Targu Talita erinumber Hoia Tervist (september 2011)

TERVISTAV AED:

MEESTE MURED:

ELU HOID:

Lk 579–581

Lk 582

Lk 587–589

10 superaiavilja

Tulge kontrolli

Esmaabi (uued) tõed

HOIA TERVIST

Maalehe nõuandelisa

Nr 36 8. september 2011

Tark valik! www.epkk.ee

Kirjad

Tervis

Eestis leiutatud ja teaduslikult tõestatud

1. nädal

2. nädal

3. nädal

50g juustu päevas

+25G

JUUSTU

Hoia Tervist 579

Suvi jäägu – südamesse, silmisse, mõtetesse, tegudesse –, kuni tuleb uus kevad oma suveootustega. Kas me ei võiks selle algava sügise eesmärk-loosungiks seada? President on valitud, dopinguskandaal kaasa elatud, nüüd on aeg iseendaga tegelda.

Kas olete mõnel talvel vaadanud oma kolme, kahe või isegi aastataguseid reisi- ja muid suvefotosid? Ja imestanud, kui noor ja ilus olite alles... möödunud suvel. Peeglist vaatab aga vastu kipraskulmuline elav etteheide.

Mõelgem siis üksipulgi läbi, mis meid suvel ilusamaks ja õnnelikumaks õilistab. Ning nuputagem, millega neid suvesädemeid külmematel aastaaegadel korvata.

Eelkõige püüdkem ignoreerigeda kõike, mis väsitab, närtsitab – näost, juustelt ja mõtetelt halliks teeb.

Sellest pluss-miinus nimekirjast saaks kujundada lausa oma isikliku elukestva õnnelik-olemise õppe.

Mul on meeles Riina Heina (Raja Teele) kunagine ütlus, et igal sügisel võtab ta kätte ja õpib ära ühe uue oskuse. Olgu see siis mingi käsitöö või võõrkeel. Et sügis ja talv poleks raisatud aeg.

Iga enda jaoks tehtav tegu ja välja antav raha on heategu. Olgu see kepikõnd, hommikvõimlemine, massaažiseanss, spaapuhkus või ... breketinaeratus ilusa homse nimel. Jaa-jaa, isegi keskeas.

KAJA PRÜGI

HOIA TERVIST

Supertoit ja -tervis aiast Sügis täidab keldri ja sahvri maitsva aiakraamiga.

Mõned puu- ja köögiviljad on aga eriti kasulikud, nad on n-ö supertoit.

Kas puu- ja juurvilja söömine suudab ära hoida vähki, pidurdada vananemist ja madaldada kõrget vererõhku? Briti tunnustatuim terviseajakirjanik, tervisliku toitumise propageerija ja maheaednik Michael van Straten kinnitab, et see on tõesti nii. Just tema võttis aastaid tagasi kasutusele termini “supertoit” oma samanimelises raamatus.

Michael van Straten ütleb: “Mõningaid aiasaadusi võib nimetada supertoiduks, kuna neis on eriti palju üht või mitut tervisele vajalikku ja organismi kaitsvat fütokemikaali, vitamiini ja mineraali.

Nn supertoidu söömine mõjutab kogu rahva tervist: see on põhjus, miks Lõuna-Euroopas on vähem infarkte, südamehaigusi ja seedeelundite vähki kui brittidel. Hispaanlased söövad näiteks üle kahe korra rohkem puu- ja juurvilja kui keskmine Suurbritannia elanik.

Kuigi olin varem innukas aednik, ei kasvatanud ma tükk aega köögivilju. Aga siis, aastal 1989 tekitasid mahepõllunduse põhimõtted minus äkki suure huvi potipõllunduse vastu. Pean tunnistama, et nüüd on minu maheaias vaid väga üksikud taimed puhtalt ilu pärast, peaaegu kõik, mis kasvab, kõlbab ka süüa.

Kui te kasvatate ilma kunstväetiseta ja taimekaitsevahenditeta rediseid, porgandeid ja lasete tomatitel päikese käes lõpuni küpseda, siis söötegi supertoitu.

Anumad aedubade või maasikatega, istutuskott suvikõrvitsaga, lillekast murulaugu, mündi või salveiga – need kõik on kui laekad looduse ravimitega.

REPRO

Otse peenralt võetud värsked aiaviljad on kõige väärtuslikumad, pungil kasulikke toitaineid ja taimseid keemilisi ühendeid, mis peletavad haigusi ja hoiavad teid nooruslikuna. Mahedalt kasvatatud viljades on rohkem mineraale jm kasulikke ühendeid, neil on tugevam ja parem maitse.”

Kõik puu- ja köögiviljad on kasulikud, aga mida tuleks kindlasti kasvatada? Michael van Straten toob välja kümme parimat (need ei ole pingereas).

REDIS Keegi ei usuks, et need väikesed kevadel esimesena valmivad juurviljad on kuidagi eriti väärtuslikud.

Aga nii see on, redises leidub vähivastaselt toimivaid aineid, palju C-vitamiini, foolhapet, kaaliumi ja seleeni. Redis toetab tõhusalt maksa ja sapipõie toimimist.

Redis on lühipäevataim, mis annab kvaliteetset saaki vaid lühikese päeva tingimustes (Eestis varakevadel ja hilissuvel. – Toim). Kevadel tasub teda kasvatama hakata esimesel võimalusel, pideva värske saagi saamiseks tehke iga kahe nädala tagant parajas koguses uus külv.

Lisage paar redist mahlapressi, kui teete juur- või puuviljadest värsket mahla. Väärtusliku salati jaoks pole palju vaja: viilutage redis koos mündi ja mõne kevadise rohelise taimega, näiteks naadiga.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Toimetaja: Kaja Prügi 661 3337/ Kujundaja Heiki Maiberg/ Keeletoimetaja Ene Leivak Väljaandja AS Eesti Ajalehed / Trükk AS Kroonpress / Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2011 Ilmub koos Maalehega

580 Hoia Tervist REPRO

MAAPIRN Maapirn on aedniku unistus: pistad mulda ja seal on ta igavesti, andes saaki. Seni kuni maapind pole külmunud, saab pidevalt mugulaid välja kaevata.

Mugulad sisaldavad palju inuliini, see on looduslik probiootiline kiud, mis seedetraktis ei lagune ja liigub jämesoolde. Inuliin on energiaallikas organismi kasulikule mikrofloorale, ta aitab omastada kaltsiumi ja magneesiumi. Kaltsium on luude ehitusmaterjal, seega saab maapirni süües leevendada luude hõrenemist vanemas eas.

Inuliin on hea ka diabeetikutele, sest ta ei mõjuta oluliselt veresuhkru taset. Maapirnidest saab oivalist suppi ja püreed.

SPINAT Spinat sisaldab erakordselt palju vitamiine ja mineraalsooli: E-, K- ja C-vitamiini, karotiini, fosforit, kaltsiumi. Kõrge raua-, joodi- ja kaaliumisisalduse tõttu soodustab ta vereloomeelundite ja sisesekretoornäärmete tegevust. Spinatis on looduslikud fütotoitained zeaksantiin ja luteiin, mis on põhilised kollatähni ehk maakula degenereerumise ärahoidjad. Viimane on peamine põhjus, miks vanemaealised kaotavad nägemise. Palju on foolhapet, mida nimetatakse ka antianeemiliseks vitamiiniks.

Kuna spinatis leidub rohkesti oblikhapet, pole hea teda süüa korraga väga palju ja ka liiga sageli. Spinatitoitudele lisage piima, sest piimas sisalduv kaltsium seob vaba oblikhappe ja muudab selle kahjutuks.

Spinat sobib hästi kokku looduslike söödavate rohttaimedega nagu kõrvenõges, naat jmt. Maitsestamiseks sobib ingver.

