100 aastat Eesti Metsa- ja Põllumajandust (august 2020)

EESTI PÕLLUMAJANDUSE TÕUSUD JA LANGUSED AJATELJEL

Kuidas läheb metsa- ja puidutööstusel?

Lk 10–11

Lk 16

Valge kulla jälgedes – piimandusest Lk 26

AASTA PÕLLUMEES 2019 – INTERVJUU Lk 33–35 27. august 2020

0st0at 1 aa

Eesti Metsa- ja Põllumajandust

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

2 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2020

LAENUD METSANDUSETTEVÕTETELE

WWW.LANDCREDIT.EE Tel 5343 3598 Anname nõu ka siis, kui ise laenupakkumist teha ei saa.

Tegemist on finantsteenusega. Enne lepingu sõlmimist tutvuge finantsteenuse tingimustega ning vajadusel konsulteerige meie spetsialistidega.

100

27. august 2020

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

3

Vaatame tagasi, et näha ette Rohkem kui ilmataadi tujukus või maailmaturu kõikumised on Eesti põllumehe viimase saja aasta tegemisi mõjutanud poliitilised tuuled: 1919. aasta maareform, 1947. alanud sundkollektiviseerimine ja viimatise suure muudatusena 1991. aasta maareform. Seejuures ühelgi neist kolmest korrast ei lähtutud mitte majandusloogikast, vaid sooviti poliitiliste otsustega jagada ümber omandisuhteid.

Aga loogika vastu ei saa. Selle ajaga on maaettevõtlus teinud läbi erinevaid struktuurimuutusi ja muutunud taas taoliseks, kus tootmine on kõige tasuvam ja efektiivsem – 80–90 protsenti põllumajandustoodangust ja ekspordist annavad mõnisada suurtootjat. Loomuliku arengu sundpeatustest ei ole olnud pääsu ka metsanduses.

Kõik eelnev pole ehk lasknud me maamajandusel arene-

da nii tasakaalukalt kui mõnes naaberriigis, kuid on andnud ainest paljudeks põnevateks uurimusteks ja käsitlusteks, mida leiab siitki ajakirjast. Saamaks aru, kuhu oleme saja aastaga jõudnud, seadsime ajateljele sellesse perioodi mahtuvad Eesti põllumajanduse tõusud ja langused. Arhiiviandmetele lisaks pakume mahlakamat päriselu mõõdet intervjuus aasta põllumehega, kelle sõnul on kõige lihtsam viis põllumajanduses riske vältida sellega lihtsalt mitte tegeleda. Lähemalt uurime ka, kuidas on lood Eesti valge kulla ehk piimandusega ja teeme juttu ka põllurammust. Kas orgaaniline on ikka keskkonnasõbralikum kui mineraalväetis? Vastuse annab Eesti Maaülikooli uuring, millesse süüvime.

“Lase loll saega metsa – see ongi Eesti metsanduska-

va,” ütlevad irvhambad. Olgu sellega kuidas on, kuid pururumalal pole sinna asja. Ei ole olnud minevikus, ei ole nüüd ega ka tulevikus. Just seetõttu on metsandusharidust jagatud Eestis kaugelt üle sajandi, päris emakeelsena täpselt sada aastat. Tähistamaks seda, uurime, missugused metsad on olnud meie metsandusharidu-

se keskmeks ja sedagi, kui suur on olnud Eesti metsasus läbi aja ning millal hakati seda istutama. Hetkeolukorrast rohelise kulla sektoris saab ülevaate loost, mis vaatleb metsa Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

olukorda numbrites, ja teisest, kus juttu Eesti puittoodete ekspordist. Üht-teist põnevat pakume ka neile, kellele meeldib lihtsalt metsas käia. Mikk Sarv annab nõu, kuidas seda teha Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg marju.viliberg@ekspressmeedia.ee

nii, et metsaasukatele võimalikult vähe tüli teha. Aga metsas on mõnusat palju, näiteks kasemahla. Räägime ka selle kasulikkusest.

Keeletoimetaja: Helina Koldek helina.koldek@ekspressmeedia.ee Trükk: Printall

4 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2020

FOTO: SHUTTERSTOCK

Eesti metsa olukorrast numbrites Mets on justkui osa meie identiteedist – iga kord, kui puu maha võetakse, tunneb eestlane hingevalu. Kui langetamine liiga hoogsalt käima läheb, tuleb muidu tagasihoidlik eestlane tänavale ja korraldab meeleavaldusi. Vaatame arvudele otsa – kui palju metsa langetatakse?

TOIMETAS TAAVET KASE

Räägime poolest metsast Laias laastus jagunevad Eesti metsad pooleks: pool on eraomanike käes, Riigi Metsamajandamise Keskus ehk RMK haldab omakorda teist poolt (46 protsenti). Eraomanikke on Eestis üle 100 000, enamik neist

on mehed, kelle keskmine vanus kasvab. Pealtnäha võikski see nii olla, sest mets on väärtus, mis rändab põlvest põlve ja meie peame hoolitsema selle eest, et ka järgnevatel põlvkondadel oleks võimalik tahtmise korral metsa jalutama minna.

Metsa langetamise ja istutamise kohta teeb aruandeid RMK, kes avaldab igal aastal statistilisi metsainventeerimise andmeid (SMI). Selle põhjal saame konkreetse pildi, mis toimub vähemalt poolega Eesti metsast.

Eelnevate aastate raiemahud

2018. aasta raiemaht oli viimase kümne aasta kõrgeim – 12,74 miljonit tihumeetrit.

Seda mõjutasid nii kõrgemad puiduhinnad kui ka soodsad ilmastikutingimused. Lõviosa raiemahust moodustas kasvavate puude langetamine, 0,77 miljonit tihumeetrit moodustas surnud puit, mis loetakse samuti üldise raiemahu hulka.

Samuti kuulub sinna sanitaarraie, näiteks üraski leviku piiramiseks.

Eelmise aasta mahte saame hinnata Keskkonnaagentuuri eksperthinnangu põhjal. 2019.

aasta raiemaht oli 11,3 miljonit tihumeetrit. 2018. aastaga võrreldes on see küll langenud, kuid ületab siiski viimase kümne aasta keskmist raiemahtu, milleks on 10,7 miljonit tihumeetrit.

Keskmiselt tehakse aastas 35 000 hektarit lageraiet. Seejärel istutatakse lagealadele taimi ja neist saavad selguseta alad.

Metsad uuenevad umbes viiekuue aasta jooksul ja neist saavad noorendikud. Noorendikest küpsete metsadeni nimetatakse alasid puistuteks.

Jätkusuutlik metsamajandamine

RMK aastaraamatu andmetel istutati Eestis 2018. aastal 21,3 miljonit metsataime. Mida see tihumeetrites tähendab?

Eelmisel aastal oli metsatagavara juurdekasv 16,4 miljonit tihumeetrit. Kui vaadata raiemahte, siis tundub, et oleksime omadega justkui plussis.

TA S U B T E A DA

Eesti metsa koosseis Metsamaast moodustavad 50,1 protsenti okaspuud. Neist on suurem osa männikud ja lehtpuudest kaasikud. Peamiste puuliikide järgi jaotatavates metsades esineb keskmiselt 35 protsenti kaaspuuliike – enim kuuski ja kaski. Üheliigiliseimad on männikud, mis paiknevad teistele puudele pigem sobimatutes keskkondades.

Jätkusuutlik metsamajandamine tähendabki eestlase identiteedi hoidmist järgnevatele põlvedele. Kogu mets pole lihtsalt mets, teatud osa on vaja kaitsta.

Eesti metsadest on rohkem kui veerand kaitsealused metsad, 14,1 protsenti rangelt kaitstud ja 75 protsenti (kaks miljonit hektarit) tulundusmetsad. Viimastele kehtivad samuti teatud piirangud. Peamiselt on kaitse all männid, kuna need on erinevates kasvutingimustes vastupidavamad.

Allikas: keskkonnaagentuur.ee

TA S U B T E A DA

Eesti metsa vanus Enim on Eestis keskealisi (41–80 aastat vanu) männikuid ja kaasikuid. See on tingitud 1960.–1980. aastate põllumaade metsastamisest, mil suurendati Eesti metsamaad pea igal aastal 15 000 hektari võrra.

S TAT I S T I K A

Milline on seis Euroopas?

Euroopa metsarikkaimad Euroopa metsarikkaimad Euroopa metsarikkaimad Metsaga kaetud alade suurus on liikmesriigiti väga erinev: kui Soome, Rootsi ja Sloveenia pindalast on metsa all üle 60%, siis näiteks Madalmaades ja Ühendkuningriigis ainult 11%. Graa kusse on märgitud viis metsarikkaimat riiki metsade (1000 ha) arvu järgi.

Puidukasutus Suurem osa raiutavast puidust (mahuliselt 42%) kasutatakse ära energia, 24% saematerjali, 17% papi ja paberi ning 12% vineer- ja puitkiudplaatide tootmiseks. Umbes pool ELis tarbitavast taastuvenergiast saadakse puidust.

Metsaomanikud Inimtegevusest on puutumata ainult 4% metsadest, istutatud metsi on 8% ja ülejäänu moodustavad nn poollooduslikud ehk inimtegevusest mõjutatud metsad. Suurema osa ehk ligikaudu 60% Euroopa metsadest moodustavad erametsad, ülejäänud 40% on avaliku sektori omanduses olevad metsad.

30K 25K 20K 15K 10K Euroopa metsaomanikud 5K Energia

0 Rootsi

Soome

Hispaania Prantsusmaa Saksamaa

Papp ja paber

Saematerjal Papp ja paber

Eramets

Riigimets

Allikas: europarl.europa.eu

100

27. august 2020

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

Kvaliteetsete tööriiete tootja!

Nüüd ka Mustamäel, Laki 30

Küsi pakkumist info@grolls.ee Grolls Lasnamäe Grolls Mustamäe

Peterburi tee 75, Tallinn Laki 30, Tallinn

60 70 160

60 70 155

info@grolls.ee

mustamae@grolls.ee

www.grolls.ee

5

6 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2020

Saja-aastase metsandushariduse keskmeks on Järvselja metsad FOTO: RISTO METS

99 aastat tagasi loodi Järvseljale õppemetskond, mis on tänini metsandustudengite praktikabaasiks.

RISTO METS Järvseljal, toonase nimega Kastre-Peravalla mõisametsades käis eesrindlik majandamine aga juba varem, sest Kastre mõisnik Nikolai von Essen ja metsaülem Martin Maurach olid omas ajas väga ettevõtlikud majandusmehed.

19. sajandi viimastel kümnenditel lasid nad rajada siinsetesse metsadesse üle 150 kilomeetri kuivenduskraave koos korralike kruusakattega teedega.

Just Kastre-Peravalla metsades tehti Eesti aladel esimesed metsade plaanistamised, viidi läbi korrapäraselt kultiveerimistöid ning rajati mitmeid metsakultuure võõrpuuliikidega. Need metsad ehk KastrePeravalla metsandiku andis iseseisvunud Eesti vastne valitsus 1921. aasta 13. aprillil oma otsusega määramata ajaks Tartu Ülikoolile metsandustudengite õppepraktikate läbiviimise kohaks. Sündis Tartu Ülikooli õppemetskond, mis kümme aastat hiljem kandis juba õppe- ja katsemetskonna nime. Õppemetskonna asutamisel seati sellele kaks peamist ülesannet – võimaldada metsaosakonna üliõpilastele suviste õppepraktikumide korraldamist ning õppejõududele metsanduslike uurimistööde läbiviimist. Põhiliselt neid ülesandeid on Järvselja metsad täitnud tänapäevani.

Vasakult riigikogu liige Heiki Hepner ja Metsandus 100 ürituste projektijuht dotsent Ivar Sibul.

FA K T I D

AKADEEMILINE METSANDUSHARIDUS 100

Konarlik algus

Sellele eelnev ehk metsaosakonna asutamine Tartu Ülikooli juurde kestis kaua. Asutava Kogu otsusega võeti 1919. aasta oktoobris vastu maaseadus ning selle alusel tehtud maareform tõi riigi omandisse 80 protsenti Eesti metsadest. Teisisõnu: riigimetsade pindala suurenes ühtäkki seitse korda. Spetsialiste, kes oskaksid kogu seda rikkust aga kestlikult majandada, paraku nappis.

Seetõttu astuti samme, et Tartu Ülikool alustaks metsandusharidusega spetsialistide koolitamist. Ülikool suhtus metsaosakonna avamise ideesse pooldavalt, ent selle loomine takerdus sobiva juhi otsimisse.

Metsaosakond asutati lõpuks augustis 1920 ning osakonna juhiks valitud Andres Mathiesen hakkas kohe aktiivselt otsima sobilikku praktikabaasi, sest

Aurik ees ja lodi selle slepis, nii reisisid metsandustudengid 1921. aasta maikuus ühiselt Järvselja metsadesse, oma esimestele õppepraktikatele vastasutatud ülikooli õppemetskonnas. Juuni alguses kordasid praegused õppejõud ja tudengid ajaloolist sõitu. FOTOD: ERAKOGU/MARTIN VOOL

metsa mõistmiseks ainult loenguruumis õppimisest ei piisa.

Vabariigi Valitsuse otsusega sündiski 1921. aastal õppemetskond. Maikuus saabusid sinna eestimaisel puust lodjal sõites esimesed 29 üliõpilast koos õppejõu Andres Mathieseniga ning algas seitse nädalat kestnud praktikum geodeesias.

Esimestel aastatel rajati taimeaed, kuid praktilistest vajadustest tulenevalt pandi püsti ka sae- ja jahuveski ning asutati savitööstus, kus valmistati nii telliseid kui ka drenaažitorusid.

Ajalooline sõit Metsadest talvel raiutud tarbepuit juhiti kevadel parvetuskanaleid mööda Ahijärvele, kust need pukseeriti parvedes Tartusse. Küttepuud veeti aga hobustega Ahijärve äärde laoplatsile, kust need veeti suviti lotjadega laiali. Küttepuud müüdi peaaegu eranditult ülikoolile, sest kütmisprobleem tärkavas emakeelses ülikoolis oli tõsine. Ülikool tasus õppemetskonnale küttepuude eest kännuraha ning ülestöötamisja veokulud.

Pärast Teist maailmasõda viidi metsandusharidus üle 1951. aastal asutatud Eesti Põllumajanduse Akadeemia koosseisu ja praegu on akadeemia järeltulijaks Eesti Maaülikool.

Metsateadlased ja maaülikooli rektor Mait Klaassen korraldasid 5. juunil tolleaegsete sündmuste meenutamiseks sümboolse puutoomise retke.

Järvseljalt toodi sümboolsed puukoormad Tartu Ülikoolile ja Tartu linnale, meer Urmas Klaas ja Tartu Ülikooli rektor Toomas

Asser võtsid kuivad kasehalud rõõmuga vastu. Asser meenutas, et ainuüksi ülikooli peahoonet köeti sajand tagasi seitsmekümne ahjuga, ülikooli hoonetes kokku oli aga üle 700 ahju.

Päev varem viis lodi Jõmmu aga tänased tudengid ja teadlased Ahijärvele, et korrata 99 aasta tagust ajaloolist jõesõitu.

Laeval meenutati ajaloofakte, kuid räägiti ka metsade praegusest seisundist. Muu hulgas nii kliimamuutustega aktiveeruvatest kahjuritest kui sellestki, milline on nüüdne Eesti mets.

Rohkelt üritusi Sajanditaguste sündmuste meenutamiseks korraldavad metsateadlased sel aastal arvukalt eriilmelisi üritusi. Tõsi, oma jälje neile on jätnud tänavune viirusepuhang, kuid olulisemad plaanid saavad siiski teoks.

Lisaks lodjasõitudele pandi Järvseljale kasvama juubelimets, mille istikud on kasvatatud Järvselja Kuningamänni jt Eesti väärikamate puude järglastest.

16. juunil avati maaülikooli Metsamaja esisel temaatiline lillepeenar, mille avamisel lausus metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor Marek Metslaid, et sajandi vältel on metsateadus muutunud Eestis järjest tugevamaks valdkonnaks.

“Seda tööd tuleb jätkata, et meie järeltulijad näeksid ka numbrit 200,” lausus Metslaid.”

Olulisematest üritustest seisavad veel ees mälestuspuu istutamine maaülikooli linnakusse ning 17. augustil kulmineeruvad juubeliaasta sündmused konverentsi ja vilistlaskokkutulekuga Eesti Rahva Muuseumis.

27. august 2020

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

TOMSON

7

Hiir poeb tuppa isegi aknast ja rott WC-potist Tänavu on majadesse tükkivaid rotte ja hiiri erakordselt palju ning see pole sugugi ainult maapiirkondade probleem, sest suur hulk väljakutseid tuleb kahjuritõrjega tegelevatele firmadele linnadest, eriti Tallinnast.

RIINA MARTINSON Üks peamisi põhjusi, miks kahjuritõrjujad väljakutsete laviini alla suisa upuvad, on suure tõenäosusega asjaolu, et juba teist aastat leiab poodidest müügilt varasemast lahjemat rotimürki. „Helistamisi on palju rohkem,” tõdes OÜ Tomson juhataja Juhan Tomson, kes kummutas kohe arvamuse, et hiired-rotid elavad rohkem maal. „Ei ole nii. Praegusel ajal elavad rotid pigem linnas. Neid on suhteliselt palju ja iga aastaga järjest rohkem.” „Sel sügisel on meil olnud äärmiselt palju väljakutseid,” ütles ka OÜ Rentokil tegevjuht Toomas Trei. „Nii Tallinna linnas kui ka selle ümbruses on käed-jalad tööd täis, vatti saame ikka päris kõvasti.”

Trei arvab oma kogemusele tuginedes, et praegu poodides vabamüügis saadavad rotimürgid on liiga lahjad. „Pealegi te-

kib närilistel selle mürgi suhtes resistentsus ja tavakoguses mürki ei võtagi neid enam maha,” nentis ta.

Rotimürke leiab poelettidelt küll erinevais pakendeis, kuid toimeaine ja kontsentratsioon on neis valdavalt sama, seega pole suurt kasu ka sellest, kui mürke vahetada.

Professionaalidel on kasutusel kaks korda kangemad mürgid, mis pannakse ohutust silmas pidades närilistele välja plastist söödamajadesse.

Otsi pragusid Pea paarkümmend aastat kahjurite tõrjega tegelenud Tomson teab, et rott suudab ennast majja pressida isegi vundamendi alt. Hiir on tubli ronija ja suudab liikuda mööda maja seina. Mehel on kogemus, kus nägi kuuenda korruse korteri akna taga hiirt ronimas.

See, et rott võib tuppa tulla WC-potist, pole sugugi linnalegend. Tomson teab oma praktikast mitut säärast juhust.

Linnades ongi kanalisatsioon põhiline koht, mida mööda närilised liiguvad ja inimeste elamistesse pääsevad. Tomson on veendunud, et linnad peaksid hakkama kindlasti mõtlema oma kanalisatsioonisüsteemis rotitõrje tegemise peale.

Et takistada närilistel oma elamisse pääs, soovitab Trei otsida pisikesi pragusid. „Sealt, kust mahub sisse pastapliiats, mahub sisse ka hiir,” nimetas ta ja lisas, et väga sage koht, kust hiired sisse pääsevad, on elektrikaablite kõrvalt, samuti vee- ja kanalisatsioonitorude kõrvalt.

Miks rotid kaableid närivad?

Ette on tulnud lausa koomilisena tundunud juhtumeid, kus rotid närisid läbi riigivõrgu kaabli ja tükk aega olid maas nii riik.ee kui ka haigekassa leht.

Ja lotohuvilised, kel samal ajal Bingo loto pilet ostamata jäi, siis teadke, et selleski olid süüdi rotid. „Rotid on meistrid närima.

Ja närivad nad mitte sellepä-

rast, et tahavad süüa, vaid neil kasvavad hambad kiiresti ja nad nüristavad neid,” seletas Trei. „Ega see rott kaableid ei söö, ta nüristab oma hambaid.

Olen näinud, et rotid on majas läbi närinud isegi vasest veetoru.”

Mürk või lõks?

Närilistest ei saa lahti, kui nende tõrjet ei võeta ette kompleksselt. Sellest pole väga palju kasu, kui üks kortermaja teeb tõrjet ja kõrvalolev mitte. „Rott on tark loom ja läheb sinna, kus tõrjet ei tehta. Mõne aja pärast tuleb jälle sellesse kohta luurama, kus tõrjet tehti,” kirjeldas Tomson.

Oma osa sellesse, et närilisi on rohkem, annavad ka viimaste aastate soojad talved. Kui muidu on rottidel kolm peasakonda aastas, siis praegu neliviis.

Rotid ja hiired võivad majas olla isegi siis, kui elanikud neid ei märka. Krabistamine on märk nende olemasolust, aga ka väljaheited on kindel viide soovimatute naabrite olemasolule.

Tomson soovitab hoida rotimürki väljas aasta läbi. Isegi kui hiiri-rotte näha ei ole, on mõist-

lik mürk välja panna, eriti kortermaja keldris.

Praegu, kui vabamüügist on saadaval üksnes suhteliselt nõrgatoimeline rotimürk, soovitab Trei kasutada rohkem lõkse.

Jah, surnud looma nägemine ei ole ehk ilus vaatepilt, aga lõks on tõhus.

Poemürgi võib valida pigem siis, kui teie piirkonnas pole varem hiiri-rotte eriti palju mürgitatud, siis võib ka mürgi kasutamisest abi saada.

Tänapäeva mürk toimib pikema aja jooksul. Tomson seletab, et rottide puhul on nii, et algul nad saadavad ühe looma mingit uut toitu proovima ja kui see kohe ära ei sure, lähevad teised ka maitsma. Nii peabki mürki söönud loom umbes nädalapäevad elama, et teisedki mürgipalu sööksid.

Rotimürki pannes võtke kindlaks reegliks, et kummikindad olgu käes – mürki ja anumat, millesse selle panete, ei tohi palja käega katsuda, et inimese lõhn juurde ei jääks.

Mürki on mõistlik panna kohtadesse, kust olete leidnud näriliste väljaheidet. Kui avastate koha, kust närilised sisse pääsevad, siis ka sinna võiks mürki panna.

Eriti hea oleks mürk liha sisse segada. Rottidele meeldib väga näiteks hakkliha, samuti suitsuvorst.

See, et hiired juustu tahavad, on muinasjutt.

Ka hiirelõksu peaks peibutiseks panema mõnd liha- või kalatoodet. Hästi sobivad ka juurja puuviljad, näiteks tükk õuna. „Hiir ei pea jooma, aga rott peab iga päev vedelikku saama ja nii söövad nad hea meelega midagi mahlast,” seletas Trei.

Samuti on oluline kodus kõik avavused sulgeda. Jälgige, et prügikast oleks terve ja kinnine. Linnusöögimajad võiks aknast kaugemale panna, sest linnud ajavad teri maha ja see meelitab väga hea haistmismeelega närilised kohale.

Unustada võiks kombe lindude söötmiseks leiba-saia aknast välja loopida, see on pigem rottide söötmine.

Tel 5690 3944 putukatorje@gmail.com www.kahjutritorje.ee

TRABIFLEX SEE ON HÜDRAULIKA

Telli A-pelletist kvaliteetsed Eestis toodetud pelletid koju või tule ise lattu järele.

Transpordiga üle Eesti

200 €/alus Pellet ladudest*

180 €/alus * A-pelleti laod asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Järveres

Info ja tellimine:

www.apellet.ee Lisainfo tel 5307 0020 või epood@warmeston.ee

las tellijatele valmistab Kei Ü e O X E L IF uti valmistam TR A B ootetööna. Sam ka d ui lik oo hüdrov ale. d Vene tehnik hüdrovoolikui A D! DSAD HINN VÄGA SOO hindadega us maaletooja lik va s d ia la E bensiinikindlai PAKUM sid, jagajaid, , pa pe m ap pu kl a , lik id sere hüdrau klambreid, stut sette, d, an ei m pl ni ite dr d, ui lin voolik treid, si ee om an m e, an hüdraulikakra e. jn id de en tih JAD! D TARNE A LÜHIKESE al olemas. ilindreid kohape os dr hü IK L llimisel.

LAI VA otse tootjalt te rid nd ili ps oo Telesk imine. e komplekteer Hüdrojaamad ÜSI LISA! TULE JA K NTIDELE TELE KLIE LEPINGULIS S E D! S O O D US TU Saadame kaup

a ka kulleriga.

Kaubam IL AS Rõõmu E K E M U S A psalu mnt 57d. aadressil Haa 5551 0930 tel 659 1110;

aja kõrval

DASI! E E L A R B Õ INFO K A S A N N A !

B N www.trabiflex.ee

8 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

Kasemahl kui igavese nooruse eliksiir

27. august 2020

FOTO: SHUTTERSTOCK

Kasemahl kogub üha enam populaarsust. Kuid miks on see maitsev vedelik nii tervislik ja mida kasulikku kask meile veel annab?

TOIMETAS MARIN LEHESALU Looduslik ja kasulik Kasemahl on kui tervisepomm.

Mahl rikastab keha vitamiinide ja antioksüdantidega. See leevendab ekseemi, erinevaid allergiaid ja vererõhuprobleeme.

Samuti soovitatakse seda reuma, podagra ja lihasepinge korral. Kasemahl on hea neeruturguti, see aitab kehast välja viia toksiinid ja mürgid.

Kasemahlas on väga palju vitamiine ja mineraale. Näiteks sisaldab see rohkelt C-vitamiini, aga ka kvertsetiini, mis vähen-

dab põletikke ja aitab insuliinil toimida. Kvertsetiini kasutatakse sageli allergiate korral. Samuti tugevdab see südame veresooni, alandab vererõhku, vähendab veepeetust. Kasemahlas leidub ka palju muid kasulikke mineraale: kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi, kaaliumi, samuti mikroelemente, nagu vask, raud, mangaan ja tsink, mis on tänapäeva toidus harv nähtus.

Kasemahla soovitatakse juua ka neil, kel on probleeme hemoglobiiniga, eriti raseda-

tel, imetavatel emadel ja lastel.

Nimelt aitab kasemahl tõsta hemoglobiini taset.

Kasemahlas on palju erinevaid suhkruid: glükoos, fruktoos, ksüloos, sahharoos. Nende sisaldus aga on väga väike, umbes 0,5–1%. Seega võivad seda rahuliku südamega juua ka dieedipidajad. Samuti on mahlas erinevaid orgaanilisi happeid. Suhkrute ja hapete vahekord määrabki hapu-magusa maitse. Värskes kasemahlas on aga nii suhkruid kui ka happeid väga vähe, seega tundub värske kasemahl pigem maitsetuna.

Kasemahla võib lisada kookidesse, juua toidu kõrvale või

teha sellest siirupit. Samuti saab kasemahlast valmistada nii alkohoolseid kui ka alkoholivabasid jooke: šampust, kalja, sima, limonaadi, õlut, viina, veini. Külmikus säilib värske mahl paar-kolm päeva. Kuna see rikneb kiiresti, tuleks seda säilitada külmutatuna või hapendatuna.

