SISUKORD Sissejuhatus Marit KannelmĂ€e-Geerts 3 Kas meil on mĂ”ju teiste elule? Ehk on rÀÀkida mĂ”ni lugu? Toomas Roolaid 4 ESF programmi âNoorsootöö
LOOD: Urmo Reitav 20 Anneli Habicht 23
ESF programm âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ ja Ă”ppematerjalide arendamine Marit KannelmĂ€e-Geerts 36
Piret Jeedas 24 Lianne Ristikivi 25
Millal maksan mitteformaalne.ee vaeva? Elina Kivinukk 39
Kristi JĂŒristo 26 ESF programm âNoorsootöö kvaliteedi ESF programm âNoorsootöö kvaliteedi
arendamineâ ja paremad
arendamineâ: Kas noorsootöö hindamise
teadmised noortest
noorsootöötajatele
tulemusena töö kvaliteet paraneb?
Epp Reedik 41
Helle Kanep 5
kvaliteedi arendamineâ koolitustegevused
Kaisa Orunuk 27
LOOD: Hele Riit-VÀllik 10 Uku Visnapuu 13 Einike MÔttus 15 Tiiu AasmÀe 16 Kaidi Forostovets 17
arendamineâ ja Stardiplats.ee
LOOD:
arendamineâ koolitajate
Urve Sarapik 31 JÔgeva vald ja linn Nele Gravenson ja Sirle Schneider 32
Anastassia Yakovleva 33
koolituse valdkond
Koigi vald
Marit KannelmĂ€e-Geerts ja Ălly Enn 18
Kristjan KÔljalg 35
2 Mihus 15
Helen Kereme 42
Ridala vald
Narva linn ESF programmi âNoorsootöö kvaliteedi
ESF programm âNoorsootöö kvaliteedi
Euroopa Sotsiaalfondi vahendid Eesti noortekeskustes â kasutus, tulemused ja mĂ”ju noortekeskustele ning ĂŒhiskonnale Heidi Paabort 43
LOOD: Margit Amer 46 Kristi Kruus 47
SISSEJUHATUS Marit KannelmĂ€e-Geerts Ajakirja MIHUS peatoimetaja marit.kannelmae-geerts@archimedes.ee Ajakiri MIHUS sai alguse seetĂ”ttu, et 2008. aasta tĂ”i Eesti noorsootöö jaoks kaasa vĂ”imaluse viia ellu haridus- ja teadusministri poolt kinnitatud riiklikku programmi âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ. Programmi rahastati Euroopa Sotsiaalfondi ja riikliku struktuuritoetuse perioodi 2007-2013 vahenditest. Elluviijaks oli Eesti Noorsootöö Keskus ja partneriks SA Archimedes Euroopa Noored Eesti bĂŒroo. Programmi ĂŒldeesmĂ€rgiks oli tĂ”sta noorte valmidust tööturule sisenemiseks ja seal toimetulekuks tĂ€nu noorsootöö teenuste kĂ”rgemale kvaliteedile. Ajakirja kĂ€esoleva numbri jaoks oli plaanis mitmeid eri teemasid. Hoolimata parimatest ĂŒritustest hoida kurssi eelnevalt valitud teemadel, lĂ€ks siiski nĂ”nda, et seekordne number on pĂŒhendatud lugudele, mida ĂŒhendab ESF programm âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ tulemused ja mĂ”ju. KĂ€esoleval hetkel tundub see kĂ”ige Ă”igem otsus â miks, seda saate juba ise jĂ€rgnevatelt lehekĂŒlgedelt teada. MIHUSe 15ndat numbrit iseloomustab minu jaoks lapsepĂ”lvest tuntud punktide ĂŒhendamise mĂ”istatus. KĂŒsisime seekord: âMis on siin pildil peidus?â. Otsisime vĂ€lja vĂ”imalikult erinevaid inimesi, et kĂŒsida nendelt, kuidas nad nĂ€evad programmi tegevuste mĂ”ju endale vĂ”i teistele ehk teisisĂ”nu hakkasime punkte ĂŒhendama. Teine soov oli kĂŒsida eelkĂ”ige: âMis on sellel pildil Ă”igesti?â. See ei tĂ€henda, et me ei innustaks tegema konstruktiivselt kriitilisi kokkuvĂ”tteid ja analĂŒĂŒse. Need on saanud programmi elluviimise kaudu igapĂ€evase töö osaks. VĂ€hem on olnud aega punkte ĂŒhendada ja tĂ”deda, mis on olnud kĂ”ikide nende valdkondade ja tegevuste mĂ”ju programmiga seotud inimestele. Kriitilisemad ja suuremahulisemad
kokkuvĂ”tted ootavad veel tegemist. Mitmed kokkuvĂ”tlikud mĂ”tted kĂ”lasid ESFi programmile pĂŒhendatud lĂ”ppkonverentsil. MIHUS annab aga sĂ”na nendele, kelle kaudu saame luua veel tĂ€psema pildi mĂ”just, mida eelnevad kuus aastat on kaasa toonud. Algatuseks selgitab Toomas Roolaid lugude jĂ”udu ehk pĂ”hjust, miks see ajakiri on just sellise sisuga nagu ta on. Toomas ĂŒtleb: âReaalsus on see, et head lood ei vedele niisama. Neid tuleb otsida. Tunda aktiivselt huvi selle suhtes, mis muutus projektis vĂ”i programmis osalenute elus. KĂŒsida, kas see oli sama muutus, mida loodeti vĂ”i hoopis midagi muud?â Toomase artikkel annab teile julgustust uurida vĂ€lja oma tegevuste mĂ”ju lĂ€bi noorte lugude ja samas loob pĂ”hja nendele lugudele, mille oleme ESFi programmi peategelastest ehk noorsootöötajatest vĂ€lja otsinud. ESFi programmi keskseks teemaks oli noorsootöö kvaliteet ehk see, kui hĂ€id tingimusi suudetakse noorele luua isiksuslikuks ja sotsiaalseks arenguks lĂ€bi uute teadmiste ja oskuste omandamise mitteformaalse Ă”ppimise keskkonnas. Kvaliteeti saab tagada suuresti noorsootöötajate professionaalsusega ja see sĂ”ltub omakorda nii noorsootöötajate koolitamisega tegelevate inimeste pĂ€devustest kui ka Ă”ppematerjalide kvaliteedist. Lisaks on oluline toetada kogu noortevaldkonna organisatsioonide kujunemist Ă”ppivateks ja noorsootöötajate pĂ€devuse arengut toetavaks sĂŒsteemiks. ESFi programmi eri tegevused on omavahel pĂ”imunud ja nende Ă”nnestumine tagab edu ka teistes valdkondades. Kui 2008. aastal vĂ”is programmi tegevuste ja eesmĂ€rkide paljusus tekitada arusaamatust ja segadust, siis kĂ€esoleva ajakirja numbris on mitmete inimeste lugude kaudu nĂ€ha, kuidas need erinevad tegevused panustasid ĂŒhe inimese, organisatsiooni vĂ”i omavalitsuse arengusse ning moodustasid noorsootöö kvaliteedi arendamise terviksĂŒsteemi.
Autorite lood peegeldavad kvaliteedi tĂ”usu, puudujÀÀke, kitsaskohti, edasiminekuid, isiklikku kasvamist, Ă”nnestumisi, inimestevahelisi suhteid, erinevaid rolle, meeldetuletusi, oluliste teemade rĂ”hutamisi, suuri kĂŒsimusi ja vastuseid, kĂ”ike, mida kuus aastat ĂŒhes valdkonnas tegutsemine ja selle arengusse panustamine kaasa toob. ESFi programm oli ĂŒks vahend ja raamistik, mille toel noortevaldkonnas vajalikke muutuseid ellu kutsuda. Siin toomegi teieni kolleegide kokkuvĂ”tted ja lood ning ĂŒhiselt kĂ”lamajÀÀva ootuse ja vastutusevĂ”tu, et need ellutoodud arengud nĂŒĂŒd programmi lĂ”ppemise tĂ”ttu soiku ei jÀÀks. Loodame, et ĂŒhest kĂŒljest annavad need lood vĂ”imaluse ka teile enda möödunud kuut aastat analĂŒĂŒsida ja Ă”pikogemuse ĂŒle mĂ”elda. Teisest kĂŒljest on see mĂ”tlemapanevaks materjaliks nendele, kes programmi tegevusi korraldasid ja lĂ€biviisid. Kindlasti on selles ajakirjanumbris materjali, mis annab vĂ”imaluse endale ja kolleegidele Ă”lale patsutada, kuid on ka kĂŒsimusi ja mĂ”ttekohti, mida edasises töös arvestada, et veelgi mĂ”jusamalt seatud eesmĂ€rkide suunas liikuda. KokkuvĂ”tteks kasutaksin hea kolleegi Kristi JĂŒristo artikli lĂ”ppsĂ”nu, sest just nendega vĂ”ttis ta minult sĂ”nad suust ja pani need paberile: âMilline on olnud aga kĂ”ige selle kasu? Kas Eesti noorsootöö kvaliteet on tĂ€nu programmile tĂ”usnud? Kas noorsootöötajad on tĂ€nu erinevatele tegevustele professionaalsemad, osates enda töös paremini vastata nii ĂŒhiskonna, tööturu kui noorte vajadustele? Vastuse saamiseks peaks minema esmalt peegli ette. Ja siis kĂŒsima seda sama kĂŒsimust noortelt.â AitĂ€h kĂ”igile, kes lubasid selle ajakirja valmimiseks meid hetkeks enda ellu ja mĂ”tetesse! RÔÔmsat ja teguderohket uut aastat!
Mihus 15
3
Kas meil on mĂ”ju teiste elule? Ehk on rÀÀkida mĂ”ni lugu? Toomas Roolaid Koolitaja & ĂŒhiskondliku mĂ”ju hindaja Kujutage end kuulamas kahte noortega tegeleva organisatsiooni esitlust. Esimene kĂ”lab nii... ... alustasime vallas tegutsemist 2003. aastal. Siis tahtsime teha teatrit, et kaasata noori ja pakkuda neile midagi pĂ”nevat. Tegimegi mitu etendust. Siis vahepeal oli vaiksem aeg, aga viimasel viiel aastal oleme taas aktiivselt tegutsemas â tegime ĂŒhe noortevahetuse ja siis kirjutasime ja viisime lĂ€bi projekte. NĂ€iteks kĂ€isime KĂŒprosel, oli vĂ€ga lahe. Noored on toredad, samas eks neid peab utsitama... Praegu on meil kĂ€sil see, et vaatame, mida me saame kodukandis heakorrastada, milliseid hobiringe kĂ€ivitada. ... ja teine kĂ”lab nii... ... las ma rÀÀgin teile meie tööst ĂŒhe loo. Jaanus liitus meiega kaks aastas tagasi. Enne seda mĂ€ngis ta peale kooli arvutimĂ€nge vĂ”i oli niisama bussipeatuses, kus joodi ja suitsetati. Tal oli politseiga ka pahandusi. Alguses ta osales paaril ĂŒritusel, aga siis pakkus vĂ€lja, et teeme midagi robotitega. Istusime temaga maha ja selgus, et poiss on kogu aeg mĂ”elnud, et kuidas roboteid ehitada... NĂŒĂŒd, poolteist aastat hiljem on Jaanus ise aktiivne eestvedaja, juhib robootikaringi ning praegu viib lĂ€bi robootika noortevahetust ja bussipeatuse jaoks vĂ€ga aega ei jÀÀgi. Ja selliseid lugusid on meil rÀÀkida mitukĂŒmmend. Ah et kuidas me noortega kontakti saame â see kĂ€ib nii, et....
4 Mihus 15
Kumma organisatsiooni mĂ”ju koduvalla noortele on arusaadavam? Kindlasti tekkis ka kĂ”hutunne â kumb tegutseb sĂŒstemaatilisemalt ja tulemuslikumalt?
partner vÔi rahastaja kiiresti ette tervikliku pildi, milles seisneb teie organisatsiooni positiivne mÔju.
Vabandan nĂŒĂŒd lugeja ees, aga kĂŒsisin trikiga kĂŒsimuse. Sest tegelikult oli mul silme ees ĂŒks ja sama kujuteldav organisatsioon, lihtsalt oma tööst rÀÀgitakse erineval moel. NĂ”ustades ĂŒhinguid puutun sellega kokku ĂŒle ĂŒhe korra â enda tööd tutvustades rÀÀgitakse kĂ”igest muust, kui konkreetsetest noortest ja mĂ”just ja nii jĂ€etakse kuulaja ilma selgest arusaamast, mis on asja tuum.
Kust tulevad head lood?
Lugu kui tööriist partneritega suhtlemiseks Partneritele vĂ”i rahastajatele oma tegevust tutvustades on enamasti kĂ”ige tĂ€htsamaks ĂŒlesandeks tekitada huvi teie töö vastu. Huvi aga tekib vaid siis, kui inimene saab aru, millest jutt on ja see tekitab ka emotsiooni. Loos ei ole noor statistiline number, vaid nimepidi nimetatud peategelane, kellele saab kaasa elada. TĂ€htis on hoida lugu lĂŒhikese ja haaravana â selleks tasub esmajoones selgitada loo peategelase kaudu probleem. Siis aga hĂŒpata ajas edasi ja selgitada, milline on olukord nĂŒĂŒd, kui noore elu (vĂ”i kĂ€itumine) on muutunud. Aga millal tegevustest rÀÀkida? KĂŒsimusele, mida tĂ€pselt me selleks tegime, et jĂ”uda ilusa tulemuseni, tasub vastata viimasena â selleks ajaks on kuulajal ja lugejal huvi olemas ja ilmselt ka kĂŒsimused varuks. Nii saame jutustada oma tegevusest emotsionaalselt ja kaasahaaravalt ja samal ajal saab ka kĂ”ige praktilisema loomuga ja tulemusele orienteeritum
Reaalsus on see, et head lood ei vedele niisama. Neid tuleb otsida. Tunda aktiivselt huvi selle suhtes, mis muutus projektis vĂ”i programmis osalenute elus. KĂŒsida, kas see oli sama muutus, mida loodeti vĂ”i hoopis midagi muud? Veel parem on sĂ”nastada enne ka plaan, milline saab olema oodatud mĂ”ju. Seda plaani vĂ”ib nimetada ka uhkelt muutuse teooriaks â meie arusaamaks sellest, milline peaks olema sihtrgupi elu peale meie sekkumist ja kuidas sinna jĂ”uda. Siis on ka selge, mida noortelt kĂŒsida ja millist lugu otsida. Kogemus on ka nĂ€idanud, et organisatsioonidel, millel on silme ees omaenda edulood ja teadmine sellest, kellele ja kuidas on abiks ja toeks oldud, on lihtsam kaasata ka vabatahtlikke ja hoida kĂ”rgel meeskonnavaimu. Soovitan kahte viidet lisaks: 1. Jaani Blogi http://www. storiesforimpact.com/ kus ta arutab erinevate viiside ĂŒle, kuidas kasutada lugusid mĂ”just rÀÀkimiseks 2. SĂŒĂŒvijatele Sotsiaalsete EttevĂ”tete VĂ”rgustiku lehe alajaotus MĂ”ju http://sev.ee/m6ju/ â seal on ka kolm mĂ”ju hindamise raportit, kus on kasutatud lugusid, et selgitada organisatsioonide mĂ”ju sihtrgrupile.
Programmi âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ koolitustegevused noorsootöötajatele Helle Kanep ESFi programmi âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ koolitustegevuse koordinaator KĂ€es on ESFi programmi lĂ”puperiood, on enam kui paslik vaadata tagasi sellele, mida on noorsootöötajate koolitustegevuse valdkonna raames tehtud, mĂ”tiskleda pisut kuhu on jĂ”utud ja mis on olnud tehtud tegevuste mĂ”ju ning kuidas edasi. Taustast ehk mida ja milleks on tehtud Programmi âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ ĂŒldiseks eesmĂ€rgiks on olnud tĂ”sta noorte valmidust tööturule sisenemiseks ja seal toimetulekuks tĂ€nu noorsootöö teenuste kĂ”rgemale kvaliteedile. Nii on ĂŒhe tegevusena alates 2008. aastast SA Archimedes Euroopa Noored Eesti bĂŒroo programmipartnerina vastutanud noortevaldkonna koolitusvaldkonna arengute eest ning korraldanud koolitustegevusi noorsootöötajatele ja noortevaldkonna koolitajatele. Kuni 2011. aastani korraldas noorsootöötajatele koolitustegevusi ka programmi elluviija â Eesti Noorsootöö Keskus. Seega on olnud alates 2008. aastast suurepĂ€rane vĂ”imalus kĂ”igil noortega tegelevatel inimestel osaleda erinevates ESFi programmi raames toimuvates koolitustegevustes ja oma tööks vajalikke pĂ€devusi arendada. Programmi raames pakutud koolituste elluviimisel on peetud oluliseks koolituste kvaliteetset ettevalmistust ja korraldust ning seda, et vĂ”etaks aluseks Noortevaldkonna koolituste mitteformaalse Ă”ppimise lĂ€htekohad, vt ka: http://mitteformaalne.ee/mfo-lahtekohad.html. Samuti on jĂ€lgitud koolitustegevuste elluviimisel pĂ”himĂ”tet, et koolitused lĂ€htuksid noorsootöötajate koolitusvajadustest, oleksid suunatud probleemide lahendamisele ning vĂ”imaldaksid rakendada mitmekesiseid meetodeid töös noortega. Noorsootöötajatele suunatud koolitus-
tegevusi on korraldatud antud programmi raames neljas kategoorias: âąâą
mitme-etapilised koolitused noorsootöötajate pÔhiteadmiste ja oskuste arendamiseks;
âąâą
mitteformaalse Ôppimise jt noorsootöös kasutatavate meetodite alased ning temaatilised koolitused;
âąâą
koolitused tööks spetsiifiliste sihtgruppidega ja
âąâą
eriteadmiste- ja oskuste koolitused.
olnud ka konkreetsetele sihtgruppidele suunatud tegevusi. Kutsegruppidest on koolitustegevustes osalenud enim noortekeskuste noorsootöötajaid, KOVi ja riigitasandi noorsootöötajaid, ĂŒldhariduskoolide töötajaid. Aasta-aastalt on suurenenud huvikoolide Ă”ppe- ja kasvatustööga seotud töötajate ja noorteĂŒhingute osakaal.
Seejuures on alates 2010 aastast koolitusi korraldades lĂ€htutud noortevaldkonna koolituse prioriteetidest, milleks on: âąâą
erivajadustega ning vÀhemate vÔimalustega noorte kaasamine;
âąâą
noorte tööhÔivevalmiduse suurendamine lÀbi noorsootöö;
âąâą
noorte terviseriskide maandamine;
âąâą
noorte osalus.
Noortekeskuste noorsootöötajad ja noortekeskuste tööga seotud töötajad
Koolitusmahud Ajavahemikus 2008â2013 on ESFi programmi âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ raames ellu viidud 213 noorsootöötajatele suunatud koolitustegevust, milles on osalenud 5163 inimest (Vt ka Tabel 1).
Aasta
Tegevusi
Osalejaid
2008
5
83
2009
35
928
2010
36
1137
2011
53
1189
2012
45
1003
2013 (jaan-sept)
39
823
Kokku
213
5163
Tabel 1 â ESFi programmi raames korraldatud koolitustegevused noorsootöötajatele â koolitustegevuste ja koolitustegevustes osalenute arvud aastate kaupa *NB! Lisaks antud tegevustele on korraldatud koolitustegevusi ka teiste valdkondade raames, nagu nt koolitajate koolitus, koolituste kĂ€ttesaadavuse suurendamine, Ă”ppematerjalide arendamine, kutse vÀÀrtustamine, kvaliteedi hindamine jne, mille arvulised andmed siin kajastatud pole. MĂ€rkus: esitatud andmed ei vĂ”rdu programmi indikaatorite arvudega.
Kutsegrupid ja osalejad Suur hulk ESFi programmi koolitustegevustest on olnud avatud kÔigile noortevaldkonnas tegutsejatele, kuid on
KOV töötaja/riigi tasandi noorsootöötaja (nt maavalitsuste ja LV noorsootöö valdkonna esindajad, ENTK, ENEB, HTM vm riiklike noortevaldkonna org esindajad) Ăldhariduskoolide tööga seotud töötajad, huvijuhid, ĂŒldhariduskoolide juhid NoorteĂŒhingu/noorteklubi töötajad, sh noorkotkad ja kodutĂŒtred, skautlikud organisatsioonid ja Kaitseliidu töötajad Huvikooli Ă”ppe- ja kasvatustööga seotud töötajad, huvikoolide pedagoogid, huvikoolide juhid Noorteinfo töötajad ja karjÀÀrinĂ”ustajad *Muu Alaealiste komisjonide töötajad, erinoorsootöötajad/ kriminaalametnikud/ noorsoopolitseinikud Noorsootöö ĂŒliĂ”pilased vĂ”i noorsootöösse sisenejad Noortekodu/turvakodu/ sotsiaalkeskuse esindajad ja töötajad Ălikoolide esindajad (peamiselt Ă”ppejĂ”ud ja Ă”ppetööga seotud isikud) Kutsekoolide töötajad, huvijuhid, kutsekoolide juhid vm ESFi programmi raames noorsootöötajatele suunatud koolitustegevustes osalenud kutsegruppide jaotus perioodil 2009-2013 I pool. MĂ€rkus: tegemist on perioodil 2009-2013 I poolaasta koolitustegevustes osalenute kohta olemasolevate andmete ja osalejate poolt esitatud andmete pĂ”hjal tehtud koondkokkuvĂ”ttega.
Mihus 15
5
*Nimetuse âmuuâ alla koondati nĂ€iteks erakondade, koguduste, muuseumite, raamatukogude, sidusvaldkondade jt organisatsioonide esindajad, kes otseselt vĂ€lja toodud kutsegruppide alla ei liigitunud.
Geograafilise asukoha poolest on enim koolitustegevustes osalenud Harjumaalt, PÀrnumaalt, Tartumaalt ja Ida-Virumaalt pÀrit inimesed. VÀhem on programmi koolitustegevustes osalenuid olnud Hiiu-, Rapla-, Saare- ja PÔlvamaalt.
Harju maakond PÀrnu maakond Tartu maakond Ida-Viru maakond Viljandi maakond LÀÀne-Viru maakond VÔru maakond LÀÀne maakond Valga maakond JÔgeva maakond JÀrva maakond PÔlva maakond Saare maakond Rapla maakond Hiiu maakond ESFi programmi raames noorsootöötajatele suunatud koolitustegevustes osalenute elukohad (2010-2013 I pool). MÀrkus: tegemist on perioodil 2010-2013 I poolaastal koolitustegevustes osalenute kohta olemasolevate andmete ja osalejate poolt esitatud andmete pÔhjal tehtud koondkokkuvÔttega.
Formaadid ja peamised koolitusteemad Koolitustegevusi on korraldatud vĂ€ga erinevates formaatides, alustades mĂ”netunnistest töötubadest, ĂŒhe- ja mitmepĂ€evastest koolitustest ja seminaridest ja Ă”ppevisiitidest ning lĂ”petades pikaajaliste koolitus- ja arenguprog-
6 Mihus 15
rammidega. Arenguprogrammid on eriti fookuses olnud programmi viimastel tegevusaastatel, kuivĂ”rd nende lĂ€bi on keskendutud enam sihtgruppidele, kes tulevikus noorsootöötajate koolitustegevuste eest suuremat vastutust vĂ”tma peaksid (katusorganisatsioonid, KOVid jne) toetamaks nende pĂ€devuste arengut. Koolitusteemadena on kĂ€sitletud nĂ€iteks maailmahariduse, noorte osaluse, kaasatuse, nĂ”ustamise, erivajadustega noorte, vabatahtlikkuse, noorsootöö pĂ”hialuste ja -vÀÀrtuste, noorte tööotsijate ja koolikatkestamisohus olevate noorte toetamisega seotud teemasid, samuti aktiivĂ”ppe meetodite, kontaktija suhtlemisoskuste arendamise, internetiohtude, keskkonna, noorte tervise, mobiilse noorsootöö, noorsootöö strateegilise juhtimise ja koolitustegevuste planeerimisega seotud teemasid. Toimunud on eraldi koolitustegevused alaealiste komisjonide ja huvikoolide töötajatele, kohalike omavalitsuste ametnikele ning noorteĂŒhingutele, samuti on vĂ€lja töötatud noorsootöötajate pĂ”hiteadmiste ja -oskuste pikaajaline koolitusprogramm, mida on korraldatud koostöös ĂŒlikoolidega nii eesti kui vene keeles kokku viiel korral. Ăhtlasi on toimunud mitmed tegevused analĂŒĂŒsioskuste arendamiseks, iseenda paremaks tundma Ă”ppimiseks ja oma rolli mĂ”testamiseks noorsootöötajana. Seega on olnud enesearengust huvitatutel vĂ”imalus valida vĂ€ga erinevate formaatide ja koolitusteemade vahel, kusjuures koolitustegevusi on korraldatud ĂŒle Eesti soodustamaks koolituste kĂ€ttesaadavust. Enim on noorsootöötajatele huvi pakkunud koolitusteemad, mis on otseselt seotud noorsootöötajate igapĂ€evatööga ning millega noorsootöötajad ennast paremini suhestavad ning mis pakuvad praktilisi teadmisi ja oskusi igapĂ€evatööks. Samuti on populaarsed olnud uuenduslikud koolitusformaadid, nagu nĂ€iteks erinevad Ă”pitoad ja inkubaatorid. VĂ€hem on soovijaid olnud aastate lĂ”ikes spetsiifilisematele koolitusteemadele, nagu nt noorte tööotsijate ja puuetega noorte kaasamine jne, hoolimata sellest, et erinevate uuringute tulemustena vĂ€ljendub noorsootöötajate huvi antud koolitusteemade osas. VĂ€iksema osalemishuvi taga vĂ”ib olla noorsootöötajate vĂ€hene suutlikkus nĂ€ha enda rolli antud teemadega tegelemisel. Kindlasti on oma osa ka spetsiifiliste pĂ€devuste ja varasemate
kogemuste puudumisel. Aasta-aastalt on aga suurenenud valmisolek ka nende sihtgruppidega töötamiseks, seda nĂ€itab kasvĂ”i nĂ€iteks KOVide osalemine arenguprogrammides âVÀÀrt algatused noorte tööotsijate toetamiseksâ ja âInnustavad teod kooliraskustes noorte toetamiseksâ ning nende raames vĂ€lja töötatud algatused (www.mitteformaalne.ee/kov). Rahulolu koolitustegevustega ja koolituste mĂ”ju Kui kĂŒsida, milline on lĂ€biviidud koolitustegevuste mĂ”ju, siis on seda mĂ”ne sĂ”naga keeruline kokku vĂ”tta vĂ”i panna nĂ€pp peale konkreetsetele algatustele, mis just ĂŒhe vĂ”i teise koolitustegevuse tulemusena on sĂŒndinud, kuivĂ”rd alati jÀÀb kĂŒsimuseks see, et kuidas lĂ”puks ikkagi teame, et see on olnud konkreetse koolitustegevuse tulemus, mitte erinevates tegevustes osalemise ja muul viisil enesetĂ€iendamise sĂŒmbioos. Siiski annavad erinevad koolitustegevuste mĂ”ju-uuringud, nagu nt ESFi programmi koolituste kvaliteedi uuring ja Eesti noorsootöötajate pĂ€devusuuring vĂ”i soovitused koolituspoliitika edasiseks kujundamiseks (Eesti noortevaldkonna koolituspoliitika analĂŒĂŒs) alust uskuda, et elluviidud (koolitus)tegevuste mĂ”ju on olnud Eesti noorsootöö arengule vĂ€ga suur ning nende tegevuste mĂ”ju ja jĂ€rellainetus vĂ”ib ilmneda veel hiljem. Elluviidud koolitustegevuste tulemusena on oluliselt avardunud noorsootöötajate inforuum ja teadlikkus valdkonnast, noorsootöö pĂ”himĂ”tetest ja vÀÀrtusest, valdkonnas toimuvast, olemasolevatest materjalidest ja vĂ”imalustest. Nii mĂ”nigi koolitusel osalenu on pĂ€rast koolitust tĂ”denud, et koolitusel osalemine on olnud tema jaoks vĂ€ga tĂ€henduslik ning et ta plaanib Ă”pitu ka oma igapĂ€evatöös kasutusele vĂ”tta. (ENEB koolitustegevuste kokkuvĂ”ted) Viimane on meie kui koolituse korraldajate jaoks eriti oluline, ehkki vastutus omandatu rakendamise eest jÀÀb lĂ”ppkkokkuvĂ”ttes igaĂŒhele endale. âTundub kliĆĄee, aga ma nĂ€en elu tiba teises valguses. Mu silmad ja meeled lĂ€ksid lahti. Muutev kogemus.â Lendstart 24 osaleja, 2013. aastal Nii enamik noorsootöötajatest kui nende tööandjatest peavad koolitustel osalemist kasulikuks enesetĂ€iendamise vĂ”imaluseks ja nĂ€evad koolitustel suurt rolli oma pĂ€devuste tĂ”stmisel. KuivĂ”rd lisaks ajanappusele vĂ”i koolituse
ebasobivale toimumisajale peetakse ĂŒheks suuremaks takistuseks koolitustel osalemisel ka rahalisi ressursse, siis on olnud programmi raames pakutud koolitused eriti hinnatud, kuivĂ”rd need on olnud osalejate ja nende tööandjate jaoks osalemistasuta. (ESF programmi koolituste kvaliteedi uuring). Ăldine rahulolu nii koolitustegevuste korraldusliku kui sisulise poolega on olnud ENEBi koolitustegevuste kokkuvĂ”tete ja ESFi programmi koolitustegevuste kvaliteediuuringu pĂ”hjal vĂ€ga hea ning leitakse, et koolitused on kasulikud. KokkuvĂ”tvalt vĂ”ib öelda, et lĂ€biviidud koolitused on: âąâą
toetanud noorsootöötajate professionaalset arengut ja arendanud erinevaid töövÔtteid;
âąâą
tÔstnud noorsootöötajate teadmisi ja oskusi noorsootöö tegemiseks (kusjuures eriti kÔrgelt on hinnatud koolituste mÔju erinevate sotsiaalsete oskuste arendamisele);
âąâą
laiendanud noorsootöötajate maailmavaadet ning andnud vÀÀrt taustainfot igapÀevatöö tegemiseks;
âąâą
arendanud noorsootöös vajalikke isikuomadusi, nagu nÀiteks avatus ja sallivus, loov mÔtlemine, pingetaluvus, kohanemisvÔime jne;
âąâą
toetanud vÔrgustumist ja kontaktide loomist ning arendanud omavahelist koostööd;
âąâą
loonud parema aluse noorte konkurentsivĂ”ime tĂ”stmiseks tööturul ning aidanud luua ĂŒhist arusaama noortega töötamiseks.
aktuaalsed, kuid milleks igapĂ€evatöö kĂ”rvalt aega ja vĂ”imalust napib; âąâą
Kuhu edasi? LĂ€bi korraldatud koolitustegevuste KOVide kvaliteedihindamise on antud mĂ”jus tĂ”uge ennastjuhtiva praktikakogukonna tekkeks â omavalitsused ja noorsootöötajad ise on mĂ”istnud paremini vajadust noorsootöötajaskonna pidevaks arengu toetamiseks kohalikul tasandil. Hetkel on kĂ€imas uue perioodi planeerimine ning ESFi programm on selle aastaga oma otsi kokku tĂ”mbamas. Tahaks loota, et suuremat rolli noorsootöötajate koolitamisel vĂ”taksid tulevikus omavalitsused ja noorsootöötajate katusorganisatsioonid. Samuti peaks noorsootöötajate koolitamine jĂ€tkuma teatud mahus ka riiklikul tasandil, nagu ka noortevaldkonna koolituse arendustegevuste koordineerimine. TĂ€psemat selgust viimase osas toovad ilmselt lĂ€hikuud. Kindel on aga see, et noori ja noortevaldkonda mĂ”jutavad lĂ€hemate aastate (2014-2020) jooksul enim ĂŒhiskonnas ja majanduses toimuvad protsessid: âąâą
globaliseerumine;
âąâą
rahvastiku vananemine Eestis ja Euroopa Liidus tervikuna ning selle mÔju majandusele;
âąâą
tööjÔuturuga seonduvad aspektid: tööpuudus ja tööandjate ootused, struktuurne tööpuudus, uute pÔlvkondade turule sisenemine ja erinevate töövormide areng;
(ESFi koolituste kvaliteediuuring) Lisaks on koolitustegevuste kokkuvĂ”teteks koondatud osalejate poolt antud tagasisides eraldi vÀÀrtuslikuna Ă€ramĂ€rkimist leidnud: âąâą
koolitustel kasutatud uuenduslikud meetodid, mida on vÔimalik hiljem igapÀevatöös noortega rakendada;
âąâą
vÔimalus tulla vÀlja igapÀevatöö situatsioonist ja tegeleda koolitustel teemadega, mis on hetkel
saada koolitustel osalemise lÀbi kinnitust oma tegevuse Ôigsusele ja tunda ennast vÀÀrtustatuna.
