Ehita Targalt (oktoober 2018)

Ehita Targalt VÄ L J A A N D E K O O S TA S A S E K S P R E S S M E E D I A

Ehita Targalt

Ilmub Maalehe vahel

1 8 . O K T O O B E R 20 1 8

Väljaandja AS Ekspress Meedia Tallinn, Narva mnt 13

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht Irmeli Karja irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

Reklaamiprojektijuht Kätrin Murumets katrin.murumets@ekspressmeedia.ee

Kujundaja Marju Viliberg marju.viliberg@ekspressmeedia.ee

2 E H I T A

TA R G A LT

18. oktoober 2018

KATUS ENNE TALVE KORDA! Sügis on parim aeg katuse ettevalmistamiseks talveperioodiks. Katuse regulaarne hooldus tagab selle vastupidavuse ja hea väljanägemise aastateks. Lisaks katusekivide ja -detailide kontrollimisele tuleb katus hoolduse käigus soovitavalt ka pesta, et sealt eemaldada langenud lehed, puuoksad, sammal ning muu mustus. Selleks sobivad hästi Monieri tõhusad ja biolagunevad katusepesuvahendid Clean Roof ja Power Wash. Lisaks katusele sobivad need ka fassaadi ning tänavakivide pesuks.

Puhastusvahendite kasutamine on lihtne – sellega saab hakkama iga majaomanik.

49€

Monieri katusepuhastusvahendid on:

• Lihtsasti kasutatavad – pritsitakse pestavale pinnale aiapritsiga • Tõhusad mustuse eemaldajad – sobivad tervele katusele, sh eriti sammaldunud kohtade puhastamiseks nagu nt. suitsu- ja ventilatsioonikorstende ümbrus • Pikaaegse mõjuga – pesuaine jääb katuse pinnale, andes katusele pikaaegse kaitse • Loodussõbralikud – biolagunevad, ei ole loodusele ohtlikud • Ökonoomsed – ühest 5 L kanistrist jätkub 150 m2 pinna puhastamiseks

monier.ee/maaleht Monier OÜ • Pärnu mnt 139, Tallinn • Riia mnt 140c, Tartu • Tel 6275 560 • katus@monier.com

39€

49€

39€

Saadaval valitud Espaki poodides üle Eesti.

VÄRVIKESKUSTE GRUPP

18. oktoober 2018

E H I T A

TA R G A LT

Tark ehitusettevõtja teab, kuidas igapäevatööd tõhustada Kuigi ehitusmahud kasvavad pidevalt, on Eestis samal ajal süvenemas tõsine tööjõuprobleem. Ettevõtted peavad tegema valiku: kas jätkata samamoodi või mõelda oma tegevuse tõhustamisele. Ehitusvaldkonna efektiivsust on tänapäevaste seadmete ja materjalidega võimalik kordades tõsta, kinnitab varasemalt Värvikeskuse nime alla tegutsenud Karl Bilder OÜ juhataja Olle Saare. „Võib öelda, et ehitusettevõtetes, kus pannakse rõhku efektiivsusele ja kvaliteedile, on värvitöödel pintsli ja värvirulli kasutamine selgelt vähenemas. Lahenduseks on elektrilised värvi- ja pahtlimasinad, millega teeb üks inimene sama ajaga ära kolme-nelja töötaja töö. Samuti ei kinnita keegi enam kipsiplaati ükshaaval kruvidega seina, vaid kasutatakse lindikruvisid,” toob Olle Saare alustuseks mõne näite.

Karl Bilder esindab üle 10 aasta maailma suurima viimistlusseadmete tootja Wagner Group GmbH elektrilisi viimistlusseadmeid. Ehitusettevõtjad on Saare sõnul väga huvitatud tööde automatiseerimisest ja see on õige suund, sest käsitsi seina värvimine võtab 4-10 korda rohkem aega kui vastava seadme abil. Võimsama masinaga ei ole keeruline näiteks kolmel mehel ühe tööpäeva jooksul seinale kanda üle 1000 liitri värvi. Mida suurem pind on viimistleda, seda suurem on muidugi ka ajaline ja rahaline võit.

Wagneri valikus on nii võimsad membraan- ja kolvpumbad suure töökoormuse jaoks, kruvipumbad pahtlite, segude ja fassaaditoodete pealekandmiseks kui ka väiksemaid seadmeid siseseinte ja voodrilaudade värvimiseks. Ratastel seadmeid on lihtne ka treppidel transportida. „Trend asendada töömahukamad tegevused inimtööjõu asemel masinatega on levimas aktiivselt ka erasektorisse. Inimesed õpivad tööd aina enam targalt ja planeeritult tegema,” nendib Saare.

Ta lisab, et kokkuhoid ja ajasääst ei tule ainult tublide seadmete ja masinate pealt, vaid aja jooksul on välja töötatud ka unikaalseid materjale, mis aitavad tööjõukulu ja kallist tööaega kokku hoida. „Meie väljakutse on müüa värvi, millega saab

Värvimine seadme abil.

värvimistöödel ära jätta ühe või isegi kaks värvikihti. Kahjuks on inimesed harjunud mõtlema, et kokkuhoid tuleb värvihinna pealt, aga tegelikult on enamik kulu maalrite palgakulu. Kui aga objekti saab üle värvida kolme kihi asemel vaid ühe või kahe kihiga, muutub protsess oluliselt odavamaks, kuigi värvi enda hind on harjumuspärasest kallim. Meie töö ongi tutvustada uusi tooteid ja seadmeid ning selgitada ettevõtjatele kokkuhoiuvõimalusi.”

Oluline aja kokkuhoid tarnete ja rendi pealt Iga ehitusettevõtja teab, et ehitusprotsess peab olema kiire ja ladus, sest vastasel korral võidakse ajahätta jääda. Trahvid lepingu rikkumise ja tööde tähtaja ületamise eest on aga soolased. Selleks et olla ehitajatele veelgi enam abiks, avas Karl Bilder sel aastal Tartus Turu 53 uue kaupluslao, kus on klientidele spetsiaalne ööpäev läbi avatud ekspressruum. Sealt saab olenemata kellaajast kätte nii väiksemaid kui ka suuremaid tellimusi alates värvidest ja tapeetidest kuni üldehitusmaterjalideni.

Ligi 4000 ruutmeetri suurust kauplusladu hoiab töös hoone enda toodetud energia. Kokku on hoonel 100 päikesepaneeli koguvõimsusega 35 kW, veel on kasutusel anduritega energiasäästlikud LED-lambid ning prügipressid, mis suruvad papi ja kile tihedateks taaskasutatavateks kuubikuteks. „Hoidmaks kokku oma klientide kallist tööaega, pakume ka ehitusmaterjalide tarnevõimalust: vastavalt kokkuleppele toome kauba soovitud kohta kohale ning ehitajad ei pea muretsema, kas või millal materjal ehitusplatsile jõuab,” räägib Saare.

