Ehitus ja Remont (mai 2016)

VÄ L J A A N D E K O O S TA S A S i E K S P R E S S M E E D I A T E E M A- J A E R I L E H T E D E O S A K O N D

5. M A I 20 1 6

Hinnaparaad

5.-22. mai stii!!* e E le ü t r p o s n a r t a t Tasu

INE! ERIPAKKUMIN 10 l

INE! ERIPAKKUMIN

€

INE! ERIPAKKUMIN

€

4.79//l

Puidukaitsevahend Pinotex Ultra

INE! ERIPAKKUMIN

€

Aia agrill-suitsuahi DJ1058

€

2

Ranniila trapetsprofiil Muruniiduk Makita PLM M4627N T20 ja a kiviprofiil

-28% 5500

€

Tavahind

79.00

60x70x14 cm

€

8900

Tavahind

135.00

35x184x35 cm

€

16900

Tavahind

INE! ERIPAKKUMIN

249.00

61,5x75x46,5 5 cm

€

€

1590/m2 Tavahind

Vannitoamööbel Viintage

WC-pott Nautic + prilll-la aud

Ilmub Maalehe vahel

Väljaandja AS Ekspress Meedia Tallinn, Narva mnt 13

Põrandaplaat aplaat TARIMA ROBLE,, 20.5x61.5 cm Toimetaja Vilve Torn vilve.torn@ekspressmeedia.ee

Võida 2000€ re eis Saigoni!

22.00/m2

*Kampaania tingimused ehituseabcc.ee

Reklaam Kadi-Liis Maidla kadiliis.maidla@ekspressmeedia.ee, tel 5666 1049

Korrektor Sven Saun sven.saun@ekspressmeedia.ee

Kujundaja Mari Peterson mari.peterson@ekspressmeedia.ee

2 E H I T U S

JA REMONT

MAALEHT Nr 18 (1491) 5. mai 2016

Vannitoa plaatimine onu Kalle moodi Plaatimistöö ei ole raketiteadus. Selle töö võib julgelt ette võtta, kui õpetussõnu järgitakse.

Agne Narusk agne.narusk@epl.ee

Lõuna-Eesti mees Kalle Kütt (67) on oma eluaja jooksul plaa­ tinud terve hulga vannitubasid, köögipliidi ja valamu taguseid seinu, isegi lasteaia tualettruu­ mi ning kolleegi basseini.

Tema seletused plaatimis­ tööst on lihtsad ja selged, sest ta on selle oskuse iseseisvalt elu jooksul omandanud. Palgatööd tegi Kalle algul haljasalade pro­ jekteerijana, siis maastikuarhi­ tektina, kuni pensionile jäi.

Plaatimistöid jagub siiani.

“Noored ei oska oma kätega suurt midagi teha,” ütleb Kalle.

“Mu oma poeg ka remontis kor­ terit nii, et vannitoaplaadid libi­ sesid öösel seinalt maha.”

Onu Kalle õpetab 1. Kõige targem on muidugi pro­ fessionaal leida.

2. Kui ei leia või pole raha, algab kogu töö pindade korda tegemi­

sest. Põrandad ja seinad pea­ vad olema sirged. Kui pole, tu­ leb seinad tsemendipõhise ta­ sandusseguga tasandada, vaja­ dusel valada korralik tasane sir­ ge aluspõrand. Trapiga duširuu­ mi puhul tuleb teha kalded trapi suunas, et vesi saaks ära joosta.

Seda, millega põrandat valada, oskab näidata iga ehitustarvete müüja.

3. Kui töö on ära kuivanud, tööt­ le pinnad nakkedispersiooniga.

4. Plaatimine algab seintest, siis tuleb põrand. Nüüd kata seinad vesieristusega. Kui paksult seda panna, on kirjas iga sellise too­ te pakendil, see võib eri toode­ tel erineda. Seinte liitekohad ja vuugid kata nurgatugevduslin­ diga, mis kleebitakse selle sama vesieristusega.

5. Järgmisel päeval võib plaati­ misega pihta hakata. Vaja läheb plaate, segukammi (mida suu­ rem plaat, seda suuremate pii­ dega kamm sobib), vuugiriste ja vuuginööri, abiks on lood või sirge latt.

Shutterstock

Vaid terviklik katuseehitus tagab garantii Erkki Tepper Monier OÜ piirkonna müügijuht

Majaomanik peaks juba ehitus­ materjalide hindadega tutvumi­ sel tundma huvi ka pakkujate tehnilise pädevuse üle. Kas too­ te müüjal on tehniline tugi, kes suudab anda kiiret abi ka tööde käigus, milliseid lisatarvikuid pa­ kutakse katusekivi juurde ja kust need lisamaterjalid pärinevad?

Sageli püüab ehitaja leida tu­ rult kõige odavamaid detaile ja nendest tervikkatust koostada, kuid sellise lahenduse puhul puudub igasugune süsteemi­ garantii katusekatte tootjalt. See­ tõttu on hea, kui ehitaja oleks eelnevalt läbinud katusekatte paigalduse koolituse ja lähtuks oma töös paigaldusjuhenditest.

