EHITUS JA REMONT (aprill 2016)

VÄ L J A A N D E K O O S TA S A S i E K S P R E S S M E E D I A T E E M A- J A E R I L E H T E D E O S A K O N D

7. A P R I L L 20 1 6

MÜÜRSEPP SOOVITAB KA

SÕBRALE Kasuta uusi FIBO tapp-liitega välisseinaplokke!

Efek t juba esimeses t reas t!

• Ilma seguta vertikaalvuuk • Kiirem ja mugavam laduda • Väiksem segu kulu • Siledam seina pind • Vähem viimistlusmaterjale

Jälgi mängu: weber.ee

Ilmub Maalehe vahel

Väljaandja AS Ekspress Meedia Tallinn, Narva mnt 13

EM eride juht Piret Tamm piret.tamm@ekspressmeedia.ee, tel 668 8191

Reklaam Kadi-Liis Maidla kadiliis.maidla@ekspressmeedia.ee, tel 5666 1049

Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@ekspressmeedia.ee

Kujundaja Mari Peterson mari.peterson@ekspressmeedia.ee

2 E H I T U S

JA REMONT

MAALEHT Nr 14 (1487) 7. aprill 2016

Kuhu ehitada vanas majas pesemisruumid?

Vana maja renoveerides seisame varem või hiljem küsimuse ees: kuhu ehitada vannituba, duširuum või saun?

Shutterstock

Uute hoonete puhul sellist küsimust ei teki, sest muutunud eluviiside tõttu paigutatakse pesuruumid ja isegi saun enamasti eluruumide kõrvale. Pikema ajalooga hoonete puhul see nii ei ole.

Muinsuskaitseameti infovoldik “Niiskete ruumide ehitamine vanasse majja” (toimetaja Mari Loit) kirjutab, et vanemas, traditsioonilises arhitektuuris lasid kõik ehitusmaterjalid õhku läbi. See ei tähenda, et konstruktsioonid laseks tuult läbi, vaid seda, et ehitusmaterjalid seovad ja eraldavad niiskust, säilitades samas oma isolatsiooniomadused. Sellised materjalid on eelkõige puit ja puidutooted, mis suudavad koguda veemolekule rakumembraanile nii, et nende soojustusomadused ei vähene.

Ja kuigi varasematel aegadel oli siseruumide õhuniiskus suurem kui tänapäeval (see tulenes madalamatest temperatuuridest, tihedast kooselamisest ja söögivalmistamisest), püsis see ikka sellisel tasemel, mis ei muutunud konstruktsioonidele ohtlikuks. Seda põhjusel, et pesuruumid ehitati eraldiseisvasse hoonesse − sauna.

Nii tulekski vanasse majja pesuruume ehitades arvestada algsete konstruktsioonide omadustega. Poorsed materjalid pidevat niiskust ei talu – tellis ja krohv murenevad, puit pehastub ning putukad leiavad seal endale soodsa elukeskkonna. Samuti valige uued ehituslikud lahendused ja materjalid nii, et need sobiksid vanade konstruktsioonidega.

Planeerimine Niiskete ruumide kavandamisel vanasse hoonesse lähtuge alati vastava ehitise arhitektuurilistest ja konstruktsioonilistest iseärasustest ning karkassi mõõtmetest. Uusehitistele kehtestatud ruuminormatiivid vanadele ehitistele tavaliselt ei sobi. Planeerida tuleb vanast hoonest lähtuvalt ja tervet talupojamõistust appi võttes, rõhutab Mari Loit.

Esmalt mõelge hästi läbi ruumide tegelik kasutusvajadus ja funktsioonide koondamise võimalused. Kas te vajate ikka sauna eraldi asetsevat riietusruumi või võiksid need olla koos? Kas pesumasin võiks paikneda mujal kui pesuruumis? “Vanasse majja niiskete ruumide ehitamise tähtsaim etapp on nende hoolikas ja erinevaid lahendusvõimalusi kaaluv planeerimine,” õpetab Mari Loit.

Paigutus Kui uusehitiste puhul planeeritakse niisked ruumid peaaegu alati eluruumide vahetusse lähedusse, siis vanas hoones võib

TA S U B T E A DA

Kõige turvalisem lahendus puumaja tarvis on seintega dušikabiin.

Aurutõke on oluline nnNiisketes ja eriti päris märgades ruumides varusta seinad tiheda aurutõkkega. Keraamiline plaat ei ole aurutõke, sest plaatide vuugid lasevad niiskust läbi. nnLeiliruumis puudub vajadus kaitse järele, sest õhk on seal peaaegu alati kuiv, kui tuulutamise eest korralikult hoolt kantakse. nnKõige parem on ehitada niiske ruum nii, et seinad, lagi ja põrand moodustaksid tervikliku auru- ja niiskusisolatsiooniga varustatud konstruktsiooni.

Allikas: muinsuskaitseamet

teks kulutusteks vundamendi tugevdamise, võimaliku kivilõhkumise, drenaaži rajamise vms ehituslike meetmete tõttu.

Ehitamine verandale viib aga harva rahuldava lõpptulemuseni, sest seal on enamasti suured aknapinnad – hügieeniruumides piisab väiksematest.