Samuti pakub Karl Bilder võima-

lust profitööriistu ostmise asemel rentida ning ettevõtete kõrval on rentimisvõimalust oodatud kasutama ka eraisikud.

Miks jätkab Värvikeskuste Grupp uue, Karl Bilderi nime all?

Värske uudisena teatab seni Värvikeskuse kaubamärgi all töötanud Värvikeskuste Grupp OÜ nii ärinime kui ka kaubamärgi muutusest. Uueks kaubamärgiks saab Karl Bilder ja ettevõtte nimeks Karl Bilder OÜ. „Oleme tegutsenud 20 aastat ja sellest 10 aastat Karl Bilderi suunas liikunud, sest meie maalrifirmadest kliendid hakkasid aina enam laiemal renoveerimisturul tegutsema, soovides meie kauplustest peale värvide ka muid ehitusmaterjale saada,” räägib Olle Saare nimemuutuse tagamaadest. „Tootevalik laienes klientide küsimiste peale alates kuivsegudest ja fassaadikrohvidest kuni soojustusmaterjali ja kipsplaatideni. Täna on meie projektilahendustes saadaval kogu valik ehitustooteid, mida professionaalne ehitaja oma tööks vajab.”

Kogu ettevõtte senine pakutav teenuste valik jääb alles ning täieneb uute võimalustega. Lähiajal on plaanis hakata uuendama kaupluseid ja tootevalikut, et tõsta veelgi ehitusettevõtjate töö kvaliteeti ja efektiivsust.

Lae pahteldamine kruvipumbaga.

1997. aastal Värvikeskuste Grupi nime all loodud Karl Bilder OÜ on Tartus asutatud Eesti ettevõte. Ettevõttel on kauplused Tallinnas, Tartus ja Pärnus ning samuti tegutsetakse Läti ja Leedu turul. Eestis pakutakse tööd 55 inimesele ning ettevõtte 2017. aasta käive oli 18 miljonit eurot.

Artikli koostas Äripäeva sisuturunduse osakond.

Struktuurkrohvi paigaldamine kruvipumbaga ja mikseriga.

3

4 E H I T A

TA R G A LT

18. oktoober 2018 FOTO: SHUTTERSTOCK

Kuus hoiata v a t märki, et ka t u s hakkab lagu nema

Bituumenka tu elukaar tiks seid leiab kõikjalt Ees ub halastam tist ja vanem seks korista a b tark oman tult lõpu poole. Katuse ate katuste ja viskab pu ik igal sügis eluea piken e h d täpselt uuri tale katusele iga kand l sinna kogunenud risu amii pealt silma da? Vähema -räsu lt neid kuut p asja kindlas eale. Mida siis ti.

MIS MAKSAB KATUS?

Bituumenplaatidest katus peaks umbes 20-30 aastat vastu pidama. Isegi siis, kui katuse välimusel midagi suuremat häda ei ole, võivad tõsisemad probleemid hakata neljandal aastakümnel kindlasti ilmnema. Arvestades Eesti bituumenkatuseid, siis sinnani on aega umbes 5-10 aastat, sõltuvalt katuse seisukorrast. Kui elad arenduspiirkonnas, kus kõik naabrid hakkavad äkitselt korraga oma majal katust vahetama, on see märk – sinagi peaksid seda tegema või lähiajal sellele mõtlema.

1.

Plaadid hakkavad keerduma

Plaadid võivad keerduda kahtemoodi. Esimesel juhul tõusevad need kummi ehk plaatide nurgad koolduvad allapoole. Teisel juhul aga jäävad nurgad lamedaks, kuid kerkima hakkab plaadi keskosa. Mõlemad muutused toimuvad ilmastiku mõjude tulemusel ning viitavad üsna pea saabuvale probleemile – potentsiaalsele lekkele. Aega remondini võib olla kuni viis aastat.

2.

Plaadid puuduvad

Funktsionaalsest seisukohast ei peaks mõne plaadi siin-seal uuega asendamine probleem olema. Muidugi võib probleemiks osutuda see, et olemasoleva katusega sama värvi või vajalikus mõõdus plaati võib olla üsna võimatu leida. Graanulvärvid on aastate jooksul väga

palju muutunud. Peale selle muudavad plaatide värvust ka ilmastikuolud. Katust võid lappida seni, kuni tekib mingi suurem probleem. Kui aga katus näeb välja juba nagu malelaud, otsustavad paljud kogu katusekatte välja vahetada.

3.

Plaadid on pragunenud

Plaadid pragunevad tavaliselt tuule mõjul. Kui pragunenud on vaid paar plaati, võid need loomulikult uutega asendada.

Kui aga pragunenud plaadid ei asu ühes kindlas isoleeritud katuseosas, vaid laiali üle kogu katuse, on mõistlikum mõelda kogu katuse vahetamisele. Sellisel juhul ootab ilmselt kolme kuni viie aasta jooksul ees katusevahetus.

4.

Leiad plaate katvaid graanuleid vihmaveerennist

Kui oled oma majale just äsja uue bituumenplaatidest katuse paigaldanud ja märkad, et suur hulk graanuleid on vihmaveerenni kogunenud, siis ei ole muretsemiseks põhjust. Need on graanulid, mis ilmselt olidki juba plaadite küljest lahti. Kui aga märkad hulka graanuleid vihmaveerennides 10-15 aastat pärast katusekatte paigaldamist, on tegemist suurema probleemiga. Graanulid kaitsevad plaate päikese eest. Kui need aga ära kukuvad, hakkavad bituumenplaadid päikese käes niiöelda küpsema ja nende kvaliteet langeb kiiresti.

5.

Plaadid on kaetud sambla või vetikatega Paanikaks ei ole põhjust, tegemist on lihtsalt kosmeetilise probleemiga. Mõned majaomanikud vahetavad olemasoleva katuse uue vastu, sest neile lihtsalt ei meeldi see, mida nad katusel näevad.

Pealegi on paljud uuemad bituumenplaadid vetikakindlad. Ükskõik mida sa ka teha otsustad, ära ise midagi tee. Ära hakka katust survepesuriga pesema või kraapima.

Kui sa seda siiski teha otsustad, siis tea, et niiviisi eemaldad plaatidelt ülihästi päikese eest kaitsvaid graanuleid ja jätad plaadid taevasära meelevalda.

6.

Päike paistab läbi katuse pööningule

Iseenesest mõistetavalt ei tähenda see olukord head. Kui valgus läbi katuse sisse pääseb, teevad sedasama ka vihm, külm õhk ja lumi. Otsi välja taskulamp ja püüa leida veenirede jälgi. Kui leiad mõne, jälgi neid kohti vihmasaju ajal ja pane tähele, kas jäljed muudavad oma kuju või suurust. Kui jah, siis on sul tegemist aktiivse lekkega.

Väiksemaid lekkeid saab lappida, kuid suuri ja struktuurseid mitte. Kui katus on juba ka eakas, on soodsam kogu katusekate välja vahetada. Pigem varem kui hiljem.

