AASTA PÕLLUMEES 2014 (oktoober 2014)

Tänavune aasta põllumees selgub 28. oktoobril peetaval konverentsil

Aasta põllu­mees 2013 TÕNU POST: Kui kõik arenenud riigid oma põllumajandust toetavad, peab sellel olema oluline põhjus

COPA-COGECA peasekretär PEKKA PESONEN: Osta Euroopa toodangut!

Lk 3

Lk 12–13

AASTA PÕLLUMEES 2014 23. oktoober 2014

Nordea – õige koht Sinu varale!

Hoiusta Nordeas, sest Põhjamaade turvalisim ja Eesti parim pank pakub Sinu 13-kuulisele tähtajalisele eurohoiusele intressi 2% aastas ja 6-kuulisele intressi 1% aastas.

Hoiuse saad avada nii lähimas Nordea panga kontoris kui internetipangas. Pakkumine kehtib era- ja ärikliendile kuni 31. oktoobrini 2014.

Tutvu hoiuse ja kampaania tingimustega nordea.ee ning vajadusel konsulteeri pangatöötajaga telefonil 1772.

Koos loome uusi võimalusi

Nordea Bank AB Eesti filiaal on finantsteenuste pakkuja. Enne iga lepingu sõlmimist tutvuge tingimustega www.nordea.ee ning vajadusel konsulteerige asjatundjaga telefonil 1772.

2 AASTA PÕLLUMEES 2014

23. oktoober 2014

Soe Poly D acron kan gast aluspesu ta lletab idea alselt kehasooju st, juhib niis kuse nahapinna lt eemale ja hoiab sind kuivan a. Väga p ehme, mugav ja veniv mate rjal.

Materjal: 100% Poly -Dacron.

ehall Värvus: tum

Talve parimad pakkumised!

Jätkuvalt soodsaim sooja aluspesu komplekt!

SNICKERS WORKWEAR kootud logomüts

KOMPLEKT

art 9084/0400

(särk + püksid)

TASUTA*

–20% = 44 €

VÄÄRTUS 13 €

*Komplekt (jope + püksid)

–15%

TAMREX soe alussärk art 7191- meeste mudel art 7192 - naiste mudel

=127.50 €

HIND 29 €

+tasuta müts

TAMREX pikad aluspüksid

TAMREX talvejope art 770-1804

HIND 85 €

art 7112- meeste mudel art 7113 - naiste mudel

HIND 26 € TAMREX WinterPro 9000 talvekindad

KLIENDI KOMMENTAAR:

art 44-385

HIND 25 €

Kalatöötlemisega tegelev ettevõte Vettel OÜ sügavkülmkambrite ja jahekambrite töötajad on juba 3 aastat kasutanud TAMREXi sooja pesu komplekte.

TAMREX talvepüksid

Vettel OÜ arendusjuht Ele Roosimaa: „Töötajate heaolu on meie jaoks väga oluline. Meie laotöötajad teevad aastaringselt aktiivset füüsilist tööd. Umbes 60% tööajast rassivad nad kas sügavkülmkambris, kus on –24°C või siis jahekambris, kus pisut soojem, kuid niiskem. Otsisime vastust kolmele olulisele küsimusele, kuidas töötajaid külma eest paremini kaitsta, kuidas töötegemine mugavamaks teha ja kuidas oma töötajate tervist paremini hoida.

Kõikidele nendele küsimustele andis vastused TAMREX oma sooja pesu näol.

TAMREXi pesu kvaliteet on väga hea ja hind mõistlik. Higistamise käigus tekkinud niiskus juhitakse nahapinnalt eemale järgmisesse kihti. Nahk püsib kuiv ja soe. Pärast TAMREXi pesu kasutusele võtmist ei kimbuta meie töötajaid enam nii tihti ka külmetushaigused.

Töötajad on sooja pesuga hästi rahul ja kasutavad seda igapäevaselt. Tänaseks on neile kogunenud juba mitu pesukomplekti, tänu sellele kestab üks komplekt tunduvalt kauem.

Võin kindlalt öelda, et meie jaoks on töötajate riietamisel väga oluliseks osaks saanud aluskihi ehk sooja tööpesu kasutamine. TAMREXi sooja pesu komplekt vastab täielikult meie ootustele.“

art 771-1804

HIND 65 €

*Ostes Tamrexi talvejope, (art 770-1804)

saad talvemütsi

TASUTA

Ele Roosimaa

Vettel OÜ arendusjuht

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 28.02.2015 või kuni kaupa jätkub!

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN TARTU Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 Aardla 114, Ringtee 37a

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

HAAPSALU Ehitajate tee 2a

PAIDE Pikk 2

23. oktoober 2014

Aasta põllumehe aasta Märgid muutuste tulekust saabusid juba aastavahetusega, kui piimatootjatele rakendusid Venemaa poolelt esimesed sanktsioonid.

Oleme langusi ja kõikumisi ennegi kogenud, aga ikka on raskem, kui endast midagi ei sõltu.

Aastaring on põllumajanduses lühim aeg, et selle majandamise loogikast aru saada.

Iga kuu erineb teisest, ja kuigi tööd korduvad, on need alati isemoodi.

Olen põllumajanduses tegutsenud ligi 25 aastat, samas pean tõdema, et nende põllumajandusaastate jooksul ma võrreldavalt sarnaseid ei mäletagi. Seda juba seetõttu, et põllumajanduses tegutsemine on alati olnud huvitav ja vaheldusrikas.

Kui aega lugeda tiitlihetkest, siis 2013. aasta lõpp oli hea. Kõik vajalik põldudel sai õigel ajal tehtud, turud olid stabiilsed ja põllumehele sõbralikud. Ent märgid, et muutused tulevad, saabusid juba aastavahetusega, kui piimatootjatele rakendusid Venemaa poolelt esimesed sanktsioonid.

Oleme langusi ja kõikumisi ennegi kogenud, aga ikka on raskem, kui endast midagi ei sõltu. Lisandusid ka oma valitsu-

se tehtud otsused, mis tegelikult vähendavad põllumeeste toetusi ja sellega ka toimetulekut.

Kui kõik arenenud riigid oma põllumajandust toetavad, peab sellel olema oluline põhjus! Oma õpingute ajast mäletan, et töökoht põllumajanduses andis 6–7 töökohta muudel aladel.

Eks see arv on mõneti kokkuleppeline, aga kui võtame selle suhte praegu üks neljale, siis ikkagi sõltub põllumajandustuludest otseselt üle 10% töötavast elanikkonnast.

Toidutootmine on riigile ka julgeoleku seisukohalt strateegilise tähtsusega. Samal ajal sõltub põllumajandus väga palju ilmast. Meie tootmine on taeva palge all, ja see, mis põllul kasvab, on lühikese koristus- ja säilivusajaga. Keerulistel aegadel ei saa me tootmist vähese ajaga seisma panna ega ka seda kiiresti taas käivitada, kui jälle vajadus tekib.

Praeguseks on toiminud kaubavahetus segi pööratud, sellega kaasnes ka oluline hinnalangus. Tootjad on sattunud olukorda, kus iga toodangukilogramm toob kahjumit, ja nüüd jääb vaid loota, et selline seis ei veni pikaks.

Ilmast võib põllumees palju rääkida, kuna väikeses Eestis on see paiguti väga erinev.

Käesolevat aastat võib edaspidi meenutada kui üht sellist, kus oli vihma, päikest, soojust. Igaühele midagi. Puhkaja sai oma päikese ja sooja mere ning ka põllumehele jagus nii vihma kui päikest. Viimast vahepeal küll sel määral, et juuli teine pool oli pigem põuane. See aga andis võimaluse teravili rekordiliselt lühikese ajaga põllult koristada. Tänu heale meeskonnale jõudsime ka sügistööd optimaalsel ajal ära teha.

Aasta põllumehe tiitliga kaasnevad ka kohustused. Nii olengi tänavu tavapärasest rohkem osalenud koosolekutel ja nõupidamistel. Päris palju on olnud ka ettekandeid kuulajaskonnale, samas on see võimalus põllumeeste seisukohti selgitada ja esile tõsta ning ka meelde tuletada, et toit tuleb lauale ikkagi põllult ja farmist.

Ka ajakirjandusele on mul tulnud kommentaare jagada rohkem kui ühele põllumehele tavapärane. Lisaks oli väga meeldiv koos “Aasta põllumehe” konkursi žürii liikmetega külastada aasta põllumehe nominente 2014.

Soovin Eesti põllumehele edu ja vastupidamist. Igale mõõnale järgneb ju tõus!

TÕNU POST SVEN ARBET

AASTA PÕLLUMEES 2014

Peatoimetaja AIVAR VIIDIK 661 3300, aivar.viidik@maaleht.ee Toimetaja SILJA LÄTTEMÄE 661 3315, silja.lattemae@maaleht.ee Keeletoimetaja ENE LEIVAK 661 3311, ene.leivak@maaleht.ee Korrektor MERIKE JÄRVLEPP 661 3372, merike.jarvlepp@maaleht.ee Kujundaja MARI PETERSON 661 3326, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht KAJA PRÜGI 661 3337, 5665 4138, kaja.prygi@lehed.ee

AASTA PÕLLUMEES 2014

3

Põllumehe katsumuste aasta Kui “Aasta põllumehe” konkursi žürii suvel oma ringsõitu tegi, olid ilmad ilusad ja kandidaadid optimistlikud. Piima hind oli 32 senti kilo, mis oli kevadisest kõrgtasemest küll jupi maad madalam, kuid ometi selline, mis tujul langeda ei lasknud.

Maisipõllud olid kuivusest hõredavõitu, aga esimene taliraps, mis üles korjati, tõotas head saaki. Ja seakatk oli veel kaugel.

Nõukogude ajal öeldi poolnaljatledes, et põllumehel on viis vaenlast: kevad, suvi, sügis, talv ja rahvusvaheline imperialism, kuid tänavust aastat kokku võttes võiks öelda, et nelja esimesega tuli Eesti põllumees päris edukalt toime. Lumeta ja soojavõitu talve järel ei olnud põllud just paremat nägu ning ega suvine liigkuumuski rahustavalt mõjunud, aga vingerpussidele vaatamata sättis loodus end sügiseks kenasti põllumehe poolele ja rekordsaake koguti üle Eesti.

Kuid rahutu olukord maailmas oli see, millele põllumees vastu ei saanud. Ukraina kriis ning sellele järgnenud vastasseis Euroopa Liidu ja Venemaa vahel tõi kaasa piima hinna järsu languse veerandi võrra, ja suurtele saakidele vaatamata polnud ka vilja kokkuostuhinnad kõrgeimal tasemel.

Ning nagu sellest kõigest veel vähe oleks, luuras piiri taga seakatk, mis nüüdseks Eestimaa metsades nagu kuri tont ringi luusib.

Kui siis lisada euroliidu uue eelarveperioodi toetusepaketi madalseis kahel esimesel aastal, polegi nagu rõõmustamiseks põhjust.

Siiski olen kindel, et tänu oma nutikusele ja visadusele leiavad põllumajandustootjad koos töötlejate, kaupmeeste ja ka riigi abiga raskest olukorrast väljapääsu.

Vähemasti on kindel, et tarbija on jätkuvalt kodumaise toidutoodangu suur austaja.

Mille poolest aga tänavust konkurssi veel eriliseks pidada, on peretalude rohke osalemine. Aastaid on arutatud ja vaieldud, kas olla pigem suurtootjate või väiketalunike usku. Selleaastase kogemuse põhjal võib julgelt väita, et vajalikud on mõlemad ja et väiketalud ei ole kuhugi kadunud ning on täiesti võimelised endaga hakkama saama.

Seda, kas aasta põllumehe tiitli pälvib talupidaja või suurtootja, me veel ei tea, aga edu ja jõudu tuleb kindlasti soovida mõlemale!

Aivar Viidik Maalehe peatoimetaja

aasta põllumees 2013

Väljaandja AS Eesti Ajalehed Trükk AS Printall Ilmub Maalehe vahel www.maaleht.ee

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee

4 AASTA PÕLLUMEES 2014

23. oktoober 2014

PIRET ALFTHAN

K A N DIDA AT

Piret Alfthan

Massiaru POÜ

kasvatab maatõugu lehmi

Parim maakarjakasvataja Piret Alfthan on tõstnud Massiaru põllumajanduslikus osaühingus (POÜ) maatõugu lehmade aastalüpsi 8700 kiloni.

SVEN ARBET

“Päike, Päike!” hüüab Piret Alfthan, ämber käes, oma lemmikut – helepunast maatõugu lehma, ise läbi rohu kahlates. Holsteini ja punast tõugu lehmikud trügivad kohe perenaise ligi, aga maatõugu vissi, kel nimeks Päike, ajab jonni ega tule lähemale.

“Need maakarja lehmad on isepäised ja jonnakad, samas on see ju meie oma Eestimaa tõug, me peame neid edasi aretama, muidu surevad välja,” räägib Piret Alfthan, kes juba aastaid töötanud Massiaru POÜs loomakasvatusjuhi ja veterinaarina.

Massiaru 260pealise piimakarja seas on juba kümme aastat peetud ka maatõugu lehmi. Tõsi, tavaliselt on neid alla kümne.

Ometi on siit karjast saanud endale täiendust mitmedki maatõuhuvilised, sest Alfthani aretatud loomad on kõrges hinnas.

Juba 2006. aastal tunnistati Massiaru POÜ maatõugu kari eliit-tõufarmiks ja seda nimetust on hoitud tänini.

Tänavu pälvis Piret Alfthan asjatundliku töö eest parima maakarjakasvataja tiitli ja rändhõbekarika. Hõbekarikas on Massiaru POÜ kontoris aukohal.

See auhind ei ole Massiaru POÜ-le esimene suur tunnustus. 2012. aastal tunnistati Massiaru piimakari Pärnumaa parimaks piimakarjaks, kuna holsteini ja punast tõugu karja keskmine toodang on juba aastaid olnud üle kümne tonni lehma kohta.

Veterinaarist sai maakarjakasvataja Piret ise on pärit Tõstamaalt, seal on tema lapsepõlvekodu. Pärast keskkooli läks Piret EPAsse veterinaarmeditsiini eriala õppima ja pärast lõpetamist tuli tagasi Tõstamaale. Algul töötas kohalikus põllumajandusühistus töödejuhatajana ja veterinaararstina ning oli ka paar aastat Tõstamaa valla volitatud loomaarst.

Piret Alfthan on võtnud suure piimakarja toimetamise kõrval südameasjaks hoida ja aretada ka maatõugu lehmi.

EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIT Central Union of Estonian Farmers

1998. aastal asus Piret tööle Massiaru POÜsse. Seal sai alguse tutvus tulevase abikaasa, soomlase Attega. Noored abiellusid, nüüd sirgub Alfthanite peres kaks tütart. Atte juhib osaühingus põllutöid ja vastutab söödatootmise eest, Pireti vastutusalaks on piimakari ja noorloomad.

Atte kiidab oma abikaasa head haridust, samuti on ta rahul maamajandamisega Eestis. Firmajuhi hinnangul on Eesti põllumajanduses avarad arenguvõimalused, ka on siinsed ettevõtted Soome taludega võrreldes tunduvalt suuremad ja konkurentsivõimekamad.

Massiaru lauta on aastatega soetatud neli DeLavali robotit. Piim müüakse Eesti piimatootjate ühistu kaudu Leetu, aga on läinud ka Lätti − seda tingib juba hea asukoht Häädemeeste vallas Ikla piiri lähistel.

Kõigi aegade parim oli Lillik “Kui Massiarule tulin, siis algul polnud siin maatõugu loomi, oli musta-valgekirju ja punane kari, esimesed maatõugu lehmad saime Nigula looduskaitseala projekti raames 2004. aastal Hollandi riigi rahastamisel,” meenutab Piret. Nüüd on Massiaru karjas peetud neid nudipäiseid loomi juba kümme aastat ja neist on saanud perenaise vaieldamatud lemmikud.

Piret Alfthan on aastaid aretanud maatõugu loomi, järgides Eesti Maakarjakasvatajate Seltsi (EK Seltsi) koostatud ranget seemenduskava. Müüdud on nii pullvasikaid kui lehmikuid, kõik maatõugu lehmad on arvel jõudluskontrollis. Siit karjast on saadud maatõu aretuse jaoks aretuspulle.

Praeguste maatõugu visside aastane väljalüps on 8712 kg lehma kohta. Aga siit karjast on tulnud ka kõigi aegade parim maatõugu lehm Lillik, kelle aastatoodang 2012. aastal oli 12 368 kg.

Kui osa karjakasvatajaid peab maatõugu lehmi lihtsalt lemmikuna, siis Massiarus tehakse lisaks ka tõsist karjaaretuslikku tööd. Üks põhjus on kindlasti ka perenaise erialased oskused loomaarstina.

n Häädemeeste vald, Pärnumaa. n Piimakarjakasvatus, maakarjakasvatus, maakarja eliit-tõufarm. n Piimakari 260, noorkari 320, maatõugu lehmi 4 ja lehmikuid 8. n Maatõu aretus, loomade ja aretuspullide tõumaterjali müük. n Maid haritakse 1248 ha: raps, mais, teravili, rohumaa. n Robotlaut, 4 DeLavali robotit. n 15 palgatöötajat.

Esitaja: Eesti Maakarjakasvatajate Selts

Massiaru karjas on robotlüpsil ka maakari, teadaolevalt on need ainsad roboti all käivad maatõugu lehmad − sealt see suurem väljalüps tulebki.

“Maakari harjub robotiga ruttu, ainult et robotil endal on vahel raskusi väiksema looma teenindamisega,” selgitab Piret.

Perenaise igapäevatööks on tegelda seemenduste, haigete loomade ravi ja profülaktikaga, lisaks arvutiandmete töötlemine, jooksvate tööde korraldamine. Tema sõnul on hea töötada: terve ettevõtte kollektiiv on asjatundlik ja südamega töö juures, aega leitakse ka ühiseks puhkuseks.

Massiaru POÜs on kombeks, et korra aastas lähevad töötajad spaasse tervist turgutama.

“Oleme käinud Saaremaa spaades, Toilas, Narva-Jõesuus, Värskas ja loomulikult ka Pärnus,” teatab Piret. Ning lisab: “Kõige suuremat rõõmu teebki see, kui inimesed on terved, loomad on terved ja masinad laitmatult töötavad.”

Kõige raskema üleelamisena meenutab ta 2008. aasta sügistormi, kui laudas tuli viis päeva elektrita toimetada. Sellel hetkel olemas olnud vana generaator ei suutnud toita kaasaegse elektroonikaga roboteid.

“Loomad olid paanikas, ei andnud lüpsiplatsil piima kätte, sest olid robotiga harjunud. Kui lõpuks elektritöödega meieni jõuti, oli see vaid viieteist minuti töö.”

