VÄ L J A A N D E K O O S TA S A S E K S P R E S S M E E D I A T E E M AV E E B I D E J A P R I N D I E R I D E O S A K O N D
6 . O K T O O B E R 20 1 6
FRANKE TÄIUSLIK SÜSTEEMNE KÖÖGITEHNIKA Valamud Segistid Õhupuhastid Sorterid
www.franke.ee
Ilmub Maalehe vahel
Väljaandja AS Ekspress Meedia Tallinn, Narva mnt 13
Toimetaja Vilve Torn vilve.torn@ekspressmeedia.ee
Reklaam Kadi-Liis Maidla kadiliis.maidla@ekspressmeedia.ee, tel 5666 1049
Korrektor Sven Saun sven.saun@ekspressmeedia.ee
Kujundaja Mari Peterson mari.peterson@ekspressmeedia.ee
2 E H I T U S
JA REMONT
MAALEHT Nr 40 (1513) 6. oktoober 2016
Korras torustik päästab päeva Kanalisatsiooniprobleeme saab hästi ennetada, kui hooldad trappe ja torusid korrapäraselt. Kanalisatsiooniummistus tekitab masendust, kui torude hooldust ei viitsita õigel ajal ette võtta. Nii ollakse ühel päeval möödapääsmatu fakti ees – vesi ei voola enam ära. Korrapärane hooldus aitab aga vältida nii ummistusi kui ka vesilukkudest levivat haisu. Kanalisatsioonitrappide ja -torude puhastamine peab olema kõigi eluasemete hooldustööde nimekirjas. Ka uues elamus hakkab mustus kogunema äravoolutorustikku kohe, kui esimest korda valamuid ja tualetti kasutama hakatakse. Ekslikult arvatakse, et uues korteris ei tõuse hooldustööd tükk aega päevakorda. Tegelikult pööra kohe alguses tähelepanu kanalisatsiooni toimimisele. Kui vee äravoolus ilmneb muutusi, on põhjust üht-teist enne ette võtta, kui ebameeldivad tulemused ilmnevad. Ent sageli tegeldakse ennetamise asemel tagajärgede likvideerimisega. Tegutsema ha-
katakse alles siis, kui köögivalamu on servani musta vett täis või vannitoa põrandal uputab. Torude puhastamine võta ette kohe, kui vesi vähegi aeglasemalt ära voolab või kanalisatsioonist kostab kurisevat heli.
Puhastusvahenditest on abi Kanalisatsioonitorude puhastamiseks ja ummistuste kõrvaldamiseks mõeldud vahendid kuuluvad esmatarbekaupade hulka. Mõnikord neid n-ö koduseid torumehi küll kritiseeritakse, aga paljudel puhkudel saab neist abi. Torupuhastusvahendid on tõhusad, kui kasutad neid õigel ajal. Kemikaalid lahustavad suu-
rema osa tüüpilistest ummistuste põhjustajatest: juuksed, rasv, seebijäägid. Kui kanalisatsioon on juba umbes, ei valgu vahendi toimeaineks olev leelis enam tõhusalt torus laiali ja selle mõju jääb paratamatult väiksemaks. Siis kasuta muid meetodeid. Lihtsamad ummistused saad avada tavalise, kummist otsikuga valamupumba abil. Pumbal puudub küll moekas väljanägemine, kuid sellega on likvideeritud lugematu arv ummistusi. Kasuta valamupumpa õigesti, sest kuivalt pumpamisest pole kasu. Kummiserv nakkub äravooluava ümbritseva pinnaga ainult juhul, kui pumba kummiosa
SHUTTERSTOCK
Tavalisel valamupumbal puudub moekas väljanägemine, kuid sellega on likvideeritud lugematuid ummistusi.
on rohke vee all. Tõsisema ummistuse korral lükka torud trossiga läbi. Lükka puhastustrossi mööda toru seni edasi, kuni takistus vastu tuleb, ja keeruta siis ummistuse eemaldamiseks.
