Targu Talita erinumber Hoia Tervist (märts 2001)

TOIT TERVISEKS: ELU KOOS HAIGUSEGA: Ricotta

Diabeet

KAUNILT KEVADESSE:

Lk 179–180

Lk 182–183

Lk 188–190

Mõjusaid harjutusi

Maalehe nõuandelisa

Nr 12 24. märts 2011

reklaamTekST

178 Hoia Tervist

Oled jälle külmetanud?

Tegelikult ei tee külm meie immuun­ süsteemile liiga, välja arvatud juhul, kui on nii külm, et keha kaitsevõime on hävitatud.

Külmetushaigus hakkab külge vaid juhul, kui komistada viiruse otsa. Talvel saavad kül­ metushaigused hoo sisse peamiselt selle­ pärast, et inimesed on suletud kinnistesse ruumidesse. Soojalt riietumine haigestu­ misest ei päästa, ent teeb tuju paremaks.

Statistika kohaselt haigestub iga inime­ ne aastas 1–2 korda Sarsi (ägedasse respira­ toorsesse sündroomi). Sarsi sümptomiteks on kõrge palavik, haiglane olek, külmavä­ rinad, pea­ ja lihasvalu, pearinglus, lihas­ jäikus, kuiv köha, kurguvalu, nohu. Pei­ teperiood kestab 2–7 päeva, sagedamini 3–5 päeva. Nakkuse ülekanne toimub tõe­ näoliselt hingamisteedest erituvate vede­ likupiiskade sissehingamisel lähikontakti korral nakatunuga.

Mida toob kaasa haigestumine? Eelkõi­ ge kahjustab tervist, kuid tänapäeva maa­ ilmas röövib meilt ka raha ning paneb ras­ kesse olukorda meie lähedased.

Kas seda kõike on võimalik vältida ja üldse mitte haigestuda? Kindlasti oleks pa­ rem haigestumist ennetada kui juba välja­ kujunenud haigustunnuseid ravida. See on vaieldamatult ka odavaim viis oma tervise eest hoolitseda. Paraku on saabunud talv ja sellega koos ka gripiepideemia.

Mida peaks tegema, kui tuntakse esi­ mesi külmetuse sümptomeid? Arstid soo­ vitavad juua rohkesti vedelikku: kuuma teed sidruni ja meega, taimeteed, morssi jne. Külmetamisega kaasneb sageli nohu ja köha. Ülemistesse hingamisteedesse ko­ guneb palju lima ja see oleks vaja kiiresti välja köhida: lima sisaldab mikroobe, mis võivad kergesti viia kopsupõletikuni. Selli­ sel juhul soovitavad arstid kasutada N­atse­ tüültsüsteiini sisaldavaid preparaate, mis on rögalahtistava ja antimikroobse toime­ ga. Preparaadi toimel on röga lihtsam välja köhida ning seetõttu ka kergem hingata.

Tunduvalt vähenevad külmetushaigusest tekkivad tüsistused ja kopsupõletik on sa­ muti ennetatav.

Atsetüültsüsteiini sisaldavaid ravimeid on palju, kuid nende kasutusviisid erinevad.

Kes meist ei oleks huvitatud sellest, et ravi­ mi tarvitamine oleks mugav. Mugavuse ta­ gab ühe tableti kasutamine kolmel moel: tavatabletina veega, lahustatuna kuumas vees või tees ning isegi imemistabletina.

Kui võtta rohtu lahustatuna, eriti külmetus­ haiguse korral, suurendame organismi ve­ delikukogust ja seda vajab haige hädasti.

N­atsetüültsüsteiini võib tarvitada nii väikelaps, täiskasvanu kui ka eakas inime­ ne. Preparaat on saadaval apteekides käsi­ müügiravimina. Kui ravi pole andnud viie päeva jooksul oodatud tulemust, pöördu­ ge arsti poole.

Ravimiloa hoidja: Spirig Baltikum, Maironio 13­7, Kaunas, Leedu TOimeaine: üks tablett Mucofluid 200 sisaldab 200 mg N­atsetüülsüsteiini annusTamine: täiskasvanud 1–3 tabletti päevas, rinnalapsed ja vanemad veerand kuni pool tabletti 2–3 korda päevas Pakendis on 30 tabletti.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Hoia Tervist 179 KRISTEL VOKK

Kevadesse, märgates

E

nne kui jõuate lehitsedeslugedes diabeediloo juurde, tahan ise küsida-vastata: miks on vaja ikka ja jälle rääkida kroonilistest ja rasketest haigustest? Aga selleks, et mõistaks ise terve olla ja kaasinimeste juures haigust ära tunda. Liiga palju on neid juhtumeid, kus haige inimene jäetakse abita, uskudes, et too on purjus. Oleme unustanud ilusa ütlemise, et parem on ise petta saada kui kahtlustada süütut.

Teisalt on haigusi uurides oht endale mõni külge mõelda. Mäletan, et ülikooli ühikatoas haigustest pakatavat õpikut kapsaks tuupides leidsime muu hulgas, et meil on absoluutselt kõik haigused, välja arvatud need, mille üheks tunnuseks oli äge kõhnumine. Niisugune kummaline enesehinnang siis toonastel kärbeskaalus tudengineidudel.

Suveks saledaks saamine – see on kõiksugu (valimis)loosungite kõrval läbi kevadete võimsaim üleskutse ja eri põlvkondade naisi ühendav eesmärk. Eestis, kus rannasuve kestuseks on napid loetud päevad, meenutab see sprinti, kus kõik dopinguvahendid on lubatud: pillid, pulbrid, plaastrid, teed, kodutrenni imevidinad...

Usun, et arstid soovitaksid lõputute sprintide asemel pigem elukestvat pikamaajooksu – nii normaalse kehakaalu kui terve olemise nimel. Kusjuures mitte niivõrd haigustega võidu, vaid neist pikalt ees. Ja ärge unustage sellel teekonnal juua palju puhast vett ja kasemahla!

KAJA PRÜGI

Ricottapannkoogid ehk sõrnikud.

RICOTTA –

väärtuslik toiduaine Nimetusega ricotta tähistatakse juustu tootmise kõrvalproduktist piimavadakust toodetud valgurikast toiduainet.

Ricotta võib olla nii kohupiim kui ka toorjuust, millele on omane kõrgendatud toiteväärtus vadaku- ehk seerumivalkude (albumiinide) sisalduse tõttu. Toote valgusisaldusest moodustavad seerumivalgud kuni 90%.