TOMAT Tomatites on palju C- ja E-vitamiini, beetakaroteeni ja väga väärtuslikku lükopeeni. Viimane annab tomatile punase värvi ja on hinnatud antioksüdant. Lükopeen pärsib paljude vähiliikide arengut (rinna-, käärsoole-, eesnäärme-, kopsu-, pankrease- jne vähk), vähendab kuni kaks korda tõenäosust saada infarkt või insult, aitab ära hoida veresoonte lupjumist ja sellega kaasnevaid riske, sh kõrgvererõhktõbe, hoiab ära silma kollatähni taandarengu.

Lükopeen moodustub lõplikult vilja loomuliku küpsemise 11. päeval. Enamik poetomatitest on aiandis korjatud rohelisena ja küpsevad edasi kunstlikult, nendes on lükopeeni vähe. Organism omastab lükopeeni paremini, kui tomatid on kuumtöödeldud. Samuti on vaja selle väärtusliku ühendi omastamiseks rasva. Lisage tomatile ja tomatitoitudele alati külmpressitud õli, avokaadot või pähkleid.

KÜÜSLAUK Küüslauk on ravim- ja toidutaimede kuningas, ta aitab kõige puhul, alates nohust ja lõpetades pahaloomuliste kasvajatega.

Küüslaugus sisalduv alliin laguneb mugula peenestamisel spetsiifilise lõhnaga fütontsiidiks allitsiin, mis on väga tugeva bakteritsiidse toimega lenduv antibiooti-

kum. Küüslaugus on rohkelt C- ja B-grupi vitamiine, inuliini, orgaanilisi happeid, mikroelemente.

Küüslauk parandab üldist enesetunnet, tugevdab südant, korrastab vererõhku, parandab soolte tegevust (eriti lihatoitude söömisel).

Allitsiin ja mikroelemendid stimuleerivad immuunsüsteemi tegevust ning mõjuvad hästi hormonaalsüsteemile, seetõttu on küüslaugul kasvajatevastane toime.

Kui veres on kõrge kolesteroolisisaldus, tuleks iga päev toorena süüa 2–3 küünt. Küüslaugu pidev söömine hoiab ära veresoonte lupjumise, soodustab põie-, neeru- ja sapikivide lagunemist, puhastab verd kahjulikest ainevahetusjääkidest.

PUNAPEET Punapeet oli vanade kreeklaste jaoks püha ravimtaim, mustlaste veretoonik, Ida-Euroopas leukeemiaravim. Peet on üks parimaid organismi puhastajaid ja immuunsüsteemi tugevdajaid. Kõrge antioksüdantide sisaldus hoiab eemal mitmesuguseid haigusi. Ta on oivaline kroonilise väsimuse peletaja, ergutab vereringet, soodustades vereloomet, puhastab verd. Raua ja loodusliku suhkru sisaldus tugevdab organismi, parandab mälu ja kontsentratsioonivõimet.

Peet sisaldab beetakarotiini (ainevahetuse käigus muutub A-vitamiiniks), B6- ja C-vitamiini, foolhapet, mangaani, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, kaaliumi, fosforit.

Unustage marineeritud peedi poekonservid! Sööge teda keedetult, boršis, riivige toorelt salatisse.

Hoia Tervist

Kßlvake iga kolme nädala tagant väike rida peeti ja tarbige juurvilju väiksena, kui need on noored ja eriti väärtuslikud. Pressige peedist mahla koos þuna ja selleriga.

MUSTIKAD Nagu kþik tumedad marjad ja puuviljad, on ka mustikad ßlimalt kasulikud, kuna sisaldavad väga palju antioksßdante, mis kaitsevad rakke vananemise eest. Mustikad sisaldavad neid aga märksa rohkem kui enamik aiasaadusi. Head teevad ka marjades sisalduvad kiudained, C-, PP- ja B1-vitamiin, karotinoidid, tsink, mangaan, seleen jm.

SÜÜge päevas kaks kohvitassitäit mustikaid ja paljud tervisehädad taanduvad vþi ei tulegi: näiteks pþiekivid, maksahädad, pþletikud, sßdamehaigused. Mustikad on head silmadele, nad parandavad verevarustust, kaitsevad aju ja hoiavad mälu korras.

Mustikaid saab edukalt aias kasvatada, aretatud on palju sorte. Kui maa pole sobivalt happeline, vĂľib rajada turbapeenra vĂľi kasvatada mustikaid anumas.

AEDOAD Aiaviljadest on oad kþige mitmekßlgsemad oma sisalduselt ja toimelt. Neis on palju valku (4–6%), mille toiteväärtus on ligikaudu vþrdne lihavalguga. Inimene omastab aedoavalku aga paremini kui näiteks kala- vþi lihavalku. Piimas on valke kuus korda ja nisuleivas kolm korda

vähem kui ubades. Terades sisalduv tsink on oluline insuliini ja hormoonide sßnteesis, seda on ubades rohkem kui enamikus kÜÜgiviljades.

Aedoad leevendavad mao- ja maksahaigusi, suhkruhaigust, neeru- ja pþiehädasid, kþrget vererþhku, sßdamehaigusi, kroonilist reumat, podagrat, neerukive.

Kaunte sÜÜmine vähendab kolesteroolisisaldust veres, elavdab jämesoole tegevust, kaitseb soolevähi eest. Vanemas eas on lausa kohustulik sßßa aedube, sest need turgutavad sßdametegevust.

Oma keemilise koostise ja suure kiusisalduse tþttu on väga väärtuslikud ka pþldoad. Neid on samuti hea sßßa paljude tervisehädade korral: spasmid, kþrge vererþhk, herpes, Parkinsoni tþbi. Oad soodustavad neerude, lßmfi ja soolestiku tÜÜd.

Ă•UNAD VanasĂľna Ăźtleb: kui sul on vĂľimalik istutada aeda vaid Ăźks puu, siis vali selleks Ăľunapuu.

Tuntud on ka ßtlus: ßks þun päevas hoiab arsti su kodust kaugel.

Kaks þuna päevas teevad seda aga kohe kindlasti. Õuntes sisalduv pektiin madaldab vere kolesteroolitaset ja kaitseb keskkonnasaaste kahjuliku mþju eest. Õunad aitavad ravida podagrat, reumat ja artriiti.

Juba ainußksi þuna vþrratu lþhn madaldab kþrget vererþhku. Supermarketite kasina valiku asemel kasvatage ise þunu, sest saada on tohutu hulk häid kohalikke sorte.

KAPSAD Kapsad on pungil täis vitamiine, mineraalaineid, vähivastaseid fßtokemikaale. Rahvastel, kes sÜÜvad palju kapsast, on kþige vähem kopsu-, käärsoole-, rinna- ja emakavähki.

Eriti väärtuslikud on lehtkapsad. Proovige näiteks tumelillat sorti ‘Cavallo Nero’, mis maitseb kĂľige paremini pärast kĂźlmanäpistust. Rebige lehed puruks ning vokkige koos sibula ja paprikaga.