8. Enne põranda juurde asumist tee see kindlasti puhtaks – tava­ liselt pudeneb seinte plaatimi­ sel üht-teist ka põrandale – ja kata samamoodi nakkedisper­ siooniga.

Kui ei leia või pole raha, algab kogu töö pindade korda tegemisest.

3

Monier OÜ

7. Plaatimist alusta teisest reast ja mine järjest ülespoole. Tark on plaadirea alla panna toetuseks lood või latt, et värske töö viltu ei vajuks. Vuugiristid ja -nöör ai­ tavad plaatide vahele vuuke jät­ ta. Iga plaadirea horisontaalsesse vuuki pane kindlasti vuuginöör.

10. Kui põrandal kallet pole, käib asi lihtsalt: pane aga segu ja ase­ ta plaat. Kui põrandal on äravoo­ lutrapp, soovitatakse trapi üm­ ber jätta plaadi tehaseserv. Kui

JA REMONT

Lisaks asjatundlikule ehitamisele vajab katus terve ja nägu­sana püsimiseks maja­omaniku hoolt.

6. Plaatide jaotus tuleb välja ar­ vutada, seinte äärtesse ei maksa poolest plaadist väiksemat tük­ ki jätta.

9. Kui põrand on ära kuivanud, kata see vesieristusega. Põranda ja seina ühendusnurgad kleebi tugevduslindiga. Järgmisel päe­ val saab tööga pihta hakata.

E H I T U S

MAALEHT Nr 18 (1491) 5. mai 2016

Kui põrandal kallet pole, käib asi lihtsalt: pane aga segu ja aseta plaat.

nii välja ei mängi, peab lõigatud serva liivapaberiga töötlema, et hiljem pesija end ei vigastaks.

11. Alles siis, kui põrandal on plaadid kuivanud, plaadi seina esimene ehk alumine rida.

See tähendab, et vuukidesse su­ rutakse vuugisegu, jäägid pes­ takse plaatidelt maha ja vuu­ gid pestakse ühtlaseks (enne lase umbes 0,5 tundi kuivada).

Selleks on hea kasutada niisket svammi.

12. Seejärel vuugi kõigepealt vannitoa seinad ja siis põrand.

13. Järgmisel päeval tihenda põrandate ja seinte liitekohad

sanitaarsilikooniga. Lase oma kätetööl mõned päevad rahus kuivada.

14. Kuidas kõik praktikas väl­ ja näeb, saab vaata Youtube’ist, näiteks: https://www.youtube. com/watch?v=moPz3P8jPjE ja loe juurde: www.ehitusfoorum. com.

Hästi ehitatud katust on lihtne korras hoida Lisaks asjatundlikule ehitamise­ le vajab katus terve ja nägusana püsimiseks hoolt. Hästi ehita­ tud katuse korrashoid pole eri­ ti töömahukas ja ühtlasi vähen­ dab omanik katuse korrashoiu­ ga edasisi katusega seotud ku­ lusid.

Hästi ehitatud katuse korrashoid pole eriti töömahukas.

Korrashoiu aluseks on ka­ tuse visuaalne ülevaatus, mida võiks teostada kaks korda aas­ tas. Selle käigus eemaldatakse praht, puulehed, okkad räästa ripprennidest, allavoolu ja voo­ lusuunalistelt liidetelt, korst­ na juurest ja neeludest. Kõrval­ datakse katusele sattunud eba­ vajalikud esemed ja kinnitatakse võimalikud lahti liikunud detai­

lid. Samuti asendatakse katki­ sed materjalid, teostatakse vaja­ dusel korstnate ja müüritiste re­ mont. Talvel tehakse kindlaks, kus lumi katusel sulab ja kuhu tekib jää. Kindlasti peab talvel katuseakende ümbrust lumest puhastama. Lihtsat, järsu kal­ dega katust, millelt pole mida­ gi koristada, võib vaadelda ka maapinnalt.

Kivikatus armastab vihma: nii saab katus puhtaks ja kivi üks olulisi omadusi tõestatud.

Kui katuse omadused pole veel kindlaks tehtud, näiteks va­ hetult pärast katuse valmimist või hoone omandamist, vaada­ takse katus üle vahetult pärast tüüpolukordi: vihm, vihm tuule­ ga, lumesulamine.

Parimad omadused on katusekivil Tänasel ehitusturul pakutava­ test materjalidest on katuseki­ vi vaieldamatult parimate oma­ dustega, sest talub hästi kuu­ ma ning ka krõbedat pakast, sa­ muti mereäärsete alade soolast niiskust.

Paljud teised katusekattema­ terjalid kipuvad temperatuuri kõikudes mahult kahanema või kasvama, mõningad sootuks su­ lama, kuid kivikatus on stabiilne ning probleemivaba.