H E A T E A DA
Kord aastas puhasta trappi
Hoia torud korras
Äravoolutorude ennetava puhastamise juures on hea see, et erilisi töövahendeid selleks vaja ei lähe. Töö saab tehtud leelisese pesuvahendi, kummikinnaste ja vana nõudepesuharjaga. Põrandatrappe puhasta kord või paar aastas. Esmalt võta pealt trapi kaas. Kui kaas kõvemini kinni istub, tõmba seda sobiva konksuga. Kraabi lahti-
nnKanalisatsiooni ei tohi valada tahkeid setteid (k.a suitsukonid), mis võivad oma koostise tõttu torustikku kahjustada. Ka toidurasva, värvi- või segujääkide koht pole tualetipotis. nnKui heitvee kvaliteet ei vasta normatiivides kehtestatud nõuetele, kasuta eelpuhastusseadmeid. nnValamute äravooluavade ees on otstarbekas kasutada peenemaid reste. Puhasta neid korrapäraselt. nnKasuta korrapäraselt leeliselisi torupuhastusvahendeid.
ne mustus kokku ja pese trapp seest harjaga puhtaks. Võta välja ka plasttrapi eemaldatav osa, vesilukk, ja pese puhtaks. Enne selle tagasipanemist kontrolli, kas tihend on terve ja paigas. Vesilukku tagasi pannes sobita see esmalt kohale ja vajuta siis paika. Kui põrandatrapist imbub ruumi kanalisatsioonihaisu, on põhjus lihtne – haisulukk pole täpselt õigel kohal või on tihend hakanud õhku läbi laskma. Põrandatrapile võib hankida ka filtri. Selle kasutamine võimaldab puhastamist edasi lükata, kuid ei muuda trappi hooldusvabaks. Filtrit vaheta nii tihti kui vaja, muidu ummistab mustust täis filter ise äravooluava.
Pööra tähelepanu ka valamute all paiknevatele vesi- ehk haisulukkudele. Köögivalamu all asuvate torude vesilukud on võidud teha torukõverusena ja neid ära mõjuva põhjuseta lahti võta. Otse kraanikausi all paiknevat vesilukku, eriti pudelvesilukku, on üldjuhul lihtne lahti võtta ja kokku panna. Vanemat sorti terasest pudelvesilukkudega nii lihtsalt ei lähe – neil on palju osi, mille kokkupanekul võib eksida. Kui endas kahtled, kutsu pigem torumees. Sanitaartehnika maailmas on tark oma oskamatust tunnistada.
MARGIT AEDLA
Maailma tipptasemel katused tulevad Tartust
SISUTURUNDUS
Tallinna vanalinn võib ju oma punaste viilkatustega maailmakuulus olla, aga reaalsus on see, et enamikul Eesti korterelamutel, ühiskondlikel ja ärihoonetel on lamekatus – vanemad neist vajavad kiiremas korras korralikku renoveerimist. OÜ Evari Ehitus juhataja ja vastutava spetsialisti Rein Kala sõnul on Eestis umbes 24 000 lamekatusega korterelamut, lisaks suur hulk muid hooneid, sealhulgas kõikvõimalikud kaubanduspinnad, spordiasutused, koolid, bürood, laod, logistikakeskused, arhiivid ja muuseumid. Igaüks, kes omab kinnisvara või on seda ostnud-müünud, teab, et viimase korruse korterite esimene suur oht on just nimelt katus: kas see on korralikult soojustatud ning kuidas on lood hoonepiirete külmasildade ja ruumide ventilatsiooniga. Kindlasti peab nõukogude ajal tehtud lamekatused kriitilise pilguga üle vaatama. Toona ehitatud hoonetel tõsiseid ehituskonstruktsioonide kandeprobleeme ei ole – ehitati piisava tugevusvaruga. Suurt tähelepanu lamekatuste renoveerimisel tuleb pöörata soojustusele, eriti sõlmelahendustes. Vajadusel peab parandama katuse kallet, korrastama karniisid, parapetid, korstnad, luugid, aknad
EVARI EHITUS
ning ehitama tuulutuse, et viia välja katusekonstruktsiooni sattunud niiskus. Uuem trend on paigaldada lamekatustele turvapollarid koos turvatrossidega. Kui lamekatus on korralikult ehitatud ja hooldatud, on sel mitu eelist. Rein Kala põhjendab, et lamekatus on mõõtudelt piiramatu ja seepärast paljudel suurtel objektidel tegelikult ainus lahendus. Lamekatuse konstruktsioonilahendused on teistest katusetüüpidest
lihtsamad ja enamikul juhtudel seetõttu ka soodsamad. Eriti märkimisväärne on see asjaolu suuremate katuste puhul. Evari Ehitus on mitmete põnevate ja tunnustatud objektide katuste looja. Näiteks on nende tehtud Eesti esimese veekeskuse Aura katus Tartus. Ahhaa teaduskeskuse katuse tunnistas maailma katusemeistreid koondav organisatsioon IFD 2011. aastal koguni maailma parimaks katuseks.