Verandade mõõtmed piiravad ka kasutusvõimalikku ruumi: remondi lõpptulemuseks võib olla ebamugav veranda koos kehvasti toimiva niiske ruumiga. Tavaliselt on verandad madalate vundamentidega kergkonstruktsioonis hoone osad, mistõttu võivad need maapinna liikudes kergemini n-ö kaasa mängida, ja torustik kahjustub.

Konstruktsioonid

need paigutada erinevalt: kõrvalhoonetesse; juurdeehitisse; vanadesse soojadesse või külmadesse ruumidesse.

Ja kui saun on traditsiooniliselt asunud kõrvalhoones, miks ei võiks see siis olla seal edaspidigi? Vaadake ka selle pilguga, kas krundil seisab kõrvalhooneid, mida saab selleks otstarbeks kohandada või leidub ruumi uue kõrvalhoone püstitamiseks − sel juhul on mõistlik saunaruumid vähemalt sinna ehitada. Kui vana elumaja väärtust ja kasutamiskõlblikkust tahetakse säilitada, on niiskete ruumide kavandamine ja ehitamine kõrvalhoonesse mõttekam.

Vana majaga hästi sobituv juurdeehitis niiskete ruumide tarvis on arukas lahendus juhul, kui neile ei leidu sobivat ruumi ehitises või selle õuel. Hoolikalt planeeritud juurdeehitis on parem ja kindlam variant kui niiskete ruumide vägivaldne surumine vanasse majja või selle verandale.

Duširuumi paigutamine vanasse soojustatud ruumi tähendab mõne toa või selle osa muutmist niiskeks ruumiks. Positiiv-

seks küljeks on siin hea ühendus teiste eluruumidega. Miinuseks on elamispinna vähenemine, vanade konstruktsioonide niiskumisriski suurenemine ja arhitektuursete või kultuurilooliste väärtuste minetamine.

Olemasolevasse ruumi uue ehitamine on alati ka kulukam.

Seega vältige võimalusel niiskete ruumide ehitamist kõrge kultuuriväärtusega vanasse hoonesse.

Võimalused Vaadake hindava pilguga üle vanad külmad ruumid: keldrid, pööningud ja verandad. Avar pööning pakub sageli lihtsa lisaehitamisvõimaluse.

Teisalt on pööning sageli see osa majast, mis säilib oma parimas ajaloolises kuues, mistõttu ei peaks seda vähemalt mitte tervikuna uueks otstarbeks ümber ehitama. Pööningule ehita-

misel võib osutuda vältimatuks ka uue trepi rajamine ja vana, järsu ning kitsa, ent väärtusliku pööningutrepi lammutamine.

“Pööningule ehitamisel kontrollige kindlasti vahelae seisundit, vältimatuks võib osutuda selle tugevdamine. Samuti jälgige, et katuse alla jääks piisavalt hästituulduvat ruumi,” annab Mari Loit nõu.

Eelkõige sõjajärgsetel aastatel oli sageli kombeks väikeelamute saunaruumid keldrisse rajada. Keldrisauna ehitades arvestage, et konstruktsioonide kuivamine on seal võrreldes maapinnast ülalpool oleva majaosaga raskem. Sestap valige soojusisolatsioon seal seinakonstruktsioonist lähtuvalt.

Keldrisaun on mõeldav variant juhul, kui seal jagub piisavalt ruumi. Keldri kaevamine või süvendamine on sageli võimalik, kuid sel puhul olge valmis suur-

Niiskeid ruume ja neid ümbritsevaid konstruktsioone mõjutab kõige enam vesi ja veeaur.

Niiskeid ruume ja neid ümbritsevaid konstruktsioone mõjutab kõige enam vesi ja veeaur. Et saunas või pesuruumis kasutatud vesi ei tungiks ehituskonstruktsioonidesse, peavad sealsed pinnakattematerjalid olema laitmatu tihedusega.

Lisaks kasutatavale veele arvestage õhus sisalduva veeauruga. Külmale pinnale langedes tiheneb aur veeks. Kui kondenseerumine toimub konstruktsioonisiseselt, või juhul kui seespool olev hüdroisolatsioon ei ole piisavalt tihe ning vesi pääseb konstruktsiooni imenduma, võivad korraliku ventilatsiooni puududes tekkida aja jooksul tõsised niiskuskahjustused.

Seega on niiskete ruumide konstruktsioonide säilimise seisukohalt nende parim asukoht hoone keskosa, kus need pole ühenduses külmade välisseintega. Vanades ehitistes on see ruumijaotuse tõttu harva võimalik.

Sestap soovitaksegi sageli eelkõige mugavuse ja tuulutusvõimaluse tõttu paigutada saun või pesuruum ehitise välisseina, sest nii saaks vajaliku oma akna.

Seinad tehakse nii, et vana ja uue konstruktsiooni vahele jäetakse õhkvahe. Uus sein tuleb vajadusel soojustada (nt leiliruum). Isolatsiooniks kasutatakse sel juhul pehmet mineraalvõi tselluvilla, mis paigaldatakse puitsõrestiku vahele. Seinte-

le paigaldatavad niiskuskindlad plaadid kaetakse keraamiliste plaatide, vinüültapeedi vms materjaliga.

Nii nagu seinadki, peab ka lae põhikonstruktsioon olema varustatud niiskusisolatsioonikihiga. Pinnakattematerjal võib olla sama mis seintel. Kõige parem on ehitada selline ruum nii, et seinad, lagi ja põrand moodustaksid tervikliku auru- ja niiskus­ isolatsiooniga varustatud konstruktsiooni.