Kivikatus armastab vihma: nii saab katus puhtaks ja kivi üks olulisi omadusi tõestatud – ka kõige suurema vihma või rahe korral ei kuule te katuse all ain­ satki kõminat. Kivikatus on vaik­ ne ja rahuldab ka kõige nõudli­ kuma kliendi vajadused.

Vastupidiselt müütidele sam­ mal seevastu kivi füüsilisi oma­ dusi ei mõjuta. Uuringud ja näi­ ted tõestavad, et sammal või

samblik suudab kasvada peaae­ gu igal materjalil – isegi siledal plekil. Sambla tekke kiirus ma­ terjalile sõltub ümbritseva kesk­ konna puhtusest.

Keda sammal katusel visuaal­ selt häirib, võib osta ehitusma­ terjalide kauplusest spetsiaalse pihustatava samblaeemaldus­ kemikaali, mis suretab sambla ja annab mõneks ajaks selle vas­ tu kaitse.

Kui sammal katusel ei häiri, pole vaja muretseda, et kivi kii­ remini puruneb. Sammal kinni­ tub juurestikuga kivi pealispin­ na pooridesse ega mõjuta selle füüsikalisi omadusi.

Hea näide on Inglismaa, kus katust renoveerides või uut ehi­ tades peavad Monier’i tehnili­ sed konsultandid pidevalt vas­ tama küsimusele: kuidas teha nii, et sammal minu katusel kii­ resti kasvama hakkaks? Lahen­ dus on tegelikult lihtne: kastke katust toorjogurti lahusega!

Maja üldhinnast moodustab katus keskmiselt 10%, mõjudes samas maja üldmuljele 30%.

Võiks aga arvestada faktiga, et keskmise eramu kivikatus mak­ sab u 2500 eurot, selle garantii on 30 aastat ja eeldatav eluiga vähemalt 100 aastat. Sama sum­ maga peaks majaomanik arves­ tama ka oma köögi sisustamisel, aga tehnika ning mööbli garantii on kuni viis aastat ja eluiga ula­ tub väga harva kivikatuse ga­ rantiiaja raamidesse.

4 E H I T U S

JA REMONT

MAALEHT Nr 18 (1491) 5. mai 2016

E H I T U S

MAALEHT Nr 18 (1491) 5. mai 2016

JA REMONT

5

Laminaat või puit? Mõlemad on omamoodi head Täiustatud omadustega kvaliteetne laminaat on samas hinnaklassis odavama puitpõrandaga.

Signe Kalberg signe.kalberg@epl.ee

Laminaadi kaitseks astub välja Janne – muret on tunduvalt vä­ hem kui laudparketi või -põran­ daga. “Meil on kodus kõik need põrandaliigid olemas ja paraku kuulub mu poolehoid laminaa­ dile,” kinnitab ta.

Kui majas saalivad lapsed sis­ se-välja, asjad kukuvad põran­ dale, mänguautodega sõidetak­ se pidevalt edasi-tagasi, vaatab naine üksnes kurvastusega laud­ parketti ja selle kriime. Olgugi et põrandaid on korralikult hoolda­ tud. Köögis on kvaliteetne lami­ naat juba aastaid aga üle elanud asjade maha kukkumist, veeupu­ tusi, liivaseid jalatseid.

Laminaadi kaitseks

Laminaatpõranda eelis on suurem kulumiskindlus ja survetugevus.

“Kvaliteetne laminaat on väga vastupidav ja kerge hooldada.

Seda ei tohi tähelepanuta jät­ ta eriti siis, kui lapsed majas ja ise tuleb koristamisega tegele­ da,” kiidab laminaadi omadusi ka Triin. Tema on põhjalikult uu­ rinud laminaatide omadusi ja li­ sab, et hea laminaadiga jäävad kulumiskindluse poolest samasse klassi Lõuna-Ameerika ja Aafrika

puidud. Euroopas kasvavast pui­ dust laudparketid ja naturaalse spooniga parketid on suhteliselt väikese kulumis- ja löögikindlu­ sega ning kaotavad kiiresti algse väljanägemise.

Lincona Põrandakeskuse pro­ jektijuht Margo Villmann üt­ leb, et laminaatpõranda eelis on kindlasti suurem kulumiskindlus ja survetugevus. “Metallist kin­ gakonts või kõva koeraküüs ena­ masti heale laminaatpõrandale jälge ei jäta, kuid puitpõrandat võivad muljuda või kriimustada küll,” selgitab ta. Villmann lisab, et samas ei ole ka laminaatpõ­ rand kõigele vastupidav. Näiteks ratastega toolide all peab kõigi põrandatüüpide puhul kasuta­ ma põrandakaitseid.

Kuna laminaatparkett on suu­ re kulumiskindlusega, sobib see ideaalselt esikute, köökide ning elutubade põrandate katmiseks, kus isegi lakitud puitpõrand võib nõrgaks osutuda. Loomulikult tuleb kõige vastupidavamad la­ minaatparketid panna sinna, kus kulumistingimused on äär­ muslikud – kaubanduskeskused, sadamaterminalid, tantsupõran­ dad ja baarid-restoranid.