Kasemahl ei ole ainult seespidiseks kasutamiseks

Ilumaailmas ei olegi kasemahl niivõrd uus avastus ja seda võib leida mitme kosmeetikatoote koostisest. Kasemahlaga soovitatakse pesta pead. Nimelt soodustab see juuksekasvu ja puhastab peanahka, lisaks takistab

kõõma teket. Seega on kasulik kasemahlaga juukseid loputada ja kasutada seda juukseveena.

Kasemahl teeb nahaga lausa imesid. See vähendab näonaha rasusust ja aitab pleegitada pigmendilaike. Ekseemi puhul tuleks nägu kasemahlaga pesta ja seda mitte ära kuivatada: lastes näol loomulikult kuivada, mõjub mahl kauem.

Kasemahla kogumine ei ole keeruline

Kasemahla jooksmise puhul tasub jälgida maa külmumist ja õhutemperatuuri. Parim aeg kogumiseks on, kui ööpäeva keskmine temperatuur on um-

bes +5 kraadi. Mahla jookseb rohkem päeval, kui on soojem.

Mahla laskmiseks vali vanem jämedam puu, siis on mahl magusam. Vesistel aladel sirguvad kased on küll mahlarikkamad, kuid nende mahl on ka lahjem.

Mida külmem on talv, seda magusam on ka mahl. Kuid mida külmem on kevad, seda kauem mahla jookseb.

Mahla saamiseks tuleb puurida auk tüve lõunaküljele, vähemalt poole meetri kõrgusele.

Kõrgemal on jook küll magusam, kuid mida kõrgemale minna, seda vähem mahla ka jookseb. Augu läbimõõt peaks olema 2–3 sentimeetrit, ka sügavus võiks olla paar sentimeetrit. Tila saab voolida kasepuust ja selle pikkus võiks olla 35 sentimeetrit. Tilasse tuleb uuristada soon, mida mööda mahl jooksma hakkab. Selleks, et lendlev praht ei satuks mahla hulka, tasub mahla koguda kinnisesse anumasse. Ühelt kaselt võib saada kuni 50 liitrit mahla, seega peaks anum olema piisavalt suur. Kuna kevadel on ilm üsna heitlik, tuleks anum katta nii, et sinna vihma või lörtsi sisse ei sajaks.

Mahla saab kaselt kuni üks kuu. Kui kased lähevad hiirekõrvu, muutub mahl sogaseks ja on kehva maitsega. Kui mahlavõtmine on lõppenud, siis tasub tila eemaldada. Augule tuleks panna punn ette, et mahla eritumist vähendada. Selle võid meisterdada näiteks lehtedest.

Nii kaitsed puud haigustekitajate eest.

Allikas: Eesti Kasemahlaliit

100

27. august 2020

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

Kuidas hoiduda matkale minnes metsaasukate häirimisest?

FOTO: SVEN ARBET

“Õige metsamõnu on ikkagi vanas metsas, mis on saanud kasvada mitmekesiseks nii puude, põõsaste, alustaimestiku, seente, loomade kui ka lindude poolest.”

MIKK SARV, pärimuskultuuri uurija Metsas liikudes peame alati arvestama, et jagame seda ruumi arvukate teiste olenditega, kellele mets on põliskoduks.

Märkame neid siis või mitte, aga nad on seal olemas. Kõikjal.

Kui metsa on kaasa võetud koerad, siis kõige õigem oleks neid ka seal ikkagi rihma otsas hoida, eelkõige teiste ringiuitajate ohutuse huvides. Olen mitmel korral kokku puutunud põõsastest välja vuhiseva üüratu, iseenesest heatahtliku koeravolaskiga, kes su najale üles kargab, seenekorvi uppi lööb või äkilise haugatusega soolasambaks ehmatab. No ei ole meeldiv kogemus.

Teiseks võivad muidu malbed kodukoerad metsas kas siis oma ürgsete kutsungite tõttu või mingil muul põhjusel ette-

arvamatult muutuda, hakata mägraurgu lahti kraapima või sipelgapesas tuuseldama. Ringi tormav ja klähviv koer hirmutab linnuema munadelt või vanemad pesast poegade juurest.

Sestap hoiab viisakas koeraomanik ka metsas oma lemmiku oheliku otsas.

Enne metsa minekut tasub aimu saada eri loomade pesitsusaegadest. Metsloomi ei maksa niikuinii häirida, aga eriti kehtib see poegadega loomade kohta. Mõned loomad võivad oma järglasi kaitstes inimest ohustada, näiteks põder või karu. Poegadega põdral on oma territoorium, seal võõrast nähes võib ta rünnata.

On ka selliseid, kes häirimisest niivõrd kohkuvad, et oma pesakonna maha jätavad, nii et see

on paratamatult hukkumisele määratud.

Nii näiteks sünnib täiskasvanud emakarul taliuinaku ajal kuni neli poega, kusjuures see aeg on meie suurima loodusliku kiskja elukäigus kõige häirimistundlikum periood.

Emakaru eemale peletades seame ohtu abitud karupojad ning juhul, kui emakaru ei tule tagasi, pojad hukkuvad. Aga üldiselt tunnevad loomad end looduses hästi ega vaja meie nunnutamist.

Kui näete üksikut looma või lindu, siis pidage meeles reeglit number üks: terve loom ega üksik looma- või linnupoeg ei vaja inimeste sekkumist ja ta tuleb rahule jätta. Üksik, inimese meelest abitu linnupoeg tavaliselt ei ole seda mitte –

ilmselt on tema vanemad läheduses ja ootavad, et segajad lahkuks. Metsloomi ehk keegi ei hakkagi toitma, aga ärge toitke ka linde. Sügisene toitmine meelitab neid siia jääma ning linnud ei lähe rändama.

Metsas ei tasu üleliia valjult lärmata, pigem võiks olla tavalisest vaiksemalt, sest siis on suurem tõenäosus mõnda kohalikku elanikku näha.

Kohates selgelt abitus, sekkumist vajavas seisundis metslooma või -lindu, tuleb helistada keskkonnateenistuse valvetelefonile 1313.

Midagi metsast või heinamaalt korjates peame teadma, et tegu pole kaitsealuste taimedega. Näiteks suurt osa käpalistest kaasa korjata ei tohi. Seadus ütleb selle kohta

üsna konkreetselt: keelatud on kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune, tuua neid koju ning tekitada neile muul viisil kahju, kahjustada looduskaitseobjekte ja kaitstavaid liike ning kasutada mootorsõidukeid keelatud kohtades.

Mõnda asja tuleb võtta ka mõistusega. Ilmselt pole iga rabasse viiva laudtee otsas keelumärki, sest kõik saavad niigi aru, et tegemist on jalgsimatkaks mõeldud teega ega sõida sinna mootorrattaga. Kuigi jah, on ka seda nähtud.

Artikkel ilmus esimest korda Targu Talita käsiraamatus “Loodusmärkide leidmine ja tundmine” (2018).

9

TA S U B T E A DA

Looduses liikumise meelespea Keskkonna säästmise ning kõigi heaolu nimel pea loodusesse minnes silmas järgmisi põhimõtteid. n Valmistun ja kavandan. n Mõtlen läbi, mida teen ja kuhu lähen. n Tutvun eelnevalt piirkonnaga (RMK äpp, kodulehekülg). n Pean kinni kohaliku omavalitsuse territooriumil kehtivast avaliku korra eeskirjast. n Pean kinni igaüheõiguse põhimõtetest ja piirangutest! NB! Kaitsealadel on igaüheõigus piiratud, seal on omad reeglid.

Tutvun kaitse-eeskirjaga. n Eelistan olemasolevaid matkaradu, telkimisalasid, lõkkekohti jt rajatisi, et mitte tekitada lisakoormust keskkonnale. n Säästmaks fossiilseid kütuseid eelistan võimalusel kohale jõudmiseks rongi või liinibussi, sõiduautosse mahutan mitu inimest. n Vähendan tekkivaid jäätmeid - pakin oma toidu jm vajamineva korduvkasutusega karpidesse ja kottidesse! n Arvestan tuleohuga metsas! Viin end kurssi uurides Riigi Ilmateenistuse kodulehelt, päästeala infotelefonilt 1524 või lähimast RMK teabepunktist.

Allikas: loodusegakoos.ee

Lauer

10

aastat

Lauer OÜ Tel 503 2050 info@lauer.ee

lauer.ee

Metsamajanduslikud tööd Metsa ülestöötamine Kasvava metsa ost Kinnistute ost Metsamaterjali ost Aitame metsamajanduskavade koostamisel Treileri teenus

10 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

Kui suur on olnud Eesti metsasus ja millal hakati metsa istutama?

Sellele ei ole kerge vastata. Lihtne on selle osaga, mis oli metsamaana katastrisse kantud. Eesti metsasus tsaariaja lõpus oli katastrimetsade arvestuses kusagil 20%.

Talumetsadest olid Eesti Vabariigi algusajaks katastrisse kantud ainult 12%. Peale selle oli suures koguses heina- ja võsamaad, mis võis olla metsaga kaetud, aga seda metsamaaks ei arvestatud. Sellega võis teha mida tahes ja seda kusagil arvesse ei võetud.

TOIMETAS EINAR ELLERMAA Kas lugeda see maa metsaks ja palju seda oli? Kui panna kokku katastrimetsad, meie 18. sajandi entsüklopedistide August Wilhelm Hupeli ja Wilhelm Christian Friebe kogutud andmed ning arvestada juurde ka võsamaad ja osa soometsi, siis võiks arvata, et metsasus tol ajal oli kõige rohkem 57–58%.

Tõenäoliselt siiski vähem. Ehk laias laastus umbes pool, mis on umbes samasugune protsent,

nagu oli välja kujunenud 1990. aastate alguseks ja on praegugi.

Mis siis vahepeal metsaga toimus? Kust tuli nõukogude ajal levinud seisukoht, et esimese Eesti Vabariigi ajal oli metsasus umbes 20%?

100 000 hektarit asundustalude alla

Eesti ajal oli üle 100 000 hektari maha raiutud ainult selleks, et luua asundustalusid. Maad

sai juurde riigi tagavaramaadest, mis olid sood ja rabad, ning metsamaadest. See mets tuli maha saagida, kännud juurida ja sinna rajati talud. Kokku eraldati Eesti riigimetsadest 1940. aastaks ja kujundati ümber muudeks kõlvikuteks umbes 110 000 hektarit metsa, mis kadus metsanimekirjast täielikult ära. Enamik sellest oli asundustalude jaoks või nende juurdelõigeteks.

Metsasuse osas tuli selgus 1939. aasta põllumajandusloendusel. Esimest korda võeti arvesse ka heina- ja karjamaametsad, millel on puistu täiust 30% või enam, samuti võsamaad, mis kuuluvad ka praegu metsamaa arvestusse. Selgus, et Eesti metsasus ei ole 20%, vaid umbkaudu 33–34%. See võib olla kõige väiksem metsasus, mis kunagi Eestis olnud.

Kui nõukogude ajal armastati välja tuua, et vabariigi ajal oli metsasus 20% ning siis tänu partei ja valitsuse hoolitsusele juba 43%, siis tegelikult oli see arvudega manipuleerimine.

Tänapäevastes kirjutistes enam ei öelda, et Eesti metsasus oli 20%, vaid tuuakse esile, et tegu oli katastrimetsadega, mis on kindel arusaadav üksus. Või siis võetakse aluseks põllumajandusloendusel selgunud 33%.

Sellest punktist võime tänapäeva tõmmata ka mõningaid võrdlusi. Praeguseks on metsasus kõvasti suurenenud ja oleme jõudnud enam-vähem sellisele tasemele, kus olime 18. sajandi

27. august 2020

27. august 2020

100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

11

FOTO: ARGO INGVER

Maharaitud metsa asemel kasvab noor kuusik.

lõpul. Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit.

Millal hakati metsa istutama?

Meie metsakultuuride algust on sageli seostatud 1664. aasta Rootsi seadusega, mille kohaselt oli viljakandvate puude omavoliline raie riigi- ja kogukonnametsades keelatud.

Vastasel korral järgnes rahatrahv ning iga raiutud puu osas kahe uue puu istutamise ja hilisema hooldamise kohustus. Sama kohustus järgnes ka lubatud raie korral.

Erametsades võis viljakandvaid puid raiuda vabalt, kuid ikkagi koos järgneva kohustusega.

Seaduse järgimise korral sai tegu olla üpris mõttetu looduslikult kasvavate taimede ümberistutamisega, kuna metsataimlaid sel ajal veel polnud.

Esimesed kindlamad andmed metsakultuurist võib paigutada 1630. aastate kanti. Kui Ivan Groznõi väed Liivi sõja ajal Tallinna piirasid, hävitati Kopli tammik, mis oli tollal Lustwald (praegu võiks öelda puhkemets – toim). Kui linn andis Kopli poolsaare mõnele linnakodanikule rendile, oli lepingutes kirjas rentniku kohustus aidata kaasa tammiku taastamisele. Selleks kasu-

tati tammetõrude külvi või kaugemalt looduslikult kasvavate taimede juurdevedu.

Saaremaale Kärla kirikut ümbritsevale luidetealale külvas kohalik pastor 17.–18. sajandi vahetusel männimetsa kuue-seitsme versta ulatuses, seisab dokumentides.

Metsata või vähese metsaga riigimõisate rentnikke kohustati alates 1765. aastast suurendama metsa pinda. Järgneva sajandi jooksul tegeldi sellega ka eramõisates. N-ö vabadele maadele tuli rajada kohalike oludega sobiva metsaseemnega kindel arv metsakultuure vakamaa kohta.

Nagu säilinud dokumentidest nähtub, kandis see töö esialgu vähe vilja. Riigimõisa rentnikud kurdavad, et neil ei ole metsaseemet, ja kui ongi, siis talupojad ei oska seda kasutada.

Siin on üks oluline aspekt: esialgu metsakultuure metsa ei tehtud. Sel ajal majandati metsa valikraietega ja siis ei olnud sisuliselt vaja metsakultuure rajada.

Metsakultuure tehti uute maade metsastamiseks.

Metsakultuurid muutusid valdavaks siis, kui 18. sajandi lõpus hakati üle minema lageraietele ja tekkisid raiestikud. Siis loodi Liivimaal ka riiklik metsandussüsteem. Esimesed Förster’id, meie mõistes metsnikud või ise-

Kokku eraldati Eesti riigimetsadest 1940. aastaks ja kujundati ümber muudeks kõlvikuteks umbes 110 000 hektarit metsa, mis kadus metsanimekirjast täielikult ära.

gi metsaülemad, pandi ametisse aastal 1779. Nemad hakkasidki metsakultuure rajama.

Raiestike metsastamine hakkas laiemalt levima 1840. aastail

Esialgu loodeti veel seemnepuude jätmisele ja muudele looduslikule uuendusele kaasaaitamise võtetele, aga õige pea sai selgeks, et raiestikud ei pruugi kõikjal ise uueneda.

Raiestike metsastamine hakkas vähemalt riigimetsades ja mõni aeg hiljem ka erametsades laiemalt levima 1840. aastail. Praktilistel kaalutlustel rajati metsakülvid männi- ja kuuse-, sekka ka lehtpuuseemnega.

Näiteks Kihnu saare metsadest langes 1870. aastaks 60% liivikutele rajatud kultuurpuistuile.

19. sajandi teisest poolest jäid riigimetsades pea ainuvalitsevaks okaspuukultuurid. Metsa hakati viima ka võõrliike, seda küll aklimatiseerimiskatseteks, esteetilistel kaalutlustel või huvi pärast.

Riigimetsade süsteemsem teave alates 1799. aastast võimaldab selgitada, kus, kui palju, kuidas ja millega metsakultuure rajati. Neil andmeil saab Eesti Vabariigi eelsete tööde mahuks hinnata vähemalt 12 000 hektarit.

Tööde ulatus oli periooditi erinev, kuid vähemalt 20. sajandi algul enamik okaspuuraiestikke juba metsastati. Püüdes leida analoogiat erametsadega, võiks Eesti Vabariigi algusajaks rajatud metsakultuuride kogupindala hinnata kindlasti üle 100 000 hektarile.

Allikas: Mari Kartau, Maaleht

12 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

Timber.ee

27. august 2020

Toivo Asmer: korrektsus ja

mugavus on Timber.ee-sse suured müüjad ja ostjad kokku toonud

AS Timber nimi on praegu esil Eesti seni suurima metsakinnistute paketi oksjoni tõttu, kus omanikku vahetas 562 hektarit metsamaad 2,8 miljoni euro eest. AS Timber nõukogu esimees Toivo Asmer ütleb, et kuus aastat tagasi uskusid vähesed, et metsamüük internetioksjonitel nii populaarseks saab.

Toivo Asmer, teil on AS Timber kiire kasvu üle loomulikult hea meel, aga millega teie seletaksite AS Timber edu? Oksjonil on kaks uut paketti kinnistuid 1185 hektari metsamaaga alghinnaga 6,2 miljonit eurot. Tähtaeg on 01. september..

Ilmselt on metsanduses asjad arenenud sinnamaani, et pakettide müügiks on sobiv aeg ostjatele ja müüjatele ning AS Timber näol on olemas sobiv turvaline koht, kus tehinguid teha. AS Timber oksjonikeskkonnas on müügid tõesti lausa iga kuuga muutunud järjest populaarsemaks. Mõned aastad tagasi tegime kuus võibolla paar-kolm kinnistute oksjonit üksikute üsna väikeste mahtudega. Kuskilt peab ju alustama ja nii me kuus aastat tagasi tegimegi.

Mis on andnud impulsi hakata pakette müüma?

See on tulnud ikkagi elust enesest. Turg on vastavalt klientide soovidele nii kujunenud. Suuremad ostjad hakkasid küsima, kas ei saaks metsakinnistuid pakettidena osta. Fondidel on olemas raha, et see siia turule tuua ja suurmaaomanikel on mugav oma varade seis üle vaadata. Pakettides on igas eas metsa. Seal on ahvatlevate kinnistute kõrval ka kinnistuid, kus võib olla näiteks kevadel märg ja kuhu on raskem ligi pääseda. Üksikuna oleks neid raskem müüa, aga paketist neid lahutada ei saa.

Kui paketis on kinnistud, mille peale läheb silm särama, siis pigistatakse viletsamate peale silm kinni.

Kas niisugune metsaoksjonikeskkond oli eeskuju võtmiseks kusagil olemas?

Midagi niisugust ei olnud kusagil olemas ja minu teada ei ole praegu ka. Eesti on esimene. Poolteist aastat tagasi käisime AS Timber platvormi tutvustamas suurel start-up’ide messil Portugalis. 45 sekundiga tuli teha selgeks, mis asi see on. Peab ütlema, et huvi oli suur, inimesed Brasiiliast, Hiinast, Portugalist, Saksamaalt ja mujalt tulid ning küsisid meie platvormi kohta. Kõik olid väga üllatunud, et niisugune ettevõte toimib edukalt. Mitmed palu-

sid, et tulge meile ka seda juurutama. Ega see lihtne ole, sest sa pead peensusteni tundma iga asukohariigi seadusandlust, personali otsima ja koolitama. Pealegi on meie jõud läinud esialgu Eesti platvormi arendamise peale. Igatahes suutsime me selle ideega üllatada. Idee tuli aga nii, et sai kokku väike seltskond inimesi, kes olid metsaga ka varem tõsiselt tegelenud. Kuus aastat tagasi oli veel niisugue olukord, kus metsaäris oli petmine ikka väga laialt levinud ja me arutasime, kuidas sellele piir panna.

Mida te petmise all täpselt silmas peate?

Nimetame seda raiete ja metsakinnistute väljarääkimiseks või väljapetmiseks, mille kohta me kõik oleme ajalehtedest lugenud ja telelõike näinud. Heade rääkimis- ja veenmisoskutega inimesed jutustavad vanale inimesele, kui ausalt nemad äri ajavad ning kui palju aitavad ja vastu tulevad. “Ma ei lähe seda metsa isegi vaatama, sest ma tahan sind aidata, ma ostan selle metsa kohe täna ära, kohe täna saad raha ka kätte. Sulisid on palju ümberringi, aga lõpuks saate oma metsa müüa ausale inimesele.” Memmeke saab oma kinnistu eest 18 000 eurot kätte ja mõtleb, et rahamuret pole nüüd elu lõpuni, aga ostja müüb sama tehingu kohe 50 000 euroga edasi. Niisugune äri on aastaid käinud. Meil tekkis mõte, et paneme kokku niisuguse platvormi, kus kõik on lõpuni aus ja ka läbipaistev. See oli pikk protsess ja kallis tegemine. Kui me siis tulemust Tartu maamessile tutvustama läksime, arvasid päris paljud, et mis jama te nüüd olete kokku keeranud – hakkate metsa müüma internetis enampakkumisel, keegi ei tule ju sinna müüma või ostma, see on juba ette läbikuk-

Ütleme nii, et mets ja maa investeeringutena on suheliselt lollikindlad.

kunud asi. Õnneks nad eksisid ja nüüd opereerime juba väga suurte väärtustega. Alustasime oksjonitega, kus summad olid päris väiksed, aga nüüdseks on toimunud üle 300 kinnistuoksjoni ja me räägime väärtusest 11 miljonit. Raieõiguste oksjone oleme korraldanud üle 700 väärtusega üle 17 miljoni euro.

Kas mets vahetab aina enam omanikke ka sellepärast, et kinnistud liiguvad suuremate professionaalsete ettevõtjate kätte, kellel on rohkem teadmisi ja oskusi metsa majandamisel?

Kõigepealt ütleks, et metsa- ja puiduettevõtlus on samasugune ettevõtlus nagu muud ärivaldkonnad. Keegi ehitab kaubanduskeskuse, keegi suure lao, restorani. Aeg-ajalt need väärtused vahetavad omanikke. Metsandusega on sama asi. Iga mets on kellegi oma – riigi, juriidilise isiku või füüsilise isiku. Metsakinnistuid on ju sadu tuhandeid ja omanikul võib tekkida mingil ajal mõttekoht, kas ta tahab veel metsaga tegeleda või on muud valdkonnad tähtsamad. Siis tekib mõte, kas müüd raieid või müüd üldse kinnistu või kõik kinnistud maha. Üks teema on tõesti see, et väiksemad omanikud ei taha ega suuda sellega tegeleda. Teine teema on see, et suuromanikud, kellel on väga palju kinnistuid käes, vaatavad oma bilanssi üle. Alati on niisuguseid kinnistuid, mis omanikule majandamiseks ei sobi. Võib-olla omanik paneks oma tegevuse põhirõhu kuskile mujale või keskenduks konkreetsele maakonnale või piirkonnale, nagu Alutaguse või Pärnumaa metsadele. See ratsionaaluse otsimine on minu meelest praegu põhiline tõukejõud – omanikud vaatavad, kus ja milliseid metsakinnistuid nad tahavad ja suudavad majandada. Turule on tulnud investeeringuteks ka palju uut raha. Erinevad fondid, mis on kogu aeg siin olnud, on hakanud metsandusse rohkem investeerima. Ütleme nii, et mets ja maa investeeringutena on suheliselt lollikindlad. Võib-olla tõesti mitte nii likviidsed nagu Tallinna kesklinna korterid, aga kindlad. Suured investeerijad ostavad metsakinnistuid ju perspektiiviga. Seal võib olla ka lageraie tehtud ja kasvab noor mets. Investor ostab ka noore metsaga kinnistuid ja kõrge hinnaga, sest ta vaatab tulevikku, 50, 60, 70 ja isegi 100 aasta peale ette. Tal on see vara ju portfellis olemas ja kasvab. Üks oluline fakt: paketis müües saab ühe hektari eest kõrgema hinna kui ühe kinnistu ostmisel ühe hektari eest tuleb maksta.

Kui vaadata müügi poolt, siis mitmed metsafirmad sattu-

Investor ostab ka noore metsaga kinnistuid ja kõrge hinnaga, sest ta vaatab tulevikku, 50, 60, 70 ja isegi 100 aasta peale ette. sid raskustesse, kui puiduhinnad langesid või teatud materjale ei ostetud enam endisel tasemel. Laod said kaupa täis, aga masinate liisinguid tuli maksta.

Nüüd ongi paljud hakanud mõtlema, et koguks natuke naha alla rasva, et oleks mingi reserv, millest raskematel aegadel elada. Siis müüaksegi mõned kinnistud maha. See on täiesti loomulik protsess. Ega seda metsa või maad Eestist ju minema viida, isegi kui ostjaks on välismaalane. Kõik jääb Eestimaale alles, ainult raha tuleb juurde. Kui ostjaks on mõni Skandinaavia fond, siis ta majandab ju metsa ikka heaperemehelikult, et selle väärtus kasvaks. Samas kohapealsed majandajad on ikkagi ju põhiliselt eestlased! Kui metsakinnistud liiguvad suuremate omanike kätte, kes on paremini kapitaliseeritud, siis on ka vähem muret, et raskematel aegadel jäävad töötajatele palgad maksmata või et masinad võetakse käest ära, kuna ei jõua liisinguid maksta. On rõõmustav näha, et kinnistupakettide ostu-

soovijate hulgast leiame ka tugevaid Eesti firmasid.

Metsade majandamiseks on tänu tehnika arengule nüüd ka hoopis teistsugused võimalused kui eelmistel aastakümnetel.

Kas rahvusvahelised fondid metsakinnituid ostmas on viimase aja nähtus?

On hakanud levima info, et AS Timber enampakkumisekeskkond on selles mõttes väga hea, et meie valmistame kõik tehingud põhjalike ja täpsete lepingutega väga hoolikalt ette. On ta siis müüja või ostja, temal ei ole vaja mitte mingeid asju ajada.

Kui vaatame mõnda suurt fondi, siis me ju mõistame, et nad ei taha ega suuda hakata pidama läbirääkimisi erinevate kinnistute ostmise üle. Isegi kui partner on korrektne, võtab see väga palju aega, aga lisaks on ka igasuguseid vinguviiuleid. Niimoodi suurostjatega suheldes arenes ka see mõte, et pange teie juba kinnistute paketid ka kokku. Praegu võime öelda, et paketimüük töötab.

Selle äsjase oksjoni kohta ütlesid mõnedki, et see kukub läbi, kuna alghind on nii üle paisutatud. Aga hind kerkis tervelt 125 000 euro võrra ja pakkujaid oli mitu, mitte üks. Just meie korrektne asjaajamine ja suur mugavus on AS Timber keskkonda suured müüjad ja ostjad kokku toonud. Mingisuguseid salaläbirääkimisi pidada ei saa, kedagi veenda ei saa. Kuna AS Timber on asjaajamine käinud korrektselt, siis meie poole on oma soovidega hakatud aina rohkem

Timber.ee oksjonil on edukalt müüdud ka üraski poolt kahjustunud metsa raieõigust.

27. august 2020

Timber.ee

100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST pöörduma. Levib ka see info, et kõik enampakkumisele eelnevad tegevused, üksikasjalikud konsultatusioonid, dokumentide vormistamine ja asjaajamine on täiesti tasuta. Me ei ütle, et täna töötasime teie heaks neli tundi ja saadame arve. Kogu eeltöö on tasuta. See ei ole üldse lihtne töö.