Põranda puhul ehitage see kallet andvate prusside abil nii, et põrandaalune ruum saaks vabalt tuulduda. See tähendab, et põranda karkasskonstruktsioonid ei moodusta põranda all suletud soppe, vaid neisse jäetakse pilusid õhu liikumise hõlbustamiseks. Ka tugikonstruktsioonid võib teha ristlaagidena, sest siis pääseb õhk liikuma kogu põranda ulatuses.

Ehitus Niisked ruumid ehitatakse vanasse majja eraldi tervikuna, otsekui kapina toa sisse. Vana ja uue konstruktsiooni vahele moodustub sel moel niiskuse ärajuhtimise ehk õhutuse seisukohalt tähtis õhkvahe. See keskne ehituspõhimõte on eriti oluline puit­ ehitiste puhul, kuid meie traditsioonilistes kiviehitistes leidub sageli ka puidust vahelagesid.

Ka tellisehitis on poorne ja seeläbi niiskuskahjustuste suhtes vastuvõtlik. Piisav värske õhu sissevõtt ja väljutamine tuleb ikka tagada sobivate klappidega või akna kaudu ja niiskel ruumil peab olema oma ventilatsioonilõõr, kirjutab Loit. Kõige turvalisem lahendus puumaja tarvis on ikkagi seintega dušikabiin. Nii välditakse mitmeid konstruktsiooniriske ja ühtaegu on selline lahendus ka rahaliselt kõige soodsam.

Vilve Torn Allikas: Museovirasto, Helsinki 2003: “Kosteiden tilojen rakentaminen” (eesti keeles “Niiskete ruumide ehitamine vanasse majja”, toimetaja Mari Loit); www.muinsuskaitseamet.ee

R E K L A A M 3

MAALEHT Nr 14 (1487) 7. aprill 2016

AJAKOHANE MAAKELDER LOODUSLÄHEDUSE AUSTAJATELE

Eestis hakati maakeldreid ehitama kartulikasvatuse laienemisega 19. sajandi II poolel. Peatselt jõudsid keldritesse ka kapsa- ja kurgitünnid ning moosi- ja mahlariiulid.

Nõukogude ajal kasvatati oma pere tarbeks köögivilju, mis vajasid ületalve säilitamiseks hoiukohta.

Tänapäevased ehituslahendused ja materjalid on muutnud keldri rajamise meistritele palju hõlpsamaks.

Säilinud traditsioonid ja ehitise pikaealisus loovad väärtust mitmele põlvkonnale.

Maakelder24 on tänapäevane arhitektuurilahendus, mille väljatöötamisel on pikaajalise betoonitööde ehitamise kogemusega ettevõte arvestanud klientide soove. Läbimõeldud disain sulandub maastikku ja aitab krundil ruumi kokku hoida. Sisemuses asuv kasulik pind on avar, sobides ka väikese maatükiga suvilakruntidele.

Keldri täisvalmisehitus toimub tellija krundil ühe päevaga. Pärast tööde lõpetamist näeb kelder välja nagu väike kompaktne küngas, millest soovitame teha silmailu pakkuva alpimäekese.

Maakelder24 ei nõua selliseid kulukaid lisatöid ega -ehitisi nagu vundament, suured mullatööd keldri katmiseks või kulukad tööd fassaadiosa viimistlemiseks ja kaunistamiseks. Keldri põhikomplekt sisaldab lõpuleviidud fassaadilahendit, mis vabastab tellija igasugustest lisakuludest.

Meie kelder sobib paigaldamiseks ka kõrge põhjaveetasemega kohtadesse. Tugevast betoonist ja aktiivsest lisandist hermeetiline konstruktsioon tagab rajatise veekindluse ja pikaajalise kestvuse. Läbimõeldud niiskusisolatsiooniga aluspõrand välistab keldri liigniiskuse, takistab ruumis hallituse teket ja hoiab kahjurid eemale.

Maakelder hoiab ühtlast naturaalset jahedust. Maakelder24 optimaalne temperatuuri- ja niiskusrežiim (aasta ringi 2–5 kraadi, suhteline niiskus 85–95%) tagab ideaalsed säilitustingimused nii toiduainetele (õun, kartul, soolakurk, tomat, moos jne) kui ka veini- ja õllepudelitele.

Meie kelder ei nõua eraldi lisavundamenti. Kelder rajatakse pooleldi maa alla. Välisseinad ja katus soojustatakse vahtplastiga, mis ennetab keldriruumi niiskumist ja külmumist.

Meie keldritel on loomulik ventilatsioon. Toote valmistamise ja kokkupaneku kvaliteet vastab kõrgele kvaliteediklassile AA ning Euroopa normidele ja standarditele (EVS-EN13670:2010).

Parim koht suvemaitsete säilitamiseks on maakelder!

Conex Finance OÜ, Suur-Sõjamäe põik 4 tel 5629 6504, info@maakelder24.ee

www.maakelder24.ee

4 E H I T U S

JA REMONT

MAALEHT Nr 14 (1487) 7. aprill 2016

Keskkonnasäästlikud lahendused soodsaks soojusenergia tootmiseks

Taastuvenergia on ressurss, mida kasu­ tatakse järjepidevalt või mis taastub erinevate ökosüsteemide ainete ringluses.