(Maaleht, 26. juuni)

Aasta põllumees 2013 on Kõljala osaühingu ja Saaremaa Põllumeeste Liidu juht Tõnu Post, kes lööb aktiivselt kaasa ka põllumeeste keskliidu tegevuses. Enamik varasematest aasta põllumeestest on samuti meie organisatsioonide aktiivsed liikmed.

Eesti Põllumeeste Keskliit loodab, et nii aasta põllumehed kui ka teised Eesti põllumajandustootjaid on saanud meie tegevusest kasu ja abi. Oleme kaitsnud Eesti põllumeeste huve Euroopas ja Eestis, võidelnud võrdsemate toetuste eest, teinud ettepanekuid keskkonda, makse, regionaalpoliitikat ja turukorraldust puudutavate seaduste ning teiste õigusaktide väljatöötamiseks ja muutmiseks.

Esindame Eesti põllumehi suhtlemisel ametiasutuste, poliitikute, teiste organisatsioonide ja huvirühmade ning meediaga. info@eptk.ee • www.eptk.ee

AASTA PÕLLUMEES 2014

23. oktoober 2014

PEETER ALEP juhib

K A N DIDA AT

Peeter Alep Põlva Agro OÜ

tipptasemel piimatootmist

Põlva Agro OÜ kauaaegne agronoom ja praegune juhataja Peeter Alep kinnitab, et viimastel aastatel on tema põhitöö loomakasvatus ning piimakarja kõrge taseme hoidmine.

SVEN ARBET

Nädala algusest töötavad maisikombainid Põlvamaa maisipõldudel, sest tõlvikud on juba parajas küpsuses ja käes on maisikoristamise aeg. Põlva Agro juhataja Peeter Alep toob esile, et tänavune jahe suvi ei lasknud maisil nii võimsalt kasvada kui mullu.

“Suvi oli nii jahe, et kasvu on pea meeter vähem. Kui mullu kasvas mais 3,5 meetrini, siis tänavu vaid 2,5 meetrini,” selgitab juhataja oma maisipõllu ääres. Mullu oli saagikus 49 t/ha, tänavu võib tulla see 35 t/ha.

“Agronoomile on kõige ilusam aeg kevadel. Kui midagi külvad, siis süda ikka väreleb sees, et mis sest saagist saab,” räägib firmajuhataja. Nüüd on mais kasvanud kesisemalt, samas teraviljasaagiga võib rahule jääda.

n Põlva vald, Põlvamaa. n Piimakarjakasvatus, 1135 lüpsilehma aastatoodanguga 10 706 kg lehma kohta; noorkari 1000. n Toorpiima, liha ja tõu­ loomade müük. n Maad haritakse 2366 ha, sellest on omandis 950 ha. n 1100 ha-l teravili, oder 4−5 t/ha, nisu 5−6 t/ha.

Raps 319 ha-l, mais 147 ha-l. Ligi 900 ha rohumaid. n 64 töötajat. n Kaasaegne põllutehnika ja vabapidamislaut.

Esitaja: Põlvamaa Põllumeeste Liit

Missioonitundega põllumees Alep lisab, et viimastel aastatel on tal tulnud hoopis põhjalikumalt süveneda loomakasvatusse, sest 2009. aastast tegutseb ta Põlva Agro OÜ juhatuse esimehena, juhtides selle Põlvamaa suurima põllumajandusettevõtte piimatootmist.

Põlva Agrost teataksegi seda, et see osaühing müüdi leedukatele. 2008. aastal omandas Leedu Agrowill Group toona Eesti ühe võimsama põllumajandusettevõtte.

See, et juba järgmisel aastal ostis osaühingu Eesti kapitalil tegutsev firma, on jäänud tähelepanuta.

“Miskipärast jäi leedukate aastane tegutsemine siin Põlva mail rahvale nii meelde, et veel nüüdki küsitakse minu käest, et kas Põlva Agro on ikka nende käes,” muheleb Alep. “Meil on Eesti firma. Leedukad olid siin vaid ühe aasta ja siis läksid pankrotti.”

Alep on mees, kel lisaks suurtele kogemustele ja oskustele ka kõvasti missioonitunnet kodukandi elu edendamiseks. Oma elu sidus ta praeguse Põlva Agroga aastal 1981. Ikka on ta olemas olnud, pole kuhugi mujale minna tahtnud, sest süda on nii kõvasti selle kandi küljes kinni.

“Põllumajanduses ei saa töötada inimene, kes ei ole innuga asja juures, sest siis ta

5

“Mais parandab piimaandi ja teeb ka söödaratsiooni odavamaks, samas tänavuse jaheda suve tõttu jäi maisi kasv meetri jagu lühemaks,” ütleb Põlva Agro OÜ juhataja Peeter Alep.

läbi ei löö,” teatab Alep. Ning lisab, et üksi ei tee midagi, ja tõstab esile kompetentseid kolleege. Loomakasvatust juhib Heli Sadam, taimekasvatust Taivo Molok, peainsener on Madis Saadik.

“Noored on tugevad spetsialistid, püüan mitte vahele segada, sest noorele spetsialistile peab andma arenguruumi, otsustusõigust ja vastutust,” räägib juhataja.

Eluaegse agronoomina on ta muutnud üle 2000 ha Põlvamaa maid viljakandvamaks. Mõni aasta tagasi asutati siin KähriLaane maaparandusühistu ja oma ning rendimaid on kõvasti korda tehtud. Praegu majandatakse keskkonnasõbralikult.

Tipp-piimatoodanguga Põlva Agro usaldati tema juhtida viis aastat tagasi. 2002 pälvis Põlva Agro toonane juhataja Jaak Hinrikus aasta põllumehe tiitli, nüüdseks on ta aktiivsest põllumajanduselust kõrvale tõmbunud.

“Põllumajanduses tipptaseme hoidmine on veel raskem kui taseme tõstmine. Kerge on toodang alla lasta, aga seda tagasi tase-

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

mele viia saab olema väga vaevarikas,” ütleb Alep. Ometi on ta suutnud hoida osaühingu piimandust laineharjal. Holsteini tõugu piimalehmi on siin üle tuhande. Lehmade aastane piimatoodang on 10 706 kg lehma kohta.

Rohumaadelt tehakse loomadele kvaliteetset silo, suuri lootusi paneb juhataja ka maisisilole. “Mais tõstab kohe piimaandi ja teeb söödaratsiooni odavamaks,” räägib juhataja. Oluline on ka maisikoristuse õige aeg – tõlvikud peavad olema veel poolpehmed, siis saab kõige parema silo.

Lüpsiplats, mis tõuseb õhku 2002. aastal, kui Põlva valda Kiumasse kerkis moodne vabapidamislaut, oli see Eesti üks esimesi kaasaegseid vabapidamise tehnoloogial põhinevaid lautu. Nüüd aga vajab 13 aastat tagasi ehitatud laut uuendamist.

“Konstruktsioonid on väsinud, vajavad renoveerimist,” räägib mees. Nii ongi Põlva Agro lüpsilauta soetatud unikaalne ülestõstetav konstruktsioon lüpsiplatsile.

“Selline lüpsiplatsi konstruktsioon on esimene Eestis, idee saime DeLavali abiga Hannoveri näituselt Saksamaalt,” on juhataja rahul. Laudas on 2 × 20 paralleellüpsiplats ja lehmi lüpstakse kolm korda päevas. Koormus lüpsiplatsile ongi liiga ränk olnud, nii et betooni sees olevad postid kipuvad ajaga kuluma ja mädanema.

Uus seade paigaldati alles paar nädalat tagasi. Kui loomad platsile lähevad, tõuseb kogu lüpsiplatsi ala automaatselt üles. Kui loomad on kohal, liuglevad konstruktsiooni osad sujuvalt alla, nii et iga loom saab eraldi kindlalt fikseeritud. Varem oli iga lehma vahel post ja eraldi värav. Postid-väravad aga kulusid, nii et neid tuli pidevalt taastada ja keevitada.

“Juba käivad teised põllumehed siin vaatamas ja uudistamas, et ka oma lautadesse selline konstruktsioon paigaldada,” on Peeter Alep rahul, et jälle kord on saanud Põlva Agro millegagi silma paista.

Muret teeb kogenud põllumehele aga see, et meie õppeasutustest ei tule väärikat järelkasvu põllumajandusettevõtetesse.

“Agronoome enam ei õpetata ja raske seis on ka veterinaaria alal. Oleme suunaks võtnud arendada põllumajandust, aga koolitatud järelkasvu pole eriti tulemas,” kritiseerib Peeter Alep.

(Maaleht, 11. september)

• Põllumajanduspoliitika meetmed piimaturu kriisi leevendamiseks Ivari Padar, põllumajandusminister

• Ülevaade ELi ja maailma piimaturust Venemaa impordikeelu valguses

Piimafoorum

2014

Tartus Dorpati konverentsikeskuses (Soola 6)

12. novembril 2014 algusega kell 10.30

Jukka Likitalo, Eucolaiti peasekretär

• Piimakvootide viimane aasta: praktilised küsimused Kalev Karisalu, põllumajandusministeerium

• Valmistudes piimakvootide kadumiseks Margus Muld, Trigon Dairy Farming

• Piimatootmise globaalsed suundumused

Michal Hulik, Alltech Euroopa piimakarjaosakonna arendusdirektor

Foorumil osalemine on toidutööstustele, põllumajandustootjatele ja EPKK liikmetele tasuta. Foorumil on tagatud tõlge.

Registreerimine kuni 7. novembrini: www.epkk.ee Lisainfo: tel 600 9349, Roomet Sõrmus Foorumi korraldamist toetab Euroopa Liit.

• Piimatootmise tehnoloogiate seosed piimatootjate majandustulemustega Helis Luik, Eesti Maaülikool

• Piimalehmade tõuaretuse arengusuunad

Tanel-Taavi Bulitko, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu

6 AASTA PÕLLUMEES 2014

23. oktoober 2014

JÜRI ILVES peab maheveiseid ja pakub RAIVO TASSO

Endine maadleja Jüri Ilves on rajanud Koeru valda Metsanurga peretalu ning ehitanud maheliha tootmise tsehhi, kus valmistatakse mahesnäkki Vinnukas.

Ilveste pere tuli Koeru alevist Santovi külla 1989. aastal, kui kohalik metskond eraldas kunagisse metsavahikohta kaks elamukrunti. Sinna rajasid oma perele elamise Ilveste pere keskmine poeg Jüri ja ta vanem vend Neil.

Kõigepealt valmis tall kümnele hobusele. Hobujõudu kasutas Jüri Ilves esialgu kõigil talutöödel. “Siin on olnud 25 aastat iga päev koristamist, vanade hoonete renoveerimist, uue talumaja ehitamist. Kõva töö on olnud,” meenutab Jüri Ilves.

Kaunis palkmaja, kus praegu elab Jüri koos abikaasa Anu ja kolme tütre, 15aastase Johanna, 14aastase Lishanna ning kahe ja poolese Marii Hannaga, kerkis 1995. aastal.

Kunagine metsavahi rehetare on renoveeritud ajastutruult, ühes tiivas on avar söögituba, teise tiiba on koondatud vanavara ja peremehe jahitrofeed – loomanahad ja -sarved.

Lihaveised ja teravili Esimesed 27 mahelihaveist osteti tallu 2007. aastal, nüüd on kari kasvanud ligi saja loomani.

“Mul on kõik tõupuhtad limusiinid,” kiidab Ilves. “Loomad lähevad lihaks, aga tä-

navu müüsin juba ka esimesi tõuloomi.”

Tema aretatud limusiinikarjast on leidnud uue kodu juba 25 mullikat.

Limusiine kasvatab Ilves mahekarjana. Maad on tunnustatud mahedana, loomi peab Ilves Caro Mahe OÜ all. Teraviljakasvatuseks on asutatud osaühing Lynx OÜ.

Ligi 700 hektaril kasvatab Metsanurga talu peremees teravilja, natuke on ka rüpsi ja rapsi. Tänavune saagikus on üle keskmise, kõige paremini kasvas Koeru maadel kaer, mida on saadud üle 5 t/ha.

Teravilja ladustamiseks on talul hoidlad olemas, vilja kuivatamiseks kasutab ta venna kuivatit ja vajaduse korral ostab ka kuivatamisteenust.

“Raskustesse ma teravilja ületalve hoidmisega küll ei jää, aga muret teeb see, et hinnad on endiselt languses,” räägib Ilves.

Ta kurdab, et tänavu kõiguvad viljahinnad 130 eurot tonnist.

Ilvese rukis ja nisu lähevad Tartu Milli toiduks, raps ja rüps Baltic Agrole kuuluvasse tehasesse Scanola Baltic.

Talutootmisele lisaks on hakkaja peremees ehitanud Vahukülla väikese lihatöötlemistsehhi, kus käsitööna valmivad kolme sorti mahesnäkid Vinnutatud Vinnu-

“Võistlemise maadlusmatil jätsin päevapealt, nüüd tegutsen Metsanurga talus,” on Jüri Ilves oma maheveiste keskel rahul.

kas. Tootmishoone ja nüüdisaegse sisustuse pani peremees püsti omal jõul, investeeringutoetusi võtmata.

“See ettevõte on üldse esimene, kus tehakse mahelihast valmistatud vinnutatud tooteid,” kinnitab Ilves.

Praegu tegutseb tootmishoonetes rentnik Sirloin OÜ. Selle hakkaja tehnoloogi

Lauri Bobrovski käe all valmivad mahesnäkid on 50grammistes kottides müügil Tartu ja Pärnu taluturgudel, Saaremaa laevadel ja mujalgi ökopoodides.

Ilves andis tootmise rendile, sest tal pole võimalik oma veiste lihast snäkke teha. Takistus peitub selles, et loomi pole võimalik kodus stressivabalt tappa. Veised tuleb viia

AS Plantex on rahva seas rohkem tuntud kaubamärgi Juhani Puukool järgi. Selle firma asutaja Tiit Juhani on hea käega aednik ja suurepärane visionäär, kes oskab innustada ka teisi. Ta on väikese aiandusfirma paarikümne aastaga arendanud kasumlikuks ettevõtteks, nii et praegu on Juhani Puukoolil viis tootmispaika üle Eesti. Taimede kasvukohad on nii Räpina, KohtlaJärve kui Lohkva aiandis, Valgamaal kasvavad kahes talus allee- ja pargipuud.

“Meie kasvatame oma tootmiskohtades pea kõiki suvelilli, puid-põõsaid, mida on koduaedades vaja, ning toodame ka metsaistikuid, mida ekspordime peamiselt Rootsi ja Leetu,” räägib Tiit Juhani.

Ta loetleb, et koduturul lähevad kõige paremini söödavate taimede istikud: viljapuud, marjapõõsad, maasikas, vaarikas.

“Kõik söödav on trendikas,” ütleb mees.

Samas kasvatatakse Juhani puukoolis ka 800 000 suvelille ja 40 000 roosiistikut.

Tallinnas on AS Plantexil kolm müügikohta, müügikohad on ka Tartus ja Jõhvis.

Hea organisaatorina juhib Juhani vägesid mitmes maakonnas üle Eesti. Ta nendib, et aastatega on moodustatud tugevad osakonnad ja tööjaotus on kenasti paigas, nii et tõrkeid pole.

“Aianduses on piisavalt ruumi. Vaja oleks veel rododendroneid kasvatada, võib-olla ka suuremaid alleepuid,” arutleb mees.

“Aiatöid olen juba lapsepõlvest peale teinud,” räägib ASi Plantex juhataja. Ema-

isa kasvatasid Tartus koduaia kasvuhoones roose ja tulpe, poeg alustas rohimisest ning aastatega jõudis keerulisemate töödeni.

Pärast keskkooli läks noormees õppima algul EPAsse metsandust, aga kolme aasta pärast avanes tal haruldane võimalus minna praktikandiks Inglismaa kuningliku aiandusseltsi Wisley aeda (Wisley Royal Horticultural Society Garden).

Pärast seda praktiseeris Juhani aasta USAs kuulsas Iseli puukoolis, sealt sai ta lisaks klassikalise Inglise aianduse kogemusele ka tugeva aluse puukoolinduses ja metsaistikute kasvatamises. Need kaks suunda – aed ja mets − iseloomustavad tema äri tänini.

TIIT JUHANI metsaistikud jõuavad Rootsi Juhani Puukooli rajaja Tiit Juhani on paarikümne aastaga tõusnud üheks suuremaks dekoratiiv- ja metsaistikute tootjaks, kes tegutseb mitmes maakonnas ning ekspordib metsaistikuid ka välismaale.

RAIVO TASSO

“Meie kasvatame oma tootmiskohtades pea kõiki suvelilli, puid-põõsaid, mida on koduaedades vaja,” selgitab Tiit Juhani.

Esimene miljon tuli laenata Oli aasta 1995 ja Tiit Juhani koos vennaga otsustas oma aiandusäri avada. Nad ostsid miljoni krooni eest vana Luunja aiandi kasvuhooned, “Esimesed taimed olid roosiistikud, nende järele oli suur nõudlus, siis tulid suvelilled, ilupuud ja põõsad,” meenutab Juhani.

Ta nendib, et ajad olid rasked, ükski pank laenu ei andnud, tuli kogu vara pantida, et üldse laenu saada. “Nüüd on esimene miljon ammu tagasi makstud ja iga pank annaks meile laenu, aga praegu meil enam suuri kohustusi panga ees ei ole.”

Juhani abikaasa Tea on aiandusharidusega ja algusest peale mehe kõrval aiandis töötanud. Praegu on ta tootmisjuht. Vend

AASTA PÕLLUMEES 2014

23. oktoober 2014

7

mahesnäkki tööstusesse, sealt aga oma liha enam tagasi ei saa. Toore tuleb osta Märjamaa lihatööstusest.

Olukorra lahendaks ammu lubatud liikuv tapamaja. “Mis seisus see liikuv tapamaja on?” küsib pahane Ilves. “Riik on sinna palju maksumaksja raha pannud, aga liikuv tapamaja ei liigu kuskile.”

Aktiivne perekond Muid suuri unistusi taluperemehel pole.

“Ainuke soov on see, et Eesti sõdur sööks ikka eesti toitu ja iga talumees kuuluks Kaitseliitu,” teatab Jüri Ilves.

Spordipisik on omal ajal maadlejana Eesti juunioride meistrivõistlustelt medaleid võitnud Metsanurga talu peremehel hinges tänini.

Suuresti just Jüri Ilvese initsiatiivil asutati kümme aastat tagasi maadlusklubi Järvamaa Matimehed. Sinna on koondunud kõik Järvamaa maadlejad, klubi tegevus on laienenud juba maakonna piiridest kaugemale.