âąâą
vuste arendamine on muutumas jĂ€rjest olulisemaks noorsootöötajate koolituses ning siin seisnevad ka peamised vĂ€ljakutsed uueks perioodiks. (Eesti noortevaldkonna koolituspoliitika analĂŒĂŒs) Oma professionaalse arengu juhtimine on iga noorsootöötaja vastutus, ent omalt poolt soovime koolitusel osalenutele sĂŒdamele panna, et kindlasti rakendage koolitustel omandatut, jagage saadud infot oma kolleegide ja koostööpartneritega, vĂ”tke aega Ă”pitu mĂ”testamiseks ning kasutage loodud kontakte ja erinevaid vĂ€lja töötatud Ă”ppematerjale ja töövahendeid, mis on leitavad mitteformaalne.ee veebist. Ăhtlasi tĂ€name kĂ”iki programmi koolitustegevustes osalenuid vastastikku kasuliku Ă”ppimisprotsessi eest, mida ESFi programm kindlasti on vĂ”imaldanud. Artiklis kasutatud materjalid: âąâą
ENEB ESFi programmi koolitustegevuste kokkuvĂ”tted ja osalejate tagasiside olulisemad nĂŒansid, http://www.mitteformaalne.ee/ koolitustegevused-kv.html
âąâą
Eesti noortevaldkonna koolituspoliitika analĂŒĂŒs, 2013 http://mitteformaalne.ee/noortevaldkonna-koolituse-analyys.html
âąâą
ESFi programmi âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ raames 20082013 noorsootöö kutsealal tegutsevatele inimestele pakutavate koolituste tulemuste kvaliteedi uuring, 2011 http://www.mitteformaalne. ee/assets/files/Veebimaterjalid/ nt_koolitused_uuring_loppraport. pdf
âąâą
Noortevaldkonna koolituste mitteformaalse Ôppimise lÀhtekohad, http://mitteformaalne.ee/mfo-lahtekohad.html
âąâą
Eesti noorsootöötaja, tema pÀdevused ja koolitusvajadused, 2010 http://mitteformaalne.ee/assets/ ftpupload/noorsootootajate-uuring-2010.pdf
tehnoloogiline areng.
Nimetatud protsessid toovad kaasa ka ootused noorsootöötaja rollile. Senisest enam tÀhtsustub inimeste suutlikkus muutustega kohaneda, olla valmis pidevaks enesetÀienduseks, suuta lahendada erinevaid probleeme, mÔelda kriitiliselt, olla loovad ja ettevÔtlikud ning just nende pÀde-
Mihus 15
7
8 Mihus 15
Mihus 15
9
Ăks innustav algatus vĂ”rdub palju innustunud tegusid
inimeste vÔimekust ja valmisolekut toetada kooliraskustes noori ning viia ellu noortele suunatud jÀtkusuutlikke tegevusi. Mina avastasin alles hiljem, et programmiga liitudes olin andnud lubaduse teha midagi jÀtkusuutlikku kooliraskustes noorte heaks.
Hele Riit-VĂ€llik Lille Maja direktor
KÔigepealt toimus kandideerimine, mis oli pinev. Selleks tuli mÔelda KOVi probleemidele ja miks soovime liituda programmiga ning panna kokku meeskond, kes hakkab koos tegutsema ja osaleb kÔigil koolituspÀevadel. VÀga rÔhutati, et oluline on osaleda kÔigil koolituspÀevadel. Meie meeskonnas juhtus nii, et mina ainukesena osalesin kÔigil koolitustel ja vist ka seetÔttu hakkasin Tartu algatust juhtima, sest sain koolitustelt indu.
2012. aasta oktoobris kutsus SA Archimedes Euroopa Noored Eesti bĂŒroo ellu kaks pikaajalist arenguprogrammi: âVÀÀrt algatused noorte tööotsijate toetamiseksâ ja âInnustavad teod kooliraskustes noorte toetamiseks.â Programmi oli oodatud kandideerima kohaliku omavalitsuse 3-5-liikmelised meeskonnad/vĂ”rgustikud, kelle igapĂ€evane töö on seotud kooliraskustes noortega (nt noorsootöötajad, karjÀÀrinĂ”ustajad, huvi- ja ringijuhid ning huvikoolide töötajad, sotsiaaltöötajad, projektijuhid, juhtivtöötajad, arendusjuhid, osakonna juhid jt). Tartu linnavalitsuse noorsooteenistuse juhataja Kristel Altosaar kutsus mind, et ĂŒhineda ja kaasa lĂŒĂŒa nende programmidega. Mina soovisin liituda ainult programmiga âInnustavad teod kooliraskustes noorte toetamiseks, â kuna sĂ”na âkoolâ inspireeris mind. Olin selleks hetkeks juba mĂ”nda aega mĂ”tisklenud, kuidas noortekeskus saaks kooliga paremini koostööd teha ja nĂŒĂŒd pakutigi vĂ”imalust teha midagi kooliraskustes noorte heaks. Kus need kooliraskused siis ikka mujal on kui mitte koolis? Programmi tutvustusest ei saanud ma kĂŒll tĂ€pselt aru, et mis mind ees ootab, kuid olin kogemusele avatud. Programmi laiem eesmĂ€rk oli noorsootöö pĂ”himĂ”tteid ja praktikaid rakendades tĂ”sta noortega töötavate
10 Mihus 15
TagantjĂ€rele vaadates leian, et koolitajate poolt oli kokkupandud vĂ€ga mitmekesine koolitusprogramm (1-2-pĂ€evased koolitused, seminarid, Ă”ppereis, praktika), mis toetas noortega töötavate inimeste pĂ€devusi tegeleda kooliraskustes noortega. Samuti tĂ”ugati meid kogu aeg tagant, et kohaliku omavalitsuse poolt programmi vĂ€ltel algatatav jĂ€tkusuutlik projekt/algatus sihtgrupi toetamiseks tekiks. Seda toetas mentorlusprogramm. Kui nĂŒĂŒd kĂ”ik ausalt Ă€ra rÀÀkida, siis tuleb alustada programmi âInnustavad teod kooliraskustega noorte toetamiseksâ avaseminarist, mis toimus 13-14.11.2012 Viljandis. Avaseminar oli kahepĂ€evane ja sellele olid oodatud kĂ”ikide KOVide meeskonnad. Esimesel pĂ€eval oli meie meeskond esindatud kaheliikmelisena ja teisel pĂ€eval olin ĂŒksinda. KĂ”ik tegid oma grupiga grupitööd ja mina mĂ”tisklesin ĂŒksi. KĂŒll see oli raske pĂ€ev! SeelĂ€bi Ă”ppisin ma aga kui oluline on meeskond ja kui tĂ€htis on, et kĂ”ik saaksid protsessis osaleda algusest peale.
Avaseminarilt Ă”ppisin, ja olen seda ka hiljem kogenud, et oluline on valdkondade ĂŒlene koostöö. Noorsootöö- , sotsiaaltöö-, haridusvaldkond: kĂ”igil meil on ju ĂŒhine sihtgrupp â noored â ja me soovime, et noored teeksid oma elus muudatusi, et nad saaksid ise hĂ€sti ĂŒhiskonnas hakkama. HĂ€id nippe noortetööks saab ka teistest valdkondadest, nagu nĂ€iteks Ă€ri, disain jne. TĂ€htis on oskus luua seoseid ja nĂ€ha vĂ”imalusi. Kuulata, mida kuskil tehakse ja kanda hĂ€id nĂ€iteid oma igapĂ€evatöösse. Iga kord kui koolituspĂ€evalt lahkusime anti meile ka kodutöö. Ăheks raskemaks kodutööks, millega tegelesime vĂ€hemalt kolm kuud oli: 1. Hetkeolukorra kaardistus â kooliraskused meie KOV-i kontekstis, peamised probleemid ja nende taust, olemasolevad teenused ja vajakajÀÀmised. 2. Kooliraskustega noor kui sihtgrupp â tema parem tundmaĂ”ppimine ja tegelike vajaduste kaardistus. 3. Milline on vajalik (lisa)teenus, mis toetaks olemas olevaid KOVi/kooli poolt pakutavaid tugiteenuseid? Siinkohal on hea Ă€ra tuua meie meeskonna aktiivsemad liikmed: psĂŒhholoog TĂ”nu JĂŒrjen Hariduse Tugiteenuste Keskusest, sotsiaalpedagoog Siim VĂ€rv Tartu Herbert Masingu Koolist, Haridusosakonna arenduse peaspetsialist Eneken Juurmann , Kultuuriosakonna noorsooteenistuse juhataja Kristel Altosaar, Lille maja noorsootöötaja Tiina Lehtme, Mart Reiniku Kooli huvijuht Tuuli Rindemaa ja Lille maja direktor Hele Riit-VĂ€llik. Kui esimese kahe punktiga saime ruttu ĂŒhele poole, siis kolmas punkt oli pĂ€hkel, kuna kĂ”ik tahavad ju parimat, ja kui
midagi teha, siis teha juba nii, et tehtu ka pĂ€riselt muutuse esile kutsuks. Samas pidime aga arvestama ka erinevate ressurssidega: Aeg â tuleb tegutseda kiirelt ja hĂ€sti. Tundsime aja survet pidevalt kuklas. Igaks korraks pidime ju midagi ette nĂ€itama. Inimesed â kes ja millal teeb? Raha â siin pÀÀstis meid mentor, rĂ”hutades, et ei ole vaja teha midagi tĂ€iesti uut, vaid vĂ”ib teha ka vana asja uue nurga alt. Selge! Teeme seda, mida noortekeskuses ikka tehakse, kuid uues kuues. Sihtgrupp â meile kĂ”igile tundus, et kui keskendume vaid kooliraskustes Ă”pilastele ja jĂ€tame Ă”petajad kĂ”rvale, siis muutust ei toimu. Mis siis on ĂŒhe vĂ”rgustiku vĂ€ljund? Minu jaoks toimus murrang mĂ€rtsis Rakveres. Enne seda olime koos olnud aastalĂ”pu koolitusel Kuke talus ja aasta alguses PĂ€rnus. Kuke talus toimusid arutelud noorsootöö olemuse, muutunud lĂ€htekohtade, vĂ”imaluste ja kvaliteedi ning ka noorsootöö potentsiaali ĂŒle. Samuti tegelesime loominguga âtoimus tĂ€navakunsti töötuba. PĂ€rnu ĂŒllatas ja avas silmi. Astusin sammukese Ă”petajate maailmale lĂ€hemale tĂ€nu Meedi Neeme ettekandele ning sellele millise nurga alt Meedi kooli ja Ă”petajaid kĂ€sitles. VĂ”rgu vĂ€ljaaste, 05.-06.03.2013 Rakvere â selleks ajaks olin juba tĂ€itsa kĂŒps, et midagi saaks ĂŒldse tekkida. Tegime vĂ€ga palju taustauuringut.
Lugesin lĂ€bi Hele Kantri âEakohaste oskuste areng kooliastmetiâ, tutvusin Kristi KĂ”ivu artikliga âEakohane ja sotsiaalne pĂ€devus Ă”ppekavasâ, lugesin lĂ€bi pĂ”hikooli riikliku Ă”ppekava ja kĂŒlastasin koolide kodulehti ning lugesin nende arengukavu ja klassijuhatajatele pandud ĂŒlesandeid. KĂ”ike ikka selleks, et selgusele jĂ”uda, millist âtordilĂ”ikuâ noortekeskuse noorsootöö selles noortega tehtavas töös kujutab ja millise maitsega see on. JĂ€in koos meeskonnakaaslase Tiinaga Rakvere koolitusele hiljaks. Teised olid juba valmis meisterdanud ajalehe âInnustavad teod meie KOV-isâ ja hakkasid seda teistele tutvustama. Mina siis palusin ka luba, et saaksime samuti selle lehe teha ja saimegi loa. Siis hakkaski kogu endasse kogutu vĂ€lja tulema. Kuna oli kiire, siis vĂ€ga pĂ”hjalikult mĂ”elda ei saanud ja otsustasime, et kĂ”ik on kĂ”ige, mis paberile saab. Rakveres sĂŒndis meie esimene visand, joonis Tartu algatusest. TĂ€nu sellele, et pidime tookord oma visandit teistele esitlema, kaitsma ja kĂŒsiti vĂ€ga palju tĂ€iendavaid kĂŒsimusi, on algatusest kujunenud programm âInnustavad teod kooliraskustes noorteleâ. Sain Rakverest kaasa vĂ€ga hea meetodi. Mina kutsun seda ajaleheks, kuid Ă”ige nimi on vist âVĂ”rgu vĂ€ljaasteâ. Olen seda kasutanud juba mitmel korral töös noortega ja just Ă”pitu kinnistamiseks. See meetod, mille Elina Kivinukk tookord vĂ€lja tĂ”i, töötas minu peal ja töötab ka töös noortega. Tartu algatuse lĂŒhike tutvustus: Meie idee tugineb vĂ€itel, et ĂŒheks kooliraskuste tekke pĂ”hjuseks on puudulikud sotsiaalsed oskused, mis vĂ”ivad viia koolist vĂ€ljalangemiseni. Meie eesmĂ€rk
on arendada noorte sotsiaalseid oskuseid nii koolis kui noortekeskuses ehk algatada kooli ja noortekeskuse aastaringne teadlik koostöö â noorte toetamine lĂ€bi arendavate, eesmĂ€rgipĂ€raste tegevuste, mille tulemusena noored oskavad nĂ€ha oma andekust, teha meeskonnatööd, tunnustada, analĂŒĂŒsida, konflikte juhtida, olla lahenduskesksed, ĂŒhiskonnas hakkama saada. Vaatleme ja kĂ€sitleme klassi tervikuna, mitte ei tegele raskustes noortega eraldi. Lisaks toetame Ă”pilase ja Ă”petaja vahelist head suhet ehk lisaks noortele ka Ă”petajaid â Ă”petajatel on oluline ise kogeda teistsuguse lĂ€henemise mudelit. Sotsiaalseid oskusi saab Ă”petada lĂ€bi erinevate tegevuste: rollimĂ€ng, dramatiseering, vestlus, jutu jutustamine, diskussioon, sĂ”namĂ€ng, koos kokkamine jne. Oluline on see, et tegevus on eesmĂ€rgipĂ€rane ja jĂ€rjepidev. Grupitöö teooriast lĂ€htuvalt nĂ€eme, et ĂŒhe klassiga kohtutakse ĂŒks kord nĂ€dalas ja kokku vĂ€hemalt 12 korda. Ăhe klassiga tegutsetakse koos umbes neli kuud ja reegel on see, et klassijuhataja on osa klassist ning osaleb kĂ”igis tegevustes. Selle klassi aineĂ”petajad kaasatakse erinevatesse tegevustesse, nĂ€iteks foorumteatrietenduse vaatamine, impromĂ€ngudes osalemine jne. Meie innustavate tegude ĂŒheks jĂ€tkusĂŒndmuseks oli Tartu linna noortekeskuste noorsootöötajate meetodimess, kus igaĂŒks tutvustas teistele neid meetodeid, mida nad ise eelistavad noortega tegeledes kasutada. Minu unistuseks on see, et Tartu noorsootöötajad hakkavad koolidele jĂ€rgmisest aastast pakkuma programmi, mis aitab parandada suhteid klassis ning seelĂ€bi ka laste Ă”ppeedukust.
Mihus 15
11
Tartu noorsooteenistuse praktikant Kristiina Valk sai samuti innustavatest tegudest inspiratsiooni ja otsustas sellel teemal kirjutada oma bakalaureusetöö. Nii et programm lĂ€heb aina paremaks ja sellest vĂ”idame me kĂ”ik, kui noortel lĂ€heb hĂ€sti ja nad saavad oma eluga hĂ€sti hakkama. LĂ”petuseks tahan öelda, et meie grupp ei saanud algul aru, et miks meile mentorit vaja on, kuid hiljem kasutasime mentorit hoolega. Mentori tugi seisnes selles, et meie muudkui rÀÀkisime oma nĂ€iteid ja mĂ”tteid ning mentor Kristi JĂŒristo pani vaikselt meie jutu skeemi ja sĂŒsteemi, mida on hea hiljem kasutada. Ăhel kohtumisel valmis âKONKSUâ mudel ja seda analĂŒĂŒsides leian, et kasutan sellist tegutsemisviisi pea iga pĂ€ev. See töötab hĂ€sti ja viib tulemusteni ja loob muutust. Tahan siinkohal teiega seda jagada, kuna see töötab!
KONKSU TEOORIA (JĂŒristo 2012) Ehk terviklik lĂ€henemine noorte kaasahaaramisel (tööversioon) Samm 1: huvi Ă€ratamine ehk konksu leidmine â mis on just sellele noorele huvipakkuv, meie poolt pakutavatest tegevustest (nt töö, hobi, eksamiteks valmistumine, oskused, huvitegevus jne). âKonksâ toob noored noorsootöösse, kuid ei loo kohe automaatselt arendavaid tegevusi. Samm 2: kaasamine algfaasis (alusta kohe koos noortega planeerimist, nt matk, kokaklubi, filmiĂ”htu, öö noortekas, mĂ€ngudeĂ”htu jne) â see toetab osaluse ja omanikutunde tekkimist ning aitab kaasa noorega pikaajalisema ja sĂŒgavama kontakti loomisele. Kaasamise ja osaluse suurendamise pĂ”himĂ”te peaks olema: âKui me midagi kellelegi teeme, siis Ă€rme teeme seda ilma nendetaâ (Tim Merry). Samm 3: mĂ€rkamine â toetamaks noore arengut, on noorsootöötaja roll lisaks tegevuseja grupiprotsessidele jĂ€lgida ka lĂ€bi selle toimuvat noore individuaalset arengut ning mĂ€rgata (iga) noore tugevusi ja potentsiaali. Samm 4: tunnustamine â antud protsessis on tunnustamise all mĂ”eldud noorele tema tugevuste, saavutuste vĂ”i tegutsemise tagasisidestamist, vĂ”imalust noorel reflekteerida ja mĂ”testada enda jaoks kogetut, Ă”pitut vĂ”i laiemalt enda arengut. Samm 5: kinnistamine (tagasisidering, analĂŒĂŒs ja mĂ”testamine, mida olen Ă”ppinud) â viimase sammu eesmĂ€rk on kindlustada areng/muutus ehk Ă”pitu rakendumine noore kĂ€itumises, mis annab omakorda vĂ”imaluse lĂŒkata protsess uuesti kĂ€ima.
12 Mihus 15
PROGRAMMI OODATAVAD TULEMUSED said kĂ”ik tĂ€idetud âąâą
On suurenenud pĂ€devused tegeleda kooliraskustes noortega â noortega töötavate inimeste vĂ”imekus ja valmisolek toetada kooliraskustes noori tĂ”usis.
âąâą
On ellukutsutud tegevused, mis lĂ€htuvad kooliraskustest â noortele viiakse ellu jĂ€tkusuutlikke tegevusi programmi âInnustavad teod kooliraskustes noorteleâ nĂ€ol.
âąâą
On tugevnenud kooliraskustes noortega tegelev koostöövĂ”rgustik â tekkis omavaheline hea koostöö: noortekeskus, kool, Hariduse Tugiteenuste Keskus, noorsooteenistus, haridusosakond. KOV-i tugi noortekeskuse tööle.
Alustas viis KOV-i. Ăks KOV ei jĂ”udnud lĂ”pusirgele. JĂ€rgmine kord vĂ”iks mĂ”elda, kuidas aidata kĂ”igil lĂ”puni jĂ”uda. Kindlasti on olemas lahendus. Arenguprogramm leidis aset ajavahemikus oktoober 2012 â september 2013. Programmis osalevate kohalike omavalitsuste arv oli piiratud (kuni viis) ja mul on hea meel, et saime osaleda. Lingid: âąâą
VÀÀrt algatused noorte tööotsijate toetamiseks: http://mitteformaalne.ee/ kov-toootsijad.html
âąâą
Innustavad teod kooliraskustes noorte toetamiseks: http://mitteformaalne.ee/kov-kooliraskused.html
Pildid nĂ€ituselt. Kes on noortevaldkonna koolitustel osalejad? Variatsioon Modest Mussorgski teemale Uku Visnapu Noortevaldkonna koolitaja about.me/uku AvamĂ€ng Olen Uku, noortevaldkonnale pĂŒhendunud koolitaja. Teen seda tööd vabakutselisena aastast 1999, muuhulgas juhtisin koolitusi ja arenguprogramme, mida Euroopa Noored Eesti bĂŒroo viimastel aastatel ESFi programmi âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ raames korraldanud on. Uurin noorsootöötajate koolitusvajadusi ja pakun mentorlust. Kutsun lugejat nĂ€itusesaali â vaatama portreid viiest vaprast, kes on tulnud tĂ€iskasvanuna töö, pere ja Ă”pingute kĂ”rvalt end ESFi programmi raames tĂ€iendama ja keda olen saanud ka inimesena tundma Ă”ppida. Piltide taga on meie, noorsootöötajate, lood â koolituse alguses, kestel ja lĂ”pus. Siit ei ole tarvis otsida esinduslikku ĂŒlevaadet kĂ”igist Ă”ppijatest. Ees ootavad erinevate ilmekate tĂŒĂŒpide koondportreed. Sulandatud kujul ja muidugi varjunimedega. I galerii â esimene koolitusmoodul Olen Veera, tervendan inimesi kĂ€tega ja aeg-ajalt kĂ€ivad noored minu juures laagris. Kasutan agaralt vĂ”imalusi ESFi koolitustel kĂ€ia. RĂ”hutan, et alati on siit palju Ă”ppida. Muhelen mĂ”nusasti ja sirutan jalad vĂ€lja â tulgu mis tuleb, minult juba vaipa alt ei tĂ”mba. Ja koolitajat tunnen ka varasemast, ei ole
tema suhtes lahkete sÔnadega kitsi, et uustulnukaid julgustada.
II galerii â Ă”htune pull ja trall, koolitusmoodulid ja aeg nende vahel
Olen Krister, juhin mammut-organisatsiooni. Teen oma tööd missioonitundest ja kĂ”va ĂŒlekoormusega, aga ... mul ei ole tervisekindlustust â seltsing eelistab mulle palka mitte maksta. Loodan, et mul arstile asja ei tule. Ma tahaks Ă”ppida teiste kogemustest. Nii tobe on pidevalt jalgratast leiutada, nagu see meil alatasa kĂ€ib.
Veera: Veeretan koolituse lauamÀnguÔhtul hoogsalt tÀringuid ja tunnen end sÔiduvees. Minu tugevused on saanud lihvi ja olen peegeldanud teistele tagasi seda, mida neis head nÀen. Kui vaja, vÔtan auto peale.
Olen Kata, vean eest ĂŒhingut, teen Ă€ri ja ehitan endale maja. Ătlen esimesel koolituspĂ€eval otsekoheselt vĂ€lja: tulin siia, et meid ĂŒlbeks ei peetaks â tegelt meie juhatuses pole kellelgi aega koolitustel kĂ€ia, (tasuta) koolitusi on lihtsalt nii palju. Ka kolleeg ei saa tulla, sest ta ise praegu koolitab. Olen avameelne ka selles, et ega mulle hĂ€sti pole selgeks tehtud, mida siin pakkuma hakatakse, aga tulin avatud meelega ikka kohale. Teooriat ei taha. Teen aktiivselt kaasa ja kĂŒsin end enne pĂ€eva lĂ”ppu Ă€ra. Olen VjatĆĄeslav, lĂ”petasin töö noortekas ja astusin just noorsootöö erialale Ă”ppima. Ma pole kutsestandardit lugenud â uut ega vana. Ega ma sellest praegu ka vĂ€lja ei teinud, et koolituse eelĂŒlesandena see tarvis lĂ€bi oli vaadata. Punastan ja saan sellest ĂŒle, ju ma hiljem loen, kui vaja... Kogelen veidi Ă€revusest ja juba pakatangi entusiasmist. Olen hakkaja kutt ja sĂ€tin end istuma maavalitsuse-kolleegi kĂ”rvale. Otsin siit ennekĂ”ike enesekindlust. Olen Inna, mul on koondamisteade. Meie vallas pole mind enam vaja, mis must saab? Minu noorteka rĂŒblikud vĂ€ga armastavad mind, nad ĂŒtlevad mulle seni kĂŒlavahel, et neil on kahju, et Ă€ra lĂ€hen. Oeh. Mul on juba aastaid turjal, kas minust saab nĂŒĂŒd kassapidaja? Kui vaja, teen ka seda vÀÀrikalt. SĂ”nan gruppi tulles vĂ€riseva hÀÀlega, et otsin uusi vĂ€ljakutseid. Nii ei kĂ”la see liiga haledalt. Lisan, et tulin siia puhkama ja suhtlema, eneseusku taastama ja lootust leidma. Olen vapper, ellujÀÀja!
Krister: Jube Ă€ge, me Ă”ppisime koolitusel kovisiooni, kus minu juhtumit arutasid kolleegid nii empaatiliselt, peenetundeliselt ja arukalt â lĂ€hen koju rohkete ideedega. Tahan ise osata kovisiooni juhtida. Mis, mis, koolitaja lubas, et juhendab mind ja jĂ€rgmises moodulis saangi ise kovisiooni rĂŒhma juhtida? Kata: Sorri, mul pole aega vastata kirjadele, kĂ”nedele ega smsidele. VjatĆĄeslav: Olen ĆĄokeeritud, et meid on poole vĂ€hem kui eelmisel korral. Ja miks inimesed siis ei teata ette, kui nad tulemata jĂ€tavad? Ăige kĂŒll, see on tasuta koolitus. No koolitaja ĂŒtleb, et vĂ€ikeses grupis ongi parem mentorlust Ă”ppida, aga ega ma seda pĂ€riselt usu. Ja vĂ”ibolla rebitakse mind nĂŒĂŒd rambivalgusesse, kui meid vĂ€hem on. Inna: Ma nii tĂ€nan kĂ”iki! Teate, ma olen saanud enesekindlust siit grupist, ja lepitust. Ma ei tea, kas ma jĂ€rgmine kord tulen, ma ei tööta enam noortevaldkonnas. Aga ehk kunagi naasen. Mis see eneserefleksioon on, pole senini mulle pĂ€ris maalĂ€hedaselt kohale toodud. Aga mentorlusest oli mulle kĂŒll abi: mentor sĂŒĂŒtas mu leegi minu enda elutarkuse voost! III galerii â viimane koolituspĂ€ev Veera: Mul on jĂ€lle ĂŒhe vindi vĂ”rra tugevam positsioon. RÀÀgin ladusalt lahti ĂŒhe asja, mis ma siit Ă”ppisin, tĂ€nan sĂŒdamlikult gruppi ja koolitajaid ning luban, et vĂ”ib-olla kirjutan ENEBile, et nad meile jĂ€tkukoolituse korraldaks. Mulle noogutatakse vasakult ja paremalt tĂ€nutĂ€heks â nii tahaks jĂ€lle nĂ€ha!
Mihus 15
13
Krister: Ăhinaga rakendan koolitusel Ă”pitut oma organisatsioonis. Kirjutan juba taotlust rahastuse leidmiseks, et juurutada kovisiooni, mida siin Ă”ppisin. TĂ€nan vanasid kĂ€nde â nendega oli kasulik Ă”lg Ă”la kĂ”rval Ă”ppida. Kata: Olen pildilt kadunud. VjatĆĄeslav: Mul on nutuvĂ”ru suu ĂŒmber, seletan selle lahti viimastel minutitel. Sain just teada, et meid riiklikult tĂ€htsas dokumendis enam ei eksisteeri. Kuidas nii lĂ€ks? Meiega ei konsulteerinud keegi! Nii valus ja ebaĂ”iglane! Aga ei taha koolitusgrupi tuju ka alla viia. Olen praegu oma murega peaaegu ĂŒksi. Nuuks. Ma ei jĂ€ta seda nii. Inna: Kui ma viimases moodulis saan ĂŒlesandeks kirjutada sĂŒsteemselt sellest, mida Ă”pitulemusena saavutanud olen ja mida jĂ€rgmiseks teha plaanin, siis pastakas higistab pihus, ei taha kriipsugi teha. Ma pole harjunud tegema sellist eneseanalĂŒĂŒsi, esimest korda kĂŒsitakse mult nii nĂ”udlikult, et mida mina Ă”ppisin. Tagasiside ankeedi esimesele lehekĂŒljele panen igaks juhuks kĂ”ik maksimumid, et selliseid koolitusi ikka veel tuleks. Teist lehekĂŒlge ma tĂ€ita ei mĂ€rka. Fanfaarid ja fuuga Vahvad portreteeritud, ma veetsin teiega toredaid töö- ja mĂ€nguhetki. Loodan, et elu toob meid jĂ€lle kokku! MĂ€rkan signaale sellest, et teil on Ă”pitust tolku (vt ka Koolituste magusamad marjad). Tihti tuli ette ootamatusi ja uperpalle ning mul ei olnud teiega lihtne. Ma ei pane seda teie sĂŒĂŒks. Valdkond on selline, Ă€rge pange nĂŒĂŒd pahaks â kohati kĂ€restikuline ja metsik. Ma ei suuna kriitikateravikku teie poole, vaid tĂ”statan teema mĂ”ttekohaks sĂŒsteemile, et teil oleks edaspidi hĂ”lpsam end tĂ€iendada. Mis terendab noortevaldkonna eestkostjate ja arhitektide ĂŒhiste pingutuste mĂ”juna? MĂ”elgem nĂŒĂŒd, mida iga osapool saaks teha, et koolitustegevuste pikaajaline mĂ”ju oleks vĂ”imalikult suur. Kuidas ja millal luuakse sĂŒsteeme, mille toel toimuks valdkonnas hĂ”lbus refleksioon, hea praktika mĂ€rkamine ning levik ja sellele toetuv tĂ€iskasvanu vajadustega arvestav Ă”pe? Kes ja kellelt saaks nĂ”uda paremaid tingimusi ja eeldusi elukestvaks Ă”ppeks noortevaldkonnas?