Allikas: moodnekodu.ee

Oma kOdu katusele saad

ÜHe mINutIGa pakkumIse ruukki.ee/mismaksab

NB! Arvutisüsteemi poolt automaatselt koostatud pakkumine on ligikaudne ja pole käsitletav tellimuse alusena.

E H I T A

18. oktoober 2018

TA R G A LT

5

Mis on pelletiküte ja millal seda eelistada?

FOTO: SHUTTERSTOCK

Roheline on moes. Eesti Taastuvenergia Koda soovitab pelletikütet õlikütte asemel, sest see säästab keskkonda, raha ja aega. Küttesüsteeme on väga kalleid, mis on mugavad ja kvaliteetsed, ent pika tasuvusajaga, aga on ka soodsamaid.

Igal juhul tasub enne valiku tegemist küsida nõu spetsialistidelt, kes oskavad soovitada sobivaimat ja taskukohaseimat lahendust.

RUTH MÄGI Pelletid ehk puidugraanulid on väikesed 6-8 mm läbimõõduga silindrilised pulgakesed, mille tootmiseks kasutatakse metsaja puidutööstuses tekkivat saepuru ning höövellaastu. Puidutööstuse jääkmaterjal jahvatatakse ning pressitakse suure rõhu all pelletiteks. See halupuu tänapäevane alternatiiv on puhas kohalik ja taastuv kütus, mis säästab nii keskkonda, raha kui ka aega.

Pelletid kui keskkonnasõbralik valik Puit kui pelleti toormaterjal on taastuv ja kasvab meie ümber ning on keskkonnasõbralikult ja säästlikult kasutatav energiaallikas. Pelletite ladustamisel ning hoidmisel puudub keskkonna saastamise risk. Saadav kütus on tänapäeval ainuke kodumaine taastuvenergia valdkonda kuuluv katlakütus, mille

kasutamisel nii väikestel kui ka suurtel võimsustel saavutatakse vedel- ja gaasikütuse puhtus, mugavus ja automatiseeritus.

Pelletid põlevad CO2 neutraalselt – nad eraldavad põledes sama palju süsinikdioksiidi kui puit oma kasvamise ajal endaga sidus või eraldanuks siis, kui puu jäänuks metsa mädanema. Õli põletamisel tekkiv CO2 jääb atmosfääri pidama, kuid puitkütusest vabanev süsihappegaas on osa looduse ringlusest – taimed tarbivad seda uuesti.

Tume või hele pellet?

Levinud on arusaam, et hele pellet on kvaliteetsem ja suurema kütteväärtusega kui tume.

See võib osutuda tõeseks juhul, kui pelletite tootmisprotsessis kasutatakse madalama kvaliteediga tooret, näiteks puukoort. Siis muutub pelle-

Pellet on puhas, kohalik ja taastuv kütus.

tite värv tumedamaks, suureneb nende tuhasus ja põlemisprotsessi käigus tekib sulanud klaasi taoline mass, mis moodustub puukoores olevast liivast ja mullast. Sellise toormesisaldusega pellet rikub soojatootmisseadmeid, pelletikatel

TeplEko – soemüüri efekt

ja kõige energiasäästlikum kütteviis teie kodu jaoks

Ahjuküttega majades on võimalus ehitada soemüür, mis võtab omajagu eluruumi pinnast ning vajab tähelepanu ja hoolt. Aga soojus, mida ahi annab, paneb inimese selleks ka vaeva nägema.

UNISTUSED TÄITUVAD! Sellest räägib tänapäeval eksisteeriv revolutsiooniline ja eriti efektiivne küttelahendus – elektriline kütteseade (radiaator) ‘TeplEko’.

Seda tüüpi radiaator soojeneb kiiresti, akumuleerib samaaegselt ka soojust ja jahtub aeglaselt, küttes samal ajal ruumi selle akumuleeritud soojusega.

UNISTUSED SOOJUSEST Tavaliselt on nii, et radiaatorid kord soojendavad ja siis jälle ei soojenda.

Tihti juhtub, et maikuus on võimalik korteri „ahi” välja lülitada, aga septembris sageli jälle ei saa mitmel põhjusel soojust sisse lülitada. Ja siis veel need küttesüsteemi avariid … Selliseid eluolu häirivaid olukordi on küllaltki palju.

Enamasti me kasutame kütteseadmeid, mida oleme soetanud millalgi ja mingitel, tihti juhuslikel asjaoludel ja soovitustel – need on näiteks õliradiaatorid, soojapuhurid, kaloriiferid. Ühed neist kuivatavad õhku, teised ähvardavad tulekahjuga, kolmandate ligi ei tohi lubada lapsi. Aga kütmisele kulunud elektriarvetest on parem mitte rääkida.

Radiaator ‘TeplEko’ on ühe korraga suuteline lahendama eeltoodud probleemid. Seda tüüpi radiaator kujutab endast dekoratiivset paneeli, mille kvartsi-liivasegust valatud korpuses

asub kroomnikkel-kütteelement. Üks selline radiaator on suuteline tagama optimaalse toatemperatuuri 9–12 m2 põrandapinnaga ruumis, mis on soojustatud standardsete ehitusnormide kohaselt. Selline küttepaneel soojeneb valitud temperatuurini ca 20 minuti jooksul ja jahtub küllaltki aeglaselt, hoides samaaegselt ruumi temperatuuri normaalsena. Selliste näitajate tõttu võime öelda, et radiaator ‘TeplEko’ on ökonoomse elektritarbimise seisukohast lähtudes liidri positsioonil.

See radiaator ei kuluta köetava ruumi õhuhapnikku, ei kuivata õhku ja töötab hääletult.

radiaatori ööpäevane elektrikulu 2–3 kWh (termostaat ei kuulu komplekti). Elektrienergia tarbimise kasutegur on 98%. Nominaalvõimsus on 400 W. Radiaatori mõõtmed on 600 mm x 350 mm x 25 mm ja kaal 12 kg.

TÖÖKINDEL JA PRAKTILISELT HOOLDEVABA On imekspandav, et ‘TeplEko’ radiaator tarbib elektrit ainult 5–15 tundi ööpäevas, hoides samas ruumi temperatuuri ühtlasel tasemel.

Usaldusväärne!

Radiaatori valmistamisel ei kasutata liimi ja see muudab raKasutusaeg kuni diaatori ökoloogiliselt puhtaks.

50 aastat.

Sellele tootele antud viieaastane garantii ei tekita kahtlust Garantii viis aastat. radiaatori töökindluses.

Radiaator ‘TeplEko’ on suurepärane lahendus kõikide Ohutu! ruumide jaoks, kus õhuniiskus ei Kütteseade ületa 90%. See sobib ideaalselt korterisse, suvilasse, garaaži või on tuleohutuse kontorisse. seisukohast täiesti Disaini ja paigaldatava raohutu. diaatori ruumi sobivuse heaks on ka võimalik värvida ‘TeplEko’ radiaator vabalt valitud värvitoonis.

Termostaadi kasutamise korral ei ületa

Efektiivne!