Treeneriametist on Ilves nüüdseks kõrvale tõmbunud, sest talupidamine võtab kogu aja. Samas on ta praegu Eesti Maadlusliidu juhatuse liige, samuti Kaitseliidu liige ja aitab innukalt kaasa noorte vabamaadlusturniiride korraldamisele.

Sama innukas eestvedaja on Jüri Ilves ka oma talutegevuste arendamisel, paljuski on tegutsenud koos isa Jüri Ilves seeniori ning vendade Hansu ja Neiliga.

ja Leetu enam AS Plantexis ei osale, küll aga on aktsiaseltsi nõukogus Juhani ema ja isa.

Kolme lapse isa meenutab firma algusaegadest, et oli ka palgapäevi, kui maksid pea kogu raha oma töötajatele ära, ise elasid üürikorteris ja pidid minema perenaist paluma, et kas tohib üüri võlgu jääda.

Aastatega on äri suureks kasvanud, edu toob ka see, et 5−10 aasta eest istutatud allee- ja pargipuid saab juba müüa.

“Saame suuri puid müüa, ja ka investeerida. Tootmismahtu on piisavalt ning peame väga efektiivselt tegutsema, siis tuleb ka kasum,” teatab puukooli peremees.

Juhani Puukool alustas metsataimede tootmisega 2001. aastal Räpina Puukoolis. Kõige rohkem tulu toobki hübriidhaava kasvatamine ja müük, praegu eksporditakse hübriidhaaba peamiselt Rootsi ja Leetu.

Meristeemtaimed ekspordiks “Hübriidhaab istutatakse põllumajanduslikust kasutusest väljas olevatele maadele.

See on kiirekasvuline puuliik, millest juba 15−20 aasta pärast saab kvaliteetset paberipuitu ja küttepuitu, rootslastel on suur huvi kasvatada haaba endale pensionisambaks,” selgitab Juhani.

Räpina Puukoolis on meristeemlabor ja 7500 m² köetavaid kasvuhooneid. Aastas toodetakse meristeemlaboris kuni miljon noortaime, sealhulgas hübriidhaaba, lisaks ka maarjakase kloone ja mitmeid puuviljakultuure. Seemnepaljunduse teel toodetak-

K A N DIDA AT

Jüri Ilves

Caro Mahe OÜ, Lynx OÜ

n Koeru vald, Järvamaa. n Mahelihaveise kasvatus, 98 limusiini, 43 vasikat.

Tõuloomade müük.

14 hobust. n Teraviljakasvatus 680 ha-l, maheviljelus 250 ha-l. Maad on omandis 490 ha. n Nisu, oder, rukis, kaer, rüps, raps. n Keskmine saagikus 4 t/ha, kaer üle 5 t/ha. n Väiketeenindusettevõte liha töötlemiseks. n 3 palgatöötajat.

Esitaja: Maaleht

Tänu Jüri Ilvese initsiatiivile on kohalike kodu-uurijate koostöös valminud ka mahukas ajaloouuring Santovi külast, mille 37 elaniku hulka kuulub ka nende pere.

(Maaleht, 28. august)

Innovaatiline põllumees kasutab innovaatilisi tööriistu.

K A N DIDA AT

Tiit Juhani

AS Plantex (Juhani Puukool)

n Luunja vald, Tartumaa. n Dekoratiiv- ja tarbeistikute kasvatamine, müük. n 800 000 suvelille, 30 000 viljapuud, 250 000 marjakultuuriistikut, 50 000 ilupõõsast, 40 000 roosiistikut, 50 000 püsikut, 2 000 000 metsaistikut, 2500 pinnases kasvatatavat allee- ja pargipuud, 5000 okaspuud. n Meristeemlaboris toodetakse üle miljoni noortaime aastas. n Köetavad kasvuhooned. n 75 töötajat, hooajal 130.

kaardid laohaldus põlluraamat raportid põllupõhine ilmaennustus

Esitaja: Aiandusliit

se ka harilikku kuuske, arukaske, maarjakaske, sangleppa, hübriidlehist ja siberi lehist.

Aednik selgitab, et hübriidhaab on väga kiirekasvuline, seetõttu ongi nõudlus naaberriikides selle järele suur. Talvel paljundatakse taim laboris, juurutatakse turbakassetti, sealt istutatakse potti. Sügiseks on taimed kasvanud meetriseks, osa müüakse juba sügisel, osa pakitakse kilekottidesse ja ootab külmikutes müüki kevadeni.

“Siit saab paberipuitu, küttepuitu, höövellauda, haavapakku, graanuleid,” loetleb peremees.

(Maaleht, 2. oktoober)

Alusta kasutamist!

www.vitalfields.com

8 AASTA PÕLLUMEES 2014

23. oktoober 2014

GUNNAR KLETTENBERG

RAIVO TASSO

kasvatab sporthobuseid Tuntud ratsasportlane Gunnar Klettenberg peab ratsavõistluste kõrval Viljandimaal Ruudi-Jaani talu, kus kasvatab ja treenib Eesti sporthobuseid.

“Meil on peretalu, üksi ei tee ma midagi.

Kasvatame hobuseid sünnist kuni tippspordini,” teatab Ruudi-Jaani talu peremees Gunnar Klettenberg.

Oleme Taari külas Ruudi-Jaani talu õuel.

Peremees Gunnar ja perenaine Katri on ratsapükstes ja -saabastes, kiivrid käes ja iga hetk valmis sadulasse hüppama.

Ratsasportlane on ka pere vanem tütar Kertu, kes on noorteklassis mitu võitu koju toonud. Keskmine tütar Grete ja kümneaastane Georg isa-ema sõnul eriti ei ratsuta.

Klettenbergid on Ruudi-Jaani talu Viljandi vallas pidanud kümme aastat, kokku on nad hobustega tegelenud 22 aastat.

Huvi ratsutamise vastu viiski neid kokku.

“Lapsepõlvest peale olen ratsutanud,” teatab Gunnar, kes hakkas ratsutama 11aastaselt kunagises Viljandi näidissovhoosis ja tõusis juba koolipoisina meeskondlikult Eesti meistriks. Katri alustas ratsutamisega 10aastaselt.

“Praegu abikaasa Katri ei võistle, aga tema ratsastab kodus neid noorhobuseid, kelle selga keegi esialgu minna ei taha,” teatab Gunnar Klettenberg.

Veterinaarist sai ratsasportlane Kui Gunnar Klettenberg astus EPAsse veterinaariat õppima, jäi vahepeal ratsahuvi pooleli. EPAst tuli minna armeeteenistusse, kus ta oli spordiroodus, nii et hobustega tegelemine tõi sportlase innu tagasi ning see ei raugenud ka pärast armeeteenistust.

“1993. aastal ostsin endale isikliku hobuse ning olin hobuste juures täielikult tagasi.”

Armastus hobuste vastu ja veterinaariharidus viisid selleni, et pere hakkas tegelema hobusekasvatamisega nende müügi eesmärgil, seda paralleelselt koos pereisa tippspordi ja rahvusvaheliste võistlustega.

Talul on kasutada umbes 30 ha maad, sellest 20 ha on karjamaade all. Sporthobused on nüüdisaegsetes tallides, koplites noorhobused ja sugumärad. Talumaadele on ehitatud peale treenimisväljakute eraldi katusega kaetud maneež, kus sporthobustel treenitakse vastupidavust. Karjamaadel aga

K A N DIDA AT

Gunnar Glettenberg OÜ G. Klettenberg

n Viljandi vald, Viljandimaa. n Hobusekasvatus, hobuste ost-müük, väljaõpe. n Eesti sporthobused, 40 hobust. n Maakasutus ligi 30 ha, sellest 20 ha karjamaad. n Tänapäevased tallid, maneež, treenimisväljakud. n 2 palgatöötajat.

Esitaja: Eesti Ratsaspordi Liit

peavad suksud puhkepausi, saavad omavahel suhelda.

Hobuste söödaratsiooniga tegeleb Katri, heina ja kaera ostetakse ümberkaudsetelt talumeestelt, sööta ise ei kasvatata. Lisaks on mikroelemendid ja vitamiinid, võistlustele võetakse kaasa Leedust toodud hobuste silo pakkidena.

“Ainuüksi hobusekasvatusega Eestis ära ei ela, mulle tuuakse siia hobuseid treeninguteks, käin võistlustel, ühendame spordi ja majandamise,” teatab Gunnar Klettenberg. Peale oma suksude rendib talu bokse ka teistele hobustele, pakkudes ülalpidamisteenust. Ratsakooli siin talus ei peeta, sest hobuste treenimine võtab perelt pea kogu aja.

Võidud parimate hobustega Kõik oma võidud on Klettenberg saavutanud suurepäraste tõuhobustega, keda ise on treeninud. Sel suvel võitis ta Peterburi lähistel peetud rahvusvahelisel takistussõiduvõistlusel grand prix’ hobusega Lance S. Kohe järgnes juuli lõpul Riia maailmakarika etapp, kus Lance S tõi Klettenbergile II koha. “Lance on antud mulle võistlemiseks ja treenimiseks ning selle eest makstakse mulle ka tasu, hobuse omanik on Venemaal,” avab Gunnar Klettenberg hobumaailma üksikasju. Ka kõik võistluskulud Lance’iga rahastab hobuse omanik, sest võidud ainult tõstavad hobuse hinda.

“Püüame hobust arendada niipalju, kui loodus on talle andnud,” teatab Gunnar Klettenberg.

Sportlane patsutab oma lemmikut westfaali tõugu Lance’i, kes on praegu RuudiJaani talu tallis. Kuulsaim ja peremehele ehk ka südamelähedasem hobune on aga olnud perekond Kruudale kuuluv Palladium, kellega Gunnar Klettenberg tõi rahvusvahelistelt võistlustelt palju loorbereid. Sel kevadel sai Klettenberg peavõidu Uuemõisa karikaetapil oma hobusega Ulrike R, kes on sündinud Hollandis.

Tavainimesele jääb veidi mõistetamatuks, mis tõugu on eesti sporthobune – ei ole ta trakeen ega tori hobune. Peremees selgitab, et Eestis sündinud ja kasvatatudtreenitud hobune ongi eesti sporthobune, olenemata sellest, mis verd on mära või kust on toodud täku sperma. Igal aastal sünnib Ruudi-Jaani talus 3–4 varssa, neile valitakse täkud, harilikult ostetakse Saksamaalt või Hollandist sperma.

“Kui tood Hollandist mära siia, paaritad ta saksa tõugu täkuga ja siin sünnib hobune, siis see ongi eesti sporthobune,” teatab peremees.

Klettenbergi hobusekarjas on ka kuulsa selle Palladiumi verd, kes oli tegelikult val-

gevene trakeen. Siin karjas on ka hollandi, belgia ja saksa tõugu hobuste verd. Kogu maailmas kasutatakse sporthobuste puhul peale täisvereliste araabia ja inglise ratsahobuste peamiselt trakeeni, holsteini, hannoveri, westfaali, oldenburgi, prantsuse ratsahobuse ja hollandi ratsahobuse täkke.

Heale tõule lisaks tuleb hobuseid kõvasti treenida, nende eest hoolitseda, et kasvaks tubli sporthobune, keda on võimalik müüa.

Hobune võib hakata võistlema nelja-aastaselt, vanim siin treenitud omakasvatatud hobune on praegu üheksa-aastane.

“Aastas müüme umbes kolm-neli hobust.

Kõige kaugemale oleme müünud USAsse, enamasti müüme hobuseid Venemaale, Soome, Rootsi, Saksamaale, aga on läinud ka Lätti, Leetu, Valgevenesse,” ütleb Gunnar Klettenberg.

Puudust tunneb peremees eelkõige tippspordi veterinaarist. Nende hobuseid käib praegu ravimas noor Läti arst, kes on end täiendanud Soomes. Vigastustega hobused viiakse ravile Eesti Maaülikooli kliinikusse.

(Maaleht, 4. september)

KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2014”

Konverentsi toetab Euroopa Liit

Kes maksab Vene turu riskid?

TIIT BLAAT

Venemaale ekspordi peatamine on Euroopa Liidu turuhinnad viinud langusesse, piima kokkuostuhinnad on kaotanud kolmandiku ja tootjad kannavad lisakahjusid. Valitsus aga ei soovi anda Eesti põllumajandustootjatele lisatoetusi.

Sel suvel “Aasta põllumehe” konkursi raames Eesti põllumajandusettevõtteid külastades oli ettevõtjate meeleolu hea – piima eest sai korralikku hinda ja põldudelt loodeti head saaki. Tegu on ju edasipürgivate põllumeestega, kellest igaüks vääriks tiitlit aasta põllumees 2014.

Augustis kehtestatud Venemaa impordikeeld Euroopa Liidu toiduainetele lõi kaardid segi ja arengukavade asemel tuleb vähemasti mõnda aega tegelda kriisiplaanidega.

Venemaa eksporditurg on oluline Euroopa Komisjoni andmetel oli Venemaa ELi põllumajandus- ja toidutoodetele tähtsuselt teine eksporditurg USA järel, moodustades 10% ELi liikmesriikide põllumajandussaaduste ja toidukaupade koguekspordist.

Venemaa impordikeelu all olevaid kaupu eksporditi mullu EList Venemaale 5,1 miljardi euro väärtuses. Üldises kontekstis mõjutab sisseveokeeld küll 4,2% ELi põllumajandus- ja toidukaupade koguekspordist, kuid impordipiirangul on märksa suurem mõju teatud sektoritele ja piirkondadele (sh Balti riikidele ja Soomele).

Venemaale läks mullu 29% ühendusest eksporditud puu- ja köögiviljadest, 33% juustust, 28% võist, 20% sealihast, 25% veiselihast ja 6% linnulihast. Piimatoodete osas oli just Balti riikidel ja Soomel Venemaa osatähtsus ekspordis kõige suurem. Soome eksportis toodetena Venemaale 26,1% riigis toodetud piimast, Leedu 20,3%, Läti 19,8% ja Eesti 15,8%.

Turukriise on ennegi olnud ja põllumajandustootjad on üldjuhul oma tegevuses arvestanud näiteks põllumajandussaaduste turu jaoks üsna tavalise 10–20% hinnakõikumisega. Siiski on võimatu valmis olla olukorraks, mil tervet Euroopa Liitu ja ka teisi lääneriike tabab korraga ühe olulise turu sulgumine.

Seetõttu on mõistetamatu ka meie valitsusliikmete kohatine suhtumine, et Venemaa turu riskid pidid meie tootjatele ometi teada olema. Tavalised Venemaa turuga seotud riskid olidki teada. Ettevõtte tasandil on riske hajutatud ja idasuunalise ekspordi osatähtsust ettevõtte kogumüügis hoiti teadlikult 20–30% tasemel, kuid tegelikult oleme ikkagi Vene turust suures sõltuvuses.

Venemaale läksid juust, jogurtid ja mitmed värsked tooted, kaugematele turgude-

le oleme seni suutnud müüa peamiselt mahutooteid, nt piima- või lõssipulbrit.

ELi turuhinnad on läinud langusesse, piima kokkuostuhinnad ühe kuuga kaotanud kolmandiku. Alahinnata ei saa ka kahjusid, mis on mõne ettevõtte jaoks otseselt tekkinud müümata jäänud kauba tõttu. Kui sa ikka oled lattu tootnud vaid Vene turu nõudmistele vastavat toodet, siis ongi seis keeruline.

Euroopa Liit kehtestas Venemaa suhtes sanktsioonid, millele järgnesid Venemaa vastusanktsioonid. Need tabasid paraku just toidusektorit. Kes siis ikkagi peaks need kahjud kandma? Kas ettevõtete nõudmised kompensatsiooni järele on pelgalt tüütu väljapressimine?

Välisministri suust on kostnud, et “loomulikult peavad vastutustundlikud riigid püüdma solidaarsusest lähtudes abistada oma ettevõtteid, keda tabab piirangute põhi­raskus”.

Julgeolekuolukorra parandamiseks läbielatavaid raskusi peaksid ühiskonnad kandma solidaarselt, et need ei jääks täies mahus vaid mõne ettevõtte ja tootja õlgadele. Sellega saab ainult nõustuda, kuid paraku tuleb tõdeda, et pelgalt seisukohavõtuks need sõnad on jäänudki. Teatavasti pole valitsus leidnud võimalust meie tootjate toetuste suurt langust takistama pidanud “mittekriisiabi” ehk lisatoetuste maksmiseks, kriisiabist rääkimata.

Valitsuse otsustes pettunud Oleme avaldanud pettumust valitsuse otsuse üle, mis jätab tuleval aastal Eesti põllumajandustootjad ilma lisatoetustest, kuigi Eestil on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele õigus põllumajandustootjaid riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses.

Lootsime siiralt, et Venemaa impordipiirangute tõttu tekkinud majanduslike probleemide valguses on valitsuskoalitsioon valmis põllumeeste suhtes üles näitama solidaarsust. Üleminekutoetused pole oma iseloomult kriisiabi, kuid tekkinud turuhindade languse ning piimatootjaid ees ootava kvoodi­ trahvi ja kvoodisüsteemi kadumise valguses on nende maksmine muutunud põllumajandussektorile ülioluliseks. Loodame jätkuvalt, et Riigikogu teeb eelarvet menetledes selles osas oma korrektiivid.

“Eestil on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele õigus põllumajandustootjaid riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses,” selgitab põllumajanduskaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Seda raha ei taheta tootjatele anda.

Siinkohal oleks ebaõiglane jätta tunnustamata valitsuse esindajate, ametnike ja ka meie enda Euroopa Komisjoni suunalist tööd, mille eesmärk on Euroopa Liidu eelarvest saada suunatud toetust Balti riikide tootjatele, kes on kriisi tõttu kõige rohkem kannatanud. Siiski ei saa me kõiges loota vaid Euroopa Liidule, vastutustundliku riigina peaksime olema valmis ka ise panustama. Põllumajandusvolinik Dacian Cioloş on öelnud, et ELi eelarvest vajaliku raha leidmine saab olema väga keeruline, kuna Euroopa Liidul on mitmekümne miljardi euro väärtuses maksmata arveid. Loomulikult loodame, et kõik läheb hästi ja meie tootjate abistamiseks leitakse raha ka ühenduse eelarvest.

Euroopa Liidu poolt turgude stabiliseerimiseks rakendatud meetmed on loodetavasti ära hoidnud kõige hullema, kuid meie tootjatele on kasu nendest olnud siiski väga kaudne. Eraladustamise toetus on nii tagasihoidlik või pole olnud tingimused meie toodetele sobilikud, see on takistanud meie tööstusi seda kasutamast. Või ja lõssipulbri

sekkumiskokkuostu väga madalad hinnad ei taga kaugeltki tootmiskulusid katvat kokkuostuhinda, mistõttu pole sekkumisvarudesse tooteid müüdud.