Koolituste magusamad marjad Eredaid nĂ€iteid sellest, mida tĂ”id vĂ€lja arenguprogrammides1 ja koolitustel osalenud oma tagasisides. VĂ€ikesed ja suured rÔÔmud Ă”pitust ja lootusest seda rakendada. Eneseaktsepteerimine ja enda arengu eest vastutuse vĂ”tmine Ăppisin ennast tundma mitme kandi pealt. Sain korduvalt kontakti oma tugevustega â nii hea on vahetevahel need ĂŒle kĂ€ia. MĂ”istan, et mul tuleb regulaarselt end analĂŒĂŒsima sundida. MĂ”tlen veelkord lĂ€bi enda tee heaoluni, katsun uurida ja arvestada ka teiste inimeste teekondadega. Ma ei pea olema tĂ€iuslik ega kĂ”ike jĂ”udma! LĂ€bimurded, skaalahĂŒpped, paradigmaatilised pöörded Ma ei kanna noorele ĂŒle oma arvamust ega topi nĂ”uannet, vaid kuulan teda. MĂ€rkan, kui krĂ€be ma tegelikult olen ja teadvustan, kui tĂ€htis on vahel inimesele hinnanguta peegeldus. VĂ€ga hea, et pole slaidiesitlusi! Ootasin rohkem nn âpaberile kirjutatudâ meetodeid, kuid aktiivĂ”pe pakkus palju ĂŒllatusi ja seoseid. Enda sisse tuleb vaadata ka omal algatusel, mitte alles siis, kui sul seda teha kĂ€stakse.
VĂ”rgustumine, tugi karjÀÀris ja enesearengus Ăppisin tundma oma kolleegi samast asutusest. Leidsin endale mentori: nĂŒĂŒd on mul, kellega sihte selgemaks rÀÀkida. Sain kinnitust oma kavale koolitajaks Ă”ppida. VĂ”tsin tĂ€nuga vastu âKoolitaja kĂ€siraamatuâ2, âKOMAâ3 ja âKOMA KAKS4â. Mulle sĂŒmpatiseeris mĂ”te regulaarsest noorsootöötajate kovisioonist. Uus hoog, vĂ€rskus ja muud mammud LÔÔgastus, vaheldus ja puhkus â grupi liikmeks olek taastas mu jĂ”u ja usu endasse noorsootöö maastikul. Sain selgust, kui oluline on hoida end lĂ€bi pĂ”lemast ning kui lĂ€hedal sellele olin. Olen programmi lĂ”ppedes tasakaalukam ja rahulikum, mul pole enam karjuvat vajadust abi jĂ€rele. Kiidan ennast, kui olen Ă€ra teeninud. Tunnen, et sain sĂ€ra silma tagasi.
Tööriistad ja mĂ”ttemudelid Olen julgem proovima töös noortega uusi lĂ€henemisi, ka meetodeid, mida siin kasutati. TĂ€nan, et mind pandi aktiivsesse rolli â sain kovisioonirĂŒhma juhendada.
NĂ€eme jĂ€lle! Uku, veidi vĂ€sinud. 1 Noortevaldkonna katusorganisatsioonide ja âTeadlik tegutseja noorsootöösâ arenguprogrammidest 2013
14 Mihus 15
Refleksioonist oli abi! LĂ”puks ometi seletati Ă€ra, mis need indikaatorid on â jĂ€lle asi, mis aitab projekte kirjutada. Mentorlusmudelite teooriat oleks kindlasti vaja Ă”petada ka teistele â see aitab ennast mÀÀratleda.
2 âKoolitaja kĂ€siraamatâ ETKA Andras, 2011, veebist leitav 3 âKOMAâ ehk Koolitaja enesearengu mappâ, SA Archimedes Euroopa Noored Eesti bĂŒroo, 2011 veebist leitav 4 jĂ€rg eelmisele, 2013, veebist leitav
Noorest tööotsijast noortevaldkonna arendajaks Einike MĂ”ttus Noorsootöötaja âSusumu, mitte keegi ei taha enam trenni tulla!â kaebas Lotte jalgu paljaks vĂ”ttes. âNad ĂŒtlevad, et neil on judo juba selge.â âJa sinul pole?â imestas Susumu. âKas sina oled siis kĂ”ige rumalam?â Lotte punastas. âEi, eks ma oskan ikka ka juba⊠natuke,â pomises ta. âKotti vĂ”in ĂŒle Ă”la visata kĂŒll, tahad ma nĂ€itan? Lihtsalt ma mĂ”tlesin, et Ă€kki⊠Et Ă€kki on seal judos veel midagi?â Susumu tĂ”usis pĂŒsti ja noogutas Lottele kiitvalt. âĂigus Lotte!â ĂŒtles ta. âJudo on suur sport. Sina seda praegu ainult nuusutanud oled. Aga supi lĂ”hnast ei saa keegi kĂ”htu tĂ€is. Sina palju harjutama pead, siis kasvab sinust meister. Mitte mingi kotiloopija. Kui kedagi teist ei tule, harjutame kahekesi.â âEi, mitte pĂ€ris kahekesi!â vaidles Lotte vastu. âTegelikult tahab Bruno ikka ka judot Ă”ppida, aga ema ei luba tal trennis kĂ€ia. Aga me teeme nii, et sina Ă”petad mind ja mina Ă”petan Ă”htul Brunot.â âLeiutajatekĂŒla Lotteâ on ĂŒks mu lemmikraamatutest. Susumu ja Lotte vaheline vestlus juhatab vĂ€ga hĂ€sti sisse minu loo noorsootöös â kotiloopimisest esimeste tĂ”eliste heideteni. Susumuks on ESFi programm âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ ja Lotteks noorsootöötaja. Aasta oli siis 2009, kui mina olin noor tööotsija. Mitte just tĂŒĂŒpiline, sest mul oli laps ja ma tegin midagi veel ĂŒlikoolis, kuid siiski otsisin tööd. Olin saanud mĂ”ned eitavad vastused tööle kandideerides, ettekÀÀndeks liiga kĂ”rge haridus vĂ”i vĂ€hene kogemus. Taaskord CV Keskuses ringi vaadates, mĂ€rkasin ĂŒleskutset video-CV tegemise koolitusele. Kandideerisin. Samal ajal oli mind vĂ€lja valitud noorte mentorite programmi ning lĂ€bisin koolitusi. âTulen turule!â5 esimene koolitustsĂŒkkel viis mind esmakordselt kokku Piret Jeedase ja Ălly Ennuga ja sellest hetkest peale meeldis mulle Ă”ppida. Meeldis lĂ€bida Ă”ppimist kui teekonda. Toona kĂŒll n-ö noorena, kuid juba siis mĂ”tlesin pidevalt, et mida ma saaksin noorte mentorina rakendada. Minu peas tekkisid pidevalt kĂŒsimused, et 5 LĂ€biviidud Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogrammi Euroopa Noored raames
miks erinevad koolitajad just nii teevad. Kuidas nad on kĂ”ike planeerinud ja ette valmistanud? Mulle meeldis see, kuidas meid kĂ”iki kaasati, kuidas meid kasvatati meeskonnaks, Ă”petati ĂŒksteist toetama ja teineteisele kaasa elama. Nii oligi minu nina piima sisse pistetud. Elu lĂ€ks edasi, kogusin kogemusi noortementorina ning lĂ€bisin esimesed koolitused noorsootöö valdkonnas. Avanes vĂ”imalus kandideerida VĂ”ru noortekeskuse juhatajaks ning osutusin endalegi ĂŒllatuseks valituks, ning siis hakkas töö. See tĂ€hendas ĂŒletunde tööl, et saaksin vĂ”imalikult kiiresti reele. Ma otsustasin, et iga kord kui pĂ”rkun mĂ”ne uue mĂ”istega, uurin vĂ€lja, mida see tegelikult tĂ€hendab. Esimene aasta oli ĂŒks suur Ă”ppimise aasta. Koolitustel oli alguses raske ning vĂ€sitav. Tundus, et kĂ”ik rÀÀgivad valgetest, rohelistest ning hallidest raamatutest. Mitteformaalne Ă”ppimine, elukestev Ă”pe, arengustrateegiad, teadmispĂ”hisus, tööhĂ”ivevalmidus, kvaliteedikriteeriumid, ENEB, ENTK, vĂ”tmepĂ€devused on vaid mĂ”ned nĂ€ited. Haarasin peaaegu et igast vĂ”imalusest kinni, et end koolitada ja arendada. Peale koolitust ĂŒritasin viia Ă”pitut praktikasse, mĂ”eldes ĂŒha enam lĂ€bi kuidas ma midagi teen ning miks ma seda teen. ESFi programmi âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ raames olen saanud teadmisi nii praktilise noorsootöö, juhtimise kui enesehoiu kohta. Nt arenguprogramm juhtidele pani tegutsema oma töötajate heaolu nimel ja aitas mul juhina lĂ€bi mĂ”elda riskidega seonduvat. Programmid Euroopa Noored ja ESF âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ olid selle perioodi jooksul omavahel niivĂ”rd pĂ”imunud, et osalejana sageli ei saanudki aru, millise rahakoti kaudu kĂ€is Ă”ppimine. Ăhel pĂ€eval töövarjuna Islandil ning jĂ€rgmisel pĂ€eval noorsootöötajana noorte omaalgatust nĂ”ustamas. Erialast kĂ”rgharidust mul pole, kuid töö kĂ€igus Ă”pitu aitas raamidesse asetada noorsootöötaja pĂ”hiteadmiste ja oskuste programm, mis oleks isegi vĂ”inud varem tulla. Valdkonnas alustades peaksid kĂ”ik, kellel vastav haridus puudub, selle programmi lĂ€bima. Programm aitas mul mĂ”ista eelkĂ”ige seda, et kui me ise noorsootöötajatena oma kutset ei vÀÀrtusta, ei hakka seda ka keegi teine tegema. Arenguprogrammid noorsootöötajatele, katusorganisatsioonidele kui ka KOVidele on andnud noorsootöömaastikul vĂ€ga palju juurde, toetades vĂ”rgustiku arenemist, ĂŒhiste aluste leidmist ja
andnud vĂ”imaluse noortevaldkonda laiemalt tutvustada. Uuest aastast on VĂ”ru noortekeskuse noorsootöötajatel 42 puhkusepĂ€eva aastas, milleni ei oleks jĂ”utud ilma kvaliteedi hindamise protsessita. ESF on andnud minule kui noorsootöötajale vajalikud vahendid: kvaliteedihindamise mudeli, noorteseire materjale koondava keskkonna ja trĂŒkised, koolitused, koostöövĂ”rgustiku ning kontaktid, ressursid noorsootöö tegemiseks lĂ€bi Eesti ANKi, metoodilised materjalid (stardiplats.ee, juhendid), erialase ajakirja ning kĂ€siraamatud. KĂ”ige vÀÀrtuslikumaks pean aga neid inimesi, kellelt olen saanud erinevates situatsioonides Ă”ppida, keda endale eeskujuks seada ning kellega tĂ€naseks juba tuliseid vaidlusi maha olen pidanud. Mind on kaasatud noorsootöö arendamisse nii rohujuure kui riiklikul tasandil. Millest olen aga puudust tundnud? Side ettevĂ”tjatega on jÀÀnud nĂ”rgaks. Usun, et tegelikkuses oleks meil neilt vĂ€ga palju Ă”ppida. Samuti on neil ootused noortele tööturule sisenejatele, millega peaksime arvestama. EttevĂ”tjad on ĂŒks suur grupp ĂŒhiskonnast, kelle âtellimustâ me ei saa mĂ”ista ilma koostööta. Ilmselt tuleb vĂ”tta nii kohalikul kui riiklikul tasandil see tee tihedamini jalge alla ning ĂŒhise laua ĂŒmber lahendusi otsima hakata. 11. veebruaril 2010 kell 12:48 olen kirjutanud endale ĂŒles koolituse kĂ€igus meeldetuletuse âPean hakkama suuremalt mĂ”tlemaâ. See on hiljem viinud tegudeni, mis on kĂ”ige rohkem minu elu mĂ”jutanud. Sellest mĂ”just oma elule sain aru alles hiljuti kui tegin oma portfooliot, millega taotlesin ka noorsootöötaja kutset. Nagu eespoolgi mainisin: kui me ise ei vÀÀrtusta oma elukutset, siis ei vÀÀrtusta seda ka keegi teine. Ippon! Kui taaskord rÀÀkida judost, siis olen sellega saavutanud oma esimese tĂ€ispunkti koos kĂ”ikide nende noorsootöötajatega, kes uhkusega ĂŒtlevad, et nad on noorsootöötajad. âSina kĂ”ik Ă”igesti tegid, Lotte,â lausus Susumu. âMina sinu ĂŒle uhke.â Lotte ise oli rÔÔmu pĂ€rast tĂ€itsa arust Ă€ra, nagu Bruno ja Albertki. Nad hoidsid teineteisel kĂ€est kinni ja muudkui karglesid ringi, kohtunikud ajasid neid taga, et vĂ”itjatele kuldmedaleid kaela riputada, nagu kord ja kohus. See oli nende pĂ€ev. Nende elu kĂ”ige Ă”nnelikum pĂ€ev.
Mihus 15
15
MĂ€rkmeid ESFist ja noorsootööst Tiiu AasmĂ€e MustamĂ€e noorsootöö peaspetsialist Noortetöö on kirju nagu elu ise. Noorsootöösse tullakse mitut moodi â kes on ânoortelt noorteleâ noor, kes on noor ja Ă”pib ameti selgeks ĂŒlikoolis, kes Ă”pib koolis sootuks midagi muud, aga leiab end ĂŒhel heal pĂ€eval ikkagi noorsootööd tegemas. Erinevus rikastab. Ent kuidas selle rikkusega ĂŒmber kĂ€ia nii, et sellest kĂ”ige rohkem kasu oleks? Mina tulin noorsootöösse vĂ€ga hilja, peaaegu 50-aastaselt. Noorsootöö-alaseid teadmisi ja kogemusi oli mul ĂŒksnes erinoorsootöö vallast. Varem olin lĂ€bi viinud vangla- ja rehabilitatsiooniprogramme ning nĂ€inud lĂ€hedalt Eesti kriminaalhoolduse algusaegu. 2004. aastal MustamĂ€e alaealiste komisjoni ja teiste erinoortega tööd alustades ei osanud ma aimatagi, et lisaks minu erialale on noorsootöös tervelt kĂŒmmekond valdkonda, ĂŒks tĂ€htsam kui teine. Panin seda siiski peatselt tĂ€hele ning mĂ€rkasin hĂ€mmastusega, et iga valdkond arenes veidi eri suunas, ehkki sihtgrupp ja eesmĂ€rk olid laias laastus samad â noored ja nende areng. Asi hakkas mind huvitama. Otsustasin, et teen sĂŒsteemi endale selgeks ja hakkasin otsima koolitusi, mis mind jĂ€rjele aitaks. Ănneks algas just samal ajal ESFi toel noorsootöö kvaliteedi arendamise programm. Leidsin suure, pidevalt uueneva koolituste tabeli, mida usinalt kasutama hakkasin. TĂ”sisemal uurimisel avastasin enda jaoks kaks tegevussuunda, millel tundus olevat pikem ja laiem perspektiiv â mobiilne noorsootöö ja noorsootöö kvaliteedi hindamine. Keskendusin neile, et saada aru noorsootöö tervikust ja selle arenguvĂ”imalustest. Paralleelselt pĂŒĂŒdsin end kursis hoida ka erinoorsootöö arengutega. Mobiilse noorsootööga tutvusin juba enne ESFi programmi hr Walter Spechti ja tema saksa meeskonna koolitustel. Viisime MustamĂ€el lĂ€bi ka pooleteise aasta pikkuse pilootprojekti, kus katsetasime lĂ€bi kĂ”ik mobiilse noorsootöö moodulid, vĂ€lja arvatud noorte oma ruumi meetodi, mis oleks nĂ”udnud pikemat ettevalmistusaega. ESFi raames algatatud MoNoga uuele ringile minnes jĂ”udsin karmile jĂ€reldusele: meie noorsootöötajad ei tea jĂ€tku-
16 Mihus 15
valt, mis on vĂ”rgustik, ega oska seda igapĂ€evatöös kasutada. Palju ei aita ka see, kui noorsootöötajate hulgas on sotsiaaltöö taustaga inimesi, sest vĂ”rgustikutöö eesmĂ€rgid ja vahendid on valdkonniti ĂŒsna erinevad ning need tuleb noorsootöö seisukohalt uuesti lĂ€bi mĂ”testada. NĂ”rk vĂ”i olematu vĂ”rgustikutöö viib nĂ”rga sotsiaalruumi analĂŒĂŒsini, aga nagu kinnitab hr Specht, toetub kogu mobiilne noorsootöö sotsiaalruumi analĂŒĂŒsile. Ja ma usun teda. Selleks, et mobiilne noorsootöö ei jÀÀks pelgalt ĂŒheks veidi tĂŒĂŒtuks noorsootöö ripatsiks, vaid et sellest kujuneks kogu noorsootöö uus kvaliteedimĂ€rk, tuleb alustada vĂ”rgustikutöö ja sotsiaalruumi analĂŒĂŒsi Ă”petamisest noorsootöötajatele. Avatud noortekeskuse mĂ”iste avardub â avatud on mitte ainult uksed, vaid ka sĂŒdamed ja suhtlus kogukonnaga. Noored mitte ei valmistu saama ĂŒhiskonna liikmeteks, vaid on seda juba praegu. Noorsootöö kvaliteedi hindamisel osalesin nii Tallinna sisehindamise laiendatud töögrupis kui ka kahe kohaliku omavalitsuse ja ĂŒhe noortekeskuse vĂ€lishindajana. Kogu kogemus oli vĂ€ga vÀÀrtuslik, palju oli Ă”ppimist, suhtlemist ja arutamist, tekkis rohkelt uusi tutvusi ja ideid. Ent ikka ja jĂ€lle jĂ€i Ă”hku kĂŒsimus, mille ĂŒle ise oma noorsootöö-aastatel tĂ”siselt pead olen murdnud â noorsootöötajaks kasvamise vĂ”imalused ja koolitusplaan. ESFi programm arvestab noorsootöö tegijate kireva taustaga: teemasid, tasemeid ja valikuid on palju, ent mille jĂ€rgi valida? Kvaliteedihindamise kĂ€igus toimunud vestlustest jĂ€i mulje, et noorsootöötajad valivad koolitusi eelkĂ”ige isiklikult olulise teema ja sobiva toimimisaja jĂ€rgi, mis inimese enda seisukohalt on igati mĂ”istetav, noortekeskuse ja kogu noorsootöö seisukohelt ehk siiski mitte. Kurva nĂ€itena vĂ”ib tuua spetsiaalselt noorsootöötajatele korraldatud vene keele kursuse, kuhu tĂ€htajaks laekus 1-2 avaldust, ehkki halb keeleoskus on paljudele noorsootöötajatele komistuskiviks. Sellist olukorda ei tekiks, kui igal noortekeskusel ja noorsootöötajal oleks koolitusplaan, mis lĂ€htub kohalike noorte, piirkonna ja keskuse vajadustest. Ka erinoorsootöö koolitused on pakkunud huvitavaid arenguid. Ajal, kui MustamĂ€ele tööle tulin, eeldati, et erinoorsootöö spetsialist hakkab tegelema alaealiste komisjoni suunatud laste, âpisipĂ€ttideâ ja noorte sĂ”ltlastega. ESFi koolitustel kerkisid esile aga hoopis teistsugused sihtgrupid â
puudega noored, eriti andekad noored, sotsiaalselt eripĂ€rased noored... Erinevus rikastab. Niipea kui keskne mĂ”iste âriskinooredâ asendub teadvuses mĂ”istega âerivajadustega nooredâ, tekivad uued perspektiivid. Noorsootöö kvaliteedihindamise projektides osaledes sain aru, et lisaks ebapiisavale arusaamale vĂ”rgustikutööst ei saa noorsootöötaja koolist piisavat ettevalmistust ka erivajadustega noortega töötamiseks. Sihtgrupp on ukse taga, ESF pakub koolitusi, aga koolitusplaani ei ole ja asi ei edene. KĂ”ik me teame, et noorsootöö eesmĂ€rgiks ja tööviisiks on mitteformaalse hariduse andmine. Hariduse andja on haridustöötaja, pedagoog â loogiline, eks ole? Samas ei mĂ”testa noorsootöötaja end tihtilugu pedagoogi ja kasvatajana. Kindlasti ei ole formaalse ja mitteformaalse hariduse meetodid ĂŒhesugused, kuid vaatamata sellele tahaks, et ka noorteĂŒritustel oleks alati kindel Ă”pieesmĂ€rk ja -vĂ€ljund. Praegu kipub noortetöö olema pigem projektipĂ”hine kui sĂŒstemaatiline. Kui noorsootööl on ambitsiooni kujuneda kogukonna noortetöö kompetentsikeskuseks, siis peame enda jaoks hĂ€sti selgeks mĂ”tlema, kes ikkagi oleme ja mida meil naabervaldkondadele öelda on. Pakun, et noorsootöö identiteet peaks olema seotud kasvatusteadusega, mitteformaalse pedagoogikaga. ESFi programmi mĂ”ju on olnud suurem kui esmapilgul paistab. Kogu Eesti noorsootöö on jĂ”udmas uuele tasemele ja minu arvates ka teelahkmele. Millises suunas edasi minna? Minule endale on programm andnud suurepĂ€rase vĂ”imaluse Ă”ppida ja âĂ”ppereisidaâ, nĂ€ha kohti ja kohtuda inimestega, mĂ”testada oma tööd ĂŒhe ja teise nurga alt. VĂ”in öelda, et just tĂ€nu ESFi programmile Ă”nnestus mul saada erinoorsootöö spetsialistist tĂ€ieĂ”iguslikuks noorsootöötajaks â nullist viienda kutsekvalifikatsiooni tasemeni, mis hiljem vĂ”rdsustati seitsmenda tasemega. TĂ”tt-öelda ei olnud ka minul alguses mingit koolitusplaani, kuid ĂŒsna varsti taipasin, et ilma selleta eksin noorsootöös Ă€ra. Tegin endale plaani ja tĂ€nan tööandjat, kes lubas mul selle ka ellu viia. Samuti tĂ€nan programmi, kust leidsin kĂ”ik vajalikud koolitused. See, kas ja kuidas kĂ”rge kutsekvalifikatsioon igapĂ€evasele tööle mĂ”jub, on siiski juba hoopis teine teema. Ăsna keeruline, vĂ”in ette hoiatada. Selle ĂŒle tahaks aru pidada teiste noorsootöötajatega, kes selle tee lĂ€bi on kĂ€inud.
Ăhe vabatahtliku noorsootöötaja lugu Kaidi Forostovets Vabatahtlik noorsootöötaja Mina hakkasin noortega töötama umbes kuusseitse aastat tagasi, kui hakkasin Punase Risti kaudu noortele tutvustama selle organisatsiooni tegemisi ja esmaabi. Sellel hetkel ei pidanud ma seda noorsootööks. Mul oli soov jĂ€reltulevat pĂ”lvkonda esmaabi valdkonnas harida, ennetustööd teha ning ĂŒhte vabatahtliku tegevuse organisatsiooni tutvustada, ja seda ma ka tegin. Neli aastat tagasi kolis meie pere Lohusuusse ja kuna olin kodune ema, siis pakkus huvikeskuse juhataja Ene MĂ€gi mulle, et vĂ”iksin pooleks aastaks huviringi juhendaja kohta proovida. KĂ”hklesin alguses palju, kas saan hakkama ja kas noored minuga hakkama saavad. Minu ĂŒlesanne oli viia lĂ€bi spordiringi. Spordiringi lĂ€biviimisel olid mulle suureks abiks mu pojad Jan ja Hadji. Usun, et tĂ€nu neile see ring lĂ”puks nii populaarseks saigi. Algus oli raske, sest eks mind pandi ikka proovile ka, nii kĂ€itumise kui ka suhtumisega. Mingil hetkel sain aga aru, et kui noortele ei meeldi, mida mina vĂ€lja mĂ”tlen, siis teeme nii, nagu neile meeldib. PĂ€rast seda ootasime spordiringi juba kĂ”iki. Noortele oli uus ja harjumatu, et pidid ise ringi iganĂ€dalaselt lĂ€bi viima ja et Ă”petaja on Ă”ppija rollis. See oli vahva aeg. Oma laste ja nende sĂ”prade kaudu nĂ€gin ma koolivaheaegadel, et noortel ei olnud piisavalt tegevust ja siis hakkasin silmi lahti hoidma ja infot otsima, kus noortekeskustes midagi toimub. Transpordiga abistas meil vald, ja teeb seda ka praegu, mille eest ma olen Lohusuu vallavalitsusele vĂ€ga tĂ€nulik. Mingil hetkel tundsin ma, et mul jÀÀb noortega tegelemisel vajaka teadmistest ja erinevatest meetoditest. Pikemaks ajaks Ă”ppima minna ei tulnud sel hetkel kĂ”ne alla, sest juba majanduslikult ei olnud see vĂ”imalik. Kurtsin oma muret ka meie kohalikule sotsiaaltöötajale Piret Tomsonile, kes hakkas mind oma noortele suuantud tegemistesse kaasama esmalt koolivaheaegadel. Tema energilisus ja ideedekĂŒllus hĂ€mmastab mind jĂ€tkuvalt ning tema emalik suhtumine kĂ”ikidesse noortesse ĂŒhesuguselt on mĂ€rkimisvÀÀrne. Piret on olnud mulle sellest ajast toeks ja alati olemas, kui ma oma asjadega puntrasse olen sattunud. Ta on minu mentor, kuigi sel hetkel ma teda nii nimetada ei osanud.
Pireti julgustamisel ma siis ennast esimesele koolitusele registreerisingi ja minu ĂŒllatuseks osutusin vĂ€ljavalituks. See hetk oli minu jaoks vĂ€ga oluline. Eriti meeldiv oli see, et koolitusel tundsin, et ma olin sinna tĂ”eliselt oodatud ning minu mĂ”tted ja arusaamad noortest ja noorsootööst olid sealsele seltskonnale tĂ€iesti vastuvĂ”etavad. NĂŒĂŒdseks olen mitmeid koolitusi lĂ€binud. Osalen seal kui teadlik noorsootöö tegija. Tunnen, et seal kĂ€ivadki koos need âminu inimesedâ ja ma kuulun sinna seltskonda. Minu jaoks oli vĂ€ga positiivne ka see, et need koolitused olid tasuta. Mul ei pea olema enda harimiseks suur rahakott, vaid piisab ka lihtsalt tahtmisest ja pealehakkamisest. Ja muidugi on lektorid olnud siiani fantastilised ja koolituste ĂŒlesehitus on minule sobilik. Tunnen, et ma ei pea olema teadlane, et asjadest aru saada, ja kui juhtubki, et ei saa aru, ei pane keegi tĂ€psustavaid kĂŒsimusi pahaks. Need erinevad koolitused on teinud mind inimesena suuremaks ja paremaks. Ma olen oma tegevusi hakanud rohkem mĂ”testama. Lisaks olen saanud juurde julgust, et midagi Ă€ra teha. TĂ€nu neile koolitustele julgen ka ise midagi kohapeal Ă€ra teha, mitte ei oota, et keegi meie noortega tegeleks. Oleme lĂ€bi viinud erinevaid ĂŒritusi ja olen julgustanud noori ise midagi Ă€ra tegema. NĂ€iteks on ĂŒheks oluliseks tĂ€hiseks see, et nad kirjutasid Euroopa Noored Eesti bĂŒroole noortealgatuse projekti. Olen Ă”ppinud ennast analĂŒĂŒsima ning enda sisse vaatama ning tĂ€nu sellele ka teistest paremini arusaama ja leppima. Tean, millega ja kellega mulle meeldib töötada ning mis mulle rÔÔmu pakub. Minu jaoks on see töö ja hobi koos, kuigi loodan, et saan selles valdkonnas tulevikus ka palgalise töö. Selline programm noorsootöötajatele peaks kindlasti jĂ€tkuma. Ma usun, et leian ka edaspidi aega ja tahtmist neist koolitustest osa vĂ”tta, sest see vÀÀrtus, mis mina neilt koolitustelt olen saanud, on hindamatu nii teadmiste kui ka uute tutvuste tĂ”ttu.
Tema oli ka see, kes saatis esimesena mulle lingi Euroopa Noorte MFà lehele (www.mitteformaalne.ee), kus oli koolituste kalender. Olin sel lehel ka ise varem ringi hulkunud, aga kuna mul oli arusaam, et see on mÔeldud noorsootöötajatele ja ma ise ennast selleks ei pidanud, siis ei olnud ka julgust koolitustele registreerimiseks.
Mihus 15
17
ESFi programmi âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ koolitajate koolituse valdkond
konna kaudu toetatakse ka koolitajate kui noortevaldkonna olulise ja kvaliteeti toetava osapoole vÀÀrtustamist nt noortevaldkonna aasta koolitaja traditsiooni sisseseadmise kaudu. TĂ€naseks on noortevaldkonna aasta koolitaja lisatud eraldi kategooriana noortevaldkonna ĂŒleriiklikku tunnustamisprotsessi.
Marit KannelmÀe-Geerts Ajakirja MIHUS peatoimetaja
Koolitajate koolituse valdkonnas tuleb tegevusnÀitajatena eelkÔige esile tuua jÀrgmisi ettevÔtmisi:
Ălly Enn ESF programmi âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ koolitajate koolituse koordinaator kuni 2013 suvi
Koolitajate koolituse valdkonda lĂ€bivateks tegevuseesmĂ€rkideks on olnud noortevaldkonnas tegutsevate koolitajate pĂ€devuste kaardistamine ja vastava pĂ€devusprofiili6 vĂ€ljaarendamine ning selle rakendus- ja levitustegevused; koolitajatele suunatud koolitustegevuste elluviimine, et luua tingimusi koolitajate pĂ€devuste arenguks ning koolitajate vĂ”rgustumise toetamiseks Eestisisestel ja rahvusvahelistel koolitajate sĂŒndmustel osalemise kaudu. Vald6 http://www.mitteformaalne.ee/ padevusmudel.html
18 Mihus 15
âąâą
kolme eelpoolnimetatud materjali levitus- ja rakendustegevused nii Eestis kui rahvusvaheliselt (otsepöördumiste kaudu valdkonna vÔtmeinstitutsioonide poole, asjakohastes töögruppides ja seminaridel tutvustamise kaudu jms);
âąâą
aasta koolitaja konkursi8 kaudu koolitajate kui valdkonna kvaliteeti toetava osapoole tutvustamine ja tunnustamine;
âąâą
koolitajate infokirja koostamine ja levitamine;
âąâą
koolitajate andmebaasi haldamine.