Kvartsliiv kiirgab soojust pika aja jooksul.

radiaatorite baasil suvilasse ehitatud küttesüsteemi kasutus tuleb odavam mis tahes keskküttevariandist!

Sellist tüüpi küttepaneelide (radiaatorite) valmistamise tehnoloogiat (peenpuhastatud kvartsliivasegusse paigaldatud küttekeha) kasutab Venemaal ainult tehas ‘TeplEko’.

Osta saab neid radiaatoreid tehase

meetodiga kuivatamisel ehk märja saepuru kuuma õhuga kokku viimisel muutuvad pelletid värvuselt tumedamaks.

Seega tumedamat värvi pelletite kohta ei saa üheselt väita, et need on kehvema kvaliteediga kui heledam variant. Väga

nõuab pidevat hooldust, põlemise reguleerimine on keeruline ja saadav kasutegur on tunduvalt madalam. Ühtlasi suureneb ka pelletite kulu.

Tumedam pelleti värvus võib olla tingitud tootmistehnoloogiast – märja saepuru trummel-

Täishind 65 €

SOODUSHIND kuni 25.11

49,99 €

Vene Föderatsiooni patent №152820

TeplEko soojendi on konkursi „100 Venemaa parimat toodet“ võitja

Ökonoomne!

Võimsusega 400 W kulub energiat ööpäevas 2–3,5 kWh, kasutegur 98%.

Komplekti kuulub • • •

tellida telefoni teel kätte.

NB! Radiaatorite paigaldamiseks on vaja vaid kolme kinnituskruvi ja kruvikeerajat!

küttepaneel 3 seinakinnituse kronsteini pistik

Meilt saab soetada • • • • • •

termostaadi (erinevad variandid) nutipistiku põrandakanduri (ka ratastega) kuumakaitseplaadi seinale (iseliimitav) kuivatusresti metallist dekoratiivkaitsme

KONTAKTID torid võivad töötada peaaegu igavesti – kuna nende kütteelemendid asuvad keskkonnas, kus on välistatud kokkupuude õhuhapnikuga ning küttekeha ei saa oksüdeeruda.

Tõestatud Euroopa kvaliteet

Selline märgatavate muutusteta toatemperatuur tekitab tõeliselt koduse atmosfääri ning hea enesetunde. Nii põrandal mängivad lapsed kui ka nende vanemad võivad tunda end mugavalt.

On kindlaks tehtud, et ‘TeplEko’

Ja ärgu radiaatori lihtsus kutsugu esile vähimatki kahtlust selle toote pika ealises kasutuses, kuna ammusest ajast on teada, et kõik geniaalne on lihtne!

Ainult ‘TeplEko’ toodetud radiaa-

Radiaatori garantii on viis aastat, aga kasutusaeg on tegelikult piiramatu!

Tel +372 5690 2030 +372 5845 4877 Meie pood asub aadressil: Punane 50, Tallinn.

Esimene korrus, sissepääs läänepoolsest osast.

E R 10 18 teplekoestonia@gmail.com Warm System OÜ

6 E H I T A

TA R G A LT

18. oktoober 2018

tähtis on aga teada, millest on pelletid valmistatud ja kuidas need on toodetud. Täiesti heledat värvi pelletid saadakse kuiva saepuru kasutamisel või märja saepuru kuivatamisel madalatemperatuurilise tehnoloogiaga.

Millal mõelda pelletiküttele?

Lääne-Euroopas on pelletitega kütmist harrastatud juba üle 30 aasta. Viimase kümne aasta jooksul on pelletitega kütmine oluliselt kasvanud ning kütusena leiab pellet aina rohkem kasutust üle kogu maailma.

Pelletiküttele tasub mõelda eelkõige siis, kui kasutuses on mõni kallim lahendus, nagu elektri-, õli- või gaasiküte. Eestis on enam kui 2000 majapidamist, mida köetakse pelletitega, kuid rohkem kui 3000 elamises on kasutusel veel õliküte. Kuna niigi kalli kütteõli hind on aktsiisitõusude tõttu üha kasvamas, on õliküttest loobumine praegu väga aktuaalne. Pelletiküte on üks paremaid alternatiive, sest teatud juhtudel saab olemasoleva õlikatla ümber teha pelletikatlaks. Selline investeering tasub end ära juba ühe kütteperioodiga. Üldiselt pelleteid ahju kütmisel ei kasutada, ennekõike on pellet kütus, mille põletamist saab kergesti automatiseerida ning seega on see ettenähtud kasutamiseks spetsiaalsetes põletites, kus kütust annavad ette selleks ettenähtud seadmed.

Eramajale sobiv pelletipõleti maksab koos paigaldusega

FOTOD: SHUTTERSTOCK

1500-1700 eurot – just sellise summa hoiad aastas kokku, kui lähed üle pelletiküttele. Pelletiküte on täielikult automatiseeritav ning uued pelletipõletid ja -katlad on kasutusmugavuselt võrreldavad nii õli- kui ka gaasikateldega.

Samuti tasub pelletikütet kaaluda, kui kasutad halupuud, mis on küll soodne, ent ebamugav. On suur vahe, kas kulutad oma maja kütmisele 3-4 tundi iga päev või 10-15 minutit nädalas.

Pelletite ladustamisest ja katla hooldamisest Pelletid ei ole niiskuskartlikud, kuid kindlasti kardavad need peale sadavat või pelletimahutisse imbuvat vihma ja lund.

Pelleteid võib ka meie talvetingimustes vabalt hoida väljas isoleerimata, kuid ventilatsiooniavadega varustatud terasmahutites. Kodutarbija saab neid

Eramajale sobiv pelletipõleti maksab koos paigaldusega 15001700 eurot – selle summa hoiad aastas kokku, kui lähed üle pelletiküttele.

osta suuremates ja väiksemates pakkides.

Ainus lisategevus, mida tuleb võrreldes vedel- või gaasikateldega pelletikatelde puhul teha, on tuha eemaldamine põlemiskambri alt. Pelletitega küttes ei teki palju tuhka, kuid pelletitest tuha tekkimine oleneb pelleti liigist. Premium-tüüpi pellet toodab tuhka kuni 0,6% kuivainest ehk maksimaalselt 5,64 kg tuhka ühe tonni ehk 1,54 m3 pelleti põle-

tamisel. Näiteks eramaja aastane tuhakogus on keskmiselt 25 kg, mistõttu on katelt vaja puhastada paar korda aastas.

Suurtes katlamajades sõltub teenindamise sagedus põletatud pelleti kogusest ja vajadusest hooldustööde järele antakse teada põlemisautomaatika näitude alusel. Tööstuspellet tekitab tuhka kuni 1,5% kuivainest ehk maksimaalselt 14,1 kg tuhka ühe tonni ehk 1,54 m3 pelleti põletamisel.

Põletivahetusega ümberseadistatud õli- või tahkekütuse katlad vajavad hooldamist umbes üks kord kuus ja see sõltub peamiselt tuhakoguja mahutavusest ning katla ehitusest.