Laminaatpõranda paneelid koosnevad neljast kihist: alumi­ ne on müraisolatsioon (ei kasu­ tata kõikjal), teine kiht on vaigu­ ga immutatud paber või plast, kolmas on dekoratiivne, mustri­ ga kaetud paberikiht ja neljas lä­ bipaistev kaitsekile spetsiaalse­

test vaikudest. Kui laminaatpar­ ketiga õigesti ümber käia, kestab see aastakümneid kaunina. Ei tasu unustada, et põranda vastu­ pidavusele paneb aluse korralik paigaldustöö.

Laminaadi pind on veekindel, kuid vett ja niiskust ei talu lami­ naatparketi puidu- ja paberiosa­ kestest kokkupressitud kande­ plank.

Niiskus- ja veetundlikud on ka vuugid, kust vesi ja niiskus kan­ deplangu kallale võivad pääse­ da. Tulemuseks on inetu, pun­ dunud vuukidega põrand, mida enam päästa ei anna. Laminaat­ parketi niiskuskindlust (mit­ te veekindlust) aitab suurenda­ da spetsiaalne vuugikaitsevede­ lik, mis lisatakse paigaldamise käigus ja seda kasutatakse kõige enam niiskematel pindadel – esi­ kus ja köögis.

Puidul oma austajad Looduslike materjalide austajad eelistavad kahtlemata puitpar­ kettpõrandat. Võrreldes laminaa­ diga on naturaalne parkett peh­ mema pinnaga ja kardab roh­ kem esemete kukkumist. “Puit­ põranda eelis on tema naturaal­ sus ja soojus. Eriti just põranda­ kütte puudumisel puhul tundub laminaat jala all jahedam. Samu­ ti saab puitpõrandat erinevalt la­ minaadist vajadusel lihvimise ja uuesti viimistlemise teel taasta­ da,” ütleb Villmann.

Mõned plussid nnParkettpõrand. Hügieeniline praktilisus; ökoloogiline puhtus; vastupidavus; naturaalse puidu ilu ja energeetika. nnPõrandalauad. Maksimaalne ökoloogilisus; pikaealisus; hea soojusisolatsioon; silub põranda ebatasasusi ilma tsement­ tasanduspinnata. nnLaminaatkate. Valgus-, niiskus- ja soojuskindel; löögikindel; hea imitatsioon; ei nõua täiendavat töötlemist; kannatab pese­ misvahendeid; odavam kui naturaalsed katted.

Kuna naturaalsete laudpar­ kettide hinnatase on viimastel aastatel liikunud aina soodsa­ maks, avaneb tarbijatel rohkem võimalusi sellise põranda soeta­ miseks. “Hinnaklassilt on lami­ naatpõrand kindlasti soodsam – selle saab ka alla 5 €/m². Laud­ parkettide hinnad algavad um­ bes 18 €/m²,” ütleb Villmann.

Ostjal on valida klassikalisest, suhteliselt pehmest kuusest või männist ja märksa tugevamast tamme lipp-parketist kuni kõige eksklusiivsemate puiduliikideni.

Laudparkett koosneb kolmest kihist: pindmine väärispuidust kiht on u 3,6–4 mm; keskmine männilamellidest kandekiht ning alumine kuusevineerist kiht.

Laudparketid on eri paksuse­ ga. Mida paksem on väärispui­ dust pealispind, seda enam kor­ di on võimalik pinda lihvidatöödelda.

Puitpõrand ei pruugi olla aga parim valik lemmikloomade pu­

hul. Isegi kui uriiniplekk korista­ takse kohe, võib see tekitada pü­ sivaid kahjustusi, mille eemalda­ miseks tuleb põrand uuesti vii­ mistleda. “Õigeid hooldusvahendeid kasutades ei erine üks põrand teisest,” kinnitab Villmann, kelle sõnul ei nõua nii laminaat- kui ka lakitud puitpõrandad muud kui igapäevast hooldust.

Kui tegemist on õlitatud või õlivahatatud puitpõrandaga, peaks seda vähemalt kord aastas hooldusõlitamisega värskenda­ ma – see annab jälle värske ilme ja peidab tekkinud väiksemad kriimustused.

“See ongi õlitatud põranda ee­ lis, et seda saab jälle värskeks põ­ randat lihvimata. Lakitud puit­ põrandal seda võimalust pole.

Laminaatpõrandal ei ole aga peale laudade väljavahetamise muid kahjustuste kõrvaldamise võimalusi,” selgitab Margo Vill­ mann.

Puitpõranda eelis on tema naturaalsus ja soojus.

NÜÜD ON TULE suurim turvavarustuse valik turvavahendite hooldus ja kontroll erivahendite rent

kõrgtööde koolitused ja konsultatsioonid üle Eesti Suurim õppe- ja treeningväljak

PARIM

AEG AKENDE

MEELDIV KOHALE ÜLLATUS JA KÜSI IGA

Telli aknad enne ehitushooaja saabumist kiiresti ja mugavalt.