Valdkonna peamised tegevused lÀbi aastate
âąâą
Valdkonna tegevuseesmÀrgid ESFi programmi koolitajate koolitamise valdkonna sisuks on olnud alates 2008. aastast noortevaldkonna koolitajate koolitamine, koolitajate vÔrgustike tekke ja rahvusvahelistumise soodustamine, eesmÀrgiga toetada valdkonnas tegutsevate koolitajate pÀdevuste arendamist ja selle kaudu tÔsta noortevaldkonnas toimuvate koolituste kvaliteeti. Sihtgrupiks on peetud nii mitteformaalses koolituses kui ka noorsootöö tasemehariduses tegutsevaid koolitajaid, ÔppejÔude ja Ôppekavade arendajaid.
ja koolitajate rolli, pĂ€devuste ja enesearenguga seotud teemadele keskenduva artiklite kogumiku âKOMA KAKSâ vĂ€ljaandmine;
âąâą
âąâą
âąâą
âąâą
koolitajate kohtumised ja seminarid (alates kogukonnale suunatud esmaseminarist detsembris 2008, kuni tegevussuuna suursĂŒndmuseks kujunenud meetodimessideni, mis leidsid aset kolmel korral, alates 2010. aastast); Eesti koolitajate vĂ€liskoolitustel osalemise toetamine, sh stipendiumid osalemaks erinevatel vĂ€liskoolitustel ja iga-aastased Ă”ppevisiidid noorsootöö tasemehariduse Ă”ppekavade eest vastutajatele; mentorluse-alase pĂ€devuse arendamisele suunatud tegevused, sh vastava koolitusprogrammi pilootfaas ja koolitusprogramm (detsember 2011 kuni mĂ€rts 2012); noortevaldkonna koolitajate pĂ€devusmudeli vĂ€ljatöötamine perioodil 2009-2011, kaasates protsessi noortevaldkonna koolitajate kogukonna esindajaid erinevate seminaride, töökoosolekute jm vormis ning tuginedes koolitusvaldkonna ekspertide, juhtivinstitutsioonide ja samalaadsete pĂ€devuskĂ€sitluste ekspertiisile Eestist ja vĂ€lismaalt; pĂ€devusmudelile tuginevalt koolitajatele suunatud eneseanalĂŒĂŒsi töövahendi âKOMAâ7 vĂ€ljatöötamine
7 http://www.mitteformaalne.ee/koma.html
Perioodil 2008-2013 on toimunud 34 koolitajate koolitussĂŒndmust, milles osales 616 inimest, sh korduvad (vt tabel 4).
Aasta
Koolituste arv
Koolitustel osalenute arv
2008
5
105
2009
9
103
2010
5
98
2011
7
141
2012
6
108
2013
2
61
Kokku
34
616
Tabel 4. ESFi programmi âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ noortevaldkonna koolitajatele suunatud koolitustegevused perioodil 2008-2013
8 http://www.mitteformaalne.ee/ koolitaja2012.html
Valdkonna tegevuste tulemused ja mĂ”ju Eelpool vĂ€lja tootud tegevused on aidanud kaasa noortevaldkonna koolitajate mitmekesistumisele (taust, haridus, ettevalmistustase, kasutatavad meetodid jmt) ja koolitajate omavahelise suhtluse tihenemisele. Selle kaudu on lĂ€henenud arusaamad noortevaldkonna koolitaja pĂ€devusest, tĂ”usnud teadlikkus nende rollist koolitajana ja noortevaldkonnast laiemalt. Arengud koolitajate koolituse valdkonnas on aidanud omakorda kaasa ka ĂŒldisele noortevaldkonna koolituse kvaliteedi tĂ”usule. KokkuvĂ”ttes vĂ”ib valdkonna arenguid hinnata positiivseteks â koolitajate huvi tegevustes osalemise vastu on olnud kĂ”rge, tagasiside kiitev, ning vĂ”ib tĂ€heldada uusi koolitajaid ning omavahelist vĂ”rgustumist. Viimase heaks nĂ€iteks on koolitajate endi poolt loodud Eesti noortevaldkonna koolitajate infogrupp Facebooki portaalis, kuhu kuulub 136 liiget ning kus toimub aktiivne suhtlus. Koolitajate rahvusvahelistumist on enim vĂ”imalik tĂ€heldada noorsootöö Ă”ppekavade arendajate hulgas, mis on ĂŒhtlasi Ă”ppevisiitide otseseks tulemuseks. Teisalt on koolitajatel kĂŒll huvi rahvusvahelistumise vastu, kuid nende endi sĂ”nul napib neil vajalikke pĂ€devusi (keeleoskus, teadlikkus Euroopa noortevaldkonnast laiemalt jmt).
Valdkonna arenguvajadused ja tulevik Hoolimata koolitajate koolituse positiivsetest arengutest, saab kitsaskohtadena vĂ€lja tuua koolitajate nappust teatud valdkondades, nĂ€iteks venekeelsete koolitajate vĂ€hesust, vĂ”imekuse puudust teatud sihtgruppide (erivajadustega ja vĂ€hemate vĂ”imalustega noorte) kaasamiseks noorsootöösse ja noorte tööhĂ”ive toetamist. Samuti on noortevaldkonna koolitajate poolt lĂ€bi viidud tegevused ebaĂŒhtlase kvaliteediga. Koolitajate koolituse edasiseks arenda-
miseks on ĂŒlaltoodust johtuvalt tarvis jĂ€tkata koolitajate teadlikkuse tĂ”stmisega koolituspĂ€devustest, samuti tingimuste loomisega nende arendamiseks (pĂ€devusmudeli ja koolitajate eneseanalĂŒĂŒsi töövahendi juurutamine). KokkuvĂ”te pĂ”hineb Eesti noortevaldkonna koolituspoliitika analĂŒĂŒsile, 2013 http://mitteformaalne.ee/noortevaldkonna-koolituse-analyys.html âMis on olnud ESFi programmi koolitajate koolituse kĂ”ige olulisemad verstapostid? Ja mis sinu arvates on olnud siiani nende tegevuste mĂ”ju noortevaldkonnas?â TĂ”den kohe alustuseks, et vaevalt oleks ESFi programmita olnud vĂ”imalik sedavĂ”rd sĂŒstemaatiliselt ja laiahaardeliselt arendada koolitajate professiooni noortevaldkonna spetsiifikat arvestades. Ja ometi on see minu hinnangul ÀÀrmiselt oluliseks eelduseks ja tĂ”ukejĂ”uks valdkonna kui terviku professionaliseerumisel â eesmĂ€rk, mille poole on noortevaldkond pĂŒĂŒdlemas nii koduses Eestis kui ka Euroopas laiemalt. Programmi algusaastatesse jÀÀb lugematu hulk arutelusid, kus vĂ€ga paljude koolitajate osalusel vaagiti koolitajaks olemist, selle tegevuse pĂ”himĂ”tteid, soovitavaid metoodilisi lĂ€henemisi ja mĂ”ju ⊠Usun, et see protsess oli koolitajate professionaalse identiteedi tugevdamiseks samavĂ”rd oluline kui tulem ise ehk noortevaldkonna koolitaja pĂ€devusmudeli valmimine 2011. aastal. Kogukonna tekkele ja koolitajate vĂ”rgustumisele on kaasa aidanud meetodimessid ja teised koolitajate seminarid, mis jĂ”udsid paljude koolitajate sĂ”nutsi kujuneda oodatud Ă”pisĂŒndmusteks. Nende sammude kaja on sĂŒmboolses tĂ€henduses siiani kuulda ka selles infovahetuses, mis toimub portaalis Facebook loodud noortevaldkonna koolitajate grupis. Sellega on tĂ€naseks liitunud enam kui 130 inimest, et saada osa
koostöökutsetest, infost uute enesetĂ€iendusvĂ”imaluste kohta ja muust, mis koolitajatele asjakohane. Oluliseks tĂ€hiseks koolitajate pĂ€devusi toetavas teadmusloomes on olnud vastavad Ă”ppematerjalid, millest olulisematena vĂ”ib nimetada âKOMAâ ja âKOMA 2â. Et need on kuuldavasti osutunud heaks enesearenguliseks inspiratsiooniallikaks ka tegijatele vĂ€ljaspoolt noortevaldkonda, on see ĂŒheks nĂ€iteks sellest, et meie valdkonnas sĂŒnnib palju sellist, millest vĂ”iks saada hea tĂ”uge ka interdistsiplinaarseks koostööks. Samamoodi on laiema mĂ”ju kohta teada, et Eesti on nende arengutega omalaadi majakaks paljudele kolleegidele erinevates Euroopa riikides ning siinloodust on olnud neile tuge noortevaldkonna koolitajate ja nende poolt tehatava töö kvaliteedi toetamiseks. TĂ€nu senistele arengutele on tĂ€naseks kujunenud ka selgem pilt sellest, millele tuleks jĂ€rgnevatel aastatel tĂ€helepanu pöörata, et veelgi tĂ”husamalt koolitusvaldkonna toimimist soodustada. Nii tuleks leida enam vĂ”imalusi venekeelse koolitajaskonna pĂ€devuste arengu toetamiseks, samuti tagada pĂ€devate koolitajate olemasolu valdkondades, kus seda tĂ€na napib, olgu selleks siis sotsiaalne kaasatus, uute metoodiliste lĂ€henemiste vĂ€ljatöötamine noorsootöö mitmekesistamiseks vms. Seega, olgugi, et ESF programm on lĂ”ppemas, ei ole tĂ€na veel kaugeltki pĂ”hjust seda âajaloo prĂŒgikastiâ visata â vĂ€hemasti mitte seni, kuni selles terendab vÀÀrt suunaviiteid olulisteks tulevikuarenguteks.
Mihus 15
19
Kuus aastat kvaliteediprogrammi kĂ”rgkoolide vaatenurgast Urmo Reitav TLĂ Pedagoogilise Seminari noorsootöö Ă”ppekava juht Eestis on noorsootöötajaid jĂ€rjepidevalt ette valmistatud juba 21 aastat: alates 1992. aastast Tallinna Pedagoogilises Seminaris (tĂ€nases TLĂ kolledĆŸis), 1994. aastast tollases Viljandi KultuurikolledĆŸis (tĂ€nases TĂ Viljandi kultuuriakadeemias) ning 2005. aastast TĂ Narva kolledĆŸis. See on Eesti kui vĂ€ikeriigi jaoks tĂ”eline saavutus ja teisalt ka luksus â omada noorsootöös kolme kĂ”rgharidustasemel Ă”ppekava. Nagu kogu noortevaldkond, on ka noorsootööalane tasemeharidus teinud nende aastate jooksul lĂ€bi mitmeid arenguid â Ă”ppekavade akrediteerimised ja ĂŒleminekuhindamised, vĂ€ljundipĂ”histele Ă”ppekavadele ĂŒleminek, programmipĂ”hine Ă”ppekava juhtimine, rahvusvahelise mobiilsuse suurendamine, Ă”ppekavaarendus jne. Tihtipeale on jÀÀnud kĂ”rvalseisjatele ja valdkonnas töötajatele mulje, et kĂ”rgkoolid elaks nagu oma elu ja kaugeneks ĂŒha enam tegelikkusest. Eks osalt ole see ka tĂ”si, sest kĂ”rgkoolide tegevus on olnud ĂŒsna sissepoole suunatud â seda nii liigse Ă”ppetööle keskendumise pĂ€rast kui ka ressursside nappuse tĂ”ttu. SeetĂ”ttu vĂ”ib pidada ESFi âNoorsootöö kvaliteedi arendamiseâ programmi ĂŒheks verstapostiks noorsootööalase kĂ”rghariduse edendamisel. Programm on vĂ€ga oluliselt panustanud koolitusvaldkonna arendamisse, seda nii Ă”ppekavaarenduses, Ă”ppejĂ”udude pĂ€devuste tĂ”stmisel, rahvusvahelise koostöö tĂ”hus-
20 Mihus 15
tamisel kui ka ĂŒliĂ”pilaste kaasamisel ning laiemalt kĂ”rgkoolide nĂ€htavuse ja osaluse parendamisel. Rahvusvahelist koostööd inspireerinud Ă”ppevisiidid Programmi tegevussuuna âNoorsootöö-alaste koolituste korraldamine ja noorsootöötaja kutse vÀÀrtustamineâ raames viidi ellu hulgaliselt tegevusi koolitusvaldkonna arendamiseks â meetodimessid, rahvusvahelised Ă”ppevisiidid, koolitajate enesearengu toetamiseks suunatud tegevused ja materjalid. Selle raames toimusid kĂ”rgkoolide esindajate Ă”ppevisiidid 2009. a Walesi Newporti Ălikooli Inglismaal, 2010. a Malta Ălikooli, 2011. a Innsbrucki Ălikooli Austrias ja 2013. a Bilgi Ălikooli TĂŒrgis. Ăppevisiitide kĂ€igus tutvuti ĂŒksteise Ă”ppekavade ning teadus- ja arendustegevusega, Ă”ppetööning kohaliku noorsootöö korraldusega. Toimusid kohtumised ja arutelud vĂ€liskolleegidega, avalikud loengud ja noorsootööasutuste kĂŒlastused. SA Archimedes Euroopa Noored Eesti bĂŒroo on teinud Ă”ppevisiitide korraldamisel suurepĂ€rast tööd, mille tulemus on olnud kĂ”rgkoolidele vĂ€ga kasulik. Malta Ălikooliga jĂ€tkub koostöö tĂ€nini â TĂ Viljandi kultuuriakadeemia vĂ”rdleva noortepoliitika lektor Piret Talur on tudeerinud seal semestri jagu; 2014. aastaks on planeeritud Ă”ppejĂ”uvahetus TLĂ Pedagoogilisse Seminariga; Tallinna ja Viljandi Ă”ppejĂ”ud koos ĂŒliĂ”pilastega on osalenud kahel rahvusvahelisel koolitusel Maltal jne. Koos Walesi Newporti Ălikooliga on korraldatud kaks suvekooli (Erasmus IP) noorsootöö eriala ĂŒliĂ”pilastele teemal Multi disciplinary perspective on working with young people in Europe, milles on osalenud 20 ĂŒliĂ”pilast TĂ Narva kolledĆŸist ja Viljandi kultuuriakadeemiast.
Lisaks on mĂ”lema kooli Ă”ppejĂ”ud kĂ€inud ĂŒksteise teaduskonverentsidel ettekannetega esinemas ning Innsbrucki ĂŒlikool on kaasanud TĂ Viljandi kultuuriakadeemia ĂŒhise teadusgrandi koostamisse ja taotlemisse. Tegevusi, mis said alguse Ă”ppevisiitide jĂ€rgselt on enamgi. Selle tulemusel on mĂ€rkimisvÀÀrselt tihenenud kĂ”rgkoolide koostöö ja suhtlemine, Ă”ppejĂ”udude ja ĂŒliĂ”pilaste vĂ€lisvahetus on hoogustunud, esimesi samme on tehtud ĂŒhises teadus- ja arendustegevuses, Ă”ppekavaarenduseks on saadud kogemusi ja inspiratsiooni jne. Kuna rahvusvaheline koostöö ja mobiilsus on tĂ€nase kĂ”rgharidusmaastiku ĂŒheks prioriteediks, siis eelnimetatud rahvusvahelised Ă”ppevisiidid on andnud selleks kĂ”rgetasemelise sisendi ja kĂ€ivitanud koostöö. ĂppejĂ”udude Ă”petamispĂ€devus ESF programmi raames on toimunud alates 2008. aastast arvukalt koolitusi. KĂ”rgkoolide Ă”ppejĂ”ud on olnud nii koolitajate kui ka koolitatavate rollis. See on andud Ă”ppejĂ”ududele vĂ”imaluse end proovile panna koolitajana vĂ€ljaspool kĂ”rgkooli, kohtuda noortevaldkonna praktikutega, arendada oma koolitajapĂ€devust, Ă”ppida kasutama uusi töövorme ja Ă”ppemeetodeid, koguda teavet valdkonnast, teha koostööd teiste koolitajatega jne. Tegemist on hindamatu vÀÀrtusega, mis on vaieldamatult mĂ”jutanud Ă”ppejĂ”udude igapĂ€evatööd kĂ”rgkoolis. Osalemine erinevatel koolitustel on toetanud Ă”ppejĂ”udude valdkonnatundmist ja Ă”petamispĂ€devust. SeelĂ€bi on suurenenud praktikabaaside arv ja algatatud mitmeid koostöötegevusi noortekeskuste ja huvikoolidega. Mainimist vÀÀrib, et ka ĂŒliĂ”pilased on osalenud paljudel koolitustel, mida on hiljem VĂTA-sĂŒsteemiga arvestatud Ă”pingute raames. Mitmed TĂ Viljandi kultuuriakadeemia huvijuht-loovtegevuse eriala
ĂŒliĂ”pilased on panustanud erinevate tegevustega koolitusprogrammidesse, mitmekesistades koolitusi ja samal ajal omandades ise koolitajakogemust. TLĂ Pedagoogiline Seminar ja TĂ Narva kolledĆŸ on korraldanud ESF programmi raames ka noorsootöötajate, kohalike omavalitsuste ja alaealiste komisjonide töötajate pĂ”hiteadmiste ja -oskuste koolitusi. KĂ”rgkoolide Ă”ppejĂ”ud on saanud vĂ”imaluse osaleda mentorpogrammis, et arendada oma isiklikku ja erialast tegevust koolitajana. Suure panuse Ă”ppemeetodite kaasajastamisele on andnud suvised meetodimessid. Neil koolitusvaldkonna tippsĂŒndmustel on saanud osaleda kĂ”rgkoolide esindajad, tutvustades nii enda Ă”ppemeetodeid kui Ă”ppides teistelt koolitajatelt. Meetodimessidel on loodud hulgaliselt kontakte ja kaasatud mitmeid koolitajaid just kĂ”rgkoolide Ă”ppetegevusse ja tĂ€ienduskoolitusvaldkonda. Kahel aastal on pĂ€lvinud justnimelt ĂŒlikoolide esindajad noortevaldkonna aasta koolitaja tiitli. 2012. aastal Hannes Sildnik ja 2011. aastal kĂ€esoleva artikli autor. See on vaieldamatult suur tunnustus nii koolitajatele kui ka kĂ”rgkoolidele. ĂppejĂ”udude nĂ€htavus ja panus valdkonnas Lisaks Ă”petamistegevusele on iga akadeemilise töötaja ĂŒlesanne ka teadus- ja arendustegevus, mis ĂŒlikooli kontekstis vĂ€ljendub eelkĂ”ige publikatsioonidena â artiklid, uuringud, raamatud, kogumikud, analĂŒĂŒsid jne. ESFi programm on loonud selleks suurepĂ€rase vĂ”imaluse noorteseire, kĂ€siraamatute, Mihuse jt tegevuste nĂ€ol. Noorteseire aastaraamatute koostamisse on panustanud kĂ”rgkoolide esindajad, osaledes nii ekspertide kui analĂŒĂŒside
koostajatena. KĂ”rgkoolide Ă”ppejĂ”ud on panustanud noortevaldkonna koolitaja enesearengu mappide (KOMA) ja noorsootöö aluste kĂ€siraamatu valmimisse â autorite, retsenseerijate ja toimetajatena. Lisaks sellele on valminud materjalid suurepĂ€raseks töö- ja Ă”ppevahendiks igapĂ€evases Ă”ppetöös â nii enesearendamisel kui ĂŒliĂ”pilaste juhendamisel. Ăsna tihti on mĂ€rgata ajakirja Mihus veergudel artikleid kĂ”rgkoolide esindajatelt â jĂ€rjekordne vĂ”imalus oma mĂ”tete avaldamiseks, diskussiooni algatamiseks, valdkonda panustamiseks, uute teadmiste omandamiseks ja akadeemilise kirjaoskuse arendamiseks. Kuid mitte ainult, ajakiri on edukalt vĂ”etud kasutusele ka Ă”ppetöös erinevate erialaste ainete raames.
VÀÀrtuslik programm kÔrgkoolidele
Suur vÀÀrtus kĂ”rgkoolidele on ka mitteformaalse Ă”ppimise veebi ja Telepurk, mille tegevust on arendatud ESF programmi toel. Ăppemeetodite, mĂ€ngude, koolitusinfo ja materjalide kogu nĂ€ol on tegemist igapĂ€evase töövahendiga nii ĂŒliĂ”pilastele kui ka Ă”ppejĂ”ududele. Ka siin on vĂ”imatu hinnata selle töövahendi mĂ”ju ja vÀÀrtust, mille on kĂ”ik osapooled hĂ€sti omaks vĂ”tnud ja mida kasutatakse aktiivselt.
Kommentaar
KĂ”rgkoolide Ă”ppejĂ”ud ja ĂŒliĂ”pilased on andnud oma panuse ka kohalike omavalitsuste noorsootöö kvaliteedi hindamisele. Koos Ă”ppejĂ”ududega on ĂŒliĂ”pilased vĂ”tnud osa mitmete kohalike omavalitsuste vĂ€lishindamisest, osaledes protsessis ja andes omapoolset tagasisidet. Tegevuses osalemine on inspireerinud nii mĂ”ndagi ĂŒliĂ”pilast oma uurimustöö lĂ€biviimisel vĂ”i lĂ”putöö koostamisel. Mitmed ĂŒliĂ”pilased on seelĂ€bi saanud inspiratsiooni ja motivatsiooni minna tööle noortekeskusesse. ĂppejĂ”ud on seevastu kaardistanud kohalike omavalitsuste olukorda ja saanud seelĂ€bi sisendit Ă”ppetööle.
KokkuvĂ”tvalt vĂ”ib kinnitada, et kĂ”rgkoolide jaoks on olnud programmis osalemine vĂ€ga vajalik, rikastav ja kasulik. SeelĂ€bi on toetatud Ă”ppekavaarendust, Ă”ppejĂ”udude professionaalsust, rahvusvahelist mobiilsust, vĂ”rgustikus osalemist, Ă”ppetöö kaasajastamist, ĂŒliĂ”pilaste kaasamist ning kogu koolitusvaldkonna kvaliteeti. KĂ”rgkoolid on muutunud noortevaldkonnas senisest nĂ€htavamaks ja avatumaks, ka omavaheline koostöö on viidud uutele alustele. Siinkohal jÀÀb vaid loota, et nimetatud tegevused ja arengud ei jÀÀks kĂ”rgkoolidele projektipĂ”hiseks ning ĂŒhekordseks tegevuseks, vaid jĂ€tkuksid ka jĂ€rgmistel aastatel.
Ălle Roomets TĂ Viljandi kultuuriakadeemia huvihariduse assistent Minu kui Ă”ppejĂ”u jaoks olid ESFi programmi tegevused vĂ€ga kasulikud. KĂ€isin paljudel noorsootöötajatele mĂ”eldud koolitustel. Kohati tundub mulle, et olin Ă”ppejĂ”una ĂŒks enim neil kĂ€inutest. Sain juurde uusi aktiivĂ”ppemeetodeid, mida olen saanud kasutada Ă”ppetöös. Neid, mida varasemast teadsin, sain rohkem praktiseerida ning seelĂ€bi nĂ€gin sageli, millised meetodid töötavad hĂ€sti ja millised on nĂ”rgad kohad. Koolitustel sain ka tuttavaks noorsootöötajatega Eesti eri paigust â sain ĂŒlevaate, milline on valdkonna hetkeolukord ja tase. Olen enda jaoks vĂ€lja valinud toimivad meetodid ja kasutan neid Ă”ppetöös. Tudengitele oskan aga soovitada erinevaid meetodeid praktilistes tegevustes laste ja noortega. Mitteformaalne.ee on minu jaoks ĂŒks hÀÀ keskkond, kuhu suunan tudengeid otsima meetodeid ning hiljuti avastasin enda jaoks ka
Mihus 15
21
Telepurgi, mille filme mitteformaalsest Ă”ppest kasutan Ă”ppetöös, sh ka e-Ă”ppes. Meetodimess on andnud aga hoopis teistlaadi sisendi veidi kĂ”rgemal tasemel. Sain nĂ€ha ja kogeda, kuidas sĂŒnnib uus meetod, nt superkangelase meetod. Minule kui Ă”ppejĂ”ule oli kasulik nĂ€ha erinevate koolitajate tööstiile. Minu jaoks on nendel koolitustel olnud suur vÀÀrtus seetĂ”ttu, et sai nö otse allikast kuulda noorsootöötajate muredest ja rÔÔmudest. See vĂ”imaldas mul tudengitele tuua erinevaid praktilisi nĂ€iteid tööst, mis neid ees ootab. Ajakiri Mihus on mulle samuti vÀÀrt vĂ€ljaanne, kus eri valdkondade noortega töötavad spetsialistid ja praktikud kirjutavad lihtsalt ja arusaadavalt. Olen jĂ€llegi saanud kasutada seda ka Ă”ppematerjalina. Ăppevisiidil Malta Ălikoolis tutvusin vĂ€liskĂ”rgkooli Ă”ppekavaga ja vĂ”rdlesin seda meie Ă”ppekavaga. Kohtudes sealsete noorsootöötajatega sain suurepĂ€rase ĂŒlevaate Malta praktilisest noorsootöökorraldusest. Olen neid kogemusi tutvustanud ka oma loengutes ning toonud vĂ”rdlusi Eestiga. Eelnevad kogemused ja teadmised on mul vĂ”imaldanud saada ka kaasarÀÀkijaks noorsootöö kutsekomisjonis. Ning kui loengus tutvustan noortepoliitikat, siis saan tuua nĂ€iteid ka teistest riikidest. Visiidil oli aga ka teistmoodi kasu â mu keeleoskus paranes ning kasvas julgus rÀÀkida. Kommentaar
Anton Pratkunas TĂ Narva kolledĆŸi noorsootöö Ă”ppekava programmijuht Minu esimene otsene kokkupuude ESFi programmiga oli Ă”ppevisiit TĂŒrki. Minu jaoks oli see vĂ€ga hea algus, sest olin ĂŒlikoolis ĂŒsna uus töötaja. TĂ€nu
22 Mihus 15
sellele visiidile sain tuttavaks paljude huvitavate inimestega, kes vastutavad noorsootöö valdkonna arendamise eest Eestis. See on minu igapĂ€evatöös vĂ€ga oluline. Sain teada palju noorsootöö arengust Eestis ja TĂŒrgis, erinevatest programmidest ja arengutrendidest. VĂ”in isegi öelda, et pĂ€rast seda tekkis suur motivatsioon töötada antud valdkonnas ning areneda erialaselt edasi. Isiklikult tunnen, et olen nĂŒĂŒd noorsootöös sees ning olen saanud mĂ€rkimisvÀÀrselt oma teadmisi tĂ€iendada. Eredalt jĂ€i meelde visiidi viimane koosolek oma pingelisusega, kuna kĂ”rgkoolid konkureerivad omavahel. Arvan, et seda peaks vĂ€ltima, just meie valdkonnas, kuna teeme asju ĂŒhise eesmĂ€rgi nimel. Ălikoolid peaksid rohkem koostööd tegema â nĂ€iteks vĂ”iks jĂ”ud ĂŒhendada tudengivahetuste, seminaride, ĂŒhiste Ă”ppereiside, laagrite, koolituste jms raames. Kommentaar
Maarika Veigel Tallinna Ălikooli Pedagoogilise Seminari lektor Osalesin Walesi Ă”ppereisil ja kuna see oli minule noortevaldkonna koolitusega seonduvalt ĂŒks esimestest tegevustest ESFi programmis, siis kahtlemata jĂ€i see mulle vĂ€ga hĂ€sti meelde oma sisuka ja ĂŒlimalt tiheda ja pikkade pĂ€evadega programmiga. Mulle meeldisid ja avaldasid muljet eelkĂ”ige Ă”ppekĂ€igud erinevatesse noorteasutustesse, samuti kohaliku ĂŒlikooli Ă”ppekavaga seonduvad tutvustavad ettekanded. Lisaks oli Ă”ppereis ka vĂ€ga motiveeriv. Ajakirja Mihus ilmumine on vÀÀrtuslik oma laia ja olulise temaatika poolest nii noorsootöö korraldajatele, Ă”ppijatele, koolitajatele kui ka lihtsalt valdkonnast huvitatutele.
Osalesin ka mĂ”ningatel ESFi koolitustel (nt koolitused teemadel aktiivĂ”ppemeetodid, huvikoolide arenguprogramm, turvalisus noorsootöös koolitajana). Arvan, et ĂŒldiselt olid koolituste teemad noortevaldkonna jaoks vĂ€ga olulised. KĂŒll aga oleks vĂ”ib-olla vahel oodanud enam koolitajatelt noorsootöö nĂ€htavaks tegemist. Meetodimessidel olen osalenud kĂ”ikidel kordadel. PĂ”hjuseid selleks on palju: vĂ€ga hea programmi ja stiiliga koolituspĂ€evad, lai osalejaskond, huvitavad teemad ja töötoad, traditsioonid (kohtuda osade uute kolleegidega kasvĂ”i messi raames), hea ja tervislik keskkond, huvitavad terviklahendused. Lisaks sai kasulikke meetodeid igapĂ€evatööks, osaleda huvitavates aruteludes, kuulis, mida kolleegid teevad ja nende parimatest praktikatest, aga oluline oli ka kogemuste jagamine ja koolitajate probleemide ĂŒle arutlemine ning uute tutvuste saamine. ESFi programm aitas kindlasti kaasa minu professionaalsuse arengule. SeelĂ€bi loodi tĂ€iendavad vĂ”imalused tasuta koolitusteks. VĂ”tsin end kokku ja leidsin aega iseseisvalt noorsootöötajatele koolituste korraldamiseks ning Ă”nnestus ka ESFi programmi koolitajaks kandideerimine. Kasutan siiani mĂ”ningaid meetodeid, mille sain just meetodimessilt. Olen enam kontaktis noortevaldkonna koolitajatega. Koolitustelt saadud infot ning meetodeid kasutan oma töös ĂŒliĂ”pilastega ja ka noortevaldkonna erialase temaatika seostamisel.