Pelletimahuti suurusest sõltub selle täitmise sagedus ja viimane on otseselt seotud vajaliku soojusenergia kogusega.

Näiteks keskmine eramu vajab talveperioodil ca 300 liitrit pelleteid nädalas.

Kvaliteetkatus OÜ Millal viimati käisid katusel?

Kutsu katuseasjatundja kohale, kui katus on üle 20 aasta vana, katusel on sammalt, pinnakate on tuhmunud või koorunud, veerenne ei ole puhastatud ega hooldatud regulaarselt või pikemat aega.

Katuseredelid, sillad, lumetõkked Lisaks paigaldame katusetööde teostamisel katuseturvatooted ja vihmaveesüsteemid.

Deformeerunud katuseredelid, sillad ja puuduvad lumetõkked võivad kujutada endast suuremat ohtu, sellepärast peab hoolitsema nende korrasoleku eest.

Usaldusväärne oskustööline Meie meeskonnal on Põhjamaades üle kümne aastane kogemus katuste ehitamisel, hooldamisel ja renoveerimisel. Oleme osalenud katuseehitustööde juhtimisel ja ehitamisel väikeeramutest kuni korteriühistute ja tööstushooneteni.

Esmane katuse ülevaatus Esmasel katuse ülevaatusel selgitame kattematerjali, aluskatte ja katusetarindi korrasoleku. Kõikvõimalikud riski- ja lekkekohad. Kokkuvõtteks saate nii konsultatsiooni kui katuseremondi hinnapakkumise (materjalile ja töödele).

Helista ja lepime kokku aja katuse ülevaatuseks

56 37 31 38

või jäta hinnapäring kodulehel

kvaliteetkatus.ee

E H I T A

18. oktoober 2018

TA R G A LT

7

Mess Ehitus ja Sisustus annab ülevaate trendidest Maja ehitamine või renoveerimine ning kodu sisustamine on ajamahukad protsessid, mis nõuavad põhjalikku eeltööd, kaupluste külastamist ja oma ala spetsialistidega konsulteerimist. Messi Ehitus ja Sisustus eesmärk on kõike seda koondada ning tõsta esile uudseid lahendusi, andmaks külastajatele ehitamise või sisustamise ideid ja näpunäiteid.

Tehnoloogiad arenevad ning trendid muutuvad tihtilugu kiiremini kui nendega suudetakse kaasas käia. Säästlikum, mugavam paigaldada ja kasutada ning soojapidavam on vaid osa omadustest, millega ehitus- ja sisustusvaldkonna tooteid tutvustatakse. Selleks et end teemaga tõeliselt kurssi viia, on hea saada infot otse allikast ehk toote maaletoojalt või edasimüüjalt, ning tooteid omavahel võrrelda. Just see on messi projektijuhi Anders Urbeli sõnul üks põhjustest, miks tasub messi Ehitus ja Sisustus külastada.

Traditsiooniliselt on messi väljapanek mitmetahuline. Üldehitusteemadest on esindatud kõik hoone ehitamiseks vajalik alates ehituskividest kuni katusematerjalide ja küttesüsteemideni välja. “Tulenedes aastaajast annavadki messil tooni just küttesüsteemid, näiteks on esindatud soojuspumbad ja katlad, kuid ka ahjud ja pliidid,” rääkis korraldaja.

Kuivõrd mitmed ehitusteemad on tavakülastaja jaoks

üsna spetsiifilised, pannakse suurt rõhku ka kodusisustusele – saab tutvuda mööblitrendidega ning uudistada sisustuselemente. “Messil osalevate ettevõtete eesmärk on tutvustada uusi ja põnevaid tooteid, seega on fookuses palju sellist, mida laiatarbekaubana ei müüda või lihtsalt ei ole veel poeriiulitele jõudnud,” sõnas Urbel ning lisas, et kuna eestlased on üha truumad kodumaisele toodangule, on ka messil suur Eesti disainerite loomingu väljapanek.

Tänavu on disainiala fookuses laste ja noorte tubade sisustamine, kuid ka nooruslik disain täiskasvanute elu- ja tööruumidesse.

“Mess on ideaalne koht, kus end ehitusvaldkonna uudiste ja sisustustrendidega kurssi viia ning oma ala spetsialistidega konsulteerida, kuid ei tasu märkimata jätta ka seda, et paljusid tooteid pakutakse messil tutvumishinnaga,” kirjeldas korraldaja. Messil esitletakse enamasti pigem kitsamat tootevalikut, seega saavad külastajad ka eht-

LISAINFO

24 aastat ehitus- ja sisustusmesse Tartu messikeskuses 1995. aastal alguse saanud messist on välja kasvanud aastatepikkune traditsioon ning tänavu toimub mess 24. korda.

Sündmus on suunatud ühtaegu nii spetsialistidele kui ka koduomanikele, pakkudes kolme messipäeva jooksul võimalust end kurssi viia uute trendidega ning konsulteerida spetsialistidega. Temaatiliselt hõlmab mess kõike, mis seostub ehituse, viimistluse ning sisustusega.

sa kasutuskogemuse, mis on eriti oluline näiteks tööriistade valimisel.

Aastatega on messi Ehitus ja Sisustus lahutamatuks osaks saanud seminariprogramm, millest huvituvad spetsialistide kõrval üha enam ka tavakülastajad.

Käsitletavate teemade ring on lai, enim tähelepanu on Urbeli sõnul köitnud loengud, mille teema on hoonete energiasäästlik renoveerimine ja ehitamine või küttesüsteemide valik. “Tarbijad on üha teadlikumad ning soov ise oma kodu parendamiseks midagi ära teha on suur,”

hindas korraldaja. Professionaalidele suunatud seminarid keskenduvad tänavu katustele, fassaadidele ning ehitiste tuleohutusnõuetele.

Sündmusest võtavad osa nii väike- kui ka suurettevõtted. Ühe põhjusena, miks ettevõtetel tasub messil käia, tõi ASi Tartu Näitused müügijuht Margus Kikkul välja selle, et messil osalemine on hea indikaator, kuidas toode potentsiaalsetele klientidele meeldib. “Väga hea on külastajate pealt näha, kuidas toode vastu võetakse, milline on tagasiside ning kas toode võiks

olla edukas müügiartikkel,” täpsustas ta.

Teisalt on mess suurepärane võimalus müügimehed proovile panna. “Oskus klientidega professionaalselt suhelda on müügimehe edu pant. Pärast messi on firma juhtkonnal hea järeldusi teha, kuidas meeskond töötas,” rääkis Kikkul ning märkis, et messil saab pilgu peale visata ka konkurentide turundusvõtetele, sestap on messil osalemine iseäranis õpetlik alustavale ettevõttele.

Messist Ehitus ja Sisustus võtab osa üle 100 ettevõtte.

