EHITUS JA REMONT (oktoober 2015)

MAALEHE LISA

15. OKTOOBER 2015

PARIM JA SOODSAIM VALIK fassaadiplaate | välisseintele | soklitele | rõdupiiretele ● tsementlaasplaadid KIVEX, KIVEX COLOR ● tsementkiudplaadid KIVEX PLUS, KIVEX PLUS COLOR

KÜSI KINDLASTI HINNAPAKKUMIST! Meie plaate saab paigaldada ka talvel jaheda ilmaga.

www.ehitusplaat.ee Tel 653 3739, 515 5119, info@ehitusplaat.ee

Ilmub Maalehe vahel Väljaandja Ekspress Meedia AS (Tallinn, Narva mnt 13) Toimetaja Kaja Prügi, kaja.prugi@ekspressmeedia.ee, tel 661 3337 Reklaam Kersti Kuldma, kersti.kuldma@ekspressmeedia.ee, tel 669 8212 Keeletoimetaja Ene Leivak Kujundaja Mari Peterson

2 E H I T U S

JA REMONT

MAALEHT Nr 42 (1462) 15. oktoober 2015

Puitkonstruktsioonide tappliited Puitdetailide ühendamiseks on palju eri tüüpi liiteid ehk seotisi. Üks neist on tapp.

Tappide tegemine on väga täpne töö, nõudes suuremat puutöökogemust. Õnneks on tänapäeval selleks tööks vajalikke masinaid, tööriistu ja seadmeid piisavalt.

Tappliide on üks vanemaid kahe puitdetaili vahelisi liiteid. Ühe detaili ots (tapikeel) pannakse teise detaili tehtud avasse (tapiava). Sõlme ühendamisel võib kasutada liimi, vardaid või kiile. Maksimaalse tugevuse saavutamiseks ei tohi tapi ava olla suurem kui kolmandik konstruktsiooni laiusest.

Tappliidete abil saab elemente ühendada nii piki- kui ristikiudu ning ka nurga all. Mõned näited on esitatud joonisel 1.

Tugistike sõlmedes kasutatavad tappliited Prussidest ja ümarpuidust varrassüsteemide ning tugistike sõlmede moodustamisel kasutatakse tappliidetest ühe ja kahe hambaga lauptappe, kolmiklauptappe, tugipadjaga lauptappe jmt. Ühe hambaga lauptapi põhitüübiks on täisnurktapp, mille suubuva elemendi muljumispind on tsentreeritud ning teljega risti (joonis 2 (a)).

3 Joonis 3.

Sõrestiku toesõlm tappliitega.

4 Joonis 4.

Kahe hambaga lauptapp.

Joonis 1. Näiteid tappliidetest.

5 Joonis 6.

Kolmiklauptapp.

3 Joonis 5.

Tugipadjaga lauptapp.

Joonis 2. Ühe hambaga soovitatavad (a) ja (b) ning ebasoovitatavad (c) ja (d) lauptapid.

Kasutatakse ka nurgapoolitaja sihis lõigatud muljumispindadega tappe (joonis 2 (b)).

Täielikult tuleb hoiduda lauptapi lahendustest, mille puhul ohtlikud praod on kas sisselõikega või suubuvas elemendis (joonis 2 (c) ja (d)).

Joonisel 3 on esitatud puitsõrestiku toesõlme ühe hambaga tappliide. Tapi muljumispind määratakse sisselõikesügavu-

sest tv, mis peaks vastama järgmistele nõuetele: n minimaalne sügavus 20 mm prussidest ja 30 mm ümarpuidust konstruktsioonides; n sisselõike maksimaalne sügavus võib olla ¼ h vahepealsetes ja 1/3 h toesõlmedes, kus h on varda ristlõike kõrgus sisselõike suunas; n tapi nihkepinna pikkus lv peab olema vähemalt 1,5 h.

Nihkepinnal survepingete olemasolu kindlustamiseks soovitatakse suubuva elemendi ja sisselõike mittetöötava tahu vahele jätta kiilukujuline pilu 20−30 mm.

Kahe hambaga tapis (joonis 4) on summaarne muljumispind sama sisselõike sügavuse korral märgatavalt suurem. Kahe hambaga lauptapi nihketugevus on u 15% suurem kui ühe hambaga tapil, seda tänu nihkepingete

ühtlasemale jaotusele. Sisselõiked peaksid vastama nõudele (tähised

joonisel 4).

Tugipadjaga lauptapi suubuva elemendi suurte sisejõudude korral võib nii ühe kui ka kahe hambaga lauptapi kandevõime osutuda mitteküllaldaseks. See tähendab, et sisselõike sügavust võib suurendada kuni varda katkestamiseni. Tõmmatud

elemendi eraldatud ots moodustab tugipadja, mis ühendatakse terasest tõmbeelementidega ja puitlappide abil tõmbeelemendi otsa külge (joonis 5).

Kolmiklauptapp (joonis 6) moodustatakse kolme surutud elemendi otste kokkupuutekohas. Sellise tappliite korral on jõudude jaotus küllalt soodne, eriti nurgapoolitajate suunaliste kokkupuutepindade korral.

Ööd on siin pimedad...