Ettevõtte portfooliosse kuuluvad muu hulgas ainulaadne Tehvandi hotelli mätaskatus Otepääl, äsja Tartus valminud Eesti rahvusarhiivi katusetööd, Tartu südalinnas Riia 2 tervet kvartalit hõlmava mitmefunktsioonilise äri- ja vabaajakeskuse katuste ja tunnelite ehitus ning Eesti rahva muuseumi katusele turva- ehk katusepollarite paigaldamine. Selliste suurte objektideni ei jõutud üleöö.
Evari alustas ettevõtlusega 1991. aastal. Rein Kala meenutab, et lamekatuseid ehitati vaid ühe brigaadiga. Nüüd töötab Evaris 25–30 spetsialisti. Nüüdseks on Evari põhitegevus lamekatuste ehitamine, remont, renoveerimine, rekonstrueerimine kogu töö juurde kuuluva kandva profiilpleki, soojuse, aurutõkke paigaldamisega ning hüdroisolatsiooni, korstnate, karniiside, parapettide ning vihmavee- ja tuulutussüsteemide
ehitamisega. Evari soojustab vundamente ja keldriseinu, hüdroisoleerib vundamente, põrandaid, terrasse, rõdusid, korrusparklaid, sildasid ja viadukte. Tänapäeval ehitusnormide järgi ehitatud lamekatuste elueaks peetakse 20–40 aastat. OÜ EVARI EHITUS Riia 130, 51014 Tartu 738 0927, 506 0579 evari@evari.ee www.evari.ee
R E K L A A M 3
MAALEHT Nr 40 (1513) 6. oktoober 2016
SISUTURUNDUS
KORSTEN
on küttesüsteemi osa ning valitakse kütteseadme järgi, mitte vastupidi
E
hitades korstna enne, kui valite kütteseadme, võib juhtuda, et hiljem ei ühti olemasoleva suitsulõõri mõõt kütteallikaga. Vahel kasuta takse ka korstna töötingimuste ga mittesobivat toodet. Näiteks, kui tulevikus otsustatakse kasu tada pelletikaminat (suitsugaasid 90 °C), mille puhul tekib korstnas kondensaat, ja kui juba ehitatud korsten ei talu märgi töötingimu si, siis võib happeline kondensaat korstnat kahjustada. Samuti võib juhtuda, et kondensatsioonivesi tungib läbi korstna tuppa. Uue maja puhul tuleks esialgu läbi mõelda kütteseadmete vaja dus, tüüp ja asetus hoones ning seejärel nende põhjal vaada ta, millised on korstnapaigalduse võimalused. Renoveerimisel peab samuti lähtuma kütteseadmest ning arvestama, kuidas saaks ka sutada olemasolevat korstnat või on tarvis paigaldada uus.
Milline korsten valida? Tänapäevased moodulkorstnad on välja töötatud tootestandardi järgi ning see tähendab, et need peavad olema testitud ja turvali sed. Telliskorstna puhul standardid puuduvad ning seetõttu on need
ka katsetamata. Telliskorstna kva liteet ja omadused sõltuvad eel kõige laduja oskustest ning ko gemustest. Paraku on tahmapõ lengu korral praod korstna seinas vältimatud. On levinud arusaam et telliskorsten on hoones kütte kehaks, kuid nüüdisajal on kütte seadmed niivõrd tõhusad, et korstna ülesanne on ainult suitsugaasi de ohutu väljajuhtimine hoonest. Uuema põlvkonna küttesead mete puhul peab arvestama ma dalate suitsugaaside temperatuu riga ja seetõttu kondensaadi tek kimisega. Järelikult peab korstna suitsutoru olema valmistatud hap pe- ja kondensaadikindlast mater jalist ning varustatud kondensaa di eemaldamise elemendiga. Tel liskorstna lõõri sisse tuleks aga paigaldada roostevaba suitsutoru koos vajalike lisadega. Korstna valikul soovitame kind lasti konsulteerida spetsialistiga, kes aitab leida teie soovide ja va likute põhjal ning ühtlasi hoone eripärale sobiva lahenduse.