Mess on avatud 18.-20. oktoobril 2018: Neljapäeval, 18. oktoobril kell 11-18 Reedel, 19. oktoobril kell 10-18 Laupäeval, 20. oktoobril kell 10-16 Piletiinfo: Täispilet 6 € Üliõpilane, õpilane, pensionär 4 € Grupipilet 3 € (minimaal selt 10 inimest) Perepilet 15 €

Meie peamiseks tegevusalaks on puit-, metall-, paneel-, võrk- ja varbaedade ning loomavõrkude müük ja paigaldus.

Samuti valmistame erinevaid väravaid ning tegeleme lipumastide müügi ja paigaldusega.

Pärtli 1, 75203 Haljava, Jõelähtme vald, Harjumaa tel 5663 9905 info@maxdoor.ee

moodulaiad puitaiad paneelaiad varbaiad moodulaiad saksa automaatika firmalt Sommer liugväravad tiibväravad jalgväravad terrasside ehitus tõkkepuud jne Lisaks pakume lipumaste klaasplastist ja alumiiniumist.

8 E H I T A FOTO: IVAR SOOPAN

TA R G A LT

18. oktoober 2018

Miks on vaja soojustagastusega ventilatsiooniagregaati?

TTÜ tehnikamagister ja lektor Teet Tark selgitas, et soojustagastuse agregaat on vajalik küttekulu pealt kokkuhoidmiseks, sissetõmmatava õhu eelsoojendamiseks ja õhu puhastamiseks.

TTÜ liginullenergiahoone

“Näiteks üks perekond – sõltuvalt perekonna suurusest ja harjumustest, mis seal kodus tehakse – võib toota paar kilo kuni äärmisel juhul 10 kilo veeauru ööpäevas,” ütles Tark. “Kehvemal juhul aurustub inimtegevusest ööpäevas õhku ämbritäis vedelikku. Selge see, et kogunev vedelik on vaja välja viia.”

Vesi aurustub pesupesemisest ja -kuivatamisest, duši all käimisest ja toidu valmistamisest.

“Kui me seda niiskust välja ei vii ja see loomulikul teel samuti maja õhutiheduse tõttu välja ei pääse, siis selle tõttu tekivad probleemid. Niiskus hakkab ennast ise kuskilt välja pressima ja kus on külmem koht, seal hakkab veeaur kondenseeruma. See

on aga väga hea keskkond bakterite või hallituse vohamiseks,” rääkis ta.

Soojustagastusega ventilatsiooni vajalikkust selgitas Teet Tark veel: “Kui meil töötab ventilaator, siis imeme +22...+25kraadist õhku ruumist välja. Kui sooja õhku välja uhame, siis kuskilt peab sama palju asemele tulema. Kui maja on õhutihe, siis ei tule seda kusagilt ja ruum jääb vaakumi alla ning nii tekib taas probleeme.”

Vanades hoonetes tehti nii, et hoone välisseintesse paigaldati klapid, kust värske õhk otse ruumi pääses. Sama palju kui välja tõmmati, tuli värsket õhku sisse.

“Aga värske õhk on näiteks -10 kraadi ja see on vaja toatemperatuurini üles soojendada,” rääkis Tark. “Selleks kulub päris palju energiat. Samal ajal viskame seda +22...+25kraadist sooja õhku välja, mis on energia raiskamine. Tänapäeva süsteemid on sellised, mis soojendavad väljatõmmatava õhuga sissepuhutavat õhku. Need on üsna efektiivsed. Näiteks kui väljas on -10 kraadi, siis

heal juhul soojendame sissetuleva õhu väljatõmmatava õhuga +15...+20 kraadini. Seetõttu kasutatakse soojustagastusega ventilatsiooni.”

Soojustagastuse seadmes on ka õhufilter “Kevadisel ajal lendab õhus õietolm ja Tallinnas on tänavad üldiselt tolmused ning kui meil on see auk seinas lahti, siis kõik tolm tuleb ka tuppa, aga ventilatsiooniseadmetes on sees filter, mis tolmu kinni püüab.”

Liginullenergiamajade ehitamise vajadus on Teet Targa sõnul ka laiem. “Peame sellest aru saama, et me ei tohiks raisata fossiilseid kütuseid liiga palju. Peame mõtlema tulevastele põlvedele, mitte kõike ära põletama. Ma ei tea, mida nemad siis tulevikus tegema peaksid?

Küll nad midagi välja mõtlevad, kui on häda käes, aga me ei tohiks väga nende tulevaste põlvede arvelt elada. Selle tõttu peame tarbimist vähendama.”

Allikas: Maaleht

TA S U B T E A DA

Kodu ei tohi olla nagu allveelaev Enamik tänapäeva kodusid on õhutihedad nagu allveelaevad. Vanades korterites on küll ette võetud põhjalik remont ning kodu tehtud soojaja tuultpidav, kuid ei ole arvestatud, et õhk peab vahetuma.

Puudulik ventilatsioon loob soodsa kasvukeskkonna seentele ja bakteritele. Katsed on näidanud, et niiskust saanud kipsplaati eelistavad hallitusseened kasvukeskkonnana kõige rohkem. Oma roll võib olla ka penoplastist soojustuskihil. Betoon ise on küll hingav materjal, aga kui see õhutihedalt kinni katta või sellel ei lasta korralikult kuivada, siis ei tea, millised mõjud võivad sellega kaasneda.

Enne hallitusega võitlusse asumist, tuleks esmalt kindlaks teha liigniiskuse allikas. Ehk siis vajadusel katus korda teha, lekkivad veetorud ära parandada ja toimiv ventilatsioon rajada. Eriti magusad pinnased hallitusseente arenguks on näiteks katuse läbijooksukohad, torustiku lekked, vannitoa seinaplaatide vuugikohad, ülekastetud lillemuld, ehitusel niiskunud puit jms. Külmasildadest on hallitusseente kodunemiseks parimad paigad aknaraamid, aknapõsed ja aknalauad. Tundub küll, et akna juures peaks olema õhuvahetus, aga kui ette on pandud pakettaken ja seda õhutuseks üldse lahti ei tehta või puudub mikrotuulutus, siis ei toimu tegelikult ka mingit õhuvahetust.

Allikas: moodnekodu.ee

EESTI SOOJUSTUS

18. oktoober 2018

E H I T A

TA R G A LT

9

Fassaaditööd muudavad maja soojemaks ja ilusamaks Sügis on parim aeg hakata planeerima oma maja soojustamist, kui tahta tööga kevadel peale hakata, soovitavad Eesti Soojustuse OÜ projektijuhid.

Meie kliimas on maja soojapidavus üks ehituse ja halduse olulisemaid märksõnu. Uute majade puhul pööratakse sellele üha enam tähelepanu, kuid vanade majade soojapidavus on sageli üpris kehv. Omaette probleemiks on ka viimatise ehitusbuumi ajal valminud majad, mis mõnikord tunduvad peamiselt ehituslikest vigadest koosnevat.

Eesti Soojustus OÜ projektijuhid Mikk Kallas ja Nikita Misjul annavad nõu, kuidas lahendada majade soojustusega seotud probleeme välisviimistluse abil – fassaadi soojustamine muudab maja õhkkonna oluliselt meeldivamaks, samas tõuseb hüppeliselt maja või selles asuva korteri hind.