• LiikLUskORRaLdUsvahendiTe mÜÜk ja PaigaLdUs • TOOTmisPindade, PaRkimisPLaTside, PaLLiPLaTside, LennUväLjade, maanTeede, mängUväLjakUTe ja LiikLUsväLjakUTe mäRgisTamine eRinevaTe maTeRjaLidega (teevärv, termoplastik, pritsplastik, külmplastik)

... aga öös on valgust, kui kasutad päikesepaneeliga LED-valgusteid tänaval, aias ja seinal.

• jaLgRaTasTe hOOLdekOhTade mÜÜk ja PaigaLdUs • 3d mäRgisTe PaigaLdamine

www.bisontesolar.eu Bisontesolar OÜ | Tule 22, Saue | tel 526 4331 | info@bisontesolar.eu

RoadWolf OÜ Uuekalda 6a, Pärnumaa Telefon: +372 51 63 767

e-mail: info@roadwolf.ee www.roadwolf.ee

E H I T U S

MAALEHT Nr 42 (1462) 15. oktoober 2015

JA REMONT

pikeel annab tugevama ühenduse kui tavaline tapp. Iga tapikeel ja keelte vahe peab olema täpselt samade mõõtudega kui tapiavad ja nende vahed.

Topelttappi saab tugevdada kiilude või tüüblitega. n U-tappi (joonis 10) kasutatakse kõrgete ja kitsaste ristlõigete korral.

Joonis 8. Posti ja tala ühendus.

Joonis 9.

Topelttapp.

Joonis 10.

U-tapp.

Joonis 7. Põsktappide võimalikke lahendusi laudsõrestike jaoks.

Joonis 12. Kalasaba­tapid.

Vanemates laudsõrestikega ehitistes on elementide ühendamiseks kasutatud põsktappe (joonis 7).

Põsktapi töökindlus on tugipadjaga lauptapi omast väiksem, kuna nihkumine toimub pindades, kus survepinged puuduvad. Põsktappide ühendamiseks tõmbevööga kasutatakse tavaliselt naagel- või tüübel­ liiteid.

sa on väljapoole laienev, et pärast elementide kokkupanemist saaks tapikeelde kiilud lüüa ja sellega ühenduse lukustada. n Peittapp (joonis 8 (c)). Tapiava ei lähe läbi elemendi, vaid on väljastpoolt kinni. Peittappi saab tugevdada samuti naaglite või kiiludega. Kui kasutada puitnaagleid, tuleb enne aukude puurimist tapp kindlalt kokku panna ja veenduda, et ta-

Elementide ühendamiseks kasutatavaid tappliiteid Posti ja tala ühendus

n Tavaline tappliide (joonis 8 (a)). Tapiava läbib elemendi.

Sõlme on võimalik tugevdada, lisades tüübleid või kiilusid. n Kiiludega tugevdatud tapp (joonis 8 (b)). Tapikeelele tehakse saega sisse sälgud u kahe kolmandiku ulatuses. Tapipe-

Posti ja tala õlg-tappliide

Joonis 11. Õlg-tappliide.

pikeele õlad on tihedalt ühendatava elemendi vastas. Augud peavad olema sama läbimõõduga kui naaglid. Naagli avad ei pea tappi läbima, siis jääb tapi tagaküljel ühendus visuaalselt puhtam. Küll aga peaks tüübel ulatuma läbi tapikeele tapiaugu teise külge. n Topelttappi (joonis 9) kasutatakse laiemate elementide ühendamisel, kus topeltta-

Kui tala ja sõlm on koormatud vertikaalse põrandakoormusega või kui punktkoormus asub sõlme lähedal, on mõistlik kasutada õlg-tappühendust. Õlaga tapikeele (joonis 11) kasutamisel suureneb vertikaalne lõike-, surve- ja väändekandevõime. Kui klassikalisel tapil lõikepind võrdub tapikeele ristlõikega, siis õlgtappliitel võib selleks lugeda kogu tapi ristlõikepinna, mis on u 3 korda suurem. Kuna tapikeel ei kanna siin sõlme vertikaalset koormust, võib selle teha kitsama, mis jätab posti tapiavale paksemad seinad. See on oluline juhul, kui seinapaneelide kinnitus või mingi muu element ühendatakse posti sõlmega samal kõrgusel.

Mida suurem on kontaktpind posti ja tala vahel, seda suurem on sõlme paindekandevõime, mis teeb ühendusviisi palju kindlamaks kui klassikaline tapp.

Kalasabatapid, mis on suutelised vastu võtma ka tõmbejõude

n Tavaline kalasabatapp (joonis 12 (a)) on tänapäeval kõige

laiemalt levinud tapitüüp. Lihtne ühendusviis, mis tagab kindla ühenduse ega vaja ühenduspulka.

Tavalist kalasabatappi kasutatakse, kui ühendatava elemendi ristlõige on 180 x 180 mm või väiksem. Õige tapikeele pikkus peaks olema 50−60 mm ning suurima tugevuse saavutamiseks peaks tapikeele küljed olema lõigatud viltu suhtega 3:1.