Seerumivalkude omastatavus organismi poolt on tavalise piimavalgu ehk kaseiini omastatavusest tunduvalt suurem. Seetõttu on ricotta suurepärane valguallikas füüsiliselt aktiivsetele inimestele.

Ricotta on ka väga kaltsiumirikas – 100 g toodet katab 20–25% täiskasvanud inimese päevasest kaltsiumivajadusest. Kaltsiumi omastamisele aitab kaasa ricotta tasakaalustatud piimarasva sisaldus. Nimelt on piimarasv inimese organismile asendamatu abivahend kaltsiumi omastamiseks.

Ricotta-kohupiima ja -juustu keemiline koostis varieerub suures ulatuses olenevalt sellest, kas vadakule on lisatud enne vadaku kuumutamist piima ja milline on konkreetne valmistamise tehnoloogia. Kindlasti pole ricotta’le lisatud konservante.

Ricotta on madalama happesusega kui tavaline kohupiim, seepärast sobib see inimestele, kes ei talu kohupiima suhteliselt kõrget happelisust.

Ricotta on väga populaarne Vahemere maades, eriti Itaalias, kus seda süüakse võileivakattena, magustoiduna, aga kasutatakse ka pastatoodete maitsestamiseks. Kuid koos tervisliku toitumise väärtustamisega on vadakutoodete tarbimine kasvanud ka Euroopas ja USAs. Maitselt on ricotta mahe, õrnalt tuntava karamellise maitsega. Seepärast kasutatakse ricotta’t nii soolaste kui magusate roogade ja küpsetiste valmistamiseks.

TT

Kristel Vokki retsepte ricotta’ga Loe ka tema blogi: crystels.blogspot.com

Ricotta-pannkoogid ehk sõrnikud Vaja läheb (u 10 sõrniku jaoks)  200 g ricotta-kohupiima  2 muna  0,5 dl suhkrut  0,5 dl jahu  0,5 tl vanillsuhkrut või vanillipulbrit  praadimiseks õli Sega kõik komponendid kokku. Prae sõrnikud keskmisest madalamal kuumusel mõlemalt poolt kuldpruuniks.

Serveeri moosi või hapukoorega.

Narva mnt 11e, 10151 Tallinn Toimetaja Kaja Prügi 661 3337 / Kujundaja Mari Peterson / Keeletoimetaja Ene Leivak Väljaandja AS Maaleht / Trükk AS Kroonpress Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2011 Ilmub koos Maalehega

Järg lk 180

180 Hoia Tervist Kanapasta ricotta ja spinatiga.

Algus lk 179

Kanapasta ricotta ja spinatiga Vaja läheb n 300 g kanafileed n 200 g ricotta-kohupiima n 200 g külmutatud spinatit n 50 g Parmesani juustu n 2 küüslauguküünt n soola n pipart 1. Kalla pasta keevasse soolaga maitsestatud vette. Kui pasta on enam-vähem (1–2 minutit enne valmimisaega) keenud, kalla keeduvesi peaaegu ära ning lisa pastale külmutatud spinat ning keeda, kuni pasta on al dente (mitte päris pehme).

2. Samal ajal kui pasta keeb, prae kanafilee ribad pruunikaks. Maitsesta soola ja pipraga. Kui kana on läbi küpsenud, lisa ricotta ning purustatud küüslauk.

3. Kui pasta on keenud, sega see kanaricotta-kastmega. Sega pasta sisse riivitud Parmesan.

KRISTEL VOKK

Kirssidega ricotta-kook kamapõhjal Koogipõhi n 100 g võid n 1 dl kamajahu n 1 dl nisujahu n 0,5 dl suhkrut n 1 munakollane Vahele n 300 g kivideta kirsse n 1 sl fariinsuhkrut Täidis n 500 g ricotta-kohupiima pastat n 3 munavalget n 2 munakollast n 1 dl suhkrut n 2 tl vanillsuhkrut n 1 sl sidrunimahla 1. Näpi toasoe või suhkruga pudiks. Lisa nisujahu ning kamajahu. Kui mass on ühtlane, lisa munakollane. Tee tainast

Kirssidega ricotta-kook kamapõhjal. pall ning aseta 30 minutiks külmkappi tahenema. Poole tunni pärast rulli tainas kahe kile vahel natuke suuremaks kui 24cm koogivorm ning vooderda vormi põhi ja pisut ääred tainaga. Küpseta 200° ahjus 10–15 minutit.

2. Sega fariinsuhkur sulanud kirssidega ning laota eelküpsetatud koogipõhjale.

3. Sega kohupiimapasta, munakollased, pool suhkrukogusest, sidrunimahl ja vanillsuhkur. Munavalged vahusta ülejäänud suhkruga, kuni tekivad kerged tipud (mitte väga tugevaks vahuks). Sega vaht ettevaatlikult ülejäänud seguga.

Küpseta 170° juures 40 minutit. Enne söömist lase koogil täielikult jahtuda.

KAUGREISID: LÄHIREISID:

