejärel mahuvad tabelisse Soome, Austria ja Eesti.

Toodangumahu näitaja ühe inimese kohta on Eestis väga hea: Eesti on saetööstuse tootlikkuselt naturaalühikutes inimese kohta Rootsi järel teisel kohal, tahapoole jäävad Kanada, Austria ja Soome.

Puidu ostuhind Eestis on perioodil 2006–2011 muutunud vaid 0,4%, tööjõu hind on samal perioodil kasvanud 7%. Eestil on selles osas praegu küll hea positsioon, kuid konkurentsis püsimiseks tuleb arvestada, et puidu ja tööjõu hinnad lähiajal paratamatult kasvavad. Võtmetähtsusega on uute toodete turuletoomine. (Indufor Oy vanemkonsultant Anders Portin.) n Tootlikkus ei ole kõik, kuid pikemas perspektiivis on ta pea-

aegu kõik. Tootlikkuse parandamiseks ühes ettevõttes tuleb leida kokkuhoiukohad seal, kus ka tegelikkuses ressurssi raisatakse, mitte seal, kust enamasti kiputakse seda tegema. ASi Toftan kasvu taga pole olnud odav tooraine, vaid päevast päeva tehtav töö tulude ja ühikukuludega. Ühikukulud on ettevõttes suudetud sarnased hoida juba aastast 2001 – seda vaatamata drastiliselt muutunud hindadele. (ASi Toftan tegevjuht ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Martin Arula.) n Metsavarumisel on jätkusuutlik ettevõte, kelle masin varub aastas 35 000 tm puitu – sel juhul jaksab ta ka iga viie aasta tagant masina välja vahetada. Riigimetsas töötavatest masinatest parim töötab üles 50 000 tm metsa aastas. (RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu.)

ML Allikas: www.empl.ee, seminari materjalid

AS Agrosilva pakub firma

SECAL puidukuivateid AS Roger Puit ostab jätkuvalt erametskonna loomise eesmärgil

TALUMAID Hooli oma metsa tulevikust!

Helista tel 434 7647, 504 1062 Faks 434 7710 rogerpuit@hot.ee

Hea metsaomanik!

O s ta m e : • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali Pa k u m e : head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee

O s ta m e : • metsakinnistuid

Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee

id • kiire paigaldus • energia kokkuhoiu režiim • valmis kuivatusprogrammid INFO: AS Agrosilva, 5331 5687, 435 1635

info@agrosilva.ee, www.agrosilva.ee www.secalsrl.com

A R V A M U S 7

METSALEHT Nr 8 (163) 25. juuli 2013

Lepinguta ei või eramaale pärast loojangut minna Erametsaliit tuletab seoses uue jahiseadu­ sega meelde eramaal liikumise reegleid.

Nüüd, kui uus jahiseadus esimesi kuid kehtimas, on Eesti Era­ metsaliit teinud ettepanekuid nii keskkonnaametile kui keskkonnainspektsioonile.

Keskkonnaametile pakkus liit välja, kuidas võiks jahindusnõukogude töökorda täpsustada.

Jahindusnõukogud tegutsevad uue seaduse järgi kõikides maakondades. Nõukogudesse kuuluvad nii jahimeeste, maaoma-

nike kui ka riigiametnike esindajad.

Jahindusnõukogude otsustega on igaühel võimalik tutvuda interneti vahendusel keskkonnaameti kodulehel (www.keskkonnaamet.ee), kust leiab koosolekute protokollid. Näiteks juulis on arutatud põdra küttimise limiite ja avaldatud arvamust karude küttimise asjus.

Erametsaliidu ettepanek on, et nii korraliste kui erakorraliste koosolekute puhul nõukogu esimees, kelle roll on koosolek kokku kutsuda, kooskõlastaks selle toimumisaja teiste liikmetega vähemalt kaks nädalat varem.

Pakuti ka välja, et nõukogu koosolek oleks otsustusvõimeline mitte vähemalt 1/2 liikmete kohaloleku, vaid vähemalt 2/3 liikmete kohaloleku korral, ning et koosolek ka lindistataks.