Usaldage vaid oskuslikku paigaldajat Kehtiva seaduse järgi tohib tah keküttel küttesüsteemi paigalda da ainult pottsepa või küttesüs teemide paigaldaja kutsetunnis
tusega spetsialist. Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib enda tarbeks kütteseadme, ühenduslõõri ja korstna ehitada ise, järgides see juures küttesüsteemi ehitamise nõudeid. Täitke kindlasti valitud toodete/süsteemide tootjapool seid juhiseid ja kehtivaid tuleo husnorme. Tänapäevaste moo dulkorstnate paigaldus on kiire ja lihtne, samuti on saadaval pai galdusjuhised. Kui kutsute pai galdama spetsialisti, siis kindlas ti veenduge, kas tal on olemas kehtiv kutsetunnistus (info Kut sekoja kodulehe kutseregistrist).
Üks lõõr ja mitu kütteseadet Üldjuhul peaks igal küttesead mel olema eraldi lõõr. Erandina võib ühte suitsulõõri ühendada kuni kaks samal korrusel ja sama küttega kütteseadet, mille suit sugaaside väljundtemperatuur jääb 400 °C piiridesse ning mil le korstnaühenduste vahe on vä hemalt 60 cm. Eri korrustelt sa masse lõõri liitmine on tuleohu
kÕIGE TURVALISEMAD kORSTNAD
Monier OÜ Pärnu mnt 139, Tallinn, 627 5560 korsten@monier.com www.schiedel.ee ja www.monier.ee
tuse seisukohalt keelatud. Kütte süsteemi planeerimisel tuleb ar vestada nii paigaldatavate kui ka tulevikus lisanduvate seadmete ga. Tänu järelpaigaldatavatele lii detele ei pea kohe kõiki ühendu si valmis tegema, seda võib soo vi korral teha hiljem.
Ohutus eelkõige Korstna ehitamisel tuleb ran gelt juhinduda tuleohutusnormi dest ning tootja juhistest. Olu line on, et korstna temperatuu riklass ning teised omadused so biks kokku kütteseadme näita jatega. Lisaks tuleb jälgida kau gust põlevmaterjalidest – sarika test, taladest ning puitseintest. Vaatlema peaks korstna katuse pealse osa kõrgust ning selle vii mistlust. Kindlasti on tarvis korst na otsa kaitsta vihmamütsiga, sa muti silmas pidada, et lume- ja tuulekoormus ei teeks korstna le liiga. Plokk-korsten peab hoo nes jääma vähemalt kahest kül jest jälgitavaks – külgi ei tohi kat ta kipsplaadi vms viimistlusma
terjaliga. Küsimuste korral soovi tame kindlasti pöörduda korstna süsteemi maaletooja või esinda ja poole.
Korstna hooldamine Küttesüsteemi turvalisuse taga miseks ning töökorras hoidmi seks on tarvis hoida suitsulõõri kogu aeg puhtana. Korralik ja re gulaarne hooldus on ka moodul korstnate garantii aluseks. Hool duse tihedus sõltub kasutuse ak tiivsusest, kuid tahke kütuse pu hul peab seda tegema vähemalt kord kütteperioodi jooksul. Igal juhul peab puhastamine taga ma, et korstnas oleks tahmapõ lengu teke välistatud. Üksikela mus võib korstnat puhastada ise, kuid iga viie aasta tagant on ko hustus kutsuda kutsetunnistuse ga korstnapühkija, kes kontrollib lisaks üle küttesüsteemi, et tu vastada rikkeid ning tagada tule ohutus tulevikuks. Moodulkorstnate ümara lõõri puhastamine on lihtsam, samu ti tahmub moodulkorsten vähem,
kuna lõõri sisepind on siledam ja väiksema takistusega. Tavaliselt kasutatakse puhastamisel tera sest harjastega vahendeid, kuid metallmoodulkorstna puhul tuleb kasutada plastikust harju.
Turvaline juurdepääs Tuleohutusnormide põhjal peab hoone omanik tagama korstna le ohutu juurdepääsu ning sel le puudumisel on korstnapühki jal õigus teenuse pakkumisest keelduda. Korstna juurde tuleb paigaldada seisutasapind, mille le saab minna mööda katuseast meid või -redelit kas räästast või katuseluugist. Soovitav on pai galdada korstna lähedale tur vakonks ning veenduda, et sei sutasapinnast korstna ülaserva ni ei oleks vahemaa rohkem kui 1,2 m. Samuti peab korstnal ole ma lumetõke. Turvalisus on eriti oluline ka siis, kui hoone omanik on otsustanud korstnaid hoolda da ise ning kasutab korstnapühki ja teenust ainult nii palju, kui sea dus ette näeb.