Hoia Tervist 181

MIAMI – KARIIBI MERE KRUIIS MAAILMA SUURIMA KRUIISILAEVAGA 07.–18.12.2011

H: 2874,74 € / 44 980 kr

PEKING-TIIBET-NEPAL 04.–14.06; 19.09.–03.10.2011

H: 3067,12 € / 47 990 kr

AUSTRAALIA – UUS-MEREMAA 12.–26.11.2011

H: 3833,42 € / 59 980 kr

USA LÄÄNERANNIK: LAS VEGAS, GRAND CANYON, SAN FRANCISCO, HAWAII, LOS ANGELES, NEW YORK 10.–24.09.2011

H: 2810,83 € / 43 980 kr

SINGAPUR – SUMATRA SAAR – LANGKAWI – KUALA LUMPUR 16.–30.10.2011

H: 2555,18 € / 39 980 kr

HONGKONG-MACAU-TAIWAN-FILIPIINID 08.–22.05.2011

H: 2555,18 € / 39 980 kr

KAMBODŽA-VIETNAM 12.–25.11.2011

H: 2555,18 € / 39 980 kr

SUUR INDOHIINA RINGREIS – VIETNAM – LAOS – KAMBODŽA 05.–19.12.2011

H: 2939,29 € / 45 990 kr

USA IDARANNIK: WASHINGTON, PHILADELPHIA, NEW YORK, NIAGARA 12.–20.08.2011

H: 1661,06 € / 25 990 kr

KUUBA – KARIIBI MERE PÄRL – CANCUN – MEXICO CITY 27.11.–10.12.2011

H: 2875,49 € / 44 990 kr

AASTAVAHETUS FLORIDAS – ORLANDO – MIAMI – KEY WEST 28.12.2011–07.01.2012

H: 2555,18 € / 39 980 kr

ALASKA-VANCOUVER 09.–22.07.2011

H: 3194,94 € / 49 990 kr

ARGENTIINA-BRASIILIA 29.10.–11.11.2011

H: 3578,41 € / 55 990 kr

EKSOOTILINE LÕUNA-AAFRIKA 09.–22.10.2011

H: 3577,77 € / 55 980 kr

SALAPÄRANE TAI JA KULDSETE TEMPLITE BIRMA 22.10.–04.11.2011

H: 2745 € / 42 950 kr

KULTUURIREIS, KULDSETE TEMPLITE BIRMA JA RANNAPUHKUS 19.–29.11.2012

H: 2363,45 € / 36 980 kr

HAWAII SAARED 15.–23.03.2011

H: 2619,73 € / 40 990 kr

INDIA KULDNE KOLMNURK 20.–28.11.2011

H: 1974,23 € / 30 890 kr

UUS! PEKING – PÕHJA- JA LÕUNA-KOREA 04.–14.06; 06.–16.10.2011

H: 2555,83 € / 39 990 kr

UUS! LIIBANON-SÜÜRIA-JORDAANIA-IISRAEL 09.–22.10.2011

H: 2491,91 € / 38 990 kr

UUS! IISRAEL-JORDAANIA 08.–16.10.2011

H: 1185,56 € / 18 550 kr

KURAMAA HERTSOGITE LOSSID 27.–28.07; 17.–18.09.2011

H: 101,61 € / 1590 kr

MUHUMAA-SAAREMAA 07.–08.05; 02.–03.07.2011

H: 82,44 € / 1290 kr

HIIUMAA 18.–19.06; 27.–28.08.2011

H: 86,28 € / 1350 kr

HISPAANIA-ANDORRA-GIBRALTAR-PORTUGAL 03.–14.09.2011

H: 893,48 € / 13 980 kr

INGLISMAA – ŠOTIMAA – EDINBURGHI FESTIVAL 06.–17.08.2011

H: 829,57 € / 12 980 kr

KESK-NORRA MÄGEDE LUMMUS JA FJORDIDE ILU 10.–17.07.2011

H: 446,74 € / 6990 kr

UUS! KREEKA-MAKEDOONIA-ALBAANIA 20.–29.09.2011

H: 894,12 € / 13 990 kr

LONDON: WINDSORI (HENRY VIII ) LOSS 08.–11.04; 13.–16.05.2011

H: 382,83 € / 5990 kr

LONDON, INGLISMAA KUNINGLIKUD LOSSID, PARGID JA AIAD 10.–13.06.2011

H: 510,55 € / 7990 kr

SOOME JÄRVEDE VÕLU JA IMATRA KOSE VETEMÄNG 01.–03.07; 12.–14.08.2011

H: 210,26 € / 3290 kr

POOLA-VARSSAVI-KRAKOW-ZAKOPANE 10.–16.07; 04.–10.09.2011

H: 306,13 € / 4790 kr

PÕHJA-POOLA – ENDINE IDA-PREISIMAA 26.–31.08.2011

H: 299,74 € / 4690 kr

LILLEPIDU HOLLANDIS 15.–18.04.2011

H: 382,83 € / 5990 kr

Lõunamaa reisipaketid, soodsad lennu- ja laevapiletid, reisikindlustus. Grupireisid vastavalt tellimusele (koolilaste gruppidele soodustused).

Rüütli 14, 10130 Tallinn. Tel 644 4744, 641 8350, 641 8285 e-post info@mainedd.ee, www.mainedd.ee

182 Hoia Tervist sxc.hu

DIABEET nõuab Rahvakeeli suhkruhaigus ehk diabeet pole tänapäeval surmahaigus, aga elada selle haigusega peab oskama.

Diabeet tundub olevat haigus, millest asjasse pühendumatud õieti midagi ei tea. Sellest johtuvalt levivad ka kummalised müüdid. “Ma pole eluaeg magusat armastanud, aga nüüd olen hakanud kommi Pille Pärnakivi. tahtma – äkki mul on suhkruhaigus?” Isegi niisuguse küsimusega on perearsti poole pöördutud. Sestap palusin Lääne-Tallinna Keskhaigla endokrinoloogil Pille Pärnakivil mõned lihtsad diabeeti puudutavad tõed meile selgeks teha.

On mitut tüüpi diabeeti

II tüübi diabeedi ravis on tähtsal kohal dieet ja füüsiline koormus.

“Diabeet on maailmas kõige sagedamini esinev ainevahetushaigus, mille väljundiks on veresuhkru tõus,” defineerib dr Pille Pärnakivi haiguse olemuse.

“Laias laastus eristatakse I ja II tüübi dia­ beeti. Esimesse haigestuvad tavaliselt lapsed ja noored. Sel juhul on haiguse põhjus selles, et kõhunääre ei suuda toota insuliini nii palju kui tarvis. Insuliini puuduse tagajärjel veresuhkru sisaldus suureneb. Mugavamalt öeldes: veresuhkur on kõrge.”

I tüübi diabeeti haigestub väike osa dia­ beetikutest – umbes 10%.

Et II tüübi diabeeti haigestumine suureneb ebatervete eluviiside tõttu, nimetavad arstid seda isekeskis selle sajandi katkuks. “Sellesse haigestusid varem pigem keskealised ja vanemad inimesed, kuid viimastel aastatel teise tüübi diabeet üha nooreneb. Haiguse avaldumist soosib linlik eluviis: eeskätt vähene füüsiline koormus ja rafineeritud toidu söömine ning sellest tulenev suur kehakaal.”

Doktor möönab, et selle diabeedi tüübi puhul mängib olulist rolli pärilikkus. Kuid inimene saab haiguse ärahoidmiseks ise palju ära teha. Kui suguvõsas on diabeeti esinenud, tuleks väga varakult ja regulaarselt oma tervist diabeediriski suhtes kontrollida. Samas peaks elustiili aktiivsena hoidma ja vajadusel seda korrigeerima. Kindlasti ei tohi, käed rüpes, oodata, millal haigus endast märku annab. Mida füüsiliselt aktiivsem on inimene, seda parem.