Väga palju läbirääkimisi paljude inimestega. Meie inimesed näevad ikka vaeva küll ja küll. Kui kõik asjad saavad korda ja müüja saab oma raha kätte, siis meie saame oma 5 protsenti teenustasu. Meid on süüdistatud, et võtame liiga suurt teenustasu. Aga me muud tasu ei võtagi. On ka konkurente, kes ütlevad, et nad võtavad kõigest 3 protsenti teenustasu, aga võtavad seda nii müüja kui ka ostja käest. Võtame sellise näite, et kinnistu enampakkumise alghind on 100 000 ja see on kõrgeim hind, mida talle vahendajad on pakkunud. Omanik saaks selle raha kätte ja oleks üliõnnelik. Meie teeme ettevalmistused ära ja anname oma lepingulistele partneritele teada, et tuleb oksjon. Ütleme, et kinnistu müüakse 30 000 võrra kallimalt.

Omanik on veel õnnelikum. Kui meie saame sealt 5 protsenti, kas me oleme kedagi petnud? Ostja hindas müüdavat kinnistut nii väärtuslikuks, et maksis 30 000 rohkem, kuid kogu eelnev töö tehti AS Timber poolt.

Võimalikke suurmüüjaid ja -ostjaid te ilmselt tunnete kõiki ning suhtlete, aga kuidas väiksemate kinnitute omanikud teie juurde satuvad?

Telefonikõned, e-kirjad, küsimused, kas ma saaksin teie käest nõu küsida. Palju erinevat nõu küsitakse. Kas peaksin kinnistu maha müüma või müüma raieõiguse? Kuidas saaksin oma kinnistud enampakkkumisele panna? Aga tegelikult parim ettevõtte reklaam on suust suhu reklaam – need, kes on meie kaudu müünud või ostnud, on teenusega rahul ja räägivad sellest oma tuttavatele. Eesti on väike. Eks me omavahel arutame ka, kuidas asjaajamine oleks igal hetkel viisakas, korrektne, täpne, profesionaalne ja kiire. Jah, ka kiire peab olema. Isegi kui tuleb mingi pisike mõne tuhande eurone raie, siis ei ole aega nädal või paar, vaid sellega peame kohe tegelema. Me ajame selle kiiresti korda, aga tal või tema tuttaval on võib-olla varuks 150 000 väärt kinnistu. Meie jaoks ei ole suuri ega väikseid kliente, on head kliendid. Enamik vahendajaid otsivad võimalikult kalleid tehinguid, sest väikestega on palju tegemist, kuid vahelt teenib vähe.

Ma kujutan ette ahastamist, et sajad hektarid metsamaad müüakse korraga maha ja nüüd raiuvad Eestimaa lagedaks.

See on ikka puhtalt omanikuvahetus. Seda metsa ei osteta kohe maharaiumiseks ja pakettides ei ole kaugeltki ainult küps mets. Kaubeldakse palju ka äsja raiutud metsamaaga, kus on ainult n-ö vitsad peal. Kaubeldakse ka noorendikega. Sinna kasvab ju korralik mets peale. Igas eas metsa müüakse ja ostetakse. Ei ole ju kunagi nii olnud, et võtame metsa maha ja siis on kõik, metsaga on lõpp. Läbi aegade on raiutud ja pidevalt on juurde istutatud või on puud ise

seemendunud. Kogu aeg on igas eas metsi olnud. Pärast sõda ja 1950.–60. aastatel istutatud metsad on praegu täiskasvanud, aga ka enne seda istutati iga aasta maha võetud metsa asemele uus mets. Tuhandeid hektareid põldu on läinud aastakümnete jooksul metsade alla ja nüüd on seal juba täiskasvanud metsad.

Kõik need andmed on statistikas ilusasti olemas. Ma kuulen sageli kurtmist, et müüme metsad kõik maha, siis meil pole enam ei metsi ega tööd. Kes neid metsi siis majandab? Soome või Rootsi töölised ei ole kunagi käinud meie metsi majandamas ega tule ka, ikka Eesti oma töömehed saavad tööd. Kui palju kirutakse meil RMK-d, kõige suuremat metsaomanikku. RMK majandab ju peaaegu poole metsast ja mina ütlen, et riigi metsad on meil hästi majandatud. Ja kõik see toimub ju vastavalt metsaseadusele. Keegi ei saa olla niisugune nahaal, et raiub siis, kui tahab, ja seal, kus tahab, ning istutab siis, kui tahab. Kõik on ette kirjutatud. RMK mustamine on ülekohtune. Mul on vahel meediat jälgides kahju kõigist Eesti metsaomanikest, kes oleks nagu riigi ja rahva suured vaenlased.

Meie keskkond on täiesti turvaline, kõik on online, pakkujad üksteist ei tea ja meie ei tea, kes pakuvad.

Mets ei majanda ennast ise.

Ikka inimene peab majandama. Teatud vanuses tuleb puud maha võtta, et need kõdunema ei hakkaks. Inimene on ka mingi perioodi oma elust kõige elujõulisem, edasi hakkavad võimed langema. Nii ka mets jääb vanaks. Kui naaber süüdistab metsa raiunud naabrit, et tema vaade rikuti ära, siis see ei ole mu meelest terve mõtlemine.

Raiutud metsa asemele kasvab alati uus mets. On oluline teada, et metsa kasvab igal aastal vähemalt 15 miljonit tihumeetrit juurde ja metsateatisi väljastataksegi sellise arvestusega, et raiutaks vähem kui juurde kasvab ning kasvava metsa bilanss oleks positiivne. Tasuks ikka hoolega enne mõelda, kui öelda välja, et metsa kohta käivad seadused ja normid on meil valed ning riik lubab metsa hävitatada. Ma ei ole sellest aru saanud, miks mõned hoopis teise valdkonna inimesed arvavad, et nemad teavad metsanduse kohta kõike ning võivad öelda, mida meie metsades tohib teha ja mida ei tohi. Tulenevalt ainult sellest, mida nad mõne raielangi serval seistes näevad. Seaduste ja arengukavade tegemise juures on ikka olnud teadlasi ja suurte teadmistega praktikuid, mitte kaks metsaärimeest ei kirjutanud endale kasulikku seadust kokku.

Olen sattunud rääkima ka väga eakate metsameestega, kes ütlevad, et nemad vaatavad rõõmuga, kuidas tänapäeval metsasid majandatakse.

13

Võin julgesti öelda, et Eesti metsanduses on otsustamisõigus ikka teadlaste, mitte ärimeeste käes. Kuulake neid ka. Eesti metsadega pole lahti midagi.

Kui teie metsaoksjoni võitja ütleb, et ta ei maksa pakutud summat, mis siis saab?

Selleks puhuks on meil lepinguga määratud trahv ja müüja saab väärika valuraha. Meil on olnud selline juhus, et kinnistu ostja loobus ja raha ei maksnud. Võibolla olid rahalised raskused, võibolla polnud enne kinnistuga piisavalt tutvunud. Me panime selle kinnistu uuesti oksjonile ja müüja sai seekord palju kõrgema hinna kui eelmisel ebaõnnestunud oksjonil. Meie saime oma teenustasu alles siis, kui kinnistu teisel katsel maha müüdi. Esimesel korral me ei saanud lõpphinnast protsenti, sest raha ei liikunud. Meie saame tasu siis, kui raha on müüja kontole laekunud ja ma arvan, et nii on aus.

Kas teie oksjonil pole mingit võimalust teada saada, kes veel kergitab hinda, ja temaga kuidagi kokku leppida?

Ei, absoluutselt mitte. Meie keskkond on täiesti turvaline, kõik on online, pakkujad üksteist ei tea ja meie ei tea, kes pakuvad. Inimesed võivad kodus oksjonit jälgida. Rõhutan, et meie keskonnas ei ole ühtegi nime. Raiemüükidel on kõik pakkumised koodidega ja isegi sinu enda kood on järgmise pakkumisega uus. 100 000 peal oli üks kood, aga kui keegi pakub 101 000 ja sina 102 000, siis sa saad uue koodi. Kui näiteks lõpus jääb alles kaks pakkujat, siis ei ole mingisugust võimalust, et üks pakkuja saaks teada, kes see teine on, ja temaga omavahel kokku leppida. See turvalisus on aastate jooksul juba paljudele omaseks saanud. On olnud lugusid, et kaks samas ruumis istuvat sõpra on võidu üle pakkunud ja pärast juhuslikult on sellest juttu teinud. Ja tõepoolest, meie ise ka ei tea, kes meie oksjonil pakuvad. Meie saame alles siis teada, kui oksjon on läbi ja võitja selgunud. Mõni aeg tagasi oli niisugune lugu, et omavalitsused ütlesid, et teil on väga mugav oksjonikeskkond, aga meie vist ei tohi seal omi raieid või kinnistuid müüa. Me selgitasime, et timber.ee on korrektne maksuameti ja tarbijakaitse heakskiidu saanud oksjonikeskkond, kus osalevad ainult kontrollitud taustaga ja kõrge tööeetikaga firmad. Omavalitsused on aru saanud, et meie asjaajamine on korrektne, mugav ja täpne, nad leidsid meie juurde tee ning tänaseks on meie kaudu tehtud juba hulgaliselt müügitehinguid. Maksuamet ja tarbijakaitse on meid põhjalikult üle kontrollinud. Me vastame ka riigihanke seadusele ja võiks igasuguseid enampakkumisi korraldada.

Timber AS +372 6665050 info@timber.ee Estonia pst 9, 10143 Tallinn, Eesti

14 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

Combitrans OÜ on alates 2005. aastast tegutsev ettevõte, mis pakub erinevaid metsatöödega seotud teenuseid!

www.combitrans.ee

Tartu tn 7d, Viljandi Tel 523 8332 • info@combitrans.ee

27. august 2020

100

27. august 2020

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

15

Gunnar 503 2632 Aarne 504 9803

VALMA SAEVESKI OÜ

Metsa ülestöötamine Metsamaa ja raieõiguste ost

tel 527 8119 | E-post: valmasv@gmail.com |

Valma Saeveski OÜ

OSTAME , RAIUME JA HOOLDAME METSAKINNISTUID info@starforest.ee

LANDEKER OÜ Tallinn Tornimäe 7-152 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055

www.starforest.ee

OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

OSTAME METSA

• Metsakorraldus • Metsamajanduskavade koostamine Tel 5561 9004 | oliverkoitmaa@gmail.com www.koitmaa.ee

põllumaad Helista tel 5348 8010 info@kinnistu.ee Loe Mart Eriku blogi ka! www.kinnistu.ee

www.metsatarvikud.ee UUDIS! Kõrgus-/kaugusmõõtja

Nikon Forestry Pro II Kvaliteet professionaalile • Arboristi varustus • Istutustorud ja -vakad • Mõõteriistad • Märkevärvid ja -lindid

Tel 5648 4868 info@metsatarvikud.ee

Igale Nikon Forestry Pro ostjale kaasa tasuta 3P relaskoop

Hind

499 € Pakkumine kehtib 30. septembrini 2020

Metsa ülestöötamine ja transport Kasvava metsa ja raieõiguste ost Saematerjali tootmine ja müük Tel 5688 2233 | Tel 503 4482 | www.sammmets.ee |

Samm Mets OÜ

Lõika välja ja hoia alles!

KOITMAA METSAKORRALDUS

ja

16 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2020

FOTOD: EESTI MAAELUMUUSEUMID SA, EESTI PÕLLUMAJANDUSMUUSEUM

reformi “katkematult jätkuvaks” tunnistamise. Reformi tulemusena vähenes keskmise majapidamise suurus 15,9 hektarini.

1947. Mais andis Moskva korralduse alustada kolhooside moodustamist Eestis, Lätis ja Leedus. Esimene sõjajärgne kolhoos moodustati 23. augustil 1947 Valjala vallas Sakla külas. Talurahvas kolhoosidesse astuma ei kiirustanud, sest ühismajanditele kehtisid kõrgemad põllumajandussaaduste riigile müügi normid kui üksiktalunikele. Riiklikud kokkuostuhinnad olid turuhindadest poole võrra odavamad.

Nälja likvideerimine

1949. Enamik taludest liitus kolhoosidega. Varasema passiivsuse murdis märtsiküüditamine – mai lõpus oli kolhoosidese ühinenud 71,1 protsenti taludest, 20. märtsil oli ühinenute arv olnud veel 8,2 protsenti. Ehkki kolhooside loomise eesmärk oli põllumajandussaaduste toodangu suurendamine, esimestel kolhoosiaastatel ühismajandite kaubatoodang hoopiski vähenes. Suurimad tagasilöögid olid veise- ja seakasvatuses (aastatel 1951–1955 vähenes kogutoodang vastavalt 6 ja 7 protsenti). Toodangu vähenemist põhjustasid ikaldused (1951– 1952) ja tootmiskuludest madalamad kokkuostuhinnad. Majandite kasum ja selle põhjal arvestatud normipäeva tasud olid pea olematud. Kolhoositalurahva päästsid otsesest näljast vaid abimajapidamised. Valdavalt jäid kolhoosides ehitamata ka partei nõutud uued laudad, mille ümber pidanuks tekkima agrolinnad – kolhoosikeskused.

1965. Lõpetati Eesti NSV kolhooside elektifitseerimine, riik võttis enda kanda maaparanduse kulud, kolhoosnikele hakati maksma riiklikke pensione. Majanditele määratavate riiklike varumisnormide kehtivust suurendati viie aastani. Uute põhimõtetena väärtustati majandite isemajandamist ja materiaalset ergutamist.

Meenutus ajast, mil fotod olid kaunimad kui Tõsteti kokkuostutegelikkus. Tartu rajooni Kirovi-nimelise kol- hindu, üleplaanilisehoosi maisipõld 1960. le toodangule kehtestati kõrgendatud koktud jätta 16 564 hektarit. Riigi kuostuhinnad. omandisse jäeti 13 131 hektarit, 1974. EKP I sekretär Johansest ei uusmaasaajat ega endist nes Käbin teatas Nõukogude Liiomanikku ei loetud sobivaks du Ülemnõukogu ajalehes Izvesomanikuks. Nõukogude maare- tija, et vabariigis on toimunud formi tagasipööramine tabas va- põllumajanduse industrialiseelusalt uusmaasaajaid – reeglina rimine ja välja kujunenud optineile antud maa ja inventar võõ- maalse suurusega ühismajandid. randati ning neile kehtestati ko1978. Muutus kommunistliku hustus töötada põllumajanduse partei suhtumine individuaalloovaldkonnas palgalisena ja linna- mapidamisse. NLKP peasekretär desse elama asumise keeld.

Brežnev teatas: “…on tarvis luua 1943. Natsi-Saksamaa eba- ka teatud ühiskondlik kliima, et edu idarindel tõi võimudepool- kolhoosnikud ja sovhoositöötase järeleandmisena kaasa mää- jad mõistaksid: kasvatades koruse eraomandi taastamise dus loomi ja linde teevad nad ka(reprivatiseerimise) kohta Ees- sulikku riiklikku tööd.” ti, Läti ja Leedu piirkondades 1982. NSV Liidu toitlusprog(18.02.1943). Veebruarist 1943 ramm nägi ette üle saamist järjuunini 1944 anti välja 18 400 jest süvenevast toiduainete napomandiürikut (kinnistusakti). pusest 1990. aastaks. Ümber 1944. Uus Nõukogude oku- korraldati majandusharu juhtipatsioon tõi kaasa stalinliku maa- mine.

Eesti põllumajanduse tõusud ja langused ajateljel Keerukate aegade kiuste on maakogukonnad alal hoidnud elu maal. Sadat viimast aastat Eesti põllumajanduses tutvustab maaelumuuseumi teadur Algo Rämmel.

TEKST ANNE-MARI ALVER Sada aastat tagasi, 1920. aasta suve lõpus tulid esimest korda oma põllult saaki lõikama asundustalude peremehed. Eesti Vabariik oli täitnud Vabadussõja ajal antud lubaduse ja viinud ellu nende unistuse oma maalapikesest. Raskusi trotsides oma majapidamist üles ehitama hakates usuti, et tulevikus on kergem. Möödunud saja aasta vältel on Eesti maaelu läbi elanud mitu pöördelist muutust, edu ja tagasilööke, üleminekut suurmajapidamistelt väikemajapidamistele ning väikemajapidamistelt suurmajapidamistele.

1919. 10. oktoobril Asutavas Kogus vastu võetud maaseadus nägi ette likvideerida era-, kroonu- ja pangamõisad ning luua nende pinnalt uued talumajapidamised.

1925. Oma maast ilma jäänud kohasoovijad olid sunnitud elatuma peamiselt lihttöödest linnades ja alevites, ehkki neil olid põllumehe oskused ja soov töötada “oma isade alal”. Maareformi lõpuks, aastaks 1938 oli loodud enam kui 56 000 uut asunduskohta ja ümber korraldatud pea 100 000 talu. Maareform oli puudutanud enam kui 400 000 inimest – pea poolt maa elanikkonnast.

1929. Vastne asunduskapitali seadus suunas osa maareformi tuludest uute majapidamiste ellukutsumise rahastamiseks loodud Maapanga samanimelisse siht-

kapitali. Asunduskomisjoni (aastast 1938 Asundusamet) ülesandeks sai laenude andmine maa ostuks ja majapidamiste arendamiseks ning asunduskohtade rajamine uudismaadele, peamiselt soomaadele ja raiesmikele. Hinnanguliselt rajas Asunduskapital 2000 uut talumajapidamist.

1937. Eesti põllumajanduspoliitika uueks eesmärgiks sai tootmise intensiivistamine, suurendamaks majapidamiste kaubatoodangut ja seeläbi sissetulekuid. Kriisijärgne majanduskasv linnades suurendas vahet linnaja maaelanike sissetulekutes.

Lahendusena nägi põllumajanduse arendamise kava ette kogutoodangu kahekordistamise.

Samuti väärtustati 1930. aastate teisel poolel rahvusvahelisel põllumajandusturul kvaliteetseid põllumajandussaadusi. Kogutoodangu kasvu kindlustamisel peeti oluliseks olemasolevate looduslike rohumaade muutmist põllu- ja kultuurkarjamaadeks. Riiklike toetuste ja üleriiklike uudismaade ülesharimise kampaaniate kaasabil võeti 1940. aastaks kasutusse ligi 70 000 hektarit uut põllumaad.

Ebamajanduslik majandamine

1940. Uue, punavõimu poolt ametisse seatud Riigivolikogu üks esimesi otsuseid kuulutas maa, metsad, järved ja jõed ning maapõuevarad riigi (rahva) omanduseks (23.07.1940). Senised maaomanikud said tähtajatu kasutamise õiguse, nende

maavalduse ülempiiriks kehtestati 30 hektarit. Maa ära võtmine ja välja jagamine viidi valdavalt läbi oktoobris-novembris, ametlikult kuulutati reform lõppenuks jaanuaris 1941. Kommunistliku partei juhtimisel läbi viidud nõukogulik-stalinliku maareformi eesmärk oli talurahva lõhestamine. “Nõukogude võimu hüvedest” osasaamise vääriliseks peeti võimudele lojaalseid isikuid maata talurahva ja väikemaaomanike seast. Klassivaenlasteks tituleeritud jõukam talurahvas (130 000 suurtaludes elanud inimest) pidi alluma proletariaadi diktatuurile ja vabatahtlikult-vägisi loovutama maad, hooneid ning inventari. Maareformiga võõrandati ligi 40 000 talult 750 000 hektarit maad, millest 320 000 hektarit jäeti riigile. Maareformi tulemusena vähenes keskmise talu suurus kuue hektari võrra 22,7 hektarilt 16,7 hektarini.

1941. Nõukogude võimu aegsed ümberkorraldused põllumajanduse alal Eestis, Lätis ja Leedus tühistas septembris (13.09) välja antud idaalade riigikomissari määrus. Detsembris 1941 Eesti kindralkomissar Litzmanni välja antud määruse kohaselt said võõrandatud maade omanikud ja kasutajad kolm kuud aega tagastamis- ja kasutamisavalduste esitamiseks. Oktoobriks 1942 oli enamik tagasi taotletud maast (608 081 hektarit) ajutiselt tagastatud endistele omanikele. Uusmaa- ja juurdelõigete saajatele oli otsusta-

Eraomand taas lubatud 1988. Seadus “Kooperatsioonist NSV Liidus” kaotas varem kooperatiivsele tegevusele kehtinud piirangud (palgatööjõu kasutamise keeld ja nõue piirduda teenidussektoriga). Eesti NSV võimude otsusega viidi kõik kohalikud agrotööstusettevõtted üle täielikule isemajandusele ja enesefinantseerimisele. Kaotati eraisikute põllumajanduslikku ettevõtlus pärssinud keelud.

1989. ENSV Ülemnõukogu võttis vastu Eesti NSV taluseaduse (1989), mis reguleeris erapõllumajandusega tegelemist (aastaks 1992 oli Eestis enam kui 8500 talu).

1992. Riigikogu võttis eriseadusena vastu Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse, mis reguleeris omandireformi läbi viimist põllumajanduses. Põllumajandusreformi eesmärgiks oli kindlaks määrata ühismajandite reorganiseerimise või likvideerimise reeglistik ja kolhooside loomisel ühistatud vara tagastamise ning kompenseerimise kord.

Peajoontes viidi põllumajandusreform läbi aastatel 1993–1999. Ümberkorralduste perioodil, aastatel 1991–1999 langes põllumajanduse osakaal sisemajanduse koguproduktis 15 protsendilt 3,3 protsendini.

1998. Vene rubla devalveerimisega kaasnes Eesti toiduainetetööstuse ja põllumajandussaaduste olulisema ekspordituru ära langemine. Keskse ekspordituru kiire kadumine tõi kaasa põllumajandussaaduste kokkuostuhindade languse ja tootmise kahjumlikuks muutumise.

Euroopa – pööre arengule

2000. Pöörde senini kiratsevasse maaellu tõi osalemine (2001–2004) Euroopa Liidu kandidaatriikide maaelu arendamisele suunatud SAPARD programmis. Ühenduse investeeringutoetused andsid põllumeestele võimaluse uute masinate ja seadmete muretsemiseks, rahastati ka maaelanike elukeskkonna parandamisele suunatud tegevusi. Aastast 2000 täidab keskset riiklike ja Euroopa Liidu toetuste vahendaja ja saamise nõuetest kinni pidamise kontrolliva agentuuri rolli Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).

2004. Euroopa Liiduga (2004) liitumisel laienes Eestile ühenduse ühtne põllumajanduspoliitika, mille eesmärk on põllumajanduse ja maaelu jätkusuutliku arengu kindlustamine. Ühtse põllumajanduspoliitika elluviimist rahastatakse Euroopa Liidu eelarve vahendite ja riiklike toetuste kaudu. Tegevuste rahastamise aluseks ühtse põllumajanduspoliitika raames on riiklikud maaelu arengukavad, mille elluviimiseks sõlmitakse ühenduse ja riikide vahel partnerluslepingud. Eesti riiklike maaelu arengukavade (2004–2006; 2007– 2013; 2014–2020) kaudu on rahastatud üle 20 erineva tegevusvaldkonna. Peasuunaks on investeeringud põllumajandustootmise, kalanduse ja toiduainetetööstuse arendamisse ning põllumajandustootmise keskkonnaalase jalajälje vähendamisse. Rahastatud on ka elukeskkonna parandamist, kogukondlikku tegevust ja majandutegevuse mitmekesistamist maal.

27. august 2020

DA ESTONIAN MACHINERY AS

100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

17

Konekesko – kogemused ja kindlustunne, mis tõesti loevad Nii uusi kui ka kasutatud masinaid saab endale osta eri pakkujatelt. Konkurents on tugev ja erinevaid masinaid liigub turul palju. Professionaalsed ettevõtjad on aru saanud, et ainult odavat hinda püüda ei ole mõistlik, vaid oluline on kogu väärtusahel: varuosade kättesaadavus ja hooldusvõimekus, asendusmasina võimalus ning ühtlasi diagnostika ning tootjatehaste tugi. Masinad on muutunud tehnoloogiliselt keerulisemaks ja professionaalne järelteenindus aina olulisemaks. Klient vajab kindlustunnet, et teenindav ettevõte on suuteline tagama soovitud kvaliteeti ja seda pidevalt hoidma.

Konekesko müüb, remondib ja hooldab põllumajandus-, ehitus- ning metsamasinaid. Ettevõte on tegutsenud nüüd juba üle paarikümne aasta ja selle aja jooksul on majja kogunenud palju kogemusi ning professionaalseid teadmisi. Kindlustunne ja usaldusväärsus, mida ettevõte pakub, on aidanud luua kompetentse meeskonna ning tugeva partneri olemasolevatele klientidele.

Ettevõttel on üle Eesti kolm müügi- ja hoolduskeskust, kus töötab kokku 79 inimest. Põhitegevusala on traktorite, kombainide, haagiste, põlluharimis-, ehitus-, metsa- ja tee-ehitusma-

sinate müük ning sellega seonduv järelteenindus.

Eesti põllumajandus-, metsaja ehitusmasinate turg on suhteliselt väike ning heade kliendisuhete ja kvaliteetsete töötulemuste jaoks on eelkõige oluline ise endast kõik anda. Hea teenuse kujundamine lähtub alati kliendist, tema ootustest ja vajadustest.

Konekesko üks oluline tugevus on kompetentne meeskond, sest inimesed on ettevõtte jaoks tõeline väärtus. Võimalus ja suutlikkus pakkuda oma professionaalse tiimiga laia teenuste valikut on miski, mida kliendid teenusepakkujalt turul ootavad.

Konekeskosse on aegade jooksul kogunenud laialdase masinahoolduse kompetentsiga spetsialistide meeskond, kes on vastavalt koolitatud ka ettevõtte esindatavate masinabrändide tootjatehastes.

Masinate remont- ja hooldustöid teeb Konekesko nii ettevõtte hoolduskeskustes kui ka klientide juures. Selleks on ettevõt-

tel kasutada ligi kakskümmend hooldusbussi, mis on nn liikuvad hooldustöökojad.

Konekesko ehitus- ja metsamasinate osakonna juhi Martin Otsa sõnul näitavad kogemused, et pikaajaline äriedu sõltub eelkõige töötajate kutseoskustest, teadmistest ja pühendumusest, klientide rahulolust ning ettevõtte kui suunanäitaja mainest.

USSIMO -

ÕRNADE TAIMEDE KASVUJÕUD

Kobrit OÜ on põllumajandusettevõte, mille tegevus on suunatud intensiivpõllumajanduse poolt tekitatud negatiivse koormuse vähendamisele. Pakume taimekasvatusega tegelejatele parimat looduslikku väetist – biohuumust. Ussimo kaubamärgi väetised on välja töötatud koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Maaülikooli ja Eesti Taimekasvatuse Instituudiga. Meie tooted on valmistatud 100% looduslikust materjalist ning saadaval nii tahkel kui ka vedelal kujul.

USSIMO tooted on saadaval hästi varustatud kauplustes ja meie e-poes www.ussimo.eu

„Oleme siin turul tegutsenud üle kahekümne aasta ja koos oma klientidega läbi käinud märkimisväärselt pika tee. Usaldusväärsus ja järjepidevus on Konekesko edu alused ning loovad kindlustunde meie koostööpartneritele nii täna kui ka järgmisel kahekümnel aastal.