Taastumine eeldab, et ressursse kasutatakse jätkusuutlikult ehk neid ei tarbita rohkemal määral, kui juurde tekib.

Selliselt on antud ressursse võimalik kasutada aastasadu, kui

mitte tuhandeid. Muu hulgas on taastuvenergiat võimalik kasutada ka soojusenergia tootmiseks, kus selle osakaal on ka kõige suurem, võrreldes teiste sektoritega.

Taastuvenergiat kasutatakse soojuse tootmisel rohkem kui näiteks elektri- ja transpordisektoris kokku.

Euroopa Liit on sõlminud ulatusliku kliima- ja energia kokkuleppe, mille üks eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu energiatarbimises vähe-

malt 20%-ni. Võib eeldada, et tänu hoonete energiatõhusus­ investeeringutele ja soojuse tootmise efektiivsemaks muutumisele tõrjutakse fossiilsed kütused turul eemale.

Tingimuslikult võib alates 2020. aastast ehitada ainult nullilähedase energiatarbimisega hooneid. Kahjuks on suure energiasäästu saavutamine üksnes ehituskvaliteedi tõstmise ja parema hoone soojustamisega üpris keeruline. Küll aga aitab

hoone energiatarbimist kahandada taastuvenergia kasutusele võtmine.

Pikk kütteperiood Eesti paikneb kliimavöötmes, kus üldjuhul tuleb 6–8 kuud aastas hooneid kütta. Sellest johtuvalt tarbitakse soojusenergiat Eestis elektrienergiast märksa rohkem.

Meie koduturul on saadaval lai valik soojatootmist või-

GA? A R R O K TÖÖD K I Õ K E TEEM SUGA! K A M L E JÄR s al. 15,9% • intres kse al. 0 € • sissema

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

maldavaid seadmeid, millistest efektiivsemaid kutsutakse soojuspumpadeks. Selleks, et leida sobivaim lahendus, tuleb hinnata oma rahakoti paksust ja konkreetse köetava hoone iseärasusi.

Soojuspump on seade soojuse ülekandmiseks madalama temperatuuriga keskkonnast kõrgema temperatuuriga keskkonda. Soojuspumpasid kasutatakse kütte- ja konditsioneerimissüsteemides ning nende tehnoloogilistes protsessides. Nad sobivad nii uusehitiste kui ka renoveeritavate hoonete kütmiseks, samuti võib nendega täiendada juba olemasolevat küttesüsteemi.

Soojuspumbas võib ära kasutada välisõhu, läheduses asuva veekogu või maapinna soojust, mida kasutatakse hoone kütteks ja/või sooja tarbevee tootmiseks. Üks töökindlamaid ja ka Eestis üha rohkem populaarsust koguvaid lahendusi, mis rahuldab peaasjalikult kõik küttevajadustest tingitud vajadused, on maasoojuspump. Suuresti tänu põhjavee ja kivimite heale soojusmahtuvusele on pinnalähedastes kihtides akumuleerunud päikeseenergia talvel taastuv­energia allikana väga hästi kasutatav.

Maasoojussüsteeme on võimalik rajada nii puuraukude või -kaevude, kui ka horisontaalselt paigaldatud maakütte kollektorite abil, mis kaevatakse pinnasesse ligikaudu 0,9–1,2 m sügavusele. Tavapäraselt on torudevaheline kaugus võrdne paigaldamissügavusega. Võrreldes puurauku vertikaalselt paigaldatuga on vaja pikemat kontuuri, sest harilikult saadakse soojust ainult 10–35 W/m2 kohta, sõltuvalt pinnasest.

Maakollektorite kasutamist õigustab soodsam hind võrreldes puuraukudega. Seevastu horisontaalse kontuuri rajamist piirab tihti piisava vaba maa-ala olemasolu, millest tingituna tehakse sageli hoopis alternatiivne valik, näiteks õhk-vesi-küttelahenduse kasuks.

Maa seest soojuse ammutamisel on kõige efektiivsemad avatud süsteemiga soojuspuur­ augud, järgnevad vertikaalse kontuuriga ja siis omakorda horisontaalse kontuuriga maasoojussüsteemid. Üha enam saavutab populaarsust suletud kontuuri paigaldamine puuritud vaivundamentidesse, kus kontuur kinnitatakse betooni sisse paigaldatava raudsõrestiku külge. Süsteemi kasutatakse nii kütmiseks kui ka jahutamiseks ning see on juba tõestanud oma efektiivsust.

Soojusvaiad on oma olemuselt analoogilised soojuspuur­ aukudele, sest pärast puurimist täidetakse need vett mittejuhtiva materjaliga.

2016. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

Soojuspumbad

Tutvu tingimustega: WWW.TOODE.EE/JARELMAKS või lhv.ee/jarelmaks ja küsi nõu meie asjatundjalt.

Soojuspumpade tehnoloogia on endiselt suure arengu staadiumis ja nende efektiivsus muudkui kasvab, kuid nende kasutegur jääb alati sõltuma väliskeskkonna temperatuurist.