Oma veresuhkrut võiksid lasta mõõta ka ülekaalulised, kõrge kolesterooli ja vererõhuga, maksa- ja sapipõiehaigusega inimesed ning naised, kes on sünnitanud suure sünnikaaluga (üle 4 kg) lapsi.

“I tüübi diabeedi puhul tuleb paraku saatusega leppida,” räägib dr Pärnakivi. “Väga sageli ilmutab haigus ennast esimest korda pärast mingi viirushaiguse põdemist. Äkitselt ei suuda kõhunääre enam piisaval hulgal insuliini toota.”

Raviskeemist tuleb kinni pidada Paraku on diabeet ravimatu haigus. Sellega tuleb lihtsalt elada, hoides veresuhkrut nii elustiili kui ka ravimitega normi piires.

I tüübi diabeedi puhul seisneb ravi insuliini regulaarses süstimises. “Kasutatakse ka insuliinipumpasid, aga põhimõte – igapäevane insuliini manustamine – jääb ikka samaks.”

II tüübi diabeedi puhul õpetavad nii raviarst kui eriti diabeediõed, kuidas veresuhkrut kontrolli all hoida. “Nagu öeldud, on tähtis dieet ja füüsiline koormus,” räägib dr Pärnakivi. “Ravi alustatakse sageli tablettidega.

Mõnele patsiendile kirjutatakse ühed, teisele kaks või enam sorti tablette. Kui on näha, et organismi vastus tablettidele on ebapiisav, minnakse üle insuliinravile.”

Doktor möönab, et insuliinravi määramine II tüübi diabeedi puhul ei tähenda seda, et haigus oleks ägenenud või et arst tahab patsienti karistada. See on lihtsalt sellele inimesele sobiv ja vajalik ravivõimalus. On inimesi, kes võtavad 20 aastat järjest tablette ja tervis on täiesti stabiilne – veresuhkur hoitakse kontrolli all. Kuid on inimesi, kes vajavad insuliini vaata et haiguse diagnoosimise hetkest. Iga patsiendi ravi on nagu rätsepatöö, igale tema organismi vajaduse järgi.

Kogu keha haigus Ka tüsistused ei kimbuta kõiki suhkruhaigeid.

“Diabeet on kogu organismi haigus. Diabeetikuid kimbutavad sagedamini silmapõhjakahjustused, nägemine võib halveneda. Ka esineb neil sagedamini insulti ja infarkti. Sageli võib tekkida neerupuudulikkus, jalgades võib tekkida gangreen. Samuti ei tohi unustada, et diabeet võib tekitada meestel potentsihäireid.

Harilikult selle seose peale ei tulda.”

Tohtri sõnul näitavad uuringud, et mida paremas korras on veresuhkur, vererõhk ja kolesterooli tase, seda väiksem tõenäosus on tüsistuste tekkeks. “Diabeedi ravi pole ainuüksi veresuhkru ohjeldamine, vajalik on kontrolli all hoida ka vereõhk ja vererasvad.”

See, et stress haigustele oma tõuke annab, peaks olema juba üldtuntud tõde. Kuna seda aga nii sageli korratakse, kipub see väide ehk juba devalveeruma. Ometi rõhutab dr Pärnakivi, et stressi foonil veresuhkur päris kindlasti tõuseb. “Paar aastakümmet tagasi, kui polnud enesekontrollivahendeid – glükomeet-

Hoia Tervist 183

distsipliini

reid –, millega veresuhkru taset mõõta, olid näiteks koolilapsed eksamitest vabastatud. Diabeetikutest õpi­ lased, kes ei tahtnud ülikooli minna, seisid kevadiste lõ­ pueksamite eel arstiukse taga sabas ja võtsid eksamitest vabastamise tõendeid.”

Peale stressi võib veresuhkrut mõjutada ka mõni tei­ ne haigus. “Näiteks kui diabeetik põeb kopsupõletikku, “unustab” organism diabeedi ära ja hakkab tegelema vaid kopsupõletikuga. Kui nüüd veresuhkru tase tõu­ seb, tuleb neil, kes võtavad tablette, pöörduda abi saa­ miseks perearsti või endokrinoloogi poole. Aga kui dia­ beetik kasutab raviks insuliinisüste, emma-kumma dia­ beedi tüübi puhul, siis peaks ta ise veresuhkru muutuse korral oskama insuliini doose korrigeerida.”

Doktor kordab veel ja veel, et koolituse osa on dia­ beetikute puhul väga suur – ta peab oskama veresuhk­ ru muutuse puhul adekvaatselt käituda.

Kõik peaksid diabeedist rohkem teadma Diabeeti käsitlevates telesaadetes on näha, et suhkru­ haigust põdevad lapsed kannavad vahvaid käevõru­ sid. Nende järgi oskab kasvataja vahet teha, millised on ühe või teise lapse erivajadused. Ka täiskasvanutel oleks mõistlik midagi taolist kanda.

“Kui veresuhkur langeb, võib inimene kaotada tead­ vuse või käituda ebaadekvaatselt. Kõrvalseisjale võib jääda mulje, et ta on purjus. Maailmas on levinud, et kroonilist haigust põdev inimene kannab käevõru, mil­ lel on punase ristiga märgistatud kapsel, kus on info hai­ guse kohta. Teavet kantakse ka medaljoniga kaelas.”

Doktor usub, selliseid meetmeid oskavad rohkem ka­ sutada noored inimesed, kes palju ringi rändavad. Nii­ sugused ettevaatusabinõud on vajalikud eeskätt I tüü­ bi diabeedi puhul.

Kuhu edasi Vanuselised piirid, kus lõpeb I ja kust algab II tüübi diabeeti haigestumise risk, hakkavad tohtri sõnul mõnel juhul ähmastuma. Aga õnneks pole nii, et kuskil maail­ manurgas osatakse haigusega paremini toime tulla kui teises. Kõikjal üle maailma kooskõlastatakse kriteeriu­ mid, millised peavad olema head veresuhkru, koleste­ rooli ja vererõhu näidud.

“Diabeedi ravi eesmärke üritatakse standardiseeri­ da. Selle nimel teevad tihedat koostööd suured orga­ nisatsioonid – Ameerika Diabeedi Assotsiatsioon ja Eu­ roopa Diabeedi Uurimise Ühendus. Maailmas on kolm põhilist insuliinitootjat ja kogu maailm kasutab enim just nende insuliine. Muidugi võib mõnel arengumaal olla insuliini kättesaadavuse või selle riigipoolse kom­ penseerimisega probleeme. Ometi üritatakse pürgida ühele tasemele.”