Mina ja Programm. Ăhe suhte lugu. Anneli Habicht Andragoog, noortevaldkonna koolitaja Minu soov on jutustada teile, MIHUSe lugejad, mĂ”just mida on avaldanud mulle kui koolitajale ja Ă”ppijale ESFi âNoorsootöö kvaliteedi arendamise programmâ. Pajatan oma loo, sest minu jaoks on Programmi koostööpartnerina lĂ€bitud sĂŒndmused ja kogemused olnud mĂ”jusad. KĂŒllap tuleks see lugu teistsugune, kui inimese mĂ€lu suudaks taastada juhtumeid, nendega kaasnenud mĂ”tteid, tundeid ja mĂ”ju ajas tĂ€pselt. See kirjatĂŒkk on aga pigem seda nĂ€gu, nagu asjad tĂ€na tagasi vaadates paistavad. Ănneks pole seekord tegu koolituse raportiga, mis ilmselt just inimese mĂ€lu iseĂ€rasuste tĂ”ttu tuleb koostada ĂŒsna kohe peale koolitust. Seda, mis on Programm âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ, te MIHUSe tĂ€helepanelike lugejatena juba teate. Nagu ka seda, et koos aastavahetusega siirdub see vĂ€ljateenitud puhkusele. Mina ja Programm olime suhtes pea kolm aastaringi. Igas suhtes mĂ”jutavad partnerid teineteist. Meie suhte iseloomu vĂ”iks kirjeldada kui mitmekesist ja rikastavat. Mitmekesiseks muutis selle minu jaoks vĂ”imalus olla Programmi partnerina erinevates rollides: koolitaja, Ă”ppija, kirjutaja, kontseptualiseerija, ekspert ja moderaator. Mis tĂ€hendab, et Programm oli partnerina avatud ja jĂ€lgis huviga, kuidas nende rollide lavaletoomise kĂ€igus Ă”pin ja arenen. Ehk ongi ĂŒhe partneri puhul olulisim, et ta annaks paarilisele piisavalt ruumi olla tema ise ja jĂ€taks vĂ”imaluse proovida uusi asju. TĂ€nu erinevate rollide tĂ€itmisele hakkasin analĂŒĂŒsima, kuidas ma end nendes rollides tajun. Mis on mulle omasem ja milline roll ahvatleb rohkem arenema. NĂŒĂŒd, 2013. aasta hilissĂŒgisel, suhte mitmekesisusele tagasi vaadates, tekib mĂ”te, et Programm oli selle erinevate rollide vĂ€rgi kavalalt vĂ€lja mĂ”elnud. Kui koolitaja kasutab arenemisvĂ”imalusi, siis
avarduvad ka Ă”ppijate vĂ”imalused. See Ă”igustab Programmi nime â âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ. Laias plaanis mĂ”jutas Programm mind ĂŒldse koolitajana uut algust tegema â varasemate koolituste ja Programmi raames tehtute vahel oli pikk tĂŒhik. Programm juhatas mind noortevaldkonda, millega varasemad kokkupuuted olid pĂ”gusad. Ilmselt see ongi teine olulisem muutuste ajend, mis sai alguse ja energia minu ning Programmi suhtest. Ei ole uudis, et teiste koolitamine ja Ă”petamine on tĂ”husaim Ă”ppimise vorm. Minu jaoks oli noortevaldkonna, sh noortepoliitika, metoodika tegijate ja sihtgrupi tundmaĂ”ppimine intensiivne Ă”piprotsess. TĂ€iskasvanute koolitajana tegutsedes ei saa muidugi teada rohkem, kui kĂ”ik Ă”ppegrupi liikmed kokku. Kuid ei saa ka toetada grupi Ă”ppimist, kui endal puudub kontakt ja tunnetus valdkonnast, kus Ă”ppijad igapĂ€evaselt toimetavad. Noortevaldkonnas koolitamiseks valmistudes otsisin ja leidsin tuge lugemisest ja vestlustest spetsialistidega. TĂ€nuvÀÀrseid kompaktseid materjale leidsin (ja leian senini) mitteformaalne.ee veebikeskkonnast. Noortevaldkonna olemusest ja toimimisest aitasid aru saada ka noortepoliitika seminar9 (2012) ja meetodimess (2011), kus osalesin Ă”ppijana. Koolitamine Programmi partnerina oli korraldatud paarisformaadis. Mis kĂ”neleb sellest, et Programm polnud ĂŒldse armukade, vaid pigem soosis uusi ja erinevaid partnelusi oma tiiva all. Arvan, et koolitajana ongi mind enim mĂ”jutanud kogemus valmistada ette, viia lĂ€bi ja peegeldada koolitusi paaris â koos koolitajatega, kellega varasem tutvus puudus. Kolme aasta jooksul avanes vĂ”imalus töötada koos Marit KannelmĂ€e-Geertsi, MargusTarmo Pihlakase ja Harald Lepiskiga. Tervitused ja aitĂ€h teile! Ei saa öelda, et oleksin koolituspartnereid ĂŒhiselt lĂ€bitud koolitusprotsesside jooksul vĂ€ga hĂ€sti tundma Ă”ppinud. KĂŒll aga Ă”ppisin ma nendest kogemustest enda kohta. MĂ€rkasin ja reflekteerisin oma arusaamu
tĂ€iskasvanute koolitamisest, hoiakuid ja vÀÀrtusi koolitajana, kohanemis- ja kĂ€itumismustreid, tugevusi ja nĂ”rkusi meeskonnatöötajana, arenguvĂ”imalusi, motivatsioonitegureid. Avastasin paaristöö kontekstis nii mĂ”ndagi, mida ma poleks individuaalformaadis koolitades mĂ€rganud. Ja muidugi, kohe peale seda, kui Programm mind vĂ”rgutas, algas mĂ”jus vĂ”rgustumine. Uued koostööpartnerid, koostööpartnerite koostööpartnerid, kolleegid, Ă”ppijad... TĂ”tt öeldes siplen selles vĂ”rgus tĂ€naseni (ja ei mĂ”tlegi end vĂ€lja rabeleda). VĂ”rgustiku mĂ”jul olen arenenud Ă”ppija ja koolitajana, saanud tööpakkumisi ja soovitusi, kogenud toetust ja tunnustust ning konstruktiivset kriitikatki. Olen mĂ”tisklenud ka selle ĂŒle, kas ja milline mĂ”ju on Programmi raames olnud minu koolitustel ja Ă”ppematerjalidel Ă”ppijatele. Jah, meil on Ă”ppijate tagasisidelehed. Aga koolituste kĂ€igus panin tĂ€hele ka seda, mis tagasisideankeeti ei jĂ”udnud. NĂ€iteks huvitab mind kĂŒsimus, kas ja milline mĂ”ju oli asjaolul, et Programmi koolitused on olnud osalejatele tasuta. Ma ei ole seda uurinud, aga arvan, et Programm saavutanuks eesmĂ€rke mĂ”jusamalt kui koolitusgrupid oleks olnud pisut vĂ€iksemad (15-20 inimest) ning osalejad oleks panustanud sĂŒmboolse koolitustasuga. Siis ehk ei oleks olnud Ă”ppijate hulgas kaht koolituspĂ€eva sĂŒlearvutis online-malemĂ€ngule kulutanut? Ja osalejat, kes liitus hiljem, lahkus varem ja keskendus oma sugulaste kĂŒlastamisele koolituslinnas? Seega â ideaalini jĂ”udmiseks on veel ruumi, aga kummardus kĂ”igile Ă”ppijatele, kes lubasid mind viimase kolme aasta jooksul ĂŒhel vĂ”i teisel moel oma arengut toetama! Ja loodetavasti oli ka minul Programmile mĂ”ningane mĂ”ju, sest suhe on ikkagi ĂŒks kahepoolne nĂ€htus.
9 LĂ€biviidud Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogrammi Euroopa Noored raames
Mihus 15
23
Kas mĂ”ju saab kĂ€ega katsuda? Piret Jeedas Noortevaldkonna koolitaja SĂŒgise ĂŒks kuldavÀÀrt rikkusi on saagikoristuse aeg. Oh neid suuri kĂ”rvitsaid ja punapĂ”skseid Ă”unu, magusaid ploome ja kollaseid kartuleid salves. Saagikoristus on sageli aeganĂ”udev ja tĂŒlikas, aga seda suurem rÔÔm on ĂŒhel hetkel vaadata oma keldrisse vĂ”i moosiriiulile ja tunda uhkust kogutud saagi ĂŒle. Jah, kui kartuleid ja porgandeid saab kĂ€ega katsuda, siis oluliselt keerukam on âkatsudaâ Ă”ppimist vĂ”i arengut. Ehk siis, millal saab öelda, et oled midagi Ă”ppinud? Millal mĂ”istad, et sinu tegevusel on mĂ”ju? Ja mis see mĂ”ju siis ikkagi on? Ja kes on see, kes seda mĂ”ju tegelikult hindama peaks? Noortevaldkonna koolitajana on mul viimase viie aasta jooksul olnud vĂ”imalus seista sadade inimeste ees, kĂ€ivitada pikaajalisi arenguprogramme, koostada raamatuid. Olen aidanud kaasa sellise Ă”ppimise ruumi loomisele, kus inimesed on pĂŒĂŒdnud kĂ€ima lĂŒkata uusi algatusi oma kogukonnas. Ma olen tundnud rÔÔmu vĂ€ikestest vĂ”itudest, kui koolitusel osaleja tĂ”useb jĂ€rsku pĂŒsti ja peab kĂ”ne sellest, kuidas tema elu on muutunud. Ent tundnud ka tohutut pettumust, kui teatud protsessid ei kĂ€ivitu vĂ”i vĂ”tavad vĂ€ga palju aega. Miks inimesed ei julge teha olulisi samme soovitud tuleviku suunas. Aeg-ajalt tĂ€rkab minus see mĂ€ssumeelne tegutseja, kes soovib maailma paremaks muuta. Olen mitu head aastat kokku puutunud noorte tööhĂ”ive temaatikaga. Ausalt öelda, ei mahu mulle ikka veel pĂ€he tĂ”ik, et nii paljud noored ei leia endale sobivat vĂ€ljendusruumi ja kohta elus edasiliikumiseks. MĂ”elda vaid, kui palju on neid inimesi, kes noore ĂŒmber tĂ€na on ja selliseid vĂ”imalusi noorte toetamiseks nagu on Eestis, paljudes riikides ei ole. Olen mitmeid koolitusprojekte kĂ€ivitanud, kus oleme otsinud lahendusi noorte tööhĂ”ive kĂŒsimustele. Ja kui kuulan inimeste vĂ€ljapakutud ideid, saan aru, et me oleme âomadega seesâ ehk me ei suuda olemasolevatest
24 Mihus 15
piiridest kaugemale nĂ€ha. Me pakume ikka ja jĂ€lle vĂ€lja samasuguseid lahendusi, mis juba tĂ€na on olemas. Ent kui olemasolevad toimiksid hĂ€sti ja mĂ”jusalt, siis ei peaks ju uute lahenduste loomisele niipalju aega kulutama...VĂ”i kuidas? Ma mĂ”tlen sageli sellele, mis minu ĂŒlesanne siis koolitajana on? Kui palju saan ma mĂ”jutada mingeid suuri protsesse ĂŒhiskonnas. Ma leian, et iga Ă”petamisega seotud inimene on muutuste looja. Meie ĂŒlesanne on nĂ€idata midagi, mida teised ei nĂ€e. NĂ€idata vĂ”imalusi, mida ise ei mĂ€rka. Ălitada neid tööriistu, mis meis endas on tegelikult olemas. Ăha enam mĂ”tisklen selle ĂŒle, et Ă€kki suurte probleemide lahendamine ongi liiga suur eesmĂ€rk ĂŒhele koolitajale. Kui kĂŒsida, mida siis muuta saab...? Siis jĂ”uad ikka selleni, et vaid midagi iseendas. Ning ehk ka Ă”ppijas. Aga ma kĂŒsin sinult, hea lugeja, kui avatud oled sa muutuste suhtes. PĂ€ris ausalt, kĂŒmnepallisĂŒsteemis? Oletame, et sulle antakse vĂ”imalus anda tĂ€iesti uus sisu oma noortekeskusele. Kujuta ette, et sul puuduvad igasugused piirangud...Millest alustad ja mida teed? Mis aga tekitab sinus maailma suurimat hirmu? Millest haarad kohe kinni? Ja kui sa mĂ”tled sellele vabale tegutsemisruumile, mida on sul juba tĂ€na vĂ”imalik muuta. Reaalselt...Ja viimaks, miks see juba nii ei ole. Tegelikult on ju nii, et soovitud tulevikku saab iga pĂ€ev luua. Ja see loomine algab meist endist. Ma arvan, et meid hoiavad elus vĂ€ga paljud asjad tegelikult tagasi...Me oleme hirmude kĂŒĂŒsis, piiravatest uskumustest ĂŒmbritsetud ja minevikukogemustest mĂ”jutatud. Me elame huvitaval ajastul: ĂŒhelt poolt on meil tĂ€na rohkem vĂ”imalusi kui kunagi varem luua just selliseid töökohti, kuhu iga pĂ€ev on mĂ”nus siseneda, algatada projekte just nende inimestega, kellega oleme valmis tulest ja veest lĂ€bi minema. Ja teisalt ei ole inimene tundnud end kunagi nii ĂŒksiku ja eksinuna kui tĂ€na. VĂ”imaluste ajastul elame samas ka ebapiisavuse ajastul. Ikka rÀÀgime sellest, et me ei ole âpiisavadâ vĂ”i âkĂŒllalt headâ: ma ei oska, ma ei tea, ma pole piisavalt hea. MĂ”elda vaid, kui palju me otsime tĂ€na tunnus-
tust sellele, kes me oleme. Kui palju mĂ”jutab meid see, kui mĂ€rgatakse meid just sellisena, nagu me tegelikult oleme. Ja nii mĂ€rkangi, et just mĂ”jusatest, kirega tehtud koolitustest on kujunemas ĂŒha enam need kohad, kus tekib hetkeline tunne asjade vĂ”imalikkusest. Ăpid iseennast ĂŒha enam tundma, taastub kaduma lĂ€inud eneseusk ja sĂŒttib uus julguskiir. Ăpid mĂ€rkama uusi vĂ”imalusi tegutsemiseks. Koged, et iseendaga on vĂ€ga hea koos olla just sellisena nagu sa oled. Tahaks loota, et nendest uutest vĂ”imalustest kasvavad ka sĂŒgavamad ja ennastvÀÀrtustavad muutused. Ma usun, et need viis aastat on jĂ€tnud oma jĂ€lje. Koolitajana hindan seda, et mul on olnud vĂ”imalus kĂ€ivitada koolitusprogramme, kus mulle on antud vabadus katseda uute lĂ€henemistega, mĂ€ngida erinevate meetoditega ja teha koostööd koolitajatega, kes ikka usuvad muutuste vĂ”imalikkusesse. Ma olen nĂ€inud seda, kuidas on muutunud inimesed ja on kĂ€ivitunud uued algatused. Ma mĂ€rkan seda, kuidas inimesed on Ă”pijanulised ja uudishimulikud. Ma nĂ€en vĂ€ga andekaid, loovaid ja mitmekĂŒlgseid inimesi. Ent ma nĂ€en ka neid, kes on oma töös jĂ€etud ĂŒksi ja kellel puudub vĂ”imalus ellu viia seda, mida ta koolitusel Ă”pib. Ma kuulen lugusid sellest, kuidas meil puudub igapĂ€evaselt vĂ”imalus oma enda tugevusi ja andeid maksimaalselt rakendada. Ja sellest on mul tohutult kahju. VĂ”ib-olla vĂ”iksime olla julgemad Ă€ra jalutama neist kohtadest, mis meie arengut ja Ă”ppimist ei toeta (muide kui vaja, siis ka koolituselt). Saagiga on ju ka nii, et sĂŒgisesest salvest peab muist vilju jĂ”udma kevadisele pĂ”llule. Uus kĂŒlv vajab tegemist. Ehk ka tehtud jĂ€lje eest peab edasi hoolitsema. Seega julgustan ma igat siinset lugejat mĂ”tlema neile Ă”ppimisvĂ”imalustele, mis âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ programmi raames osaks on saanud. Millise saagi oled sina kogunud ja mis sellest edasi on saanud? KuivĂ”rd ja mil moel rakendad sa seda, mida viimasel koolituse Ă”ppisid? Milline koolitaja sinusse jĂ€lje on jĂ€tnud? Milline kaasĂ”ppija on sind puudutanud? Milline teema on sind mĂ”jutanud? Millise jĂ€lje oled ise jĂ€tnud?
Mina koolitajana kui Rubiku kuubik vĂ”i doomino Lianne Ristikivi Noortevaldkonna koolitaja Imestan siiralt inimeste, nende mĂ”ttekĂ€ikude ja tunnete ĂŒle. MĂ”tlen, et kuidas igaĂŒhes meis on settinud varases lapsepĂ”lves omandatud ellusuhtumine ning kuidas see seguneb aastatega Ă”pitud kĂ€itumisega, oskusega olla viisakas, patroneerida enda sees pesitsevat hingelindu, kasutades mĂ”nikord kaitseks ka rĂŒnnakut. Nii seisame ikka ja jĂ€lle aina uute inimestega koolitusringis, pisut Ă€revil, ootuste ja lootustega eelolevale, unistades ja kuulatades. Kui ma olen saanud ĂŒhe uue asja, siis on hĂ€sti Viimaste aastate avatud koolitusturg ning uued tööalased vĂ€ljakutsed on noorsootöötajad toonud korduvalt vĂ€lja oma igapĂ€evakeskkonnast, et omandada uusi töövĂ”tteid, meetodeid vĂ”i lĂ€henemisi. Nii on koolitustel osalemas juba rohke koolituskogemusega inimesed, kes oma praktika pĂ”hjal loodavad vĂ€hemalt ĂŒhe avastuse vĂ”i uue vĂ”tte saamist, et koolitus kordalĂ€inuks hinnata. Alati ei osata hiljem, kasvĂ”i aasta pĂ€rast, öelda et see nipp vĂ”i mĂ”jutus konkreetselt koolituselt saadi, ometi on mĂ”ju alatiseks olemas. MĂ”ni kĂ€itumuslik nipp vĂ”i omandatud vĂ”te kujuneb hoiakuks ja kĂ€itumisnormiks. Nii on inimene nagu veerev lumepall â lĂ€bib erinevad koolitused ja igast jÀÀb miskit natuke kĂŒlge, kasvades aina suuremaks. Nii saabki organisatsioon kujundada inimestest omale meeskonna, nagu lumepallidest Ă”nneliku lumememme. Sain kinnitust, et olen teinud Ă”iget asja vĂ”i teinud asja Ă”igesti Lumepalli vĂ”rdlus on asjakohane, arvestades ka osalejate sageli antud tagasisidet, et koolitustelt saadi kinnitust, et tehakse Ă”iget asja vĂ”i et tehakse asju Ă”igesti. Kahtlusevarju heidab vaid asjaolu, et loomuomaselt pidavat inimene omandama neid teadmisi, mis
kinnitavad tema varasemat kogemust vĂ”i haakuvad eelmise teadmisega. Liikudes ĂŒhest kohast teise, nt töölt koju, saad selgelt aru, et iga samm viib lĂ€hemale sihtkohale. JĂ€lgede jada viitab omavahelisele seotusele, kus ĂŒks samm viib teiseni ja ĂŒksteisele jĂ€rgnedes viivad need sihtpunkti. EesmĂ€rgi poole liikumist aga on keerukam vĂ€ga konkreetse jĂ€lgede reana oma tegevuses nĂ€ha, seetĂ”ttu on siin analĂŒĂŒsil ja peegeldamisel oluline roll. Tegevuse tulemused ilmnevad noorsootöös ĂŒldiselt pikema aja jooksul, aga kui jĂ”uad need Ă€ra oodata, saad seelĂ€bi jĂ”udu edasi tegutsemiseks. Ikka ja jĂ€lle on noorsootöötajate suust kuulda lugusid noortest, kellest on tĂ€nu soodsa keskkonna loomisele kujunenud oma valdkonnas toimekad isiksused. Nii jĂ”uab iga noorsootöötaja ning koolitaja kĂŒsimuseni, miks ma seda teen. AnalĂŒĂŒsides vastust, kĂŒsides veel kord miks ja jĂ€tkates nii umbes viis korda, peaks jĂ”udma tuumani â mis on see tegelik taustavajadus ja liikuma panev jĂ”ud. Iga koolitus aitab paremini oma isiklikku missiooni tĂ€ita Iga koolitus peab teenima Ă”ppija ĂŒldisemat liikumist oma eesmĂ€rkide suunas ning missiooni nimel. Kui koolitusel osalenu on nĂ€inud seda seost, tunnetanud oma teekonna tĂ€htsust sihtmĂ€rgini jĂ”udmisel, oma missiooni tĂ€itmisel, siis on Ă”ppimine tagatud. Kord on Ă”ppimiskohaks olnud iseenda Ă€ratundmine grupiharjutustes, teine kord uute teadmiste omandamine vĂ”i oskuste arendamine. Oluline on seejuures, et koolituse ja Ă”ppija eesmĂ€rgid kattuksid. Nii loob koolitus keskkonna, mis teeb vĂ”imalikuks Ă”ppija eesmĂ€rkide saavutamise. Et midagi saada, tuleb midagi anda KĂ”ige vÀÀrtuslikum, mille nimel ka noortevaldkonnas konkureeritakse, on aeg. Andes oma aega, saad vastu kogemuse, eneseavastamise rÔÔmu, uue teadmise vĂ”i oskuse. Olulisem, et antava vÀÀrtus oleks tasakaalus ja vĂ”rreldav saadava vÀÀrtusega. Pealekauba saadu rÔÔmustab eelkĂ”ige siis, kui see on personaalselt hoolivalt, ausalt ning avatult ĂŒle antud. Koolitusruumi tĂŒhjaks jÀÀdes pĂŒĂŒangi tunnetada ruumi, vaadata enda sisse ja peegeldada toimunut, et kĂ€itun oma
vÀÀrtuste ja Ă”petatava kohaselt, jagan oma kogemust ja teadmisi, loon ruumi Ă”pikogemuse saamiseks. MĂ”istan eriarvamusi ja soodustan nende esiletoomist grupis, julgen ja tahan nendega tegeleda ning toetan kaaslasi, usaldan nende pĂ€devust ja kompetentsi. See on vÀÀrtuspĂ”hine kĂ€itumine, mis areneb iga kogemuse najal ning ilmneb inimese juures, sĂ”ltumata rollist â olgu selleks koolitaja, kolleegi, pereliikme vĂ”i sĂ”bra roll. Koolitajana tegutsemine on andnud mulle vĂ”imalusi saada paremaks inimeseks, panustada maailma paremaks muutmisse. Inimeseks jÀÀn alati. Koos oma pahede ja eelistega. VĂ”imega kohaneda ja kohanduda. Koolituse ettevalmistamine ja lĂ€biviimine on toonud mind kokku paljude inimestega. Ikka ĂŒllatun ja imestun enda ĂŒle. Inimeste ĂŒle. MĂ”tlemiskĂ€ikude erinevuse ĂŒle. Inimestevaheliste suhete ĂŒle. Iseloomude ĂŒle. NĂ€iteks olen Ă”ppinud kannatlikkust. Oskust oodata, lĂ€bida protsess grupi ĂŒhtlase kiirusega, et tagada vĂ”rdne arusaamine. NĂ€iteks kogenumate koolitajate mĂ”ttekĂ€ik sisaldab juba nn vĂ€ljakujunenud valemeid ehk mida kogenum oled, seda kiiremini mĂ”ttekĂ€igu lĂ€bid. See on sarnane matemaatikas valemite kasutamisele. Ăldiselt kasutatakse ĂŒht valemit, nt (a+b)2=a2+2ab+b2 ja keegi ei hakka seda tuletama, et jĂ”uda sama tulemuseni. Valemit mittetundev kasutaja jĂ”uab sama lahenduseni pikema tuletuse vĂ”i mĂ”ttekĂ€igu teel. KĂŒll on koolituse valdkonnas selliste reeglite kehtivus suhteliselt piiratud. Samas on kokkulepped eelkĂ”ige mĂ”istete kasutamises, nt Bloomi Ă”ppe-eesmĂ€rkide taksonoomia on abiks ĂŒhtses keeles koolituse eesmĂ€rkide seadmisel. Samas koolituseesmĂ€rkide seadja uskumusel on nende rakendamisel ÀÀrmiselt suur osakaal. Kas nĂ€iteks piirduda mĂ”istmise tĂ€henduse juures vaid taksonoomias selgitatud arusaamisega? VĂ”i lisada selle juurde hoiakuline mĂ”istmine ning sellest ajendatud muutus? Sellised seigad vĂ”imaldavadki kĂ€ituda kui Rubiku kuubik vĂ”i doomino. Tuua vĂ€lja mitmekesised kĂŒljed, millest on vĂ”imalik kokku keerutada terviklikud vĂ€rvikĂŒljed, vĂ”i valida doomino-nuppude seast sobivaim ritta, et tagada pĂŒsiva jada jĂ€tkuvus. MĂ”lemad mĂ€ngud on toredad, vilumusel on edu saavutamisel kummaski oma roll tĂ€ita.
Mihus 15
25
Kuus aastat kolmes kastis Kristi JĂŒristo Noortevaldkonna koolitaja MIHUSe peatoimetaja Marit kirjutas mulle oktoobri alguses ja kĂŒsis: âKas sa saaksid jagada oma mĂ”tteid, milline on olnud ESFi programmi tegevuste mĂ”ju â isiklikust koolitaja vaatepunktist.â Kuidas hinnata kuus aastat kestnud ulatusliku programmi koolitustegevuste mĂ”ju? Eriti kui oled ise olnud programmi kĂ€imatĂ”mbamisega seotud ning ĂŒle kuu ĂŒhe vĂ”i teise tegevuse lĂ€biviija. See on natuke nagu enda lapse kasvamise mĂ€rkamine. Sellest saad aru, kui mĂ”ned riided on vĂ€ikseks jÀÀnud vĂ”i kui juhtud mĂ”ni aeg tagasi tehtud fotot vaatama siis imestad, et kĂŒll ta on ikka kasvanud. Samamoodi on ka selle programmiga. Kolisime mais perega uude korterisse. Kuna mina aga veetsin enamuse suvest teiselpool Eestit, siis tegelen nĂŒĂŒd, sĂŒgisel, lĂ”puks kodukontori sisse seadmisega ning tööasjade lahti pakkimisega. Mulle meeldib pakkida, ja seda niimoodi korralikult ja korrastatult. Suuruse, vĂ€rvi, funktsiooni vmt pĂ”hjal asjad sorteerida ning paigutada need kĂ”ik kompaktselt kasti. Kui aus olla, on kokkupakkimine meeldivam, sest lihtsam on luua kord ja kastikaane sulgedes kĂ€silolev lĂ”petatuks lugeda, samas kui lahtipakkimine suunab lisaks riiulitele ka enda mĂ”tteid korrastama. Koolitajana on mul kujunenud harjumus teha koolitustel mĂ€rkmepaberile mĂ€rkmeid. Minult on kĂŒsitud, mida sa kirjutad ja mida sa selle infoga pĂ€rast teed? Teen mĂ€rkmeid hilisema koolitusraporti koostamiseks, aga veel rohkem enda jaoks.
26 Mihus 15
Kirjutan ĂŒles kĂŒsimused ja mĂ”ttekohad, mida koolitusprotsessis ei jĂ”ua lĂ”puni mĂ”elda. Need kollased paberid koolituskausta esikĂŒljel on minu âauhindâ koolitustelt, mille juurde saan tagasi tulla uusi koolitusi ettevalmistades, inspiratsiooni otsides kui ka lihtsalt erinevatele töökogemustele tagasivaateks. Iga koolituse kohta on tekkinud kaust ja kaustadele riiulis kindel koht. NĂ”nda ma nĂŒĂŒd siis pakin tööasjade kaste lahti ja kasutan vĂ”imalust heita pilk olnule ning seda ka teiega jagada.
Esimene kast â koolitused Hetk koolituselt. Koolitus âMitmekesisus noorsootöösâ oli algamas. KĂ€imas oli âteretulemast-kohvipausâ, osalejad kogunesid, kes registreerus hotelli, kes tutvus koolitusmaterjalidega, kes nautis hilishommikust kohvi, kes tutvus hotelli ĂŒmbrusega. Seisin akna peal ja pilk jĂ€i pidama kahel noormehel, kes hotellile lĂ€henesid. MĂ€letan, et sĂŒdame alt kĂ€is lĂ€bi kĂŒlm jutt â kaks tĂ€iesti kiilaspĂ€ist, siniste teksadega ja t-sĂ€rkides noormeest astumas sisse koolitusruumi, kus Ă”ige pea hakatakse rÀÀkima vĂ€hemusgruppidesse kuuluvate noorte kaasamisest! Hinge hakkas hiilima hirm â milliseks see koolitus kujuneda vĂ”ib, milliste teemade ja arvamustega me peame tegelema hakkama? Juba esimese paarikĂŒmne minuti jooksul oli selge,et minu kartus oli asjatu, tegemist oli igati tolerantse ja avatud suhtumisega meestega, kes kĂŒll pooleldi juhuslikult noortega tegelema olid sattunud, kuid seda igati sĂŒdamega tegid. Mina sain oma stereotĂŒĂŒpidelt terava ninanipsu, mis pani sĂŒgavalt mĂ”tlema minu enda hoiakute peale ning sellele, kui palju need mĂ”jutavad minu tööd? Just noorsootöötajate enda rolli mÀÀratlus, vastutuse tajumine ning oma
töö potentsiaali mĂ€rkamine kujunesid nö punaseks niidiks paljude erinevate koolituste puhul. Millised on mugavad sihtrĂŒhmad ja teemad noorsootöös ja millistega me eelistame mitte tegeleda? Kas meil noorsootöötajatena on Ă”igus olla laisad ja arvata, et kĂ”ik kes tahavad, need ka meie juurde jĂ”uavad? Kas noorsootöö avatus tĂ€hendab vaid avatud uksi vĂ”i peame me teadlikult tegema tööd kaasava keskkonna loomisega, sh tegeledes nii enda kui noorte hoiakutega? Nii mĂ”negi koolitusteema puhul oli selge, et enne teadmiste vĂ”i oskuste arendamist peame tegelema enda hoiakute ja meie töös juurdunud uskumuste analĂŒĂŒsiga. Ehk miks ma midagi teen ja milline on minu töö tulemus? See arusaam oli ĂŒheks ajendiks kaasava noorsootöö kĂ€siraamatu koostamisel, mille puhul oli oluliseks sisendiks mitme aasta vĂ€ltel lĂ€biviidud mitmekesisuse ja noorte tĂ”rjutuse teemalistel koolitustel kĂ€sitletu ja kogetu. Ăks peamiseid kĂŒsimusi koolitustel osalejate suust on olnud: âKuidas leida uusi ja toimivaid lĂ€henemisi töös noortega? LĂ€bi mille ja kuidas tekitada noortes huvi, kui neid miski ei huvita? Noored on passiivsed, kuidas neid aktiviseerida?â Tunnistan, et vĂ”luvitsa ei ole mina leidnud, kĂŒll aga olen aru saanud, et peamiseks vĂ€ljakutseks ei ole mitte muutunud maailm ja noored selles vaid noorsootöötajate muutumatutena pĂŒsinud lĂ€henemised ja töövĂ”tted. NĂ€itena vĂ”ib tuua nii mĂ”negi noorsootöötaja mantrana kĂ”lav soov noored interneti, arvuti, nutitelefonide jms juurest eemale saada. PĂ”nev oli see teema ĂŒmber pöörata ja avastada arvuti ja internetimaailma vĂ”imalusi Ă”ppevahendina noorsootöös. Selle potentsiaalist sain aga aru kui sattusin ĂŒhte noortekeskusesse ajal, kui seal korraldati
arvuti ja videomĂ€ngude pĂ€eva â arvan, et peale noortekeskuse ehitust pole seal majas korraga nii palju meessooesindajaid viibinud. Seejuures olid kohal isad lastega! Ehk ĂŒhe keskmise noortekeskuse unistus. Kas me mitte ei peaks lahti laskma stereotĂŒĂŒbist IT-maailma halvast mĂ”just noortele ning pigem leidma viise, mismoodi keskkond, mis on noorte igapĂ€evaelu osa, ka meie töö eesmĂ€rki aitaks tĂ€ita. TĂ€navakunst (kui nii mĂ”neski Eesti linnas keelatud ja karistatud tegevus) kui meetod noorsootöös, inspireeris Haapsalu noorsootöötajaid muutma sellesuvist töömaleva kontseptsiooni ning noored, selle asemel, et linna koristada (nii nagu sajad teised noored töömalevlased) seda hoopis tĂ€navakunstis levinud lĂ€henemistega kaunistasid: http://euroopa. noored.ee/telepurk/1380212166/ Innustavad-teod-noorte-toetamiseks.-Haapsalu.-2013 Koolitusi on olnud kuue aasta jooksul palju. Teemad, nagu maailmaharidus, inimĂ”igused, kultuuridevaheline Ă”ppimine jne, ajal kui noorsootöötajate enda vĂ€ljendatud koolitusvajadused piirdusid pigem rahastustaotluste vĂ”i projektikirjutamise oskustega, on Eesti noorsootöösse kindlasti uusi tuuli toonud. Samas olen just viimastel aastatel tunnetanud, et programmi pakutud luksus â pidevalt uksest-aknast sissetulevad tasuta koolitused, seminarid-konverentsid, uudiskirjad, Ă”ppematerjalid, on tekitanud osalejates teatud Ă”ppimislaiskuse. Tarbimismentaliteedi sugemed loovad ootuse, et koolitaja paneb kamaluga tarkuse pĂ€he, programmeerib paari pĂ€evaga ĂŒmber nĂ”nda, et raskuskohad, mis ajendasid koolitusele tulema, sealt naastes lihtsalt lahendatud saavad. Kui inimene ei Ă”ppinud kahepĂ€evasel
koolitusel enda jaoks midagi, siis kas sĂŒĂŒdi on selles koolitaja vĂ”i osaleja. Kes vastutab indiviidi Ă”ppimise eest?