Eesti Soojustus OÜ pakub täislahendusi nii era- kui ka kortermajadele, põhiline spetsialiseerumine on hoonete terviklik restaureerimine. Ettevõtte põhitegevuseks on soojustamisega seotud hooneosad – katus, fassaad, sokkel ja vundament.

Koos kauaste professionaalsete koostööpartneritega pakutakse ka projekteerimis-, kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja ventilatsiooniteenuseid. Kuna partnereid kasutatakse selles kontekstis alltöövõtjatena, tuleb tellijal suhelda vaid ühe ettevõttega, mis teeb tellimise ja tööde jälgimise protsessi väga mugavaks.

Nii uute kui ka vanade majade fassaade soojustatakse. Maja võib olla nii puust kui ka kivist, sel aastal valmimas või üle saja aasta valmis olnud. Töid tehakse ka miljööväärtuslikes piirkondades.

Eesti Soojustus OÜ on selle nime all tegutsenud kolm aastat, kuid seal töötavate inimeste kogemus küündib 15 aastani. Umbes sama pikk on ka et-

TA S U B T E A DA

Mida maja fassaadi soojustama hakates silmas pidada?

1. Leia pädev ja sellele tööle keskendunud firma.

2. Leia ehitusjärelevalve, kel on pädevus fassaaditööde kontrolliks.

3. Soojustus ja ventilatsioon käivad koos.

4. Kasutada tuleb õigeid tehnilisi lahendusi.

5. Küsi ettevõtjalt tema varasemate tööde kohta ning vaevu neile pilk peale viskama või nende tellijale helistama.

6. Projekt peaks olema tehtud konkreetse töö tarbeks ning mitte liiga ülepaisutatud.

tevõtte koostööpartnerite kogemus ning aasta-aastalt on pidevalt areneva ehitusmaailma uuendustega kaasas käidud, et pakkuda klientidele parimaid ja kaasaegsemaid lahendusi. Veel võiks öelda, et ettevõte on heaks koostööks just parajasti suur – mitte nii väike, et juhuslik probleem töö halvaks, aga mitte ka nii suur, et igat klienti väärtustada ei jõuaks.

Iga maja on eriline Maja soojustamine on suur töö ning seda uisapäisa ette ei võeta. Reeglina on selleks ka lisaraha vaja leida. Loomulikult tahab iga tellija oma raha eest parimat tulemust saada.

Eestis on ehitusturg arenenud sinnamaani, et kõige odavamat pakkumist võttes saadakse ka kõige odavam tulemus – kahjuks aga kaugeltki mitte kõige kvaliteetsem. Üksnes hinnast lähtumise tulemusi võib praegu vaadata 10-12 aastat tagasi ehitatud või remonditud majadelt.

Harvad ei ole needki juhtumid, kui Eesti Soojustusse pöördub klient ja küsib nõu – fas-

saad sai korda tehtud aastatpaar tagasi, aga maja on ikka külm, krohv praguneb ja maja üldilme on kuidagi määrdunud. Kui ehitaja vastu huvi tunda, tuleb vastus, et valiti kusagilt kuulutuse pealt kõige odavam pakkuja, keda enam leidagi ei suudeta.

Mikk Kallas paneb majaomanikele ja ühistute juhtidele südamele, et suuremahuliste ehitusja remonditööde tegijate otsimisel tuleks kindlasti pöörata tähelepanu varem tehtule ning küsida ka referentse, fotosid ja soovitajaid. Kui ettevõtte seniseid töid ei ole võimalik näha, võib ka kavandatav kujuneda selliseks, mida teistele näidata ei soovitaks. „Fassaad on sama tugev nagu on selle kõige nõrgem koht,” arutleb Nikita Misjul. „Kui ühest kohast pragunema hakkab, ei ole võimalik seda lihtsa vaevaga parandada, sest fassaadis on kõik omavahel seotud. Seega peab iga lapike fassaadist kindel olema.”

Projektijuhid toovad välja, et tüüplahendustega fassaadi-

soojustuse turul läbi ei löö: iga maja on eriline. Arvestada tuleb maja materjali, asukohta ja vanust, samuti seda, mis toimub maja ümber. Lihtne näide – kui tegu on majaga mändide all, tuleks kindlasti kasutada isepuhastuvat krohvi, kuna muidu määriks mändide tolm uue fassaadi kiiresti.

Töö algab projekteerimisest Eesti Soojustuse projektijuhid selgitavad, et enne, kui ettevõte reaalselt töödega alustab, on vaja läbi käia mitu etappi. Niiöelda raudreegel on see, et kevadel töödega alustamise puhul tuleks ettevalmistustega alustada sügisel ja vastupidi. Kuna kevad ja suvi on fassaaditöödeks parimad ja soodsamad ajad, on just praegu õige hetk asuda mõtlema, kas maja võiks muuta senisest ilusamaks ja soojapidavamaks.

Iga suur töö eeldab projekti. Nikita Misjul märgib, et ka projekteerija valikul tuleks pisut mõelda – on ettevõtteid, kelle projektid on tulvil kallitest

detailidest, samas kui renoveeritav korterelamu võiks läbi ajada märksa lakoonilisema lahendusega ning säästa sellelt kümneid tuhandeid eurosid. Projekteerimise ajaks tuleks arvestada kuu kuni kaks. Optimaalse ja hea projekti saab muide tellida ka Eesti Soojustuselt endalt – tundes oma ettevõtte tööstiili, saab projekteerija luua just sellele majale parima lahenduse.

Projekt tuleb kinnitada kohalikus omavalitsuses. Mitu nädalat see aega võtab, sõltub viimase haldussuutlikkusest.

Kulu asemel investeering Läbi tuleb mõelda ka rahastamine. Reeglina tehakse suuremad tööd pangalaenu abil. Siinkohal tasub ühistutel üle vaadata arvete laekumine, sest pangad eeldavad enamasti, et laenu võtvas ühistus ei oleks võlglasi.

Kui laenu tagab näiteks KredEx, tuleb varuda aega ka käendajaga suhtlemiseks.

Sobivat ehitusettevõtet otsides tasub teha eeltööd ning kindlasti tutvuda huvipakkuva-

te tegijate varasemate töödega.

Määravaks võib siin saada ka see, kui palju töid saab ühelt ettevõttelt tellida, sest mitmelt tegijalt tellides on töö lõpuks kindlasti aja- ning tõenäoliselt ka rahamahukam.

Veel rahast rääkides tasuks mõelda ka sellele, et maja fassaadi soojustamine ja renoveerimine on pigem investeering kui kulu. Seniste küttearvete vähenemise arvelt saab tasuda remondifondi maksed, samas aga tõuseb korda tehtud kinnisvara atraktiivsus ja hind oluliselt.