Lõpetuseks rõhutab dr Pärnakivi, et kuigi diabeeti põeb Eestis praegu teadaolevalt umbes 70 000 inimest ehk 6% elanikkonnast, on meil head teadmised ja ravi­ mid selle haiguse kontrolli all hoidmiseks. Seega on ole­ mas kõik võimalused pikaks ja täisväärtuslikuks eluks.

KAJA PRÜGI

UUE PÕLVKONNA

GLÜKOMEETER ON CALL PLUS assa Haigek sel! eerimi s n e p kom

imad Odava d a testrib Eestis

MADE IN USA

TASAKAALUSTAGE OMA VERESUHKUR JA OMA ELU! OSTES 6 KARPI (á 50 tk) TESTRIBASID, SAATE GLÜKOMEETRI TASUTA KAASA. OSTES STARDIKOMPLEKTI, SAATE 1 KARBI (á 50 tk) TESTRIBASID TASUTA KAASA. Stardikomplektis on: glükomeeter, lansseerimisseade, 15 lansetti, 15 testriba, kott

SAADAVAL MÜÜGIVÕRGUS:

Esindaja Eestis:

TALLINN: Kotka 26, tel 683 7664 TARTU: Lembitu 24, tel 683 7604 www.semetron.ee

184 Hoia Tervist

SELJAVALU – tüütu ja Seljavalu on tundnud enamik meist – arvatakse, et vähemalt korra elus on seda kogenud ligi 80–90% inimestest.

SXC.HU

Suuremal osal kipub seljavalu korduma ning umbes kümnendikul muutub see koguni krooniliseks. Kõige enam esineb seljavaludest just alaseljavalu.

Kindlat ja ühest põhjust, miks seljavalu tekib, sageli ei teata. Väga tihti on probleemiks vale rüht, millest võivad kujuneda püsivad selgroo muutused, sealhulgas skolioos (lülisamba kõverdumine külgsuunas). Aga põhjuseks võib olla ka vale tööasend, lihaspinged, raske füüsiline töö, lihaste venitused ning liigesvaevused.

Harvemaks probleemiks on selgroo lülidevahelise ketta ehk diski väljasopistumine, mis võib suruda närvijuurele ja tekitada tugevat valu, sageli kiirgumisega jalga. Arvesse tulevad veel selgroo kanali ahenemine, osteoporoos ja sellest tingitud selgroo lülide kompressioonmurrud, naistel günekoloogilised põletikud, uroinfektsioonid, meestel eesnäärmeprobleemid. Nimekirja saaks pikendada veelgi. Õnneks on enamikul põhjused siiski lihtsamad ning prognoos paranemisele väga hea. Seljavalu kaebuse tekkel on soovitatav konsulteerida perearstiga, kes otsustab edasiste uuringute ja ravi taktika, samuti eriarsti konsultatsioonile suunamise vajalikkuse.

Olenevalt sümptomite iseloomust ja kestvusest määrab arst uuringud, sh vajadusel ka selja röntgenipildi. Enamikul juhtudel, kui raskete haiguste ohumärke ei ole, pole röntgenipilt näidustatud. Röntgen näitab luulise karkassi iseärasusi ning sageli valu põhjus sellel uuringul ei selgugi.

Tavaliselt paraneb äge seljavalu valuvaigistite ja õige liikumisravi toimel paari nädala kuni kuuga, mõnikord võib paranemine ka veidi kauem aega võtta. Peamine ravi eesmärk on valu leevendamine, et patsient saaks võimalikult ruttu pöörduda tagasi oma igapäevategevuste ja töö juurde.

Valuravi ja lõõgastavad harjutused Seljavalu ägedas faasis on valu- ja põletikuvastaste ravimite võtmine reeglina vajalik. Alustama peaks lihtsamatega: sobivad nii käsimüügis olevad suukaudsed tabletid paratsetamool (1000 mg kolm korda päevas) kui ibuprofeen (400 mg kolm korda päevas) ning ravi võiks olla järjepidev, nädal-paar.

Kui nendest ravimitest pole abi, on vaja arstiga nõu pidada. Ühtlasi võiksid enne ibuprofeeni tarvitamist arstiga konsulteerida maoprobleemidega patsiendid, kuna see ravim võib maovaevusi süvendada. Geeli- ja kreemitüüpi valuvaigistitest üksi jääb nii mõnelgi juhul väheks, kuigi on ka neid, kellele selline variant sobivaks on osutunud. Massaaž ning venitusravi võivad alguses vaevusi ägestada. Viimased sobivad siiski hästi seljavalu krooniliseks muutumise korral.

Voodirežiim pole pikaajaliselt hea. Voodis lamamine sobib vaid esmaabivõtteks paaril-kolmel päeval, kui valu on väga äge ja lamamisel leeveneb. Tavaliste igapäevategevuste juurde naasmine võiks toimuda nii kiiresti kui võimalik – paradoksaalsel kombel aitab just see tervenemisele ning valu krooniliseks muutumisest hoidumisele kaasa.

Hoia Tervist 185

ootamatu külaline Voodis võib proovida valu leevendavaid asendeid, samuti lõõgastavaid harjutusi.

Võimlema võiks hakata niipea, kui inimene on selleks suuteline. Koormus ei tohi olla suur ning valu piiri ei maksa ületada. Oma iseloomult peaks ägeda seljavalu puhused harjutused olema lõõgastavad, mitte tugevdavad.

Õige kehahoiak ja tõstetehnika Hea füüsiline vorm ja kehaline aktiivsus, sh seljale mõeldud võimlemisharjutused on seljavalu ennetamise tugisambaks.

Olulisel kohal on ka õige kehahoiak ja raskuste tõstmine.

Seljale ei mõju hästi pikaaegne istuv asend, näiteks autosõit, mistõttu on kutselistel auto- ja bussijuhtidel sageli seljavaevusi. Vale asend töölaua taga, nt arvutiga töötades, toob probleeme ka kontoritöötajatele. Õige oleks umbes kahe tunni järel teha vahe ning selga sirutada ja venitada. Laud peab olema sellise kõrgusega, et selg jääks sirgeks ega oleks küürus.

Pikaaegne seismine võib samuti seljale kurnavaks osutuda. Seismisel peab jälgima, et selg oleks sirge ja pingevaba. Selja väsimisel peaks võtma teise asendi või võimalusel jalutama. Üks seljavalu põhjustajaid on vale koormuse tõstmine püstiasendisse. Naistel on raskuste tõstmise ülempiiriks um-

bes 15 kg ja meestel 25 kg. Neid raskusi ületades on suur oht selga vigastada. Harjumuspäraselt tõstab enamik inimesi koormusi seljalihaste kaasabil, mis pole aga õige.