Tapikeel tehakse lihtsamaks paigaldamiseks veidi väiksem kui tapiauk. Pärast paigaldamist lüüakse mõlemale poole kiilud vahele. n Peidetud kalasabatapp (joonis (b)) on lihtne ühendus, kus terve element süvistatakse ühendatavasse elementi 10−20 mm. Üldiselt täidab süvistamine visuaalset eesmärki. Selle valmistamine nõuab suuremat hoolt ja täpsust kui tavalisel tapil. Ebatäpsuse korral tekivad tapi vahele praod, mis aja jooksul puidu kuivades ainult suurenevad.

Optimaalne on valmistada tapikeel nii, et selle alumine ots läheb vastu ühendatavat elementi enne, kui tapikeel puutub vastu tapiava seina.

Nagu kõikide kalasabatappide puhul, tuleb ka siin kasutada kinnituse kindlaks fikseerimiseks kiilusid.

IVO PILVE Artikkel on koostatud Elmar-Jaan Justi, Karl Õigeri ning Alar Justi raamatu "Puit- ja puidupõhised konst­ ruktsioonid" käsikirja põhjal.

Tartus, Turu 37

Soojust salvestavad kaminahjud Kindel kodumaine kvaliteet igasse Eestimaa kodusse!

Soojustsalvestav võime kuni 24 tundi Paigaldus 1-2 päeva jooksul Viimistlus vastavalt kliendi soovile Garantii

3

saunavooder al 4,95 €/m2 sisevooder al 3,50 €/m2 liistud alates 0,2 €/jm

4 E H I T U S

JA REMONT

MAALEHT Nr 42 (1462) 15. oktoober 2015

Inimene hindab aina enam mugavust ja vaba aega ning seetõttu mõtleb järjest enam alternatiivsetele kütteviisidele. Üha populaarsemaks on saanud keskkonnasäästlik pelletiküte. Pelletiküttele üleminek on suhteliselt lihtne ning aega säästev. Alati ei tähenda see katlamaja ümberehitamist ning tihti saab toimivas süsteemis mugavusküttele üle minna kerge vaevaga.

Erinevad lahendused Pelletikatlaid on mitmesuguseid. Osa neist on täisautomaatsed, mis toodavad ka tarbevett, samuti sisaldavad tuhaeraldust ning automaatset puhastust.

On ka universaalseid lahendusi. See tähendab, et lisaks pelletitele on võimalik kütta ka puitu.

Niisugustel puhkudel on hea lahendus malmkatel (näiteks Viadrus), mille ukse sisse on ava lõigatud ning monteeritud pelletipõleti. See annab võimaluse kütta kodus olles puitu ning

Korteriühistutele ja tööstushoonetele pakutav suure võimsusega Universaalne täisautomaatne pelletikatel. puidu/graanulkatel Viadrus.

eemal olles lülitada süsteem automaatseks.

Pelletipõleti töötab automatiseeritult ning tahab puhastust vaid kord kuni kaks kuus. Samas inimene, kes hindab vaid mugavust ning oma aega, peaks valima täisautomaatse lahenduse (näiteks Ariterm). Kallimad katlad viivad katlast automaatselt tuha ning majaomanikul piisab vaid hoolt kanda, et katlamajas oleks pelletipunker täidetud.

Kasutegurid ulatuvad moodsatel kateldel 95%ni. Investeeringud süsteemi asendamisel on samuti erinevad. Pelletipõleti lisamine olemasolevasse süsteemi maksab ligikaudu 1500–

2000 eurot. Täisautomaatse süsteemi ehitamine aga alates 5000 eurost.

Pelletikaminad Lisaks kateldele koguvad tuntust ka pelletikaminad. Uutel ehitistel on tavaliselt väike tehnoruum või pole seda sootuks.

Sellistel puhkudel soetatakse eluruumi kamin, mis on samuti täisautomaatne kütteseade ning ühtlasi ka pilkupüüdev disainielement. Juba kõigest 6kW pelletikamin suudab ära kütta 100m2 ruumi.

Pelletikaminad jagunevad kaheks. Ühed neist on õhkküt-

-20%

tekaminad, teised aga mõeldud ka keskküttesüsteemidesse. Majaomanik, kellel puudub keskküttesüsteem, saab valida õhkküttekamina, kus on võimalik soe õhk torustiku abil ka teistesse ruumidesse viia. Sellist lahendust pakub näiteks Itaalia kaminatootja Extraflame.

Samuti saab pelletikütte süsteeme jälgida interneti vahendusel, mis võimaldab kodust ära olles saada kindlustunde, et talv pole tuppa tunginud.

Eestis kogub populaarsust ka pelletikamin, mis korstnat ei vaja. Tegu on niinimetatud toru-torus-süsteemiga, kus suitsugaasid viiakse läbi seina välja ning ette soojendatud põlemisõhk võetakse välisõhust.

Selline lahendus sobib ideaalselt suvilatesse ning ka majapidamistesse, kus klassikaline korsten puudub. Ariterm pelletikaminaid, mis korstent ei vaja, turustab Eesti ettevõtja ToruJüri OÜ.

Pelletikaminate hinnad algavad 1000 eurost.