4 E H I T U S
JA REMONT
MAALEHT Nr 40 (1513) 6. oktoober 2016
ÕHKSOOJUSPUMP vajab külmakraadidega abikütet Parima lõpptulemuse saavutamiseks paigalda õhksoojuspumba siseja välisosa õigesse kohta.
Paremad soojuspumbad suudavad ka talvel päris palju sooja anda. Tavaliselt on Jaapani tootearendusega soojuspumpadel niivõrd täpne automaatika, et see loeb sente, mitte eurosid. Kui soetad soojuspumba küttekulude säästmiseks, tõuseb sellisest täpsusest väga suurt tulu. Õhksoojuspump peab oma maksumuse võimalikult kiiresti tagasi teenima, sest hea abimehe hind koos paigaldustöödega ulatub suurusjärku 1000 eurot ja enam. Õige võimsusega õhksoojuspumba tasuvusaeg on üks kuni kolm aastat.
Paigaldus asjatundja abil Õhksoojuspump on põhiküte ehk soojusallikas, kust tuleb hoone kütmiseks mõeldud põhiline soojus. Abiküte on soojusallikas, mis lülitub soojuspumbale appi siis, kui viimane ei jõua enam hoonet ära kütta. Sõltub hoone soojustusest ja õhksoo-
juspumba dimensioneerimisest, kuid üldjuhul vajab soojuspump korralikult soojustatud hoones abikütet, kui välistemperatuur langeb alla kümne külmakraadi. Õhksoojuspumpade paigal damiseks kasuta asjatundjate abi – seadmeid müüvatel firmadel on tihti oma eksperdid. Nemad teavad kõige paremini tingimusi, kuidas panna paika õhksoojuspumba välis- ja siseosa. Kui arvestad nende nõuetega ja tegeled riskidega õigel ajal, ei pea hilisema kasutamise käigus ebameeldivaid üllatusi kartma. Õhksoojuspump töötab soojuse pumpamise põhimõttel ehk soojus pumbatakse ühest kesk-
Õhksoojuspumba välisosa ei tohi paigaldada garaaži, keldrisse, pööningule, puukuuri ega ühtegi teise suletud ruumi.
konnast teise. Kui paigaldad soojuspumba välisosa garaaži, hakkab see garaažist soojust majja pumpama ja samal ajal garaaži kiiresti jahutama – mõne tunni pärast on garaaži temperatuur madalam kui välistemperatuur. Välisõhust ei saa soojus aga kunagi otsa ja sel põhjusel peab välisosa asuma õues. Seega ei tohi õhksoojuspumba välisosa paigaldada garaaži, keldrisse, pööningule, puukuuri ega ühtegi teise suletud ruumi. “Kõige õigem on paigaldada maapinnale seadme välisosa koos raamiga. See on kindlaim viis, et vibratsioon hoonesse edasi ei kandu,” annab nõu OÜ ABC Kliima direktor Priit Pärn. Ta lisab, et täielikult see siiski välistatud ei ole, sest talvekülmaga võib vibratsioon ka mööda maapinda edasi kanduda. Kõige suurem vibratsiooni edasikandumise risk on juhul, kui välisosa paigaldatakse puitseinale. Sel juhul pane välisosa tugihoidikutele alla spetsiaalsed külmakindlad vibratsioonipuksid. Asukoht seinal vali nii, et tekkida võiv müra ei häiriks magamist. Seadme välisosa asukoha valikul ilmakaartega arvestama ei pea.
NB!