Keskkonnainspektsioonile kui kontrollijale saadetud kirjaga tuletas erametsaliit üldisemalt meelde eramaal liikumise reegleid: “...suvised jahid metsseale ning sokule on juba käimas ning paljudel juhtudel kütitakse ulukeid perioodil, mis jääb ka päikeseloojangu ja päikesetõusu vahele. Leiame, et keskkonnainspektsioon peaks uue jahiseaduse valguses kontrolli-

K O M M E N TA A R

AIRA TOSS Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees

Minu hinnangul on jahindusnõukogud päris hästi tööle hakanud. Arvestades seda, et jahindusnõukogudes töötavad inimesed vabatahtlikkuse alusel, ja nähes, kui palju aega sellesse rolli panustatakse, tuleb ju väga selgelt välja, et seda peetakse tähtsaks.

Kasutan võimalust, et tänada kõiki Eesti Erametsaliidu esindajaid maakondlikes jahindusnõukogudes nende suure panuse eest ja kutsun kõiki maaomanikke üles suhtlema oma esindajatega jahindusnõukogudes. Need nõukogud ongi just kohad, kus maaomanike arvamust esindatakse maakonna tasandil jahinduse sihtide ja eesmärkide seadmisel.

See, et mõnes piirkonnas on jahindusnõukogudes rohkem erimeelsusi tekkinud, on igati loomulik. Need kogud peavad ju jõudma oma otsustes

konsensuseni ja konsensuse saavutamine ei ole üldse lihtne eesmärk.

Kuid just konsensus on see, tänu millele jõutakse kõiki osapooli rahuldava tulemuseni.

Konsensus erinebki enamuse diktatuurist.

Jahimeeste ja maaomanike vahelised lepingud on muidugi eesmärk ning see peaks olema eelkõige jahimeestele vajalik.

Ilma lepinguta nad ju pärast päikeseloojangut jahti pidada ei saa, seega jääb lepinguta nende endi jahipidamisvõimalusi oluliselt vähemaks.

VIIO AITSAM

Petlik rahu

Juunis arutati jahindusnõu­ kogudes metskitse ja metssea laskmise limiite.

Südasuvi. Keskkonnaministeerium tuli välja metsaseaduse muudatuste eelnõuga, suur osa rahvast puhkab, reisib ja võtab külalisi vastu.

Raplamaal on sageli kombeks oma väliskülalisi sõidutada Varbola linnust vaatama, et peale muu saaks uhkustada oma ajalooga. Ju juhtub sinna ka omapäi liikuvaid rändajaid – RMK koduleht tutvustab Eesti üht suuremat linnust kui vaatamisväärsust, mille juures ka telkimis-, lõkketegemis- jne võimalused.

Viimati Vene külalistega linnusel käies väga uhkustama siiski ei kippunud. Nii laokil see paik pole justkui varem olnudki. RMK on end ju eestlaste teadvusse kirjutanud kui hea puhkamisvõimaluste pakkuja, ja vaatepilt üllatas.

Mis lahti on? Metsamees Toomas Ehrpaisi mälestuseks valmistatud puuskulptuuri selja taga putukatest läbi puretud puitu vaadates tuli paralleel, et eestimaine südasuverahu ongi petlik. Pole ime, et muutuvad seadused ja suhtumisedki.

de käigus tuvastama ka, kas jahimehel on õigust sel ajahetkel kinnisasjal viibida...”

Uue seaduse järgi tuleb kinnisasjal jahi pidamiseks sõlmida maaomanikuga leping. Kui lepingut ei ole ja maaomanik pole ka spetsiaalselt jahti omal maal keelanud, tohib piiramata või tähistamata kinnisasjal jahti pidada päikesetõusust päikeseloojanguni.

25. juunil on erametsaliit oma kodulehele (www.erametsaliit.ee) riputanud maa jahindusliku kasutamise lepingu soovituslikud vormid. Sealt leiab nii pikema kui lühema variandi, mida igaüks saaks oma vajaduste järgi täiendada. Pikem variant on varustatud kommentaaridega, millest lepingu sõlmijad omakorda abi saavad.

Liit rõhutab lepinguvorme välja pakkudes, et kokkuleppe üheks osaks peaks olema kindlasti ka see, kuidas konkreetsel maal jahiloomade tekitatavat kahju ennetatakse ja tekkinud kahju kompenseeritakse.