Kindlasti tasub pelletikütte süsteemi ostes silmas pidada ka müüja kompetentsust ja tulevikus pakutavat järelteenindust.

Eestis leidub ühe enam interne-

Toru-Jüri OÜ

Pelletiküte – soodne, mugav ja moodne

Pelletikamin.

ti firmasid, kes paistavad silma küll atraktiivse hinna poolest, kuid tulevikus probleemidele lahendust otsides võib klient jääda pika ninaga. Tugevad müüjad on tänaseks turul olnud aastakümneid ning neil on silmaga märgatav konkreetne müügivõrk. Ka varuosade kättesaadavus on väga tähtis.

Pelletiküte hoiab kokku aega: jääb ära küttepuude ostmine, ladumine, lõhkumine, riita ladumine ning riidast katlasse toimetamine. Pelletiga sobib kütta inimesel, kes ei soovi tundide viisi katlamajas tööd teha.

SIIM SÖÖDOR ostu-müügijuht, Toru-Jüri OÜ

E H I T U S

MAALEHT Nr 42 (1462) 15. oktoober 2015

JA REMONT

5

Korstna renoveerimine ja hooldus Korstnate renoveerimise vajaduse hindamisel tuleb lähtuda igast korstnast eraldi.

Esimesed tunnused, mis viitavad probleemidele, on halb tõmme ning praod telliskorstnate vuukides ja krohvil. Ent ka kaasaegse maja korstnalahendustes võib esineda konstruktsiooni- ja ehitusvigu, mida kindlasti ei tohi tähelepanuta jätta.

Halvasti projekteeritud küttesüsteemi või kokkuhoidu taotlenud ehitaja ebakvaliteetse töö tõttu võib ka nüüdki majades olla korstnaid, mille lõõrid ei vasta kütteseadme tüübile ja vajadustele ning seetõttu võivad olla lausa eluohtlikud.

Tänapäeval on korstnate renoveerimiseks kõik võimalused loodud. Vaja on vaid aru saada, milline on teie korstna tüüp ja olukord ning vastavalt sellele valida lahendus.

Paljudel juhtudel õnnestub korsten renoveerida selle sisse paigaldatava metallist suitsutoru abil, mis on kiire ja tõhus lahendus – renoveeritud korsten on samahästi kui uus.

Mõningatel juhtudel on vaja korstna parandamise juures kasutada segu. Üksikutel puhkudel võib osutuda mõistlikumaks vana korsten hoopis uue vastu välja vahetada.

MONIER OÜ

Selleks aga, et paigaldatud korstnat poleks vaja varsti renoveerima asuda, tasub meeles pidada kütmise ja korstna hoolduse reegleid.

Korstna hooldus Kütteseadme hoolduse puhul tuleb alati puhastada ka korsten. Puitküttega küttesüsteemi on vaja puhastada vähemalt kord kütteperioodi jooksul. Puhastamise intensiivsus peab seejuures olema selline, et oleks välistatud korstnas tahmapõlengu teke.

Gaasi- ja õlikütte puhul tuleb küttesüsteemi puhastada vähemalt kord aastas.

Oma kütteseadet kontrollides jälgige, ega kuskilt suitsu sisse aja ning et lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ja korstnates ei oleks pragusid.

Samuti tuleb kontrollida, ega korsten pole pigitunud ja et tahmaluugid oleks kindlalt kinni.

Korstna puhastamisel kasutage kvalifitseeritud korstnapühkija teenust. Kui töö on tehtud, küsige korstnapühkijalt akti, millele mõlemad pooled alla kirjutavad. Aktil on kirjas tehtud tööd ning korstnapühkija kutsetunnistuse number.

Kutsetunnistusega korstnapühkijad leiate Kutsekoja veebilehelt www.kutse­koda.ee.

Tänapäeval on korstnate renoveeri­ miseks kõik võimalused loodud.

Kuidas õigesti kütta n Kütke ainult kuiva puuga!

Märg puu võib tunduda odavam osta, kuid tahmunud ja pigitunud korstnas tekkiv tahmapõleng võib hävitada terve maja, halvemal juhul võtta ka elu. n Kütke alati täiesti avatud siibriga! Poolkinnine siiber ei tähenda efektiivsemat kütmist, sest õige põlemine koldes vajab piisavalt õhku, poolkinnine siiber aga takistab õhuvoolu, tah-

mates seetõttu kütteseadet ning korstnat rohkem. n Ärge viskake koldesse kilet, kasutatud mähkmeid ja tetrapakendeid. Need ei põle ära, vaid tekitavad rohkelt tahma ning võivad ummistada kütteseadme osi.

Tasub meeles pidada, et korstnapühkija saab oma töö käigus alati aru, kas on põletatud lapsemähkmeid ja mahlapakke või mitte! n Kütke puitbriketiga vaid neid kütteseadmeid, mis on selleks ette nähtud. Briketiga vales-

KÕIGE TURVALISEMAD KORSTNAD

Monier OÜ Pärnu mnt 139, Tallinn 6275560, korsten@monier.com www.schiedel.ee ja www.monier.ee

ti küttes võib ühe kütteperioodi jooksul kogu korstna niivõrd ära rikkuda, et seda peab hakkama renoveerima. n Esmalt kütke soojaks korsten.