Osta tuntud tootja seadmeid Kui soovid Eestis soetada tõhusaid ja säästlikke õhksoojuspumpasid, eelista järgmiste tuntud tootjate seadmeid: nnFujitsu nnFuji Electric nnFujitsu General nnSanyo nnToshiba nnMitsubishi Electric nnMitsubishi Heavy nnPanasonic
Pidevad sulatused Soojusteguri parandamiseks teeb seade pidevalt sulatusi. Kui aurusti läheb härma, annab automaatika mingi aja möödudes käsu härmatis sulatada. Seetõttu tekib seadme alla palju vett ja jääd. Pärn juhib tähelepanu sellele, et sõltuvalt ilmastikuoludest, seadme võimsusest ja hoone soojuskaost võib sulatusvee kogus vabalt olla näiteks üks liiter tunnis. Selle asjaoluga arves-
ta alati seadme välisosa asukoha valikul. Seinale kinnitatava seadme alumise serva kõrgus maapinnast võib jääda vahemikku 1–2 meetrit. Maaraamiga võib seadet paigaldada maapinnast vähemalt 60 cm kõrgusele. Seda eeldusel, et pump on seinast vähemalt 40 cm kaugusel. Kui paigaldad seadme välisosa nõutust madalamale, on üsna kindel, et pead talvel mitu korda sealt alt jääd lõhkuma. Isegi 60 cm maapinnast ei taga seda, et kunagi jääd lõhkuma ei pea. Veel kõrgem raam on aga visuaalselt sedavõrd kole, et ei sobitu ühegi hoonega. Seadet välisosa katusele või kaldkatusele pannes arvesta samuti võimalike probleemidega. Seadet on hiljem paha hooldada; seadme üle puudub järelevalve; tugevam tuul halvendab sulatusprotsessi; sulatusveest tekkiv jäämass lõhub katust, lumetõkkeid ja vihmaveerenne.
Kütmiseks sobivad paremini seinamudelid Siseosa paigaldatakse olenevalt seadme tüübist põranda kohale seinale (põrandamudel), lae
Õhksoojuspumba välisosa paigaldamisel peab paratamatult leppima mõningase müra ja vibratsiooniga.
alla seinale (seinamudel) või riputatakse lakke (laekassett). Kõige paremini sobivad kütmiseks seinamudelid, sest siis liigub soe õhk füüsikaliselt kõige õigemini. Seinamudel kinnitatakse seinale lae alla, kuid mit-
E H I T U S
MAALEHT Nr 40 (1513) 6. oktoober 2016
JA REMONT
5
SIGNE KALBERG
TA S U B T E A DA
Kümme kasulikku nõuannet
te kõrgemale kui 2,5 meetrit põrandast. Kui tekib vajadus soojuspumba siseosa kõrgemale paigaldamiseks, vali seade, mille puhumisvõimsus seda lubab. Kõrgemale pannes on hiljem filtrite puhastamine ebamugavam.
Paigaldustööde käigus võta arvesse, et läbi välisseina puuritakse 50–70 mm läbimõõduga ava, mille kaudu paigaldatakse soojuspumba torustik ja elektrikaablid. Kui seadme välisosa läheb samale seinale, kus on sise-
osa (üks ühel, teine teisel pool seina), paigaldatakse kalde alla läbi ava ka siseosa kondensaaditorustik. Kui kondensaaditoru välja viia ei saa, ühendatakse see haisuluku kaudu kanalisatsiooniga või kasutatakse kon-
densaadipumpa. Viimast soovitab Pärn kasutada vaid äärmisel vajadusel, sest see muudab maksumuse kallimaks ja on lisanduv müraallikas.
SIGNE KALBERG
1. 2.
Kui soojuspump on väljalülitatud asendis ja ruumi temperatuur jääb alla +18 °C, küta enne soojus pumba sisselülitamist ruum vähemalt +18 °C.
3. 4. 5.
Kui soovid päevase või öise temperatuuri alandamiseks taimerit kasutada, paigalda see radiaatoritele, mitte soojuspumbale.
6. 7. 8.
Hoia avatuna võimalikult palju uksi (kas või päeval).
9.
Kui temperatuuride vahe ruumides või korrustel muutub liiga suureks, tõsta seadme juhtpuldist temperatuuri paari kraadi võrra. Kui tõstad rohkem, muutub seade ebatõhusaks ja tarbib palju voolu.
10.
Reguleeri võimalikult paljude radiaatorite tempe ratuur termostaadist +18 °C peale. Jäta kõrgem temperatuur ainult nendes ruumides asuvatele radiaatoritele, kuhu soojuspumba soojus ei jõua.
Kasuta soojuspumba siseseadme ventilaatori kiiruste reguleerimiseks automaatrežiimi. Soojus puhu vastu põrandat. Soojust paralleelselt laega puhudes väheneb seadme soojustegur ehk COP ja õhu liikumine ruumis halveneb. Kataloogides on COP antud +20 °C sisetemperatuuri ja +7 °C välistemperatuuri juures.