Ajakirjast Gardeners’ World vahendanud

KAJA KURG

²

X W V D Y

H 6Â JLVHO

W O X N L O V WHUYL

D J L [ 7HUYL $67(/3$-8 6,,583 . OPDG MD PlUMDG V JLVLOPDG WRRYDG NDDVD QRKX N|KD MD NXUJXYDOX bUJH RRGDNH KDLJXVH WXOHNXW YDLG YDOPLVWXJH Y}LWOX VHNV $VWHOSDMXVLLUXS WXJHYGDE WHLH LPPXXQV VWHHPL W}VWHV RUJDQLVPL YDVWXSDQXY}LPHW N O PHWXVHOH MD YLLUXVKDLJXVWHOH $VWHOSDMXVLLUXSLVW RQ DEL ND KDLJXVWHVW MD RSHUDWVLRRQLGHVW WDDVWXPLVHO QLQJ  OGLVH YlVLPXVH MD NXUQDWXVH NRUUDO 7HUYLVWDYDW M}XGX DQQDE DVWHO SDMXPDUMDV URKNHOW VLVDOGXY & YLWDPLLQ PLWPHG % JUXSL YLWDPLLQLG MD PLQHUDDODLQHG 6HJDJH ² VSO VLLUXSLW NODDVLWlLH VRRMD Y}L N O PD YHHJD -RRJH ² NODDVL SlHYDV MD ROJH WHUYH

$67(/3$-8 ÂŻ/, 6Â JLVHO PXXWXE ND PHLH WRLGXODXG 7HUYL[L DVWHOSDMX}OL RQ SDULP ORRGXVOLN YDKHQG N}UYHWLVWH YDVWX (ULQHYDOW YlOLVPDLVWHVW YDKHQGLWHVW PLV OHHYHQGDYDG N}UYHWLVL YDLG KHWNHNV RQ 7HUYL[L DVWHOSDMX}OLO SLNDDMDOL VHP WRLPH $VWHOSDMX}OL Y}LWOHE N}UYHWLVWH YDVWX UDYLGHV VDPDO DMDO ND UHIOXNVLKDLJXVW $QWLRNVÂ GDQWVHWH RPD GXVWH W}WWX VRELE DVWHOSDMX }OL NLLULWXVUDYL VDDYDWHOH KDLJHWHOH $VWHOSDMX}OL PllULWDNVH QDKDOH HQQH NLLULWXVUDYL VDDPLVW HW YlKHQGDGD NXGHGHV UDNXNDKMXVWXVL 2Q WHDGD HW DDVWDO 7ĂĽHUQREROL NDWDVW URRILSLLUNRQQDV W||WDQXG HHVWODVWHOH VRRYLWDWL QDDVWHV WDUYLWDGD DVWHOSDMX}OL

ZZZ WHUYL[ HH 2h 7HUYL[LO RQ VXXULP YDOLN DVWHOSDMXWRRWHLG (HVWLV 7HUYL[L WRRWHG RQ PÂ Â JLO DSWHHNLGHV MD ORRGXVWRRGH WH SRRGLGHV VXXUHPDWHO PHVVLGHO ODDWDGHO

582 Hoia Tervist

Mehi oodatakse kontrolli!

ERAKOGU

Meestearstid on seda meelt, et kui mees ise ei mõista arsti juurde minna, tuleb talle tervisekontrolli vajadust aeg-ajalt meelde tuletada.

Viimastel aastatel toonitatakse terves maailmas meestele üha rohkem vajadust enda tervist jälgida ja kontrollida. Seoses eluea oodatava tõusuga on järjest tähtsamaks meeste haigestumise põhjuseks muutunud eesnäärmehaigused. Nii on enamikus arenenud riikides eesnäärmevähk tõusnud kõige sagedasemaks vähipaikmeks meestel.

Veel neli-viis aastat tagasi oli Eesti Euroopas ühel kurbadest esikohtadest metastaatilises arengujärgus avastatud eesnäärmekasvaja osas. Nüüdseks on õnneks ka meil paranenud diagnostika, aga eelkõige Eesti meeste terviseteadlikkus.

Nädal meeste tervisele 12.–16. septembrini peetakse Euroopa eesnäärmenädalat. Tartu Ülikooli Kliinikumi androloogiakeskuse juht meestearst Margus Punab tõdeb, et sellenimelise nädala läbiviimine on olnud viimase viie aasta initsiatiiv, millega Eesti on algusest peale aktiivselt liitunud.

Eesnäärmenädala ülesanne on eelkõige meestele meelde tuletada, et nad oma tervise eest regulaarselt hoolt kannaksid. Nädala põhisõnum on, et alates 45. eluaastast peaks iga mees kontrollima oma eesnäärme seisundit.

Eesnäärmenädala raames saab ennast eesnäärme kontrolliks tasuta registreerida ka TÜ Kliinikumi meestekliinikutes nii Tartus kui Tallinnas. Tasuta vastuvõtule on oodatud kõik 45aastased ja vanemad mehed, kes pole vähemalt aasta aega vastavas kontrollis käinud.

Varasematest aastatest mäletab dr Punab, et selle nädala raames on meestekliinikut külastanud sajad ja sajad mehed. See tähendab, et liiga hilja “ärganud” jäävad ukse taha.

“Vähemalt teadvustavad need “hilised ärkajad” endale regulaarse kontrolli vajadust,” usub doktor.

“Ning loodetavasti lähevad seejärel perearsti juurde. Eesnäärme seisundit ongi kõige lihtsam kontrollida perearsti juures. Too kuulab

Dr Margus Punab: “ Algstaadiumis võib eesnäärmevähki nimetada krooniliseks haiguseks, mida on võimalik kontrolli all hoida regulaarse jälgimisega ja vajadusel ka aktiivse raviga.”

ära üleskerkinud probleemid, teeb esmased uuringud ning vajadusel saadab patsiendi spetsialisti juurde edasi.”

Ka meestekliinikus võtab eesnäärmenädalal mehi vastu arsti assistent, kes suunab eriarsti vastuvõtule vaid ravi vajavad mehed.

Esmaste uuringute hulka kuuluvad veretest PSA määramiseks ja kaebusi fikseeriva küsimustiku täitmine. Nende uuringute alusel hinnatakse täiendavate uuringute vajadus.

Margus Punab rõhutab, et üle 45aastased mehed peaksid oma eesnäärme seisundit kontrollima ka siis, kui konkreetseid kaebusi ei ole. Sest eesnäärmevähk ei tarvitsegi oma arengu esimese 10 aasta jooksul endast mingit märku anda või siis ilmnevad minimaalsed kusemishäired. Algstaadiumis eesnäärmevähk, mis pole veel andnud siirdeid, on aga vägagi edukalt ravitav.

Arsti juurde igas eas Margus Punab ennustab varasemate kogemuste põhjal, et suure tõenäosusega leitakse eesnäärmenädala käigus meestekliinikuid külastanud meestest seitsmel protsendil eesnäärmevähk.

“Kuid liiga suureks muretsemiseks pole harilikult põhjust – algstaadiumis võib eesnäärmevähki nimetada krooniliseks haiguseks, mida on võimalik kontrolli all hoida regulaarse jälgimisega ja vajadusel ka aktiivse raviga,” kinnitab dr Punab.

Vähk on see kõige kurjem haigus, mida kartes mees peaks kontrollis käima, kuid mehi kimbutab ka n-ö leebemaid eesnäärmehaigusi.

“Sage haigus on eesnäärmepõletik,” tõdeb dr Punab. “Minu seni kõige noorem selle haiguse all kannatav noormees oli 15aastane, kuid eesnäärmepõletik vaevab harilikult eeskätt 25–35aastaseid mehi. Selle sümptomiteks on kerged kusemis- ja erektsioonihäired, aga ka ebamugavustunne, isegi valud alakehas.

Umbes 45aastaselt hakkab mehi sageli kimbutama eesnäärme healoomuline suurenemine, mis väljendub samuti eelkõige kusemishäiretes. Üle 70aastastel meestel kasvab kiiresti eesnäärmevähi avastamise risk.”

Dr Punab kummutab müüdi, et Eestis on vähe meestearste ja nende juurde pääsemine raskendatud.

“Eestis on meestearste sama palju kui näiteks Rootsis. Ning nende juurde tehakse keskmiselt 30 000 visiiti aastas. Tänavu lisandub Tartu Ülikooli Kliinikumi androloogiakeskusesse kaks uut arsti.”