ASUME:

TALLINN: Peterburi tee 38/1 tel 606 6266 info@koduaken.ee TARTU: Vaksali 17a tel 743 0388 tartu@koduaken.ee

PAKKUMIST! PAKKUMISEGA!

EDASIMÜÜJA: VÕRU: Westermont OÜ

TULE KOOS

Tõsiseid aknahuvilisi ootab lisaks hinnapakkumisele ka meeldiv üllatus –

Mitmekesi tellides tuleb ka aknahind soodsam.

tellijate vahel TULE UURI Kõigi läheb loosi mõnus palksaun – ASJA!

TELLIMISEKS! SÕBRAGA!

CMYK 100/80/0/45

Lincona

E rinevad materjalid

VÕIDA EHTNE PALKSAUN! väärtusega 18 000 €!

KÄRDLA: Faasion OÜ

www.koduaken.ee

6 E H I T U S

JA REMONT Shutterstock

MAALEHT Nr 18 (1491) 5. mai 2016

Vilve Torn vilve.torn@epl.ee

Kes meist poleks pidanud re­ mondituhinas vanu tapeedikihte seintelt maha kiskuma, et moe­ kamatele paanidele ja bordüüri­ dele ruumi teha. Tõsi, vahel võib seda üksluist tööd tehes üsna hu­ vitavatest ajaloosündmustest osa saada, kui vanade seinakatete alt tulevad välja kolletunud aastate­ tagused ajalehed.

Hoopis põnevamale avastus­ retkele võivad aga sattuda pika ajalooga korterite, taluhäärberi­ te või mõisate renoveerijad, kui üsna hilise kultuurikihi alt hak­ kab kooruma tükike sajandiva­ nust tapeeti...

Vanim tapeedinäide pärineb XVI saj Inglismaalt. Praegu Eestis teada olevad vanimad tapeedid on Tallinna vanalinnast Nunne 2 hoonest leitud nn etruski must­ riga tapeedi fragmendid, mis on dateeritavad 1790ndatesse, kir­ jutab Eesti Kunstiakadeemias ta­ peete ja nende konserveerimist käsitleva doktoritöö kaitsnud ning Saksamaal Kasseli tapeedi­ muuseumis restauraatorina töö­ tav Kadri Kallaste muinsuskait­ seameti restaureerimise infovol­

HOOLITSE PUIDU EEST!

dikus “Ajaloolised tapeedid”. Sa­ manimelisest trükisest selgub, et paberist seinakatteid on interjöö­ ride kaunistamiseks järjepidevalt kasutatud juba üle 300 aasta.

Eestis on ajaloolistele tapeeti­ dele siiani siiski vähe tähelepanu pööratud ja suur hulk väärtuslik­ ku materjali on enne restauree­ rimistöid seintelt maha kistud ning läbi uurimata ära visatud.

“Sellest on äärmiselt kahju, sest need fragmendid, mis meile jää­ nud on, annavad aimu väga rik­ kalikust tapeedivalikust ja huvi­ tavatest seina kujundusskeemi­ dest,” ütleb Kallaste.

Ajaloo säilitamine Ajalooliste tapeetide säilitami­ sel on Kallaste sõnul eristatavad kaks põhimõtet: seinalt eemalda­ tud fragmendid ja suuremad pin­ nad algsel kohal. Eestis on eelkõi­ ge tegeletud ajalooliste tapeedi­ fragmentide alles hoidmisega.

Põhja- ja Kesk-Euroopas on aga juba 1980ndate algusest tähtsus­ tatud ajalooliste tapeetide säilita­ mist algsel kohal.

Ajalooliste interjööride taasta­ misel on üsna levinud ka tapeedi­ fragmentide või fotode eeskujul

TA S U B T E A DA

Tükike ajalugu nnTapeetide tootmise kohta Eestis on vähe viiteid. Leidub arhiiviallikad, mis räägivad 1880ndate alguses Tallinnas tegutsenud Revaler Tapeten Fabrikist, kus toodeti tapeete nii valts- kui ka plokitrükitehnikas. Pärast sõda on Eestis tapeete tootnud Kohila paberivabrik ja Polümeeri tehas. nnJõgevamaal Puurmani mõisa söögisaali, Hiina salongi ja mõisaproua toa seinakatted on ühed vähesed kohapeal säilitatud ja restaureeritud tapeedid Eestis.

rekonstrueeritud tapeetide kasu­ tamine. Kui seintel on alles suu­ rel hulgal ajaloolist tapeeti, ta­ sub Kallaste sõnul kindlasti kaa­ luda selle säilitamist algsel kohal kogu mahus – see lisab ruumile ja kogu hoonele lisaväärtust!

Enamasti on tapeeti kahjus­ tavateks teguriteks niiskus, UVkiirgus, bioloogilised (hallitus, putukad, närilised) organismid ja mehaaniline rikkumine (nüh­ kimine, kraapimine, rebimine).