Teine kast â MIHUSed, KOMAd, kĂ€siraamatud, Ă”ppematerjalid, meetodid-meetodid-meetodid Programmi algusaastatel sattusin koolituskutsele, kus head kolleegi kirjeldati sĂ”nadega âtunnustatud ekspertâ, see sĂ”napaar pani mind mĂ”tlema. Mitte, et ma arvaks, et ta ei ole ekspert vĂ”i tunnustatud, ĂŒldsegi mitte, aga kes vĂ”i mis annab meile Ă”iguse sellist tiitlit kanda ning milline vastutus sellega kaasneb? Kas minu tehtud koolitustega kaasneb kvaliteedimĂ€rk ning milles see vĂ€ljendub? Kas julgen anda enda tööle ja koolitustele garantii ning kuidas seda tagada? Mida me koolituste nĂ€ol siis tegelikult pakume ning kuidas selle tĂ€itmist hinnata? Millises teemas on minul ekspertiis, millised on vajalikud pĂ€devused, et saaksin enda tööd kvaliteetselt teha? Kuidas tagada enda töö jĂ€tkuv kvaliteet ning kuidas seda hinnata? Koolitajate koolituse tegevussuuna raames toimunu on minu meelest, lisaks noortevaldkonna koolitusmaastiku ĂŒhtlustamisele vĂ”i korrastamisele, tegelenud paljuski just nende kĂŒsimustega. Koolitajate pĂ€devusmudel ning seda toetavad materjalid, koolitajate mentorlus, aga ka mitu aastat jĂ€rjest toimunud meetodimess on vĂ€hemalt mulle andnud vajalikud tööriistad ja vĂ”imalused, et ennast nii kolleegidega vĂ”rdluses kui ka teatud teoreetilises raamistikus hinnata. LĂ€bi selle olen ka selgemini aru saanud, kes ja milline mina ise koolitajana olen, millist muutust tahan ja saan lĂ€bi oma tegevuse esile kutsuda ja kuidas seda kĂ”ige paremini teha oskan. Isiklikult olen koolitajana hakanud programmi jooksul teadlikult kasutama
erinevaid toetavaid materjale, nii mĂ”nigi MIHUSe artikkel on aidanud koolitusteemat laiemalt avada vĂ”i videoloengu kĂ€igus tekkinud kĂŒsimused suunanud uutesse teemadesse vĂ”i valdkondadesse sĂŒĂŒvima. Siinkohal on oluline olnud ka vĂ€liskogemuse ja ekspertiisi kaasamine (nii kirjutajate kui esinejate nĂ€ol) ja mitte vaid sellepĂ€rast, et meie enda tegijatel puudub ĂŒhel vĂ”i teisel teemal pĂ€devus, vaid uue vaatenurga toomine meie mĂ”nikord konnatiigina paistvasse noortevaldkonda. KĂŒsides nii noorsootöötajate kui ka koolitajate kĂ€est, millest nad kĂ”ige rohkem oma töös puudust tunnevad, siis enimlevinud vastus on olnud â uued meetodid! Meetodid, mis toimiksid. Koolitajana olen olnud ĂŒks paljudest mitteformaalne.ee kodulehe tĂ€iendajatest. Tunnistan nĂŒĂŒd ausalt, et paljuski on selle taga olnud lepinguline kohustus. VĂ€hemalt koolituses (aga mina usun, et ka noorsootöös laiemalt) on meetod eelkĂ”ige tööriist. Ja tööriist on vaid nii hea, kui on selle kasutaja. Mis kasu on kĂŒmnetest uutest meetoditest, kui meie oskused nende kasutamiseks samaks jÀÀvad? Kas sellisel juhul pole tegemist pigem raisatud ressursiga? See meenutab veidi olukorda, milles leidsin ennast mĂ”ni aeg tagasi, kui enda esimese puutetundliku nutitelefoni ostsin â suur hulk saamatust, selge arusaamine enda piiratud vĂ”imetest ning lootus ja Ă”nneks ka tugev soov asi selgeks saada. Milline aga peaks olema noorsootöös uue meetodiga kaasas kĂ€iv allalaaditav âtarkvaraâ, mis automaatselt ĂŒhildaks uue meetodi, lĂ€henemise, mĂ”tteviisi, kontseptsiooni vmt meie vana âoperatsioonisĂŒsteemigaâ. Ehk mida vajame selleks, et programmi abil loodud Ă”ppematerjalid ja teadmus laiemalt Eesti noorsootöös juurduks?
Mihus 15
27
Kolmas kast â arenguprogrammid Hetk koolitusprogrammi analĂŒĂŒsikoosolekult. âJah, kena, et kĂ”ik need tegevused toimusid, aga milline on olnud tegevuste tegelik mĂ”ju?â kĂŒsib tellija. âMitukĂŒmmend inimest kĂ€is korduvalt koos, kaasati professionaalseid koolitajaid ja eksperte â aga mis on koolitusprogrammi tulemus? Mida teil on ettenĂ€idata? Millist kasu on noored sellest kĂ”igest saanud?â Tundsin omamoodi jĂ”uetust. Arvan, et tegin oma tööd hĂ€sti, aga ma ei osanud neile kĂŒsimustele vastust anda. Mul on palju lihtsam analĂŒĂŒsida koolitusprotsessi, sessioonide sisu ja osalejate Ă”ppimist, kui vĂ”tta ka (vĂ€hemalt osaline) vastutus selle eest, kas ja millise muutuse viivad osalejad ellu peale koolitust selle tulemusena. Olen viimased kuus aastat olnud tĂ€iskohaga vabakutseline koolitaja ehk koolitused on minu igapĂ€evane töö ja viimase vĂ€hesuse ega sisu ĂŒle kurta ei saa. Kuigi olen (hetkel) veendunud, et teen nii enda kui ka teiste jaoks just seda kĂ”ige Ă”igemat tööd, siis olen viimastel aastatel enda kĂ€est hakanud kĂŒsima, mis on minu töö tegelik tulemus ja mĂ”ju? Millist muutust saan koolitajana kahe- vĂ”i kolmepĂ€evaste koolitustega esile kutsuda? Aina rohkem olen jĂ”udnud arusaamiseni, et paaripĂ€evase inspiratsioonikoolituse, ja ma arvan, et nii lĂŒhike koolitus on just eelkĂ”ige seda, tulemusena on raske tĂ€heldada laiapĂ”hjalisi muutuseid osalejate tegevustes (seda juhul, kui koolitus ei keskendu konkreetse oskuse lihvimisele). Ma arvan, et seda tĂŒĂŒpi koolitustegevused on vaja-
28 Mihus 15
likud ning kannavad olulist rolli ennastjuhtiva Ă”ppija arengus, kas nad aga alati tĂ€idavad neile esitatud ootusi, on teine kĂŒsimus. Me kipume seadma koolitustele, kas siis sĂ”nastatult vĂ”i sĂ”nastamata ĂŒlikĂ”rgeid eesmĂ€rke ning ootame nĂ€htavaid muutusi koheselt. Minu kui koolitaja viimase aja suurim Ă”ppimiskogemus on seotud kohalikele omavalitsustele suunatud pikaajalise arenguprogrammiga, millest pĂ”hjalikuma ĂŒlevaate saab http://arenguprogramm2.wordpress.com/ vĂ”i MIHUSest lk 8 (Hele lugu). Ăppisin palju koolitus- ja Ă”ppimisprotsessist ning endast kui koolitajast aga veelgi rohkem muutuse esilekutsumisest. Oleme harjunud otsima arenguid endast vĂ€ljapoolt, proovides muuta tegevusi, sĂŒsteemi ja keskkonda ning muutusena tahame nĂ€ha raputavat innovatsiooni. Arenguprogrammi kogemus nĂ€itas aga, et jĂ€tkusuutlikud on uuendused, milles paneme juba toimiva lahenduse vĂ”i tegevuse teistsugusesse raamistikku, selle asemel, et hakata ĂŒles ehitama uut sĂŒsteemi. Muutused, sh idee areng reaalseks tegevuseks, ei sĂŒnni ĂŒleöö. Idee vajab settimist, erinevate nurkade alt lahkamist ja tavapĂ€rase mĂ”ttemustri lĂ”hkumist, et uus lĂ€henemine saaks sĂŒndida. Ja viimasena sain kinnitust sellele, et tarkus ja potentsiaal peitub vaid meis endis. Olles osa Ă”ppivast kogukonnast ehk inimestest, kellel on laiem ĂŒhine eesmĂ€rk, aga erinevad viisid ja ressursid selleni jĂ”udmiseks, vĂ”ib kriitiline reflektsioon ja tagasisidestamine olla ainus, mida on Ă”ppimiseks vaja. Selleks ei ole ilmtingimata vaja ellukut-
suda aastast arenguprogrammi ning palgata koolitajaid viimaks lĂ€bi koolitusi ja seminare. KĂŒll aga on vaja arusaamist, et ka suured muutused sĂ”ltuvad tĂ”epoolest vaid minust ja julgusest suurelt mĂ”elda. Vaadates neid kolme kasti, kuhu minu ESFi programmi kogemus Ă€ra mahub, siis vĂ”ib vist öelda, et programmi nĂ€ol oli tĂ”esti tegemist noorsootöö kvaliteedi arendamise terviksĂŒsteemiga. Koolitajana on mul olnud vĂ”imalus nĂ€ha erinevaid seoseid programmitegevuste vahel. Koolitusele kandideerimisel on osalejad vajadusena vĂ€lja toonud kvaliteedihindamise tulemusena teadvustatud kitsaskohti. Koolituse planeerimisel kasutatakse töövahendina erinevaid uuringid, lĂ€biviimisel Ă”ppematerjale, mille koostamiseks on omakorda sisendit saadud koolitustelt. Koolitajate omavahelises koostöös on vĂ€lja arendatud koolitusprogrammid, mille tulemusena noorsootöötajad on vĂ€lja töötanud uusi programme-teenuseid noortega töös, suurenenud on valdkondadevaheline ja -ĂŒlene koostöö. Ning kĂ”igi nende tegevuste keskmes on olnud tuhanded noorsootöötajad ĂŒle Eesti. Milline on olnud aga kĂ”ige selle kasu? Kas Eesti noorsootöö kvaliteet on tĂ€nu programmile tĂ”usnud? Kas noorsootöötajad on tĂ€nu erinevatele tegevustele professionaalsemad, osates enda töös paremini vastata nii ĂŒhiskonna, tööturu kui noorte vajadustele? Vastuse saamiseks peaks minema esmalt peegli ette. Ja siis kĂŒsima seda sama kĂŒsimust noortelt.
Kas noorsootöö hindamise tulemusena töö kvaliteet paraneb? Kaisa Orunuk Eesti Noorsootöö Keskus ESFi programmi âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ kvaliteedi suuna juht Noorsootöö kvaliteet on olnud lĂ”ppeva noortepoliitika strateegilise planeerimise perioodi ĂŒks lĂ€bivatest mĂ€rksĂ”nadest. Noorsootöö kvaliteedi arendamiseks kutsuti ellu riiklik programm âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ. Programm hĂ”lmas ka ĂŒhtsete noorsootöö kvaliteedikriteeriumite vĂ€lja töötamist. Seega arendati vĂ€lja noorsootöö kvaliteedi hindamise sĂŒsteem, mis on KOV-ide töövahend nende territooriumil tehtava noorsootöö kvaliteedi hindamiseks. Kvaliteedijuhtimise valdkonnas on Eestis viimase 20 aasta jooksul toimunud oluline areng. Kui esialgu oli see lĂ€henemisviis suunatud eelkĂ”ige tootmissektorile, siis ĂŒha enam on seda kasutatud ka avalikus ja kolmandas sektoris, luues vÀÀrtust nii organisatsioonide tegutsemisele kui ka avalike teenuste osutamisele. VĂ€ljatöötatud hindamissĂŒsteem pani olulise aluse noorsootöö kvaliteedijuhtimisel pĂ”hinevale arengule. Noorsootöö kvaliteedi hindamissĂŒsteem vĂ”imaldab noorsootöö peamisel korraldajal â kohalikul omavalitsusel â hinnata noorele loodud vĂ”imalusi noorsootöös ning nende kvaliteeti. KOVi seisukohalt vĂ”imaldab kvaliteedihindamine nĂ€idata noorsootöö tulemuslikkust ja selle tegijate pĂ€devust, mis omakorda parandab valdkonna mainet ja rahastamist. Kvaliteet ei teki iseenesest, vaid eeldab teadlikku juhtimist Kvaliteedijuhtimine on tervikprotsess, mille eesmĂ€rk on jĂ€rjepideva tegevusega tagada ja parandada kvaliteeti. See on pidev tegevus, mis koosneb kvaliteedi hindamise lĂ€biviimisest, parandustegevuste kavandamisest, tegevuskava koostamisest ja tegevuste elluviimisest ning tulemuste hindamisest. Kvaliteedihindamine on seega ĂŒks osa kvaliteedijuhtimise sĂŒsteemist, millega tagatakse ja parandatakse tegevuse kvaliteeti. Kvaliteedijuhtimine toimub tsĂŒklina, mis
tĂ€hendab, et kvaliteedi parendamine ja tegevuse kvaliteedi hindamine toimuvad vaheldumisi. Noorsootöö kvaliteedi hindamismudel on töövahend kohalikule omavalitsusele, mille abil saab kaardistada noorsootöö tugevusi ja arendamist vajavaid valdkondi, tulemuste pĂ”hjal planeerida edasist arengut ning jĂ€lgida edusamme. Esimesed hindamise pilootprojektid toimusid 2010. aastal. Aastatel 20102013 on piloothindamistes osalenud 73 omavalitsust ĂŒle Eesti, hindamisi toimus 74 korral (ĂŒks KOV viis lĂ€bi kordushindamise).
kvaliteedi tĂ”stmisel. Noorsootöö kvaliteedi hindamise kĂ€igus vĂ”rreldakse KOVis tehtavat noorsootööd nn hea praktikaga, mis kajastub ENTK vĂ€ljaarendatud hindamismudelis. Protseduuriliselt tĂ€hendab see enese- ja vĂ€lishindamise lĂ€biviimist. Enesehindamise puhul hindavad KOV noorsootöö osapooled ise noorsootöö kvaliteeti, vĂ€lishindamise puhul toimub see vĂ€liste ekspertide abil. Hindamise pilootprojektide jooksul oli ka ĂŒksikuid KOVe, kes alustasid hindamisprotsessiga, kuid katkestasid. Hinnatute hulgas oli ka KOVe, kes ei vormistanud parendustegevusi.
2010: osales 5 KOVi
KOVide esindajate muljed positiivsed
linnadest: PÀrnu ja PÔlva
Minu meelest Ă”nnestus hindamine igati. Saime teada, et olime olnud enda suhtes ĂŒsna kriitilised. Meedia aitas KOVi kasule kaasa. KĂ”igepealt tuli ENTK pressiteade, seejĂ€rel kirjutas ka kohalik press. Noored ja inimesed tĂ€navalt tulid kĂŒsima, et mis teoksil? NĂŒĂŒd rÀÀgitakse noorsootööst ja selle hindamisest linnas laiemalt. Tööle vĂ”eti arendusjuht, kellest loodame tuge saada.
valdadest: RĂ€pina, Ridala ja Maidla 2011: osales 18 KOVi linnadest: Keila, Kuressaare, Loksa, Rakvere, Narva, SillamĂ€e, Tallinn, Viljandi ja Elva valdadest: Ahja, Anija, Antsla, Paide, RĂ”uge, Saku, SĂ”meru, Tamsalu ja VĂ€ikeMaarja 2012: osales 40 KOVi linnadest: KĂ€rdla, Tartu, Haapsalu ja VĂ”ru valdadest: Abja, Albu, Ambla, Audru, Haljala, Illuka, Imavere, JĂ”geva, JĂ€rvakandi, Kaarma, Karula, Keila, Kihelkonna, Kose, Kuusalu, KĂ€rla, Lasva, LĂŒmanda, Muhu, Mustjala, Orissaare, Puhja, PĂ€rsti, Pöide, Raasiku, Rae, Saare, Salme, Saue, Suure-Jaani, Taebla, Taheva, Tapa, Valjala, Vastseliina ja Viimsi. 2013: osales 11 KOVi linnadest: JĂ”geva ja Paide valdadest: Emmaste, JĂ€rva-Jaani, Koeru, Koigi, Lihula, Noarootsi, Ridala, Roosna-Alliku ja VÀÀtsa KĂ”ige usinamad hindajad JĂ€rvamaal ja Saaremaal 2012. aastal toimus Saaremaa eriprojekt, millest vĂ”ttis korraga osa 10 KOVi. Kokku sai 16st Saaremaa omavalitsusest hinnatud 11. Saare maakonda edestas kokkuvĂ”ttes JĂ€rvamaa, kus 12st omavalitsusest vĂ”ttis hindamise ette 10. Hindamises osalemine oli KOVide vabatahtlik valik ning sellega ei kaasnenud nende pingeritta seadmist â tĂ€psemad tulemused on avalikud KOVile endale ja on abivahendiks KOVile noorsootöö
Janika Usin, PĂ”lva linnavalitsuse kultuuri- ja spordipeaspetsialist, osales enesehindaja ja teise KOVi vĂ€lishindajana Soovisin vĂ€ga osaleda selles pilootprojektis. Ăllatav, kui paljusid tegevusi me lĂ€bi ei vii. Selgub, et neid oleks siiski vaja, hoolimata sellest, et meil on vĂ€ike vald. Ka iga ĂŒksikut noort peab mĂ€rkama. Hindamise kĂ€igus jĂ”uti arusaamisele, et noorsootööks on vaja eraldi inimest.
Gerri Alamets, Maidla vallavalitsuse noorsoonĂ”unik, osales enesehindaja ja teise KOVi vĂ€lishindajana Saime palju positiivseid mĂ€rke. Suur ĂŒlevaade terviklikust hetkeolukorrast on nĂŒĂŒd olemas. Saime head lĂ€htematerjali uue noorsootöö arengukava koostamiseks.
Urve Sarapik, Ridala vallavalitsuse noorsootöö spetsialist, osales enesehindaja ja teise KOVi vĂ€lishindajana Olime ĂŒllatunud positiivse vastukaja ĂŒle. Rahvas tuli kaasa, saime justkui elektrilöögi â sĂ€rtsu, mis pani ĂŒhtemoodi asjadele vaatama.
Ene Pikner, RÀpina Avatud Noortekeskuse juhataja, osales enesehindaja ja teise KOVi vÀlishindajana
Mihus 15
29
VÀÀrtuslik kogemus vĂ€lishindamisest Nelja aasta jooksul kaasati ĂŒle 150 noorsootöö vĂ€lishindaja, kelle hulgas olid kohalike omavalitsuste esindajad, Eesti Noorsootöötajate Ăhenduse liikmed, Eesti Avatud Noortekeskuse Ăhenduse esindajad, noorsootööd Ă”petavate ĂŒlikoolide Ă”ppejĂ”ud ja tudengid, ENTK töötajad ja mitmed inimesed noortevaldkonna partner- ja sidusorganisatsioonidest.
âVĂ€ljastpoolt tulevate inimeste vĂ€rske ning objektiivne pilk asjale, mille sees ise igapĂ€evaselt oleme. Palju julgustust ja hĂ€id nĂ”uandeid.â VĂ€lishindajad on saadud kogemust hea meelega ka teistele soovitanud: âTeistes KOVides kĂ€ies nĂ€ed ja Ă”pid paljut. MĂ”nes mĂ”ttes saad ka kinnitust oma tegevustele.â
Hindamises osalenud omavalitsuse esindajad on vÀlishindajate kÔrvaltvaataja pilku pidanud hindamisprotsessis vÀga oluliseks. Tagasisides mÀrgiti nÀiteks:
âKindlasti soovitan. Selline kogemus avardab pilti noorsootööst Eestis, vĂ”imaldab luua kontakte, annab uusi ideid ning ka enesekindlust oma töö suhtes (et tehakse Ă”igeid asju, et probleemidele on lahendused jne).â
âVĂ€lishindajad vaatavad asju distantsilt, adekvaatsemalt kui enesehindajad. Nad nĂ€evad tugevusi ja nĂ”rkusi, mida asja sees olijad ei pruugi ise nĂ€ha. Nad mĂ€rkavad ka vĂ”imalusi, mis on olemas ning mida vĂ”iks paremini Ă€ra kasutada.â
âKogemuse mĂ”ttes on see kindlasti vĂ€ga vajalik kĂ”igile noorsootööga tegelevatele inimestele, et Ă”ppida teiste kogemusest. Samas, kui KOV ei vĂ”ta hindamist tĂ”siselt, vĂ”ib kogu protsess asjatundlikule vĂ€lishindajale vĂ€ga demotiveeriv olla.â
âNĂ€gime, kui palju on meil vĂ”imalusi ja kui palju on meil puudu nende vĂ”imaluste teostajaid. Muidugi ka uued ideed ning olukorra selgitamine juhtfiguuridele.â
âHindaja roll annab hea vĂ”imaluse teada saada, kui hĂ€sti tegelikult noorsootöö valdkonda tunned ning samuti annab see vĂ”imaluse vĂ”rrelda erinevates kohtades tehtavat noorsootööd.â
âKOV sai vĂ€lishindamisest kinnitust sellele, et noorsootööga tegelemiseks on tĂ”epoolest vaja erivĂ€ljaĂ”ppega spetsialisti, kes tegeleks noorte probleemidega.â
30 Mihus 15
Pilootprojektide eesmĂ€rgiks oli testida vĂ€ljatöötatud mudeli sobivust, vĂ€ljapakutud sihttasemeid, protsessi ja töövahendeid (sh kĂ€siraamat, hindamisvormid, koolitusprogrammid, nĂ€idiskĂŒsimustikud jne). Hindamisprotsessi jĂ€rgselt koguti protsessis osalenutele (nii enese- kui vĂ€lishindajatelt) ankeedi teel tagasisidet kui ka korraldati fookusgrupi intervjuu stiilis seminare ning vastavalt saadud tagasisidele tehti tĂ€iendusi. Programmi vĂ€ltel olid koolituspartneriteks Tarmo Toiger ja Keiu RĂ”a Ernst &Young Baltic ASist, Juhatuse Kompetentsikeskus OĂ ja sealsed koolitajad Kaidi Holm ja Kersti PĂ€rn ning Eesti Uuringukeskuse koolitajad Pille Hillep, Riin PĂ€rnamets ja Jon Ender. Noorsootöö kvaliteedi hindamise pilootprojekti tulemuste ja kasutegurite analĂŒĂŒs valmib kĂ€esoleva aasta lĂ”puks. AnalĂŒĂŒsi tulemustega saab edaspidi tutvuda Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehel. Noorsootöö kvaliteedi hindamismudeli töötas 2010. aastal vĂ€lja Eesti Noorsootöö Keskus koostöös Ernst & Young Baltic ASiga ning koos noortevaldkonna partneritega.
Ridala vald hindas noorsootöö kvaliteeti teistkordselt
dajatelt. Noorsootöötajana olen vÀga tÀnulik Eesti Noorsootöö Keskusele, kes andis meile selle vÔimaluse omandada uusi teadmisi ja kogemusi. Peame vÀga tÀhtsaks, et meie noortega töötaks motiveeritud ja professionaalsed noorsootöötajad.
Urve Sarapik Ridala valla lastekaitse- ja noorsootööspetsialist
Enesehindamisest selgunud KOV noorsootöö peamised tugevused: âąâą
On loodud mitmekĂŒlgsed vĂ”imalused noorsootöö pakkumiseks.
Ălevaade enesehindamise protsessist
âąâą
Tugev koostöö seltsidega, kes tegelevad ka noortele suunatud tegevusega.
âąâą
On olemas rahalised vahendid ja tegevusruumid valla noorsootöö elluviimiseks.
Kohalikus omavalitsuses on oluline mÀÀratleda noorsootöövaldkonna hetkeolukord ja kinnitada tulevikusuunad. Valdkond areneb kiirelt ja kui meil on selged eesmĂ€rgid, on lihtsam neid saavutada. LĂ€bi noorsootöö kvaliteedi hindamise programmi tekkis hea vĂ”imalus ĂŒle vaadata ka meie valla noorsootöövaldkond. Valdkonna kvaliteeti hinnates peame arvestama, et kvaliteet ei teki niisama ja sellega peab kogu aeg tegelema. SeepĂ€rast vĂ”ttis Ridala vald juba teistkordselt osa noorsootöö kvaliteedi hindamisest, mille tulemusena kaardistasime noorsootöö tugevused ja arendamist vajavad alamvaldkonnad. Tulemuste pĂ”hjal saame planeerida edasist arengut ning jĂ€lgida toimunud edusamme. 2013. aastal moodustasime enesehindamismeeskonna teadlikumalt, mis oli parema tulemuse saavutamiseks kindlasti vĂ€ga oluline faktor. Meeskonda kuulusid huvijuhid, sporditöötaja, vabatahtlik noorsootöötaja, noortekeskuse töötaja, valla noorsootöötaja, haridusnĂ”unik ning abivallavanem. Koosolekud olid informatiivsed ja tĂ”id vĂ€lja meie peamised mured, rÔÔmud ning arengusuunad. KĂŒsitluse aitasid lĂ€bi viia koolid, noortekeskus ning ĂŒks vabatahtlik noorsootöötaja. Enesehindamine suurendas KOV-i, koolide ja noorsootöötajate vahelist koostööd veelgi. Koostöö kohaliku tasandi noorsootöös on vĂ€ga tĂ€htis. LĂ€bi kvaliteedi hindamise on jĂ”utud noorsootööarengukava uuendamiseni ja nĂŒĂŒdseks on see ka valla volikogu poolt kinnitatud. Koos kĂ€ib ka noorsootöötajate ĂŒmarlaud. Sellised vĂ€ikesed sammud viivad vĂ€lja lĂ”pliku eesmĂ€rgini. Hindamise kĂ€igus tekkis vĂ”imalus selgitada ka vallaelanikele, et meie vallas on lĂ€bi mĂ”eldud noorsootöö tegevused, mis on kooskĂ”las ka riiklike eesmĂ€rkidega. Seega tĂ”useb meie valla noorsootööteenuse kvaliteet ja vÀÀrtustab neid inimesi, kes selle tööga tegelevad (noortekeskuse töötajad, huvijuhid, sporditöötajad ja kĂ”ik muud ringijuhid ning spetsialistid). VĂ€ga hea oli saada konstruktiivset tagasisidet valda kĂŒlastanud vĂ€lishin-
VĂ€lishindamisest selgunud KOVi noorsootöö peamised tugevused: âąâą
âąâą
Ridala vallas on olemas mitmekĂŒlgsed ja heal tasemel olevad vĂ”imalused noorsootöös osalemiseks. Toimib tugev, vĂ€ljaarendatud struktuuri ja kĂ”rge tasemega huviharidus. Lisaks on vĂ€lja töötatud tugev ja hĂ€sti lĂ€bimĂ”eldud huvitegevuse toetamissĂŒsteem, mille vĂ€ljatöötamisse on aktiivselt kaasatud ka kogukond.
âąâą
VÔrgustikutöö erinevate osapoolte vahel on hÀsti lÀbimÔeldud ning tugev.
âąâą
Tugevuseks on kindlasti ka erinevate vÔimaluste kasutamine (sh projektide kirjutamine), et leida lisavahendeid noorsootöö vÔimaluste uuendamiseks ja arendamiseks.
âąâą
Noorsootööd teostavad pÀdevad ja professionaalsed noorsootöötajad ning noorsootööd peetakse vÀga oluliseks prioriteediks ka valla otsustajate tasandil.
Enesehindamisest selgunud KOVi noorsootöö peamised arendusvajadused: âąâą
Noortetubade vĂ”imaluste loomine ANK pĂ”himĂ”ttel UuemĂ”isa alevikku ja VĂ”nnu seltsimaja baasil Ăsse kĂŒlla.
âąâą
Huviringide jÀrjepidevamaks muutmine noortekeskuses ja noortetubades.
âąâą
Ăhe uue noortetöötaja ametikoha tekitamine.
âąâą
Noorte kaasamise vajaduse selgitamine noortele.
âąâą
Ametlik osaluskogu loomine.
âąâą
Noorteinfo ja nÔustamisteenuste parem koordineerimine.
âąâą
Arengukava kinnitamine volikogus.
VĂ€lishindamisest selgunud KOVi noorsootöö peamised arendusvajadused: âąâą
EttevÔtlikkuse arendamine (nt Ôpilasfirmad).
âąâą
Oma valla Ôpilasmaleva kÀivitamine (pÀevane vms).
âąâą
Edu saavutanud ja hÀsti toimivate Ôpilasfirmade tutvustamine noortele (Junior Achievement, Entrum).
âąâą
Koostöö tihendamine LÀÀnemaa Arenduskeskusega.
âąâą
SĂŒsteemne lĂ€henemine ettevĂ”tluse arendamisele.
âąâą
Noorte tĂ”husam kaasamine otsuste tegemise protsessi, spetsialistide koolitamine erinevate kaasava noorsootöö meetodite alal ja ametnike ĂŒhisesse infovĂ€lja viimine.
