Esimene osa: maailmast, arengust, koostööst
• Tuberkuloos on nakkushaigus, mis on alates 1960ndatest, kui see arvati välja juuritud olevat, võimsa tagasituleku teinud. Tuberkuloosi põhjustava bakteriga nakatub igal sekundil keegi ja kokkuvõttes on nakatunud ligi kolmandik maailma elanikkonnast. Kui enamusel ei kujune aktiivset haigust välja mitte kunagi, siis paljudel siiski – 2007. aastal oli maailmas ligikaudu 9,3 miljonit uut tuberkuloosijuhtumit (neist 55% Aasias ja 31% Aafrikas) ja haigusesse suri 1,7 miljonit inimest (sealhulgas 456 000 HIV-positiivset, kes arvatakse ametlikus statistikas HIV/AIDSiga seotud surmade alla), neist valdav osa arengumaades.84 Kui arvuliselt on haigusjuhtumeid enim Aasias, siis proportsionaalselt on neid kõige rohkem Aafrikas. Seda seostatakse sealse kõrge HIV/AIDSi esinemissagedusega. HIV ja tuberkuloos moodustavad nimelt surmatandemi – nad kiirendavad üksteise kulgu ja HIV-positiivsel inimesel, kes on nakatunud tuberkuloosibakteriga, on tõenäosus tuberkuloosi haigestuda mitukümmend korda kõrgem kui HIV-negatiivsel. Nii on HIV/AIDS olnud ka üks peamisi tuberkuloosi globaalse tagasituleku jõude ja samas on tuberkuloos arengumaade HIV-positiivsete jaoks suurim surmapõhjus.85 Tuberkuloos on kahtlemata globaalne probleem, kuid sarnaselt malaaria ja HIV/ AIDSiga mõjutab see kõige rohkem just neid, kes sellele kõige vähem vastu jaksavad astuda – vaeseid inimesi vaesemates riikides. Ühelt poolt on just nemad need, kes oma niigi põdura tervise, kehvade elamis- ja töötingimuste ning adekvaatsele ravile juurdepääsu puudumise tõttu haiguse suhtes kõige vastuvõtlikumad on. Teisalt surub tuberkuloos neid sügavamale vaesusesse, just nagu teised haigusedki. Ehkki malaaria ja HIV/AIDSi kõrval on selle haigusega võitlemine olnud viimasel kümnendil üks rahvusvahelise üldsuse prioriteete, on veel pikk tee käia, sest üldise sotsiaalmajandusliku olukorra, nõrkade tervishoiusüsteemide, ebapiisava kontrolli, HIV/AIDSi leviku ja ravile mittealluvate või ravile raskesti alluvate vormide levimise tõttu ei taha tuberkuloos paljudes arengumaades (sealhulgas mitmes SRÜ riigis) alla anda.
Muud terviseteemad Nendele kolmele nakkushaigusele on rahvusvaheline üldsus, sh doonorid ja arengumaade valitsused viimastel aastatel tõsist tähelepanu pööranud. Tähelepanu ja sellega kaasnev rahastamine on kahtlemata vajalik. Määrava tähtsusega on aga see, et edaspidi toetaks nende kolme haiguse vastane võitlus arengumaade tervishoidu tervikuna, mitte ei moodustaks paralleelsüsteeme, mis keskenduvad vaid neile haigustele ning röövivad raha ja inimressurssi üldisest tervishoiusüsteemist. Jõupingutuste suunamine üldisele tervishoiu parandamisele arengumaades aitaks võidelda nii nende kolme „kõrgetasemelise” haiguse kui ka teiste arengumaid laastavate tervisehädadega. Kõikide tervisega seotud probleemide kirjeldamiseks oleks tarvis eraldi väljaannet, 48