Näiteks kahe siibriga soemüüri kütmisel tuleb esmalt 15–20 minutit kütta mõlema avatud siibriga – nii soojeneb korsten (ja ka slepe) piisavalt hästi. Pärast võib lükata nn suvesiibri kinni ja kütta ühe avatud siibriga. n Õhuvoolu reguleerimiseks kasutage kütteseadmel olevaid

õhuavasid. Tuli peab küttekoldes põlema paraja tõmbega, mille tugevust saabki reguleerida alumiste õhuavadega. n Kaminaklaas ei lähe nii kiiresti tahmaseks, kui süüdata tuli puude pealt. Tavaliselt süütavad inimesed kamina või ahju puude alt, sel juhul lööb tuli välja ettepoole ehk siis vastu klaasi.

URMAS DANIL tehniline konsultant, Monier OÜ

6 E H I T U S

JA REMONT

MAALEHT Nr 42 (1462) 15. oktoober 2015

Korkplaat – 100% naturaalne soojus- ja heliisolatsioon Korkplaat on parimaid näiteid selle kohta, kuidas kõrgtehnoloogiline materjal saab samas olla 100% naturaalne.

Soojustehniliste ja muude omaduste tõttu kasutatakse korkplaati tänapäevani kosmosetööstuses süstikute valmistamisel. Müra summutamiseks aga näiteks professionaalsetes stuudiotes ning kontserdimajades.

Korkplaat on valmistatud purustatud ning seejärel kokku aurutatud korgipuukoorest, seega koosneb plaat 100% korgist – lisaaineid kasutatud ei ole.

Soojustusmaterjalina on korkplaat ennast tõestanud kahesaja aasta vältel, kosmosetööstuses olnud kasutusel viimased 35 aastat. Ja kuigi korkplaati on peetud Eesti kontekstis eksootiliseks, siis 70 aastat tagasi toodeti tehnilist korkplaati ka Pärnumaal korgivabrikus Vennad Auster.

Korkplaadi soojustus- ja mürasummutusmaterjalina taaspopulariseerimine Eestis algas neli aastat tagasi, kui koostööd alustasid kodumaine looduslikke soojustusmaterjale pakkuv ette-

võte Rolite OÜ ja Portugali suurim korkmaterjalide tootja Amorim Group.

Laialt kasutatav Korkplaat on kasutatav kõikjal, kus vajatakse plaatsoojustust. Parim soojapidavus ning mürasummutus saavutatakse korkplaadi kasutamisel välisseinal (nii puitkui telliskonstruktsioon). Üldjuhul viimistletakse korkfassaad krohviga, aga võib kasutada ka fassaadiplaate, laudist jne. Erilise välisilme jätab sile või lainelise tekstuuriga spetsiaalne fassaadikork, mida ei viimistleta. Õhemat korkplaati kasutatakse välisseina sisepoolel lisasoojustusena ning mürasummutuseks.

Siseseintel kasutatakse korkplaati peamiselt ruumide heliisolatsiooniks, aga ka viimistleva plaadina interjööris ning krohvialuse materjalina.

Põrandate puhul lahendatakse korkplaadiga valupinnaaluseid soojustussõlmi, aga ka ujuvaid põrandakonstruktsioone (näiteks puitpõrandate sammumüra vähendamine). Sammumüra ja mööda konstruktsioone kanduva heli summutamiseks vahelagedes on lahendus korkplaadist ripplagi.

Korkplaadiga saab soojustada nii viil- kui lamekatuseid. Kui esimese puhul mängib sarikate vahe ja korkplaadi mõõtulõikamine otsustamisel suuremat rolli, siis deformatsioonile vastu pidav korkplaat sobib lamekatuste soojustamiseks ideaalselt.

Tervislik sisekliima Ehitusmaterjalide tervislikkus on oluline argument. Allergiad, hingamisteede haigused, nahasügelus, teatud kasvajad, ka üldine väsimus, unehäired ja peavalud – neid probleeme seostatakse ruumi siseõhu kvaliteediga. Paraku veedab inimene siseruumides järjest suurema osa päevast.

Mõned aastad tagasi tehtud hoonete sisekliima kvaliteetsuse uuringus positisioneerus Eesti tagantpoolt 7. kohale. Kui riigi jaoks tähendab see suuremaid kulutusi tervishoiule, siis üksikisik tajub probleemi tervena elatud aastate vähenemise kaudu.

Korkplaadi eelistamine soojustus- ja viimistlusmaterjalina aitab tervislikule sisekliimale kaasa kahel moel. Esiteks ei eraldu korkplaadist kemikaale ega tolmuosakesi, teiseks on tegu difuusse ehk hingava materjaliga, mis annab ventilatsiooni kõrval

TA S U B T E A DA

Korkplaadi omadused n Mõõdud: 1000 x 500 mm, paksus 10–320 mm. n Pindala: 0,5 m2. n Erikaal: 120 kg/m3. n Soojusjuhtivustegur (U-väärtus): 0,037/0,04 W/m °C. n Helipidavus: Rw = 50 dB (tellissein, 40mm korkplaat, 2 kihti krohvi). n Difusioonitakistus veeaurule: U5-30. n Survetugevus: 10% deformatsioonile 100 Kpa.

panuse siseõhu värskena hoidmisse. Hingavad konstruktsioonilahendused aitavad kokku hoida sundventilatsiooni arvelt.