Peale fassaadisoojustajate tuleb leida ka ehitusjärelevalve. Mikk Kallas soovitab järelevalvelt kindlasti uurida, kas neil on fassaaditööde alast kogemust ja pädevust – see on kiiresti arenev valdkond ning üldehitusele spetsialiseerunud järelevalve ei pruugi selle arenguga kursis olla. Eesti Soojustuse OÜ üheks tugevuseks on muuhulgas kindlasti see, et peale ametliku ehitusjärelevalve teostavad projektijuhid täiendavat järelevalvet – kõik olulised operatsioonid dokumenteeritakse ka fotodele.

Fassaadi soojustamise ja renoveerimise etappide peale tuleks arvestada kolm kuni kuus kuud. Seega ongi just praegu parim aeg asuda mõtlema oma maja või korteriühistu kortermaja fassaadi renoveerimisele ja soojustamisele. Üks põhjus, miks aga kindlasti tasuks Eesti Soojustuse OÜ esindajatega suhelda, on see, et konsultatsioonid on selles ettevõttes tasuta. Kalkuleeritud hind esitatakse fikseerituna, seega on maksjal, kes sageli on ka laenuvõtja, kindel teadmine, et kulud ootamatult ei suurene.

Eesti Soojustus OÜ +3725588680 www.eestisoojustus.ee www.facebook.com/ eestisoojustus

10 E H I T A

TA R G A LT

EVARI EHITUS

18. oktoober 2018

Tartu südalinna katused

Maja katust peab

FOTO:TOOMAS TUUL

kontrollima kevadel ja sügisel „Katuste vastupidavuse ja pika eluea tagamiseks tuleb lamekatuseid tavaolukorras kontrollida ning vajadusel hooldada vähemalt kaks korda aastas: kevadel pärast lume sulamist ja sügisel enne külmade tulekut,” toonitab üle 25 aasta katuste ehitamisega tegelenud OÜ Evari Ehituse juht Rein Kala.

Katuste toimimist mõjutavad erinevad tegurid Katustele mõjuvad talvel ühed ja suvel teised vastupidavust mõjutavad tegurid. Peale külma ja sooja mõjutavad katuseid veel päike, tuul, sademed, inimtegevus ja palju muid tegureid. „Talvel tõmbub materjal külma tõttu kokku ehk kahaneb.

Suvel on jällegi soe ning materjal suureneb ehk paisub. Temperatuuri muutudes materjal liigub, annab järele, võib puruneda ja katus ei pruugi enam oma ülesannet täita,“ räägib Kala.

Millal katust kontrollida?

Vastavalt eeltoodule ongi just kevad ja sügis katuse ülevaatamiseks kõige sobilikumad. „Kevadel likvideerime talve jooksul katusel tekkinud probleemid.

Sügisel aga valmistame katuse talveks ette,“ lisab ta.

Peale eelmainitu peab katuseid kontrollima ja vajadusel hooldama pärast ekstreemseid ilmastikuolusid, nagu torm, raju, tugev vihmasadu

või tuisk, ja pärast katusel tehtavaid töid. „Näiteks pärast katuselt toimunud fassaadi korrastamist või pesu, katuselt tehtavat akende vahetamist või pesemist, erinevate seadmete, antennide või juhtmete paigaldamist, katusele reklaamide paigaldamist või vahetamist, korstnate remontimist või puhastamist, katuseläbiviikude paigaldamist või remontimist, katusel oleva liiglume koristamist või pärast mistahes mitte tavapärast tegevust,“ loetleb Kala.

Erinevaid töid tegevad meistrimehed võivad küll oma ala spetsialistid olla, kuid väga tihti ei oska nad pöörata tähelepanu katustele ega katuste spetsiifilistele iseärasustele.

Mida kontrollida ja hooldada?

Kontrollimise käigus tuleb esimese asjana hinnata katuse visuaalset väljanägemist, toimimist ning muutuste korral pidada nõu spetsialistiga.

Veel tuleb kontrollida ja vajadusel hooldada käiguradu, katuseaknaid ja -luuke, turvapollareid, läbiviike, parapette, räästaid, varikatuseid ja muid katusega seotud elemente.

Samuti tuleb jälgida katusematerjalide ja elementide vananemist. Vananenud ja oma otstarvet mitte täitvad osad tuleb välja vahetada.

Katuseid peab loomulikult ka siis kontrollima, kui need ei täida enam oma ülesannet. „Seda juhul, kui katus ei pea kinni sinna tulevat niiskust, katuse piirdekonstruktsioon muutub talvel tavapärasest külmemaks, piirdekonstruktsioonile tekib hallitus, mõni muu kahjustus või siis, kui katusekonstruktsioonis on tekkinud silmaga nähtavad muutused,“ selgitab Kala.

Majaomanikul on katuse eluea kujundamisel tähtis roll

Tavapärane lamekatus

Katuseid peab loomulikult ka siis kontrollima, kui need ei täida enam oma ülesannet.

FOTO: KAIDO HAAGEN

Hoolduse käigus tuleb katus esmalt prahist, puulehtedest ja okstest puhastada. Samuti tuleb ära koristada tuule, lindude ja inimeste toodud „varandused“, lindude väljaheited ja kasvama hakanud rohelus, näiteks sammal, muru, põõsad või puud.

Oluline on kontrollida, et katusekate ja katuse elemendid ei oleks lahti ega mingil muul moel ohtlikud katusele ja ümbritsevale keskkonnale. Lahti tulnud kohad tuleb uuesti kinnitada.

Samuti tuleb välja selgitada katuse võimalikud mehaani-

lised vigastused, näiteks torkeaugud, keevisõmbluste ja materjalide rebendid, katuse või hoone vajumisest tekkinud vigastused, ja need seejärel parandada.

Kindlasti tuleb tuvastada kattematerjali alla või vahele tekkinud auru- või veekotid ning võimalusel need likvideerida.

Oluline on veenduda, et vihmavesi voolaks katuselt korralikult ära ning et vihmavee äravoolusüsteemid ei oleks umbes.

Ummistunud vihmavee äravoolusüsteemist tuleb ummistus likvideerida.

Igal majaomanikul on võimalik oma maja katuse eluiga pikendada.

Katust võib ainult ettenähtud otstarbeks kasutada ning juhuslikud inimesed ei tohi tavakatusele minna. Ülioluline on katust regulaarselt hooldada, vajadusel remontida ning õigel ajal renoveerida.

Kuigi majaomanik võib olla kogenud meistrimees, on probleemide korral alati kindlam asjatundja poole pöörduda. „Professionaal oskab probleeme näha, olukorra tõsidust hinnata ja vajadusel pakub ta ka asjatundlikku abi. Lihtsamaid hooldustöid, nagu katuse puhastamine, võib loomulikult isegi teha. Kui aga tekib kahtlus oma ettevõtmise suhtes, siis pigem ei tasu ise teha, vaid hoopis oma ala asjatundja kutsuda,“ räägib Rein Kala.

Vaata täpsemalt www.evari.ee.

18. oktoober 2018

E H I T A

TA R G A LT

11

12 E H I T A

TA R G A LT

18. oktoober 2018