âąâą
Vanemate kui 18-aastaste noorte tÔhusam kaasamine noorsootöösse.
âąâą
SĂŒsteemi vĂ€lja töötamine noortevaldkonna laiemaks uurimiseks, sh noorte rahulolu ja vajadusi puudutavate uuringute lĂ€biviimine.
VĂ€lishindamise kokkuvĂ”te VĂ€lishindamismeeskond hindas Ridala vallas tehtava noorsootöö kvaliteedi vĂ€ga heaks. Eriti mĂ€rkimisvÀÀrne on asjaolu, et vald otsustas vĂ€lishindamise ette vĂ”tta juba teist korda. Tulevikus soovitame vallal veelgi sĂŒsteemsemalt lĂ€heneda tegevuste kavandamisele, et need oleksid vajadustepĂ”hised ning arvestaksid noorte endi soovidega. Ăldhinnang ja hindamisjĂ€rgne kokkuvĂ”te Kvaliteedihindamise kĂ€igus kaardistati meie valla noorsootöö tugevused ja arendusvajadused. Meie valla eesmĂ€rgiks on tagada igale noorele kĂ€ttesaadavad ja mitmekĂŒlgsed noorsootööteenused. Noorsootöö peab muutuma veelgi eesmĂ€rgipĂ€rasemaks ja tegevused, mida pakutakse, tuleb rohkem lĂ€bi mĂ”elda. Arendada tuleb jĂ€rjepidevaid ja tulemuslikke programme. Kindlasti julgen kĂ”ikidele omavalitsustele, kus on noorsootöö kvaliteedi hindamine veel lĂ€bi viimata, seda soovitada.
Mihus 15
31
JĂ”geva valla ja linna noorsootöö kvaliteedi hindamine Nele Graverson JĂ”geva linna noorsootöö peaspetsialist Sirle Schneider JĂ”geva valla noorsootöö vanemspetsialisti kt Ăks pĂ”hjustest, miks kvaliteedihindamine sai JĂ”geva linnas ja vallas ette vĂ”etud oli see, et me teadsime oma arenguvajadusi, aga tahtsime saada neile kinnitust ka vĂ€ljastpoolt. Lisaks sellele soovisime objektiivset hinnangut juba toimivatele noorsootöö teenustele. Meile meeldis idee, et vĂ€lishindajad olid oma ala spetsialistid ja vĂ€ljastpoolt piirkonda, kes said seetĂ”ttu vaadelda ja hinnata meie noorsootöö hetkeolukorda kĂ”rvaltvaatajana. Lootsime, et saame kvaliteedihindamise dokumendile toetuda edaspidise noorsootöö planeerimisel. Soovisime noorsootööd vaadata vĂ€rske pilguga ning lootsime, et hindamine annab oskusi ja uusi suundi, kuidas piirkonnas noorsootööd edasi arendada. Enesehindamise teostamisega oli vĂ”imalus aeg maha vĂ”tta ja analĂŒĂŒsida igat noorsootöö valdkonda eraldi. Kuna kvaliteedihindamise vormil olid ette antud indikaatorid, siis saime oma
32 Mihus 15
teenuseid analĂŒĂŒsida vĂ€ga pĂ”hjalikult ja pöörata tĂ€helepanu igale detailile. Kohalik omavalitsus sai ĂŒlevaate pakutavate noorsootööteenuste kvaliteedist ning nĂ€gi noorsootöö mitmekĂŒlgsust. Noorsootöös on vaja pidevalt pĂ”hjendada, tĂ”estada ja Ă”igustada â noorsootöö kvaliteedi hindamine on andnud meile dokumendi, millele viidata ja toetuda. Uue eelarve planeerimisel lĂ€htusime kvaliteedihindamise tulemustest, mille tulemusena eraldati vahendid noorte omaalgatusprojektide toetamiseks, mobiilse noorsootöö rakendamiseks ning töö- ja puhkelaagri korraldamiseks. Kvaliteedihindamine kinnitas, et oluline on ka noorsootöö keskkond ning selle tulemusena on noortekeskused saanud âiluraviâ ning muutunud noortesĂ”bralikumaks. JĂ”geva vald on rĂ”ngasvald ĂŒmber JĂ”geva linna, sellest tulenevalt on JĂ”geva linna ja valla noortekeskused varem teinud koostööd spontaanselt. NĂŒĂŒd aga oleme hakanud sellega teadlikult rohkem tegelema. Korraldame koos vĂ€ljasĂ”ite, koolitusi jms. VĂ€lja on kujunenud ka ĂŒks suurem suvine sĂŒndmus, nĂ€iteks JĂ”geva linna ja valla noorte suvepĂ€evad ja sel aastal toimunud noorteseminar âMina maailma tipusâ, mida toetas Euroopa Noored Eesti bĂŒroo. LĂ€bi ĂŒhiste tegevuste oleme jĂ”udnud tĂ”demuseni, et koostöö on meie piirkonna jaoks vĂ€ga positiivne. Noorsootöös on pidevalt inimressurssi puudu ning ĂŒhistegevused lahendavad selle mure, lisaks suudame
pakkuda kvaliteetsemat teenust, kaasates rohkem noori ja kasutades selleks vĂ€hem rahalisi vahendeid. Kvaliteedihindamise tulemusena oleme otsustanud koostada ĂŒhise noorsootöö tegevus- ja arengukava. Kui tagasi vaadata ja mĂ”elda, mida vĂ”iks teha teisiti, siis kindlasti vĂ”taks hindamise jaoks veel rohkem aega ja analĂŒĂŒsiks pĂ”hjalikumalt. Suhtleks rohkem valdkonna inimestega ning kaasaks neid enam hindamise protsessi. Kindlasti tegeleks veel pĂ”hjalikumalt uuringutega. Meie soovitused teistele: âąâą
enesehindamisel olge enda vastu ausad, Ă€rge hinnake ĂŒle;
âąâą
uuringud viige lÀbi nii pÔhjalikult kui vÔimalik;
âąâą
enesehindajate meeskond peaks koosnema inimestest, kes on motiveeritud seda tegema;
âąâą
kvaliteedihindamise soovitame lÀbida ka teistel omavalitsustel, kindlasti ei tee see kahju, pigem toob kasu.
Arvame, et mÔne aasta pÀrast vÔiks kindlasti uuesti hinnata, et nÀha, kas ja kui palju oleme edasi liikunud ning kui ei ole, siis mis on takistuseks saanud.
Kas teeme Ă”igeid asju Ă”igesti? Anastassia Yakovleva Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna peaspetsialist Noored, nende elu, huvid ja probleemid on niivĂ”rd erinevad. Kuid hoolimata erinevustest astub iga noor teatud hetkel tahes-tahtmata tĂ€iskasvanuna eluteele ja kohtub seal ĂŒhiskonna kĂ”rgete ootustega tema kui kĂ”rgelt kvalifitseeritud ja konkurentsivĂ”imelise inimressursi suhtes. Selleks, et noored saaksid edukalt hakkama eelseisvate raskustega (sealhulgas ka tööturul), on eriti tĂ€htis, et neil oleksid mitmekesised arengu vĂ”imalused, sĂ”ltuvalt noore iseĂ€rasustest, huvist ja soovist. See ongi noorsootöö peamiseks ĂŒlesandeks, mida vĂ”tavad sĂŒdamega ja millega tegelevad pĂ€evast pĂ€eva innukad spetsialistid meie linna asutustes ja organisatsioonides â linnavalitsuse ametites ja osakondades, noortekeskustes, ĂŒldharidus- ja huvikoolides, mittetulundus- ja noorteĂŒhingutes. Selle ĂŒsna keeruka ĂŒlesande paremaks tĂ€itmiseks on vaja pidevalt ja sihipĂ€raselt arendada noortevaldkonna teenuseid ja tegevusi. Euroopa Sotsiaalfondi programm âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ aitas meil aru saada, kuidas vĂ”iks meie noortevaldkonda tĂ”husamalt arendada. Programm pakkus hulgaliselt ettevĂ”tmisi, vĂ”imalusi ja meetmeid, millest vĂ”ttis osa ka meie kohalik omavalitsus â sealhulgas olid nĂ€iteks mitmest moodulist koosnev KOVi strateegilise juhtimise arenguprogramm, noorsootöötajate Tedmiste Pada, seminar âNoorte sĂŒnnipĂ€raste eelduste toetamine noorsootöösâ, kooliraskustega noorte kaasamise pilootprojekt KOVidele ja selle raames toimunud Rootsi Ă”ppevisiit, seminar âEnneta, mĂ€rka, sekku, jĂ”usta â erivajadustega noored
kohalikus omavalitsusesâ ja koolitus âPraktiline noorsootöö â metoodikad rikastamaks enda töödâ. Nende tegevuste kasulikkus on hindamatu ja nende tulemusel saadud teadmised, oskused ja hoiakud on meie noorsootöötajate aare. Eriti suure jĂ€lje jĂ€ttis meie noorsootööle aga kĂ”ikehĂ”lmav noorsootöö kvaliteedi hindamine, mis aitas meil aru saada, kas me liigume oma töös Ă”iges suunas vĂ”i mitte. OOTUSED. VĂ”tsime rÔÔmuga vastu uudise, et meil on tĂ€nu Eesti Noorsootöö Keskuse ja selle partnerite poolt vĂ€ljatöötatud hindamismudelile suurepĂ€rane vĂ”imalus mÔÔta ja hinnata meie kohalikus omavalitsuses tehtavat noorsootööd. Eriti suureks hindamissĂŒsteemi plussiks on see, et protsessi tulemusel saadakse objektiivne hinnang tehtavale tööle ning teostatavatele tegevustele ning seda lĂ€bi nii enese- kui ka vĂ€lishinnangu. Hindamismudel on vĂ€ljatöötatud niimoodi, et hinnang ei saa pĂ”hineda ainult kellegi arvamusel. Iga hinnang, mis antakse ĂŒhele vĂ”i teisele tegevusele, peab toetuma faktidele. Samas eeldab sĂŒsteem aga ka paindlikku lĂ€htumist vastavalt kohaliku omavalitsuse tingimustele ja kontekstile. Seega sĂ”ltub siin palju sellest, kuidas hindamist teostavad inimesed tĂ”lgendavad hindamismudelit ning missuguseid âpehmendavaid asjaolusidâ nad hindamisel arvestavad. Noorsootöö hindamises osalemine on vabatahtlik ning seega tahavad selles osalejad reeglina eelkĂ”ige iseenda vastu vĂ”imalikult ausad ja objektiivsed olla. Ka meie peamiseks ootuseks oli saada objektiivne hinnang meie kohaliku omavalitsuse noorsootööle. Lisaks tahtsime teada kas ja kuivĂ”rd meie valitud suunad vastavad riiklikele suundadele noorsootöös. On olemas seadusandluses ja strateegilistes dokumentides mÀÀratletud riigipoolne kvaliteetse
noorsootöö mÀÀratlus ja on olemas meie linnas reaalselt tehtav noorsootöö. Ja meie kĂŒsimus oligi, et kas see, mida meie noorsootööga tegelevad spetsialistid teevad, ongi kvaliteetne noorsootöö nii linna kui ka riigi mĂ”istes? Veel ĂŒheks ootuseks oli see, et vĂ€lishindajad tooksid vĂ€lja asju, mida me ise ei nĂ€e vĂ”i millest saame vĂ”ib-olla valesti aru. Ootasime vĂ€lishindajate vĂ€rsket ja erapooletut pilku ning natuke ka kriitikat, mis on vajalik, et hakata midagi paremaks muutma. Peale kĂ”ikide ettenĂ€htud hindamistegevuste teostamist sai selgeks, et hindamine tĂ€itis tĂ€iesti meie ootusi ning andis mitmeid kasulikke vĂ”imalusi. ĂNNESTUMISED. Hindamise suhtes oli peale ootuste ka mĂ”ningad kartused, et mĂ”ned asjad ebaĂ”nnestuvad ehk ei toimu nii nagu ideaalis vĂ”iks olla. Kuid tĂ€nu sellele, et hindamissĂŒsteem oli hĂ€sti lĂ€bimĂ”eldud ning lihtne kasutada, saime rÔÔmustada Ă”nnestumiste ĂŒle. Ăheks hindamisprotsessis toimunud Ă”nnestumiseks oli noorte kĂŒsitlemine, eesmĂ€rgiga vĂ€lja selgitada nende arvamus, vajadused ja ootused linna noorsootöö suhtes. See oli hindamise ĂŒheks tĂ€htsaks osaks ning pĂŒĂŒdsime pöörata sellele piisavalt tĂ€helepanu. Eriti hĂ€sti Ă”nnestus meil koolinoorte kĂŒsitlemine. KĂŒsitlemine toimus Eesti Noorsootöö Keskuse poolt vĂ€ljatöötatud ankeetide pĂ”hjal, mida muutsime noorte jaoks natuke lĂŒhemaks ning arusaadavamaks. Lisaks sellele oli meie edu vĂ”tmeks see, et pĂŒĂŒdsime valida koolides anketeerimiseks just neid klasse, kelle klassijuhatajad tundsid anketeerimise vastu huvi. Niimoodi Ă”nnestus meil saada tagasisidet rohkem kui viiesajalt koolinoorelt, mis on umbes 20% meie Ă”pilaste ĂŒldarvust.
Mihus 15
33
VĂLJAKUTSED. Vaatan praegu tagasi ning tundub, et teatud mĂ”ttes oli vĂ€ljakutseks ĂŒhise eesmĂ€rgi nimel koostöö tegemine. Nii oli see sellepĂ€rast, et mĂ”nikord oli vaja kaasata hindamisprotsessi ka isikuid, kes tegelevad noorsootööga, kuid ei pea seda ise noorsootööks. Ning selleks, et saada hĂ€id tulemusi, oli vaja seletada, mida me mĂ”tleme noorsootöö mĂ”iste all, miks me peame neid isikuid noorsootöötajateks ja milleks on ĂŒldse seda hindamist vaja. Ka otsus osaleda hindamises oli iseenesest vĂ€ljakutse. SellepĂ€rast, et hindamine oli suureks lisakohustuseks igapĂ€evaste tĂ¶Ă¶ĂŒlesannete kĂ”rval. HindamissĂŒsteem on ĂŒsna mahukas ning see vĂ”ttis palju aega. Oli vaja palju uurida, koguda erinevaid andmeid, vĂ€lja töötada andmete kogumise ja töötlemise sĂŒsteem, seejĂ€rel oli vaja andmeid koondada, analĂŒĂŒsida ning teha ka jĂ€reldusi. Selleks kĂ”igeks oli ĂŒsna napilt aega, arvestades ka seda asjaolu, et hindamine langes suvele ehk puhkuste perioodile. VĂ€ljakutsed aga aitavadki ju avastada enda kasvupotentsiaali. KASU. Noorsootöö hindamise mudel pĂ”hineb teadmuspĂ”hise planeerimise pĂ”himĂ”ttel ning vĂ”imaldab omakorda teadmuspĂ”hisust ka hindamise teostajale. Kuna pean meie ĂŒheks peamiseks ĂŒlesandeks noorsootöö strateegilist planeerimist ning kavandatud arengueesmĂ€rkide ja tegevuste teostami-
34 Mihus 15
seks soodsate tingimuste loomist, olen ma just teadmuspĂ”hise planeerimise pooldaja. Hindasime meie noorsootöö vastavust kvaliteetse noorsootöö tunnustele ning meil on objektiivne hinnang meie tugevustele ja arenguvajadustele. TĂ€nu sellele on meil selge pilt, millises suunas me peaksime liikuma selleks, et meie töö oleks kvaliteetne, st vastaks kvaliteetse noorsootöö tunnustele. NĂŒĂŒd on meil vĂ€ga lihtne asju Ă”igesti planeerida, kuna meil on laialdane ja pĂ”hjalik teadmus. Nii nĂ€iteks on pööratud tĂ€helepanu sellele, et peaksime rohkem kaasama vanemaid kui 18-aastaseid noori ning edasiste arengutegevuste planeerimisel saame selle suunaga juba teadmuspĂ”hiselt arvestada. VĂ€ga vÀÀrtuslikeks on osutunud vĂ€lishindajate soovitused, mis nĂ€itasid seda, et vahel on mĂ”ned asjad lahendatavad isegi ilma suurte rahaliste kulutusteta. Lisaks sellele oli ĂŒheks suureks hindamise plussiks veel see, et oli palju vĂ”imalusi teha koostööd teiste inimestega, mille tulemusena saime terve hulga uusi kontakte. Kui vajan nĂ”u, siis on mul nĂŒĂŒd kindlasti paar telefoninumbrit, kuhu saan julgesti helistada ja natuke konsulteerida. SUUNAD. Noorsootöö kvaliteedi hindamine nĂ€itas, et meie noorsootöö ei peaks vĂ€lja jĂ”udma mingile absoluutselt teisele tasemele. On olemas ja hĂ€sti toimimas palju juba traditsioonili-
seks muutunud noortele pakutavaid teenuseid (sealhulgas kindlasti huviharidus, noorteĂŒritused, noortekogu, töö riskinoortega), kuid kindlasti on ka sellist, mida vĂ”iks muuta paremaks, et saada hĂ€id tulemusi. Parendamist vajavate suundade hulka kuulub nĂ€iteks erinevate kohalike organisatsioonide koostöö tugevdamine ehk juba olemasoleva koostöövĂ”rgustiku laiendamine, tunnustussĂŒsteemi arendamine, info kogumine ja kĂ€ttesaadavaks tegemine, noorte olukorrast regulaarsema ĂŒlevaate saamise korraldamine, ja ĂŒle 18-aastastele noortele tegevusvormide ja kaasamise planeerimine noorsootöös, mis on ĂŒks raskematest vĂ€ljakutse vist paljudele kohalikele omavalitsustele. Noorsootöö kvaliteedi hindamine oli meie jaoks esmakordne kogemus, kuid seekord ei lĂ€inud esimene vasikas aia taha. Soovitaksin seda kogemust ka teistele kohalikele omavalitsustele. Kui soovite leida kinnitust sellele, et olete noorsootöövaldkonnas tĂ”elised asjatundjad, avastada ehk ka âtumedat nurkaâ omavalitsuse noorsootöös ning saada selgemat ĂŒldpilti kohaliku noortevaldkonna olukorra kohta, siis juhul, kui te ei ole hindamist veel ette vĂ”tnud, Ă€rge kahelge selles.
Koigi valla noorsootööd hinnati ĂŒllatavalt kĂ”rgelt Kristjan KĂ”ljalg Koigi vallavanem KĂ€esoleva aasta veebruaris pakuti Koigi vallale vĂ”imalust osaleda noorsootöö kvaliteedi hindamise JĂ€rvamaa eriprojektis, mille tegevused olid rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi ning Eesti Vabariigi kaasrahastusel elluviidava programmi âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ vahenditest. VĂ”tsime pakkumise loomulikult vastu, kuna me ei olnud kunagi varem oma noorsootööd hinnanud. Oli kĂŒll tekkinud nö âkĂ”hutunneâ noorsootöö kvaliteedi kohta, kuid tundus huvitav ja vajalik saada teada valdkonna reaalne olukord. Lisaks andis enesehindamine suurepĂ€rase vĂ”imaluse kaasata suurt osa valla meeskonnast protsessis kaasa lööma ja mĂ”tlema noorsootöö vĂ”imaluste parendamise ĂŒle. Hindamismeeskonda kuulusid noorte esindajana Siive Kams, allakirjutanu ehk vallavanem Kristjan KĂ”ljalg, valla noorsootööspetsialist Lea Traks, sotsiaalnĂ”unik Milvi Rudi, arendusspetsialist Kaie Altmets ja Koigi Kooli huvijuht Etta Sakkis. Minu arust seisnes hindamise suurim kasu selles, et kohalikul noorsootöömaastikul tekkis meeskonnatunnetus Koigi Noortekeskuse, Koigi Kooli ja vallavalitsuse vahel. Siiani teati, et igaĂŒks
kĂŒll tegeleb mingi lĂ”iguga noorsootööst, aga ega pĂ€ris selget pilti ikkagi ei olnud. Hindamisprotsessi tulemusel tekkis hea koostöö erinevate osapoolte vahel ja ma arvan, et sellest vĂ”idavad lĂ”pptulemusena kĂ”ige rohkem noored. Tegelikult vĂ”ib kogu protsessi vĂ”tta kokku suure plussmĂ€rgiga ja selle ĂŒheks pĂ”hjuseks tuleb pidada vĂ€ga hea juhend- ja alusmaterjali olemasolu. Enesehindamise ĂŒhe osana viisime lĂ€bi ka rahulolu-uuringu nii noorte kui noorsootööga tegelevate juhendajate hulgas. Noored olid jagatud kahte vanusegruppi: 7â12- ja 13â26- aastased. KĂŒsitlused ja metoodika tulemuste hindamiseks olid kĂŒll ette antud, kuid lisasime noorte kĂŒsitlustesse ka rahulolu puudutavad kĂŒsimused. Tahtsime teada: âKas Sa soovitaksid oma sĂ”bral osaleda Koigi vallas tegutsevates huviringides, noortekeskuses vĂ”i pĂ€evakeskuse tegevustes?â (7â12-aastased) ning âKas Sa soovitaksid oma sĂ”bral, kes elab mujal, osaleda Koigi vallas noortele suunatud tegevustes?â (13â26-aastased). Nende kĂŒsimuste tulemused pakkusid mulle ka kĂ”ige suurema ĂŒllatuse, sest âkĂ”hutundeâ jĂ€rgi oleksin arvanud, et vallas pakutavaga on rahul heal juhul pooled kĂŒsitletavatest, kuid nooremas vanuserĂŒhmas oli nĂ€itaja 94% ja vanemas vanuserĂŒhmas 78%. Seega vĂ”iks nagu jalad seinale lĂŒĂŒa ja rahul olla, kuid siiski leidsime meeskonnaga, et meil on palju arenguruumi. TĂ€naseks on meil olemas Koigi valla noorsootöö tegevuskava aastateks 2014-2017, millega on tegevused noorsootöös jĂ€rgnevateks aastateks paika pandud.
Loomulikult oli huvitav lugeda ka juhendajate arvamusi, millest osad tekitasid aga ka kahtluse, et mĂ”ned juhendajad ei ole kĂ”igi tegevustega pĂ€ris kursis. Lisaks enesehindamisele viidi noorsootöö kvaliteedi hindamise kĂ€igus lĂ€bi ka vĂ€lishindamine. Meie noorsootöö vĂ€lishindajad tulid Paidest, Tartust, Viljandist ja PĂ€rnust ehk siis meie jaoks suurtest omavalitsustest. VĂ€lishindajate suurim tunnustus oli toodud nende kokkuvĂ”ttes, kus nad ĂŒtlesid muuhulgas: âSuur vĂ€ljakutse on hoida seda, mis teil juba tĂ€na on hĂ€stiâ. Loomulikult juhtisid nad oma hinnangus tĂ€helepanu ka arendusvajadustele. Nende soovituste hulgas olid ka ettepanekud koostada valdkonna pikaajaline tegevuskava ning tĂ”sta noorsootööspetsialisti ametikoha koormus seniselt 0,6-lt 1,0-ni, millest esimese oleme ka tĂ€naseks tĂ€itnud ja teise plaani vĂ”tnud. KokkuvĂ”tteks vĂ”ib öelda, et selline valdkonna kvaliteedi hindamine on vĂ€ga vajalik ja kasulik ning soovitan seda kĂ”igile omavalitsustele, kes seda veel teinud ei ole. Lisaks, kui vĂ”tta ka hindamise negatiivseid tulemusi, kui vĂ”imalust asju paremaks teha, siis karta ei ole siin midagi. Kindlasti peab selles protsessis osalema omavalitsuse juht, kes saab seelĂ€bi hea tagasiside meeskonna toimimisest ja nĂ€eb paremini valdkonna tĂ”elisi probleeme.
Mihus 15
35
ESFi programm âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ ja Ă”ppematerjalide arendamine
âMIHUS annab hea ĂŒlevaate noorsootöö hetkeseisust nii Eestis kui maailmas. Paljud arvamusartiklid kutsuvad ĂŒles diskuteerima ning avardavad maailmapilti.â (noortevaldkonnas tegutseja)
Marit KannelmÀe-Geerts Ajakirja MIHUS peatoimetaja
âLoeme noortekeskuses koos noortega alati Mihuse huvitavaid artikleid.â (noorsootöötaja)
Valdkonna tegevuseesmĂ€rgid Ăppematerjalide arendamise valdkonna eesmĂ€rgiks on toetada uute teadmiste kogumist, loomist ja levi noortevaldkonnas ning soodustada seelĂ€bi noorsootöötajate professionaalsust ja kaasaegset ning uuendusmeelset noorsootööpraktikat Eestis. Ăppematerjalide loomine toimus programmis koolituskava arendamise raames, lĂ€htudes programmi koolituskava ja tasemehariduse Ă”ppekava ning noortevaldkonna vajadustest. Antud valdkonnas tegeleti uute Ă”ppematerjalide vĂ€ljatöötamise, tĂ”lkimise ja trĂŒkiga. Lisaks oli eesmĂ€rgiks tagada ka Ă”ppematerjalide kĂ€ttesaadavus vĂ”imalikult paljudele noorsootöötajatele ja noortevaldkonna koolitajatele, pakkudes eri tĂŒĂŒpi Ă”ppematerjale nii paberkandjal kui internetipĂ”hiselt, kogudes uusi materjale Ă”ppematerjalide andmebaasi ja integreerides Ă”ppematerjalide kasutamise ning informatsiooni ka noortevaldkonna koolitustesse.
âAinus erialane kirjandus, mida ma alati ootan. LisandvÀÀrtuseks ongi see, et info eriti ei aegu. Tore on lugeda teiste valdkonnas tegutsejate seisukohti.â (noortekeskuse juhataja)
âSee (MIHUS) on mul alati laual olemas, vabal hetkel otsin sealt ikka miskit huvitavat lugemist.â (noortejuht)10 âąâą
Koolitusraportite loomine koolituse jÀreltegevusena tagab valitud koolitusteemade pÔhjalikuma kirjaliku kÀsitluse, mis vÔimaldab sellele teemale kÔlapinda ja annab ÔppimisvÔimaluse lisaks koolitusel osalejatele ka teistele noortevaldkonnas tegutsejatele.
âąâą
Video- ja audiosalvestised (ESFi seminaride ja teiste noortevaldkonna vÀÀrt ettevĂ”tmiste salvestamise tulemusel) on ĂŒks vaadatumaid materjale mitteformaalne.ee veebis. IgaĂŒks kĂ”ikjale ei jĂ”ua ja osalejate arvu piirangu vĂ”i ajaressurssi nappuse tĂ”ttu toimub koolitus ikka vaid suhteliselt vĂ€iksele seltskonnale. Videod vĂ”imaldavad saada vÀÀrtusliku informatsiooni just Ă”ppijale sobival ajal.
âąâą
Mitteformaalne.ee veebis asuva Ă”ppematerjalide andmebaasi nĂ€ol on loodud sĂŒsteem noorsootööalaste Ă”ppematerjalide kaardistamiseks ja kĂ€ttesaadavuse suurendamiseks. Nimekirjas on ĂŒle saja vÀÀrt erialase Ă”ppematerjali. Ăppematerjalide kĂ€ttesaadavuse suurendamiseks on jĂ”utud kokkuleppele Tartu Ălikooli raamatukoguga, kes on vĂ”tnud raamatukokku ja muutnud ESTER andmebaasi kaudu kĂ€ttesaadavaks erialast kirjandust nii noorsootöö tudengitele, noorsootöötajatele kui koolitajatele.
âąâą
EesmÀrgiga tagada Eesti noorsootöötajatele ja koolitajatele kvaliteetse erialase vÀliskirjanduse kÀttesaadavus, on tÔlgitud eesti keelde vÔi soetatud Ôppematerjalide kogusse mitmed ingliskeelsed Ôppematerjalid.
âąâą
Ăppematerjalide arendustegevused:
Peamised tegevused Ă”ppematerjalide valdkonnas âąâą
Noorsootöö ajakirja MIHUS viieteistkĂŒmne ajakirjanumbri vĂ€ljaandmisega on loodud uus sĂŒsteemne viis sĂŒvateadmiste kogumiseks ja levitamiseks noortevaldkonnas tegutsejatele, keskendudes korraga ĂŒhele noortevaldkonda puudutavale teemale ning kĂ€sitledes sellega seonduvaid teooriaid, praktikaid, uuringuid ja kogemusi. Ajakirja tiraaĆŸ on 2000, millest ligikaudu 1300 saadetakse lugejateni otsepostitusega ja ĂŒlejÀÀnud jagatakse laiali erinevatel koolitustel ja seminaridel. Ajakirja veebivĂ€ljaandel on lugejaid 600-900 ringis ĂŒhe ajakirjanumbri kohta. Valitud teemad on noortevaldkonnas seni pĂ”hjalikumalt lahti seletamata ja ajakiri on seega oluliseks Ă”ppevahendiks noorsootöötajatele ning allikaks mitmetele noorsootööd kĂ€sitlevatele artiklitele ja uurimustöödele.