Meestele soovitatakse öise sagedase uurineerimisvajaduse leevendamiseks küll ka käsimüügiravimeid, aga need ei asenda regulaarset eesnäärme kontrolli arsti juures.

Igale haigusele on oma optimaalne raviskeem ja kergemate kusemishäirete korral, kui tõsisemad haigused on välistatud, soovitab ka arst paljudel juhtudel just käsimüügiravimeid.

Dr Punab on seda meelt, et lõpuks vastutab ju igamees ise oma tervise eest, kuid meestearstid peavad oma kohuseks neile tervise kontrollimise vajadust aeg-ajalt meelde tuletada.

KAJA PRÜGI

Hoia Tervist

Prostatiit, eesnäärme healoomuline suurenemine, eesnäärmevähk... Need on kõik hea- või pahaloomulised seisundid, mis võivad mõjutada sinu eesnääret. Mõni neist põhjustab sümptomeid nagu sage urineerimine ja mõni ei avaldu kuidagi. Õigeaegsel avastamisel on need seisundid ravitavad. Mida vanem sa oled, seda suurem on risk.

Kas oled üle 45-aastane mees?

Siis ära peida pead liiva alla, eesnäärme kontrollimine on lihtne ja odav.

Kontrolli oma eesnääret perearsti juures! Vajadusel konsultatsioonid uroloogi juures.

Eesnäärme nädalal saad registreeruda tasuta vastuvõtule ka Tallinna või Tartu Meestekliinikus. Tasuta vastuvõtud toimuvad 12.-16.septembrini, registreeru aadressil meeste.kliinik.ee.

www.urologyweek.org

584 Hoia Tervist

Breketid – ilu ja tervise teenistuses

REPRO

Kaunis hambarivi ei teeni vaid ilu eesmärki, puseriti hambad tekitavad nii psühholooglist kui füüsilist ebamugavust.

Kõiki meist ei ole õnnistatud ilusa sirge hambareaga. Lisaks sellele, et puseriti hammastega naeratus ei ole kõige ilusam, toovad need kaasa ka muid vaevusi. Sestap on tark pöörduda spetsialisti poole, kellega koostöös mõne aja möödudes kõik hambad ilusti oma õige koha leiavad.

Kes noores eas jättis selle käigu tegemata, ei ole veel midagi kaotanud. Hammaste ortodontilist ravi tehakse igas eas patsiendile.

Breketite valik on suur, valida saab nii säravkaunite kui ka suus hoopis märkamatuks jäävate breketite vahel.

Breketite teemal vestlesin Kaja Hambaravi ortodont-residendi dr Jelena Savvovaga.

Mitte ainult ilu pärast Dr Savvova sõnul saab parima tulemuse, kui breketid paigaldada siis, mil just kõik jäävhambad on lõikunud. Tuleb ette ka juhuseid, et breketid on vaja kleepida veelgi varem, ent kõik sõltub inimese hambumuse anomaaliast. Üldjuhul saavad lapsed oma hambarea sirgeks kiiremini ja väiksema vaevaga kui täiskasvanud.

Täiskasvanud lasevad endale breketeid paigaldada eelkõige eesmärgiga parandada oma naeratust.

Sageli on näiteks alumine hambarivi puseriti seetõttu, et seal on justkui üks liigne hammas. Hammas, mis on hambarivi viltuseks ajanud, eemaldatakse ning seejärel liimitakse hammastele breketid, mis hakkavad suhu jäänud hambaid kokkupoole vedama. Mõne aja pärast ongi tulemuseks ilus sirge hambarivi. Breketite abil on võimalik vähendada ka kahe hamba vahelisi vahesid.

Breketite kandmisega on võimalik ka ennetada ettetulevaid hai-

Keraamilised iseligeeruvad breketid.

gusnähtusid, mis on tingitud valest hambumusest. Sagedased on ka juhused, mil on vaja tõhustada hammaste funktsiooni. Kui näiteks alumised hambad on puseriti, koguneb hammaste taha hambakatt, mida on raske harjaga eemaldada. Seejärel moodustub katust hambakivi ja tekivad parodondi haigused.

Eespool asetsevad esihambad on traumadele rohkem allutatud kui õiges positsioonis esihambad, sügavhambumuse korral ulatuvad alumised esihambad limaskestani ja põhjustavad limaskesta traumat.

Lapsed vajavad ravi tulevase tervisliku hambumuse arenemiseks ja säilitamiseks. Täiskasvanutele tehakse hammaste ortodontilist ravi tihti ka enne proteesimist, kui on vaja teha näiteks silla jaoks kohta.

Breketite paigaldamine pole valulik. Hammas puhastatakse ja breket kleebitakse spetsiaalse liimiga hamba küljele.

Harilikult võtab breketitega hambarea sirgeks saamine aega poolteist kuni kaks aastat. Suuresti sõltub see hambumuse anomaalia raskusest.

Samuti sellest, kas eelnevalt on olnud vaja eemaldada mõni hammas või laiendavate ortodontiliste aparaatidega hambarivvi ruumi teha.

Kui breketid on paigaldatud, tuleb neid vähemalt kord kuus ortodondi juures pingutamas käia.

Kõige tavalisemad breketid on tehtud terasest, kuid on olemas ka

keraamilised breketid (monokristallilistest safiiridest), mis on valged või läbipaistvad ja seetõttu vähem märgatavad. On veel lingvaalsed breketid, mis kleebitakse hammaste tagumisele seinale – neid peaaegu polegi näha.

Suuhügieen on tähtis “Hammaste ortodontilise ravi ajal on vaja veelgi hoolsamalt suuhügieeni eest hoolitseda kui tavaliselt,” toonitab dr Savvova.

Breketid koguvad ülihästi enda külge toidujääke ja kui need jätta eemaldamata, on tagajärjeks katkised hambad, igemehaigused ja halb hingeõhk.

Breketite kandmise ajal sobib hammaste hoolduseks pigem softmärgistusega hambahari, kuna see on paindlikum ning ulatub tõhusamalt puhastama ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse.

Soetada võiks ka spetsiaalse breketikandjatele mõeldud hambaharja, kus välimised harjased on pikemad ja keskmised lühemad ning puhastamine veelgi tõhusam.

Lisaks harjamisele tuleb hambaid puhastada hambaniidiga, sest hammaste harjamisega saame puhastada vaid ligikaudu 3/4 hambapinnast. Enne hammaste harjamist tuleb suust eemaldada elastikud või muud breketsüsteemi eemaldatavad komponendid.

Hoia Tervist 585

Keraamilised breketid.

Metallist breketid.

Lingvaalsed breketid.

Vähemalt kord poole aasta jooksul (vajadusel sagedamini) tuleb käia ka hambaarsti juures.

Lisaks tuleb silmas pidada tervislikku toitumist ning vältida toite, mis võivad breketeid kahjustada. Õige toit tagab lõualuude ja hammaste varustatuse vajalike ainetega kogu ravi vältel.

siitbreketi puhul. Hammas võib ka breketite eemaldamisel murduda.

Samuti võib liiga suur ortodontiline jõud tekitada hambanärvi põletikku.

Ent võimalikest muredest ei maksa lasta end heidutada. Korralik suuhügieen ja regulaarne arstilkäik ennetavad pea kõiki ettetulevaid hädasid.

Kindlasti ei ole breketite suhu liimimine kõige odavam lõbu. Ent kui võtta arvesse hammaste ilu ning valest hambumusest tingitud terviseohte, ei tohiks ükski summa olla liiga suur.

te ortodontiliste aparaatide asetamine, igakuine aktiveerimine, hiljem ka breketite mahavõtmine ja retensiooniaparaat (see valmistatakse pärast aktiivse ortodontilise ravi lõppu ja selle ülesanne on hambaid uues asendis hoida).