Vertikaalsed õhusuunajad keera nii, et üks osa õhust liiguks paremale, teine vasakule poole (NB! Kõikidel mudelitel ei ole see võimalik). Ära pane puldist ette kõrgemat temperatuuri, kui soovid ruumis hoida. Seade ei anna seepärast rohkem sooja, vaid hakkab hoopis rohkem elektrit tarbima. Pidev seadme ülekoormamine viib seadme jäätumiseni.
Hangi digitaalne salvestav voolumõõtja – nii saad testida just sinu hoone eripäraga sobivaid soojuspumba tööparameetreid. 1 °C temperatuuri tõstmist tõstab küttekulusid 5–8%. Allikas: abckliima.ee
6 E H I T U S
JA REMONT
MAALEHT Nr 40 (1513) 6. oktoober 2016
ELEKTRIRADIAATORIGA kütmise tulemuslikkus sõltub soojustami Kui kasutad elektri radiaatoreid targalt ja hoolikalt reguleerid, saavutad arvestatava kokkuhoiu. Kõige suurema (ligi 98%) kasuteguriga on elektriga kütmine,
iseäranis elektriradiaatoritega, sest kogu toodetud energia tuleb soojusena tuppa. Elektriradiaatoriga kütmine pole küll soodsaim soojasaamise viis, ent kahtlemata kõige paindlikum variant, eriti kui elektrikütet annab kombineerida näiteks ahju- või kaminaküttega.
Paindlikkus seisneb mõistagi tõsiasjas, et kui kaugküttevõrku ühendatud keskkütteradiaatorisse tuleb soojust just niipalju ja just sel ajal, nagu korteriühistus on otsustatud, siis elektriradikaid saab omanik alati ise reguleerida – kas, kui palju ja millal kütta.
Lõpptulemus sõltub soojustusest
Konvektortüüpi elektriradiaatoreid ei kasutataks nii massiliselt, kui nende kasutegur poleks nii hea. Kui keskkütte puhul sõltub kütmise kasutegur trassikadude suurusest ja sellest, milline on katlas kasutatav kütus ja
kui efektiivselt see katel üldse töötab, siis elektrilise küttekeha puhul sääraseid kadusid sisuliselt pole. Ja kütmise tulemuslikkus sõltub pigem sellest, kui hästi maja on soojustatud, kas sellel on uued ja tihedad või vanad puitraamidega aknad jne. Elektriradiaatorite kasuks räägib ka asjaolu, et nende soetusmaksumus on suhteliselt väike. Samuti on neid lihtne paigaldada nii seinale kui ka põrandale. Radiaatorid jagunevad üldiselt kaheks – mehaanilise ja elektroonilise termostaadiga. Mehaanilise, releekontaktidega termostaadi iseärasuseks on klõpsumine, kui temperatuur alla seadistatud piiri langeb ja radiaator tööle rakendub. Mehaanilise termostaadiga radiaatoreid loetakse töökindlamaks näiteks toitepinge järskude kõikumiste puhul, ka nende hind on elektroonilise termostaadiga radiaatoritest 20–30% madalam. Nii mehaanilise kui ka elektroonilise termostaadiga radiaatorid on küllaltki täpselt reguleeritavad. Kui elektroonilised radiaatorid võimaldavad temperatuuri paika timmida 0,1-kraadise täpsusega, siis mehaanilised kütavad ruumi soojaks 0,5-kraadise täpsusega. Mõlema reguleerimisviga on niivõrd väike, et elanikel on seda poolt kraadi siia-sinna võimatu tajuda.