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Viio Aitsam, tel 489 4117 või 526 9787, e-post: viio.aitsam@maaleht.ee

ML

Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@maaleht.ee

OÜ Vostok Wood

ostab metsakinnistuid, kasvava metsa raie­ õigust ja metsamaterjali.

Ostame Tartu lähedalt (50 km raadiuses):

• KASVAVAT VÕSA • RAIEÕIGUST • LEHTPUULANKE

AS

DAmmix oStAb:

id - metsakinnistu - raieõigust

Info: tel 5621 4750 info@energia-24.ee

Hakkepuidu tootmine ja müük Raie • Kokkuvedu • Hakkimine

Saab vahetada kasvava võsa vastu.

tel 5345 4927

info: tel 5629 4011 kalle@dammix.ee

Brushwood OÜ

Pakume Puidutuhka.

tel 510 7691, 518 3666

www.balmax.eu

tel 5592 1928

info@balmax.eu

MUS-MAX puiduhakkurid KESLA metsatõstukid HSP GRIPEN puidu- ja energiahaaratsid ALUCAR pealisehitus JOAB konksliftid HÜFFERMANN konkslift kastivahetus süsteemid, konteiner-, eriotstarbelised haagised

AASTA RINGI ja ÜLE EESTI

OSATAME  võsa ja lehtpuistu raieõigust  virnastatud võsa ja raiejäätmeid  küttepuid (pikkus ≥ 3 m)

MÜÜME HAKKEPUITU PUIDU HAKKIMISE TEENUS e-post: allan@energywood.ee tel: 50 82 501

MASCAR niidukid, kiletajad, pallitajad

8 R E K L A A M

METSALEHT Nr 8 (163) 25. juuli 2013

AS FORS MW uudiskiri

FARMA® GENERATION 2 FARMA esitleb uhkusega oma uut diasinikaitsega metsaveohaagiste seeriakontsepti - FARMA GENERATION 2.

Haagised on ehitatud kasutajate kogemustele tuginedes ning tegu on täiesti uue toote ja uuendusliku disainiga, kus torkab silma 8-kant kesktala. Haagis on tugev tänu

oma kaldus külgpindadele, mistõttu ka vastupidavam raskel maastikul, näiteks üle kändude sõites. Hüdrovoolikud on peidetud kesktalasse, võimaldades neid metsas vigastuste eest kaitsta. Baasmudeliteks on kõrge standardvarustusega T10 G2 ja T12 G2.

Pildil: CT7,0-10 G2.

Farma C7,0 on üks läbimõeldumaid ja taskukohasemaid metsalaadureid turul. Selle siruulatus on 7 m (1x teleskooppikendusega) ning tõstejõud (720 kg) ja liikumise geomeetria ületavad tavapärase. Atraktiivne disain ja hoolikas materjalivalik on andnud tulemuslikult kerge omakaalu. T10 G2 haagist saab kombineerida C7,0 või C6,3 laaduriga. Kui on soovi tavapärasest võimsama komplekti järele, siis soovitame haagist T12 G2 koos C8,5 laaduriga, mis on topelt-teleskooppikendusega.

TERASE KVALITEET, MIS MÕJUTAB!

VÄRVKATE, MIS KESTAB!

Kõik Generation 2 seeria tooted on läbinud ulatuslikud arvutused ja koormustestid rasketes katsetingimustes. Mõningal määral on tasakaalustatud metalli kvaliteedi ja paksuse suhet. Ülitähtsad ja suurt koormust taluvad detailid on toodetud kõrgtugevast terasest, soovimaks Teile pakkuda kindlustunnet haagise soetamisel.

AS Fors MW on viimastel aastatel investeerinud Põhja-Eurooa modernseimasse haavelpuhastuseja värviliini tehnoloogiasse. Kõik tehasest väljuvad tooted on täielikult haavelpuhastatud ja samuti on kõiki tooteid värvitud 2-komopnentse värviga, mis annab pikaaegse läike ja kauapüsiva värvi.

Külastage ka meie kodulehte: www.forsmw.com Tule 30 76505 Saue Harjumaa

Tel. 6790 000, Fax. 6790 001 info@forsmw.com www.forsmw.com

Masinad saadaval müügiesinduses “PEETRI TALUTEHNIKA” Põlvamaal Maaritsas.

Info tel: 7970699, 5041986, 5266103 www.talutehnika.ee