Hind sõltub ka sellest, mis tüüpi breketid valida. Breketisüsteeme on mitmeid ning arst teeb pakkumise vastavalt diagnoosile ja raviplaanile.

Breketeid on nii hõbedasi, kuldseid kui ka valgeid.

Kõige tavalisemad ja hinnaklassilt odavamad on hõbedased, mis on ka kõige vastupidavamad.

Valged ehk keraamilised breketid on vähem silmatorkavad, aga need on ka õrnemad ja hinnalt kallimad.

Breketitega seotud mured Breketite kandmine võib endaga kaasa tuua ka teisi probleeme ja kõrvalnähte. Osad neist, nagu ebatõhusast suuhügieenist ja kehvast toitumisest tingitud kaariese teke, on kergesti ärahoitavad, ent on ka tõsisemaid hädasid.

Võib ette tulla, et hammas hakkab sealt, kus on kõige suurem kontakt breketiga, kuluma. Enim tuleb seda ette keraamilise, metall- ja kompo-

Kaunis on kallis Kahe aasta peale, mil hambumuse ravi breketitega keskmiselt kestab, tuleb arvestada 1300–2600 euroga. Hinna sees on breketite ja teis-

Järg lk 586

58

ERINEV T TOOD SORTAIM ENDIS ET

www.r ocs.ee

586 Hoia Tervist Metallist breketite puhul peab arsti juures käima igas kuus, iseligeeruvate breketite puhul aga iga kßmne nädala tagant.

Viimased on kßll kallimad, kuid patsiendile mþneti mugavamad, sest arsti peab harvemini kßlastama ja ka suuhßgieeni on kergem järgida.

Mitu kasu koos Ortodontiline ravi muudab mitte Ăźksnes hambarea sirgemaks ja naeratuse kaunimaks, vaid taastab ka lĂľualuude normaalse talitluse.

Ravi tulemusel jaotub mälumiskoormus ßhtlaselt ßlemise ja alumise hambakaare vahel, mþlema suupoole hammastevahelised kontaktid tasakaalustuvad ja alalþualiiges saab vabalt pesas olla.

Breketite kandmise aeg tuleb tervise nimel lihtsalt Ăźle elada!

JAANA UUSTAL

ÂŻQQHWXVH NRUUDO RVND HVLPHVHQD DEL DQGD 7XOH MD }SL

((67, 381$1( 5,67 ÂŻ3(7$% 6,1' (VPDDEL RQ NDQQDWDQXOH DEL DQGPLQH NXQL SURIHVVLRQDDOLGH VDDEXPLVHQL (VPDDEL RQ Y}LPHOLQH RVXWDPD ,*$h.6 (HVWL 3XQDVH 5LVWL (35

HVPDDELNXUVXVWHO }SHWDWDNVH VXOOH }LJHW NlLWXPLVW }QQHWXVH NRUUDO (35 EDDVNXUVXV K ² VLVDOGDE WHRRULDW MD SUDNWLNDW 3}KLNXUVXVH HGXNDO OlELPLVHO RPDQGDWDNVH (XURRSD VHUWLILNDDW PLV RQ WXQQXVWDWXG ND YlOMDVSRRO (HVWLW (XURVHUWLILNDDWL YlOMDVWDE HUDQGLWXOW (HVWL 3XQDQH 5LVW .XUVXVHG WRLPXYDG  OH (HVWL

.RQWDNWWHOHIRQ /LVDLQIR ND NRGXOHKHOW ZZZ UHGFURVV HH

6$ 26.$' -$ 688'$' b5$ -b7$ .('$*, $%,7$

Kiirabiarstid elustamisoskuse poolt

SVEN ARBET

Kauaaegsete kogemustega kiirabiarst Mare Liiger tunnistab, et elustamine peaks kuuluma iga täiskasvanud inimese pþhioskuste hulka.

Kiirabi sĂľidab välja, kui häirekeskus annab talle kutse. Ăœsna sageli on ainus info: inimene vajus kokku, teadvuseta, vist ei hinga. Kiirabi fikseerib kellaaja, mil kutse saadakse. Brigaad tormab autosse, klahvivajutus raadiopaneelile, ja sĂľit läheb lahti. Mis edasi?

Kommenteerib Mare Liiger MD, PhM. Kiirabiarstil taob peas ainult ßks kßsimus: kui palju on mÜÜdas hetkest, kui inimene sßdameseiskumise tþttu kokku vajus: 1, 2 vþi 5 minutit? Tavaliselt on kutse saamise ajal sellest kriitilisest hetkest mÜÜdas juba 3–4 minutit.

Majad vihisevad mÜÜda, mþni hoolimatu autojuht nimme venitab vilkuritega sþitva kiirabi ees ning ßsna tihti vþib kinnisilmi teada, millise automargiga on tegu. MÜÜdas on 3 minutit, kiirabi sþidab alles lähimatest ristmikest ßle. Ja siis vþiks kella kinni panna. Haige jaoks on vþitlus igaveseks lþppenud – kui keegi pole elustama hakanud.

Inimese ajurakud elavad sßdameseiskumise korral maksimaalselt viis minutit ja seda aega pikendab vaid ßks – kþrvalseisja poolt alustatud elustamine. Iga sekund, mil elustamine hilineb, maksab kannatanule miljoneid ajurakke.

Kþige trÜÜstitum on vaatepilt, kus kßmmekond inimest seisab ßmber oma lähedase, kes on teadvuseta ning ei hinga. Nad ootavad kiirabi. Meie elustame 30 minutit, sageli ka rohkem ja siis lþpetame. Haige aeg lþppes enne, kui erakorraline meditsiin sellest teadagi sai.

Vþimalik on ka teistsugune asjade kulg. Elustamise tulemusel þnnestub sßda käivitada, aga aju on päästmatult hävinud ja inimene jääb kuudeks vþi aastateks hingamisaparaadi alla, vþimetu ise hingama, kÜhima, neelama, kþnelemisest rääkimata.

Kiirabiarst Mare Liiger.

Äkksurma korral on ainus lootus, et keegi kþrvalseisjatest alustab elustamist. Ka hirmunud ja ebakindel abi on kindlalt parem kui abi puudumine. Kui Eestis alustaksid inimesed elustamist enne kiirabi, vþiks igal aastal ellu jääda täisväärtuslikuna sadu ja sadu inimesi.

Elustamisoskus omandatakse korduvate koolitustega ja täienduskoolitustega. Kßsimus ei ole selles, kuivþrd järgitakse järgmisi ja pidevalt muutuvaid ßlevalt alla saadetavaid ringkirju, vaid selles, mitu þpilast on reaalselt suutnud elustada nii, et kannatanu aju funktsioon on täielikult taastunud. Seda saab haigla dokumentide pþhjal tþestada.

Rahvakoolituse ELU þpilased on laekunud andmetel sellega hakkama saanud viimase viie aasta jooksul kolmel korral. Uppunud laps Laulasmaa spaa lastebasseinis, uppunud naine Vääna-Jþesuu rannas ning äkksurma saanud inimene Pþhja-Tallinnas (vt ka www.rkelu.ee).

Elustamise eel peab olema kindlalt veendunud, et haige on teadvusetu ja ei hinga. Samas on siin ka probleeme. Äkksßdameseiskumise korral tekib nn paha hingamine ehk meditsiini keeles agonaalne hingamine, mis ei tähenda kahjuks mitte elu, vaid kuulub surma ning elustamise juurde.

Kuidas esmaabiandjad kiiresti kliinilist surma ära tundma þpetada ning vajadusel efektiivselt elustama motiveerida, kuulub iga esmaabi þpetava organisatsiooni salatarkuste juurde. Selge on vaid, et iga minut, mille inimene pßhendab praktilise esmaabi þppimisele, vþib päästa kellegi elu.

