R E K L A A M 3
MAALEHT Nr 40 (1513) 6. oktoober 2016
SISUTURUNDUS
KORSTEN
on küttesüsteemi osa ning valitakse kütteseadme järgi, mitte vastupidi
E
hitades korstna enne, kui valite kütteseadme, võib juhtuda, et hiljem ei ühti olemasoleva suitsulõõri mõõt kütteallikaga. Vahel kasuta takse ka korstna töötingimuste ga mittesobivat toodet. Näiteks, kui tulevikus otsustatakse kasu tada pelletikaminat (suitsugaasid 90 °C), mille puhul tekib korstnas kondensaat, ja kui juba ehitatud korsten ei talu märgi töötingimu si, siis võib happeline kondensaat korstnat kahjustada. Samuti võib juhtuda, et kondensatsioonivesi tungib läbi korstna tuppa. Uue maja puhul tuleks esialgu läbi mõelda kütteseadmete vaja dus, tüüp ja asetus hoones ning seejärel nende põhjal vaada ta, millised on korstnapaigalduse võimalused. Renoveerimisel peab samuti lähtuma kütteseadmest ning arvestama, kuidas saaks ka sutada olemasolevat korstnat või on tarvis paigaldada uus.
Milline korsten valida? Tänapäevased moodulkorstnad on välja töötatud tootestandardi järgi ning see tähendab, et need peavad olema testitud ja turvali sed. Telliskorstna puhul standardid puuduvad ning seetõttu on need
ka katsetamata. Telliskorstna kva liteet ja omadused sõltuvad eel kõige laduja oskustest ning ko gemustest. Paraku on tahmapõ lengu korral praod korstna seinas vältimatud. On levinud arusaam et telliskorsten on hoones kütte kehaks, kuid nüüdisajal on kütte seadmed niivõrd tõhusad, et korstna ülesanne on ainult suitsugaasi de ohutu väljajuhtimine hoonest. Uuema põlvkonna küttesead mete puhul peab arvestama ma dalate suitsugaaside temperatuu riga ja seetõttu kondensaadi tek kimisega. Järelikult peab korstna suitsutoru olema valmistatud hap pe- ja kondensaadikindlast mater jalist ning varustatud kondensaa di eemaldamise elemendiga. Tel liskorstna lõõri sisse tuleks aga paigaldada roostevaba suitsutoru koos vajalike lisadega. Korstna valikul soovitame kind lasti konsulteerida spetsialistiga, kes aitab leida teie soovide ja va likute põhjal ning ühtlasi hoone eripärale sobiva lahenduse.
Usaldage vaid oskuslikku paigaldajat Kehtiva seaduse järgi tohib tah keküttel küttesüsteemi paigalda da ainult pottsepa või küttesüs teemide paigaldaja kutsetunnis
tusega spetsialist. Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib enda tarbeks kütteseadme, ühenduslõõri ja korstna ehitada ise, järgides see juures küttesüsteemi ehitamise nõudeid. Täitke kindlasti valitud toodete/süsteemide tootjapool seid juhiseid ja kehtivaid tuleo husnorme. Tänapäevaste moo dulkorstnate paigaldus on kiire ja lihtne, samuti on saadaval pai galdusjuhised. Kui kutsute pai galdama spetsialisti, siis kindlas ti veenduge, kas tal on olemas kehtiv kutsetunnistus (info Kut sekoja kodulehe kutseregistrist).
Üks lõõr ja mitu kütteseadet Üldjuhul peaks igal küttesead mel olema eraldi lõõr. Erandina võib ühte suitsulõõri ühendada kuni kaks samal korrusel ja sama küttega kütteseadet, mille suit sugaaside väljundtemperatuur jääb 400 °C piiridesse ning mil le korstnaühenduste vahe on vä hemalt 60 cm. Eri korrustelt sa masse lõõri liitmine on tuleohu
kÕIGE TURVALISEMAD kORSTNAD
Monier OÜ Pärnu mnt 139, Tallinn, 627 5560 korsten@monier.com www.schiedel.ee ja www.monier.ee
tuse seisukohalt keelatud. Kütte süsteemi planeerimisel tuleb ar vestada nii paigaldatavate kui ka tulevikus lisanduvate seadmete ga. Tänu järelpaigaldatavatele lii detele ei pea kohe kõiki ühendu si valmis tegema, seda võib soo vi korral teha hiljem.
Ohutus eelkõige Korstna ehitamisel tuleb ran gelt juhinduda tuleohutusnormi dest ning tootja juhistest. Olu line on, et korstna temperatuu riklass ning teised omadused so biks kokku kütteseadme näita jatega. Lisaks tuleb jälgida kau gust põlevmaterjalidest – sarika test, taladest ning puitseintest. Vaatlema peaks korstna katuse pealse osa kõrgust ning selle vii mistlust. Kindlasti on tarvis korst na otsa kaitsta vihmamütsiga, sa muti silmas pidada, et lume- ja tuulekoormus ei teeks korstna le liiga. Plokk-korsten peab hoo nes jääma vähemalt kahest kül jest jälgitavaks – külgi ei tohi kat ta kipsplaadi vms viimistlusma
terjaliga. Küsimuste korral soovi tame kindlasti pöörduda korstna süsteemi maaletooja või esinda ja poole.
Korstna hooldamine Küttesüsteemi turvalisuse taga miseks ning töökorras hoidmi seks on tarvis hoida suitsulõõri kogu aeg puhtana. Korralik ja re gulaarne hooldus on ka moodul korstnate garantii aluseks. Hool duse tihedus sõltub kasutuse ak tiivsusest, kuid tahke kütuse pu hul peab seda tegema vähemalt kord kütteperioodi jooksul. Igal juhul peab puhastamine taga ma, et korstnas oleks tahmapõ lengu teke välistatud. Üksikela mus võib korstnat puhastada ise, kuid iga viie aasta tagant on ko hustus kutsuda kutsetunnistuse ga korstnapühkija, kes kontrollib lisaks üle küttesüsteemi, et tu vastada rikkeid ning tagada tule ohutus tulevikuks. Moodulkorstnate ümara lõõri puhastamine on lihtsam, samu ti tahmub moodulkorsten vähem,
kuna lõõri sisepind on siledam ja väiksema takistusega. Tavaliselt kasutatakse puhastamisel tera sest harjastega vahendeid, kuid metallmoodulkorstna puhul tuleb kasutada plastikust harju.
Turvaline juurdepääs Tuleohutusnormide põhjal peab hoone omanik tagama korstna le ohutu juurdepääsu ning sel le puudumisel on korstnapühki jal õigus teenuse pakkumisest keelduda. Korstna juurde tuleb paigaldada seisutasapind, mille le saab minna mööda katuseast meid või -redelit kas räästast või katuseluugist. Soovitav on pai galdada korstna lähedale tur vakonks ning veenduda, et sei sutasapinnast korstna ülaserva ni ei oleks vahemaa rohkem kui 1,2 m. Samuti peab korstnal ole ma lumetõke. Turvalisus on eriti oluline ka siis, kui hoone omanik on otsustanud korstnaid hoolda da ise ning kasutab korstnapühki ja teenust ainult nii palju, kui sea dus ette näeb.