Oleme valitsuselt ja Riigikogult palunud lisaks mõistmisele ka käegakatsutavat abi toidu- ja põllumajandussektori probleemide lahendamiseks. Seni tulutult.

Eesti põllumajandustootjate sissetulekud vähenevad oluliselt. Teravilja hinnad on langenud teist aastat järjest, võrreldes 2012. aasta sügisega on toiduvilja ja rapsi hind kuni 40% madalam.

Toorpiima kokkuostuhinnad on langenud alates käesoleva aasta kevadest ja viie kuu tagusega võrreldes samuti ca 40% madalamad. Sealihatootjatele tekitab Aafrika seakatku leviku oht lisakulusid, kauplemispiiranguid ja täiendavaid riske.

Lisaks negatiivsele turuolukorrale vähenevad tänavu – vastupidiselt üldisele arusaamale – ka põllumajandustootjate otsetoetused. See on kahjuks fakt, mida poliitikud üldjuhul ei usu või millest ei teata.

Tänavu jääb otsetoetuste kogueelarve ilma riigieelarve panuseta mullusest umbes 12% väiksemaks. Ettevõtte tasandil tähendab täiendavate otsetoetuste kadumine riigieelarvest aga 40–50% otsetoetuste vähenemist.

Kuidas nii? Kui ühtne pindalatoetus määritakse ühtlase võikihina kogu põllumajandusmaale laiali ja seda saavad ka nn euroheinaniitjad, siis täiendavad otsetoetused on läinud just piimatootjatele, veisekasvatajatele ja teraviljakasvatajatele ehk nendele ettevõtetele, kes kindlustavad meie igapäevase toidulaua.

Samuti on küsimus, millist survet hakkab kevadel piimahindadele osutama piimakvootide kaotamine. Üsna selge on, et üks osa piimatootjaist peab Euroopa Liidu eelarvesse maksma päris kopsaka piimatrahvi, kuna riigile eraldatud piima­ kvoot tõotab lõhki minna.

Venemaa turu sulgumist ei saa lugeda tavaliseks äririskiks. See juhtus Venemaa vastusammuna ELi liikmesriikide juhtide poolt meie kõigi julgeoleku kindlustamiseks tehtud otsuste tulemusena. Need on olnud ELit vajalikud otsused, mille tagajärgede leevendamiseks peab ühiskond ja riik oma tootjate suhtes olema solidaarne. Turukriiside puhul oleme põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks ja suuremate kadude vältimiseks sunnitud riigilt küsima nii tavapäraste kui ka kriisimeetmete rakendamist.

ROOMET SÕRMUS Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja

10 KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2014”

23. oktoober 2014

Juha Marttila:

Soome toetab oma farmereid Soome Põllumeeste ja Metsaomanike Keskliidu president Juha Marttila nendib, et Soome farmerid saavad toetustele rohkem loota kui nende ametivennad Eestis.

Kuidas toetab Soome riik oma farmereid?

Soome põllumajandus rajaneb Euroopa Liidu (EL) toetusskeemidele. Need hõlmavad otsetoetusi, mida rahastab EL ning Soome riigi eelarvest kaasfinantseeritavaid vähem soodsate alade ja põllumajanduslikke keskkonnatoetusi.

Soome riigi poolse kaasfinantseerimise eelarve on 566 mln eurot, millele lisandub riiklik abi vastavalt Soome liitumislepingule ELiga. Riigieelarvest finantseeritav põhjapoolsete alade toetus hõlmab piimatootmise toetust, samuti toetusi looma ja haritava maa kohta.

2014. aastal on põhjapoolsete alade toetusteks eelarves ette nähtud 310 mln eurot. Lõuna-Soomes on riiklik toetus umbes 62 mln. Lisaks toetatakse riigieelarvest vähem soodsaid alasid 119 mln euro ulatuses. Lisaks sellele on põllumajanduslik investeerimistoetus ja varasem pensionile jäämine, mis soodustavad majandusüksuste laienemist ja aitavad vähendada tootmiskulusid.

Palun kirjeldage Soome põllumajanduse hetkeseisu.

Põllumajanduse osakaal Soome majanduses on vähenenud, kuid kõigist maaelu valdkondadest on see siiani kõige tähtsam majandusharu, seda ka tööhõive osakaalu poolest. Soome SKTst annab põllumajandus 2%, samas töötab põllumajanduses 85 000 inimest.

Praegu on meil 56 000 farmi, nende keskmine suurus 40 ha. Kõige kiiremini väheneb meil loomakasvatusfarmide osakaal.

Tänavu on põllumajanduses olnud karm aasta, Soome majandus on kokku tõmbumas ja toiduainete müük väheneb. Ühise põllumajanduspoliitika reformiga hakkavad üha enam vähenema ka põllumajandustoetused. Ka olid parimal viljakoristusajal ilmastikutingimused suhteliselt ebasoodsad, mis on saagi kvaliteedi alla viinud, eriti on kannatanud teravilja saagikus. Tagajärg on see, et farmide kasumlikkus on jõudnud väga kriitilisele tasemele. Paljudel farmidel on probleeme käibevahenditega.

Milline on teie hinnang Eesti põllumajandusele?

Eesti põllumajanduse konkurentsivõime on kiiresti kasvanud. Sõltuvus toetustest on Eestis madalam kui Soomes. Suurte põllumajandusettevõtete osakaal on mär-

kimisväärne. Põllumeeste tulevikuväljavaated turupositsioonidele on paranenud.

Millised muutused ootavad ees Soome farmereid?

Konkurents impordiga suureneb nii ELi riikide vahel kui ülejäänud maailmaga. Samal ajal põllumeeste läbirääkimisvõime toiduturul väheneb, sest jaemüüjad hakkavad võtma üha suuremat ja suuremat osa kasumist.

Jätkub põllumajanduse struktuurne areng. Väiksemad farmid investeerivad kõvasti, et kasvada suuremaks, nii toimub põllumajanduses ümberjaotumine laienemise-suurenemise suunas. Tootmismahud võivad kasvada, kui farmid on võimelised arenema tootlikkuses ilma raske administratiivse koormuse ja kasutu bürokraatiata.

Millised on uued suunad keskkonnapoliitika rakendamisel Soome põllumajanduses? Üle 95% Soome farmidest on seotud põllumajanduse keskkonnaprogrammidega, kus üks peamisi suundi on veeressursside kaitse. Soome on jagatud kaheksaks veemajanduspiirkonnaks, igas piirkonnas on oma spetsiifiline veemajanduskava, mis arvestab piirkonna kohalikke olusid.

Uus keskkonnatasude süsteem on võtnud fookusesse vähendada keskkonna saastamist, et nitraatide ja fosfori sattumine loodusesse läbi põllumajandustegevuse oleks madalam.

Lisameetmed puudutavad nii talvist taimekaitset, bioloogilise mitmekesisuse suurendamist kui ka seda, mismoodi vähendada toitainete leostumist pinnasesse ja õhu saastamist. Programmi rahastamine on umbes 200 mln eurot aastas.

Millised on teie vaated ELi põllumajandusele uue ÜPP (2014–2020) valguses?

Nõudlus toidu järele kasvab kogu maailmas. Seetõttu peamegi investeerima põllumeeste tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvu. Farmerid vajavad vahendeid, et olla üha enam konkurentsivõimelised.

Euroopa Liidus on 30% põllumajandustoetustest seotud rohestamise nõudega.

Rohestamise tõttu kasvavad ka toiduainete tootjahinnad farmeritele, samas nõrgestab selline rohestamine meie positsioone, konkureerimaks ülejäänud maailma toidutootjatega.

EL ja USA peavad läbirääkimisi põllumajanduskaubanduse liberaliseerimise

Põllumajanduse osakaal Soome majanduses on vähenenud, kuid kõigist maaelu valdkondadest on see siiani kõige tähtsam majandusharu, seda ka tööhõive osakaalu poolest.

nimel. Olen väga mures, kuidas ELi farmerid suudavad seista vastu odavama importkauba tugevale survele.

Mida võiksid meie põllumehed Soomest eeskujuks võtta?

Soomes on farmerite ühistegevus olnud traditsiooniliselt tugev. Soome farmerid on väga pühendunud keskkonnaprogrammidele, sest see on hea võimalus pakkuda turul tarbijatele mahetooteid.

Meie üheks edukuse aluseks tänapäeva Soome talumajandamises on aga talutegevuste laiendamine. Umbes 31%-l taludest on ka teisi majandustegevusi ja sissetulekuallikaid tavatootmise ja metsanduse kõrval. Nendeks on mitmesugused lepingulised tööd, turism, taastuvenergia tootmine ja hobusekasvatusega seotud teenused Tehnoloogiline areng on olnud meie põllumajanduses küllaltki kiire, sest uue tehnoloogia abil saame oma talusid suurendada, muuta tootlikumaks.

Kiita tuleb meie sotsiaalsete tagatiste süsteemi – nii võivad farmerid võtta puhkust, ka on neile tagatud soodne pensionisüsteem.

Palun rääkige veidi ka endast.

Elan Põhja-Soomes, olen abielus ja peres kasvab kaks last. Mul on põllumajandusdoktori kraad. Peame abikaasaga piimafarmi, kus on 70 lehma. Põllumaad on meil 92 ha, lisaks 150 ha metsa.

Alates 2009. aastast olen Soome Põllumeeste ja Metsaomanike Keskliidu (MTK) president, nii olengi nädala keskel kodust eemal, nädalalõppudel töötan oma talus.

MTK keskuses on 80 töötajat, kes kes esindavad põllumajanduspoliitika parimaid eksperte ja asjatundjaid põllumajanduspoliitika, metsanduse, keskkonna, maaelu ja sotsiaalpoliitika alal. Pean MTK organisatsiooni arendamist oma töös väga oluliseks.

SILJA LÄTTEMÄE

ERAKOGU

KONVERENTSI VÄLISKÜLALINE

Juha Marttila n Soome Põllumeeste ja Metsa­omanike Keskliidu president. n Konverentsil esineb ta ettekandega “Keskkonnapoliitika rakendamisest Soome põllumajanduses”.

VALI

, KUI VAJAD

ÜLIMAT KONTROLLI

Sul on olemas kõik, et saavutada maksimaalne tootlikkus ja mugavus, kui Sinu masinapargis on: TÄISPAKETIGA 6R, 7R või 8R/8RT traktor ÜLIM KONTROLL 10 tolline integreeritud ekraan tagab intuitiivse juhtimise ja täieliku kontrolli ÜLIM JÕUDLUS Hinnatud maksimaalse jõudlusega John Deere PowerTech mootorid ÜLIM MUGAVUS Vaikseim ja mugavaim kabiin tagab rahuliku ja pingevaba sõidu (7230R TÜV 2013) ÜLIM KVALITEET Vastupidavus, mis on proovile pandud raskeimates oludes ÜLIM HOOLDUS Parim teenindus ja madalad hoolduskulud

Võta juba täna ühendust oma piirkonna müügimehega, küsi TÄISPAKETIGA traktori pakkumine ja tule proovi ise järgi!

www.stokkeragri.ee

12 KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2014”

PEKKA PESONEN: Osta Euroopa toodangut!

KONVERENTSI VÄLISKÜLALINE

Pekka Pesonen n COPA-COGECA peasekretär. n Konverentsil esineb ta ettekandega “Rahvusvaheline kaubandus Euroopa põllumeeste pilgu läbi”.

ERAKOGU

23. oktoober 2014

COPA-COGECA peasekretär Pekka Pesonen usub endiselt, et Eesti piimandussektoril on head väljavaated. Lootust lisab asjaolu, et Vene tarbija on huvitatud Euroopa Liidu põllumajandussaadustest.

2008. aastal Maalehele antud intervjuus arvasite, et Eesti piimandussektori väljavaated on head kui mitte väga head, seda peamiselt tänu idanaabri turule. Eesti piimandussektor, nagu Soome omagi, tegi Vene turule suure panuse. Millisena näete Eesti piimasektori olukorda ja tulevikku nüüd, Vene kaubanduspiirangu valguses?

Hoolimata viimase aja keerulistest suhetest Vene Föderatsiooniga, on kindel, et teie piimandussektoril on pikas perspektiivis head väljavaated. Eestis on piimatootmiseks sobivad tingimused, nii nagu ka teistes Balti riikides ja ka minu kodumaal Soomes.

See ei tähenda siiski, et olukord laheneb iseenesest. Vajame investeeringuid, sektori infrastruktuuri arendamist ja turundust – mitte ainult Venemaal, vaid ka teistel turgudel. Meil on põhjust uskuda, et mingi aja pärast taastatakse ka kaubandussuhted Venemaaga. Mõistagi võtab see aega ja muudab olukorra praegu keeruliseks.

Piimatootmine eeldab pikaajalisi investeeringuid ning viimase aja seis eksporditurgudel paneb tootjad majanduslikult raskesse olukorda.

Mida te üldse arvate Venemaa-vastastest sanktsioonidest – kas need ei olnud läbimõtlemata või kummalised, pidades silmas Euroopa Liidu põllumajanduse ja toidutööstuse olukorda ning tulevikku?

Saan aru, et enamik meie liikmeid toetab ELi üldisi otsuseid, hoolimata sellest, et need võivad sektorile kaasa tuua tõsiseid tagajärgi.

COPA-COGECA juhid on teinud ettepaneku, et Euroopa Liit eraldaks summasid väljastpoolt ÜPP eelarvet, tegelemaks poliitiliste tagajärgedega, mis põllumehi on tabanud, aga mida põllumehed ise ei ole esile kutsunud.

Mis te arvate, kas Euroopa, sealhulgas Eesti ja Soome põllumees maksab kinni Euroopa ja Ameerika poliitikute soovid ning valikud?

Euroopa Liidu otsustusprotsessi olid kaasatud nii Eesti kui Soome riigijuhid.

Laiemaid geopoliitilisi seoseid ei oska ma hinnata, see jääb väljapoole COPACOGECA tegevushaaret.

Milliseid kitsaskohti on Vene kriis ja embargo Euroopa Liidu, aga ka Eesti ning Soome põllumajandus- ja toidusektoris esile toonud? Mida me tagasi vaadates valesti tegime?

Ma ei arva, et Eesti või teiste liikmesriikide põllumajanduses oleks tehtud suuri vigu. Aga vähemalt teatud määral olid Vene turuga seotud riskid siiski teada. Näiteks teatud toodetele on Venemaa kaubanduspiiranguid kehtestanud varemgi, läinud talvel toodi põhjuseks sigade Aafrika katk, et keelata ära sealihaimport, munade eksport sinna on aastaid olnud marginaalne. Asja positiivne külg on aga see, et Vene tarbija on huvitatud Euroopa Liidu põllumajandussaadustest.

Kas Venemaale sisseveo keelu mõju on Euroopa riikides erinev – mõned paigad on haavatavamad kui teised?

Loomulikult, Venemaa naabermaid tabas embargo kiiremini ja tõsisemalt. Aga ühisturul on selle tagajärjed jõudnud ka teistesse liikmesriikidesse. Näiteks jäi kriisi tõttu müümata palju Hispaania ja Belgia puuvilja.

Mitmes mõttes saavad põllumehed üksteise muredest ja raskustest aru. Peamine on kindlaks teha, kuidas on sanktsioonid mõjutanud ELi eri piirkondade põllumajandust. Nii mõnelgi tekib tunne, et just tema on kannatanud suurimat kahju. See on inimlik.

Millised põllumajandusharud on suuremas ohus?

Ma ei arva, et ükski sektor oleks ohus, aga näha on suurt majanduslikku survet mõnele loomapidamissektorile, näiteks lihatootmisele. Seepärast tuleb nii COPA-COGECA-l kui meie liikmetel kõvasti pingutada, et kaitsta sektorit näiteks rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel.

Kas vähenenud tulu ja kahju hüvitamine on ennekõike liikmesriikide ülesanne või tuleb rakendada abinõusid võrdselt terves ELis, ilma eelistuste ja eranditeta?

Turukorralduslikke küsimusi Euroopa Liidus reguleerib õiguslikult peamiselt ühine põllumajanduspoliitika, seetõttu tuleb tegutseda ennekõike ELi tasandil (mis puudutab ka rahastamist).

Millistest ÜPP meetmetest on kriisi ületamisel kõige rohkem abi?

Kui rääkida toorainetest ja nende turukorraldusmeetmetest, võib mainida tervet hulka meetmeid, alates turuarendus- ja sekkumiskokkuostust eraladustamiseni ja isegi ekspordihüvitamiseni. Aga need tuleb välja töötada vastavalt konkreetse sektori vajadustele.

Kas piimakvoodi kaotamine tuleval aastal on ohus?

Sellel puudub eelnenuga seos. ELi piimandussektor valmistub piimakvoodi kaotamiseks.

Mis aitaks leida uusi turge olukorras, kus kõik ELi liikmesmaad, USA, Kanada jt teevad seda samal ajal ning turg on küllastunud?

Oleme Euroopa Liidult palunud abi uute turgude leidmisel. Peame ka analüüsima administratiivseid takistusi toodangu eksportimisel USAsse, Kanadasse, Jaapanisse, Koreasse ja Hiinasse, ning vajadusel need kõrvaldama.

Kui konkurentsivõimeline ELi põllumajandus praegu maailmas üldse on?

Oleme täheldanud positiivseid arenguid veini, töödeldud põllumajandussaaduste ja isegi piima puhul. Olukord on siiski muutlik ja pikaajalisi arenguid on üksikasjalikult võimatu ennustada. Üldiselt võib öelda, et ELi konkurentsivõime on suurenenud kõrgema lisandväärtusega toodangu osas.

Kas kriis on Euroopa põllumehi ja nende organisatsioone suunanud rohkem tegema koostööd või hoopis süvendanud konkurentsi?

Kuidas saab tarbija oma maa põllumeest aidata?

Osta Euroopa toodangut!

HEIKI RAUDLA

23. oktoober 2014

“Keskkonnasõbralik majandamine sõltub paljuski põllumajandusettevõtete omanike ja juhtide arusaamadest keskkonnast ning nende hoiakutest loodushoidu,” tõdeb Silver Kuus.

KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2014”

13

Investeerime keskkonnasõbralikku

tehnoloogiasse

ERAKOGU

Investeeringud Eesti põllumajanduse keskkonnasäästlikku majandamisse sõltuvad peamiselt neljast tegurist: ettevõtjate ja tarbijate hoiakutest, majanduslikust tasuvusest, riiklikest sunniregulatsioonidest ning investeerimistoetustest.

Põllumajandus ja keskkond on valdkonnad, mille arengut ja muutusi tänapäeval saab ja peabki vaatlema vaid käsikäes, üksteisest läbi põimununa. Meid ümbritsev looduskeskkond loob eeltingimused viljakaks põllumajandustootmiseks, mis omakorda peab keskkonnasõbraliku tegevusega toetama ja taastootma tasakaalus looduskeskkonda.