* Järelmaksu pakub AS LHV Finance. Järelmaksu krediidikulukuse määr on 25,64% aastas järgmistel näidistingimustel: kauba/teenuse maksumus 650 €, sissemakse 0%, krediidisumma 650 €, intress 19,9% jäägilt aastas (fikseeritud), lepingutasu 19,9 €, järelmaksu periood 25 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 819 €.

Kasutades ära rõhu muutustega kaasnevat aurustumist ja kondenseerumist, on võimalik energiat külmemast keskkonnast üle kanda soojemale keskkonnale. Samuti on võimalik ka vastupidine viis.

Kuna soodsatel tingimustel kulutatakse soojuspumba töötamiseks vähem energiat, kui soojuspump üle kanda suudab, siis on soojuspumbad võitnud majanduslikult põhjendatud populaarsust nii kütmisel kui ka jahutamisel. Tuleb vaid leida sobilik allikas, kust soojust ammutada või kuhu seda salvestada.

Soojuspumpade kasutamisel on toodetud soojuse hind seotud soojuspumba tootluse ehk tööks vajaliku elektri osakaaluga. Elektri kasutamise osakaal sõltub madalama temperatuuriga keskkonna (maa, vesi, õhk) temperatuurist ja konkreetsest seadmest.

Maasoojuspumba kõrval on alternatiivse lahendusena väga levinud ka õhk-vesi-soojuspump, mille peamine eelis maasoojuspumba ees on maakollektori puudumine ning seeläbi ka väiksem algne investeering ja vaba maa-ala olemasolu vajadus. Õhk-vesi-soojuspump kogub soojusenergia välisõhust ja annab selle edasi hoone vesiküttesüsteemile (radiaator- või põrandaküte), tootes ühtlasi ka sooja tarbevett ning võimaldades jahutust. Õhk-vesi-tüüpi soojuspumpa on üldjuhul suhteliselt lihtne ja mugav paigaldada. Seda enam, et praegu on turul saadaval ka kompaktsed siselahendused, kus õhk-vesi-soojuspumbal puudub eraldiseisev välisosa, mis üldjuhul ka hoone välisilmele just palju silmailu ei paku.

Meie kliimaoludes on kindlasti vajalik ka lisakütteallika (integreeritud elektriline lisaküte) olemasolu. Õhk-vesi-soojuspump võimaldab vähendada küttekulusid kuni 65–75%, kuigi täpne küttekulu sõltub mitmest faktorist nagu maja asukoht ja suurus ning soovist kasutada soojuspumba jahutamise funktsiooni.

Määrav faktor on aga keskkonnasõbralikkus. Võrreldes traditsiooniliste fossiilsel kütusel baseeruvate küttesüsteemidega vähendab õhus oleva soojusenergia kasutamine maja kütmiseks tunduvalt CO2 emiteerimist ümbritsevasse keskkonda. Õhk-vesi-soojuspump sobib suurepäraselt asendamaks traditsioonilisi küttekatlaid.

Kuivõrd taastuvenergia tootmine ja seeläbi keskkonnasaaste vähendamine ning energiasäästlikkuse tõstmine on nii praegu kui ka tulevikus kesksel kohal meie elus, võiks igaüks leida sobivaima viisi, andmaks sellesse arengusse oma panus ning niiviisi muuta väiksemaks ka enda leibkonna igapäevakulutused soojusenergia tootmisele.

Kert Kivistik Soojuskeskus OÜ tegevjuht

E H I T U S

MAALEHT Nr 14 (1487) 7. aprill 2016

Repro

KATUS

ehita ise

Katuse paigaldamine ei olegi nii raske, kui võiks arvata. Sellegi­ poolest on tegemist raske tööga, mis nõuab täpset planeerimist.

Kindlasti tekib teil planeerimisfaasis palju küsimusi, aga õnneks leidub ka kõigile vastus. Katusekivide paigaldamisega saab hakkama, järgides tootjapoolset paigaldusjuhendit, ja abi saab ka tehniliselt toelt.

Toimi nii Esmalt tuleb eemaldada vanad kivid või vana muu materjal.

Edasi kontrolli hoolikalt katuse konstruktsiooni-aluskatet, sarikat, tuulutusliiste, roovitust või laudist. Kui need on kahjustada saanud või vanad, tuleks mõelda nende vahetusele või proteesimisele.

Aluskatus Meie ehituspoodides on juba väga lai valik hingavaid aluskatteid, mille n-ö hingavad omadused on enam-vähem sarnased.

Kuid aluskattel peab olema ka kaitsev funktsioon ehk et seda ei tohiks saada ehitamise

käigus ära lõhkuda. Aluskatted peavad olema ka nii tugevad, et tagada paigaldaja turvalisus – libisemise korral peatab aluskate katusel olija kukkumast. Soovitame vaid armeeringuga aluskatteid (alates 150 g/m2).

Roovitus asetseb aluskattel Roovitus on horisontaalne puidust (soovitatavalt 50 × 50) konstruktsioon, millele kinnitatakse katusekivid. Vertikaalset konstruktsiooni (roovitust) nimetatakse tuulutusliistuks ning selle ülesandeks on katusealuse ventilatsiooni tagamine. Tuulutusliist paigaldatakse piki sarikaid aluskatte peale. Horisontaalselt paigaldatava roovitise samm sõltub väljavalitud katusekividest ja katusekaldest. Kui roovitus on valmis, on aeg paigaldada katusekivid.