TT

Hoia Tervist 587 ERAKOGU

Fotod Eesti Punase Risti õppustelt vabatahtlikele, laste koolituselt ja messilt.

Kas ruttate appi?

Koos arstiteaduse arenguga on nii mitmedki aastakümnete tagused esmaabi põhitõed kõikuma löönud.

Näiteks ei kutsuta üles abistama n-ö iga hinna eest ehk siis abistaja ei tohiks ohtu seada oma elu.

Hädasolijat märgates võib inimesel tärgata korraga kaks vastandlikku tundmust: abistamissoov ja enese alalhoiu instinkt. Uuemate seisukohtade järgi tulekski järgida mõlemat – targas tasakaalus.

“Juba kolm aastat on esmaabis valitsenud seisukoht, et võõrale

Sügisele vapralt vastu!

inimesele kunstlikku hingamist teha pole mõistlik,” räägib Eesti Punase Risti koolitusjuht Ellen Sternhof. “See oleks elustaja tervisele liiga suur risk. Tal pole ju käepärast maski ega ka riidest taskurätikut.”

Esmaabi on terve teadus. Seda võib õppida aastaid ning hiljem mäletada või unustada.

Ellen Sternhof möönab, et pahatihti teevad isegi esmaabi õppinud inimesed kriitilistes olukordades elementaarseid vigu. Sest üks asi on teooria, teine praktika paanikaolukorras. Sestap tuleb oma teadmisi aeg-ajalt üle korrata ja kindlasti ka uuendada. Siinkohal valisi-

megi välja mõned tähtsamad ja ajas muutunud käitumisjuhised.

Esmalt kontrolli hingamist Meist igaühel võib juhtuda, et leiame tänavalt teadvuse kaotanud inimese. Esimese asjana tuleb kindlaks teha, kas inimene hingab. Selleks on kolm võimalust: käeseljaga tunnetada õhuvoolu suust ja/või ninast; kuulatleda inimese kohal hingamiskahinat või jälgida, kas rindkere tõuseb ja langeb.

Juba kümmekond aastat ollakse seisukohal, et pulsi olemasolu oskavad kindlaks teha vaid õppinud meedikud.

Niiskel sügisel ja külmal talvel annavad liigesed ja lihased end ebameeldivalt tunda. Looduslikud komponendid toetavad tervist ja aitavad ennetada tõsisemaid tagajärgi. Ka seeneja marjametsas kiusavate putukate piste põhjustab valu ja hilisemat sügelust.

Mõlema probleemi puhul abistab loodustoode Paps-20. Kata pistekoht õhukese kihiga ja putukanõelamine on unustatud. ELis valmistatud loodustooteid küsige apteekidest!

588 Hoia Tervist Kui olete tuvastanud, et inimene hingab, keerake ta külili ja tegutsege vastavalt olukorra tõsidusele.

Kui inimene ei hinga Kui inimene ei hinga, kutsuge võimalikult kiiresti professionaalset abi. Hea, kui leiate endale abistaja, kes helistab numbril 112 ja läheb kiirabile nähtavasse kohta vastu.

Samal ajal, kiirabi oodates, avage inimese hingamisteed: kallutage pea kuklasse ja tõstke lõug etteüles. Kui ta ka siis hingama ei hakka ja abi viibib, peaks alustama elustamist.

Püüdke äratada Filmidest oleme näinud, et teadvuseta inimest püütakse põskedele patsutada ja raputada, et ta elumärki annaks. ELi direktiivide järgi ei tohi inimest mingil juhul “klohmida”, sest see võib tekitada ettearvamatuid vigastusi.

Kuid inimese ärkvele äratamisel on kindel mõte. Kui kannatanu on teadvusel, saab ta ehk öelda, mis temaga juhtus, kas ta põeb mõnda kroonilist haigust jmt.

Kuidas elustada Esimesel võimalusel helistage telefoninumbril 112. Sealt saate ühtlasi ka nõu, mida kiirabi tulekuni

ette võtta. Tallinnas ja selle ümbruses tuleb kiirabi kiiresti kohale, kuid maapiirkondades tuleb paraku ise tegutsema hakata.

Elustamise kuldvalem on 30:2.

Ehk siis 30 korda vajutage rindkere 4–5 cm alla (100 korda minutis) ja seejärel tehke 2 õhu sissepuhumist kopsudesse. Juhul kui tegu on võõraga ja/või puuduvad kaitsevahendid, piirduge rindkerele vajutamisega, hoides hingamisteed avatuna.

Andke/ärge andke vett juua Kui inimesel on psühholoogiline šokk, võib talle soovi korral anda juua – see tegevus iseenesest mõjub rahustavalt.

Kui aga inimesel on sellised vigastused, mille puhul on üsna tõenäoline, et ta viiakse haiglasse, siis juua ärge andke. Põhjus on lihtne – ta võib operatsiooni ajal oksendama hakata. Vajaduse korral niisutage vaid kannatanu huuli.

Kui nina jookseb verd Vanasti kästi ninaverejooksu puhul pea kuklasse ajada. Tänapäevase seisukoha järgi tuleb hoopis ette kummarduda ja verd jooksev ninasõõre kergelt kinni vajutada.

Sellega välditakse vere neelamist.

Esiteks kutsub vere neelamine esile okserefleksi, teisalt viib suust tulev veri kohalesaabuva kiirabiarsti

segadusse – kas tegu on ninaverejooksuga või siseorganitest tuleva verega. Kuklasse ja otsaette tuleks asetada midagi külma.

Ootamatuna võib tunduda soovitus mitte panna ninasõõrmesse vatitampooni ega ka paberit. Mõlemad eritavad ebemeid, mis jäävad kuivava vere külge kinni ning põhjustavad äratõmbamisega uue verejooksu.

Pikemaajaliste (üle kahe tunni) ninaverejooksude puhul tuleks pöörduda arsti poole. Tegu võib olla ealistest iseärasustest tuleneva kõrgenenud vererõhuga. Arstid lohutavad harilikult niisuguse häda puhul patsiente, et parem on, kui veresoon lõhkeb ninas, kui et näiteks peas.

Epileptikuid tuleb jälgida Veel 2000. aastani õpetati, et epilepsiahoo ajal tuleb haigele suhu torgata puupulk või mõni muu kõva ese. Arvati, et kui epileptik hammustab keelde, valgub suu, kopsud ja kogu organism verd ja sülge täis ning ta lämbub.

Ajapikku tehti kindlaks, et epileptiliste krampide ajal tegelikult hingamist ei toimu ja vere hulk keelest pole samuti märkimisväärne. Krampide käes vaevlevale epileptikule võiks panna midagi pehmet pea alla ja hiljem, kui hoog on möödunud, keerata külili.

Kindlasti peaksid vanemad ja õpetajad jälgima epileptikust last ujumise ajal, täiskasvanud ei tohiks aga juhtida mootorsõidukeid ega töötada neile ohtlikuks osutuda võivate mehhanismidega.

Žguti paneb meedik Tänapäeval peetakse õigeks, et jäseme lahtise haava korral asetab vajadusel žguti vaid meedik. Sest tavainimene ei oska seda õigesti teha. Liiga lõdvast žgutist pole kasu ja liiga tugev võib tekitada lisaprobleeme.

Kui inimesel on suur verejooks, on abi, kui vajutate väga tugevalt (näiteks rusikaga) verd voolavale kohale. Nakkuse vältimiseks võib kätt kaitsta kas puhta nahkkinda, käteräti või kilekotiga.

Arsti juurde ka puugihammustusega

Ka lapsed peavad oskama abi kutsuda.

Vanasti määriti puugile võid peale ja oodati, et see õhupuudusesse sureb. Või siis õhku ahmides nahast välja poeb. Tegelikult peaks puu-

Hoia Tervist 589 gi käepäraste vahenditega eemaldama ja seejärel hammustuskohta puhastusvahendiga määrima.