Nendele võivad lisanduda ka inimtegevusega seotud kahjus­ tused, nt tahm, pori- ja/või vär­ vipritsmed jms.

Lihtsaim meetod, millega iga tapeete säilitada sooviv maja- või korteriomanik hakkama saab, on

Tapeedipaani servas olev kontrollriba võib anda palju huvitavat infot.

pindmise mustuse eemaldamine pehme pintsliga. Kõvemini kinni­ tunud mustuse eemaldamiseks proovi kunstitarvete poest kätte­ saadavaid söekustutuskumme.

Mida pehmem, seda parem. Pu­ hastusproove tee seina varjatud piirkondades.

Rebenenud ja seinalt lahti tul­ nud tapeeti saab tagasi kleepida tavalise lahja tapeediliimi või ni­ sutärklise kliistriga. Kindlasti küsi tapeetide säilitamise keeru­ kamate etappide läbimiseks spet­ sialistilt abi.

Tapeetide uurimine Enne remonti või lammutustöid uuri kogu tapetseeritud seinapin­ da ja ära kisu juhuslikust kohast tapeeditükki maha. Et aegade jooksul on seinte kujundusskeem palju muutunud, tuleks enne ta­ peedikihtidesse kaevumist hoo­ ne ajalooga tutvuda ning hinna­

KAITSE PUITPINDU TEKNOS WOODEX PUIDUVIIMISTLUSSARJAGA WOODEX EKO – sobib ka vääris- ja süvaimmutatud puidule

Iga vähemalt 2,7 l Woodexi tootega kaasa PINTSEL!* TASUTA PINTSEL! Kampaania kestab kuni 30.06.2016 *v.a Bauhausis

Populaarseim kaubamärk Soome ehitussektoris. Värv, mida võid usaldada!

TOOTESEERIA MAJADELE, TERRASSIDELE, PAADISILDADELE, AIAMÖÖBLILE JA TEISTELE PUITPINDADELE. KESKKONNASÕBRALIK, ILMASTIKUKINDEL JA TÕHUS. EDASIMÜÜJAD: BAUHOF (üle Eesti), BAUHAUS TALLINN: Kemiflora kauplus, Laki 3a, tel 656 3472 VOH! värvi- ja krohvikeskus, Helgi tee 2, Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa, tel 514 5634

JA REMONT

7

Vanim tapeedinäide pärineb XVI sajandi Inglismaalt

Tapeet on ajaloolises interjööris sama tähtis osa kui mööbel, maalingud, parkett ja tekstiilid.

Et aegade jooksul on seinte kujundusskeem palju muutunud, tuleks enne tapeedikihtidesse kaevumist hoone ajalooga tutvuda ning hinnata, millisesse ajavahemikku võib leitav materjal kuuluda.

E H I T U S

MAALEHT Nr 18 (1491) 5. mai 2016

TARTU: VOH! värvi- ja krohvikeskus, Ringtee 35, tel 525 7874 PÄRNU: VOH! värvi- ja krohvikeskus, Pae 4, tel 5898 4800 RAKVERE: Smalt OÜ, Niine 4a, tel 5306 6277 NARVA: Teknokolor OÜ, Kadastiku 57c, tel 526 2101

VÄIKE-MAARJA: Pandivere Ehitus AS, Pikk 14, tel 326 1422 TAPA: Stellana OÜ, Paide mnt 77, tel 322 0047 KURESSAARE: OÜ Prikem Color, Tallinna mnt 30, tel 453 3331 KÄRDLA: Faasion OÜ, Põllu 32, tel 462 2502

ta, millisesse ajavahemikku võib leitav materjal kuuluda. Ühes ruumis võib olla mitu väärtuslikku ajaloolise tapeedi kihti! Iseseisvalt tapeete uurides võiks koostada hoones või ruu­ mis leiduvatest tapeetidest kata­ loogi, milles on välja toodud eri­ nevatest kihtidest leitud tapeedid ja nende juurde kuulunud bor­ düürid. Kataloogis tuleks võima­ lusel näidata tapeedipaani laius ning kogu mustrikordust näitav fragment. Kui see võimatuks osu­ tub, säilita väiksem tükk.

Tapeedipaani servas olev kontrollriba võib anda palju hu­ vitavat infot, sh mustrimudeli numbri, mõnikord mustri nime, tootja ja valmistamisaasta, mis aitab tapeedi dateerimisele pa­ remini kaasa kui makulatuurina kasutatud ajaleht.

Kataloogi koostamiseks ta­ sub tapeet paanilaiuselt seinalt maast laeni lahti lõigata, et saa­ da ülevaade kogu seina kujundu­ sest. Kui seda pole võimalik teha, lõika paanilaiused ning umbes 50 cm pikkused tükid lae alt ja puusakõrguselt, kus on bordüü­ re enim kasutatud. Kindlasti uuri nurki ning põranda- ja ukseliistu taguseid pindu.