Katusekivide paigaldamine Kivide paigaldamine ei ole iseenesest keeruline, kuid täpsust nõuab eeltöö. Kivikatuse paigaldamist alustatakse altpoolt, liikudes järjest ülespoole. Omavahel haakuvaid, interlocking-kive on hõlpsam paigaldada kui traditsioonilisi. Kivid kinnitatakse roovitusele spetsiaalsete kinnitusklambritega. Katuse eluea pikendamiseks kinnitatakse katuseräästa külge ka kõrgendusliist või linnutõke, mis takistab lindudel ja muudel väikeloomadel pääsu kivide alla aluskatet lõhkuma. Vaata ka teisi originaaldetaile, mis sisalduvad katuse täispaketis.

JA REMONT

Lisavarustus Korralikul ja turvalisel katusel peab olema tagatud nõuetekohane turvalisus.

Lumetõke, katuseastmed, käigusillad ja turvakonks on soovitatav paigaldada iga maja katusele – teie enese turvalisuse huvides. Samuti võib korstnapühkija keelduda teie korstnat puhastamast, kui katusel puudub korralik turvavarustus.

Kui tellite Monierist tervikliku katusepaketi, arvutab (ja soovitab) Monier katusele ka vajaliku turvavarustuse koguse.

Kui aga soovite, saate meie lisavarustuse abil luua ka keerulisemaid ja just teie nägemustele sobivaid individuaalseid lahendusi katuseluukide, läbiviikude või muude ühenduste jaoks.

Katusehari Katuseharjal saavad kokku vähemalt kaks katuse poolt. See on ühtlasi ka ilma suhtes katuse kõige haavatavam osa. Korralikult tihendatud ja ehitatud katuse hari peab takistama lume, vee, lehtede ja muu sattumist katusekonstruktsioonide vahele. Samuti garanteerib õige lahendus hea tuulutuse katusekivide all, mistõttu roovitus ja aluskate elavad kauem.

Erilahendused Tihtipeale juhtub, et mõnele katuse sõlmele (kaldharjadele ja neeludele) ning korstnatele tuleb leida erilahendusi. Kui katusel on neelud, vajate neeluplekki ning katusekive tuleb diago-

5

naalselt lõigata. Ka siin on tähtis kõige õigesti tegemine. Vihmal, lumel, okstel ja lehtedel on erakordne oskus leida tee katusekivide alla, kui see on vähegi võimalik.

Paigaldusvead Kõige rohkem tuleb katuste puhul pöörata tähelepanu tihendustele ja tuulutusele. Arvatakse, et kui on paigaldatud hingav aluskate, siis ongi kõik vajalik juba tehtud ning katusealuse võib igast otsast kõvasti kinni lüüa.

Hingavaks teeb aluskatte tema omadus lasta läbi veeauru (mitte vett!), aga selleks, et aur sealt läbi läheks, peab olema rõhk (sooja poolt külma poole).

Juhul kui pööning on külm, siis rõhku ei teki, kuna temperatuuride erinevus on niivõrd väike.

Just seetõttu jääb pööning ummuksisse ja tuleb tekitada tuulutus. Kui spetsiaalset tuulutust ei looda, jääbki niiskus aluskattematerjalidesse ning seal võivad hakata arenema seenbakterid, hallitus jne.

Tuulutuse teemat peljatakse seepärast, et soe läheb välja.

Eks maja tulebki vaadata tervikuna ning probleemid katuse, korstna või pööninguga võivad olla põhjustatud hoopis kütmisrežiimi muutumisest (näiteks kui lapsed on kodust lahkunud ja kõiki ruume enam ei köeta aktiivselt) või maja üldisest soojustamise tasemest.

Ahti Danil tehniline konsultant

6 E H I T U S

JA REMONT

MAALEHT Nr 14 (1487) 7. aprill 2016

Sillutuskivide paigaldamisega koduaias s Sillutuskivi on läbinisti looduslik ehitusmaterjal ja sobib sillutiseks nii koduõue kui ka linnamaastikku.

Mõeldes sõnadele “sillutuskivi”, “tänavakivi”, turgatavad esmalt mõttesse klassikaline arhitektuur ning hallid, tumedad või punakaspruunid värvused. Tegelikult on olukord hoopis põne-

MEELESPEA

Sillutise ehitamine nnEhitage vastupidav, külmumiskindel ja vett läbilaskev aluskonstruktsioon. nnPaigaldage liivast, kruusast või killustikust sängituskiht (tera suurusega 0–5 mm). nnKihi paksus peab tihendatud olekus moodustama 3–5 cm. nnKui kasutate sängituskihis korduskasutatavaid materjale, kontrollige neid võimalike väljauhtumisohtlike ainete suhtes. nnKasutage ladumiseks erinevatelt alustelt võetud sillutuskive. nnÄrge ületage kallet u 5%. nnJätke 3–5 mm laiused vuugid, mis tagavad sillutise veeläbilaskvuse. nnLiitkonstruktsiooni elementide koostöötamine saavutatakse vuukide täitmisel liivaga. nnHarjake vuuke kohe pärast tellise paigaldamist, hiljem uhtuge veega. nnTihendage sillutispinda kummikaitsega pinnavibraatoriga. nnHarjake ja uhtuge uuesti vuugimaterjali.

vam. Tänu jätkuvatele edusammudele tootearenduses saab savist põletatud Penteri klinkersillutuskive valida väga laia värvigamma, mõõtmete ja pinnaviimistlusega. Seetõttu leiavad Penteri sillutuskivide tootevalikust sobiva nii modernse, klassikalise kui ka looduslähedase mõtlemisega aiaomanikud.