Tõhus kokkuhoid Korkplaadi hind on kõrgem kui muudel soojustusmaterjalidel, kuid esmase soetusmaksumuse kõrval tuleb ehitajal arvestada ka seonduvate tööde ajakulu, majaomanik väärtustab aga kulusid hoone kütmisel ning materjali vastupidavust ajahambale.

Põranda või vahelae soojustamine ning löögihelide (sh sammumüra) vähendamine puistematerjaliga korgigraanul.

Akustiliste riputitega ripplagi – heli summutab korgi- ja kookoskiust komposiitplaat Corcoko.

ERAKOGU

Korkplaadi eelistamine soojustusja viimistlus­ materjalina aitab kaasa tervisliku sisekliima loomisele.

Korkplaadi paigaldus on lihtne. Vastavalt konstruktsioonile kasutatakse kas villatüübleid või liimsegusid (naturaalseks hingavaks lahenduseks sobib näiteks lubipahtel).

Korkplaat on ühtlasi nii tuuletõke, soojustusmaterjal kui ka krohvialune või viimistlusplaat.

Viimistledes pinnad loodusliku savi- või lubikrohviga (Eestis toodab ja müüb neid näiteks OÜ Saviukumaja), saab konstruktsioon hingav, niiskust reguleeriv ja tulekindel ning hoone ilme

omanäoline. Neid aspekte arvesse võttes tuleb nii mõnegi konstruktsioonilahenduse lõpphind soodsam kui teiste, soodsamate materjalide kombineerimine, arvestades ka kuluvat tööaega.

Majaomanikku huvitab ennekõike hoone ekspluatatsioonikulu, ja siinkohal konkureerib naturaalne korkplaat soojuspidavusega (U-väärtus: 0,040 W/m °C) igati kõigi teiste soojustusmaterjalidega.

KARL RUMMI

Valupõrandaalune soojustus, sobib ka põrandakütte puhul – korkplaat.

Korkplaat on difuusne, väga hea sooja- ja helipidavusega fassaadiplaat. Õhemat korkplaati kasutatakse nii viimistletult kui ka viimistlemata siseseinte sooja- ja heliisolatsiooniks.

Korkplaati on võimalik otse krohvida (fassaadi krohvimine vajab armeeringut).

Edasimüüja Tallinnas: Majatohter Väike-Patarei 5, tel 5306 1223 www.majatohter.ee

Edasimüüja Tartus: Hea Maja Pood Pepleri 32, tel 7400 959 www.heamajapood.ee

Küsi hinnapakkumist märksõnaga „Kampaania” ning saad 15% soodustust!

E H I T U S

MAALEHT Nr 42 (1462) 15. oktoober 2015

JA REMONT

Huvitav

7 Vecta Design

PINGLAGI Pinglagi on efektne ja kiire lahendus probleemse lae puhul.

Harjumuspäraste kips-, moodulja ripplagede kõrval on PVC-vinüülmaterjalist pinglaed ka Eestis kasvav trend. See laematerjal venitatakse nagu kile laeprofiili külge, jättes ühvärvilisena mulje kaunilt siledaks pahteldatud laest.

Pinglae paigaldus on samas märksa lihtsam kui näiteks kipslae puhul, sest puudub vajadus lakke rasket materjali kinnitada, samuti seda pahteldada, lihvida ja värvida. Samuti ei teki paigaldamisel suurt tolmukogust.

Estonia Spa Resort Pärnus.

Pinglage saab kinnitada ükskõik kui inetu ja remontimata lae peale, s.t all olev lagi ei vaja eeltöid.

Teine eripära on see, et niisugune tänapäevane lagi ei pea olema igavalt valge, vaid PVC-materjalile saab lasta printida mustrid või pildid, sealhulgas 3D-pildid. Ning seda on võimalik tellida ka eritasapinnalisena ja valguslaena. Tänu laekatte alla peidetud valgustusele on lahendatud ka ruumi valgustiprobleem.

Kvaliteetne pinglagi on niiskus- ja veekindel. Ülemise korruse veeuputuse või katuse läbilaskmise korral kannatab kvaliteetne lagi üle 150 kg suurust raskust ühe ruutmeetri kohta.

Pinglagi on mürakindel, hooldusvaba, ei põle ning sellesse ei teki pragusid. Pinglaed sobivad nii kontoritesse, korteritesse, eramutesse kui ka üldkasutatavatesse hoonetesse. Lae­ materjali sisse saab vastavalt projektile teha ka avausi valgustite või kaunite laetalade jaoks.

Kuigi esmapilgul tundub pinglae hind suhteliselt kõrge, on selle paigaldus mitu korda kiirem ning mugavam kui näiteks kipslael, mille puhul tuleb arvestada materjali soetamise, transpordi ja maalritöödega.

GERLI RAMLER

Télescope Cafe Kreekas.

Viiking Spa Pärnus.

Lego Office Londonis.