Vastutustundlik ettevõtlus on osa meie ettevõtte ärimude-

list ning see kajastub ettevõtte kõigis tegemistes ja äriotsustes.

Ettevõte peab sotsiaalset vastutustundlikkust oma tegevuses keskseks ja need põhimõtted on integreeritud tegevuste kõikidesse aspektidesse. 2019. aastal tunnustati Konekeskot vastutustundliku ettevõtluse sertifikaadiga ja kuldtaseme kvaliteedimärgisega.”

18 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

DAVA FOODS ESTONIA

Eesti juhtiv munatootja kutsub eelistama eestimaist

27. august 2020

FOTO: KARIN KALJULÄTE

Eggo munadel on juba aastaid olnud au kanda eestlaste seas enim armastatud munade tiitlit. Millega on õnnestunud rahva südamed võita ja millest kaubamärgi taga seisev ettevõte Dava Foods Estonia ise lugu peab?

Eggo munade kodu asub Tallinna lähedal Lool, mis on teadjate seas tuntud ka kui Eesti munapealinn. Aastas toodab ja tarnib Dava Foods Estonia AS ligikaudu 85 miljonit muna. Olgugi et samavõrd muljet avaldav paistab ka munejate lindude arv – 275 000 –, avaldab firma juht Vladimir Sapožnin, et tegelikult annaks toota märksa rohkem. ”Võiks olla üle 300 000 linnu, aga turg ei võta kahjuks vastu,” nendib ta, et Eesti munaturust üle poole võtavad enda alla siiski välismaised munad.

Tähtsaim märksõna kodumaisus Põhjus selle taga lihtne – tarbija ise seda sageli ei tea. ”Kõiksugu kettide omamärgitooted on tihtipeale Lätist, Leedust, Poolast ja vahel isegi Ukrainast,” selgitab Sapožnin, et pelgalt pakenditel ilutsevaid eestikeelseid kirju ”Kodutalu”, ”Kodulinnu”, ”Kodukoha” usaldada ei tasu. ”See on puhtalt kaubamärk karbi peal.” Tegeliku tõe saab teada munalt endalt. Ettevõtetel on nimelt kohustus märgistada mune tootjakoodiga, mis koosneb numbrite ja tähtede kombinatsioonist. Esimene number näitab tootmisviisi ja järgmised kaks tähte muna päritolu. Seega peaks tarbija ennekõike jälgima hoopis, et munal olevas koodis sisalduksid kodumaisusele viitavad tähed EE.

Skandinaavia kvaliteet ja kõrgel tasemel bioohutus Äri aluseks peab Dava Foods toidu turvalisust ja kõrget kvaliteeti, milles on neile heaks teenäitajaks olnud just Skandinaavia. Nimelt tänu sellele, et Dava Foods Eesti kuulub suurde Taani kontserni Dava Foods Group, kes on suurim munade müüja ja turunda-

ja Skandinaavias, on neilt üle võetud kõik parimad meetodid.

Eriti puudutab see bioohutust, milles Taani on maailmas esirinnas. Seega järgitakse kanala igapäevatöös rangeid meetmeid, nagu kontrollitud sööda kasutamine, võõraste inimeste farmidesse sisenemise keeld ja kaitseriietuse kasutamine farmidesse sisenemisel, aga tegelikult tehakse ohutuse tagamiseks isegi silmanähtavalt rohkem, kui nõutud. ”Näiteks kui inimesed lähevad ühest farmist teise, pesevad nad ja vahetavad vahepeal riided,” avaldab Sapožnin, et seda tegelikult ilmtingimata nõutud ei ole.

Kanad ja tarbijad hoolega hoitud See tähendab ainult üht – tarbijate ja kanade heaolu eest hoolitsetakse märksa rohkem, kui Euroopa Liit tegelikult ette näeb. Ka veterinaar- ja salmonellakontroll on hoopis tihedamini, kui peab. ”Kui Euroopa Liidus peab salmo-

Pole olemas ideaalsemat hommikusööki kui kaks muna ja klaas apelsinimahla

nellat kontrollima iga 14 nädala tagant, siis meie kontrollime iga nädal,” toob Sapožnin võrdluse ja rõhutab, et analüüsid võetakse kõigist farmidest. ”See on siiski kõige tõhusam viis tagamaks, et farmi võimalik saastumine avastatakse nii vara kui võimalik. ”Kui peaks juhtuma, et kanad on nakatunud salmonella bakteriga, siis läheb mõni nädal aega, enne kui bakter võib edasi kanduda munadele. Seega võimaldab selles staadiumis tehtud regulaarne kontroll saada teavet võimalikust saastumisest piisavalt vara, et hoida ära nakatunud munade sattumine väljastatavate toodete sekka.”

Kontrollitud kvaliteet Mõistagi ei tehta järeleandmisi ka munade kvaliteedis.

Selleks teeb suure töö ära pakkimisliin ise, mis kontrollib nii määrduvust kui ka pragusid. Kui esimese kontrollimiseks pildistatab pakkimismasin muna eri nurkade alt, siis mõrade avastamiseks kasutab masin helidetektori abi. Selleks on masina küljes kaksteist pisikest ”haamrikest”, mis löövad õrnalt vastu iga muna 24 lööki. Munal

TA S U B T E A DA

DAVA FOODS AS numbrites n Ligi 40% Eestis toodetavatest munadest munetakse just Dava Foodsis n 85 miljonit muna toodetakse ja tarnitakse aastas n 6 farmi on Loo lähedal Eesti suurimas munatootmiskompleksis n 275 000 munejat lindu farmis

MUNADE KASULIKKUSEST

Miks munade söömine on kasulik? n Tugevam immuunsüsteem n Suurem energia n Paraneb naha ja juuste tervis n Paraneb ajutegevus n Kaitseb silmi n Pikem täiskõhutunne n Soodne ja valgurikas toiduaine

– just nagu klaasil või vaasil – on teine hääl, kui pragu on sees, ja akustiline kontroll määrab, kas koor on terve või ei. See, et targad masinad on suurema osa tööst enda kanda võtnud, ei tähenda siiski sugugi, et inimlik kontroll puuduks sootuks.

Kvaliteedist rääkides on Sapožninil lugejatele varuks ka väike saladus, mida inimesed sageli ei tea: ”Kui muna on hoitud külmkapis, siis parim enne kuupäev ei ole tegelikult mingi probleem.” Sellele, miks on Euroopa Liidus munade parim enne siis ikkagi 28 päeva, jääb Sapožnin vastuse võlgu, kuid pakub välja, et ehk on oma osa siiski sellel, et kui käia ringi Lõuna-Euroopas, on neil munad müügil soojas letis. ”Muna vananeb toatemperatuuril ühe päevaga sama palju kui külmkapis nädala ajaga,” selgitab ta.

Ei maksa unustada muna kasulikkust Olgugi et muna kasulikkusest on palju räägitud, arvab Sapožnin, et see asendamatu vitamiini- ja mineraaliallikas on siiski endiselt alahinnatud nii tarbimises kui ka kasulikkuses ning võiks meie toidulauale jõuda märksa rohkem. ”Munas on olemas pea kõik toitained, mida inimene vajab. Ainuke, mida pole, on C-vitamiin,” juhib ta tähelepanu, et nii võib vist küll öelda, et pole

Kui Euroopa Liidus peab salmonellat kontrollima iga 14 nädala tagant, siis Eggo mune kontrollitakse iga nädal olemas ideaalsemat hommikusööki kui kaks muna ja klaas apelsinimahla. Kusjuures iseäranis kasulik on muna just lastele ja eakatele, aga ka sportlastele, kuna munades on olemas suurem osa lihasmassi ehitamiseks vajalikke aminohappeid.

Kogu selle kasulikkuse juures on muna hind muidugi imestamapanevalt odav. ”Kahjuks ongi liiga odav,” nendib Sapožnin ja toob seepeale võrdluse, et kui arvutada välja muna kui puhta valguallika kilohind, tuleks see keskmiselt 2,30–2,50 eurot, samal ajal kui näiteks rasvase sealiha kilohind jääb 3,50, aga looma sisefilee hind juba koguni 25 euro kanti. Ometi kui munast omastab organism 94% valku, siis teistest toiduainetest palju vähem – veiselihast näiteks 80% ja kanalihast 79%. See kõik tähendab ainult üht – muna võiks jõuda eestlase toidulauale veel hoopis rohkem. Ja muidugi ikka see eestimaine!

H E A T E A DA !

Kodumaisusest annab märku mitte eestikeelne pakend, vaid munale märgitud kood.

Esimene number tähistab lindude pidamise viisi, vastavalt: n 0 – mahemunad n 1 – vabalt peetavate kanade munad n 2 – õrrekanade munad n 3 – puuris peetavate kanade munad Järgmised kaks tähte näitavad tootja riiki – Eesti kood on EE. Sellele järgneb farmi hoonele antud number.

27. august 2020

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

FRANKKUTTER

19

Värske sealiha kiire liikumine pikas tarneahelas Eestlane eelistab võimalusel ju ikka eestimaist, kuid mis võiks peituda eestimaisuse taga? Kindlasti mitte ainult geograafia, vaid ka värskus ja puhtus nii seest kui ka väljast, mis koondub ümber märksõna kvaliteet. Hoolimata sealihaturu keerukast toimimisest on võimalik värske liha ja lihatoodangu puhul rakendada edukalt põhimõtet „eile tegime, täna juba saate” ning seda ilma liha väärtust kahandamata.

Eestlaste sealihaarmastust on lisaks üldisele muljele ja suust suhu levivale abstraktsele jutule mõõdetud ning kinnitatud ka erinevate uuringutega. Selles pole midagi imestamisväärset, kuna erinevate roogade jaoks jagub variante lõputult, mis võimaldab nii lihtsamaid lahendusi kui ka peenemaid katsetusi.

Seega jõuab sealiha ühel või teisel moel paljude eestlaste lauale. Sõltuvalt lihasõprade teadlikkusest ja nõudlikkusest on osal inimestel kindel lemmiktootja juba välja kujunenud, teised aga haaravad poest esimese ettejuhtuva, mis vähegi usaldusväärne ja apetiitne tundub.

Tarbijad ei vaeva enamasti pead selle üle, kui pikka ja rasket teed pidi toit nende lauale jõuab ja mida kõike selle nimel on tehtud. Sealiha keerukalt toimiva

turu tõttu mängib aga iga samm toote kvaliteedi puhul suurt rolli ja määrab ära selle, kui paljude inimeste süda on pärast esimest proovimist võidetud.

Vaid kolm aastat turul tegutsenud Frank Kutter pole praeguseks küll veel iga eestlase mällu kinnistunud, kuid mitmete lookas lihalettidega jaekaubanduses ning koolide, lasteaedade ja teiste söögikohtade toidumenüüdega ollakse juba semud ja sinasõbrad. Kliendil on lihavaliku puhul kombeks lähtuda esmalt oma silmaga nähtavast ja liha hinnast, kuid sealt edasi lisandub juba kvaliteedi hindamise asendamatu osa ehk maitse. Teadaolevalt teist sedavõrd kiire tarneahelaga lihatööstust Eestis pole, mistõttu puudub surve kvaliteedi arvelt kompromisse teha ning nii ongi mitmed era- ja ärikliendid alles

tagantjärele aru saanud, mis neil enne puudu oli. Tunne, et kõik eelnev polnud ikkagi päris „see”, võib ju tekkida alles hiljem.

Frank Kutter on vaid kolme aastaga jõudnud paljude teadlikumate lihasõprade eelistusse ja soovib liikuda lihatööstuse tippu, võites veelgi rohkemate klientide usalduse. Ettevõte usub, et oluline on pakkuda tähise „Toodetud Eestis” all ka reaalselt puhast ja kvaliteetset toodet, mida aitab kindlustada edukalt toimiv tarneahel.

Sellesse valemisse kuuluvad kõrged nõudmised loomade söödale, täielikult eestimaisest

teraviljast valmistatud jõusööt ja kümme seakasvatust, kus peetakse väga oluliseks loomade heaolu ning elutingimusi. Mis aga valemisse kindlasti ei kuulu, on sünteetilised lisaained ning maitse- ja lõhnatugevdajaid. Samuti ei kasutata sügavkülmutatud liha ja kogu tootmise juures proovitakse kasutada ära kogu tooraine „ninast sabani”. Jätkusuutlikum ja puhtam tootmine on muutumas normiks ning seda rada käies soovib Frank Kutter olla sealihasõpradel nii meelel kui keelel. frankkutter.ee

Loodussõbralik ja kiiretoimeline mullaparendaja-lubiväetis

Parim valik terve mulla heaks!

KOOSTÖÖPARTNERID: LAOTAMINE, TRANSPORT, MÜÜK

LAURI LAANEMÄE sales.ash@energia.ee +372 5380 4618

enefix.eu

20

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2020

Orgaaniline väetis pole keskkonnasõbralikum kui mineraalväetis

Levinud on arvamus, et orgaaniliste väetiste kasutamine on mineraalväetistega võrreldes keskkonnasõbralikum, aga uuringud on näidanud, et kui anda mineraalsete ja orgaaniliste väetistega võrdne kogus toitaineid, on orgaaniliste väetiste keskkonnamõju suurem. Nii selgus Eesti Maaülikooli uuringust.

Vedelsõnnik on oluline orgaaniline väetis, mis ühtaegu varustab taimi toitainetega, nagu lämmastik, fosfor, kaalium, väävel ja mitmed mikroelemendid, ning rikastab mulda orgaanilise ainega, mis parandab selle struktuuri ja veehoiuvõimet.

Probleemiks on orgaaniliste väetiste puhul see, et neis ei ole kõik toitained taimele kohe kättesaadavad. On teada, et umbes pool vedelsõnnikus sisalduvast lämmastikust muutub taimele omastatavaks alles pärast selle mineraliseerumist. Toitainete vabanemine orgaanilisest ainest võib juhtuda ka ajal, mil taimed näiteks madala temperatuuri tõttu toitaineid ei omasta, ja siis võivad need sademeterohkel perioodil leostuda.

Leostumine on toitainete liikumine nõrgvee mõjul pindmisest mullakihist sügavamale. Lisaks sellele, et neid toitaineid ei saa sellisel juhul enam kasutada põllul kasvav taim, ohustavad pinna- ja põhjavette liikuvad toitained keskkonda. Nitraatide suur

sisaldus joogivees on aga ohuks inimese tervisele.

Eesti Maaülikooli katsetulemused näitasid, et isegi juhul, kui vedelsõnnikuga antakse rohumaale sama lämmastikunorm nagu mineraalväetisega ja väetatakse optimaalsetel aegadel, on vedelsõnniku tõhusus rohumaaväetisena väiksem ning lämmastiku leostumine suurem.

Mineraalväetis on taimedele paremini omastatav ja annab suurema rohumaasaagi kui sama lämmastikunormi alusel antud vedelsõnnik.

Ilmselt on vedelsõnniku väiksema efektiivsuse põhjus see, et osa vedelsõnnikuga taimiku pinnale antud lämmastikust lendus.

Teiselt poolt antakse vedelsõnnikuga põllule ka orgaanilist ainet, mis mineraliseerub mingi aja jooksul. Kui orgaanilisest ainest vabanevad toitained ajal, mil taim neid ei vaja, siis jäävad need mulda ja vette. Uurimistöö näitas, et vedelsõnnikust suurenes leostumine kasvuperioodi

lõpul ja nii sellest kui ka suuremast sademete hulgast tingituna kasvas läbi mullakihi nõrgunud vee kogus.

Huvitav oli katsetulemus, et väetisi kasutamata leostus rohumaal lämmastikku samas koguses vedelsõnniku variandiga.

Katse alguses arvati, et see on nii ainult esimesel aastal pärast taimiku rajamist, kuid selgus, et ka teisel ja kolmandal aastal leostus lämmastikku neist variantidest ühepalju.

See osutab arvestatavale toitainete kogusele mullas endas ja näitab, et leostumine toimub ka ilma, et toitaineid mulda juurde antaks. Väetamata rohustu puhul soodustab leostumist hõredamast taimikust tingitud väiksem saak, mistõttu on vee läbinõrgumine märksa suurem kui väetist saanud taimikutel.

See, et taimed mullas olevat lämmastikku ei kasutanud ja see leostus, võis olla põhjustatud lämmastiku nõrgumisest lahustunud orgaanilise aine koosseisus, ilma

100

27. august 2020

et see oleks taimedele üldse kättesaadavaks muutunud.

Lahustunud orgaaniline lämmastik ei ole taimedele ega ka mikroobidele omastatav.

Lämmastiku leostumine orgaanilises vormis seletaks ühtlasi vedelsõnniku väiksemat efektiivsust.

Uuriti ka seda, kuidas kasutatud lämmastikunormi suurendamine leostumist mõjutab. Selgus, et lämmastiku leostumise seisukohast pole vahet, kas kasutatud lämmastikunorm väetisega on 60, 120 või 180 kg/ha, vaid oluline on, et lämmastiku kogus ei ületaks taimede lämmastiku omastamise võimet.

Seega tuleb leostumiskadude vähendamiseks hoida taimik saagikana, sest suurema saagiga taimikud omastavad mullast rohkem vett ja seda nõrgub läbi mulla vähem. Uurimistöö näitaski, et peamine faktor, mis leostumist mõjutas, oli läbi mulla nõrgunud vee kogus.

Mida rohkem vett nõrgus, seda rohkem ka toitaineid leostus.

Külvata tuleks ristikut

Katsest ilmnes veel, et leostumise piiramine on võimalik, kui lisada seemnesegusse liblikõielisi taimi, näiteks valget ristikut.

Võrreldes puhtalt kõrrelistest koosneva taimikuga vähendas ristiku võtmine seemnesegusse lämmastiku leostumist, kuna see seob õhulämmastikku ja suurendab seeläbi kõrreliste taimede lämmastikuga varustatust, avaldades saagile positiivset mõju.

Mõningatel andmetel on ka transpiratsioon (vee aurustumine) valge ristiku lehtedelt kõrrelistega võrreldes suurem, mistõttu nad kulutavad kasvamiseks rohkem vett.

Läga kõrvale biosüsi?

Uue võimalusena katsetasime leostumise vähendamiseks biosöe lisamist mulda.

Biosüsi on mullaparandusaine, mida saab toota bioloogilist päritolu orgaaniliste materjalide – puit, hein, pähklikoored, kuid ka sõnnik – söestamisel hapnikuvaeses keskkonnas 300–1000 kraadi juures. Mullas võib see muutumatuna püsida tuhandeid aastaid. Kõrgelt hinnatakse biosöe potentsiaali kliimamuutuste leevendamisel, kuna see võimaldab pikaks ajaks eemalda ringlusest süsinikku. Veel on leitud, et see aine aitab mullas kinni hoida toitaineid. Biosüsi vähendab nitraatlämmastiku leostumist olenemata sellest, kas kasutasime väetamiseks mineraalset või orgaanilist väetist. Biosöe efekt ilmnes ka siis, kui väetisi ei kasutatud.

Biosüsi on väga poorne, mistõttu selle eripind on osakeste väikestele mõõtmetele vaatamata väga suur. Tänu sellele on see võimeline siduma enda külge suures koguses toitaineid.

Katses vähendas biosüsi vee nõrgumist läbi mulla, mille tõttu püsis lämmastik kauem taimede juurte piirkonnas ja selle omastamine suurenes. Viis aastat püsis biosöe mõju lämmastiku leostumisele ühesugune.

Biosöe kasutamine leostumise vähendamisel tundub selle pikaajalise mõju tõttu paljulubav. Samas varieeruvad söe omadused suurtes piirides, sõltudes selle tootmiseks kasutatud materjalist ja temperatuurist, mille juures pürolüüs või biomassi gaasistamine toimub. Söe nitraatlämmastiku leostumist vähendavat mõju on märgitud seni väga vähestes katsetes. Rohkem on leitud, et see vähendab lämmastiku leostumist ammooniumioonina.

Seetõttu, enne kui hakata sütt leostumise tõkestamiseks laiemalt kasutama, on vaja selgitada välja need söe omadused, mis on selleks olulised, ja õppida niisuguste omadustega sütt tootma.

Ravimijäägid mullas

Antibiootikumid on lisaks inimmeditsiinile asendamatud ka loomade ravis.

Antibiootikumid väljuvad kehast koos väljaheidetega, mistõttu on oht, et nii nende jäägid kui ka antibiootikumiresistentsust kandvad geenid võivad vedelsõnnikuga väetamisel sattuda mulda. Seal võivad need üle kanduda mullas elutsevatele bakteritele, mis omakorda võivad söögi ja joogi kaudu jõuda inimorganismi ning jällegi põhjustada antibiootikumiresistentsuse teket.

Katsega uuriti, kuidas vedelsõnniku ja sellest valmistatud digestaadiga väetamine mõjutab antibiootikumiresistentsuse geenide arvukust rohumaa mullas.

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST Selgus, et orgaanilised väetised on arvestatavad antibiootikumiresistentsuse geenide kandjad ning ka mulda viiduna suutsid need seal suurendada resistentsust kandvate geenide arvukust. Lisaks selgus, et antibiootikumiresistentsuse geene leidub ka mineraalväetisega väetatud ja väetamata mullas.

See, kuidas geenid mullakeskkonnas käitusid, erines.

Näiteks sulfoonamiidi resistentsust kandva sul1 geeni arvukus suurenes pärast iga orgaaniliste väetistega väetamist, misjärel arvukus mõne aja möödudes jälle langes.

Samas aga beetalaktamaasi resistentsuse geeni blaCTX-M arvukus oli kõrge juba enne väetamist.

See näitab, et osa geene on mullas püsivamad kui teised ja et nad võivad mullas säilida kauem kui üks taimekasvuperiood. Kuna antibiootikumiresistentsuse geenid mullas on nii püsivad, tähendab see suurt ohtu nende levikuks.

Edasi tuleks mõelda, mida ette võtta, et antibiootikumiresistentsuse geenide levikut orgaaniliste väetiste kaudu vähendada. Kas tuleks mõelda väetamispiirangutele, et mulda viidud geenid jõuaksid sealt kaduda, või tuleks sõnnikut enne kasutamist töödelda antibiootikumiresistentsuse geenide arvukuse vähendamiseks?

Võib-olla oleks õigem tegeleda probleemiga farmi tasandil ja leida võimalusi antibiootikumide kasutamise vähendamiseks farmiloomadel.

LUPJAMINE VIIB KASVULE

Suurem saak Väiksemad fosforikaod Võimaldab kasvatada nõudlikke sorte Väiksem lisaväetamise vajadus Sobib mahepõllunduses kasutamiseks

Kontakt Maikel Jätsa, tel 5804 3839 sales.estonia@nordkalk.com

www.nordkalk.ee

21

22 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

BASF UAB

kauaoodatud fungitsiid ka Eesti põllumehele kättesaadav.

Revysol®-il põhinevaid tooteid peetakse BASFi uuteks hitt-toodeteks ja nende müügimahuks prognoositakse üle 1 miljardi euro. BASF on taotlenud Revysol®-i registreerimist 60 riigis Euroopas, Aasias ja Ameerikas enam kui 40 põllukultuuri jaoks. Selle patenteeritud toimeaine loodi vastavuses kõrge tasemega regulatiivstandarditega, tagades seejuures suurepärase toime ja sobivuse paljude erinevate põllukultuuridega. Revysol® saab olema üle maailma kättesaadav kohandatud koostisega, võimaldades kaitsta saaki erinevates kasvutingimustes.

Mis aga muudab just Revysol®-i nii eriliseks?

Keskendumine põllumeeste vajadustele

Revysol on töötatud välja teisi edestama

BASF on kasutusele võtnud uuendusliku lähenemise toimeainete sõeluuringutes.

Juba avastamisfaasis pöörati suurt tähelepanu sellele, et Revysol® vastaks kõige rangematele regulatiivsetele standarditele, oleks muljetavaldavalt selektiivne ja suurepärase bioloogilise efektiivsusega.

Revysol® sobib kasutamiseks enam kui 40 põllukultuuril ja 80 haiguse vastu. Lisaks teraviljadele tulevad Revysol®-i sisaldavad tooted registrisse ka rapsi, maisi, puuviljade, viinamarjade ja köögiviljade tarbeks.

Põllumehed üle maailma, aga eriti Euroopas seisavad ettevõtete juhtimisel ja taimekasvatuses silmitsi paljude väljakutsetega, sealhulgas sellega, et järjest vähem on saadaval efektiivseid taimekaitsevahendeid.

See tuleneb nii Euroopa Liidu kasvavatest nõuetest ja karmistuvatest eeskirjadest kui ka üha keerulisemast olukorrast leida uusi toimeaineid.

Juba aastakümneid on triasoolfungitsiidid olnud kesksel kohal teraviljade haiguste tõrje strateegiates ja väga tähtsad toimetulekul resistentsusega. Iga triasool toimib sterooli sünteesi inhibeerimisel veidi erinevalt ja nende toimespekter on väga lai.

Revysol®, keemilise nimetusega mefentriflukonasool, on uuenduslik fungitsiid põllukultuuride kaitseks. Maailma juhtivaid põllumajanduskemikaalide tootjaid BASF töötas uue fungitsiidi välja, pidades silmas põllumeeste vajadusi mitmes aspektis: Revysol tagab nii kõrge efektiivsustaseme haiguste tõrjel tootmispõldude tingimustes – sealhulgas resistentsuse tingimustes – kui ka kauakestva kaitse.

Revysol® kujutab endast uuenduslikku ja kestlikku lahendust, mis lihtsustab põllumajanduslikke toiminguid, vähendab ilmastikuga seotud riske ning tagab samal ajal suurema ja püsi-

vama saagikuse, mis omakorda kindlustab põllumeestele maksimaalse sissetuleku.

Uudistoode on 2020. aastast ka Eestis olemas BASF alustas 2018. aastal USA-s Missouri osariigis asuvas Hannibali tehases Revysol®-i nimelise fungitsiidi tootmist, andes sellega põllumeestele üle kogu maailmas uue töövahendi tagamaks terved ja haigusteta põllukultuurid ning saagi, tugevdades ühtlasi ettevõtte positsiooni juhtiva fungitsiidide tootjana. „Oleme rõõmsad tootmise eduka alguse üle, mis on oluline samm selle uue ja efektiivse fungitsiidi toomisel meie siinsete klientideni 2020. aastal,” sõnas BASF Agricultural Solutions Eesti müügijuht Margus Saviste aasta tagasi. BASF on tootmise alustamiseks investeerinud olemasolevasse tootmissüsteemi mitukümmend miljonit eurot. Nüüd on

27. august 2020

Revysol®-i flexi-power-omadus Revysol® on turul esimene isopropanoolasoolide rühma kuuluv fungitsiid. Toimeaine ainulaadne keemiline struktuur võimaldab molekulil võtta kergesti erinevaid konformatsioone ja olla erakordselt paindlik – me kutsume seda flexi-poweromaduseks. Revysol® seondub sihtmärgiga, nagu kõrreliste helelaiksus, kuni 100 korda tugevamini kui tavapärased triasoolfungitsiidid, seda isegi sihthaiguse muteerunud tüvede korral.

See silmapaistev omadus annab Revysol®-ile märkimisväärsed eelised.