Tooraine hoolika valiku ja töötlemise ning uusimate tootmissüsteemide abil valmivad Penteri sillutuskivid ei kaota aastate jooksul oma kaunist välimust ja pakuvad oma ajatu ilmega rõõmu veel tulevastele põlvkondadelegi. Et klinkersillutuskivi on kõdunematu, on tema kasutusiga praktiliselt lõpmatu.

Lisaks on neid, erakordselt vastupidavaid ja loodussõbralikke sillutuskive, lihtne paigaldada.

Klinkersillutis püüab pilku Sillutiskatte kvaliteet ja eelkõige tellissillutise vastupidavus ei sõltu mitte ainult kasutatava tellise omadustest, vaid suuresti ka sillutise all olevatest mulde kihtidest.

Kihtide struktuuri ja paksuse määramine sõltub oodatavast koormusest, eriti liikluskoormusest ja eeldatavast kliimast. Hästi ettevalmistatud aluspinnale on sillutustellist võimalik paigaldada väheste tööoperatsioonidega. Kujundusvõimalustele ei seata seejuures mingeid piire.

TA S U B T E A DA

Penteri klinkersillutuskivide eelised nnLihtne paigaldada. nnMitmekülgsed kujundamisvõimalused. nnErakordne vastupidavus. nnLooduslikud värvid. nnVärvi- ja külmakindlus. nnKulumis- ja UV-kindlus.

Sama oluline, kui õige värvuse valik, on klinkersillutuskivide ladumismuster. Pinnad lasevad ennast huvitavalt liigendada ning omandavad uusi võluvate vaatenurkadega proportsioone.

Tänu sellele on projekteerijatel ja omanikel piiramatud võimalused aedade, terrasside ja trepiastmete, kõnni- ja sõiduteede ning väljakute kujundamiseks.

Huvitav tulemus saavutatakse, kui sillutuskivid laotakse mitte sirgete joontena, vaid näiteks lainetena, kaares, ringkujuliselt või mitmesuguste kujunditena. Olgu paigaldus põiki-, piki- või traditsioonilise mustriga – klinkersillutis toimib alati pilgupüüdjana.

Saksa kvaliteet Suurem osa Penteri klinkersillutuskivide tootevalikusse kuuluvatest sillutuskividest toodetakse Wienerbergeri tehastes Saksamaal. Eestis Aseri tehases toodetakse sillutuskive neljas värvi-

nnLibisemiskindlus ja turvalisus. nnPikk kasutusiga ja aegumatus. nnTagab vihmavee imbumise pinnasesse. nnLoodussõbralikkus.

toonis ja kahes pinnaviimistluses: punane, kare/sile; terrakota (punase- ja pruunikirju), kare; terra (tumepruun), kare; ning grafiit (tumehall) kare.

Sel aastal lisandusid Penteri sillutuskivide tootevalikusse uued Aseris toodetud tumehallid kareda pinnaga grafiit-sillutuskivid mõõtmetega 200 × 100 × 45 mm ja 200 × 100 × 52 mm ning punase-pruunikirjud kareda pinnaga terrakota-sillutuskivid mõõtmetega 250 × 60 × 52 ja 200 × 100 × 71 mm.

Paigaldusviisid Kõnni- ja aiateede, terrasside jne ehitamiseks võib kasutada sillutuskive paksusega 45, 52 või 71 mm. Teedel, mis on ette nähtud ka raskemate sõidukite (bussid, raskeveokid) pidevaks liikumiseks, tuleb kasutada 71 mm paksusega sillutuskive.

Vähem koormatud kõnni- ja rattateede pindade ning aiatee-

de ja terrasside ehitamiseks sobivad Penteri klinkersillutuskivid paksusega 45 ja 52 mm. Seejuures ei oma tehnilises mõttes tähtsust, kas sillutuskivid paigaldatakse tavapärasel viisil lapiti või hoopis serviti.

Igal juhul peavad vuugid olema 3–5 mm laiad.

Ökoloogiline ja kestev Keraamilised sillutuskivid on hinnaklassilt kallimad kui betoonist sillutuskivid, kuid siinkohal tasub arvestada sellega, et kui värvitud toodetel kulub ning pigmenteeritud tootel pleegib värv tuhmiks 3–5 aasta-

SOOJUSPUMBAD ÕHK-VESI SOOJUSPUMBAD

MAASOOJUSPUMBAD

Kompaktne lahendus Müratase alates 34dB(A) Küttevõimsus kuni 31kW Kombineeritud küttevõimsus kuni 496kW Pealevoolu temperatuur kuni +70°C Invertertehnoloogia Aktiivne jahutus Garantii kuni 10 aastat

Moodne disain Müratase alates 24dB(A) Küttevõimsus kuni 304kW Kombineeritud küttevõimsus kuni 4864kW Pealevoolu temperatuur kuni +65°C Invertertehnoloogia Aktiivne jahutus Garantii kuni 12 aastat