LiHD – revolutsiooniline akupatarei-tehnoloogia MECRO AS

1980. aastatel võeti kasutusele nikkel-kaadmium-akupatareid. Pea­aegu 20 aastat hiljem toimus tõeline revolutsioon ja nende asemele tuli innovaatiline liitium­ ioontehnoloogia.

Sellest ajast on liitiumtehnoloogiat akutööriistaga töötamise aja pikendamise huvides pidevalt täiustatud: et töötaja saaks ehitusplatsil ühe laadimisega kauem puurida, kruvisid keerata, lõigata või lihvida.

Kõigest aasta pärast seda, kui tuli välja 4,0Ah akupatarei, õnnestus Metabol kehtestada uus standard, tuues müügile oma 5,2Ah toodete põlvkonna.

35 Uute kõrgtasemel aku­elementide ja täiesti uudsete komponentide kombinatsioon tagab akupatarei maksimaalse toitevõimsuse äärmiselt pika aja jooksul.

Tööaeg pikeneb, võimsus kasvab Tänapäevaste akutööriistade juures ei ole enam ainsana kõige olulisem see, kui suure mahtuvusega (Ah) on akud, vaid ka see, kui suur on maksimaalne voolutugevus (A), mida on võimalik akust pikaajaliselt kätte saada. Uutes Metabo LiHD-akudes on kombineeritud mõlemad näitajad.

2015. aasta juulist tegi LiHD kvaliteedihüppe vastupidavuses ja leidis täiesti uued rakendusvõimalused, mis olid varem mõeldavad ainult võrgutoitel.

Täiesti uus elektromehaaniline skeem ja oluliselt tugevamad juhtmed võimaldavad koostöös

senisest aktiivsema keemilise akuelemendiga märksa suuremat töövõimsust, mis tähendab töötajale rohkem kasutamisvalmis elektrienergiat.

Tööaeg pikeneb kuni 87%, võimsus kuni 67%. Ka kasutusiga

pikeneb 100%, tehes investeeringu veelgi tasuvamaks. Akupatareid saab kasutada kõige keerulisemates tingimustes, ka sellistes, milles seni oli võimalik töötada ainult võrgutoitel tööriistadega. Aku on 100% ühilduv ja so-

bib kõigi praeguste ning tulevaste Metabo juhtmevabade tööriistadega. Suured pistikud taluvad tugevat voolu, senisest suuremad kontaktid ja spetsiaalsest vasesulamist akuelementide konnektorid vähendavad voolu­kadu.

Tõestatud lahendused, uued kasutusvõimalused Õhkjahutusega laadimistehnoloogia tagab kiirema laadimise. Iga individuaalse elemendi elektrooniline kaitse (Electronic Single Cell Protection) tagab pi-

kema kasutusea. Näidik annab infot laadimistaseme kohta.

Näiteks uus 230mm kettaga akuga nurklihvija 36voldise LiHD-tehnoloogiaga on sama võimas kui 2400vatine võrgutoitel töötav nurklihvija.

Metabo annab kõikidele oma Li-ion- ja LiHD-akudele kolmeaastase piiranguteta garantii.

Allikas: Mecro AS

8 R E K L A A M

MAALEHT Nr 42 (1462) 15. oktoober 2015

REKLAAMTEKST

SOOJUSTAME PUISTEVILLAGA Korralik soojustus tagab väiksemad kulutused hoone kütteenergiale.

Kõige suuremal hulgal väljub hoonest soojust katuse ja pööningu kaudu. Samas saab just seda hooneosa üldjuhul kõige kergemini ja kiiresti tasuvalt lisasoojustada.

Väiksemate koguste puhul läheb professionaalse puistevilla paigaldaja töö tellijale kulukaks.

Seepärast pakub ISOVER koostöös Cramo tööriistarendiga uudset võimalust paigaldada soojustus ise. Selleks tuleb rentida Cramost ISOVER puistevilla paigaldamise agregaat. Tegu on spetsiaalselt eratarbija jaoks toodetud masinaga, millega saab väikesemahulised tööd ise edukalt ära teha. ISOVER InsulSafe puistevilla on võimalik osta hästi varustatud ehitusmaterjalipoodidest. Vajamineva koguse saab välja arvutada lihtsa valemi abil: pööningu põranda pindala tuleb korrutada soovitud puistevillakihi paksusega meetrites. Saadud korrutis annab vastuse, mitu kuupmeetrit soojustust tarvis läheb.

Vajalikule kogusele peab juurde lisama 5%, mis on ette nähtud ISOVER InsulSafe puistevilla võimalikuks maksimaalseks järelvajumiseks. Lõplik summa tuleb jagada InsulSafe pakist puistamisel saadava mahuga 1,066, mis annab tööks vajaliku pakkide arvu.

Enne paigaldamistööde alustamist peab veenduma, et kõik eeltööd oleksid tehtud. Planeeritava puistevilla kõrgus peab olema markeeritud kogu paigaldatava ala ulatuses. Tuulesuunajad peavad samuti omal kohal olema – nende abil suunatakse tuulekastide kaudu sisse tulev tuulutusõhk soojustusmaterjalist eemale, mis tõstab soojustuse efektiivsust. Toode kaitseb ka isolatsioonimaterjali võimaliku lumetuisu puhul ning sel juhu ei pääse lumi otse soojustusmaterjali. Samuti kaitseb tuulesuunaja, et puistevill ei pudeneks tuulutuskasti.