Toimetulek resistentsusega Põllumehed vajavad mitmesuguseid tooteid, et teha segusid või tõhustada toimemehhanismi. Tänu oma suurele efektiivsusele mängib Revysol® tulevikus tähtsat osa resistentsusega toimetulekul. Revysol®-i kujul pakub BASF põllumeestele äärmiselt efektiivse lahenduse, mis aitab neil põllukultuure paremini kaitsta, tulla toime resistentsusega ja suurendada saagikust jätkusuutlikult.

Revytrex® – mitte lihtsalt innovatsioon, vaid tõeline REVYLUTSIOON Eestis on praeguseks registreeritud ka esimene Revysol®-i sisaldav fungitsiid Revytrex®.

Revytrex® on ainulaadne lahendus, mis sisaldab esimest isopropanoolasooli Revysol® ja tähtsaimat SDHI-d Xemium®. Revytrex®-i tõhususe põhjus on Xemium®-ile omase suure aktiivsuse ja kõige tugevamini seonduva triasooli Revysol® kombinatsioon.

Mõlemad toimeained sobivad suurepäraselt kokku, tulemuseks on lai toimespekter teraviljade kõige olulisemate patogeenide suhtes.

Samuti iseloomustab Revytrex®-i ainulaadne liikuvus, sest selles on ühendatud Revysol®-i kiire imendumine koos Xemium®-i võrreldamatu liikuvusega SDHI-de grupis.

Kokkuvõttes on Revytrex®ile omane tavatult kauakestev kaitsetoime tänu topelt varude moodustumisele: Revysol® tagab hea kaitse lehesiseste varude abil, samal ajal moodustab Xemium® lehe pinnal varud, millest toimeaine vabaneb järkjärgult.

Revytrex® on saadaval alates 2020. aasta aprillist BASFi heade koostööpartnerite käest: Baltic Agro AS, Põllumeeste Ühistu KEVILI ja Scandagra Eesti AS.

TA S U B T E A DA

BASF Agricultural Solutions Kiiresti kasvava populatsiooni taustal muutub maailm üha enam sõltuvaks meie võimest töötada välja ja säilitada säästlikku põllumajandust ning tervislikke keskkondi. Tehes koostööd põllumeeste, põllumajandustöötajate, kahjuritõrjeekspertide ja teiste isikutega, on meie roll aidata seda võimalikuks muuta. Sellel põhjusel investeerime tugeva teadus- ja arendusprotsessi ning laia tooteportfelli väljakujundamisse, sh seemned ja nende tunnused, põllukultuuride keemiline ja bioloogiline kaitse, mullaharimine, taimede tervis, kahjuritõrje ning digitaalne põllumajanduslik tootmine. Koostöös ekspertmeeskondadega laborites, välitingimustes, kontorites ja tootmisrajatistes ühendame uuenduslikke mõtlemisviise realistlike tegevustega, et luua farmerite, ühiskonna ja planeedi jaoks reaalselt toimivaid ideid. 2019. aastal oli meie allüksuse müügikäive 7,8 miljardit eurot.

27. august 2020

100

AGRO MACHINERY

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

23

Tulevik on sinine!

Pealkirjas toodud vahva lööklause on pärit Itaalia minilaaduri MultiOne reklaamist, sest just sinist värvi on need suurepärased laadurid, millega saab ära teha suure hulga vajalikest töödest väga mitmes valdkonnas, selgitab MultiOne’i laadurite maaletooja Toomas Tarang.

MultiOne’i minilaadur kõlab esmapilgul kui miski, mida kasutatakse väiksemamahulisteks laadimistöödeks. See pole kahtlemata vale, sest MultiOne’iga on mugav heinapallid virna tõsta või kärusse laadida, kastid laoriiulile paigaldada või palgid ühest kohast teise toimetada. Sellised laadimistööd on aga väga väike osa sellest, mida MultiOne’iga teha saab.

MultiOne’i laadurit valima minnes saab leida enesele sobiva 11 seeria ja 26 konfiguratsiooni hulgast. Ühele laadurile saab lisada kuni ligemale 180 lisaseadet, mis muudab MultiOne’i kasutatavaks äärmiselt erinevates valdkondades. MultiOne on parim liigendatud minilaadur turul, mis on valmistatud igaks otstarbeks: põllundusest haljastustöödeni, kinnisvarahooldusest meisterdamiseni.

Toomas Tarangi sõnul on tegemist väga kvaliteetse seadmega, mis on mõeldud nõudlikule kliendile. Olles MultiOne’i maaletoomisega tegelenud juba 11 aastat, nendib ta rahulolevalt, et aina enam on näha töötamas sinist värvi laadureid.

Tugev partner farmitöödel Farmis on MultiOne asendamatu abiline: mugav mööda suurlauda vahekäiku vurada ja kõik vajalikud tööd ära teha. Sööt saab MultiOne’iga loomadele ette, lisaks transpordile saab selle ka täpselt õigesse kohta asetada. MultiOne’i mugavused on avastatud nii Eestimaa suurimates farmides kui ka väiksemates ettevõtetes ja majapidamistes.

Loomulikult pole MultiOne kasutatav vaid farmis sees – tasub vaid lisada niitmiseks vajalikud lisaseadmed ja sellega võib siirduda heinamaale. Suure traktoriga võrreldes on MultiOne maale ja ökosüsteemile märkimisväärselt säästlikum.

MultiOne on väga hea seade ka mesilas töötamisel – sellega on mugav näiteks tarusid tõsta ja nende ümbert hooldustöid teha.

Riigi- ja erametsas Metsanduses ei tee MultiOne ära küll raskeveotraktori tööd, kuid tuleb tunnistada, et ega võimsamad MultiOne’i mudelid palju väiksema jõulisusega polegi. Seejuures aga on tegu metsa

jaoks märksa säästlikuma lahendusega ja ka rööpad töömaadel on palju väiksemad. MultiOne’i külge saab paigaldada ka näiteks oksapurustaja.

Mugava ja säästliku MultiOne’iga tehakse töid RMK maadel ja sellega õpivad töötama praegused Luua Metsanduskooli noored metsurid, mistõttu võib oletada, et mõne aasta pä-

rast liigub Eesti metsades siniseid masinaid senisest rohkem.

Suisa asendamatuks muutub MultiOne aga väikesemahuliste metsatööde puhul – nii näiteks kasutatakse seda kaitseväeõppuste eel käiguradade rajamiseks.

Teedel ja haljasaladel MultiOne on suurepärane tööriist erinevatel heakorratöödel

– maaparandusest ja tee-ehitusest haljastuseni. Suurtest teemasinast märksa kergemale ning säästlikumale MultiOne’ile saab lisada erinevad tee-ehitusja hooldusseadmed.

MultiOne’i abiga saab kergesti niita, lisaks heinamaale ka näiteks kitsastes teeäärtes või pargipuude vahel. Pargis saab ära teha ka muud hooldustööd, muu hulgas juurida välja või freesida siledaks tülikad kännud. Lihtne on MultiOne’i kasutada ka aedade ehitamisel, kus lisaseadet vahetades saab nii augud maasse kui ka postid aukudesse.

Erinevatest heakorratöödest rääkides on MultiOne suurepärane abiline kalmistute korrashoiul, kõnniteede hooldusel ja sodivedamisel.

Erinevatest funktsioonidest lähtudes on MultiOne’i kasutusele võtnud mitmed kohalikud omavalitsused – ühe masinaga saab tehtud terve hulk erinevaid töid. Valik ongi tehtud just selle pärast, et MultiOne’i saab kasutada aasta ringi, tehtud saavad nii talvised lumetööd kui ka suvised niitmised ja muud heakorratööd. Suur lisaseadmete valik ja kvaliteetne teenindus tagavad kindluse, et võetud kohustused saavad ka täidetud. multione.ee Toomas Tarang 506 2352 facebook.com/MultiOneEesti

24 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

JATIINA.EU

27. august 2020

Amazone järelveetav mullaharimise põimagregaat Ceus-2TX on täiuslik iga detailini.

Jatiina esitleb: Amazone mullaharimise põimagregaat Ceus nüüd ka Eestis!

Paar nädalat tagasi käivitati Eestis hinnatud Saksa põllutöömasinate tootja Amazone kõige uuem sügavkobesti ja kõrrekooreli põimagregaat Ceus. Tugevate piide ja kahe rea ketastega masin on võimekas kaks ühes tööriist, mis kobestab maa ja segab samal ajal põhu korralikult mullaga.

Amazone ja Krone põllutöömasinate esindaja Jatiina OÜ tegevjuhi Jaanus Põldmaa sõnul pole tegemist küll mullaharimise mõistes revolutsioonilise tootega, sest taolisi põimmasinaid on ka varem valmistatud. Ent samas on Ceusi lahendus uus, seal on arendatud parem piide asendite süsteem, tugevdatud raami, parandatud transpordiosa ja üldist võimekust.

Põldmaa selgitab, et kui saagid on suured ja põhku on pal-

ju, ei ole kettad sageli piisavalt võimekad põhu segamiseks maapinnaga. Eesti põllumehed on taasavastanud kündmise, ent samas leiavad paljud, et kive on põldudel väga palju, mis segab maa kvaliteetset harimist pärast viljakoristust ja enne külvi. Siin tulebki appi põimmasin, sest lihtsalt ketastega maaharimisel ei saa minna piisavalt sügavale ja tavalised tüükultivaatorid või sügavkobestid ei tee samuti seda tööd vajalikul määral ära.

Maksimaalne võimsus ainult ühe ülesõiduga Järelveetava mullaharimise põimagregaadi Ceus-2TX töölaius on 4–7 meetrit, ketaste töösügavus 5–14 cm ja piide töösügavus kuni 30 cm. Tegemist on kõige paindlikuma mullaharimismasinaga, mis on mõeldud nii kõrrekoorimiseks kui ka pinnase töötlemiseks, sügavkobestamiseks, külviks ettevalmistamiseks ja eelkõige suure orgaanikasisaldusega töödeks.

Kombineerides pindmiseks mullaharimiseks mõeldud kõrrekooreli kasutuse piisegmendi sügavkobestamisega, on Ceus ideaalne mullaharimisseade põllumeeste jaoks, kellel tuleb mulda viia väga palju orgaanilist massi või kes soovivad kobestada väga paindlikult ühe ja sama seadmega nii pindmiselt kui ka sügavalt. Töökiirusega 8–15 km/h saab töödelda suuri pindasid.

Eespool asetsev hüdraulilise töösügavuse reguleerimise-

27. august 2020

100

JATIINA.EU

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

25

Veermiku rataste taga olevate järelveetavate piide abil kobestatakse igat rattajälge uuesti.

Veermiku rataste taga olevate järelveetavate piide abil kobestatakse igat rattajälge uuesti.

Kolme tööriistaüksuse töösügavuse näidikud.

Ceus-2TX saab kasutada ka ilma rullideta, sel juhul juhitakse seda tagaosas veermikuga. Veermiku rataste taga olevate järelveetavate piide abil kobestatakse igat rattajälge uuesti.

ga kettasegment purustab väga hästi orgaanilist massi, lõigates ja segades intensiivselt maapinnal olevaid saagijääke. Samal ajal tekib ülemisse mullakihti peeneteraline struktuur. See loob optimaalsed tingimused kõdunemiseks ning teisalt väga head idanemis- ja tärkamistingimused. Kettasegmendi töösügavust saab reguleerida ja piisegmendi maksimaalse töösügavuse korral saab kettasegmenti ülemises asendis ka täielikult inaktiveerida.

Järelveetavat hüdraulilise töösügavuse reguleerimisega piisegmenti on võimalik kasutada sügavate kuni 30 cm mullakihtide kobestamiseks. Töödelda saab ka pindmiselt, nii et adratera jookseb niisketes ja rasketes tingimustes vaevalt kõrrekooreli töösügavusel. Nii kobestatakse pealiskihti või saavutatakse mulla teralisem struktuur, millega vähendatakse

nendes pinnastes märkimisväärselt leostumist.

Suur valik erineva suurusega, hooldusvabade laagritega kettaid ja 600 kg rakendusjõuga, laia otste valikuga piid peaks tagama igale kasutajale sobiva lahenduse.

Veebruari alguses taasloodud ettevõte Jatiina OÜ esindab Eestis üle maailma kõrgelt hinnatud Saksa põllumajandustehnika kaubamärke Krone ning Amazone. Ettevõtte osanikud on lisaks Amazone-Werke tehasele eestlastest juhatuse liikmed Jaanus Põldmaa ja Tõnis Põldmaa, kellel mõlemal on nii Amazone kui ka Krone põllumajandustehnika pikaajaline müügikogemus ning kes tunnevad põhjalikult Eesti tehnikaturgu ja -kliente. Jatiina on ainulaadne põllutöömasinate müüja, sest seal töötavad inimesed on ka ise praktiseerivad põllumehed.

Lisainfo: www.jatiina.eu

Seespool asetsev TX-veermik tagab hea manööverdamisvõime ümberpöördealadel ja mugava liikumise teedel.

26 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2020

FOTOD: PIXABAY.COM

tast Kuressaarest. Suur-Konguta mõisameiereis toodetud Eesti keefiri eksponeeriti Peterburis ülevenemaalisel piimandusnäitusel 1899. aastal. Keefiril oli sellel ajal mitu kummalist nimetust: piima wein, piima wiin ja rammupiim. Kakaopiima toodeti aastast 1899 Are ja Kaisma mõisameiereides.

Piimasuhkru tootmine algas aastal 1900. Ettevõte asus Jõgeva lähistel. Sealt saadeti toodangut isegi Venemaa suurlinnadesse, peale selle Gruusiasse ja Kesk-Aasia riikidesse. Tooraineks kulus kuni 12 000 toopi piima päevas. Kondenspiima toodeti juba aastal 1903 Viru-Roela mõisameiereis, seda lähetati ka Peterburi, tol aastal 435 puuda.

Augustis 1905 avati Märjamaal piimapulbrivabrik Lacta, kus toodeti Calactoni. See oli esimene selline ettevõte tsaaririigis.

Edasi liikus piimandus Eestis jõuliselt ülesmäge, kuni Nõukogude Liit Eesti okupeeris. Väike tubli “võivabariik” kadus ajaloo pööristesse.

Tänapäevased väljakutsed

Valge kulla jälgedes Piim ja kõik, mida sellest teha saab, on kandnud olulist rolli nii üksikmajapidamiste ja -ettevõtete kui ka Eestimaa kui terviku arengus.

ANNE-MARI ALVER “Ärge talle haiget tehke,” palus Vargamäe nooruke taluperenaine Krõõt, kui tema armas lehm sohu vajus ning peremees ja sulane teda välja tõmbama läksid.

Peremehel jäid lehmale appi kiirustades kirikupüksidki jalga, kuid mees ühmas vaid: “Ega püksid lehma maksa ...”

Sellest 19. sajandi kolmanda veerandi aegsest loost aimub, kui tähtsad on Eestimaal olnud lehmad ja nendelt saadud piim, samuti kõik see, mida piimast teha saab. Areng oli kiire ning käärid vaesemate ja rikkamate majapidamiste vahel on Eestis olnud suured. Suhteliselt kindel reegel oli, et kus püüti õppida, uusi töövõtteid omandada ja “saksu” jäljendada, seal hakkas ka elujärg tasapisi paranema.

Piimast sai Eesti elu edendaja

19. sajandi 60. aastate lõpul hakati Eestis panema suurt rõhku piimanduse arendamisele. 19. sajandi lõpuks oli Eestis juba ligi 200 mõisameiereid, 1928. aastal ulatus nende arv juba 331-ni. 1878. aasta tõi aga pöörde kogu maailma piimandusse, kui Rootsi insener Gustav De

Laval leiutas koorelahutaja.

Hakati rajama ka talu- ja erameiereisid ning piimast sai Eesti elu edendamisel väärt tuluallikas. Sangaste krahv Berg pälvis 1909. aastal Põhja-Liivimaa näitusel omaleiutatud piimajahuti eest kuldmedali. Peamiselt müüdi tollal võid.

1906. aastal üüris Kaarepere valla mees Hans Jürjenson Jõgeva valla Ellakvere küla Iisaku talu peremehelt Hans Nuudilt Pedja jõe ääres oleva väikese elumaja. Ühe suurema kambri ehitas ta ümber meiereiruumiks, kus olemas koorelahutaja ja käsitsi ümberaetav võimasin.

Seejärel hakkas Hans Jürjenson ümbruskonna külade talupidajatelt piima kokku ostma ja sellest võid valmistama.

Jõgeva küla talud viisid esialgu igaüks oma piima Pedja jõe äärde heinamaale. Sealt laaditi piimanõud künasse ja veeti üle jõe meiereisse. Hiljem hakkasid talud järjekorras mitme peale piima jõe äärde kokku viima. 1907. aastal, kui muretseti suurem koorelahutaja ja võimasin, mida hobusega ümber ajada sai, pidi iga piimatooja järjekorras ühe päeva tasuta meiereis oma hobuse-

ga töötama. 1910. aastal meierei likvideeriti, sest omanik kolis Tallinna. Samal põhimõttel töötas meierei 1909. aastani ka Painkülas.

6. veebruaril 1908 registreeris tsaarivalitsus esimese Eesti ühistegelise piimaühingu põhikirja. Mõtte algatajad ja elluviijad olid Imavere valla koolmeister Hans Rebane, Põltsamaa Põllumeeste Seltsi esimees Jaan Raamot ning mitmed teised edumeelsed põllumehed.

Ehitamise peale kulus aasta ja 6. veebruaril 1910 alustas Imavere Ühispiimatalitus edukalt tööd.

Imavere meier Hans Kuus ehk Imavere Hans sai legendiks juba oma eluajal. Peale oskuse valmistada ülimaitsvat võid korraldas tegus meier kultuuriüritusi ja kursusi ning rajas iluja puuviljaaia.

1937. aastal tunnistati Eesti või Berliinis ülemaailmsel võistlusel teise koha vääriliseks. Korraldati põllumajandusnäitusi, juba sajandi algul ilmusid põllumajandusajakirjad Põllumees, Põllutööleht ja Talu.

Kolmekümne aasta jooksul loodi Eestis ühistulistel alustel ligi tuhat piimatööstust ja koo-

rejaama. Piimameeste taimelavaks sai Õisu Piimanduskool, mis andis hariduse kõrval ka harituse nii nagu Westholmi gümnaasium Tallinnas või Zimse seminar Valgas.

Põgus pilk ajas veelgi tagasi

Kui aga ajas veel pika sammuga tagasi minna, siis karjakasvatuse algus Eestis ulatub tagasi kiviaja (kiviaeg kestis Eesti alal kuni 2. aastatuhande alguseni eKr) lõppu, kui siia saabusid koos venekirveste kultuuriga ka esimesed kodustatud kariloomad: kindlasti veised ja lambad, võib-olla ka kitsed. Samast ajajärgust pärinevad ka esimesed teated seakasvatuse kohta. Igaks juhuks olgu öeldud, et termin venekirves on seotud kirve pisut paati (ehk venet) meenutava kujuga, mitte meie naaberrahvaga.

Muinasajal joodi leiva kõrvale hapupiima vee ja rukkijahuga, söödi räime, oblika- või naerisuppi. Vahel joodi ka kaerakisselli (kaerakilet) piima või võiga. Värske piim või liha olid mõistetavatel põhjustel (raske säilitada!) eestlaste laual väga harvaks nähtuseks.

Piimatoodete kirev ajalugu Kuigi ürgveiseid kodustati juba 8000 aastat tagasi, jõuti meie aladel arvestatava karjakasvatuseni alles pärast laastavaid ja kurnavaid sõdu 18.–19. sajandil. Tõsi, Tallinna raeraamatus on märge, et juba 1433. aastal kasutati võid naturaaltasu maksevahendina ja Saaremaal tehti 1569. aastal juustu. Veisekasvatus hoogustus aga tänu mõisate viinaköökidele, sest just piirituse ajamisest üle jäänud toitev loomasööt – praak – pani härjad kasvama ja lehmad lüpsma.

Esimesed mõisameiereid asutati 1850. aastal Vaidas ja Kundas. Kaunitest mõisapreilidest rääkis rahvas, et nad kümblevad piimas ning söövad ainult koort ja võid. Igal juhul parandas karjamõisate edendamine ka eestlaste elujärge. Palgati tööle võimeistreid Taanist ja juustumeistreid Šveitsist. Iga neljas kroon riigi tuludesse tuli võimüügist.

Esimesed katsed piimaühingut asutada tegid 19. sajandi lõpus Restu valla talupojad Tartumaal, Tamsi mehed Viljandimaal ja Riisa loomapidajad Pärnumaal.

Varasemad andmed keefiri tootmisest pärinevad 1885. aas-

Taasiseseisvunud Eesti Vabariik asus taastama ka majandust.

Kõvasti lihtsustades võiks öelda, et kunagine areng läbiti veel kord, kuid kiiremas tempos – õhinapõhiselt loodud paari lehmaga talud, esimesed ettevaatlikud ühistud, siseturu ja ekspordivõimaluste kompamine ...

Praegusteks märksõnadeks on kujunenud nutikas suurtootmine, korralikult toimivad ühistud, koostöö teadussektoriga, erinevate bakterite katsetamine ja kasutamine. Tehnoloogia areneb kiiresti ja kes tootjana ellu tahab jääda ning edasi soovib areneda, peab suutma innovatsiooniga kaasas käia.

Eelmise aasta piimandusfoorumi üheks oluliseks märksõnaks oli 2015. aastal sõlmitud Pariisi kokkulepe, mille põhieesmärk on kliimamuutuste leevendamine ja heitkoguste vähendamine. See puudutab ka kõiki piimandussektori tegijaid, kel tuleb muutustega kaasas käia ning rohkem või vähem ka ümber korraldada seniseid tootmisja töötlemisstrateegiaid.

SEB Panga 2019. aasta analüüsi järgi on Baltimaade toorpiima aastatoodang viimastel aastatel püsinud 3 miljoni tonni juures. Nii Eesti kui ka Läti aastatoodang on 0,7–0,8 miljonit tonni ja Leedul ligi 1,4 miljonit tonni. Kui Eesti aastatoodang on viimastel aastatel kasvanud, siis Läti puhul on näha pigem langustrendi. Piimatoodete valmistamise aastamaht on Balti riikides endiselt veidi üle 2,8 miljoni tonni, millest lõviosa – ligi 1,7 miljoni tonni – töötleb Leedu. Läti ja Eesti vastav näitaja on ligi 0,6 miljonit tonni ning siingi on näha kasvu Eesti ja langust Läti mahtudes.

Kindlasti väärib Eesti puhul märkimist ka asjaolu, et lisaks suurtootjatele tegutseb turul terve hulk väikeseid, kes pakuvad huvitavate toodete kujul head konkurentsi suurtele.

Just tänu väiksematele tootjatele jõuavad lisaks lehmapiimale ning sellest valmistatud toodetele tarbijateni ka kitse- ja lambapiim ning nendest valmistatud jogurtid ja juustud.

27. august 2020

100

DELAVAL OÜ

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27

DeLaval on Eesti piimatootjate partner juba 25 aastat toime ühe 50-kohalise lüpsikarusselliga.

Robotiseerimise tuhinas võib jääda mulje, et tavalüpsiseadmete juures mingit arengut ei toimu. Võiks isegi väita, et lüpsimasina ehitus on laias laastus sisuliselt sama, nagu see 1938. aastal esimest korda Eestisse jõudes oli. Kaugel sellest!

Viimase paari aastaga on paljud piimatootjad tuttavaks saanud meie Evanza lüpsiriistaga.

Kes on proovinud, see teab – on vähe uusi asju, mis räägivad nii selgelt iseenda eest.

Aga see ei ole veel kõik. Kes maldab oodata, saab uuel aastal osa veel mitmest lüpsitehnika uudisest. Me ei ole oma tootearenduses unustanud ei olemasolevaid farmereid ega ka neid, kes alles planeerivad uusi lüpsiplatse või -karusselle.

DeLaval alustas Eestis oma esimesi samme 1995. aasta sügisel, järgmise aasta aprillis jõudsime Eesti tütarfima loomiseni. Nii oleme tegusad olnud juba 25 aastat.

Kui 1938. aastal võeti Eestis kasutusele esimesed lüpsimasinad, oli DeLavali eelkäija Alfa Laval esirinnas. Sama innovatiivsed oleme püüdnud olla ka viimase paarikümne aasta jooksul. Kui 2000ndate alguseses olid suureks asjaks uudsed lüpsiplatsid koos asjakohase tarkvara ja lisavarustusega, söödamikserid ning vabapidamislautade terviklahendused, siis nüüdseks on need juba ammu saanud üsna tavapäraseks igapäevase farmitöö osaks. Kulmu ei pane enam kergitama ka lüpsirobotid ega suured lüpsikarussellid. Areng on olnud tormiline – meie esimene robotlüpsilaut on töös olnud juba 13 aastat ja uusi tuleb järjest juurde. Nüüdseks on Eestis ligi 40 farmi, kus lüpsab üle 140 meie roboti.

See kõik on muidugi tehnoloogia ja tähendab piimatootmise köögipoolt. Esiplaanil on aga siiski meie tublid farmerid, kelle hindamatu panuseta poleks DeLavali pingutustel tulemusi.

On ju Eesti lehmade piimatoodang selle aja jooksul kasvanud kaugelt rohkem kui kaks ja pool korda.

Kuhu me oleme siis praeguseks jõudnud? Eestis 2012. aastal kasutusele võetud Herd Navigator võimaldab tänu reeglipärasele hormoonanalüüsile karja sigimisjõudlust parandada ka praegu, aga kaheksa aastat tagasi oli tegemist toonase tõelise tipptehnoloogiaga. Nüüdseks on sama põhimõte uuenenud kujul saanud lüpsirobotite juures igapäevaseks.

Kes soovib sellega lähemalt tutvuda, sellel tasub tähelepanu

pöörata paar aastat tagasi välja tulnud lüpsiroboti seeria V300 uusimale mudelile V310.

Nii nagu on suurenenud lehmade piimatoodang, kasvavad Eestis jõudsalt ka farmid. Varem tavaliste ja praegugi sobi-

DeLaval VMS VMS Seeria V300 Vera lüpsisüsteem ™

™

Kaks saada olevat DeLavali VMS™ seeria mudelit, annavad sulle võimaluse valida enda farmi ootustele ja vajadustele sobiva automaatlüpsisüsteemi. V300™ ja V310™ põhifunktsioon on tagada, et lehmad saaksid lüpstud vastavalt nende potensiaalile.

DeLaval

VMS V300 ™

Automaatne lüpsisüsteem

“Suurim mõju on olnud lehmade toodangu tasemele”

like paralleellüpsiplatside kõrval hakkavad karjade suurenemisel arvestatavaks alternatiiviks muutuma lüpsikarussellid.

Seda esmalt muidugi suurema jõudluse ja väiksema tööjõukulu tõttu, aga ka võimaluse tõttu

kasutada roboteid, et lüpsitöö oleks veelgi efektiivsem. Heaks näiteks on siin DeLavali „ahjusoojad“ lüpsikarusselli mudelid E100 ja E300, kus saab kasutada ka nisadesoroboteid, tänu millele tuleb üks lüpsja edukalt

delaval.com/et eesti.info@delaval.com

VMS V310 Christian’i lüpsisüsteem ™

VMS ™ V310-ga laieneb tootlikkuse eelis ka järgmise lehmade põlvkonnale.