SOOJUSKESKUS SOOJUSKESKUS OÜ Telliskivi 51b, Tallinn 10611 Tel. +372 657 40 45 Mob. +372 56 566 322 info@soojuskeskus.ee www.soojuskeskus.ee

TULE TUTVU TOODETEGA „EESTI EHITAB 2016” MESSIL 6.–9.APRILLIL, EESTI NÄITUSTE MESSIKESKUSE D-HALLIS

E H I T U S

MAALEHT Nr 14 (1487) 7. aprill 2016

aab hakkama peremees ise

REPRO

Olgu paigaldus traditsioonilise mustriga või erikujuline – klinkersillutis toimib alati pilgupüüdjana.

ga, siis Penteri klinkersillutuskivi on kõrgel temperatuuril (umbes 1100 °C) põletamise tulemusel UV- ja kulumiskindel. Väikese veeimavusega ning väga vastupidavana talub see nii karme ilmastikumõjusid kui ka suurt mehaanilist koormust.

Sillutuskividest sillutise ehitamine on ökoloogiliselt mõistlik: tänu klinkersillutuskivi väga väikesele veeimavusele (alla 6%) laseb sillutatud pind, milles vuukide osakaal on ainult 10%, vihmaveel läbi vuukide pinnasesse imbuda. Nii annavad sillutuskivid olulise panuse ümbritseva pinna tasakaalustatud niiskusbilansi saavutamiseks ja ka-

nalisatsioonikoormuse vähendamiseks.

Penteri sillutuskivide tootmisel kasutatav tehnoloogia tagab nende happe-, soola- ja õlikindluse. Seetõttu on neid eriti lihtne hooldada ja tänu omapärasele karedale pealispinnale on neil mugav ja ohutu kõndida.

Kuna klinkersillutuskivi on kõdunematu materjal, on tema kasutusiga praktiliselt lõpmatu. Puhaste looduslike toodetena on sillutuskive võimalik taaskasutada.

Evelyn Parv Wienerberger AS, turunduse ja kommunikatsiooni koordinaator

Külastage ka näidistesaali n Parima ülevaate Penteri klinkersillutuskivide tootevalikust saate, külastades meie Tallinna näidistesaali aadressil Peterburi tee 46.

Informatsioon ja tehniline konsultatsioon telefonil 618 1902. n Rohkem informatsiooni Penteri sillutuskividest ja meie teistest toode­ test leiate kodulehelt www.wienerberger.ee.

JA REMONT

7

E H I TA M I N E E TA P I T I

Klinkersillutuskividega sillutis nnKandekiht tuleb rajada vastupidav, külmumiskindel ja vett läbilaskev. Selleks tuleb paigaldada umbes 25 cm paksune kiht killustikku (tera suurusega 8–16 mm) või kruusa (tera suurusega 0–35 mm). Mitme killustikukihi korral peab vähemalt üks umbes 15 cm paksune kiht olema vee kapillaartõusu vältiv (ilma peenosisteta). nnSeejärel tuleb paigaldatud killustik või kruus korralikult tasandada. nnPaigaldatud ja tasandatud killustikukihid tuleb tihendada plaatvibraatori või käsitambiga. nn3–5 cm paksune sängituskiht tehakse 0–5 mm tera suurusega sillutusliivast või 3–7 mm paksusest killustikust. Kiirema vee äravoolu tagab peenosisteta killustik. nnSeejärel tuleb tasandada paigaldatud sillutusliiv või killustik. nnJuhtlattide rihtimine vesiloodi ja rihtlati abil. nnSängituskiht tasandatakse juhtlattide abil, kusjuures tuleb arvestada katte vajalikku kallet vähemalt 2,5%. Liiv või killustik tuleb rihtlatiga ühtlaseks siluda, seejärel eemaldada juhtlatid ja tekkinud vaod täita peenliiva või killustikuga. nnSängituskihti võib siluda ka toetades rihtlatti juba paigaldatud sillutuskividele. Vastaval korral tuleb silumislaua otstesse teha sobilikus suuruses sisselõiked. nnSoovitatav on siluda ja sillutuskive paigaldada umbes kahemeetriste lõikudena. Paigaldamist alustatakse sirgest küljest silutud liivaalusele, viimasele astumata, 3–5 mm vuugiga.

Iga nelja rea järel täidetakse vuugid liivaga. nnSillutuskivide paigaldamist alustatakse sirgest küljest, millele tuleb täisnurga all sirge põikvuugi saamiseks tõmmata nöörid. nnVuukimata kivipind. nnSobituskivide lõikamiseks kasutatakse vesijahutusega kivisaagi või nurklihvijat. nnLaotud sillutise vuugid tuleb täita teekatte elementide koostöötamise saavutamiseks peene liivaga. Kuiv liiv tera­ suurusega 0–2 mm täidab hästi sillutuskivide vahed ning seda on hea pühkida laiali suure liivaharjaga. nnSillutiskate tihendatakse kummikaitsega pinnavibraatoriga, alustades servadest ja lõpetades sillutise keskel. nnPärast tihendamist tuleb vuukidesse täiendavalt pühkida vuugiliiva, et kõik vuugid oleksid korralikult täidetud. nnLõpuks uhutakse vuugiliiv sillutise kastmisega vuukidesse tihkelt kokku. Seejärel pühitakse sillutise pinda veel kord.

8 R E K L A A M

MAALEHT Nr 14 (1487) 7. aprill 2016