Pikaajaliselt ei saa võtta rohkem, kui on loodusele tagasi antud. Nii on mõelnud aastasadu juba meie esiisad.

Loodust säästev looma- ja taimekasvatus Millised on seni olnud Eesti põllumajandustootjate panused keskkonnasõbralikku tootmisse? Millised on suurimad mõjurid keskkonnasõbralike investeeringute tegemiseks? Üldistatult võiks öelda, et aastatel 1990–2000 tegelesid meie põllumajandustootjad majandustegevuse eksistentsi säilitamisega ning suurt investeerimisaktiivsust keskkonna valdkonnas ei toimunud.

Esimesed Euroopa Liidu investeerimistoetuste meetmed alates 2000. aastast (SAPARD) olid enam suunatud põllumajanduses kasutatava liikuvtehnika investeeringute toetusteks. Alates 2004. aastast ja käsikäes maaelu uute arengukavadega aastatel 2004–2006 ja 2007–2013 ning uute keskkonnasõbralikku tootmist soosivate investeerimistoetustega toimus oluline investeerimismahtude kasv loodust säästvasse põllumajandustootmisse.

Loomakasvatuses on suurimad rahapaigutused olnud seotud investeeringutega uutesse loomapidamislautadesse, mis on tehnoloogiliselt väiksema ressursinõudlusega, eelkõige energia alal.

Teisalt on loodust säästvad investeeringud loomakasvatuses läinud ennekõike lägamajanduse ümberkorraldamisse. Inno­ vatiivsemad näited siin on läga ammoniaagi lendumist kasutavad elektrit ja soojusenergiat tootvad bioenergiajaamad, näiteks OÜs Estonia, ASis Aravete Agro.

Lähitulevikus võiks näha loomade lägast loomadele allapanu tootmist, eraldades lägast vedeliku ning kuivatades sõnniku kuivaine. Kindlasti võiks tulevikus loomakasvatuses veelgi enam näha investeeringuid, mis on suunatud energia kokkuhoiule, kasutades alternatiivseid energiatootmismeetodeid nagu näiteks päikeseenergiat, paigutades päikesepaneelid loomalautade seintele või katustele.

Taimekasvatuses on seni suurimad keskkonda säästvad investeeringud seotud olnud läga laotamise valdkonnaga. Investeeritud on uutesse ja võimsatesse lägalaoturitesse, mis toitained otse maapinda panevad, vähendades sellega ammoniaagi­ ühendite lendumist. Teiseks võib mainida teravilja otsekülvi metoodika kasutuselevõttu, mis veel ei ole meie põllumeeste hulgas valdavalt levinud, kuid leiab järjest enam kasutust. Otsekülvimeetod vähendab mitme klassikalise maaharimistegevuse vajalikkust ning seega vähendab ka masinate ja energia kulutusi haritava põllumaa hektari kohta.

Sama tulemuse nimel vähem traktoreid ja nende mototunde tähendab olulist looduse säästmist. Samuti vähendab otsekülvi meetod kindlasti põllumaade erosiooni riski. Taimekaitse kolmanda loodustsäästva suunana võib välja tuua tõsiasja, et meil on järjest enam mahepõllunduse viljelejaid, kelle suur panus looduskeskkonda on keemiliste väetiste mittekasutamine.

Samas kasutavad ka ektsensiivset põlluharimist praktiseerivad ettevõtted taimekasvatuses vajaduspõhiselt ikka kemikaale, mille tingib juba keemiliste väetiste märkimisväärne hinnatõus viimase 10 aastaga.

Muuta tuleb hoiakuid ja mõtteviisi Investeeringud põllumajanduse keskkonnasäästlikku majandamisse sõltuvad peamiselt neljast tegurist: ettevõtjate ja tarbijate hoiakutest, majanduslikust tasuvusest, riiklikest sunniregulatsioonidest ning investeerimistoetustest.

Vundamendi keskkonnasõbralikku majandamisse laovad meile põllumajandusettevõtte omanike ja juhtide arusaamad keskkonnast ning nende hoiakud loodushoidu.

Paraku on mitmed meie omanike ja juhtide arusaamad keskkonnasäästlikku majandamisse pärit nõukogude ajast, kus põllumajandustootmise keskkonnamõjud

Kindlasti võiks tulevikus loomakasvatuses veelgi enam näha investeeringuid, mis on suunatud energia kokkuhoiule, kasutades alternatiivseid energiatootmismeetodeid nagu näiteks päikeseenergiat, paigutades päikesepaneelid loomalautade seintele või katustele.

ei olnud esiplaanil. Hoiakute muutmine on keeruline isiklik protsess, millele aitavad kaasa laiemalt ühiskonna hoiakute muutused, riiklik sund ning ettevõtete sisse­ tulekute kasv.

Pikas perspektiivis toovad hoiakute muutuse kaasa ka tarbijad, kes üha enam hakkavad tarbima keskkonnasõbralikult toodetud põllumajandussaadusi.

Põllu­majandusettevõtjate poolt vaadates on seni suurim isealgatuslik põhjus keskkonnasõbralike investeeringute tegemisel olnud selliste rahapaigutuste tasuvus (biojaamad, lägalaoturid, otsekülvi meetod jne). Samas kaugeltki mitte kõik põllumajandussektori keskkonnahoidu panustavad investeeringud ei ole tasuvad, mistõttu oluline roll on kanda riiklikul sunnil ja selle kompenseerimiseks pakutavatel riiklikel investeerimistoetustel.

Riikliku sunni teostamisel tuleks vaadata laiemat pilti – kas kõik nõutud meetmed on ikka hästi tasakaalustatud? Kas nõutud investeeringu suurus versus sellest saadav reaalne keskkonna säästmine on kooskõlas? Ebakõlade korral tuleb riigil ettevõtteid investeerimistoetustega toetada, et nood säilitaks globaalsel toiduainete tootmise turul oma konkurentsivõime.

On hea meel tõdeda, et viimase kinnitatud riikliku maaelu arengukava (MAK) üks fookusvaldkondi on just keskkonnasõbraliku põllumajandustootmise toetused. Tänu hoiakute samm-sammulisele muutumisele, konkurentsi teravnemisele ja MAKi toetustele näeme perioodil 2015–2020 ilmselt olulist keskkonda säästvate investeeringute kasvu Eesti põllumajanduses.

SILVER KUUS ASi Nordea Finance Estonia juhatuse esimees

14 KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2014”

KLIIMAMUUTUSED

23. oktoober 2014

Konverents

“AASTA PÕLLUMEES 2014”

ja põllumajandus

Teisipäeval, 28. oktoobril algusega kell 10 Riigikogu konverentsikeskuses Tallinnas Lossi plats 1a

Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.

On üldteada, et põllumajandustegevus toob kaasa kasvuhoonegaaside heite. Globaalselt moodustab põllumajandus koguheitest umbes 20% ning Euroopa Liidus 9%. Eestis on see hulga madalam, ulatudes ligikaudu 6%ni. Väiksema osakaalu peamine põhjus on põlevkivi kasutamine energia tootmisel, mis moodustab ülekaaluka osa Eesti kasvuhoonegaaside heitest ning vähendab sellega muude sektorite osa.

Põllumajanduse põhilised kasvuhoonegaasid on dilämmastikoksiid ja metaan.

Esimene tekib eelkõige taimekasvatusest lämmastikväetiste ja sõnnikväetiste kasutamise tõttu. Metaan tekib peamiselt mäletsejate (veised, lambad) seedeprotsessidest ning sõnnikukäitlusest. Vastavalt Eesti kasvuhoonegaaside inventuuriaruandele moodustab dilämmastikoksiid põllumajanduse koguheitest süsihappegaasi ekvivalendis veidi üle 60% ning metaan veidi alla 40%.

Tuginedes kasvuhoonegaaside inventuuriaruandele, võib põllumajandusest jääda mulje kui vaid kasvuhoonegaase emiteerivast sektorist. Tegelikult on põllumajandusel oluline roll ka süsihappegaasi sidumisel. Seda eelkõige pinnase süsinikuvaru suurendamise ning püsirohumaade ja muude rohealade rajamise ja säilitamise kaudu.

Samuti võib põllumajandus taastuv­ energia toorme tootmise kaudu vähendada vajadust fossiilsete kütuste tarbimisele, piirates sellega kasvuhoonegaaside heidet energiasektoris. Samas need põllumajanduse positiivsed küljed ELi kliimaeesmärkide puhul arvesse ei lähe.

10.10 Riigikogu esimehe Eiki Nestori tervitus 10.15 Eesti toit rahvusvahelistel turgudel

Heitkogused kipuvad kasvama Võrreldes 1990. aasta tasemega on Eesti põllumajandussektori heide langenud ligikaudu 60%, mis on ELi kontekstis üks suuremaid vähendamisi. Selle peamine põhjus on sektori sisuliselt kokkukukkumine 1990ndatel, mis Eesti tootjate jaoks tule-

nes Nõukogude Liidu turu suures osas kadumisest ja majanduse struktuurimuudatustest.

Samas on ELi kliimapaketi heitmekaubanduse väliste sektorite eesmärgid seotud baasaastaga 2005, mil ELi ühise põllumajanduspoliitika positiivne mõju Eestile oli alles algusfaasis.

Aastaks 2012 oli põllumajanduse heitkogus võrreldes 2005. aastaga kasvanud enam kui 12%. Arvestades tootjate juba tehtud ja kavandatavaid investeeringuid tootmise laiendamisse ning Eesti põllumajanduse kasvupotentsiaali, võib edaspidi eeldada pigem heitkoguste kasvu kui langust.

ELi kliimapaketi (aastani 2030) mõju põllumajandusele sõltub esmalt sellest, milliseks see kujuneb. Kui liikmesriikidele heitmekaubanduse välistes sektorites kohustuste seadmisel otsustatakse kulutõhususe kasuks, tähendab see Kesk- ja IdaEuroopa riikidele suuremat vähendamise kohustust, võrreldes jõukamate Lääne-Euroopa riikidega. Kui lähtutakse põhimõttest “SKT inimese kohta”, tuleb madalama

PÄEVAKAVA 9.15 Osavõtjate registreerimine ja tervituskohv 10.00 Avasõnad

SKTga riikidel heidet jõukatega võrreldes kahandada vähem, mis on Eestile soodne.

Euroopa Ülemkogu töödokumentide põhjal võib eeldada, et liigutakse pigem põhimõtte “SKT inimese kohta” suunas.

Lisaks räägitakse sidususest toiduga kindlustatuse ja kliimamuutuste leevendamise põhimõtete vahel, mis võib tähendada paindlikumat suhtumist põllumajandussektori heitkoguste piiramisse, võrreldes muude sektoritega. Samas lõplikku otsust veel ei ole.

Kliimapaketi mõju põllumajandusele Teine tähtis aspekt kliimapaketi võimaliku mõju hindamisel põllumajandusele on siseriiklik heite vähendamise kohustuste jaotus sektorite vahel.

Põllumajandusministeerium on seisukohal, et põllumajandussektor ei saa 1990ndate lõpu madalseisust taastumise tõttu heitmeid vähendada. Küll aga on ÜPP meetmeid tõhusalt kujundades ja rakendades võimalik heite kasvu piirata. See eeldab teistelt heitmekaubanduse välistelt sektoritelt suuremat panust.

Ajavahemikul 2014–2020 investeeritakse ulatuslikult ÜPP vahendeid kliimamuutuste leevendamisse. Mahukaim meede neist on otsetoetuste “rohestamine”, millega seotakse 30% otsetoetuste eelarvest.

Lisaks panustavad kliimamuutuste leevendamisse mitmed maaelu arengukava toetusmeetmed, näiteks investeeringud sõnnikuhoidlatesse ja biogaasi tootmisesse, Natura 2000 toetused, keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mahepõllumajanduse toetus, mullakaitse toetus ning poollooduslike koosluste säilitamise toetus.

l Aivar Viidik, Maalehe peatoimetaja l Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoja juhataja

l Ivari Padar, EV põllumajandusminister

10.45 Rahvusvaheline kaubandus Euroopa põllumeeste vaatest

l Pekka Pesonen,

COPA-COGECA peasekretär

11.35 Uued turud Eesti toiduainetele: fütosanitaaria küsimused

l Ago Pärtel,

veterinaar- ja toiduameti peadirektor

12.00 Kohvipaus 12.45 Keskkonnapoliitika rakendamisest Soome põllumajanduses

l Juha Marttila, Soome Põllumeeste

ja Metsaomanike Keskliidu president

13.15 Eesti põllumajandus Euroopa kliimapoliitika 2030 raamistikus

l Jörgen Talkop, keskkonnaministeeriumi

l Martti Mandel, põllumajandus­

kliimaosakonna juhataja ministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist

13.45 Investeeringud keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse Eesti põllumajanduses

l Silver Kuus,

Nordea Liising Eesti juhatuse esimees

14.00 Kui keskkonnasõbralik on Eesti põllumajandus?

l Tõnu Post, aasta põllumees 2013

14.15 Väike paus 14.30 Aasta põllumees 2014 l Eesti Vabariigi presidendi

Toomas Hendrik Ilvese tervitus

l Konkursi “Aasta põllumees 2014”

nominentide tutvustus ja võitja väljakuulutamine 15.30 Konverentsi lõpp NB! Riigikogusse konverentsile pääsevad ainult kutsutud ja eelregistreeritud külalised isikut tõendava dokumendi ettenäitamisel.

Martti Mandel põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist Samal teemal loe ka lk 22

ERAKOGU

Konverentsil kuulutatakse välja aasta põllumees 2014, kellele traditsiooniliselt antakse üle “Külvaja” kuju vähendatud koopia (pildil).

Skulptor Ferdi Sanna­mehe 1927. aastal valminud pronksist skulptuuri võitis 1928. aastal tollane Piistaoja talu peremees Theodor Pool kui Eesti parima talu omanik.

23. oktoober 2014

LIANA JA KARMO PÕDER:

AASTA PÕLLUMEES 2014

K A N DIDA AT

Liana ja Karmo Põder Ivaski talu

Meil on kokkuhoidev pere

n Antsla vald, Võrumaa. n Piimakarjakasvatus. n 50 holsteini tõugu lüpsilehma aastalüpsiga 9650 kg lehma kohta.

Noorkari 60. n Haritavat maad 150 ha, sellest omandis 100 ha. n Teraviljakasvatus. n Neli palgatöötajat.

Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.

SVEN ARBET

Tänavusele “Aasta põllumehe” konkursile esitati kandideerima noor taluperemees Karmo Põder koos abikaasa Lianaga. Karmo võttis alles mõni aasta tagasi vanematelt talu üle ja juhib nüüd vägesid uues suunas.

Karmo vanemad Marju ja Rein Põder on aastakümnetega rajanud eeskujuliku talu ning 2009. aastal andis Eesti Talupidajate Keskliit just neile aasta talu tiitli. Nii et 2011. aastal talu pojale üle andes ei pidanud vanemad muretsema, et pojal liiga raskeks läheb. Ema-isa on noorperel ikka abiks, tubaste tööde peal on lisaks ka vanavanaema Asta.

Esitaja: MTÜ Eesti Noortalunikud

ta hakati renoveerima 2011. a, järgmiseks aastaks olid uuendused valmis.

Ivaski talu renoveeritud laudas on 100 loomakohta. 50pealist holsteini karja lüpstakse paral­leellüpsiplatsil kaks korda päevas, vahepeal saavad aga lehmad vabalt karjamaal käia. Noorkari on karjamaal pea aasta ringi.

Koduõu kui külakeskus Peres on kolm last. 13aastane Lianna ja 11aastane Karl Robin käivad Antsla gümnaasiumis, kooli on 8 km, nii et vanemad peavad lapsi viima ja tooma. Pesamuna, aasta ja üheksa kuu vanune Säsil on ema Liana hoole all, lisaks talitab noor perenaine laudas ja vajadusel sisestab taluandmeid arvutisse.

Ivaski talurahvas on kujundanud oma kodu kauniks. Raskete talutööde kõrval on sellel perel olnud nii ilumeelt kui jaksu luua endale õdus ja hubane taluelu.

Maalilise kuppelmaastiku keskele on rajatud mitu talumaja, laut ja tootmispiirkond asuvad elamispiirkonnast madalamal tasapinnal, mida võimaldab kupliline maastik.

“Me oleme kõik ehitanud põhiliselt oma jõududega, lauamaterjal on toodud nii oma metsast kui saekaatrist ostetud, üksnes laudaehitusel kasutasime abilisi,” sõnab peremees Karmo.

Mäekünkal sööb noorkari ja künkatipul uhkeldab tuulegeneraator, mille rajas vanaisa Karl, kes tõi selle tuuliku abil oma tallu esimesena elektri.

Talupidamisega alustaid Marju ja Rein Põder juba 1990. aastal, algul olid laudas vaid neli lehma, lisaks peeti lambaid. Uus laut valmis 1996, 1997. aastal ehitati lauta ka lüpsiplats. Endine küün renoveeriti gril-

15

Piimakari lüpsab üle 9000 kg

“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.

limajaks ja keset taluõue rajati lastele väike mänguväljak, kus lisaks laste mängumajale on ka liumägi ja ronimisredelid.

Mõlemad perenaised on hoolikalt rajanud lilleklumpe ja peenraid. Iga pereliige on andnud oma panuse, tulemuseks on ter-

viklik ja jätkusuutlik peretalu, kus jätkatakse vanema generatsiooni loodut.

Kui Karmo FIEna talu juhtimise üle võttis, jäid talumaad isaga kaasomandisse. Tasapisi hakkas talumajandamine laienema.

Nüüd on kerkinud taluõue uus küün, lau-

Karmo Ivask selgitab, et nende karja piim läheb E-Piimale juustupiimaks ka seetõttu, et sellele piimale vajaliku lisaväärtuse annab loomade vabapidamine.

“Meie lehmad saavad ise valida, kas on laudas või karjamaal, lauda uksed on lahti.

Kui tahavad, võtavad päikest või on laudas vilus, meil on selline loomade vabapidamine,” räägib perenaine Liana.

Lehmade aastalüps on 9650 kg lehma kohta. E-Piim on varasematel aastatel valinud selle talu ka parima kvaliteediga piima andvaks väiketootjaks. Nagu peretalule kohane, on siin talus kõik pereliikmed lehmi lüpsnud. Karmo selgitab, et varem lüpsid hommikuti tema ema ja isa ning õhtuti oli noorpere lüpsikord.

Ivaskite talu on Rimmi külas üks väheseid elujõulisi talusid, ümberkaudu on väiketalud piimatootmise lõpetanud, sest pole, kes jätkaks. Ivaski talus noore pererahva sõnul seda hirmu ei ole. “Kasvatame ka oma lastest tublid talupidajad,” lubavad Liana ja Karmo.