Progesteroonipõhine proovivõtmine ja analüüs lisavad tiinuse ja inna tuvastamise ülesannete loendisse, mida need uudsed süsteemid suudavad automaatselt täita.

DeLaval

VMS™ V310 Automaatne lüpsisüsteem Sigimise haldus ”RePro” “Enne kasutasime ultraheli, nüüd ütleb RePro, kes on tiine”

28

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

PILT TRADING

27. august 2020

Isiklikust vajadusest laiema kasuni Eesti põllumajanduses Partneriteks tunnustatud tegijad

Eesti põllumajanduse edendamiseks on mitmeid võimalusi, millest üks on tühimiku täitmine sobiva ja hea hinnaga varustuse osas. Üks edukas Eesti ettevõte täpselt nii sündiski – isiklik kogemus ja vajadus andsid tõuke pakkuda paremaid lahendusi ka teistele Eesti põllumeestele.

PILT Tradingu edulugu algas Eestis pärast seitset aastat põllumajandusettevõtte juhina töötamist, mille jooksul sai kodumaal tunda puudust paljudest vajalikest seadme-

test ja toodetest. Ka saadaolevate toodete hinnad olid teiste riikidega võrreldes üsnagi kallid, seega tuli luua sobivamaid alternatiive ja need ise Eestisse tuua.

Teine oluline tõuge PILT Tradingu loomiseks oli suur vajadus vasikate heaolu alase teavitustöö järele. Eestis ringi sõites võib märgata mitmeid tipptehnoloogiaga varustatud moodsaid lüpsilehmadele mõeldud lautu, samal ajal kui vasikatesse puutuv oli varem täiesti tagaplaanile jäetud. PILT Tradingu üheks südameasjaks oli ja on ka nüüd vasikad ning vasikate heaolu, olles muu hulgas üks esimesi ettevõtteid, kes Eestisse ternespiima pastöriseerija tõi.

PILT Tradingu koostööpartnerid on oma ala turuliidrid üle kogu maailma. Tihe koostöö Vilofossiga loob vastavale sihtgrupile võimalused täpselt õigete mineraalide, piimapulbrite ja muude toodete leidmiseks ning nende kogemuste pagasi kasutamiseks. Üheks vasikate heaolu alaseks pioneeriks saab pidada USA ettevõtet Dairy Tech, kelle tootevalikust leiab ternespiima pastöriseerijaid, ternespiimakotte ja muud vasikatele vajalikku. Mugavaid ja praktilisi, soojalt vastu võetud ternespiimakotte müüb PILT Trading 12 000 tükki aastas ja see arv kasvab koos teadlikkusega iga aastaga, mis valmistab firmale suurt rõõmu. Vasikad on piimafarmi tulevik ja nende heaolu ning kasvatamise viis on tulevase piimatootmise jaoks ülioluline.

Veiste hoolduses on firma hea partner CowCare Lätist, kelle hollandlasest omanik on sõrahoolduse tuntud ja tunnustatud ekspert. Üheskoos ollakse turul üks väheseid värkimispukkide pakkujaid, mille valik

ulatub lihtsatest elektrimudelitest kuni hüdrauliliste tippmudeliteni koos kõikvõimalike funktsioonidega professionaalsete värkijate jaoks.

Nišitooted Selle kõige kõrval ei jäta PILT Trading tähelepanuta ka mitmeid nišitooteid, näiteks teravilja ning puidugraanulite niiskuse ja temperatuuri jälgimise süsteemi TeleSense, mis muu hulgas hoiab silma peal Eesti eksporditaval teraviljal ja graanulitel Muuga ja Pärnu sadamates. Kuna Eestis pole ka loomakaalude-aedikute valik olnud kuigi suur, on PILT Tradingul Saksamaal tugev partner, kes suudab pakkuda ükskõik millist vajalikku kaalu nii väikeste vasikate kui ka suurte pullide kaalumiseks. Uusim partner CN Agro on pärit Taanist ja pakub loomade haagiseid, maju/bokse erinevatele loomadele ning muud huvitavat varustust.

Ole iseenda peremees!

• BETOONPLOKID • TRUUBIOTSAKUTE BETOONPLAADID •

Lukustatavatest betoonplokkidest saad ise ehitada sobiva müüri, sõnniku-, silo- ja teraviljahoidla või lihtsalt lükkeserva ja seda hiljem uuesti lahti võtta.

Ploki paigalduseks piisab põllumajandustehnikast ja tõstelindist.

Mõõdud: 1600 x 800 x 400 mm

Truubiotste ladumiseks pakume betoonplaate.

Plaadid on valatud kiudbetoonist, mida saad vajadusel sobivasse mõõtu lõigata.

Standardmõõdud: 1500 mm x 1000 mm x 100 mm 1000 mm x 750 mm x 100 mm 1500 mm x 500 mm x 100 mm

Transport objektile. Küsi hinda: info@saarebetoon.ee või tel 528 8718

Seeläbi aitab PILT Trading Eesti põllumeestel leida seda, mida nad tavaliselt Eestist ei leia. Puuduoleva toote või lisavarustuse puhul on just PILT Tradingu meeskond see, kes selle Eesti põllumehe jaoks leiab ja talle kätte toimetab.

Oma otsingute käigus leitakse pidevalt uusi ja kasulikke partnereid, kes Eesti põllumeestele õiglase hinnaga häid lahendusi pakuvad, olgu tegu siis piimakarja-, lihaveise- või lambakasvatajaga. pilttrading.ee pilttrading@pilttrading.ee

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2020

29

PAKUME VENEMAAL TOODETUD KVALITEETSET PÕLLUMAJANDUSTEHNIKAT Teh Agro OÜ on suunatud Venemaal toodetud põllumajandustehnika müügile Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. Meie pakutava tehnika hulgas leidub mitmeid mullaharimismasinaid, külvikuid, haagiseid, söödavarumistehnikat ja ka metsatehnikat. Püüame leida individuaalselt sobivaima lahenduse igale tõsisele põllumehele. Kuna tegeleme ka ise põllumajandusliku tootmisega, siis esmalt katsetame pakutavaid masinaid ise ja seejärel valime parima saadaoleva tehnika seast.

Teravilja koristusjärgsel perioodil on kõige aktuaalsem kvaliteetne ja kiire mullaharimine.

Kõige populaarsem meie poolt pakutavatest masinatest on raske randaal DOMINANTA. Masin on enda suurepäraseid tööomadusi tõestanud juba 3 aastat, mil alustas tööd esimene w D520. Masin on konstrueeritud professionaalseks põlluharimiseks. Tööorganiks olev 610 mm ketas on paigutatud agressiivse nurga alla ja see koostöös tugeva keerdvedru kivikaitse ja masina piisava kaaluga (üle 1000 kg

meetri kohta) tagab ühtlase töösügavuse ja orgaanilise massi ühtlase segamise mullaga ka rasketes tingimustes. Töösügavus on kuni 18 cm.

Masina tööorganite ja pakkeri laagrid on hooldevabad. Saadaval on 3–7,2 m töölaiusega masinad.

Kogu meie pakutava tehnikaga on võimalik tutvuda kodulehel. Samuti organiseerime huvilistele masinate töö demonstratsioone põllul.

Tõsisematele huvilistele organiseerime külastuse Prom Agro OOO mullaharimismasinate ja Jaroslavets haagiste valmistamise tehastesse.

Enim levinud ja mitmekülgseim rulli tüüp, sobides nii mullakamakate murendamiseks kui ka pinna tihendamiseks, on samas hästi isepuhastuv ega vigasta taimestikku.

Külvijärgne rullimine on vajalik niiskuse säilitamiseks ja seemnete parema kontakti saavutamiseks mullaga. Rulli raam on valmistatud nii, et sellele võib paigaldada nii rõngasrulle kui ka veega täidetavaid silerulle. 6 m töölaiusega rullile on võimalik kohe või ka hiljem lisada täiendav sektsioon, mille tulemusena töölaius suureneb 9 meetrini.

Randaal Dominanta

Haagistest populaarseim on GIGANT universaalhaagis mahutavusega kuni 65 m3.

2–3teljelised. Valikus tsingitud või roostevabast terasest portedega. Mahalaadimine toimub eesmise lükandseina abil kuni 3 minuti jooksul. Universaalseks teevad haagise tema erinevad kasutusvõimalused. Haagisele on võimalik lisada hüdrauliline tagaluuk, viljatigu või sõnnikulaotur. See võimaldab haagise aastaringse kasutuse.

Pakume ka soodsa hinnaga, lihtsalt kasutatavat ja vähest tööjõudu vajavat pneumokülvikut BÕSTRITSA 3, 6 ja 7,2 m töölaiusega.

Külvik on lihtsa ehitusega ja kiiresti seadistatav.

Puudub keeruline elektroonika, pult kontrollib vaid sõlmede tööd ja seemnetaset punkris.

Külvinormi seadistus toimub käsitsi ja võtab aega vaid mõne minuti. Külvik sobib kõigi enamlevinud seemnete külviks. Samaaegselt seemnetega on võimalik külvata stardiväetist või maheväetist.

www.tehagro.eu Müük ja konsultatsioon: tel 5567 8618 | E-post: tehagroou@gmail.com

30 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2020

Lüpsjate leidmise teevad raskeks suur koormus ja kehvad töötingimused Kõige paremad lüpsjate töötingimused on aga seal, kus juhtkond on valmis töökeskkonda parandama ja töötaja võib oma otsese juhiga probleemidest avameelselt rääkida, selgitas Maalehe ajakirjanikule Silja Lättemäele antud intervjuus lüpsjate töötingimuste teemal magistritöö kaitsnud Esta Sild.

TOIMETAS EINAR ELLLERMAA Miks Eesti farmides on aina lüpsjaid puudu? Esta Sild sai vestlustest lüpsjatega aru, et suurem osa neist on toredad töökad inimesed, kellele meeldib töötada loomadega, nad ei pelga tööd ja on olnud kannatlikud taluma farmijuhtide eksperimente töökoormuse alal. On olnud mõistlikke juhte, kes on

oma lüpsjaid hoidnud, sättinud graafikud soodsaks ja hankinud töölesaamiseks transpordi. Aga on ka selliseid farme, kus töötajad ei püsi tööl. Sild selgitas, et kiirelt vahetuv töötajaskond on ka tööotsijale ohumärk, et midagi on korrast ära: kas võimatu töögraafik, vähe puhkeaega, liigne töökoormus või töötempo,

palganumber, mis ei vasta tööpanusele, või juhtkonna hoolimatu suhtumine.

Eesti piimakasvatus on väga edukas

Esta Sild on töötanud kaheksa aastat ühes talus lüpsjana ja seejärel neli aastat taluliidu asendusteenistuses, kus käis tööl 18 talus. Sellele järgnenud kokkupuude suurfarmiga tekitas temas palju küsimusi ja vastupandamatu huvi ergonoomia vastu. Ta astus maaülikooli ja hakkas uurima lüpsjate töötingimusi ning 2019. aastal kaitses magistritöö teemal “Lüpsjate töökeskkonnast ja energeetilisest koormatusest lüpsikarusselliga farmis”.

Sild ütles, et Eesti piimakarjakasvatus on väga edukas, kuna piimatoodangult lehma kohta on Eesti Euroopas Taani järel teisel kohal. Üleminek suurtele lüpsiplatsidele tõi kaasa võimaluse teha lüpsi meeskonnatööna.

Tavaliselt on platsil kaks lüpsjat.

Veel samm edasi on lüpsikarussell. Seal on tööülesanded jaga-

tud juba nagu liinitööl osadeks ja üks lüpsja teeb ainult üht liigutust, teist liigutust teeb teine.

Lüpsitehnoloogia on arenenud töö kergendamise suunas.

Mida kergem on tegevus, seda rohkem üks inimene jõuab ja kokkuvõttes kulub järjest vähem tööjõudu. Näiteks robotlüpsifarmis ei ole lüpsjat vajagi, lehmi lüpsab ööpäev läbi robot ja farmitööline on rohkem operaator, heites roboti tööle aeg-ajalt pilgu peale.

Enamik on külmlaudad

Millised on aga töö puudused ja raskused? Enamik suurfarme on külmlaudad ja farmitöölised töötavad põhimõtteliselt nagu õues, ainult katus on pea kohal.

Lüpsiplatsidel on küll küttesüsteemid, kuid need, sõltuvalt lehmade liikumisest, ei taga ühtlast temperatuuri. Talvel võib olla külm, suvel palav ja tuleb riietuda vastavalt olukorrale. Õhu liikumise kiiruse piirnormid on lehmale tunduvalt suuremad kui inimesele. Tuleb hoiduda külme-

tumast ka suvises tuuletõmbuses.

Suuretoodangulisi lehmi on võrreldud tippsportlastega, kelle söödaratsioon on välja timmitud, puhke- ja tööaeg ehk lüpsil käimine on optimeeritud. Sild selgitas, et lüpsjad on samuti sportlased, kelle tööpäeva võib võrrelda treeninguga. Hea tulemuse saamisel on treeningu puhul oluline osa taastumisel. Kui taastumisajaga ei arvestata, siis isegi usinalt treenides hakkavad tulemused langema.

Taastumisaeg on ülioluline füüsilist tööd tegeva inimese töövõime säilitamiseks ja luu-li-

Kiirelt vahetuv töötajaskond on ka tööotsijale ohumärk, et midagi on korrast ära.

100

27. august 2020

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

31

FOTO: SHUTTERSTOCK

haskonna vigastuste ennetamiseks. Mida raskem või intensiivsem on töö, seda sagedasemad ja pikemad puhkepausid on taastumiseks vajalikud töö vältel ning seda põhjalikum peab olema puhkus pärast tööd.

kannatavad pereelu ja tervis.

Vähese taastumisaja riskid on lihaste ülepinge haigused, unevõlast tingitud stress, stressiga seotud seedesüsteemi haigused ja vähirisk.

Sild selgitas, et töögraafik tuleks kujundada võimalikult lähedaseks normaalsele tööajale: töölkäimine üks kord päevas 7–8-tunnise töökestusega.

Selleks annavad suurfarmid võimaluse kolmekordse lüpsiga. Ööpäev jaguneb kenasti kolmeks vahetuseks. Lüpsiplatsi töö iseloom annab võimaluse, et järgmine vahetus saab jätkata ka poole lüpsi pealt. See tähendab, et farmijuhid peavad senisest erineva põhimõttega töögraafikud tegema.

Töögraafik peaks olema võimalikult lähedane normaalsele tööajale

Ei saa eeldada, et tööle tulev inimene soovib ületunde teha

Enamik suurfarme on külmlaudad ja farmitöölised töötavad põhimõtteliselt nagu õues, ainult katus on pea kohal.

Lihaste ülekoormusest ja vähesest taastumisajast annab organism märku luu-lihaskonna valudega. Aja jooksul arenevad valudest haigused, seejärel väheneb töövõime ja inimese elukvaliteet langeb. Ta ei saa enam teha täie jõuga kõiki töid ja teenida sellega raha ning kitsenevad ka valikuvõimalused enese ülalpidamiseks.

Sild tõi näite, et eelmisel suvel otsis üks suurfarm lüpsjat. Graafik nägi ette kuus tundi tööl, kuus tundi kodus, kuus tundi tööl, kuus tundi kodus – kokku sellise rütmiga kuus töövahetust ja alles siis kaks puhkepäeva. Niisugune graafik lööb segamini normaalse ööpäevarütmi ning isegi elurütmi,

TARBESÕIDUKITE LISAVARUSTUS RIIULILAHENDUSED KATUSERAAMID MOBIILSED TÖÖKOHAD KANDEKOHVRID

KASTIKATTED KASTIKONGID LISATULED JA VILKURID ESIRAUAD ASTMELAUAD TÖÖRIISTAKASTID

Sild tegi kokkuvõtte, et kõige paremad töötingimused on seal, kus juhtkond on töötingimuste parandamisele orienteeritud ning töötaja võib oma tähelepanekutest ja ettepanekutest avameelselt rääkida. Ta ütles, et farmid teevad vea, kui eeldavad, et tööle tulev inimene soovib kindlasti ületunde teha.

Inimesed oskavad arvutada: kui pakutav kuupalk näib mõistlik, aga töögraafik kinnistab igakuised ületunnid, jääb tunnitasu nadiks. Või on vaja kaks korda päevas tööl käia või on kellaajad tavapärasest tööajast liiga erinevad. Kui töölkäimise aeg, vaev ja kulu on liialt suur, siis loobutakse pakkumisest ka normaalse palga juures.

LINASEEMNETES ON VÄGE Toitumisspetsialist Aive Luigela on kirjutanud aastaid tagasi: „Kui tarvitada linaseemneõli iga päev, teeb see organismi tugevamaks nakkushaiguste vastu ning mõjub hästi kõhule ja südamele.“ Linaseemneõli on nooruse eliksiir Rafineerimata linaseemneõli saadakse seemnete pressimisel mitte üle 45 kraadi juures, mistõttu säilivad hästi linaseemnetes sisalduvad ained: A-, C-, E-, D-, PP- ja B-grupi vitamiinid; fosfolipiidid; asendamatud rasvhapped ja teised väärtuslikud ained.

Linaseemneõli kõige väärtuslikumad ained on asendamatud rasvhapped (oomega-3, oomega 6 ja oomega-9) ning neid leidub linaseemneõlis kaks korda rohkem kui kalaõlis. Nimetatud rasvhappeid peame saama toidust, kuna organism ise neid ei sünteesi – sellepärast nimetataksegi neid asendamatuteks rasvhapeteks.

Linaseemneõlis on eriti kasulik E-vitamiin, mis hoiab meid nooruslikuna ja mida peetakse üheks tähtsamaks antioksüdandiks (kaitseb rakke).

Sobib kõigile Kuigi linaõlis on linaseemnetega võrreldes osa väärtuslikke toitaineid kaduma läinud, on see ikkagi üks väärtuslikumaid õlisid. Tegemist on külmpressiõliga, mida ei tohi kasutada praadimisel ega pikaaegsel kuumutamisel (tekivad kantserogeensed ained).

Linaseemneõli sobib kõigile. Seda võib organismi tugevdamiseks ning seedimise korrashoidmiseks võtta 1-2 dl sooja veega enne sööki 2-3 korda päevas. Et linaõli maitse kõigile ei meeldi, võib seda segada ka toitudesse, näiteks kohupiima, jogurti või toorsalati sisse. Kuid miks mitte lisada ka hommikupudrusse koos marjade, moosi või köögiviljadega. Nii harjub kergemini õli maitsega ära.

Kuna tegemist on elustootega, ei säili see pikka aega ning seda tuleb hoida külmkapis tumedas pudelis.

Rääsunud või realiseerimisaja ületanud õli ei tohi kasutada, sest see on tervisele kahjulik.

Minu kogemus Olen juba aastaid võtnud igal hommikul enne sööki ühe dessertlusikatäie linaseemneõli koos paari lonksu tee või kohviga. Kui varasematel aastatel oli mul mao ülihappesuse tõttu tihti probleeme toiduvalikuga, siis nüüd võin süüa kõike ja seedimine on täiesti korras.

Enam ei esine mul südameprobleeme ja kõik vereanalüüsid on olnud head. Usun, et ka linaseemneõli on aidanud mul end nii füüsiliselt kui ka vaimselt heas vormis hoida.

LINAJAHU sisaldab limaaineid (lignaanid – bioaktiivsed ained), mis tervendavad seedekulglat ja reguleerivad rakutasandil ainevahetust. Selle tulemusel tugevneb inimese vastupanuvõime vähkkasvajatele ja hoitakse ära veresoonte varane lupjumine.

Linajahu võib lisada pudrule, smuutile, koogile ja kotletile. Võib teha linaseemnekeedist: 2-3 teelusikatäit linajahu ühe klaasi vee kohta, kuumutada keemiseni, segada. Tarvitada pärast jahtumist, kõrvetiste korral enne söömist ja refluksi korral pärast söömist. Tundliku mao korral soovitatakse leotada linajahu vees 5-6 tundi ilma kuumutamata.

Autor: Kalju Paalman MTÜ Agrobiotehnoloogia Selts

Linaseemnesaadusi küsige apteegist!

Jae- ja hulgimüük: LOODUSTOODE OÜ Rabaküla 4-2, 12916 Tallinn Loe lisaks: www.lina.ee

32 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

SCANDAGRA EESTI

27. august 2020

Sordivalik ja külvikord Saagikoristus on täies hoos ja peagi algab taliteraviljade külv uueks saagiaastaks. Viimastel aastatel on taliteraviljade osakaal külvikorras olnud suur, mis kindlasti tekitab küsimuse, kas ja kui pikalt nii on võimalik, ilma et külvikord kannataks.

Kui vaadata praegust taliteraviljade valikut, siis võib öelda, et see on suurem kui kunagi varem: talinisu, talioder, talirukis, talitritikale. Ka erinevad mullaharimisviisid (näiteks künd) aitavad siinkohal teatud määral „silma kinni pigistada“ kultuuride valikul ja nende järjestamisel külvikorda. Kuidas ja milliste kriteeriumite baasil külvikord üles ehitada, see sõltub paljuski kogu külvipinnast. Oluline on riskide hajutamine nii talvitumise, põuakindluse kui ka koristuskonveieri osas.

sid. Koristuskonveieris jookseb koristusaeg kokku keskvalmivate nisusortidega (sõltuvalt ka külviajast, väetusfoonist, fungitsiidide kasutamisest). Põllumuldadel, kus nisu hästi ei kasva ja rukis külvikorras ei ole sobiv, siis heaks alternatiiviks on talitritikale ning sort „Temuco”.

Talinisu Taliteraviljadest olulisim ja suurimal pinnal viljeletav kultuur. Nii nagu kõikide taliviljade puhul on ka talinisude sordivalikul esimeseks ja kõige olulisemaks kriteeriumiks talvekindlus, sest ilma selleta ei ole suurel saagipotentsiaalil tähtsust. Kuna talinisu kasvupind tootmisüksuste lõikes on pigem suur, siis riskide hajutamiseks ja koristuskonveieri sättimiseks oleks mõistlik võtta külvikorda vähemalt 2–3 erinevat sorti. Kunagi ei tea, millisele sordile konkreetse kasvuaasta klimaatilised tingimused kõige sobivamad on. Kui valida konveierisse erineva kasvuajaga sordid, siis aitab see paremini koristustöid planeerida, sest kõik sordid ei saa samal ajal valmis. Rääkides kvaliteedist, siis näiteks langemisarv on see näitaja, mis läheb paigast, kui vili on koristusküps, kuid vihmade tõttu seda koristada ei saa. Samas sortide puhul, mis ei ole sel hetkel veel täielikult koristusküpsed, langemisarv üldjuhul säilib.

Pikkade aastate vältel oleme katsetanud katsekeskustes ja tootmispõldudel sorte, et leida parimad võimalikud variandid meie klimaatilistesse tingimustesse. Nüüdseks võib öelda, et talinisude tooteportfell on täielik ja täiuslik, hõlmates sealhulgas erinevaid kasvuaegasid. Hea talvekindlus kui olulisim kriteerium on täidetud kõikide sortide puhul. Kui nüüd kasvuaegade osas sordid ritta panna, siis järjekord koos peamiste omadustega on järgmine:

Talioder KWS TENOR, 1.7.2020

Talirukis Kõige talvekindlam talikultuur on kahtlemata talirukis, mis on võimeline üle elama ka lühiajalisemad ekstreemsemad külmakraadid. Lisaks on rukis väga hea põuataluvusega, kuna tema võimas juurestik suudab vett omastada ka sügavamatest mullakihtidest. Seetõttu sobib kultuur väga hästi kergetele muldadele. Rukis on ka nn mullasanitar, olles väga tugev konkurent umbrohtudele ja surudes neid jõuliselt alarindesse (eriti oluline maheteravilja kasvatamisel). Praegu on enamasti kasutuses hübriidsordid (valdavalt aretatud Saksamaal), kus on kombineeritud väga hea talvekindlus ja väga suur saagipotentsiaal (vähemalt 30–40 protsenti suurem võrreldes tavasortidega). Kusjuures selle suure saagikuse juures säilivad ka head kvaliteedinäitajad ja toidurukki omadused. Hübriidsordid on võrreldes tavasortidega madalama kasvukõrgusega, tugevama kõrrega ja väga head lämmastikväetise kasutajad – ühe tonni saagi moodustamiseks kasutavad taimed vähem lämmastikku võrreldes tavasortidega. See annab võimaluse kokkuhoiule või suuremale väetise kasutusefektiivsusele ja tootmise surve ning süsiniku jalajälg keskkonnale on väiksem.

Omalt poolt oleme välja valinud talirukki tippsordid Eesti tingimustesse, millel on mõningad väikesed omavahelised erisused: n KWS Tayo – kõige tugevama kõrrega, väga hea lämmastikväetise kasutaja n KWS Serafino – väga hea võrsumisvõimega, sobilik ka hilisteks külvideks, sobilik mahetootmisse n KWS Livado – tugeva kõrrega, väga hea haiguskindlus, sobilik mahetootmisse n SU Arvid – väga hea võrsumisvõime, hea haiguskindlus, sobilik ka hilisteks külvideks

Talirukis SU ARVID, 31.5.2020

Talinisu KWS EMIL, 5.6.2019

Talioder Kultuur, mis tagab kindla peale varajase koristuskonveieri – koristuse algus on olenevalt aastast 15.–20. juuli paiku. See teeb taliodrast ideaalse eelvilja talirapsile, sest pärast koristust on võimalik veel esimene rinne teraviljavarisest kasvama stimuleerida, mis vähendab hiljem omakorda konkurentsi külvatud rapsitaimede vahel.

Talvekindluse poolest on talioder teraviljadest kõige kapriissem, kuid tänapäeva sordid on läinud selles osas tunduvalt paremaks ja õige kasvatustehnoloogia on samuti paika saadud. See suurendab oluliselt taliodra talvitumise võimalusi ja vähendab riske mittetalvitumise osas. Nii tali- kui ka suvioder on põua osas tundlikud, eriti kui see saabub saagi mõttes kriitilistes kasvufaasides. Üldiselt on taliteraviljad siiski põua suhtes vastupidavamad, kuna varakevadel ikka niiskust jagub. Kui juba kasvuhoog sees, vähendab see edasist põuakahjustuse riski. „KWS Tenor” on üks esimesi uue ajastu sorte Eesti turul, olles siiani üks kõige külmakindlamaid materjale sordiaretaja (KWS) portfellis. Taliodra puhul on külma- ja talvekindlus kõige olulisem aspekt, sest kui on vähegi raskem talv, siis hävinud taimiku puhul oodatud tulu ei tule. Väga hästi näitas sordi külmataluvust 2016. aasta talv ja kevad, mil paljud talinisu sordid lühiajalise külma tõttu jaanuaris kevadeks välja läksid. „KWS Tenor” oli aga samal aastal kõigil põldudel hästi säilinud ja andis sügisel hea saagi. Kindlustamaks varajane koristus ja hea odrasaak, vali külvikorda talioder „KWS Tenor”.