Kihtide eraldamine Tapeedikihtide üksteisest eralda­ miseks on kaks meetodit. Esiteks proovi kihte üksteisest eraldada

väikese ümara spaatli või puidust grillitiku abil. See tehnika ei sobi, kui tapeediliim ei anna järele ja tapeedipaber puruneb.

Teiseks võib panna seinalt ee­ maldatud tapeedipakid ühtla­ selt niisutatud ajalehtede vahe­ le (4–5 lehte) ja katta kilega, et niiskus mõjuks. Ajalehed ei tohi veest tilkuda!

Tapeedid võivad niiskuma jääda 5–8 tunniks. Seejärel ee­ malda tapeedid üksteisest ette­ vaatlikult spaatli abil ja lase aja­ lehepaberite vahel kuivada.

Hea on veel kergelt niiskeid tapeedifragmente puidust või vineerist plaadi all ajalehtede või happevabade paberite vahel pressida.

Kui tapeedid on kuivatatud, märgi neile hariliku pliiatsiga õr­ nalt täpne aadress, tuba, frag­ mendi eemaldamise kõrgus ja kiht. Pärast 5–8 tundi seismist niiskete ajalehtede vahel saab tapeedikihte hõlpsalt üksteisest näiteks spaatli abil eraldada.

Kui tegemist on mälestisega või muinsuskaitsealal paikneva ehitisega, konsulteeri kindlasti enne tööde alustamist muinsus­ kaitseameti spetsialistiga!

Loo valmimisel on kasutatud muinsuskaitseameti restaureerimise infovoldikut “Ajaloolised tapeedid”, koostaja: Kadri Kallaste.

Lisainfo www.muinas.ee

Väärtusetu ja hilise kultuurkihi all võib leiduda hindamatuid aardeid.

Puitterrassi viimistlemine loodusliku puidukaitsevahendiga Selleks et anda välistingimustes olevale uuele või vanale puitterrassile tõhus kaitse ja ilus väljanägemine, lisaks muuta ühtlasi terrass elavamaks, võib kasutada looduslikke viimistlusmaterjale. Viimistledes looduslikult, väärtustame ühtlasi oma elukeskkonda.

Heledast puidust (männist, kuusest, kasest ja lehisest) välistrepid ja terrassid vajavad head kulumiskindlust ja vastupidavust ilmastikumõjudele. Kas sajab vihma ja lund või paistab soe suvepäike – puit koos viimistlusega peab sellele vastu pidama. Selleks otstarbeks ongi välja töötatud toode nimega Terrassi Tõrvaõli, mis on valmistatud looduslike toorainete (linaõli, kännutõrva, loodusliku vaigu ja tärpentini) baasil.

Amello Terrassi Tõrvaõli sisaldab 20 protsenti männitõrva, mis annab puidule väga omapärase ja stiilse väljanägemise. Toode on arendatud selliselt, et kogu viimistlusmaterjal imendub puidu sisse ning hiljem see enam ei määri.

Terrassi Tõrvaõliga võib viimistleda sinakasroheka vaakumimmutatud puidu pruunikaks. Lisaks ilusale toonile tuleb

esile kaunis puidutekstuur. Boonusena kaasneb viimistletud pinnaga mõnus suitsune männitõrvalõhn.

Terrassi Tõrvaõli sobib ka heledast puidust aiamööbli viimistlemiseks.

Amello Grupp OÜ tel 672 0471 info@amello.ee

www.amello.ee

8 E H I T U S

JA REMONT

MAALEHT Nr 18 (1491) 5. mai 2016

Katusevahetus kokkuhoidlikult ja otstarbekalt Kui ees on katuse­ vahetus ja valik langeb teraskatuse kasuks, tehke peas ning paberil põhjalikku eeltööd.

Erki Loigom AS-i Toode müügi- ja turundusjuht

Majanduslik otstarbekus ja eluiga n Mõelge, kui pikka eluiga te katuselt ootate.

Teraskatuse puhul tähendab see läbimõeldud ventilatsiooni ja niiskusolukordi, soojust kiirga­ vate elementide (korsten) iso­ leerimist jne. Jälgige kindlasti katusekonstruktsiooni seisukor­ da – kas sellel esineb niiskuskah­ justusi. Eterniittahvlite asemele hurraameeleolus kruvitud ple­ kipaanid on lahendus mõneks aastaks.

Kokkuhoid aluskattelt n Aluskatte ülesanne on korjata plekialune kondensatsioonive­ si kinni ja räästa kaudu välja juhtida. Kondensatsioon tekib temperatuuride erinevusest ka­ tusekatte all ja välisõhus. Hästi tavapärane on väide: meil on külm pööning või lausa kuu­ rialune, kuhu kilet vaja pole.

Vastupidi – kokkuhoid kilelt + selle kinnitamiseks kasutavalt distantsliistult on ca 1 euro/m².

Kahju on kordades suurem. Kile tuleb panna ka külmadele pöö­ ningutele, kui hoone elueaks soovitakse enam kui kümme aastat.