“Ema-isa alustasid omal ajal siin talupidamist, said talule jalad alla, nüüd on meie kord talul selg sirgeks lüüa,” rõhutab Karmo Põder.

(Maaleht, 18. september)

LAADURID Efektiivne, ökonoomne, mitmeotstarbeline LAADUR

põllumajanduses, metsanduses, ehitusel, haljastuses, teehoolduses, pinnasetöödel, farmides, tallides…

• igale AVANT mudelile üle 100 töövahendi • tõstejõud kuni 1400 kg • tõstekõrgus kuni 2,8 m • sõidukiirus kuni 25 km/h • mass alates 590 kg

Suur valik mudeleid esindustes kohapeal!

MASINAKESKUS

SAMI MASINAKESKUS • Avatud E–R 8.00–16.30 • Masinate ja seadmete müük, hooldus ja rent Harjumaa, SAUE, Tule 20. Tel 670 9040, 528 2732.

Valgamaa, VALGA, Petseri 40. Tel 524 1759.

www.sami.ee

16 AASTA PÕLLUMEES 2014

23. oktoober 2014

TÕNU RAHULA arvutab kõik läbi OÜ Raikküla Farmer on järjest laienev kontsern, mis tegeleb piimatootmise, seakasvatuse, ehituse ja tehnikaga ning hoiab kohalikku kultuurielu. Kõike juhib Tõnu Rahula.

K A N DIDA AT

Tõnu Rahula

OÜ Raikküla Farmer

Kui 2006. aastal valmis OÜ Raikküla Farmer uus laut, sattus samale ajale ka Rapla Säästumarketi avamine. Säästumarket oli tüüpehitis, laut valmis aga pärast aastatepikkust plaanimist ning kollasel pruunide liistudega hoonel on isegi kaaraknad.

Toona küsiti Raplamaa lehes: arvake ära, kumb on kaubanduskeskus ja kumb loomalaut?

Loomadel ilusamad hooned “Ehitiste üle olen küll uhke,” ütleb Raikküla Farmeri tehnikaharidusega juhatuse esimees Tõnu Rahula. Esimene haridus on tal polütehnikumist, tehnikaülikoolis aga omandas esiteks energeetiku, teiseks ehitaja teadmised.

Peale kahe Raikkülas asuva 500kohalise lüpsilauda on rekonstrueeritud noorkarjalaudad, uus laut samasse kompleksi valmib novembris. Selleks et ehitised tuleksid kvaliteetsemad ja odavamad, on osaühingul tütarettevõte Raikküla Ehitus. See on farmiehituste peatöövõtja ning peatöövõtjal on võimalus valida sobivad alltöövõtjad.

Sageli ei tule ehitusprobleemid peatöövõtja poolt, vaid just alltöövõtufirmadest.

“Tahame igal aastal midagi valmis saada ja alates 2007. aastast on see nii läinudki.

Peale veisekasvatuse tegeleb üks tütarfirma lepinguga Rakvere Lihakombinaadi seakasvatusega ning ka sigala on täielikult nüüdisajastatud,” sõnab Rahula.

Uus farm, kus vabapidamine, karusselllüpsiplats ja miksersöötmine, hakkas nõudma uut silotehnikat. Muretsetud on traktorid ja põllutööriistad, üheksameetrine niiduk, silokombain.

See, et kohe tuleb hakata laudamajandust tänapäevastama, oli Tõnu Rahulal selge juba 1996. aastal, kui ta osaühingu Raikküla Farmer juhatuse esimeheks valiti. Lehmad olid kuues vanas laudas ning ka töölisi oli raske leida.

Rahula, kes oli 1973. aastal alustanud Raikküla kolhoosis energeetiku-farmimehaanikuna, otsustas, et vanu väikesi farme rekonstrueerida ei tasu.

Ka tema isa, luteri kiriku kõrge vaimulik Esra Rahula küsis pojalt: “Kas te tõesti tahate väiketalusid tagasi? See tähendab tööpäeva hommikul kella seitsmest õhtul kümneni ja lõuna on hobuste jaoks.”

Mõtteid uue lauda ehitamiseks käis Tõnu Rahula kogumas USAs ja Saksamaal. “Sakslased tegid täpsed arvestused: kui palju kulub lauda kohta elektrit, transporti, sööta, tööjõudu; milliseid sööda-, sõnniku- ja silo-

MARGOT SAARE

n Raikküla vald, Raplamaa. n Maad 3200 ha, sellest omandis 1500 ha. n 1200 lehma aastalüpsiga umbes 8000 kg lehma kohta. n 1100 noorlooma, 17 000 nuumikut aastas. n Uus lüpsilaut, rekonstrueeritud 250kohaline vasikalaut nelja söötmisautomaadiga. n Nüüdisaegne põllutehnika. n 50 palgatöötajat.

Esitaja: Rapla Põllumeeste Liit

hoidlaid on vaja, kuidas vasikaid pidada – see avas mu silmad!” ütleb firmajuht.

Nüüd elab kogu Raikküla Farmeri lüpsikari Allika farmis, noorkari Valgu farmis ja sead Raikküla sigalas. Kõik tütarettevõtted on isemajandamisel ning peavad ise raha teenima.

Uute hoonete juurde on rajatud lägahoidlad ja silotranšeed.

Kahe uue silohoidla ehitus käib, kuna ettevõttel on tänavu maas ka sada hektarit

käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud 25aastane Margot Saare juhib Pärnumaal OÜ Männituka Farmi, kus uues robotlaudas lüpsab sajapealine piimakari. Lisaks peab noor perenaine kanu ja jaanalinde.

Paikuse vallas Männituka peretalus majandab koos mitu põlvkonda. Talu arengule on aluse pannud Tiiu ja Kalju Saare, kes hakkasid tegutsema 1991. aastast suguvõsa põlisel talukohal. Pere alustas seakasvatusega, hiljem mindi üle piimakarjakasvatusele, mida on edendanud nende poeg Margus koos abikaasa Maiuga.

20aastaselt ettevõtjaks 2011 andis isa Margus piimakarja ja farmi juhtimise üle vanemale tütrele Margotile, kes majandab koos oma elukaaslase Eero Kurmiga. Just selle talu igapäevaelus tuleb kujukalt välja peretalu sügavam mõte, kus kõik aitavad talu edendamisele kaasa.

Tasub kohe märkida, et Margot Saare ei võtnud talujuhtimist sugugi üle noortaluniku toetuse pärast. Seda toetust ta ei saanudki, kuna oli ennast juba ettevõtjana tõestanud − tal on FIEna ka oma kana- ja jaanalinnukasvandus. OÜ Männituka Far-

mi võttis ta üle eelkõige isa halvenenud tervise tõttu.

Margot on lõpetanud Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli loodusmajanduse erialal ning tuli pärast kooli vanemate tallu tagasi. Ta ei alustanud vanemate talus, vaid registreeris end töötuks ja käis ettevõtluskoolitusel, et rajada oma firma. Nii sai Margotist juba 20aastaselt ettevõtja.

Olustveres oli Margoti lõputööks eksootiline jaanalinnukasvatus, mille ta teoks tegi. Lisaks käis Margot ärijuhtimist õppimas Mainori kõrgkoolis ja koolitas end raamatupidamises. Isa Margus andis tütrele tüki maad, kuhu ehitati korralikud aiad ja 2009. aastal registreeriti FIE Margot Saare Jaanalinnukasvatus. Stardikapitaliga ostis Margot kümmekond jaanalindu. Samal aastal alustas ta ka kanakasvatusega, soetades 150 tibu, kanu hakati pidama mahedalt.

Ka kanakasvatus hakkas laienema. Praegu on farmi vanemas osas kahel korrusel

maisi. “Maa hind läheb järjest kõrgemaks, sellepärast tuleb seda efektiivsemalt kasutada,” põhjendab majandusmees.

Nii, nagu sündisid laudaehitamise või maiskasvatuse otsused – olemasolevat ja võimalusi mitu korda läbi arvutades –, on sündinud kõik Tõnu Rahula otsused.

90 protsenti kontserni sissetulekust tuleb piimast, kuna keskmise boniteediga Rapla- ja Läänemaa mullad sobivad paremini rohu kui teravilja kasvatamiseks. Peale selle on piirkonnas ajalooline kogemus ja oskusteave.

Seetõttu julges Rahula osta ära ka raskustesse sattunud naaberpõllumajandusfirmad Valgu ja Järvakandi. Siis oli maade ja loomade hulk piisav, et asuda ehitama suurfarme ning muretsema võimsat tehnikat.

Peamine on ökonoomsus Maad ei tasu raisku lasta – kui endal või naabruses tegutsevatel viljakasvatajatel on keskkonnasäästliku tootmise nõudeid jälgides n-ö rohumaa-aasta, tuleb seal kasvanud ristik siloks teha. “Igast asjast peab saama raha tagasi. Siis on teravilja hind liiga hea, kui igal neljandal aastal võid osa põlde lihtsalt purustada!” ütleb Rahula.

Ka laudas pole peamine mitte kõrged toodangunumbrid, vaid ökonoomsus.

“Lüpsilehma üleskasvatamine on nii kallis, et iga väiksema asja pärast neid ei prakeerita,” sõnab Rahula. Allika farmi lehmade toodang on 8 tonni ringis ja juhti ei häiri

“Alustasin jaanalinnu­ kasvatusega, nüüd on ettevõtmisi palju juurde tulnud ja vastutus ka suurem,” ütleb Margot Saare.

Pildil koos elukaaslase Eero Kurmiga Männituka talu jaanalinnu­ kasvanduses.

umbes 500 kana. LEADERi toetusega rajas Margot Saare taluõue nõuetele vastava munapakenduskeskuse. Nüüd müüakse siit talust mahemune Pärnu kohvikusse Mahedik, samuti Pärnu taluturul.

“Ma ei luba igaüht pakenduskeskusesse, siin on kõik hermeetiline, ise valgustan munad läbi ja pakendan,” teatab perenaine.

Rajasid kaasaegse robotlauda Robotlauda rajamine oli Saare pere kauaaegne unistus. 1992 ehitati esimene laut, mida aastatega on üha laiendatud ja uuendatud. Kui esimesed lehmad lüpsma tulid, müüs vanaema Tiiu Saare Pärnu tänavatel piima. Tema poeg Margus aga läks Soome talupidamist õppima. 2004. aastast hakati plaanima uue lauda ehitust, paraku takerdusid plaanid bürokraatlike takistuste taha.

Talu jagati pooleks 2009. aastal, osaühingule jäi farm ja piimakari, talule põllumaad ja tehnika. 2011 sai OÜ Männitu-

ka Farm etteotsa ainsa juhatuse liikmena tütar Margot. Margoti ja tema elukaaslase Eero eestvedamisel esitati projektitaotlused ja 2012. aastal otsustas PRIA toetada robotlauda ehitust poole miljoni euroga. Lisaks võeti pangalaenu, ja laudaehitus võis alata.

Tänavu 4. aprillil avati Männituka Farmi uus karjalaut kahe DeLavali lüpsirobotiga. Uude robotlüpsialasse on paigaldatud kaks DeLavali VMS robotit, kus lüpstakse üle saja lehma. Keskmiselt lüpstakse 2,5 korda ööpäeva jooksul.

Uue sinise DeLavali roboti käsi võimaldab lüpsta sujuvalt ka ebastandardsete nisadega lehmi. Üks robot teenindab 60−65 lehma, iga lüpsikorra andmed ja tulemu-

AASTA PÕLLUMEES 2014

23. oktoober 2014 SVEN ARBET

OÜ Raikküla Farmer majandab hästi, kuna selle juhataja Tõnu Rahula kaalub kõik ostud põhjalikult läbi.

see sugugi. See-eest püsivad lehmad karjas 5 laktatsiooni, mitte 2,4, nagu on Eesti keskmine.

Eelarve peab olema täpne ja selle teeb firmajuht ise. Täitmist analüüsitakse nädalate kaupa ja kui ühel nädalal on ülekulu, tuleb see järgmisel kokku hoida.

“Euroopa Liidu toetuste tõttu on meil tänavu tugiraha 35 protsenti vähem,” lisab Rahula. “Kui sellised asjad on ette näha, tuleb eelarvet koostades nendega arvestada, mitte halada.”

Kui elus midagi muutub, muudetakse ka eelarvet. Nii on Rahulal juba praegu tehtud neli kalkulatsiooni vastavalt sellele, kui madalale võib Vene sanktsioonide tõttu kukkuda piimahind.

Tõnu Rahula ütleb, et nii hullu kriisi, kui oli pärast 1992. aastat, pole siiani olnud.

Toona langesid kokku kõik rasked asjad: maailma majanduskriis, NSVLi lagunemine koos turu kadumisega, krooni tulek, inimeste lahkumine maalt, omandi- ja põllumajandusreform.

Raikküla kolhoosi reformimine läks üsna rahulikult, kuigi see jäeti suuremas osas kokku, mitte ei jagatud taludeks.

Praegu on Tõnu Rahula peale kontserni juhtimise ka Raplamaa Partnerluskogu juhatuse liige, Rapla Rotary klubi liige, tegutseb Rapla põllumeeste liidu juhatuses ning kuulub ka MTÜ Raikküla Kultuurikeskus juhatusse.

(Maaleht, 21. august)

SVEN ARBET

KANDIDAAT

Margot Saare

OÜ Männituka Farm, FIE Margot Saare Jaanalinnukasvatus

n Paikuse vald, Pärnumaa. n Piimakarjakasvatus. 100 lüpsilehma, aastalüps 8100 kg lehma kohta. n Jaanalinnukasvatus, mahekanade kasvatus ja munade müük. n Maad kasutatakse 273,85 ha, sellest omandis 21 ha. n 6 palgatöötajat. n Robotlüpsilaut, munapakenduskeskus.

Esitaja: Maaleht

sed on interneti ja nutitelefoni teel kontrollitavad.

Laudas on kasutusel farmihaldussüsteem DelPro ja aktiivsuse mõõtmise süsteem. Loomad magavad puhkealal mattidel, laudaõhu hoiavad korras ventilatsioonikorstnad, sõnniku viib välja kettskreeper.

Lüpsikarja andmete töötlemine, analüüsimine ja tulemuspõhiselt tööde suunamine on Margoti vastutada, samuti teeb ta esialgse raamatupidamistöö kõigi talupere liikmete eri firmadele.

“See vastutus ei ole kerge, aga kõik pereliikmed toetavad mind. Istume aeg-ajalt kogu perega koos ja arutame tähtsamad asjad läbi,” selgitab Margot Saare.

Noorele perenaisele on abiks see, et igaüks siin peres vastutab oma töövaldkonna eest: Margus Saare tegeleb rohumaade, teraviljakasvatuse ja söödatootmisega ning masinapargiga. Eero Kurm suunab lauda majandamist. Ka vanaema-vanaisa Tiiu ja Kalju kogemused kõigis talu majandamise valdkondades on hindamatuks abiks. Lisaks laudamajanduse juhtimisele ja raamatupidamistöödele edeneb ka linnukasvatus Margoti käe all.

“Koormust on rohkem, aga vabadust on maal ka enam. Noortel tasub igal juhul maale jääda, siin saab oma unistusi ellu viia,” ütleb Margot Saare.

(Maaleht, 12. juuni)

17

18 AASTA PÕLLUMEES 2014

23. oktoober 2014

ANDRES TAMM

SVEN ARBET

on aretanud Eesti parima karja

Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.

“Olen panustanud tõuaretusse esimesest võimalusest alates,” räägib Andres Tamm, kellele maaülikoolis omandatud veterinaari amet on küll igas mõttes kasuks tulnud.

Tamm ei ole lipsuga firmajuht, vaid suurte kogemustega väljaõppinud loomaarst, kes toimetab ühtaegu nii laudas kui töökabinetis arvuti taga.

Ta meenutab, et üks esimesi pangalaene saigi 1997. aastal võetud tõumullikate ostuks Hollandist. Peremees käis toona ise Hollandis mullikaid valimas ja tõi 13 esimest oma karja. Nii sai alguse sihikindel tõuaretus ja väikese talupidamise laiendamine edukaks põllumajandusettevõtteks.

Kõike, mis puutub loomadesse, nende terviseprobleemidesse, seemendusse, teeb ta ise või abikaasa Estaga kahasse.

Juba 2000. aastate algul oli Tamm 50−100pealiste aretuskarjade omanike seas parim piimakarjakasvataja, hoolsa peremehe karja lüpsitulemused ja tervisenäitajad olid silmapaistvalt teistest üle.

2001. aastal lüpsis Soone talu kari 7900 kg lehma kohta aastas ning toona selgitas Tamm, et seda karja on juba kaheksa aastat valitud ja lihvitud. Uueks eesmärgiks seadis ta saavutada väljalüpsiks 10 000 kg aastas.

2007. aastal valmis Meeri külas uus vabapidamislaut koos DeLavali 2 × 12 paralleellüpsiplatsiga. Lisaks hoolsale karjaaretusele ja söötmisele paranes uues vabapidamislaudas Tamme hinnangul ka loomade heaolu ja tervis, nii et karja väljalüpsiks saadi juba paari aastaga ligi 11 000 kg.

“Olen väga palju aretuses kasutanud heade pullide spermat, mida on olnud võimalik välismaalt kätte saada,” selgitab Tamm. Ta nendib, et kasutab keskmisest rohkem importpullide spermat, seetõttu on ka mõju tõuaretusele olnud suurem. Innu-

kalt omandab ta uusimaid teadmisi, suheldes oma ala asjatundjate ja spetsialistidega.

Praegu on 220pealise holsteini tõugu piimakarja lüpsirekord 12 386 kg aastas lehma kohta. Märkimisväärne on seegi, et kõrgema väljalüpsi rekord on juba mitmendat aastat Soone Farmi karja käes.

Holsteini tõugu mullikaid on peremees müünud Türki, Venemaale, Leetu, Valgevenesse, noorpulle Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule tõuloomadeks.

Töötab hasardiga “Töö piimakarjaga on põnev, tõuaretus on kujunenud minu jaoks hobiks, mulle pakub sügavat huvi tõuaretusega tegelda, tulemusi jälgida,” räägib firmajuht.

Tamm ei ole sihiks seadnud üha uusi ja uhkemaid hooneid ehitada, pigem püüab olemasolevaid võimalusi maksimaalselt kasutades paremaid tulemusi saavutada.

Tema tegutsemisviis on väga täpne, ta arvestab iga väiksematki võimalust ja KANDIDAAT

Andres Tamm Soone Farm OÜ

n Nõo vald, Tartumaa. n Piimakarjakasvatus. n 220 lehma aastalüpsiga 12 386 kg lehma kohta. n Noorkari 220, lihapullid 100. Tõuloomade müük. n Maad haritakse 1800 ha, sellest omandis 1300 ha. n Teravili ja raps 1200 ha-l. n 16 töötajat.