Talinisu KWS SPENCER, 15.7.2020

n Ramiro – kõige varasem sort turul, mis tavapärastel aastatel võimaldab koristust juba juuli lõpus. Varajase sordi kohta annab väga head saaki (2020. aastal paljudel põldudel keskmiselt 7–8 t/ha), lisaks heade toiduvilja näitajatega. „Ramiro” järel jõuab kindlasti külvata talirapsi õigel ajal.

Talinisu EFFEKT, 1.7.2020

Miks kuuerealine talioder, on ju saagikad suviodrad siiski hilised kaherealised sordid? Sordiaretajad on öelnud, et taliodra puhul on kuuerealised sordid talvekindlamad ja saagikamad kui kaherealised taliodrad. Seega lihtne valik!

Talitritikale Tegemist on nisu ja rukki vahepealse aretisega, kus on kombineeritud mõlema kultuuri tugevamad küljed. Rukkilt on päri-

tud hea põuataluvus ja sobivus kasvatada kergematel muldadel, kus nisu kasvatamine alati kõige paremat tulemust ei anna. „Temuco” on sordina mantlipärija pikaaegsele standardile „SW Talentro”, olles talvekindluselt tippklassis ja suurima potentsiaalse saagikusega sort turul. Sorti iseloomustavad veel hea seisukindlus ja võrsumisvõime. Kasvuajalt klassifitseeriksin „Temuco” keskvalmivaks, võttes aluseks ka talinisude kasvuaega-

n KWS Emil – keskvarane, sõltuvalt aastast mõned päevad pärast sortide „Edvins“ ja „Ada“ koristust, varajase külvi puhul isegi samal ajal. Sorti iseloomustab väga suur saagipotentsiaal, tugev kõrs (seisukindel), samas toodab vähe põhku ja seda on väga kerge koristada. Tugev talvituja, heade toiduvilja näitajatega. Viljelusvõistlus 2019 võitja saagikusega 11,9 t/ha, mis on ka ametlikult uus Eesti talinisude rekordsaak. n KWS Spencer – uus ja väga saagikas, keskvalmiv sort. 2019. aastal oli „KWS Spencer“ sordivõrdluskatsetes keskvalmivate sortide seas kõige saagikam (10 t/ha), jäädes alla vaid hilisele

sordile „Creator“. Aretatud toidunisuks, hea võrsumisvõimega, mis tagab sobivuse ka hilisemateks külvideks. Selleaastased seemnepõldude saagid olid suurusjärgus 10 t/ha. n RGT Reform – väga talvekindel toidunisu. Valmimisajalt keskvalmiv kuni hiline, hea võrsuja. Keskmine kasvukõrgus ja tugev kõrs tagavad hea seisukindluse. Lisaks on sordil tugev haiguskindluse pakett, mis annab sellele tugeva vastupanuvõime fusarioosile. n Effekt – üks talvekindlamaid sorte portfellis. 2016. aasta sordivõrdluskatsetes oli „Effekt“ kõige külmakindlam sort – kes mäletavad, siis toonane talv ei olnud taliviljadele just kõige soodsam (jaanuarikuu krõbedad miinuskraadid lumeta põldudel). Kasvuajalt hilisepoolne, väga hea võrsuja (võimaldab kasutada madalamat külvinormi) ja lühikese kõrrega (tagab väga hea seisukindluse). Sort on näidanud head vastupidavust põuatingimustes. n Creator – hiliseim sort portfellis, mis tingib ka kõrgeima potentsiaalse saagikuse. Väga hea võrsuja (võimaldab kasutada väiksemat külvinormi) juba sügisel ja ka kevadel. Hea lämmastikväetise kasutaja, produtseerimaks suurt saaki. Kui tingimused võrsumiseks on soodsad ja on näha, et tuleb ka suur saak, siis kindlasti peaks kasutama hilisemat nn kvaliteediväetamist, et saada toiduvilja kvaliteeti.

Väga tugev vastupanuvõime helelaiksusele (üks peamisi nisuhaigusi, mis võib vähendada saagikust olulisel määral).

Nagu näete, siis sordivalik võtab korraks silmade eest kirjuks, kuid tegelikkuses midagi keerulist ei ole. Hinnake oma külvipindasid ja planeeritavat koristuskonveierit ning otsustage selle järgi. Valige sertifitseeritud ja värske seeme, kuna seal on sordiomadused säilinud ning potentsiaalne saagikus ja kvaliteet paigas, mis sordiomaduste vananedes (tarbeseeme) kaovad. Sertifitseeritud seeme tuleb keskmiselt 25–30 eurot/ha kallim võrreldes tarbeseemnega (sorteeritud, puhitud, pakendatud). Selle vahe tagasitegemiseks peaks värske ja sertifitseeritud seemne puhul saama 150–200 kg/ha enamsaaki, et saada kulutused nulli. Värske paljunduse puhul tuleb see vahe (enamsaak) isegi suurem.

Selliseid katseid koos majandusliku analüüsiga hakkame tuleval aastal tegema järjest rohkem ja kindlasti jagame seda infot ka teiega.

Seniks aga soovin head ilma nii koristus- kui ka külvitöödeks.

Ja valige ikka õige sort ja seeme!

Sortide kohta lisainfo saamiseks külastage veebilehte www.scandagra.ee.

MIKK TAGEL Scandagra Eesti AS Tootejuht (seemned)

100

27. august 2020

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

33

Aasta põllumees 2019 Indrek Klammer: Eesti põllumajandusel on tohutu potentsiaal, me võiksime palju rohkem toota FOTOD: SVEN ARBET

Voore Farmi juht ja aasta põllumees 2019 Indrek Klammer on laia haardega mees, kelle 1993. aastal Vinni valda rajatud farmis haritakse maad ligi 3500 hektaril ning antakse tööd 50 inimesele. Tiitel näitab tema 30 aasta jooksul säilinud pühendumust, mil tehtud suuri tegusid ja lõigatud väärt saaki, aga ka näppe kõrvetatud.

UKU ADRIAN ILVES Autasudest ja tunnustustest rääkides väärivad Klammeri puhul mainimist veel 2010. aastal saadud Valgetähe V klassi teenetemärk ning põllumajandussektori tippjuhi tiitel aastal 2013.

Aasta põllumehe tiitel teeb mehe rõõmsaks, kuid mitte uhkeks. Ei tulnud kandideerimisotsus ju kaugeltki esimese soovituse peale. Öelda julgeb ta nii “ei” kui ka seda, mida oma valdkonnas toimuvast ebamõistlikuks peab.

Milline vanasõna või elutarkus teie arvates põllumeest või põllumajandust üldisemalt kõige paremini iseloomustab?

Kiputakse ütlema, et “põllumees põline rikas”. Aga mis see rikkus siis täpselt on? Teine küsimus on see, et mis on elutarkus. Põllumehe tarkus on talumehe tarkus ja see võib-olla ongi põllumehe kõige suurem rikkus. See põline rikkus on ta-

lupoja tarkus. Sellega on ju läbi aastasadade suudetud Eesti põllumajandust elus hoida ja lõpuks ka edukalt läbi nõukogude korra vedada. Suure rahapajani ei ole ma selle põlise rikkusega kahjuks veel jõudnud, kuigi on saadud juba 30 aastat künda (muigab). Eks selle jaoks peab olema missioonitunnet, nagu teistelgi põllumeestel on. Põllumajandust raha pärast teha ei saa. Peab olema sportlikku tahtmist, peab katsetama uut ja innovaatilist tehnikat, millega oleme vahel ka kõrvetada saanud. On palju teisigi katsetusi, mis ei ole alguses õigeks osutunud. Aga noh, suures pildis pole midagi kahetseda, sest terve Eesti põllumajandus on sellest tänaseks kokkuvõttes võitnud. Masinate katsetused on põllumeeste käes. See mind nooremana ka põllumajanduse juurde tõi ja sellega tegelema

Aasta põllumees 2019 konverents riigikogu konverentsisaalis

Põllumehe tarkus on talumehec tarkus ja see ongi põllumehe kõige suurem rikkus.

pani, sest puutusin nooruses masinatega palju kokku.

Aasta põllumehe konkursi žürii ringsõit – 16. juuli. Pildil koos poeg Henrikuga.

Milline on teie haridus- ja töökäik? Millise tööga teenisite oma esimese palga?

Tuleviku osas oli lapsena muidugi igasuguseid mõtteid.

Keskhariduse saamiseks tuli paraku käia neljas koolis.

Kõigepealt elasin Voore külas ja siis kolisime Rakverre, kus lõpetasin Rakvere I keskkooli ja sealt läksin edasi õppima selleaegsesse EPAsse ehk Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse põllumajanduse elektrifitseerimist. Vaatasin ja mõtlesin ka teiste kõrgkoolide peale, aga lõpuks jäi valik siiski kahe eriala

vahele – kas põllumajanduse mehaniseerimine või elektrifitseerimine. Kuna elektrifitseerimise perspektiiv ja töökohtade valik tundus parem, siis otsustasin, et ei hakka selleaegsete ,,õliste” traktoristidega maadlema. Ülikooli lõpetasin 1982. aastal.

Elu esimese palga teenisin pärast kolmandat klassi, kui toimus 1969. aasta juubelilaulupidu. Alustasin jalgrattaraha kogumist Viru-Jaagupi sovhoosi kapsapõllu kõplamisega. Selle kokkusaamiseks kulus aastaid.

Raha väärtuse tunne sai mul ikkagi lapsena küllaltki selgeks – et kui palju aastaid läheb sellise tööga jalgrattaraha kokku saamiseks. See ei tähendanud muidugi, et ma varem ilma jalgrattata oleksin elanud, aga ma tahtsin ikkagi väga head jalgratast saada. Ja kuigi hinnad jõudsid vahepeal tõusta, siis selle jalgratta ma lõpuks ikkagi sain.

Keskkoolis avanes võimalus teha traktoristi load ja suviti puutusin kokku ka traktorite remontimisega, mis mind ei heidutanud. Vanaisa oli Eesti ajal talupidaja ja õppis hiljem kolhoositööst pääsemiseks autojuhiks. Isa õppis Vaekülas mehaanikuks. Seega masinad ja tehnika ümbritsesid mind lapsest peale.

Voore Farmis töötan 1993. aastast ehk alates selle asutamisest. Tänaseks päevaks on meil kasutuses 3200 hektarit maad, sellest 2300 hektarit teravilja ja 900 hektarit silokultuuride kasvatamiseks.

Kas selline suur tunnustus nagu aasta põllumehe tiitel teeb ka uhkeks ja mugavamaks, või hoopis veelgi usinamaks ning enesekriitilisemaks?

Uhkeks ja mugavaks see nüüd kindlasti ei tee. Tegelikult mulle ju pakuti aastaid seda kandideerimise võimalust ja ma ütlesin ka korduvalt ära. Siis aga sattusin ikkagi nimekirja, kuna Maaleht mind selleks kirja pani ja esitas. 2019. aastal ma kategooriliselt ka kandideerimist ei välistanud ja niimoodi see asi läks. Kuna ma olin varem ka aasta põllumehe valimise žüriis olnud, ei saanud ka sellepärast kandideerida. Eelnevad aastad on olnud üsna rasked, seega võib-olla sellepärast ma alguses ei tahtnudki eriti kandideerida.

Võib öelda, et kandideerimine andis mulle juurde energiat ja jõudu ning aitas raske aastaga toime tulla.

Mis aitab kõige paremini põllumajandusvaldkonnas riske hajutada?

Kõige lihtsam viis riske vältida on muidugi põllumajandusega mitte tegeleda. Põllumajandus koosneb riskidest, siin on väga

34 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

palju mõjutavaid faktoreid. Ka ilm on risk, aga sellega on põllumees harjunud. Aga kõikvõimalikud maailmaturu hinnad ja börsid ... Sa pead suutma hindu fikseerida, olema mingitel aegadel ka ennustaja rollis ja seda mitte ainult iseendale, vaid ka pankadele. Pank küsib, milliseks piima hind sellel aastal kujuneb ja kuidas jne. Selliste asjade puhul on varem öeldud, et hoia mune mitmes korvis.

Põllumajanduse valdkonnas on võimalik tegeleda korraga väga paljude asjadega, samas ka ühele asjale põhjalikult keskenduda. Aastad 2016–2018 olid meie jaoks kõige raskemad.

Kahel esimesel neist oli liigniiskus ja kolmandal põud ning selleks ajaks oli sealiha hind juba aastaid all ja ka piima hind käis all ära. Siis olid munad eri korvides. Aga kui igas valdkonnas on korraga kriis, siis on kõik need korvid koos ühes suures korvis, mis saab raputada, ja siis on risk veel suurem. Alati ei soovitatagi liiga paljude asjadega korraga tegeleda. Aga noh, uue valdkonnaga tegelema hakkamine ja ettevõtete loomine on lihtsalt väga huvitav olnud. Võib-olla kõik need meenutused, kogemused, keskkond ja see, kellega seda koos tehtud sai, ongi kunagi tagasi vaadates kõige tähtsamad. Mitte see, kui hästi edukalt on kõik igal sammul läinud.

tate suurimad väljakutsed ja millised on 2020. aasta väljakutsed?

Kui võtta viimased viis aastat, siis on see olnud meie ettevõtte jaoks ellujäämiskursus. Vägaväga suured pangakohustused.

Kui asjad hakkavad viltu vedama, käituvad pangad ka hoopis teistmoodi – intressid tõusevad, sulle ei anta enam lisaraha. Ja kui sul jäävad investeeringud pooleli, siis ei saa sa ka nende poolikute investeeringutega midagi teha. Siis võib isegi juhtuda, et ka masinaid tuleks ära müüa ja muud selletaolist.

Poolikute investeeringute puhul oleks ju ikkagi mõistlik edasi rahastada. Ei tahaks nüüd ka pankade suhtes väga kriitiline olla, kuid nende suhtumine on võrreldes varasemate aastatega oluliselt muutunud. Juhtimine toimub sisuliselt Rootsis, Eestis kohapeal on vähe õigust otsustada, eriti mis puudutab suuremaid summasid. Rootsi pankadel on teistsugune arusaam sellest, milline võiks Eesti põllumajandus välja näha ja milleks seda vaja on.

2019. oli ikkagi kriisist väljumise ja puudujääkide tasategemise aasta. 2020. aasta on läinud hästi, saagikoristus praegu

Minu poeg on väga hea suhtleja ja paistab, et ka tohutult hea mäluga.

Olete öelnud, et iga aasta toob põllumehele uusi väljakutseid ja et sarnaseid aastaid ei ole.

Millised on olnud viimaste aas-

käib. Veebruaris lahkus meie pikaajaline taimekasvatusjuht ametist ja minu poeg Henrik võttis juhtimise üle ning mul on hea meel, et ta on sellega väga hästi hakkama saanud. Eks alguses on ju ikka kartused, et kuidas kõik minema hakkab. See on nüüd meie ühine väljakutse.

See on tema jaoks ka õige aeg, kuna ta just eelmine aasta lõpetas magistriõppe. Eks muudatusi on tehtud mitmeid. Ka minu abikaasa on Voore Farmis abiks.

See tähendab, et poeg Henrikust saab teie mantlipärija?

Minu arvates ta juba käibki selle mantliga ringi. Ma ei ole talle seda nii väga pakkunud ega peale käinud, see on olnud ta enda huvi lapsest peale minuga tööl kaasas olles. Ta on minuga juba varakult reisidel kaasas käinud, nii Euroopas kui ka Ameerikas, mis on võimaldanud näha tegelikku põllumajandust. Ta on ise mulle öelnud, et ta ei oskakski midagi muud tahta, kuigi ta on erinevaid ameteid proovinud, teinud ka ajakirjaniku tööd. Ta on väga hea suhtleja ja paistab, et ka tohutult hea mäluga, mille vaba mahtu on veel palju võimalik kasutada. See kõik on olnud tema valik. Ma olen talle õpetanud ka enda vigade vältimist, et ta järgmise 30 aasta jooksul minu vigu ei kordaks.

2019. aastal ütlesite meeleavaldusel, et esmakordselt peavad põllumehed ennast õigustama. Miks ja kuidas?

Sel ajal oli palju rünnakuid ja jutte sellest, kui kahjulikud on

SOODUSPAKKUMISED LAOKAUBALE KULTIVAATOR MULTIVA AVARAN 800, UUS

KULTIVAATOR POTILA MAXER PRO 600, DEMO

KÜSI DEMO

21 000€ + km

27 900€ + km KELLY KETASÄKE 6000, DEMO

HOOLDUSNIIDUK CABE 220, UUS

KÜSI DEMO

8900€ + km

31 000€ + km

MATRIX 840GS + TEEJET UNIPILOT PRO AUTOMAATROOLIMISSEADE

TERAVILJASORTEER VIBROCOMPACT 08 15 t/h

11 600€ + km

6300€ + km

Tutvuge kõikide sooduspakkumistega meie kodulehel:

www.agripartner.ee ARGO KUKK, tel 505 3076, argo@agripartner.ee AHTI SPRENK, tel 5564 6566, ahti@agripartner.ee AGRI PARTNER OÜ, Välja 1, Soineste, 61 709 Kambja vald, Tartumaa, www.agripartner.ee

Aasta põllumees 2019 kandidaat Indrek Klammer, Voore Farm OÜ

27. august 2020

100

27. august 2020

kõikvõimalikud põllumajanduse reostused ja kui kahjulik on liha. Koroonakriisiga seoses on need jutud natuke vaibunud.

Meil kiputakse unustama, kus kohas on toidutootmise alus, sest Euroopa elab ju külluses, samas paljudes kohtades maailmas valitseb nälg. Paraku need külluses elavad inimesed ei saa sellest aru, mis mõju on kõikvõimalikel põllumajandusevastastel aktsioonidel.

Meil on tulnud palju õigustada, miks me seda kõike teeme, kuigi see on sama elementaarne nagu haridus ja arstiabi, ilma milleta elada ei saa. Paljud noored ei saa sellest aga aru ja isegi ametnike suhtumine on omaette teema, mis on minu mõistuse piirid kohati ületanud. Mis kõikvõimalikke takistusi ja piire on suudetud välja mõelda. Lihtne näide – eelmine aasta ostsin aerosool-kärbsemürki. Müüja ütleb, et paraku seda õiget enam ei ole, kuna see keelati ära ja nüüd on selle asemel teine, mis aga ei mõju. Proovisin ja no tõesti, jumala eest, ei mõjugi! Aga miks seda müüakse, tehakse kulutusi ... Üle mõistuse on läinud ka põllumajandusmasinatele tehtud piirangud, mis oluliselt võtavad maha masinate võimsust.

Vahel ei tea, kas sellise mõttetu tegevuse üle nutta või naerda.

Kõik see keelustamine on oma piirid ületanud.

Kuidas ennast juhina iseloomustate?

Eks ole tõsiasi, et alati on lihtsam töötada väiksema seltskon-

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

naga ja kui seltskond on läinud suureks, olen püüdnud ka võimalikult palju iseseisvust üksuste juhtidele anda. Vahel olen inimesi ka liialt usaldanud. Olen püüdnud teha nii, et inimesed ise suudaksid rohkem otsustada, aga eks see ole vaevaline protsess.

Milline on praegu kõige olulisem pudelikael põllumajanduses? Kas on struktuurseid puudusi? Ütleme nii, et Eesti Vabariigil otsest põllumajanduspoliitikat ei olegi, kuigi siin on strateegiaid püütud välja töötada, aga siis hiljem jälle laiutatud käsi, et see ei ole riigi jaoks kohustus jne. Tegelikult ei saada hästi aru, et Eesti põllumajandusel on tohutu potentsiaal, me võiksime palju rohkem ekspordiks toota. Eesti põllumajandus on ajalooliselt arenenud tänu endisele Peterburi turule ja kui see ükskord peaks avanema, siis läheb võib-olla kõik teistmoodi. Euroopasse pole väga palju pakkuda, sealt surutakse hoopis meile. Võtmesõna ja perspektiiv on ikkagi eksport,

Kandideerimine andis juurde energiat ja jõudu ning aitas raske aastaga toime tulla.

Alari Sukamägi

mida tuleks ära kasutada. Eesti ressurssi saaks palju paremini kasutada, väärindada nii rohumaid kui ka vilja loomakasvatuse kaudu ja toota kohapeal märkimisväärselt rohkem valmistooteid.

Mida arvate Eesti praegusest võõrtööjõupoliitikast?

Ega see polegi mingi poliitika, see on pigem tagajärg. Mina praegust valitsust selles ei süüdista, et olukord selliseks on kujunenud. See on varasemate valitsuste tegemata töö, et nii palju töötajaid on meilt Soome ja mujale ära läinud ning ega paljud ei tulegi sealt tagasi.

Meil Eestis ei ole olnud lihtsalt võimalust neile piisavalt maksta. Ehk oleks tulnud nii põllumajandust kui ka ettevõtlust tervikuna rohkem kaitsta ja turgutada, siis ei oleks äraminek ka nii suur olnud. Kui kusagil makstakse rohkem, on ka üsna loogiline, et inimene läheb sinna. Olgu tegu põllumajanduse valdkonnaga, lüpsjate või marjakorjajatega, sellised poliitikad tuleb aastate jooksul ikkagi üle vaadata ja vajadusel ringi kujundada, tuleb vastavat personali välja õpetama hakata jne. Ei ole nii, et lihtsalt mõnele töötule seda pakkuda, see nõuab ikka tohutut väljaõpet ja ka töötahet. Ukrainlased on tegelikult väga töökad ja neil on tihti ka vastavad kogemused.

Minul nende suhtes hirmu ei ole. Kõike on võimalik mõistlikult reguleerida. Selline väljasaatmine on puhas ärategemine.

5664 0889

Kui õiglane on teie arvates euroliidu toetuste süsteem Eesti põllumeestele?

Toetuste puhul ei saagi mingist täielikust õiglusest kunagi juttu olla. Sellist süsteemi ei saa muidu välja mõelda, kui et peaks hakkama kodanikupalka maksma, et kõik saaksid ühtemoodi.

Pindalatoetustest rääkides on ju teada, et Eesti üldised toetused on väga palju väiksemad. Ja eks neid püütakse ka kärpida.

Kui oled suur ettevõte, siis aga jälle vähendada. Kõige hullem on see, et Euroopa riikide kõrgemad toetused väljenduvad toodete hinnas, seda surutakse siia turule ja see rikub konkurentsi, nii et selles olukorras on Eestis raske. Mis puudutab teisi investeeringutoetusi, siis ei suuda ära imestada, milliseid nõudeid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt nende jaoks luuakse ja iga aasta täiendatakse. PRIA nõuded on tavaliselt tehtud selliselt, et ongi raske toetusteks kvalifitseeruda. Isegi kui sa oled selles suunas kõvasti tööd teinud, võib tekkida olukord, kus arvatakse, et üritatakse kuidagi kunstlikult seda toetust kätte saada, aga reegleid justkui tehakse “mitte-kunstlikult”. Esimene asi on see, et sa ikka ei saaks toetust, ja kui sa oled saanud ning tullakse kontrollima, siis on “ai-ai-ai, see asi vist ikka päris nii ei ole”. Et parema meelega hoiaksin neist toetustest eemale.

Kuuldavasti te töötajate ja praktikantide leidmisega suurt vaeva nägema ei pea?

alari@agriland.ee

35

Põllumajandus koosneb riskidest, siin on väga palju mõjutavaid faktoreid Praktika kaudu on ikka inimesi tulnud jah, ka välispraktikante, kes on meid ise üles otsinud Hollandist, Austriast, Soomest ja teistest riikidest ning seda selleks, et leida võimalus suurte masinatega töötamiseks, mida kõikides riikides ei ole. Aga masinate peale tuleb töösoove palju, sest palgad on kõrged ja konkurents on tugev. Samuti on tugev meeskond, mida ka minu poeg on aastatega jõudnud kokku panna. Ma ise jään vanemaks, aga töötajate keskmine vanus aastatega väheneb, mis on õnneks hea. Samas ei saa ka öelda, et tööjõuprobleemi üldse ei oleks, eriti piimafarmis.

Kuidas vaba aega veeta eelistate?

Reisides, Eestis ringi sõites ja vanavaraga tegeledes.

Mida toob teile ideaalis lähitulevik?

Eelkõige perele kordaminekuid.

Põllumajandusele soodsat ilma, head viljaäri ja piimahinna taastumist. Põllumeestele paremat omavahelist koostööd ühistulise tegevuse ülesehitamisel.

36 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

Kaardipõhine tarkvara välitööde juhtimiseks Tehnoloogia arengule rõhumine on muutunud klišeelikuks, mis aga ei tähenda, et inimesed selle laiadest võimalustest alati piisavaid teadmisi omaksid. See puudutab muu hulgas ka suurte kollektiivide ja tööprotsesside eest vastutavaid tippjuhte, kelle jaoks iga kokkuhoid inimtööjõus ja tootmises olulist tähtsust omab.

Ettevõtete jaoks on olulise ja igapäevaselt kasutuses oleva info liikumine Exceli tabelitest üha dünaamilisemasse keskkonda igati loomulik protsess. Potentsiaalsete vigade minimeerimine, digitaliseerimine, kiirus, väiksemad kulud inimtööjõus ja tootmises – need on märksõnad, mille nimel iga vastutav juht ja ettevõtja ühel või teisel viisil tegutseb. Loomulikult on oluline ka sellest kõigest operatiivse ülevaate omamine. See, mis kunagi oli lokaalselt lauaarvutis, on tänaseks üha enam liikumas läbi (pilve)teenuste kõikidesse meie kasutatavatesse seadmetesse.

Täna on võimalik ka suure ettevõtte tegevust hallata kodukasutajakiirusega veebiühendusening arvuti ja/või nutiseadme olemasolul. Uuele kvalitatiivsele tasemele liikumine ei eelda alati uute meetodite leiutamist ning ka standardsete lahenduste kasutuselevõtt tõstab efektiivsust ja tagab äriedu.

Erinevate rakenduste omavaheline läbisaamine Tehnoloogia- ja tarkvaralahenduste omavaheline läbisaamine

on tegelikult sama oluline inimressursside läbisaamise ning nende vahel korrektselt toimiva infovahetusega. Kui viimase eest hoolitsevad näiteks erinevad meeskonnakoolitused ja ettetulevaid probleeme vaagitakse iganädalastel koosolekutel, tegelevad tarkvaraarendajad püsivalt kõikvõimalike nutikate lahenduste loomisega tootmise, raamatupidamise, aruandluse, kommunikatsiooni ja ka välitööde omavaheliseks ühendamiseks.

Olukord põllulappidel ja metsatukkades Juhtimise vaatevinklist on oluline igasugune firma tegevust puudutav info ning ilma liialdamata võib öelda, et ettevõttes ringlev info erinevate protsesside ja füüsiliste objektide osas on alati omavahel seotud. Metsanduse- ja põllumajandusettevõtted vajavad kogu selle haldamiseks nutikat ja tänapäevast GIS-tehnoloogiat, mis suudab ajas ja ruumis toimuvaid protsesse paremini lahti mõtestada ja analüüsida.

Kõikidel objektidel ja nähtus-

ALPHAGIS

tud väetiste koguste ja taimemürkide andmetega. Kõigest vajalikust saab luua selged ülevaated ja graafikud ning selle põhjal teha otsused õigemaks tegutsemiseks. Ühe või teise tarkvara soetanud ettevõtja vajab ka kindlustunnet ja abistavat tehnilist tuge, kuhu vajadusel nii spetsiifilisemate kui ka lihtsamate küsimuste tekkimisel pöörduda.