Kasutama peaks seljalihastest tugevamaid jalalihaseid ning liigutused peaksid olema sujuvad, mitte järsud. Raskus peaks olema kehale võimalikult lähedal ning tuleks üles tõsta jalalihaste jõul, selg aga peaks olema sirge.

Koduste seljale sobivate võimlemisharjutuste kohta küsige nõu perearstilt, vajadusel suunab ta abivajaja ka taastusravispetsialisti juurde. Harjutusi on vaja teha iga päev – nii muutuvad tugevamaks kõhu- ja seljalihased ning väheneb tõenäosus seljavalu kordumiseks.

Tervisespordi harrastajatele sobivad hästi ujumine ning jalgrattasõit, mis selga ei koorma, jooksmisel ja hüpetega seotud aladel võib olla oht selga liigselt põrutada.

Ettevaatust jõusaalis kangitõstmisega! Liigne ülepingutus või valesti sooritatud jõuharjutused võivad lihastele kasu asemel hoopis kahju tuua.

Krooniliste vaevuste ennetamine või leevendamine algab ikkagi inimese mõttemaailma muutusest – teadmisest, et parim, mida enda heaks teha saab, on pidev võimlemine ning aktiivne eluhoiak.

EVELIN JÕEMÄGI perearst-resident

186 Hoia Tervist

Võidame kevadväsimuse Tervislikud eluviisid aitavad kevadväsimusest võitu saada.

Kuigi märtsipäike ja sulavad lumevallid on juba mõnda aega ennustanud kevade saabumist, pole salalike viiruste kuldaeg veel sugugi möödas. Et haigustele edukalt vastu panna, peab inimese enda kaitsevõime ehk immuunsüsteem olema töökorras ja tugev.

Kevadväsimus pole haigus Paraku kurdavad paljud, et just kevade lähenedes kimbutavad väsimus ja jõuetus ning viirused kipuvad seetõttu liiga tegema. Kas tegu on paljuräägitud kevadväsimusega?

Sellist haigust nagu kevadväsimus ei saa diagnoosida küll ühegi tohtri juures. Ometi on rahva seas levival müüdil ka alust.

Kui pika sügise ja veelgi pikemana tunduva talve jooksul on haigused viiruslikust nohust kuni gripini n-ö jala peal läbi põetud, unetunnid jäänud lühikeseks, toitumine olnud ühekülgne ja vitamiinivaene, kipub jõuetus vägisi ligi hiilima – organismi jõuvarud on lihtsalt otsakorral.

Oma osa on kindlasti ka meie geograafilisest asukohast tingitud vähesel päikesevalgusel, mida lõunamaadel leidub rikkalikult. Soojale maale sõit pole aga kaugeltki kõigile inimestele taskukohane tervise turgutamise viis.

Kuidas väsimusest jagu saada?

Kuigi töölt koju jõudes tahaks ennast diivanile pikali visata, oleks targem teha tunnine jalutuskäik. Kui eluolu võimaldab, siis meeldivas ümbruses

(pargis, metsa vahel). Nädalavahetusel minge kindlasti päikese kätte, mis aitab organismil ka D-vitamiini varusid taastada.

Sportimine tuleb samuti kasuks – jää sulades kerge sörkimine, kepikõnd ja jalgrattasõit treenivad nii keha kui vaimu.

Liigeseprobleemide puhul sobib hästi ujumine. Kui viimasest treeningust on möödas kuid või koguni aastaid ja vanus läheneb keskeale, on mõistlik siiski alustada jalutuskäigust. Hea oleks nõu pidada ka perearstiga, kes võib enne spordiga alustamist soovitada teile organismi füüsilise seisundi täpsemat hindamist.

Toitu tervislikult Tasakaalustatud toit on oluline. Selge see, et majandusraskustes sipleval inimesel pole võimalik osta kalleid Hispaania viinamarju või maheleti toormahlu, kuid alustada saab ka lihtsamast.

Nutikas on panna juba talvel aknalauale kastikesse kasvama maitserohelist või sibulat. Igati hea on ka kodumaine hapendatud kapsas.

Kui aed ja aiasaadused suvel-sügisel käepärast, tasuks juba varakult külmutada talveks nii marju kui juurvilju ja teha ise mahla. Nende C-vitamiini sisaldus kipub aja jooksul küll langema, mis tähendab seda, et päris maikuusse pole nende tarbimist mõtet jätta, vaid söömist peaks alustama ikka hilissügisel-talvel.

Saiale võiks eelistada leiba, eriti täisteraleiba, kus on palju B-grupi vitamiine. Viimaste poolest on rikkad ka liha ning maks. Kartulikrõpsud, friikartulid, hamburgerid, koogike-

SXC.HU

Hoia Tervist 187 b55,786 .85*86" b55,786 .85*86"

6229,' 78*(9'$'$ 25*$1,60,"

sed ja magusad limonaadid ei kuulu tasakaalustatud menüüsse ja võiksid jääda pigem erandiks.

Organismi piitsutamine energiajookide ning liigse kohvi või musta teega teeb aga kasu asemel kahju ning tagajärjeks on vastupanuvõime langus haigusetekitajatele.

Puhkus ja uni on tähtis Peale toitumise peab tasakaalustatud olema ka tööja puhkerežiim. Uneaja arvelt ei tohiks võtta minutitki! Täiskasvanud inimene vajab üldreeglina 7–8 tundi und päevas. Öine piiratud uneaeg toob päevase väsimuse, tukkumise autoroolis ja kodus televiisori ees, hiljem on õhtune uinumine problemaatiline.

Pinged tööl ja lähedastega kipuvad samuti und häirima – siis on mõistlik aeg hetkeks maha võtta ja mõelda võimalike lahenduste peale, samuti pingete leevendamisele. Parim valik siin on mõõdukas kehaline tegevus, kas või õhtuse jalutuskäigu näol, aga ka meeldivad rituaalid enne magamaminekut, mis aitaksid lõõgastuda: rahustav tee, soe dušš, massaaž, meeldivast raamatust peatüki lugemine, rahustava muusika kuulamine.

Kui oma jõududega hakkama ei saa ning väsimus ja viirushaigused juba pikemat aega kimbutavad, võib abi küsida apteegist, eelkõige aga oma arsti käest.