Esitaja: Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu

“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi.

Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.

nüanssi, et oma karja tervise- ja tootmisnäitajaid kõrgel hoida.

“Neid nüansse on kümneid, mis tööle hasarti lisavad,” leiab mees. Ta on rahul uue täppispidamisel baseeruva karjajuhtimissüsteemiga Herd Navigator, mis on üks esimesi Eestis. Praegu on neid üle vabariigi vaid kolm.

Andres Tamm kirjeldab Herd Navigatori võimalusi: see on kui mini-piimalabor, mis annab olulist infot karja loomade tervisliku seisukorra koha.

“Siit tulevad mulle selged hoiatused ja juhised. Labor mõõdab progesterooni, mille järgi saan teavet loomade indlemise ja sigivustsükli kohta, näen ainevahetust, mastiidihoiatusi, saan reageerida kohe, kui probleem ilmneb,” selgitab Tamm Herd Navigatori kasulikkust.

Töö kogu perega Firma juhataja on võtnud suunaks süveneda piimakarja pidamise nüanssidesse, eesmärgiks looma tervise ja heaolu ning piimatoodangu tõstmise. Tamm rõhutab, et nende karjas ei püüta saavutada kõrget väljalüpsi loomade tervise arvel, vaid pigem vastutustundlikult, uusi teadmisi abiks võttes, karja aretades ja toodangut tõstes.

“Oleme katsetanud söötade kombinatsioonidega, igal aastal õpime midagi juurde ja saame selgemaks, millised lahendused töötavad, millised mitte,” selgitab Andres Tamm.

Aastaid on Tamm maasse investeerinud sihiga, et poegadel oleks, kus tegutseda.

Vanem poeg Madis, kes õpib veel maaülikoolis, korraldab viljakasvatust ja söödatootmist. Noorem poeg Tõnis teeb kõiki masinatöid. Peamine põllutehnika on uuendatud, viimane ost on otsekülvik Cross-Slot. “Poisid teevad kõiki töid koos ja neil klapib tööjaotus omavahel hästi.”

Isa on rahul, et paari viimase aastaga on tipp-piimafarmis hoogsalt arenenud ka viljakasvatus. Ta selgitab, et andis vanemale pojale vabad käed, et too saaks ise valida, milliste masinate, tehnoloogiate ja inimestega töötada parimal võimalikul moel.

“Kasutame otsekülvi, kasvatame vahekultuuri, mille külvame uuesti multšikihiks, tööde kvaliteet põllul on kasvanud, samuti keskmine saagikus,” teatab firmajuht.

Abikaasa Esta on õppinud maakorraldust ja tema õlul on koos Andresega nii karjakasvatus, töö loomadega kui ka paberimajandus. Tütar Elsa õpib Järvamaa kutsehariduskeskuses hobumajandust.

Iga päev läheb Soone Farmist 6,5 tonni piima Laeva piimaühistusse, sealtkaudu jõuab osa piimast ka Leetu. Ehkki piimahind on kõvasti kukkunud, ei heida Tamm meelt. Ta usub ühistegevusse, et koos leitakse lahendusi.

“Piimatootmine on väga pika vinnaga tegevusvaldkond, seda ei saa päevapealt lõpetada ega kiiresti jälle käima lükata, seetõttu soovime stabiilsust ja kindlust tuleviku suhtes,” ütleb Andres Tamm.

(Maaleht, 25. september)

Hea hinnaga Landini Landpower 135 TOP-TRONIC laaduriga, ilma Ad-Blue süsteemita • 6 sil. Iveco mootor • tagarippsüsteemi tõstejõud 7000 kg • õhkiste + kõrvalsõitja iste • 8 hüdrosektsiooni (2 joystick’i) • traktori komplektis esikühvel 2,4 m ja rullipiigid

Hind

59 950 € + km

NB! Kuni 31.10.2014 traktori ostjale kingituseks elektrigeneraator

OÜ ALVORO

Kauplused:

(käitab jõuvõtuvõllilt 22 kW, 230/400 V, 50 Hz)!

TALLINNAS: Pärnu mnt 386 • info@alvoro.ee • tel 504 6286 ADAVERES: Tallinna mnt 1b • toomas@alvoro.ee • tel 5552 4066

WWW.TRAKTOR.EE

AASTA PÕLLUMEES 2014

23. oktoober 2014

ARNE TAMM hooldab rannaalasid SVEN ARBET

Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.

K A N DIDA AT

Arne Tamm

Westfarm OÜ, Arne Tamm OÜ

Arne Tamm on tõusnud üheks tuntumaks lihaveisekasvatajaks, nii et siit karjast soovivad lihaveiseid kokku osta ka šveitslased. “Šveitslastega pole me veel kaubale saanud, nad tulevad ja võtavad siit proovipartiid, eks siis näis,” teatab peremees tagasihoidlikult. Tegu on lihaveiste turustamise projektiga “Baltic Grassland Beef”, mida rahastab Šveitsi jaemüügikett COOP eesmärgiga importida kvaliteetset veiseliha Šveitsi Baltimaadest.

“Eestlased võiks ka rohkem veiseliha süüa, kas või korra nädalas sealiha asemel,” teatab peremees lühidalt.

Silma looduskaitseala rannaniitudel nosivad loomad rahulikult kesistel aladel, otsivad kadakate vahelt rohututte. Taamal terendab Saunja laht. Karjas on herefordid, aberdiin-angused, nende ristandid ning šoti mägiveised.

Majandab kogu perega Tamm on põline Läänemaa mees, Linnamäel kasvanud ja koolis käinud. Pärast kutsekeskkooli lõpetamist tuli mees kohalikku kolhoosi tagasi. 1990. aastatel kolhooside lagunemise ajal ostis Tamm kaks kolhoosilauta ja hakkas algul piimakarja pidama, hiljem läks üle lihaveistele. Koos elukaaslase Annega on Linnamäel Kruundi talus üles kasvatatud viis last – neli poega ja üks tütar, nii et töökäte puudust siin peres karta ei ole.

“Ikka on mõni poegadest kodus, abiks traktoriroolis nii farmis kui põllul, lisaks oma perele on meil veel kolm palgatöötajat,” räägib peremees. Tööd teha on palju, on ju Arne Tamm Läänemaa üks suurimaid põllumajandusettevõtjaid.

Pere kasutab maad 950 ha, sellest üle 500 ha on teravilja ja rapsi all, paarsada hektarit kultuurrohumaid, kus lihaveistele varutakse talveks sööta ja ülejäänud on poollooduslikud kooslused. Kari on gruppide kaupa laiali Saunja lahe ääres, nii on vaja kontrollida ja parandada ka karjaaedu, mis kilomeetrite kaupa piiravad karjamaid.

Paar aastat tagasi, kui kasvatajad said loomi Türki müüa, oli lihaveisekasvatus pä-

n Lääne-Nigula vald, Läänemaa. n Lihaveisekasvatus, teraviljakasvatus. n 260 lihaveist: herefordid, aberdiin-angused, šoti mägiveised. n Veiste müük 80–100 looma aastas. n Maakasutus 950 ha, teravili ja raps 560 ha, rohumaid ligi 200 ha, rannaalasid 190 ha. n Kaasaegne lihaveiste külmlaut, uusim põllumajandustehnika koos täppisviljelusega. n Kolm palgatöötajat.

Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.

ris tulus, nüüd aga on lihaeksport tunduvalt vähenenud ja seetõttu ka veiseliha hind langenud.

OÜ Arne Tamm tegeleb teraviljakasvatusega. Põlluharimine on peremehel samuti hingelähedane, kesistelt Läänemaa maadelt korralikku saaki saada polegi nii lihtne.

Lihaveiste jaoks asutas peremees 2010. aastal OÜ Westfarmi, kus on neli osanikku: lisaks Arne Tammele tema elukaaslane Anne ja kaks vanemat poega, kõigil on 25protsendine osalus. “Üks välisosanik on meil Londonist,” teatab kavalalt Arne, et vanem poeg Reimo töötab praegu IT-alal Londonis, teine osanikust poeg Jorma on maaülikooli diplomiga. Tütar Thea elab oma perega vanematekodu lähedal. Noorem poeg Talis tuli kaitseväest ja nüüd jätkab õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis, eelviimane poeg Janar läheb kaitseväkke.

“Arne on väga tubli mees, teeb ise palju tööd ja nõuab ka teistelt, samas on ta aus nii enda kui oma tööliste ja pere suhtes. Ta pole ainult lihaveisekasvataja, vaid põllumees laiemas mõttes,” teatab pereema Anne.

Maalehe aastaraamat – asendamatu abiline!

MAALEHE TELLIJALE

19

soodsa hinnaga!

5,45 € Hind sisaldab postikulu!

Raamat ilmub novembri keskel ja toimetatakse tellijani postiga hiljemalt detsembrikuu jooksul.

Praegu on 190 hektaril rannaaladel alla 200 looma, hiljuti soetatud šoti mägiveised on veel osaliselt Linnamäe lauda juures aedikus, laudas on pullid ja poegimisel loomad.

Peremees selgitab, et loomade karjatamine rannaniitudel pole sugugi kerge, tingimused neil vesistel aladel on kehvad: loomadel jäävad jalad haigeks ja tabada võivad ka muud haigused. Seeõttu ongi peremees valinud herefordid ja šoti mägiveised, kes on kasvult väiksemad ja kergemad.

Ehitas Linnamäele uue lauda 2010. aastal ehitatud lihaveiselaut koos söödahoidla ja kontorimajaga on üks eeskujulikumaid Eestis, hoonekompleks paistab Linnamäe avarustes kaugele. Enne käis Tamm välismaal kaasaegseid lihaveiselautu uurimas, tutvudes nii Skandinaavia kui USA lihaveisefarmidega.

Peremees meenutab, et mõni aasta tagasi oli ta teelahkmel, kas loomapidamisega lõpetada või tegevust laiendada, kuna loomapidamise tingimused olid väga rasked just poegimise ajal. “Loomad pidid poegima metsa all või pori sees. Mõtlesin siis, et

Esitajad: Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu

mul on kaks võimalust – kas lõpetan loomapidamise üldse ära või ehitan uue lauda. Otsustasin ehitada,” meenutab Tamm.

Nüüd on ta tulemusega väga rahul: loomadel on normaalsed poegimistingimused, samuti on inimeste töö lihtsam. Poegimisperioodil tuuakse lihaveised karjamaadelt lauta, kuhu on paigutatud kaamerad pidevaks loomade jälgimiseks, nii et vajadusel saab appi minna.

Ka talvised tingimused on uues laudas paremad. Laudas saab vajadusel loomi eraldada spetsiaalse lõastusega või grupeerida reguleeritavate aedadega, kui on tarvis mingeid protseduure teha. Põhja poolt kaitseb loomi suletud sein, lauda esiosa aga palistab lai betoonist valatud söödalava. Nii saab traktoriga vabalt sööta ette jaotada.

“Ainult lihaveisekasvatusega poleks uut lauta ehitanud, põhiline tulu tuleb ikka teravilja ja rapsi müügist,” selgitab peremees.

“Maamajanduses ongi vaja korraga arendada mitut haru, nii et üks täiendab teist. See on riskide hajutamine – kui viljaga läheb kehvasti, saab loomi müüa, ja vastupidi.”

(Maaleht, 3. juuli)

Thunide külvikalender Loodusravi võimalused Värvid ürdikastis Ilupõõsaste lõikus Looduslik taimekaitse Amplite valik ja hooldus Kuidas valida toidukartulit Kuidas aidata oma südant Ja palju muud.

, a t s u n u a r Ä telli kohe!

tel 680 4444, klienditugi@lehed.ee, www.maaleht.ee/aastaraamat

Ettetellimine on alanud!

20 AASTA PÕLLUMEES 2014

23. oktoober 2014

ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse

Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.

Ilmar Teevet on kiire mees, alati teistest mitme sammu võrra ees. Kui teised karjakasvatajad alles plaanisid uute lautade ehitust, olid Teevetil juba laudad-küünid kerkinud.

2006. aastal avati Sõõrike uus laudakompleks Vaki külas: lüpsilaut 550 lehmale koos silohoidlate ja jõusöödahoidlaga.

Samal aastal said valmis ka vasikalaut ja lägahoidla. Seejärel asus Teevet innukalt ehitama uusi hooneid. 2008. aastal valmis laut 300 kinnislehmale, 2009. aastal noorkarjale. Pea igal aastal on Vändra osaühingus midagi juurde või ümber ehitatud.

“Suures firmas ei tee üksi midagi, kõik saavutame meeskonnatööga,” ütleb Ilmar Teevet. “Ma ei tee ühtegi tööd selleks, et ennast näidata, vaid ikka selle nimel, et loomadel oleks hea olla. Kui pidamistingimused on head ja kogu kompleks korras, on loomad rahul ja tuleb ka toodang.”

Tänavu pälvis Ilmar Teevet Maaelu Edendamise Sihtasutuselt parima piimakarjakasvataja tiitli, Pärnumaa parimaks maaelu edendajaks on ta nimetatud 2008. ja 2012. aastal.

“Kõige suurem preemia mulle on töötajate naeratus, see on väga suur asi,” ütleb

Teevet ise. Ta lisab, et nende ettevõttes püütakse oma töötajatele maksta Eesti keskmist palka. Palka tõsteti viimati tänavu, nii saab näiteks lüpsja tuhat eurot kuus kätte. Selle mehe haare on lai ja mõtted lennukad, kuid majanduslikult täpselt kalkuleeritud.

“Kui põllumajanduse kasum jääb alla 25 protsendi, siis see põllumees ei ole jätkusuutlik, sest ta ei suuda investeerida.

Tehnika-tehnoloogia vananeb viie aastaga ja vajab kiiresti väljavahetamist, kahjumlikult majandades ei ole see võimalik,” rõhutab Teevet.

Eeskujulik noorkarjalaut Uhkusega näitab Vändra OÜ juhataja oma ettevõtet, kus kahes laudakompleksis − Viratsaare noorkarjalaudas Võiera külas ja Sõõrike laudakompleksis Vaki külas − peetakse kokku üle 2600 looma.

Viratsaare soojustatud noorkarjalaut on Eestis üks eeskujulikumaid. Kui enamasti pannakse suurt rõhku uuele lüpsilaudale ning noorkarja peetakse vanemates lautades ja kesisemates tingimustes, siis Vändra osaühingus on noorkarja pidamisele pööratud sama suurt tähelepanu kui lüpsikarjale.

“Siin on unelmate laut, soojustatud nagu peab,” teatab Teevet Viratsaare noorkarjafarmi kompleksis. Esialgu on vasikad lüpsifarmis viie-kuue kuuni, siis tuuakse nad Viratsaare farmi kahte lauta.

Kogu laudakompleksi ümbrus on asfalteeritud. Lisaks lautadele ehitatud korralik heinakuur-söödahoidla, kus on eraldi boksid jõusööda ja mineraalide hoidmiseks.

Vändra OÜs peetakse väga oluliseks seda, et ka noorloomi saaks kasvatada nii, et nad oleksid võimelised andma kõrget toodangut.

“Me teadsime, et 2012. aastaks pidid kõik farmid olema valmis ja noorkari vabapidamisel, nii me järjest ehitasimegi,” muheleb mees. Teatades, et farmiehituse pikendamine aastani 2015 tuli alles hiljem.

Sõõrike lauda rekordlehmad Kuna Teevet sai kõik oma hooned paar aastat varem valmis ehitatud kui teised, on see andnud talle tubli edumaa: nüüd on ta saanud keskenduda piimakarja pidamise kvaliteedile ja toodangu tõstmisele.

Kui 2006. aastal valmis Sõõrike piimafarm, oli piimatoodang algul 5800 kg leh-

TIIT UUSOJA majandab

ma kohta. Punane kari vahetati tasapisi mustakirju vastu, nemad annavad suuremat toodangut. Mullu oli ligi 1400pealise piimakarja aastalüps 10 700 kg lehma kohta, hetkeseisuga on see juba 11 100.

Suurt tähelepanu on pööratud ka söödatootmisele ja õigetele söödaratsioonidele. Teravilja all on 1700 ha. Eelmisel aastal kimbutas pikalt põud ja vilja saagikus oli alla nelja tonni hektarilt, kuid tänavu loode-

Käina lahe ääres

Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.

Oleme Kassari maastikukaitsealal, kus kõrgematelt kohtadelt kadakate vahelt avaneb avar vaade merele. Külastaja pilku paeluvad võluvad maastikud, on ju Kassari saar oma liigirikaste puis- ja rannaniitudega suviti Hiiumaad külastavate turistide üks meelispaiku.

Talupidajad, kes siin kadakate vahel oma loomi karjatavad, on küllap kodukandi võluga harjunud ja hoiavad pigem pilku peal loomadel ja karjaaedadel.

Tiit Uusoja koos abikaasa Ulviga on Kassari külas Ado-Tooma talus elanud juba üle 30 aasta ning peavad praegu Käina ja Vaemla lahe äärsetel rannakarjamaadel ligi 250 lihaveist. Lihaveisekasvatajaid on saarel teisigi, nii et enamik rannaäärseid alasid on poollooduslike koosluste hooldamiseks juba talupidajate vahel ära jaotatud.

“Kasutame 550 hektarit maad, sellest rannaalasid on meil umbes 200 hektarit,” teatab peremees Tiit Uusoja. Ta lisab, et omandis on neil ca 250 hektarit maad. Peremees lausub selgituseks, et neil on ka päris palju rendimaid.

“Praegu ostetakse siinkandis maid kokku, kinnisvarafirmad helistavad ja avaldavad survet,” teatab peremees.

Kohalikud oma maid ei müü, aga pärijad võivad müüa küll ja see on nende valik. Osa rannaalasid ongi juba välismaalaste omanduses.

Ajutiselt piimakari Tiit ja Ulvi Uusoja tulid Kassari külla AdoTooma tallu elama 1980. aastate algul.

“See ei ole minu lapsepõlvekodu, vaid emapoolse vanaisa talu, rajasime siia oma majapidamise,” ütleb peremees. Algul pidas pere piimakarja, nii et parematel aegadel oli laudas 32 lüpsilehma.

Piim läks Saaremaale kombinaati, aga vahepeal müüdi piima ka kodust, tehti võid ja koort. Lõpuks läks perel piimakarja pidamisega siiski raskeks ja tasapisi hakati üle minema lihaveiste kasvatamisele.

“Praegu on meil alles veel paar lehma, olen suurema osa karjast maha müünud, sest 20 lehma pidamine ei tasu ära. Ka hakkas tervis tunda andma, lihtsalt ei jõua enam,” teatab peremees, miks piimakarjast loobuti.