Alles paari nädala pärast on mõtet pöörduda arsti poole, sest varem ükski puugihammustusest tulenev haigusesümptom märku ei anna.

Maomürki ära ime Aastaid tagasi soovitati mürkmao hammustuse korral mürk torkehaavast välja imeda. Kuid mürk voolab üsna kiiresti mööda lümfiteid kehasse laiali ning seda välja imeda on võimatu.

Kannatanule tuleb vaid tagada rahu ja torkekohale peaks asetama midagi külma. Seejärel tuleks ta ikkagi meedikute kontrolli alla saata.

Raske õppustel, kerge elus.

Pea tuleb kehast kõrgemale asetada päikesepiste, kuumarabanduse puhul.

Millal pea kõrgemale/jalad kõrgemale?

Kodused esmaabivahendid

Kui keha vereringe on halb (šoki, traumade, verekaotuse puhul), tuleb jalad tõsta peast kõrgemale, et juhtida veri elutähtsamatesse organitesse.

Kodus peaksid olema järgmised esmaabivahendid: kraadiklaas, palavikualandaja, valuvaigisti, sidemed, plaastrid, desinfitseerimisvahend (Asept), allergiaravim, külmakott.

KAUGREISID:

Eesti Punase Risti (EPR) Keskbüroo asub Tallinnas Eha t 8. EPR seltsid, kus pakutakse ka esmaabikoolitust, paiknevad üle Eesti.

Täpsemat asjakohast infot ja koolitusalast teavet leiate Eesti Punase Risti koduleheküljelt www.redcross.ee.

KAJA PRÜGI

LÄHIREISID:

MIAMI – KARIIBI MERE KRUIIS MAAILMA SUURIMA KRUIISILAEVAGA 07.–18.12.2011

H: 2874,74 €

PEKING-TIIBET-NEPAL 19.09.–03.10.2012

H: 3099 €

AUSTRAALIA – UUS-MEREMAA 12.–27.11.2012

H: 4089 €

USA LÄÄNERANNIK: LAS VEGAS, GRAND CANYON, SAN FRANCISCO, HAWAII, LOS ANGELES, NEW YORK 26.05.–09.06; 15.–29.09.2012

Kust saab teadmisi

KURAMAA HERTSOGITE LOSSID 17.–18.09.2011

H: 101,61 €

HIIUMAA 16.–17.06; 25.–26.08.2012

H: 89 €

MUHUMAA-SAAREMAA 30.06.–01.07; 04.–05.08.2012

H: 86 €

SOOME JÄRVEDE VÕLU JA IMATRA KOSE VETEMÄNG 28.–30.06; 10.–12.08.2012

H: 213 € H: 894 € H: 310 €

H: 2899 €

SINGAPUR – SUMATRA SAAR – LANGKAWI – KUALA LUMPUR 16.–30.10; 25.02.–10.03.2011

HISPAANIA-PORTUGAL-ANDORRA-GIBRALTAR 05.–16.05; 16.–27.09.2012

H: 2599 €

HONGKONG-MACAU-TAIWAN-FILIPIINID 12.–26.05.2012

H: 2599 €

POOLA-VARSSAVI-KRAKÓW-ZAKOPANE 09.–15.07; 10.–16.09.2012

VIETNAM-KAMBODŽA 12.–25.11.2011; 17.–30.04.2012

H: 2599 €

SUUR INDOHIINA RINGREIS: VIETNAM, LAOS, KAMBODŽA 05.–19.12.2011

H: 2939,29 €

WASHINGTON – PHILADELPHIA – NEW YORK – NIAGARA 11.–19.08.2012

H: 1725 €

KUUBA – KARIIBI MERE PÄRL – CANCUN – MEXICO CITY 27.11.–10.12.2011; 27.11.–10.12.2012

H: 2875,49 €

AASTAVAHETUS FLORIDAS: ORLANDO, MIAMI, KEY WEST 28.12.2011–06.01.2012

H: 2555,18 €

PÕHJA-POOLA – ENDINE IDA-PREISIMAA 24.–29.08.2012

H: 310 €

LILLEPIDU AMSTERDAMIS, HANSALINN HAAG 20.–23.04.2012

H: 410 €

STOCKHOLM – SIGTUNA, UPPSALA – KOLMÅRDENI LOOMAAED10.–14.05; 07–11.06; 17.–21.08.2012

H: 310 €

GOTLAND, ROOSIDE SAAR 07.–12.07; 04.–09.08.2012

H: 410 €

KUREMÄE KLOOSTER-ALATSKIVI LOSS-SIBULA TEE 10.09.2011

H: 45 €

LINNAPUHKUS: LONDON – WINDSORI LOSS 21.–24.10; 25.–28.11; 24.–27.02.2012 H: 382 € UUS! BREMEN, VANA HANSALINN 24.–27.09; 22.–25.10.2011 H: 355 € UUS! EDINBURGH, IIDNE KINDLUS 25.–27.05; 17.–19.06; 03.–05.08.2012 H: 355 €

ARGENTIINA-BRASIILIA 29.10.–11.11.2011; 27.10.–09.11.2012

H: 3578,41 €

EKSOOTILINE LÕUNA-AAFRIKA – VICTORIA KOSK 09.–22.10.2011; 16.–29.02.2012

H: 3577,77 €

SALAPÄRANE TAI JA KULDSETE TEMPLITE BIRMA 22.10.–04.11.2011; 27.10.–09.11.2012

H: 2745 €

KULTUURIREIS, KULDSETE TEMPLITE BIRMA 19.–29.11.2011; 19.–29.02.2012

BARCELONA – MONTSERRAT’ KLOOSTER 16.–19.09; 21.–24.10; 08.–11.12.2011

H: 450 €

H: 2492 €

HAWAII SAARED 15.–23.11.2011; 17.–25.03.2012

H: 2619,73 €

VIIN JA VIINI METSAD 30.09.–03.10; 27.–30.10; 24.–27.11; 15.–18.12.2011

H: 399 €

ALASKA-VANCOUVER 07.–20.07.2012

H: 3220 €

PEKING – PÕHJA- JA LÕUNA-KOREA 06.–16.10.2011; 06.–16.10.2012 UUS! EKSOOTILINE LÕUNA-INDIA JA SRI LANKA 19.–30.11.2011; 10.–21.03.2012; 17.–28.11.2012

H: 2555,83 € H: 1725 €

Rüütli 14, 10130 Tallinn tel 644 4744, 641 8350, 641 8285 e-post info@mainedd.ee www.mainedd.ee

Lõunamaa reisipaketid, soodsad lennu- ja laevapiletid, reisikindlustus.

Rühmareisid vastavalt tellimusele (koolilaste gruppidele soodustused).

590 Hoia Tervist

Peavalu – piinav SVEN ARBET

ne, väiksemgi müra või valgus võib tunduda talumatuna.

Iseloomulik on, et tugev valu esineb ühel peapoolel ning on pulseeriv. Migreenile võivad eelneda nägemishäired (nimetatakse ka auraks), mis ennustavad peatset peavalu teket.

Migreen ei ole kahjuks väljaravitav, kuid sellega on võimalik toime tulla. Paljud migreeni all kannatajad on leidnud ka valu vallandavad tegurid (igal inimesel erinevad!), näiteks stress või – vastupidi – pingelangus. Toiduainetest võivad olla haiguse vallandajaks juust, punane vein, šokolaad, tsitrusviljad. Naistel võib migreen tekkida ka menstruatsiooni taustal.

Kuidas käituda?

Peavalu on sage tervisehäire, mida kogeb elu jooksul enamik inimesi. Üldjuhul on tegu kerge mööduva probleemiga. Kui aga peavalu hakkab igapäevaelu segama, on mõistlik arstiga nõu pidada ja võimalik põhjus ning ravi välja selgitada.