Vitamiinikuur võib kasuks tulla, teinekord on abi ka muudest organismi turgutavatest käsimüügipreparaatidest, haigestumise puhul kindlasti sümptomeid leevendavatest ravimitest. Siin aga peaks nõu küsima spetsialisti käest.

Pikaajaline väsimus võib olla ka tõsisema haiguse tundemärk (aneemia, depressioon, kroonilise haiguse ägenemine jm), mistõttu ei tohiks seda siiski tähelepanuta jätta ja kuude kaupa vitamiine krõbistades seisundi paranemist oodata. Soovitatav oleks pöörduda perearsti poole, kes otsustab edasiste uuringute vajaduse.

EVELIN JÕEMÄGI perearst-resident

35232/., LPHPLVWDEOHWLG WDUXYDLJXHNVWUDNWL MD & YLWDPLLQLJD

(5,1(9$' 0$,76(' ă 52+.(0 9®,0$/86, 35232/., NLEXYLWVD MD YDDULNDHNVWUDNWLJD

Kibuvits on üks kõige väärtuslikematest C-vitamiini allikatest.

35232/., LQJYHUL MD DDORHHNVWUDNWLJD

Aaloe on tuntud niisutavate omaduste poolest ning tugevdab immuunsüsteemi. Ingveriekstrakt soodustab süljeeritust kaitstes sellega suu ja kurgu limaskesta kuivamise eest.

35232/., VLGUXQLPDLWVHOLVHG

Värskendava sidrunimaitsega.

35232/., VXKNUXYDEDG

Magusainega imemistabletid neile, kes ei saa või ei soovi kasutada suhkrut sisaldavaid tablette.

Maaletooja: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 4, 51014 Tartu.

.HYDlGUV NXVW Y 188 Hoia Tervist

Suveks saledaks – W V H V ORRGX $67(/ 3$-8 6,,5833 7XJHYGDE WHLH LPPXXQV VWHHPL W}VWHV RUJDQLVPL YDVWX SDQXY}LPHW N OPHWXV MD YLLUXVKDLJXVWHOH $VWHOSDMXVLLUXSLVW RQ DEL ND KDLJXVWHVW MD RSHUDWVLRRQLGHVW WDDV WXPLVHO QLQJ  OGLVH YlVLPXVH MD NXUQDWXVH NRUUDO 7HUYLVWDYDW M}XGX DQQDE DVWHOSDMXPDUMDV URKNHOW VLVDOGXY & YLWDPLLQ PLWPHG % JUXSL YLWDPLLQLG MD PLQHUDDODLQHG

6HJDJH ² VSO VLLUXSLW NODDVL WlLH VRRMD Y}L N OPD YHHJD -RRJH ² NODDVL SlHYDV MD ² ROJH WHUYH

.85*8 6,,583 6,008 7}KXV DELPHHV NXUJXYDOXV ODVWHOH 6LLUXS VLVDOGDE NXXVH Y}UVHHNVWUDNWL MD WDUXYDLNX QLQJ DLWDE NXUJX MD QHHOXNlKHGXVH NRUUDO .XXVHY}UVHG RQ ULNNDG DVNRUELLQKDSSH VLVDOGXVH SRROHVW QHLV OHLGXE UDXD NURRPL YDVH DOXPLLQLXPL MD PDQJDDQLVRRODVLG HHWHUOLNNH }OLVLG MD SDUNDLQHLG 7DUXYDLN RQ DJD ORRGXVOLN DQWLELRRWLNXP PLV KlYLWDE N}LN YLLUXVHG MD EDNWHULG

6LPPXW SHDNV ODSV Y}WPD WO NROP NRUGD SlHYDV QLQJ HQQH DOODQHHODPLVW VHGD VHNXQGLW VXXV KRLGPD (WWHYDDWXVW 6LPPX RQ QLLY}UG PHHOGLYD PDLWVHJD HW Y}LE ODSVHO NHHOH DOOD YLLD

ZZZ WHUYL[ HH

Internetiportaali kaalustalla.ee looja ja peatreener Heikki Mägi jagab näpunäiteid, kuidas kaalu langetada ja trenniga alustada.

“Toitumine on pĂľhiline,â€? teeb Heikki Mägi asja kohe selgeks. “VĂľid hommikust Ăľhtuni trenni teha, aga kui sÜÜd rohkem kui kulutad, siis alla ei vĂľta.â€?

Samas ei tasu ka nälgida, kuna ainevahetus muutub siis aeglasemaks ja kaal ei pruugi langeda. Nn imedieedid on selle peale ßles ehitatud, et inimene ei saa mþnda toitainet piisavalt ja kaal hakkab kßll algul langema, kuid reeglina tuleb lþpuks rohkem tagasi.

Treener soovitab sßßa neli korda päevas: hommiku-, lþuna- ja þhtusÜÜk, lisaks ßks vahepala. Kþik sÜÜgikorrad peaksid sisaldama nii valku, rasvu kui ka aeglaselt imenduvaid sßsivesikuid, mida saab näiteks tatrast, pruunist riisist ning täisteratoodetest.

HommikusÜÜk peab olema korralik, mitte magusad krþbuskid magusa jogurtiga. Hommikuti tuleks vältida lihtsuhkruid, mille keha kulutab kiiresti ära ja siis paari tunni pärast hakkab nälg näpistama.

Heikki Mägi ise sÜÜb hommikuti mune (neist saab valku ja rasvu), seemneleiba (sĂźsivesikud) ja kĂľrvale Ăľlikastmega tomati-kurgisalatit. Tervislik hommikueine on ka paar singileiba ja piimaga keedetud puder. “Ma ei soovita sßßa rasvata toite,â€? Ăźtleb ta. “Enamasti sßßakse ja juuakse ennast Ăźlekaaluliseks magusast, mitte rasvasest.â€? Näiteks rasvata jogurtist on kĂźll rasv eemaldatud, kuid see on asendatud suhkrutega. Suure suhkru- ja kalorisisalduse tĂľttu ei soovita ta juua ka magusaid limonaade ja mahlu, vaid pigem vett.

Ă•htul tuleb kindlasti sßßa “See, et pärast kuut Ăľhtul sßßa ei tohi, on legend,â€? märgib treener. â€œĂ•htul tuleb kindlasti sßßa, ja kui toidukorrad ning -kogused on paigas, siis kaalu juurde ei tule.â€?

Päevane toidu kogus oleneb vanusest, pikkusest, kehakaalust ja kehalisest aktiivsusest. Kaalustalla. ee portaalis on vþimalik kþiki neid tingimusi arvestades välja arvutada päevas kulutatav kalorite kogus.