“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.

Tiit ja Ulvi Uusoja on üles kasvatanud neli last – kaks tütart ja kaks poega. Praegu on noorperemehena vanematele abiks vaid vanem poeg Kalev, kellest isa loodab talu jätkajat, teised lapsed on mujale oma elu rajanud, üks tütardest elab alaliselt Rootsis. Kogu suur pere saab kodus kokku peamiselt jaanipäeva ja jõulude ajal.

“Vanem poeg jätkab meie tegemisi, loodame, et ei hirmuta teda eluraskustega ära,” sõnab pereema.

Ado-Tooma talu karjas on peamiselt herefordi, limusiini ja aberdiin-anguse ristandid, on ka lüpsilehmade järglasi. Kui kümmekond aastat tagasi toodi rahvusvahelise Väinamere projekti kaudu Rootsist vei-

sefarmist mõned abrediin-anguse ja herefordi pullid Hiiumaale, sai ühe pulli oma karja ka Uusoja pere.

Karja täienduseks on ostetud limusiine Karitsu Rantšost Raplamaalt ja tõuloomi Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistust.

Igal aastal müüakse lihaks umbes veerand karjast.

Investeerivad lihakarja Loomade karjatamise kõrval on pere investeerinud ka korralikku lauta, kus lihaveiseid ületalve pidada. Nii osteti neli aastat tagasi pangalaenuga Kogri lüpsifarm, mis asub talust viie kilomeetri kaugusel, lisaks farmile omandati ka farmi ümbruses olevad maad.

AASTA PÕLLUMEES 2014

23. oktoober 2014 SVEN ARBET

K A N DIDA AT

Ilmar Teevet Vändra OÜ

n Vändra vald, Pärnumaa. n Piimakarjakasvatus, teraviljakasvatus. n 1400 lüpsilehma, noorkari 1200. n Piimakarja aastatoodang 10 700 kg lehma kohta, hetkeseisuga 11 100 kg. n Maakasutus 3500 ha, sellest omandis 2000 ha.

Teravili 1600 ha, mais 135 ha, pikaaegsed rohumaad 1400 ha. n 62 palgatöötajat.

Esitajad: MES, Pärnumaa Põllumajandustootjate Liit

“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.

takse saada vähemalt viis. Loomakasvatuse eest vastutab osaühingus Ene Vaakmann, taimekasvatuse eest Jaan Toobal.

Sõõrike farmis lüpstakse lehmi 2 × 24 DeLavali paralleellüpsiplatsil. Laudas sõidavad söödamikserid ja on automaatne ventilatsioonisüsteem, mis tagab puhta õhu ning sobiva temperatuuri ka suvel. Arvutiprogrammide abil hoitakse silm peal kogu lüpsikarjal.

Hiljuti tähistas Teevet oma 60. sünnipäeva, samas on mees täis energiat ja hoogu, et ettevõtet üha edasi arendada.

Teevet rõhutab ka, et Eesti tootjatel peaks olema oma piimatööstus. Praegu läheb ettevõtte piim Leetu, varem viis ta selle Teresse.

“Oma piimatööstusest on tootjad unistanud aastaid, paraku on seda mõtet raske realiseerida,” nendib Ilmar Teevet.

(Maaleht, 24. juuli)

SVEN ARBET

KANDIDAAT

Tiit Uusoja

Tiit Uusoja Ado-Tooma talu, FIE

n Käina vald, Hiiumaa. n Lihaveisekasvatus, 290 lihaveist. Herefordi, aberdiin-anguse, limusiini ristandid. Mahetootmine. n Rannakarjamaade hooldamine. n Maade kasutus 550 ha, sellest rannaalad 200 ha, omandis 250 ha. n Heina ja silo varumine 300 ha, teraviljakasvatus 25 ha. n Peretalu, lisaks üks töötaja.

Esitaja: Maaleht

Ehkki lihaveistega saab pere rohkem hõlpu kui omal ajal piimakarjaga, jätkub tegutsemist varavalgest hilisõhtuni. Loomadele on vaja silo ja heina teha, pere kasvatab ka 25 hektaril teravilja.

“Meil on siin kümneid kilomeetreid karjaaedu, pean neid kogu aeg kontrollima, et aiad oleksid terved ja loomad välja ei pääseks,” räägib Ulvi.

Kõige olulisemaks hindab ta hiidlaste juures koostöövalmidust. “See on väga hea, et talunikud saavad üksteisega läbi, meie saarel koostöö toimib, sest üksteise abita siin toime ei tule: kas läheb mõni tööriist katki või loom kaob aiast välja, ikka aidatakse ja toetatakse,” kiidab Ulvi Uusoja.

“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” lisab peremees Tiit. Tema hinnangul on oluline investeering ka maade ost, sest talu ilma maata ei pea. Ja maa hind Hiiumaal üha tõuseb, mereäärseid vabu maid naljalt enam ei leia.

Uusoja pere on lihaveisekasvatust arendades leidnud taluelule uue väljundi. Ka lapselast püüavad nad maal hoida nii palju kui võimalik, näidata talle taluelu ja selle väärtusi Hiiumaa looduse keskel.

(Maaleht, 7. august)

Tekstid SILJA LÄTTEMÄE LII SAMMLER

21

22 AASTA PÕLLUMEES 2014

KOMMERTSTEKST

Anna oma ettevõttele hoogu!

JAAN TIIMAN Astro Baltics OÜ

Kuigi Eesti on üks maailma eesrindlikumaid IT-riike, kus põllumajandussektoris on kasutuses järjest võimekamaid spetsiifilisi tarkvarasid, tunnevad põllumajandusettevõtted puudust ühest kesksest ja kõiki tootmisprotsessi etappe üheks tervikuks siduvast majandustarkvarast. Praegu kasutab enamik põllumajandusettevõtteid mitut erinevat majandustarkvara, mis nõuab suuremat aja- ja rahakulu, ei paku terviklikku ülevaadet ettevõtte tööst ning sunnib andmeid mitmekordselt sisestama.

Paljusid põllumajandusettevõtteid iseloomustab ebaühtlane tulude jaotus, mis on tingitud näiteks sesoonsusest ning pikast kasvuperioodist.

Edukaks eelarvestamiseks ning kulude juhtimiseks on seetõttu esmatähtis omada detailset ja ajakohast ülevaadet ettevõtte kõikidest tegevustest ning tarkvara, mis suudab siduda need andmed üheks tervikuks. Samuti on oluline vajalike andmete kiire ja täpne sisestamine, näiteks mobiilselt põllul või laos viibides.

Sellise võimekusega majandustarkvara pakub eestimaine IT-arendaja Astro Baltics, kes koostöös Eesti suurimate põllumajanduslike tootmisettevõtetega on välja töötanud sektoripõhise erilahenduse. Majandustarkvara NOOM baasil loodud terviklik ja kogu ettevõtte tööd haldav lahendus seob põllumajandusettevõtte erinevad andmed üheks tervikuks.

Omahinna arvutamine on esmatähtis “Edukate põllumajandusettevõtete jaoks on oluline toodangu omahinna arvutamine,” arvab peamiselt taime- ja loomakasvatusega tegeleva Jõgevamaa ühe edukaima ettevõtte Sadala Agro OÜ maadehalduse projektijuht Liana Anton.

“Oleme põllumajanduslik tootmisettevõte, mille tulu saabub pärast pikka kulude perioodi,” selgitab Anton.

“Ettevõtte kõikide kulude juhtimine sel perioodil on eluliselt tähtis. Läbi tehtud kulutuste jõuame toote õiglase omahinnani, mis omakorda aitab juhtida kulusid tulevikus.”

“Meie ettevõttes on omahinna arvutus aluseks paljudele tähtsatele otsustele,”

nentis Anton. “Üheks nendest on erinevate prognooside tegemine. Näiteks võib ettevõtte juhtkond igal ajahetkel vajada kõike vajaminevat infot saagikuse prognoosimiseks ja müügihinna või -tulu eelarvestamiseks. Keskne majandustarkvara peab võimaldama vastavat aruandlust kiirelt ning täpselt koostada.”

NOOM aitab pidada arvestust erinevate põllumajandusproduktide omahinna üle. Näiteks viljakultuuri omahinna arvutamisel võimaldab NOOM integreerida omavahel selliseid kuluartikleid nagu seemnevilja, väetiste ja taimekaitsevahendite maksumuse, kütuse ja tehnika hoolduskulud, põllumasinate amortisatsiooni, taimekasvatusega seotud põhivara jooksvad remondi kulud, töötajate töötasud ning mitmed teised kulud.

„Meie eesmärk oli tarkvara arendamisel tabada just neid kitsaskohti, milles põllumajandusettevõte kõige rohkem abi vajab.”

Masinapargi ühendamine keskse tarkvaraga „Meie eesmärk oli tarkvara arendamisel tabada just neid kitsaskohti, milles põllumajandusettevõte kõige rohkem abi vajab,” nentis Astro Balticsi tegevjuht Taimar Kallari.

“Reeglina on andmemaht põllumajandusettevõttes suur.

Samas ei kasutata täna põllumajandusettevõtetes piisavalt võimekat keskset tarkvaralahendust, millega kogu seda andmekogu hallata ning analüüsida. NOOM ei saaks kunagi asendada tarkvara, mis on näiteks lüpsirobotis. Küll aga suudab see leida seose lüpsirobotist tulevate andmete ning näiteks loomaga seonduvate kulude vahel, mis ettevõtte seisukohalt on väga oluline.”

NOOM majandustarkvara arendamisel on rõhku pandud erinevate masinate ning programmidega sidumise lihtsusele. “Majandustarkvara ja masinapargi vaheline integratsioon on tänapäeval pigem

standardiks muutumas,” sõnas Kallari. “Põllumajandusettevõtte käsutuses on suur hulk võimekat eritehnikat, olgu see tipptasemel põllutöömasin, söötmisjaam või spetsiifilineanalüüsi- ning mõõtesüsteem, mis kogub infot oma igapäevases töös. Siia juurde on vaja vähemalt sama võimekat majandustarkvara, mis suudaks kogu seda infotulva koguda ning ühtselt analüüsida. Sellise võimekusega tarkvara on ettevõttes tõeliseks südameks.”

NOOM on kohandatav kliendi vajadustega NOOM tarkvara põllumeestele loodud arendus on kohandatav kliendi äriloogika järgi ning klient ei pea leppima “karbitootega”. Kuigi tarkvara on üles ehitatud täislahendusena, saab seda alati ka vajaduspõhiselt kombineerida või kasutada üksikuid mooduleid.

Majandustarkvara NOOM võimaluste hulka kuuluvad sellised funktsionaalsused nagu töö-, ruumi-, aja- ja masinressursi planeerimine, tootmis-, finants-, palga-, personali- ja tööajaarvestus, projektide eelarvestus, majanduslepingud, põhjalik ja detailne aruandlus ning samas ka võimalikud integratsioonid tootmis- ning teenindusautomaatika ja mobiilsete nutiseadmetega.

NOOM on Eesti kõrgeima spetsialiseerumistasemega põllumajandussektori majandustarkvara. Võrreldes konkurentidega on NOOM taskukohaste hindadega ning pakub kohalikku kliendituge.

Tarkvara ostmisel kuuluvad hinna sisse info- ja koolituspäevad, mida viiakse läbi nii alg- kui ka täiendõppe vormis. Tarkvara on leidnud juba täna kasutust paljudes Eesti põllumajandusega tegelevates või sektorit teenindavates ettevõtetes nagu näiteks Sadala Agro, Kaavere Agro, Agriland, Tatoli jne. www.astrobaltics.eu

23. oktoober 2014

Mida toob uus kliima- ja energiaraamistik aastani 2030?

Tänavu 22. jaanuaril avaldas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu kliima- ja energiaraamistiku ettepaneku aastani 2030. Selle põhielementide osas peaksid liikmesriikide peaministrid jõudma kokkuleppele oktoobri lõpus toimuval ülemkogul.

Uus raamistik tugineb olemasoleva kliimaja energiapaketi 2020. aasta eesmärkidele. Samuti on see oluline vahesamm, liikumaks vähese kasvuhoonegaaside heitega, keskkonnasõbralikuma majanduse ning konkurentsivõimelise ja turvalise energiasüsteemi suunas.

See tagaks kõikidele tarbijatele taskukohase energia, suurendaks Euroopa Liidu energiavarustuskindlust, vähendaks sõltuvust energiaimpordist ning looks uusi võimalusi majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks.

Mureks kasvuhoonegaasid Sarnaselt 2020. aasta eesmärkidega on ka uues raamistikus kolm põhilist eesmärki.

Kasvuhoonegaaside heidet soovitakse vähendada 40 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega, taastuvenergia osakaalu tõsta lõpptarbimises 27 protsendini ja energia efektiivsust suurendada 30 protsendini.

Kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi saavutamiseks rakendatakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja seatakse riiklikud heite vähendamise kohustused (võrdluses baasaasta 2005 heite tasemega) sektoritele, mis jäävad ELi heitkogustega kauplemise süsteemist välja, sh transport, põllumajandus, jäätmed ja väikesemahuline energiatootmine.

Kauplemise süsteemi kuuluvad 31 riigi (lisaks 28 ELi liikmesriigile veel Norra, Island ja Liechtenstein) 11 000 suuremat energia- ja tööstusettevõtet. ELi heitkoguste kauplemise süsteemi plaanitakse reformida selleks, et saavutada kõrgem saastekvoodi hind, mis motiveeriks ettevõtteid enam investeerima kasvuhoonegaaside vähendamisse. Näiteks võtma kasutusele vähem saastavaid tehnoloogiaid ja alternatiivseid energiaallikaid.

Taastuvenergia osakaalu suurendamise eesmärk 27 protsenti lõpptarbimises on vajalik selleks, et jätkuvalt tagada kindlustunnet taastuvenergia sektorite investeeringutele ja vähendada ELi sõltuvust fossiilsete kütuste impordist.

ELi-ülest taastuvenergia eesmärki ei ole kavas liikmesriikide vahel õigusaktidega jagada, vaid riikidele jäetakse uuel

perioodil käesoleva kliima- ja energiapaketiga võrreldes rohkem valikuvabadust ning võimalusi muuta oma energiasüsteemi, lähtudes riigi vajadustest ja võimalustest.

Energiatõhususe suurendamine on endiselt oluline kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisel.

Käesoleva, 2020. aastani kehtiva kliima- ja energiapaketiga võrreldes on uuel perioodil aastani 2030 suurem rõhk ELi konkurentsivõime säilimisel. Uue paketiga seoses on plaanis jälgida energiaimpordi mitmekesistamise, innovatsiooni, turgude ühendatuse ja energiahindadega arenguid ELis.

Puhas õhk ja värskem vesi Eesti toetab kasvuhoonegaaside vähendamise, taastuvenergia ja energia tõhususe eesmärke, mis tagavad kulutõhusaima trajektoori, liikumaks konkurentsivõimelise keskkonnasõbralikuma majanduse suunas. Sellega suureneb inimeste heaolu tänu tervise ja elukeskkonna paranemisele.

Kasvuhoonegaaside vähendamise poliitikate ja meetmetega kaasnevad enamasti ka muud positiivsed keskkonnamõjud nagu õhu- ja veekvaliteedi paranemine (mõju inimeste tervisele), taastumatute loodusvarade kasutamisest tulenevate negatiivsete mõjude vähenemine jne.

Seeläbi saavutatakse riigi kulude kokkuhoid tervishoiu- ja keskkonnaalastelt kulutustelt.

Sealjuures on Eestile kui ELi keskmisest vähem jõukale liikmesriigile oluline, et kasvuhoonegaaside heite vähendamise riiklikud kohustused jagatakse õiglastel alustel, võttes arvesse liikmesriikide majanduslikke näitajaid.

Kuna Eestis on ELis ainulaadne, põlevkivil põhinev energiasüsteem, on riigile väga oluline, et uue kliima- ja energia­ raamistikuga jääks liikmesriikidele varasemast rohkem valikuvabadust ja paindlikkust kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks poliitikate ja meetmete valikul ning kodumaiste ressursside kasutamisel.

BIRGIT ARU keskkonnaministeeriumi peaspetsialist

JÖRGEN TALKOP keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Samal teemal loe ka lk 14

AASTA PÕLLUMEES 2014

23. oktoober 2014

23

AASTA PÕLLUMEHED 2001

Raivo Musting

2001

Peeter Kibe

2002

2002

Jaak Läänemets

Jaak Hinrikus

2003

Johannes Valk

2004

Andres Härm

elutöö preemia

2005

2004

Aavo Mölder

Arvo Kuutok

2010

Madis Ajaots

2006

Kalle Reiter

2011

Avo Samarüütel

2007

Ermo Sepp

2011

Eino Härm

Mati Nurm

2012

Raivo Külasepp

2009

2008

Mart Timmi

2013

Tõnu Post

elutöö preemia

2013

Leino Vessart elutöö preemia

Fotod: RAIVO TASSO, SVEN ARBET, KARIN KALJULÄTE, LII SAMMLER, MARGUS TAAL

Aasta põllumehe 2014 valib žürii: Are Selge (Eesti Maaülikool), Kalev Kotkas (Riigikogu), Raul Rosenberg (Maaelu Edendamise Sihtasutus), Jaan Sõrra (Eesti Põllumeeste Keskliit), Kalle Reiter (Aiandusliit), Tõnu Post (aasta põllumees 2013), Roomet Sõrmus (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda), Illar Lemetti (põllumajandusministeerium), Karin Sepp (Eestimaa Talupidajate Keskliit, MTÜ Noortalunikud), Milvi Aun (keskkonnaamet), Aivar Viidik, Silja Lättemäe (Maaleht).

Valime ka rahvapõllumehe

n Rahvas saab valida aasta põllumehe kandidaatide seast oma lemmiku Maalehe veebiküljel.

n Oma soosiku poolt saab aadressil http://maaleht.delfi.ee/AP2014 hääle­tada 26. oktoobri hilisõhtuni.

n Hääletuse tulemused avalikustame ja rahvapõllumehe kuulutame välja “Aasta põllumehe” konverentsil.

24 AASTA PÕLLUMEES 2014

23. oktoober 2014

SÄRAV TOODE KANNAB KVALITEEDIMÄRKI Pääsukesemärk näitab, et tootes kasutatud põhitooraine on pärit Eestist, toode on laboratoorse ja sensoorse hindamise tulemusel tunnistatud kvaliteetseks.

Ristikumärk antakse tootele, mis on laboratoorse ja sensoorse hindamise tulemusel tunnistatud kvaliteetseks.

Kvaliteedimärkidega tooteid kontrollivad järjepidevalt sõltumatud toidueksperdid, et tarbijateni jõuaks alati kvaliteetne ja maitsev toidutoode.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda www.epkk.ee