Laias laastus võib peavalu jagada kahte suurde rühma: esmased peavalud (ei ole teiste haiguste tunnuseks) ning teisesed peavalud, mis on põhjustatud mõnest muust haigusest, sagedamini nt kõrgest vererõhust, teatud silmahaigustest, peatraumadest, viirus- ja bakterhaigustest jne. Neid peavalusid ravitakse koos põhihaigusega.

Järgnevalt tuleb juttu just esmastest peavaludest, mis on ka kõige sagedasemad. Neist levinuimad on pingetüüpi peavalu ja migreen.

Samasse rühma kuulub ka kobarpeavalu, mis esineb sagedamini meestel ning just vanemas eas. Iseloomulik on tugev puuriv valu ühel peapoolel ning see võib kiirguda ka

silma- või lõuapiirkonda, tekitada sama peapoole silma punetust ja pisaravoolu ning ninakinnisust. Valu kestab mõnest minutist 2–3 tunnini, esinedes periooditi.

Pingepeavalu ja migreen Sagedasim peavalu on pingepeavalu, mida on kogenud ligi 80% inimestest. Valu võivad esile kutsuda pingeline tööpäev, stress, vale tööasend, arvutitöö, väsimus jm.

Valu on tavaliselt nõrk kuni mõõdukas ning esineb oimu-, kukla- ja otsmikupiirkonnas. Tekib tunne, nagu oleks liiga kitsas müts või kiiver pähe surutud, mis pitsitab.

Valu võib kesta mõnekümnest minutist kuni pea mitme päevani välja. Kui esilekutsuvad pinged jäävad kestma, hakkab ka valu suure tõenäosusega korduma.

Ligi 10% inimeste suureks mureks on migreen – mõnest tunnist päevadeni kestvad peavaluhood, mis võivad olla väga piinavad ja takistada tavapärast tegevust. Sageli lisanduvad iiveldus ja oksendami-

Mida saab ise peavalust vabanemiseks ette võtta? Kui valu on kerge ja möödub ruttu, ei ole mõnikord ravimit vajagi. Abi võib saada kergest kaela- ja õlavöötme massaažist, võimlemisharjutustest, dušist või vanniskäimisest jm lõõgastavatest meetoditest, ka uni võib valu leevendada.

Ennetavate meetoditena tulevad arvesse mõõdukas füüsiline koormus, talvisel ajal pea ja kaela soojas hoidmine, ereda valguse talumatuse korral päikeseprillide kandmine jm.

Kui valud on siiski tugevamad ja häirivamad ega möödu lihtsate võtetega, võiks abi olla käsimüügist saadavatest valuvaigistitest, nt ibuprofeen või paratsetamool.

Enne valuvaigistite tarvitamist oleks hea kursis olla ka oma teiste haigustega. Näiteks maohaavandtõve korral peab ibuprofeeniga ettevaatlik olema, paratsetamool ei pruugi sobida maksapuudulikkuse puhul. Siin saab nõu anda ka pereõde või -arst. Õige oleks ravimit võtta juba valu tekkel, mitte kannatada tunde, sest viimasel juhul ei pruugi valuvaigisti enam kuigi tõhus olla.

Oluline on manustada õige annus, sest nn alaravi korral ei pruugi tablett soovitud mõju avaldada. Paratsetamooli puhul on täiskasvanul valuvaigistavaks annuseks 1 g ehk

Hoia Tervist 591

ja sage kaaslane siis kaks 500mg tabletti. Ibuprofeeni peaks täiskasvanud inimene võtma 400 mg korraga.

Pöördu arsti poole Kui pea valutab sageli, koduste vahenditega (lõõgastumine, võimlemisharjutused, käsimüügipreparaadid) hakkama ei saa või on peavalu muul viisil häiriv, võrreldes varasemaga teistsugune, väga tugev vmt, peab pöörduma arsti poole.

Mõnikord on peavalu taga teine, tõsisem haigus või on vaja ravi täiendada. Spetsiaalseid kangemaid peavaluravimeid (migreeni raviks mõeldud triptaanid, kroonilise valu ravimid jm) saab ainult arsti retseptiga ning sellele eelnevad põhjalik küsitlus, läbivaatus ja vajadusel ka uuringud.

Kui valu on muutunud krooniliseks, on ravi keeruline, hõlmates enam mitte tavalisi valuvaigisteid,

vaid inimese organismis oleva “valusüsteemi” mõjutamist nii tõhusamate ravimitega kui füsioteraapiaga. Vajalik võib olla psühholoogi konsultatsioon ja psühhoteraapiad, mis aitavad valuga paremini toime tulla.

Tavalisi valuvaigisteid nagu ibuprofeen ja paratsetamool ei tohi ka liiga sageli tarvitada. Kui valuvaigistit läheb vaja juba pooltel päevadel kuus, on oht, et tekib krooniline peavalu, mis on tingitud hoopiski ravimitest. Et sellist olukorda ennetada, on mõistlik ikkagi arstile oma peavalumurest rääkida.

Pea peavalupäevikut Kui peavalud on pikaaegsed, on enne arsti poole pöördumist kasulik märkida üles, millal peavalu esines (nädalapäev, kellaaeg), milline oli valu iseloom, kas kaasnes iiveldust, valgusekartust vm, kui kaua valu kestis, kas oli esilekutsuvaid

tegureid, kas võeti valuvaigistit ning kas sellest oli abi.

Sellest kujuneb nn peavalupäevik, millest on abi nii perearstile kui neuroloogile hindamaks, millise peavaluga on tegu ja kuidas ravi korrigeerida. Kuigi enamik inimesi saab abi juba esimeste konsultatsioonide käigus, võib mõnel juhul diagnoosimine ja õige ravi leidmine, eriti kui peavalutüübid on omavahel kombineerunud või valu krooniline, osutuda kõvaks pähkliks ka kogenud spetsialistile. Sel juhul võtab abi leidmine aega, kuid pole kindlasti võimatu.

Kodus võib huvi korral tutvuda internetileheküljega www.peavalu. ee, kus on täpsemat teavet nii peavalu olemuse kui ravivõimaluste kohta. Parima abi tagab siiski hea koostöö oma raviarsti(de)ga.

EVELIN JÕEMÄGI perearst-resident

Raamatud on saadaval kõigis hästi varustatud raamatukauplustes üle Eesti.

Tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee.

6,97 € Mis on depressioon DR KWAME MCKENZIE 180 lk, pk

K

ui kahtlustate endal või oma lähedasel meeleoluhäiret, saate siit hüva nõu. Raamatus on põhjalik ja selge ülevaade kõigest depressiooniga seonduvast ning sellest, kuidas murega toime tulla. Tõlkinud perearst Reet Laidoja, Eesti oludele kohandanud psühhiaater Kaia Tänna.

6,97 €

6,97 € Mis on kõrge vererõhk

Mis on seljavalu

P

R

PROF D.G. BEEVERS 180 lk, pk

õhjalik ja loogiline ülevaade kõigest kõrgenenud vererõhuga seonduvast, alates selle mõõtmise lahtiseletamisest ja lõpetades teadusuuringutega, millele toetuvad tänapäeva ravisoovitused. Tõlkinud perearst Reet Laidoja.

PROF MALCOLM I. V. JAYSON 130 lk, pk

aamatus on lihtsas keeles ja sammsammult lahti seletatud, miks seljaprobleemid tekivad, milliste arstide juurde oma murega pöörduda ja mida saab haige selle nimel ise teha, et oma eluviisi ja tervist parandada. Tõlkinud perearstid Iris Koort ja Margit Venesaar.

REKLAAMTEKST Lugeja k端sib