Vajadusel peavad olema valmis ehitatud käiguteed, kõik kütte-, vee- ja ventilatsioonitorustikud peavad olema isoleeritud ning paigaldusalalt peab olema koristatud ehituspraht. Pai-

galdatud puistevilla peal käimine on keelatud!

Töö puistevillamasinaga ST-40 Puistevillamasin tuleb asetada võimalikult paigalduskoha lähedale. Soovitatav on agregaadi alla panna koormakate vms, mille pealt on hiljem kerge sinna pudenenud puistevilla üles korjata.

Puistevillapakid tuleb ladustada võimalikult puistevillamasina lähedale, et oleks mugav töötada. Puistevillamasinaga ST-40 töötamiseks on vaja minimaalselt kahte inimest: üks on üleval paigalduskohas (pööningul) ja paigaldab puistevilla ning teine tegeleb puistevillamasinasse villa etteandmisega.

Kogu protsessi ajakulu aluseks võib arvestada, et puistamistöö kiiruseks on 3–4 m3/h. Ära ei tohi unustada töö turvalisust! Kõigil protsessis osalejatel tuleb kasutada kaitseprille ja tolmumaske.

Esmalt keritakse lahti voolik masina juurest kuni paigalduskohani ning seejärel juhtpuldi kaabel. Viimasena ühendatakse masin vooluvõrku. Pärast masina käivitamist täidetakse ST-40

kolu kuni ühe neljandiku ulatuses puistevillaga.

ISOVER InsulSafe pakki on soovitatav avada osade kaupa. Näiteks jaotage pakk pikuti viieks osaks ja lõigake masinal paikneval töölaval lahti alles siis, kui on vaja kolu täita.

Suurema koguse materjali kolusse panemine ja surve avaldamine kolus olevale puistevillale on keelatud! Agregaat võtab kolust puistevilla alles siis, kui see on kolus piisavalt lahti hakitud.

ISOVER InsulSafe ei põle ning on liigitatud kõrgemaisse tuleohutuse klassi A1. Toode ei ima niiskust, on keemiliselt neutraalsest materjalist ega sisalda korrosiooni tekitavaid komponente. Tänu ISOVER InsulSafe kergele kaalule on seda võimalik paigaldada kõikide teiste mineraalvillast soojustusmaterjalide peale lisasoojustusena.

Puistevilla puistamist tuleb alustada kõige kaugemast kohast väljapääsu suhtes. ISOVER InsulSafe tuleb paigaldada järk-järgult, kuni saavutatakse vajalik kihi paksus ja kõrgus. Puistevilla paigaldamise lõppedes lastakse masina kolu ja voolik tühjaks, ühendatakse vooluvõrgust lahti ning alles siis keritakse juhtpuldi kaabel ja voolik kokku. Infot saab aadressilt www.isover.ee/soojustaise või www.cramo.ee/soojustaise.

Koolitatud puistevilla paigaldajad

ISOVER InsulSafe puistevill

Tellides puistevilla paigaldamise teenuse ISOVER volitatud ja koolitatud koostööpartnerite käest, saab kindluse, et toode paigaldatakse tootjatehase ette nähtud normide järgi. Nii on tagatud, et puistevill täidab oma eesmärki ja säästab hoone soojakadusid pikalt.

ISOVER pakub pööningu ja katuslagede soojustamiseks parima soojapidavusega puistevilla Eesti turul.

ISOVER InsulSafe puistevill on sideaineteta liinitootena valmistatav puistevill, mis on mõeldud spetsiaalselt puhuriga paigaldamiseks. Tooraineks on üle 95% ulatuses looduslikud mineraalsed toorained, millest omakorda enam kui 85% moodustab taaskasutatud klaas.

ISOVER InsulSafe on puhas naturaalne puistevill, mille valmistamisel on kasutatud ainult taastuvenergiat: biogaasi ja keskonnasäästlikult märgistatud hüdroenergiat. Kuna puistevill surutakse pakendamisel kokku, väheneb vastavalt ka transpordivahenditele peale ja maha laadimiste arv. Keskkonnasäästu aspektist tähendab see, et vähendatakse energiakasutust ning CO2 paiskamist keskkonda.

Suuremahuliste puistevillaobjektide korral saab abi meie koostööpartneritelt, kes omavad spetsiaalset tehnikat ja väljaõpet. ISOVER volitatud puistevillapaigaldajad on läbinud kolmanda osapoole koolituse ning väljaõppe puistevilla paigaldamises, ehitusfüüsikas ja töö turvalisuses. Vastava koolituse läbinud koostööpartneritele on väljastatud sertifikaat.

Soojustustööde planeerimisel on abiks kodulehel www.isover.ee olevad abimaterjalid, sh üleandmise akti näidis ja puistevilla paigaldamise juhend.

ARDO AOLAID ISOVER müügiesindaja Saint-Gobain Ehitustooted AS