Taiplikkus toob kokkuhoiu
Kas saastad või säästad loodust? Lisa ainult pelleteid ja kõik muutub! www.pelletikeskus.ee
Elektrikütte seadistamisel uuri alati enne, kui suur on tarbimiskoha peakaitsme võimsus. Kui mõnes suvilapiirkonnas soovitakse näiteks kohandada suvila aasta läbi elamiseks ja kütta maja just elektriradiaatoritega, ei pruugi seal kohalikust elektrivõimsusest jätkuda. Nii võtab 16-amprine peakaitse ära 10 amprit, kui kasutada juba ainuüksi ühte kahekilovatist radiaatorit. Kui soovitakse kasutada ka veekeetjat, triikrauda, kohvimasinat või pesu pesta, jääb 16 amprist ilmselgelt väheks ja majapidamise kaitsmed hakkavad end välja viskama. Lahendus on võrguettevõtjalt ampreid juurde osta või langetada valik teise küttesüsteemi kasuks. Kui elektriradikaid targalt kasutada ja hoolikalt regulee-
rida, võib saavutada arvestatava elektri kokkuhoiu. Öeldakse, et kütet ühe kraadi võrra maha keerates õnnestub säästa 5% energiakulust. Kui elektrikilbis on digikell ja selle juhe on veetud tubade elektripistikutesse, saab selle kaudu ka radiaatorite tööd programmeerida, näiteks reostaati keeramata annavad radiaatorid teatud kellaajal viis või kümme kraadi väiksemat kütet. Eraldi reeglid kehtivad elektriradiaatorite paigaldamisel niisketesse ruumidesse, kus peab jälgima IP-kaitseastet. IP on number, mis näitab elektriseadme niiskuskindlust. Mida lähemal niiskusallikale radiaator asub, seda suurem IP-number peab olema. Tegelikult soovitavad spetsialistid vannitubades, tualettruumides ja dušinurkades kasutada ikka ennekõike põrandakütet, radiaatorid jäägu pigem kuivadesse eluruumidesse. Üldiselt pole kütmise juures vahet, kas tegemist on puit- või kiviseintega või hoopis savi krohviga siseviimistletud majaga, pigem sõltub kütmise efektiivsus maja soojustusest. Ei maksa unustada, et kvaliteetne küte käib käsikäes kvaliteetse ventilatsiooniga, kusjuures uute majade puhul peab see niikuinii kohustuslikus korras olema. Üldlevinud arvamus on, et elektriradiaatoriga kütmine kuivatab liigselt õhku ja tekitab umbsed siseruumid, mis tervisele eriti hästi ei mõju. Säärane probleem oli eriti aktuaalne 1990ndatel, kui hakati massiliselt plastist pakettaknaid paigaldama. Elektriradiaatorite küttekehad põhinesid aga toona traatidest tehtud tennidel, mis soojenedes hõõguma hakkasid ja sel moel ruume kütsid. Praegu selliseid radiaatoreid üldjuhul enam kaubanduses ei liigu.
Kogus sõltub akende arvust Radiaatorite kogus vali akende arvu järgi – iga akna all võiks olla üks. Arvesta ka sellega, et radiaatorkütte puhul ei saa niikuinii ruumi igasse punkti ühesugust temperatuuri. Kui ruumi suurus eeldab näiteks 2000-vatist küttekeha, on soojuse leviku ühtlustami-
RUSIK AREEGEL
Võimsustarve n Eluruumide võimsustarve on 20–40 W/m³ (üldlevinud 2,5 m lagede korral teeb see siis 50–100 W/m²), kus 20 W/m³ on väga hästi soojustatud uuseramu ning 40 W/m³ kohta on amortiseerunud hoone. Allikas: Radiaatorikeskus
E H I T U S
MAALEHT Nr 40 (1513) 6. oktoober 2016
JA REMONT
7 ESTER VAITMAA
sest Radiaatorite kogus vali akende arvu järgi – iga akna all võiks olla üks.
seks mõttekas paigaldada tuppa pigem kaks 1000-vatist või kolm 750-vatist radiaatorit – nii on kütmine tulemuslikum. Energiatarve sellest oluliselt ei suurene − ka siin kehtib põhimõte, et liidetavate järjekorrast summa ei muutu. Elektriradiaatorite juures on kõige sagedamini rikki minev seade mõistagi termostaat ja nagu tänapäeval kõikvõimalike elektriseadmetega tihtipeale juhtub, tasub sellisel juhul kogu seade välja vahetada − remontimine osutub üldjuhul kallimaks. Et ruumis minimaalset temperatuuri hoida, vali kütte element ikka selle ruumi suurusele vastav.
MARGIT AEDLA
Kui toas on külm, tunneb kass ilmeksimatult ära kõige soojema koha ruumis.
PARIM JA SOODSAIM VALIK EHITUSPLAATE • välisseintele • soklitele • rõdupiiretele • lagedele
• tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad
www.ehitusplaat.ee tel 653 3739, 515 5119 info@ehitusplaat.ee
plaadid • tuletõkkeplaadid
8 R E K L A A M
MAALEHT Nr 40 (1513) 6. oktoober 2016