Vajalikud otsused uudse tehnoloogia abil

tel ning isegi dokumentidel on tekkimise aeg ja geograafiline asukoht. Asukohapõhine tarkvara toob selle info esile ehk näitab nii selle asukohta, sellega kaasnevaid andmeid ning seoseid teiste objektidega. Ajakohased aluskaardid ja spetsiifilisemad teemakihid on Maaameti poolt täna kõigile avaandmetena kättesaadavad ja igal ettevõttel on võimalus lisada kaardile kihtide põhiselt oma asutuse spetsiifilist infot.

Näiteks metsaeraldised koos vajalike andmetega ja täppisviljelus, kus põllu eri osadele saab vajaduspõhiselt väetist jagada ja/või koristust planeerida.

Mis olukord toimub maasikapõllul? Millised tööülesanded, kellel ja millal on vajalik täna ära teha? Kui kiiresti suudab töötaja X või masin Y planeeritava töömahu sooritada ning kui ruttu ja mis järjekorras saab põld koristatud? Täpsete, reaalajas andmete saamiseks tuleks selle eest hoolitsema panna tänapäevane GIStarkvara. Otsuse langetamine tööks vajalike masinate ren-

timise või ostmise kasulikkuse osas võib ju väikeettevõtjale tunduda küllaltki lihtsa tehtena, kuid suuremahuliste ja ka spetsiifilisemate vajaduste põhjal nõuab seegi asjatundlikumat kalkuleerimist.

Lisaks saab geoinfo rakendust kasutada oma ja renditud põllumaade hindamisel reaalselt kasutatavate pindalade mõõtmisel, et mitte arvestada liigniiskeid ja võsastunud kohti. Samuti, enne viljakoristust kiirelt kaardistada lamandunud vili ja muud kahjustatud alad, mis vajavad näiteks teist koristustehnikat. Selleks saab välitööl tahvelarvuti või nutitelefoniga kohapeal kahjustused täpselt ära kaardistada.

Kõigi välitöötajate info salvestub reaalajas juhi töölaual ning kohe välitöö lõppedes on olukorrast selge ülevaade. Välitöötajad ja juhid kasutavad reaalajas täpselt samu kaarte ja infokihte. Erinevateks tööülesanneteks on spetsiaalsed äpid ja rakendused. Olulised on ka võrdlused varasemate aastatega samal põllulapil või kogu tootmisalal, arvestades ka kasuta-

Eesti juhtiva geoinformaatika ettevõttena pakub AlphaGIS OÜ GIS-tehnoloogial ja erinevatel IT-lahendustel põhinevaid teenuseid. Rahvusvahelisse ettevõtete gruppi kuuluv firma tegutseb lisaks Eestile ka Lätis, Leedus ja Islandil.

GIS (geoinfosüsteemid) on muutunud organisatsioonides kriitiliseks infrastruktuuriks, mis võimaldab teha paljudel oma igapäevatöös vajalikke otsuseid. Sellest tingituna on kasvav vajadus kvaliteetsete tarkvaravahendite järele, mis võimaldavad asukohta sisaldavaid andmeid töödelda ja analüüsida. Eesmärgiks vigade vältimine, parem ülevaade ja väiksem inimtööjõu kulu ehk kokkuvõttes soodsam tootmine.

Andmete analüüsi ja planeerimise käigus saab liidestatud andmeid kasutada raamatupidamises ja aruannetes. Lihtsa

27. august 2020

nupuvajutusega tekivad illustreerivad graafikud ja ülevaated, mis tagab kiirema ja täpsema otsuse edasiste tegevuste osas. Töö käigus selgub ka täpsem vajadus: milliseid andmeid oleks veel vaja koguda, et otsused veelgi adekvaatsemad oleks.

Märkamine ja teadvustamine füüsilises ruumis paiknevast infost võimaldab lisaks kokkuhoiule ka uusi ärivõimalusi.

Neile, kes soovivad kasutada moodsaimat GIS-tehnoloogiat ja parimaid tooteid, on AlphaGIS usaldusväärseks partneriks koostöös sobiva lahenduse loomisel.

AlphaGIS OÜ on maailma juhtiva GIS-tarkvara tootja Esri (Environmental Systems Research Institute Inc) ArcGIS platvormi toodete ainuesindaja Eesti Vabariigis. Eestis kasutavad Esri erinevaid GIS tarkvaratooteid ja lahendusi kõik suuremad ja olulisemad kartograafia ja kaardiandmete tootmisega tegelevad firmad, teadus- ja arendusasutused, metsanduse, keskkonna- ja tehnovõrkude ettevõtted, kohalikud omavalitsused, planeerijad ning paljude muude eluvaldkondade spetsialistid. Esri on ainuke tarkvaratootja, mis pakub terviklikke GIS-lahendusi töökohaarvutitele, mobiilsetele seadmetele, pilve- ja serverkeskkondadele ning veebiplatvormidele.

Uued teadmised ja nende oskuslik kasutamine äris tagab kindla edu. GIS-lahenduste kaasamisel ja juurutamisel pakub AlphaGIS kõike vajalikku selleks, et kasutajad saaksid sobiliku lahenduse ja vajaliku abi ettevõttes rakendamisel. Korraldame igapäevaselt erinevatele sihtrühmadele ka koolitusi. AlphaGIS-i klientideks on ca 40% Eesti omavalitsustest, paljud riigiasutused (sh Keskkonnaministeerium ja selle haldusala organisatsioonid, Kaitsejõud, Politsei-ja Piirivalveamet, Päästeamet, Muinsuskaitseamet jpt).

Vajalike dokumentide ja andmete vahetus nende asutustega on lihtne, kuna kasutatakse sama platvormi.

Kokkuvõtteks julgustame metsanduse ja põllumajanduse ettevõtteid kasutama geoinfo tarkvara. Esri tooteid saab kasutusele võtta ka järk-järgult ning enamus nendest ei eelda ka professionaalsel tasemel kasutamisel väga põhjalikke erialaseid teadmisi. www.alphagis.ee alphagis@alphagis.ee +372 656 4228

TA S U B T E A DA AlphaGIS on maailma juhtiva GIS-tarkvara tootja Esri (Environmental Systems Research Institute Inc) toodete ametlik edasimüüja Eestis. Esri põhitoodeteks on ArcGIS tarkvaraperekonda kuuluvad integreeritud lahendused, mis võimaldavad kasutajatel luua geoinfosüsteeme vastavalt vajadusele ja tehnilistele tingimustele: töökohad, serverid, omaloodud tarkvararakendused, veebirakendused või mobiilsed lahendused välitingimustes töötamiseks.

AlphaGIS tegevusalad n Geoinfosüsteemide (GIS) ja ruumiandmete platvormi tarnimine n Esri GIS-tarkvara müük ja tehniline tugi n GIS-tarkvaraalane koolitus ja konsultatsioon n Tarkvara juurutus-, kohandamis- ja konfigureerimisteenused n GIS- ja kaardistusvaldkonnaga seotud seadmete (GPS/GNSS, droonid jt) müük, tugi ja koolitus.

27. august 2020

100

RAPOOL-RING GMBH REPR. IN THE BALTIC STATES

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

37

Rapool – Saksa rapsiseemned Eesti põllumeeste hüvanguks Pikaajaline kogemus paneb aluse kvaliteedile. Ettevõtmised, mis on suured nii oma mõjult kui ka füüsilistelt parameetritelt, on kvaliteedi osas reeglina ka kõige nõudlikumad.

Mis tagab kvaliteedi ja järjepidava nõuetele vastavuse rapsiseemnete tootmises?

Alates 2009. aastast Eestis rapsiseemnete müügiga tegelev Rapool alustas tegevust Saksamaalt ja samm-sammult ehitati üles Balti riikide esindus peakontoriga Leedus ning harukontoritega Lätis ja Eestis. Ettevõtte tegevusvaldkonnaks on rapsiseemnete tootmine ja Eesti turule toomine, mille hulka kuulub ka asjatundlik müüginõustamine. Klientide nõustamiseks ja harimiseks korraldatakse erinevaid erialaseid üritusi põllupäevadest talveseminarideni. Rapool töötab lisaks Baltimaadele teisteski riikides, näiteks Saksamaal, Poolas, Slovakkias, Tšehhis, Ru-

le). Uuema põlvkonna hübriidid suudavad kasvatada suuremat biomassi enne talve ja on kevadel lämmastikväetamisel paindlikumad. Need parandused suurendavad nii saagikust kui ka selle stabiilsust.

Saagikus

meenias, Bulgaarias, Ungaris, Venemaal, Valgevenes ja Kasahstanis.

Lisaks pannakse väga suurt rõhku oma toodete testimiseks välja aretatud võrgustikule Eestis, kus toimub Rapooli sortide katsetamine eesmärgiga leida kohalikku kliimat arvestades parimad valikud.

Seega on Rapooli ümber koonduvateks märksõnadeks aretus, uurimustöö, rapsiseemnete tootmine ja seemnetöötluse tehnoloogia. Rapooli sordiaretus on tulevikku vaatava perspektiiviga.

Rapsiseemnete aretuse häll Rapooli teadmiste pagas rapsiseemnetest ulatub 120 aasta taha, olles Euroopa rapsiseemnete aretuse hälliks. Firma edu taga on kolm suurt osanikku ja aretajat. Rapool on Euroopas rapsi kasvatust väga palju mõjutanud ning nende sordid on majanduslikult ja ökoloogiliselt väärtuslikud. Rapoolil on ka kõige suurem rapsikasvatajate võrgustik Euroopas. Rohkem kui 180 erinevat kohta, üle 100 000 katselapi, pidevalt testitakse sortide sobivust ja võimekust.

SÜGISKÜLVI SEEMNED OIDERMAA TALUST

    

Tähtis tulualliaks nüüd ja tulevikus Sõltumata asjaolust, et muutuva kliima mõjutamine ei ole meie võimuses ja teadlaste kinnitusel ründab rapsi 16 haigust ning 31 kahjurit, on taliraps üks kasumlikumaid agrokultuure.

Rapooli aretajad kohandavad jooksvalt oma aretusprogramme ja loovad uusi mitmekülgse residentsusega ning erinevate kasulike tunnuste poolest silmatorkavaid hübriide (juuremugula vastupidavus, vastupidavus fomoosile, naeri kollasele viirusele ja kaunade varisemise-

Talitritikale “Rivolt” p.C2 Talinisu “Judita” p.C2 Talinisu “Ada” p.C2 Talinisu “Ada” p.C1 Puhtimine Celest Trio 060 FS 1,5 l/t, lisandub hinnale

Üle 20 aasta tagasi hakkas Rapool müüma esimesi enda aretatud hübriirapsi sorte. Tänapäevased Rapooli hübriidid kindlustavad suurema saagikuse nii seemne kui ka õli poolel.

Rapooli hübriidsordid vastavad kaasaegsetele rapsikasvatuse nõudmistele: hilised külvid, minimeeritud mullaharimine, väetamine ja taimekaitse, saagikoristus ja muutuvad karmid ilmastikutingimused. Sordid on aretatud just neid asjaolusid silmas pidades. Kuna igal regioonil on erinevad agro-klimaatilised tingimused, on oluline pakkuda just kohalikesse oludesse testitud ja sobivaid sorte.

Rapool soovib tänada kõiki enda koostööpartnereid ja põllumehi, kes on valinud Rapooli üheks oma tugevaks partneriks ja on katsetanud nende sorte varem või teevad seda praegu või tulevikus. Põllumeeste kan-

natlikkus ja jagatud tähelepanekud on ettevõttele suureks abiks.

Uute sortidega eksperimenteerimist ja nende külvamist karta ei tasu, sest Rapooli saavutused selles valdkonnas on ennast juba korduvalt tõestanud.

Rapool tähendab Saksa kvaliteeti ja usaldust, mis on aastatega välja teenitud. Täpsemate küsimuste ja koostöösoovide puhul pöörduda julgelt Rapool Eesti piirkonnajuhi Allar Kade poole.

Allar Kade Eesti piirkonnajuht a.kade@rapool.com rapool.ee

290 €/t * 290 €/t * 290 €/t * 310 €/t * 50 €/t *

* lisandub käibemaks 20% Hinnad sisaldavad transporti kliendini Mandri-Eesti piires!

OIDERMAA TALU SEEMNEKESKUS OÜ 522 1659 erkioidermaa@gmail.com www.seemnekeskus.ee @seemnekeskus

38 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

EPIKO TÜH

27. august 2020

Ühistegevus aitab üksiktootjatel paremini hakkama saada TÜ EPIKO on katusorganisatsioon, mille liikmeteks on nii ühistulised organisatsioonid kui ka üksiktootjad ja mis koondab umbes 12 protsenti Eesti toorpiima mahust. „Eesti piimatootjad on kohanenud kiiresti muutuva maailmaga. Selle tõestuseks on näiteks asjaolu, et Eesti piimalehmade aastatoodang on lühikese ajaga tõusnud Taani järel teisele kohale Euroopas. Sama lühikese ajaperioodi jooksul on toimunud ka olulised muudatused piimatootmise organiseerumise valdkonnas,” hindab siinsete piimatootjate tööd ja edukust EPIKO nõukogu esimees Märt Riisenberg (Kehtna Mõis OÜ).

Koostöö kriiside kiuste Märt Riisenberg meenutab, et eelmise sajandi lõpus oli tavaline, et iga piimatootja tegeles ise ja ainult oma toodetud piima müügiga. Erinevad piimakriisid on õpetanud piimatootjaid tegema koostööd piima ühise müügi ja ka ümbertöötlemise alal. „Nii juhtus ka 2008. aastal piimahinna languse ajal, mille järgselt piimatootjate lokaalsed ühistud otsustasid koostöövormi täiustada.

Asutati tulundusühistu EPIKO, mis lahtiseletatult tähendab Eesti piimatootjate koostöökogu.

EPIKO algusperioodil vaieldi koostöövormi sisu üle. Osa piimatootjate esindajatest pooldas nn klubilise koostöö vormi.

Tegelikult muutus TÜ EPIKO majandusliku koostöö tegemise organisatsiooniks, mille põhieesmärk on teenida oma liikmete – kelleks on piimatootjate lokaalsed ühistud – majanduslikke huve peamiselt piima ühisturustamise valdkonnas. Ja seda ühistulisel põhimõttel, kus kõik ühistu liikmed saavad müüdud piima tonni eest ühesugust hinda, vaatamata sellele, millise ostja tööstusesse piim viiakse,” selgitab Riisenberg.

Veidi ajaloost TÜ EPIKO tegutseb alates aastast 2008. Praktilise ostu-müügiga tegeletakse alates 2009. aastast. „Aastal 2009 müüsime kokku piima kokkuostjatele u 100 tonni päevas, nüüd peaaegu 300 tonni.

Sellise koostööformaadi põhilised plussid on tugevam läbirääkimise positsioon ja parem finantsiline kindlus liikmetele. Praegu on

FIE Jüri Milvaste Kiigemäe talu (juhatuse liige Jüri Milvaste).

2019. aastal varus TÜ EPIKO oma liikmetelt piima ja müüs edasi tööstustele üle 95 000 tonni ehk keskmiselt 260 tonni päevas.

Käesoleval aastal kujuneb oodatavaks varumismahuks kokku üle 100 000 t toorpiima liikmetelt.

TÜ EPIKO-l on läbi aegade olnud mitmeid partnereid-piimaostjaid, kuid kindlamad ja usaldusväärsemad suhted on kujunenud Farmi Piimatööstus AS-i, ELPA OÜ, Saaremaa Piimatööstus AS-i, Estover OÜ ja Latvias Piens SIA-ga (Läti).

Ühistegelik koostöövorm

Märt Riisenberg

TÜ EPIKO Eesti suurim oma töötlemisbaasi mitteomav piimandusvaldkonna ühistu,” räägib juhatuse liige Üllas Hunt. „Eesti oludes (samuti Baltikumis tervikuna), kus jätkuvalt on piima ületootmine ehk sisetarbimise vajadusega võrreldes on toorpiima pakkumine umbes kaks korda suurem, on farmerite huvides (piima)mahupõhine koostegevus ja selle suuna edasiarendus. Tulenevalt ületootmisest on osale toorpiimale – kas valmistoodetele või toormele – vaja leida eksportväljund. Farmeri seisukohalt on turvalisem, et siseturu, aga eriti toorme eksportmüüki korraldaks tugev organisatsioon.

TÜ EPIKO aastatepikkune tegevus on loonud mõistlikud ja tasakaalustatud suhted kokkuostjatega, mis on kasulik nii farmerile kui ka kokkuostjale,” selgitab Hunt.

Jaan Metsamaa

Üllas Hundi sõnul on lisaks toorpiima varumisele ja edasimüügile TÜ EPIKO tasandil toimunud ka sisendite ost (söödad, valgulisandid) oma liikmetele, mis nüüdseks on koondunud eraldiseisva tulundusühistu Farm-In pädevusse. Oluliseks on kujunenud lühiajalised laenud TÜ Piltidel kolme EPIKO omavahenditest liiksuurema tuumikmeile kevadtöödeks, mis galiikme esindajad,mis ranteeritakse solidaarselt. organisatsioonidena Lisaks on tegeletud tooteon TÜ EPIKO tegevuses arendusega: koostöös Tere osalenud selle asutaAS-iga turustati brändi Eesti misest alates.

Piim all joogipiima, mille läbimüük kujunes väga edukaks.

Initsieeritud on piimakampaania "Aus piim" koostöös COOP Kaubandusega, samuti on organiseeritud koostööprojekt Farmi Piimatööstus AS-iga joogipiima turustamiseks tähistusega "Eestis toodetud piim".

TÜ EPIKO on taganud kõigile liikmeile võrdse kohtlemise – kõik liikmed saavad vastavalt piima kvaliteedile ühesugust hinda. Ühistegelik koostöövorm on võimalus igal üksiktootjal paremini hakkama saada. Ühistegevus on aidanud kaasa sellele, et piima kokkuostuhinnad lähenevad EL-i keskmisele.

Piimatööstuse mahud kasvavad

Veidi liikmetest ja partneritest Alates asutamisest kuulus TÜ EPIKO-sse 11 juriidilist liiget, sealhulgas kuus piirkondlikku piimaühistut, üks mittetulundusühistu, kolm aktsiaseltsi ja üks osaühing.

2012. aasta lõpul toimusid liikmeskonnas muutused ja 2013. aasta alguse seisuga olid tulundusühistu liikmeteks Eestimaa Piimatootjate Ühistu (juhatuse liige Märt Riisenberg), TÜ Rakvere Piimaühistu (juhatuse liige Mika Petri Vehmanen), MTÜ Ühispiim (juhatuse liige Mart Lees), AS Metsaküla Piim (juhatuse liige Jaan Metsamaa) ja Saaremaa Piimaühistu (juhatuse liige Mihkel Jürisson). Alates 2016. aastast on Saaremaa PÜ asemel TÜ EPIKO liikmeks

Alo Altermann

FIE Tõnu Luur ja 2017. aastast on MTÜ Ühispiim asemel liikmeks FIE Jüri Milvaste Kiigemäe talu (juhatuse liige Jüri Milvaste).

Praegu turustavad ühise lepingu alusel TÜ EPIKO kaudu piima viis ühistut ja tootjat

(gruppi): Eestimaa Piimatootjate Ühistu (juhatuse liige Märt Riisenberg), TÜ Rakvere Piimaühistu (nõukogu esimees Alo Altermann), AS Metsaküla Piim (juhatuse liige Jaan Metsamaa), Arude talu (FIE Tõnu Luur) ja

Üllas Hunt meenutab, et TÜ EPIKO formeerumisel oli üheks peamiseks eesmärgiks Eestisse kaasaegse ja võimsa töötlemisvõimsusega piimatööstuse rajamine. „Fakt on see, et piimatootmise mahud kasvavad: eSTAT-i andmetel oli 2013. aastal piima kokkuost 689 000 tonni, 2019. aastal vastavalt 763 000 tonni.

Kui võrrelda 2019. ja 2020. aasta esimese poolaasta kokkuostumahtusid, siis tänavu on müüdud ligi 14 000 tonni piima rohkem.

Maailma rahvastiku kasvuga suureneb küll nõudlus, aga probleemiks jääb toorpiima hind, sest konkurents on karm. Kulud on viimase 20 aastaga oluliselt kasvanud, keskmine piima kokkuostu hind aga jäänud praktiliselt aastatetagusele tasemele.” Üllas Hunt märgib, et sellise olukorra muutmiseks tuleb ra-

jada efektiivne tööstus, mida on hetkel kavandamas E-Piim Tootmise AS. „Seni, kuni konkurentsivõimeliste toodete ja farmerile õiglasemat piimahinda võimaldava tehase ehitus käib, tuleb piimatootjatel oma tegevus nõnda organiseerida, et volatiilsetes turutingimustes jätkusuutlik olla. Samuti pole võimatu edaspidi ka teise piimatööstuse rajamine, sest vastav projekt-kavand on olemas.”

Märksõnaks on usaldusväärsus Märt Riisenberg selgitab EPIKO-t tutvustades, et piima ühismüük pole olnud selle organisatsiooni ainutegevus. „Oleme pidevalt olnud asutajad ja kaasamõtlejad piimatootjate omandis või kaasomandis oleva piimatööstuse moodustamise alastel läbirääkimistel ning osalenud vastavates organisatsioonides aktiivliikmena.

EPIKO-sse piima müüva 70 piimatootja päevane müügimaht on kasvanud 300 tonnini päevas, 2009. aastal alustasime 100 tonniga.

EPIKO on piimatootja partner, kelle piimatootja saab piima müügi eest Eesti keskmisest kõrgemat piimahinda, kes maksab piimaraha alati kokkulepitud ajal, kes on suuteline puhverdama piimaturul toimuvaid järske muudatusi piimatootjale sobivamal suunal ja kes aitab tasandada oma liikmete lühiajalisi finantsvajadusi.

Näiteks EPIKO suure koostööpartneri saneerimisprotsessis toimunud piimarahade pikaajalist mitteväljamaksmist EPIKO piimatootjad ei tunnetanud, sest EPIKO oli suuteline võtma otsese majanduslöögi enda kanda.

Eestis toodetavast piimakogusest pool tuleb eksportida kas piimatoodetena või toorpiimana.

EPIKO pikaajalised äripartnerid ostavad hoolikalt koostatud ja läbiräägitud lepingute alusel üle poole piima Eestisse, ülejäänud osa piima müüb EPIKO Eestist välja.

EPIKO pikaajalisem tegevuse eesmärk on piimatootajate kontrolli all oleva toorpiima ostu-müüki korraldava organisatsiooni liikmete arvu ja varumismahu suurendamine, aga ka kaasaegses ning majanduslikult hästi toimivas piimatöötlemise organisatsioonis osalemine. Seda peamiselt piimatootjale kõrgema ja stabiilsema piimahinna maksmise eesmärgil.

EPIKO piimatootjate-liikmete hulgas valitseb selge arusaam, et täiuslikuma ja pikaajalise koostöö huvides on vajalik arvestada teiste ühistu liikmetega.

EPIKO on usalduslik koostööpartner maaeluministeeriumile, Eesti Maaülikoolile ja paljudele piimandusega seotud organisatsioonidele.”

100

27. august 2020

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

39

GEOGRAAFILISED INFOSÜSTEEMID

Sinu GIS-tarkvara partner

Trigon Dairy Farming Estonia ASi tütarettevõte Väätsa Agro AS võtab tööle

VETERINAARARSTI

ArcGIS platvorm • ArcGIS Pro – universaalne desktop-GIS tarkvara • ArcGIS Online – pilvepõhine GIS-lahendus • ArcGIS Enterprise – server-lahendus enda või partneri IT-taristus • ArcGIS Apps – kasutusvalmis rakendused välitöödeks, kodanike kaasamiseks jm • ArcGIS for Developers – mitmekülgsed arendusvahendid

Põhilised tööülesanded: • veterinaarse töö organiseerimine, teostamine, kontrollimine ja arvestuse pidamine.

Nõudmised kandidaadile: • erialane haridus; • organiseerimis- ja koostööoskus; • hea analüüsi- ja otsustusvõime; • täpsus ja korrektsus tööülesannete täitmisel; • kiire õppimis- ja arenemisvõime, kohusetunne, hea pingetaluvus.

Kasuks tuleb: • eelnev töökogemus põllumajandusettevõttes; • vene või inglise keele oskus suhtlustasandil.

Droonid mõõdistamiseks ja inspekteerimiseks • eBee

Ettevõte pakub: • mitmekesist ja huvitavat tööd kiiresti arenevas kontsernis; • toredat töökollektiivi; • arenguperspektiivi; • erialaseid täiendkoolitusi; • ametiautot; • vajadusel ametikorterit.

GNSS-seadmed ja tarkvara • KäsiGNSS seadmed • GNSS-vastuvõtjad • Väliarvutid • Tarkvara

Sooviavaldus ja CV palume saata 5. septembriks 2020 e-posti aadressile Lenno.

Link@trigondairy.com.

ALPHAGIS OÜ. Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn. Telefon 656 4228, alphagis@alphagis.ee, www.alphagis.ee

• GMO-vaba sööda import ja müük • Looduslike söödalisandite müük tootjale ja farmile • Tervislikuma Eesti nimel!

Ladu/kontor: Tartumaa, Luke küla, Nõo vald, tel 512 8444 Edasimüük: • Harjumaa: Kiti Kanala, Naage küla, Harku vald, tel 524 9546 Kuusalu Majamarket, Kuusalu tee 51a, Kuusalu vald, tel 600 8112 • Järvamaa: Räägu Pere, Nurmsi, tel 5647 9519 • Lääne-Virumaa: Lasila, tel 5595 5649 • Märjamaa, Käki-Täshmuthi hobitalu, tel 5647 2148

KOMPLEKTEERI TÖÖRIIST NII KUIS SULLE VAJA!

2240.- € Kogu komplekt!

TÕHUS JA KVALITEETNE VARI AIAKOMPLEKT: • Aiatraktor Vari Global • Järelhaagis ANV-380 • Mullafrees Vari KUK-96

+ suur valik lisavarustust!

Võimalus makse jagada 6-12 kuuks osadeks!

0€ sissemakse 0% lepingutasu 0€ intress.

Kampaania kuni 31.10.2020

Esindused: Tuleviku tee 10, Peetri ja Tehnika 7, Saku www.vari.cz/en www.aiataht.ee facebook.com/aiataht MÜÜK • GARANTII • HOOLDUS • KULU- JA VARUOSAD

OSTAME PÕLLUMAAD ja muidugi metsa ka.

Helista tel 5348 8010 info@kinnistu.ee www.kinnistu.ee

Lõika välja ja hoia alles!

Konkrit-Agro OÜ – kvaliteet otse loodusest

VARI multifunktsionaalsed ja aastaringsed masinad talu- ja maakodu töödeks, aednikele haljastus- ja heakorratöödeks jne.

40 100

AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

Info tel 503 3567

puiduhake@puiduhake.com

27. august 2020

puiduhake.com