Kaalu langetamiseks tuleks sßßa sellest 500 kcal vähem.

Oluline on ka see, et toidukorrad oleksid jaotatud ßhtlaselt päeva peale, mitte nii et hommikusÜÜk jäetakse sÜÜmata, päeval pole ka aega ja þhtul koju tulles vohmitakse topeltports.

Päeva jooksul peab sÜÜma mitu korda, nþnda et veresuhkru tase pßsiks ßhtlane. Maiustustest saadavate lihtsuhkrute puhul kipub veresuhkru tase kiiresti ßles ja peagi sama kiiresti alla minema. See tekitab tahtmise midagi näksida. Kommi vþi kßpsise asemel soovitab Heikki Mägi vahepalaks vþtta näiteks pähkleid, aga mitte arahiisi, vaid pigem mandleid, kreeka vþi metspähkleid.

KĂźsimuste tekkides on vĂľimalik salenejal kallustalla.ee portaali kaudu vastuseid saada. Seal on lisaks praktilistele nĂľuannetele ka 11 toitumiskava koos enam

õige aeg alustada kui 50 retseptiga, 12 treeningukava ja mitmeid näitajaid välja arvutavad kalkulaatorid. Näiteks pulsitsoonide tabel vanuse järgi ehk soovitused, missuguse pulsisagedusega treenida ilma endale liiga tegemata.

Ainult kepikõnnist jääb väheks “Natuke vale on levinud arusaam, et ainult madala pulsiga treeningutega on võimalik rasva põletada,” möönab Heikki Mägi, kes treenib inimesi ka Tartu klubis PlanetSport. Kui pidevalt samamoodi treenida, näiteks teha päevast päeva pool tundi rahulikku kepikõndi, siis harjub keha sellega ära ja areng jääb seisma. Koormust tuleks aegajalt tõsta.

Liikumise puhul oleneb palju võimalustest – linnas on spordiklubid ja suurem valikuvõimalus, aga ka maal saab väga edukalt trenni teha. Kui spordiga pole tükk aega tegeldud, siis alustuseks sobibki hästi kepikõnd – algul pool tundi korraga, hiljem natukehaaval seda aega pikendades.

Treener soovitab alustada kolme treeninguga nädalas, mis võiksid

olla vaheldumisi aeroobsed (näiteks kepikõnd, rattasõit, ujumine, sõudeergomeetril või teleturust tuttaval orbitrekil treenimine) ja lihastreeningud. Võib kombineerida ka 25minutilise kepikõnni pooletunnise lihastreeninguga. Kuidas endale rohkem sobib – treenimise puhul tuleb keha kuulata.

“Naistel pole vaja karta, et lihased lähevad suureks,” hajutab ta hirme. “Lihased on nagu kaloripõletusahi, mis kulutavad energiat ja annavad kehale ka trimmis väljanägemise.”

Kodus saab lihastreeningut vaheldusrikkamaks muuta võimlemispalli, kummilindi või reguleeritavate hantlite abil. Kaalustalla.ee portaalis on palju harjutuste õppevideosid. Soovi korral on võimalik lasta endale koostada ka individuaalne toitumis- või treeningukava.

HELI RAAMETS

Mõned lihtsad harjutused trenniga kodus alustamiseks 1. Kätekõverdusi on lihtsam teha, kui käed asuvad kõrgemal tasapinnal ja põlved on maas.

Järg lk 190

RAIVO TASSO

ÖÖ on mõeldud magamiseks

zzz... zz... z

Unesiirup ERICAMEL on looduslik hea maitsega siirup, mis sisaldab mett, kanarbiku-, humala-, kummeli-, sidrunmelissija aniisiseemnete ekstrakte, mis omavad rahustavat ja undsoodustavat toimet.

Annustamine: õhtul enne uinumist 15-45 ml (1-3 supilusikatäit) koos sooja vee või piimaga.

Ericamel on müügil apteekides, tervisepoodides, Prismades ja www.tervis24.ee

KALA RUUDUS

Hoia Tervist 189

190 Hoia Tervist Algus lk 188

2. Kõhulihaste treenimiseks tõsta ülakeha, kuid jälgi, et ei tõmba kätega pead ülespoole.

RAIVO TASSO

3. Kõhulihaste treenimiseks tõsta ülakeha, hoides käsi risti rinnal.

4. Kõhu- ja küljelihaste treenimiseks proovi küünarnukiga puudutada vastaspõlve.

5. Pringi tuhara saab, tehes väljaasteid, jälgi, et esimese jala põlv oleks täpselt kanna kohal ja jalg täisnurga all.

6. Lihtne ja tõhus harjutus on seina najal istumine, jälgi, et põlved oleksid täisnurga all.

Hoia Tervist 191

192 Hoia Tervist

..sest elu koosneb pisiasjadest!

Microlife rütmihäirekindlad vererõhuaparaadid on saadaval apteekides!

Vererõhu mõõtmisel: • eelista täisautomaatset vererõhuaparaati poolautomaatsele, sest vastasel juhul peab „pumpaja“ olema keegi teine • tee kindlaks kummal käel on rõhk kõrgem ja mõõda vererõhku alati sellel käel • vahetult enne mõõtmist väldi söömist, joomist, suitsetamist ja füüsilist aktiivsust, kuna need tegevused tõstavad vererõhku • vali õige suurusega mansett ja paigalda see õigesti – voolik väljub mansetist käe sisepinnal, suunaga labakäe poole • jälgi, et mansett oleks südame kõrgusel BHS A/A – BHS Protocol

• peale manseti paigaldust ja enne mõõtmist puhka 5 minutit

BP 3AG1

• mõõda vererõhku võimalikult loomulikus keskkonnas, soovitavalt kodus • vererõhu mõõtmise ajal ära räägi, liiguta ega köhi

• saadud tulemused märgi üles koos kellaaja ja kuupäevaga

• kahe järjestikuse mõõtmise vahel puhka vähemalt 1 minut

• ära muuda ravimannuseid arstiga konsulteerimata

• võrreldavad on samades tingimustes mõõdetud tulemused (keskkond ja kellaaeg)

• kuna tegu on meditsiiniseadmega, siis loe hoolikalt kasutusjuhendit ja vajadusel konsulteeri arstiga!

Maaletooja: – Pulsirütmi häire kindlakstegemine BHS A/A – BHS Protocol

– Kliiniliselt kontrollitud