Katusekruvid n Kruvid või­ vad poes olla kolm korda oda­ vamad, kuid need pole katuse­ kruvid, vaid oluliselt väiksema vastupidavusega sisetingimuste kruvid. Väljanägemine võib olla aga identne. Kohata võib ka sel­ list kokkuhoiu skeemi, kus kruvi on õige, aga valitakse sisetingi­ mustesse mõeldud seib – sellisel juhul annab seib väga kiirelt jä­ rele ja käivitab korrosiooniprot­ sessi kogu kruviava ümbruses.

Lisaks pöörake kruvide keera­ misel tähelepanu sellele, et töö­ riist oleks siduriga. Liigse jõu rakendamisel keeratakse kum­ mitihend metallseibi alt välja ja tihend jääb UV-kiirguse kätte.

Mis kasu on 40 aastat kestvast katuseplekist, kui see kinnita­ takse neli aastat kestva kruviga?

Korstnaplekid n Neid va­ hetatakse veidi tihedamalt kui katusekatet, sest korsten asub agressiivsemas keskkonnas ja roostekahjustused on varmad tekkima. Üsna tihti kohtab olu­ korda, kus korstnaplekid on va­ hetatud ja alles siis võetakse ette katusevahetus. Kui korstnaplek­ ke ei vahetata, on kokkuhoid küll 10–20 eurot, kuid nende

eluiga saab peagi otsa. See väl­ jendub tavapäraselt roostenire­ des keset katust, mis omakorda käivitavad korrosiooniprotsessi värskelt vahetatud paanidel.

Kahjustatud paanide vahetami­ sele kuluv summa on kolmeko­ haline.

Akna- ja lisaplekid n Aknaja näiteks parapetiplekke ki­ putakse suuremate projektide korral (kortermajade renoveeri­ misel) paigaldama tsinkplekist.

Hind on võrreldes värvkattega plekist ca 10% soodsam, kuid hilisemad mured on silmaga märgata. Et tsinkplekk on alg­ selt kaetud korrosiooni tekki­ mist takistava õlikihiga, kipub see vihmaveega kokkupuutel fassaadile voolama ja määrima.

Hilisem fassaadi värvimine on väga kulukas.

Pinnakatete valik n Kui­ das saab kõige kangema kat­ tega plekk olla soodsam oda­ vast tsinkplekist? Väga lihtsalt.

Tsinkplekiga sarnase eluea andmiseks tehtavad kulutused ületavad kümne aasta jooksul kindlasti summa, mis kulunuks kohe näiteks PUR-kattega pleki ostmiseks. Arvutused näitavad, et kulutused pesu- ja värvainete­ le muudavad tsinkplekist katuse võrreldes PUR-kattega plekiga ligi 50% kallimaks. Ja sellel pole ka garantiid! PUR-kattega pleki­ le annavad toorainetootjad kuni 20-aastase esteetilise garantii ja kindlustunde kuni 50 aastaks.

Isevärvitud tsinkplekil nii pikka eluiga pole.

AS Toode

Asjatundliku katusemeistri töö tagab muretu eluea katusele paljudeks aastakümneteks.

GA? A R R O K TÖÖD K I Õ K E TEEM SUGA! K A M L E JÄR s al. 15,9% • intres kse al. 0 € • sissema

Redelid ja käiguteed n “Ei, neid praegu ei pane…” Seda kuuleb üheksalt tellijalt küm­ nest. Redeleid ja käiguteid läheb vaja kohe, kui saabub korstnapühkija. Nemad üldiselt juurdepääsu puudumisel oma teenuseid ei paku. Redelid ja platvormid on mõistlik paigal­ dada koos katuseplekiga, hili­ sem paigaldamine on kordades kallim – ükski töömees ei tule alla kolmekohalise summa eest ühte redelit ja platvormi paigal­ dama.

Vali asjatundja n Asjatund­ lik katusemeister oskab lahen­ dada kõik katusel olevad sõlmed nii, et tulemus on võimalikult väheste materjalikuludega ja ülearuste töödeta. Seetõttu tu­ lebki nn rätsepatöö näiteks te­ raskatuste puhul kliendile sood­ sam ja lahendused toimivamad.

Enne katusevahetust kohtu­ ge alati kolmepoolselt – tellija, katusemeister ja tootja esinda­ ja. Sellisel arutelul selgub ala­ ti kompromisslahendus meist­ ri kogemuste, tootja soovituste ning kliendi ootuste vahel – ja sellest võidavad kõik.

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2016. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

Tutvu tingimustega: WWW.TOODE.EE/JARELMAKS või lhv.ee/jarelmaks ja küsi nõu meie asjatundjalt. * Järelmaksu pakub AS LHV Finance. Järelmaksu krediidikulukuse määr on 25,64% aastas järgmistel näidistingimustel: kauba/teenuse maksumus 650 €, sissemakse 0%, krediidisumma 650 €, intress 19,9% jäägilt aastas (fikseeritud), lepingutasu 19,9 €, järelmaksu periood 25 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 819 €.