36 Mihus 15
10 Eesti noorsootöö Ă”ppematerjalide kĂŒsimustik 2013
Uuringud on olulised, kuna annavad informatsiooni materjalide kasutatavuse ja vajaduste kohta. NĂ€iteks tuli viimasest kĂ€ttesaadavuse ja kasutatavuse uuringust (2011) vĂ€lja, et peamiste materjalidena, mida igapĂ€evaselt töös kasutatakse, nimetati MIHUSt ja MFĂ veebi. Saime teada, et materjalide osas, mis on valminud ESFi programmi raames, on noorsootöötajate teadlikkus kĂ”rgem ja neid kasutatakse enam. TĂ”enĂ€oliselt seetĂ”ttu, et ESFi programm pakub teadlikkuse tĂ”stmiseks MFĂ veebi keskkonda ja ESFi koolituste kaudu antakse rohkelt informatsiooni ka uute Ă”ppematerjalide kohta. 2010. aastal lĂ€bi viidud kĂŒsitluse tagasiside pĂ”hjal vĂ”ib kokkuvĂ”ttes öelda, et noorsootööajakiri MIHUS on hinnatud ja vajalik sisend lugejate töös. Seda teadmist kinnitab ka 2013. aastal lĂ€bi viidud Ă”ppematerjalide teemaline kĂŒsitlus. Ajakirja tugevuseks peetakse seda, et see on esimene omalaadne vĂ€ljaanne Eesti noorsootöös, mis vahendab regulaarselt olulistel ja noorsootöö arengut puudutavatel teemadel ilmuvat materjali ning mis tekitab noorsootöötajates soovi ning harjumust oma valdkonna kohta nii teooriat kui ka uuringuid lugeda. Ăllatuslikult on praktiliste nĂ€idete hindajate kĂ”rval peaaegu sama palju lugejaid kinnitanud, et vÀÀrtustavad kĂ”ige enam uuringuid ja teooriate tutvustusi. Ajakirjas MIHUS ilmunud artiklite sisu on kasutatud nii ĂŒlikoolide uurimustöödes kui ka tsiteeritud noorteseire aastaraamatutes ja mujal. Ajakirja eesmĂ€rk oli tekitada Eesti noorsootöösse enam uurimuspĂ”hist praktikat ning see eesmĂ€rk on osutunud Ă”igeks, kuivĂ”rd ka lugejad ĂŒtlevad, et nĂ€evad ajakirjas esitatud teemade seost oma igapĂ€evatööga ja mĂ”ned tĂ”devad, et vaid uuringute toel saabki praktilist tööd teha, sest need annavad teadmise, mis tegelikult noortega toimub. Muudest materjalidest vÀÀrtustatakse enam neid, kust saab praktilisi nĂ€punĂ€iteid meetodite kohta. Samas on 2013. aasta kĂŒsimustikust lĂ€htuvalt kasvanud uuringute ja veebimaterjalide tarbimine. Enam mainitakse Ă€ra ka noorteseire aastaraamatute lugemist. 17.-18. mail 2010 toimus noortevaldkonna Ă”ppematerjalide arendusseminar, mille eesmĂ€rgiks oli vaadata ĂŒle Eesti noortevaldkonna Ă”ppematerjalide hetkeolukord, panna paika tulevikus valmivate Ă”ppematerjalide kvaliteedikriteeriumid ja analĂŒĂŒsida olemasolevaid vajadusi materjalide osas. Seminari ettevalmistuseks valmis kaardistus (2007-2010) olemasolevatest noor-
sootööalastest Ă”ppematerjalidest. KahepĂ€evasel Ă”ppematerjalide arendusseminaril osalesid HTM, ENTK, SA Archimedes ENEB, TĂ Narva KolledĆŸ, TĂ VKA ja vabakutselised koolitajad. Lisaks andis oma panuse TĂ Ă”ppimise ja Ă”petamise arenduskeskuse programmijuht Einike Pill. Seminar oli oluliseks aluseks ESFi programmi Ă”ppematerjalide edasisteks arendustegevusteks. Lisaks valmis 2010. aasta lĂ”puks dokument âNoortevaldkonna Ă”ppematerjalide kvaliteedi juhised ehk Ă”ppematerjalide arendamise hea tavaâ, mis on kĂ”igile huvilistele kĂ€ttesaadav MFĂ veebis. 2010. aasta detsembris toimus Ă”ppematerjalide kĂ€ttesaadavusele ja kvaliteedile keskenduv seminar âVÀÀrtuslike mĂ”tete ja materjalide klubiâ, mille raames tutvustati osalejatele mitmete organisatsioonide poolt valmistatud materjale, kutsuti osalejaid analĂŒĂŒsima oma materjalide ja meetodite kasutamise pĂ”himĂ”tteid ja arutati Ă”ppematerjalide kvaliteedi ĂŒle. Korraldajatele andis see enam selgust noorsootöötajate mĂ”tteviisi ja vajaduste kohta seoses Ă”ppematerjalidega. âąâą
2013. aasta alguseks jĂ”udis lugejateni âKaasava noorsootöö kĂ€siraamatâ ja aasta lĂ”pus âNoorsootöö Ă”pikâ nii eesti kui ka vene keeles.
Valdkonna tegevuste tulemused ja mĂ”ju Programmile seatud indikaatorid on Ă”ppematerjalide osas kuue aasta töö tulemusena mitmekordselt tĂ€idetud. ESFi programmi toel on loodud ja kĂ€ttesaadavaks tehtud oluline Ă”ppematerjalide kogum, sh loodud uusi teadmisi noortevaldkonnast, mille eksistentsist teavad, mida teadvustavad ja mida kasutavad tĂ€na mitmed noortevaldkonnas tegutsejad, kuid nende hulk ei ole kindlasti piisav. Kuigi 2013. aastal toimunud kĂŒsitluse vastajate arv oli madal, vĂ”ib siiski uuringu tulemuste pĂ”hjal tĂ”deda, et Ă”ppematerjalide kasutamine on vĂ”rreldes eelnevate aastatega tĂ”usnud. LĂ€bi aastate on pĂ”hiliseks kitsaskohaks olnud materjalidega seotud infotegevus ja levitamine. Uuringuid vĂ”rreldes tundub, et rohkem on harjutud kasutama ka veebimaterjale. Kuigi ĂŒkski uuringutest ei ole nii laiaulatuslik, et saaks teha ĂŒldisemaid jĂ€reldusi, siis pĂ”hinedes ka kuueaastasele Ă”ppematerjalide koordineerimise kogemusele, vĂ”ib tuua vĂ€lja, et materjalide kasutus
noorsootöötajate hulgas on nende aastate jooksul kasvanud, kuid mitte siiski veel ideaalilĂ€hedane. JĂ€tkuvalt leidub noorsootöötajaid, kelleni ei jĂ”ua informatsioon olemasolevatest materjalidest vĂ”i ei nĂ€hta vajadust ennast igapĂ€evaselt uute teadmistega kurssi viia. Samas on kogu perioodi vĂ€ltel olnud noorsootöötajate hulgas suur soov materjale saada. Viimase, 2013. aasta oktoobris lĂ€biviidud kĂŒsimustiku pĂ”hjal vĂ”ib ĂŒtelda, et tundub, et materjalide tarbimine on muutunud teadlikumaks ja see annab lootust, et ehk kasvab ka initsiatiiv ise enda jaoks Ă”igete materjalideni jĂ”uda. Viimasele kĂŒsitlusele vastanute hulgas oli mitmeid noorsootöötajaid, kes hoiavad ennast teadlikult kursis kĂ”igi vĂ”imalike uute materjalidega ja tĂ€iendavad ennast nende toel igakuiselt. Eelnevate uuringute pĂ”hjal on neid vastajaid olnud vaid ĂŒksikuid. Edaspidi tuleb kindlasti jĂ€tkata noortevaldkonna materjalide kĂ€ttesaadavuse suurendamisega, julgustades noortevaldkonna organisatsioone oma materjale jagama muuhulgas MFĂ veebi kaudu. Kindlasti toetab kĂ€ttesaadavust ja teadlikkuse tĂ”usu ka koostöö TĂ raamatukoguga. LĂ€hiaastal tuleb pöörata suurt tĂ€helepanu juba olemasolevate Ă”ppematerjalide laialdasemat kasutust soodustavatele tegevustele, nagu teavitus, kasutusoskuse arendamine ja kasutusharjumuse kujundamine (noorsootöö tudengite, noorsootöötajate ja koolitajate seas). Erilist tĂ€helepanu tuleks pöörata seejuures venekeelsele sihtgrupile, kellele olemasolevad Ă”ppematerjalid ebapiisava eesti keele oskuse tagajĂ€rjel veelgi vĂ€hem kĂ€ttesaadavad on.
NR 7 â Noorsootöö identiteet ja tulevik NR 8 â Kool ja noorsootöö NR 9 â Ăpimeetodid NR 10 â Noorsootöö rohujuuretasandil NR 11 â Noortepoliitika NR 12 â Noored ja noorsootöö tulevikus NR13 â Ăppima Ă”ppimine, Ă”ppiv praktika ja Ă”ppiv organisatsioon NR14 â Teadmus- ja tĂ”enduspĂ”hine noorsootöö NR15 â ESFi programmi âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ mĂ”ju 2. 2009â2012. aastal toimunud koolituste kohta loodud ja avalikustatud koolitusraportid: âąâą
âKolme pĂ€evaga heaks kodanikuksâ
âąâą
âMitmekesisus noorsootöösâ
âąâą
âMaailmaharidus noorsootöösâ
âąâą
âInimĂ”igused noorsootöösâ
âąâą
âAktiivĂ”ppe meetodid noorsootöösâ
âąâą
âĂitsev noorsootöö majanduslangusesâ
âąâą
âNoorsootöö po-russkiâ
âąâą
âAktiivĂ”ppe meetodid looduse ja tehnika valdkonnasâ
âąâą
âAvastame geeniused ehk karjÀÀrinĂ”ustamine noorsootöösâ
âąâą
âLĂ€bi noorsootöö hakkamasaavaks tööturulâ
âąâą
âMobiilne noorsootööâ
3. Video- ja audiosalvestised: ESFi programmi âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ raames ilmunud Ă”ppematerjalid 2008â2013 1. Ajakiri MIHUS:
âąâą
âTervisliku eluviisiâ seminari videod
âąâą
âMobiilne noorsootöö riskioludes elavate noortegaâ seminari videod
âąâą
Meetodimessidel filmitud videod
NR 1 â Vaatepunkte noore inimese nĂ€gemiseks
âąâą
Seminari âOrganisatsiooni koolitustegevuste planeerimineâ videod
NR 2 â Noorsootöö seos noorte tööhĂ”ivega
âąâą
âTool Fair 2011â videod
âąâą
Seminar âKuidas korraldada globaalset kampaaniat?â
âąâą
Seminari âKuumad toolid ja kohtumine kogukonnagaâ videod
âąâą
Seminari âNoorsootöö vÀÀrtus ja vÀÀrtused noorsootöösâ videod
âąâą
Seminar âLĂ€bi noorsootöö hakkamasaavaks tööturulâ videod
âąâą
Seminar âKeskkonnasĂ”bralik
NR 3 â Noorsootöö vÀÀrtus ja vÀÀrtused noorsootöös NR 4 â Rahvusvaheline noorsootöö NR 5 â Erinoorsootöö vĂ€ljakutsed ja vĂ”imalused NR 6 â Vabatahtlik tegevus ja ettevĂ”tlikkus
Mihus 15
37
mĂ”tteviis noorsootöösâ videod âąâą
âąâą
âąâą
Seminari âInterneti ohud ja vĂ”imalusedâ videod â Andra Siibak: âMurdes mĂŒĂŒte digitaalsest pĂ”lvkonnastâ, Kalev Pihl: âTeeme padipehme maailma!â, Henn Sarv: âMida tehakse ja mida vĂ”iks teha Internetis â Kuidas selle kĂ€igus vĂ”ib rohkem vĂ”i vĂ€hem haiget saada?â Seminari âEesti noorte vaimne tervisâ videod) â Doris Kareva: âOma arvamuse hindâ, Toivo Niiberg: âEesti noorte seas enim levinud vÀÀrad vÀÀrtushinnangud ja hoiakud, mis takistavad nende normaalset arengutâ, Ingvar Villido: ââMiks noored on sellised nagu nad on?â, Anne Daniel-Karlsen: âNorra ja Eesti laste vaimse tervise kogemuslik vĂ”rdlus.â Seminari: Mis on teadmine? Kus paiknevad noortevaldkonna teadmised? videod
âąâą
Ălo Vooglaiu loeng âMilleks koolitajale mĂ”tlemisoskus ja kriitiline meel?â
âąâą
Seminari âVabatahtlik tegevus noorsootöösâ videod
âąâą
Konverents âNoored tulevikusâ videod â âTrying to identify âyouth workâ European & national traditions and trends â â professor Howard Williamson, âNoored ja tulevikumaailmâ â Marju Lauristin; âTulevikutöö 10 vĂ”tmeoskustâ â Kristjan Rebane; âMuutustega toimetuleku ABC: muutuste juhtimineâ â Anu Virovere,
âąâą
Videod KOVidele suunatud aren-
38 Mihus 15
guprogrammist âVÀÀrt algatused noorte tööotsijate toetamiseksâ â Haapsalu, Saue, Kehtna ja PĂ€rnu 4. VÔÔrkeelne erialane kirjandus ja tĂ”lkematerjalid â
Europe 2009) âąâą
âManual on human rights education for childrenâ, (Council of Europe 2009)
âąâą
âManual for facilitators in non-formal educationâ (Council of Europe 2009)
tĂ”lgitud eesti keelde: âąâą
T-Kit kĂ€siraamat âSotsiaalne kaasatusâ (juurdetrĂŒkk)
âąâą
âYouth employment and the future of workâ
âąâą
T-Kit kĂ€siraamat âKoolitamise alusedâ (juurdetrĂŒkk)
âąâą
âMobile youth work in the global contextâ
âąâą
âKĂŒmme teesi Euroopa noorsootöö, kultuuridevahelise Ă”ppe ning sellises keskkonnas tĂ€is- ja osalise tööajaga töötavate inimeste kvalifikatsiooni ja professionaalsuse nĂ”uete vahelistest seostestâ, Hendrik Otten
âąâą
âWhere do you stand? â Intercultural Learning and Political Education in Contemporary Europeâ. Autorid: Yael Ohana & Hendrik Otten (Eds.)
âąâą
KĂ€siraamat âNoorsootööst ja noorte tööhĂ”ivestâ, mis pĂ”hineb originaalmaterjalidel: âWorking on Work for allâ ja âInclusion through employability. Youth work approaches to unemployment.â
âąâą
âKaasava noorsootöö kĂ€siraamatâ
âąâą
âNoorsootöö Ă”pikâ
âąâą
Noortevaldkonna koolitaja enesearengu mapp âKOMAâ ja âKOMA KAKSâ (koostöös koolitajate koolituse valdkonnaga)
âąâą
Rahvusvahelise noorsootöö mÔttevihik
soetatud jĂ€rgmised ingliskeelsed Ă”ppematerjalid: âąâą
âWorking with Young Peopleâ, Harrison R, Wise, C (SAGE 2006)
âąâą
âInformal learning in Youth workâ, Janet R Batsleer & Janet R. Batsleer
âąâą
âEssential Skills for youth work practiceâ, Kate Sapin, 2008
âąâą
âHow all teachers can support citizenship and human rights education: a framework for the development of competencesâ, (Council of
5. Eestikeelsed vÀljaanded
Enamik materjale on internetipÔhiselt leitavad MFà veebis www.mitteformaalne.ee ja videod Euroopa Noored Telepurgist http://euroopa.noored.ee/telepurk
Millal maksan mitteformaalne.ee vaeva? Elina Kivinukk Veebi mitteformaalne.ee koordinaator Kodusid vĂ”ib olla vĂ€ga erinevaid. MĂ”nes tunned kohe, et oled oodatud ja teretulnud. Sind kutsutakse sooja naeratusega edasi, pakutakse vihmase ilmaga tass sooja teed, laual pĂ”leb kĂŒĂŒnal ja selle kĂ”rval on pooleliolev juturaamat. MĂ”nes kodus on aga nĂ€ha, kui inimestel pole aega olnud ennast sisse seada ja nii pole seal ka sooja kodutunnet. Sellistes kodudes pole suured asjad lĂ€bimĂ”eldud, mĂ”nusatest detailidest rÀÀkimata. On arusaamatu, miks on mĂ”ni pilt seinale panemata vĂ”i miks ukselink logiseb ja kuidas kellelgi pole aega sellega tegelda. Vahel paistab kohe silma, et elamiskohta pole plaanitud kauaks jÀÀda, vaid tegemist on ajutise lahendusega, kus elanikud viibivad vaid hĂ€dapĂ€rase aja. Ilmselt pole sĂ”na âkoduâ asjata liitsĂ”nas âkodulehtâ. Mitteformaalne.ee on noortevaldkonnas tegutsejatele koduks olnud 2007. aastast. Esilehel on aktuaalsed uudised saabuvatest koolitustest, vĂ€rskelt ilmunud materjalid, kusjuures vĂ”imalusi uudiste jagamiseks on nii lehe haldajal Euroopa Noored Eesti bĂŒrool kui ka kĂ”igil teistel noortevaldkonnas tegutsejatel. Koolituskalendris on aga vĂ€rske info noortevaldkonna seminaridest ja muudest ettevĂ”tmistest. Ăppematerjalide rubriigis on nii pĂ”hjalikud koolituskokkuvĂ”tted, konverentside jĂ€relkajad kui ka audio- ja videofailid. PĂ”hjalikule infole aitavad tĂ€helepanu tĂ”mmata uudiskirjad nii ĂŒldisemalt mitteformaalsest Ă”ppest huvitatutele kui noortevaldkonna koolitajatele, samuti Facebooki-leht, mida jĂ€lgib ĂŒle tuhande inimese. Igal nĂ€dalal kĂŒlastab lehte umbes kuussada huvilist: rahulikumal suveajal on kĂŒlastusi 200-300 nĂ€dalas, aktiivsel koolitusperioodil 600-800, tipphetkel on kĂŒĂŒndinud lausa ĂŒle tuhande. KĂ”ige enam kĂŒlastatatakse esilehte,
Ă”ppemeetodite andmebaasi, koolituskalendrit ja erinevaid koolitussĂŒndmuste alalehti. Uudiskirjad jĂ”uavad ligikaudu 380ne lugejani, kellest ĂŒle 25% uudiskirja ka avavad ja sirvivad. Internetiturundusvaldkonna uuringuid uskudes on see hea protsent. Ilmselt lĂ€heb uudiskirjast loetu korda, vahel saadavad lugejad ka tagasisidet, et see vĂ”i too link oli eriti kasulik. Ometi, kui koduseks vĂ”ib mitteformaalne.ee lehte pidada? Tundub, et mitteformaalne.ee ei ole muutunud nii armsaks kui esialgu loodetud. See ei ole vĂ€ltimatu koduleht, mida iga noorsootöötaja peab vajalikuks kĂŒlastada. TĂ€na tegutseb mitteformaalne.ee pigem ESFi programmi erinevate koolitustegevuste vahendajana. Kuigi mitmed koostööpartnerid saadavad regulaarselt oma koolituspakkumisi, siis nii-öelda tavakasutajatelt on keeruline nĂ”uda, et keegi lisaks mĂ”ne lingi lingikogusse vĂ”i Ă”ppemeetodi meetodite andmebaasi. Loodetud interaktiivsust tĂ€naseks saavutatud pole. Niisiis tundub, et mitteformaalne.ee on pigem kĂ”ledavĂ”itu kodu. Ometi â kuidagi toimivad asjad ka vĂ€hem hubases kodus. Isegi kui mĂ”nusaid söögilauavestluseid ei teki, on hea teada, et keegi on siiski Ă”htuti koju tulemas. Keegi koristab aeg-ajalt, keegi viib prĂŒgi vĂ€lja. Seni on mitteformaalne.ee-s selle eest hoolitsenud rikkalik ESFi programm. Kodulehe juures on inimene, kes hoiab veebilehel toimuval silma peal, tĂ€iendab sĂŒndmuste infot, otsib ise mujalt ressurssidest asjassepuutuvaid artikleid, koostab uudiskirju ja haldab Facebooki-lehte. Arvestades tĂ€napĂ€eva interneti-argipĂ€eva, on selline mehitatus ĂŒsna ainulaadne luksus.
korda vaid kitsale ringile noortevaldkonna praktikutele ja enamik veebilehe kĂŒlastajatest eelistab vaid tarbijaseisust. Kuid mis saab edasi? Hiljuti toimunud mitteformaalne.ee arendusseminaril jagati oma helesiniseid unistusi veebiga seoses. Juuresolevalt skeemilt nĂ€eb erinevaid ideid, mis seotud nii kasutajate parema kaasamise, tehniliste arenduste kui lehe sisukamaks ja mitmekesisemaks muutmisega. Siinse mĂ”tiskluse kirjutamise hetkel ei ole veel selge, millised vĂ”imalused on lehe arendamiseks 2014. aastal. Aga hoolimata edasistest arendusvĂ”imalustest ja ressurssidest, on selge: senitehtut tuleb edasi arendada ĂŒheskoos. Iga noorsootöötaja, nii praktik kui teoreetik, noortevaldkonna koolitaja ja noorsootöö tudeng, peaks mĂ”istma, milline vÀÀrtus on see, et mitteformaalset Ă”ppimist puudutav on ĂŒhte koondatud, ja samas tundma ka vastutust, et enda jaoks huvitavaid materjale teistega jagada. Nii on mĂ”ttekaart ĂŒleskutseks ja mĂ”tteaineks vĂ”imalikele koostööpartneritele â et ĂŒhiselt kujundada mitteformaalne.ee hubaseks koduks.
Lisaks on ainulaadne seegi, et meil on selline mitteformaalset Ă”ppimist tutvustav veeb meie oma emakeeles. Meil on meetoditekogumik, mille kohta hiljuti kolleeg kommenteeris: âSee on kullahinnaga, isegi Ă€risektori jaoks! Meetodid on ĂŒlevaatlikult kirjeldatud eri juhtumiteks, eesti keeles.â Lehelt on vĂ”imalik leida noortevaldkonna koolitajate jaoks kogutud ressursse, materjale noorsootöö arendamiseks kohalikul tasandil, noortepoliitikast rÀÀkimata. Ometi tundub, et see ainulaadsus lĂ€heb
Mihus 15
39
MìČtteid mitteformaalne.ee edasiarendusteks Elina Kivinukk Veebi mitteformaalne.ee koordinaator
40 Mihus 15
Paremad teadmised noortest Epp Reedik Eesti Noorsootöö Keskus Noorteseire suuna juht Eelmises Mihuses leidis laialdast kajastamist teadmus- ja tĂ”enduspĂ”hisuse teema. See teema on tĂ”epoolest aktuaalne. Eestis kui ka Euroopa Liidus rĂ”hutatakse ĂŒha enam, et noori puudutavad otsused peavad olema teadmistepĂ”hised. Ăha enam levib ka mĂ”tteviis, et noorsootöö tegevused peavad olema tĂ”enditeadlikud. Nii otsustustes kui tegevustes tuleb rakendada parimaid, tĂ”husamaid ja efektiivsemaid lahendusi, mis arvestavad noorte olukorda ja nende tegelikke vajadusi. Just sellisena oligi âNoorsootöö strateegias 2006-2013â pĂŒstitatud ĂŒks oluline arengusuund â noortele suunatud tegevused peavad lĂ€htuma noorte olukorrast ja nende tegelikest vajadustest. Selleks on strateegias sĂ”nastatud kolm alasuunda, mis peavad aitama kaasa eesmĂ€rgi saavutamisele: 1) vajadus jĂ€rjepideva sĂŒsteemse vĂ”rdlusvĂ”imalusi tagava hindamise ja analĂŒĂŒsi olemasolu jĂ€rele, 2) vajadus noorsoouuringute mahu ja kvaliteedi tĂ”stmise jĂ€rele ning 3) vajadus arvestada uuringutulemustega poliitika kujundamisel. See tĂ€hendab, et teadmisi noortest tuleb koguda sĂŒsteemselt ja jĂ€rjepidevalt, et oleks vĂ”imalik analĂŒĂŒsida ja hinnata trende. Teiseks on oluline noorsoouuringute kaudu saada kvaliteetset infot ja selgemat ĂŒlevaadet trendide pĂ”hjustest ja tagajĂ€rgedest â ehk Ă”ppida tundma noorte olukorda spetsiifilisemalt. Ăra ei unustatud ka seda, et teadmistest ĂŒksi on vĂ€he kasu, kui neid ei rakendata edasiste tegevuste planeerimisel ja elluviimisel. Nii vĂ”ib öelda, et âNoorsootöö strateegia 2006-2013â lĂ”i soodsad tingimused noortevaldkonna tĂ”enduspĂ”hiseks kujunemiseks. Kes on soovinud saada head ja terviklikku ĂŒlevaadet noorte olukorrast teab, kui ajamahukas ja keeruline vĂ”ib olla erinevatest andmeallikatest info otsimine. Noorte kohta kĂ€ivat statistikat pakuvad mitmed andmebaasid, nagu Eesti Statistikaameti, Eesti Hariduse InfosĂŒsteemi, Tervise Arengu Instituudi jt andmebaasid. Seoses ESFi programmiga âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ tekkis noortevaldkonnas hea vĂ”imalus arendada vĂ€lja noorte kohta andmeid koondav sĂŒsteem, mis sai teoks 2010. aastal. Noorteseire sĂŒsteem, mis on leitav ka veebist
www.noorteseire.ee, vĂ”imaldab jĂ€lgida noorte eluolu puudutavaid trende ĂŒheksas erinevas valdkonnas (nt haridus, noorsootöö, tervis, tööturg jne). Tagatud on jĂ€rjepidev sĂŒsteemne lĂ€henemine, mis pakub vĂ”rdlusvĂ”imalusi analĂŒĂŒside ja hinnangute teostamiseks, vĂ”imaldades hinnata noorte olukorda, arvestada noori puudutavaid aspekte eri poliitikasuundade vĂ€ljatöötamisel ning hinnata poliitikamuudatuste vĂ”imalikku mĂ”ju. Ka uuringud pakuvad ohtralt noorte kohta teadmisi. Selgus, et Eestis on noorte kohta uuringuid lĂ€bi viidud ĂŒsna palju, kuid need paiknevad vĂ€ga erinevates kohtades ja nende ĂŒlesleidmine vĂ”ib osutuda keeruliseks. Nii saigi Noorteseire sĂŒsteemi teiseks oluliseks komponendiks uuringute andmebaas. Noorteseire uuringute andmebaasi eesmĂ€rk on kokku koondada info just noori puudutavate uuringute kohta. Hetkel on andmebaasis vĂ”imalik leida viiteid ligikaudu tuhandele uuringule. Tagasisidest on vĂ€lja tulnud, et see on eriti populaarne tudengite seas, aidates kaasa noorsoouuringute edasiarendustele. LisavÀÀrtuseks Noorteseire sĂŒsteemis on see, et igal aastal keskendutakse ĂŒhele konkreetsele noorte eluolu puudutavale teemale, mida uuritakse sĂŒgavamalt. Tulemused kajastuvad poliitikaĂŒlevaadetes ja aastaraamatus. Aastaraamat pakub iga-aastaselt ka ĂŒlevaadet noorte eluolu puudutavate trendide kohta. Nii on vĂ”imalik end hĂ€sti kursis hoida noorte eluoluga ĂŒldiselt ja saada ka spetsiifilisemaid teadmisi kindlate noori puudutavate teemade osas, nt on kajastamist leidnud sellised teemad nagu: noored ja tööturg (2011), noored ja noorsootöö (2012), noored ja sotsiaalne kaasatus (2013). Statistika ja uuringute sĂŒntees peaks andma hea ĂŒlevaate noorte ees seisvatest vĂ€ljakutsetest. SeiresĂŒsteemi arendamine on andnud olulise tĂ”uke ka noortevaldkonna teadmiste koostööplatvormi loomisele ning otsustajate, praktikute ja uurijate vahelisele koostööle. Noorteseirega seotud uurijate vĂ”rgustik on aasta-aastalt kasvanud, mis nĂ€itab uurijate huvi ning valmisolekut panustada noortepoliitika ja noorsootöö meetmete hindamisse, kavandamisse ning rakendamisse.
aastate jooksul osalenud seminaridel ja konverentsidel ĂŒle neljasaja kuulaja. Noorteseire sĂŒsteem on veel noor, ja vajab kindlasti ka edasiarendamist, kuid tagasiside sellele algatusele on olnud positiivne. Teadlikkus noorteseire sĂŒsteemist ja selle vĂ”imalustest oma töö tĂ”hustamiseks jĂ”uab jĂ€rjest enamate inimesteni. TeavitussĂŒndmustel osalenute tagasisidest vĂ”ib vĂ€lja tuua, et paranenud on teadmised noortest ja noortepoliitikast, infot on saadud spetsiifiliste noori puudutavate teemade kohta, aastaraamatut peetakse heaks ĂŒlevaate saamise allikaks, noorteseire veebi kasutatakse tĂ”enduste hankimiseks. Riik, KOVid ja kolmas sektor teadvustavad jĂ€rjest enam vajadust kasutada oma otsustes noortevaldkonna kvaliteetteavet. Noorte kohta regulaarselt kogutavad andmed, lĂ€bi viidud uuringud ja kĂŒsitlused aitavad oluliselt kaasa noorte olukorra sĂŒsteemse hindamise kujunemisele, mis avaldab aasta-aastalt kasvavat mĂ”ju ka ministeeriumite tööle. Paremad teadmised noortest on vĂ€ljakutseks ka edaspidi ning teadmiste kogumine ja teadmistepĂ”hine noortepoliitika on jĂ€tkuvalt Eesti noortevaldkonna prioriteet. Kasutatud kirjandus: âąâą âąâą âąâą âąâą
âąâą âąâą
âEuroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistik 20102018â âEesti noored arvudes, 2008â, Eesti Noorsootöö Keskus, 2008 âNoorsootöö strateegia 20062013â âNoorsootöö strateegia 2006-2013. Aruanne strateegia eesmĂ€rkide ja rakendusplaani tĂ€itmisest 2012. aastalâ Noorteseire www.noorteseire.ee Tagasiside kokkuvĂ”tted noorteseire teavitussĂŒndmustest
Uuringute tulemuste ja noortevaldkonna teadmuse levitamiseks on toimunud mitmeid seminare, konverentse, infotunde, sh Riigikogu komisjonides. Kuulajaskonnaks on olnud nii poliitikakujundajaid, noorsoouurijaid, noorsootöötajad kui ka noored ise. Kokku on nende
Mihus 15
41
Alguspunkt Sinu eduloole â Stardiplats.ee! Helen Kereme Eesti Noorsootöö Keskus Stardiplats.ee projekti juht Noored, tehke enda kogemused nĂ€htavaks! Kuigi viimaste aastate jooksul on tööpuudus stabiilselt langenud, esineb noortel siiski jĂ€tkuvalt raskusi sobiva töökoha leidmisel. PĂ”hjuseid selleks on mitmeid, kuid tööandjate silmis on ĂŒheks suurimaks miinuseks noorte tööle palkamisel varasemate töökogemuste puudumine, mistĂ”ttu on nad ka vĂ€hem konkurentsivĂ”imelised. Eesti Noorsootöö Keskuse loodud noorteportaal Stardiplats (www.stardiplats. ee) vĂ”imaldab noortel oma varasemad Ă”pi-ja töökogemused kokku koguda, neid analĂŒĂŒsida ning tööandjale meelepĂ€raselt CVs kirjeldada. Stardiplats aitab alustada Haridus- ja teadusministeeriumi algatatud ja Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastusel elluviidava programmi âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ raames valminud noorteportaal Stardiplats on unikaalne veebipĂ”hine CV-keskkond, mis aitab noorel suurendada konkurentsivĂ”imet tööturul, praktikakoha taotlemisel, projektidesse kandideerimisel ja kĂ”ikjal, kus on vajalik tĂ”estada oma kompetentsust. Portaalis on vĂ”imalik kokku koguda kĂ”ikvĂ”imalikud Ă”pi- ja töökogemused, analĂŒĂŒsida oma Ă”pitulemusi ja lisada juurde tunnistused, sertifikaadid, diplomid vms tĂ”endamaks Ă”pitut. KĂ”ik enda sisestatud kogemused on vĂ”imalik ĂŒmber tĂ”sta ka Europass CV formaati. Lisaks sisaldab portaal infot eneseanalĂŒĂŒsi teostamise kohta, motivatsioonikirjade ja avalduste vormistamise kohta ning palju muud tööhĂ”ivealast kasulikku infot. TĂ€naseks on enam kui 7300 noort avanud oma konto Stardiplatsis ning alustanud oma vÀÀrtuslike kogemuste analĂŒĂŒsimist ja talletamist. See nĂ€itab, et noortel on kĂŒllaltki suur huvi ja vajadus kirjeldada ja tĂ”endada lĂ€bi noorsootöö omandatud mitteformaalseid teadmisi, oskusi ja praktilisi töökogemusi, selleks, et edukamalt konkureerida hariduse omandamisel ning tööturule sisenemisel.
42 Mihus 15
Millega rikastada oma CVd Noorte jaoks on tööturule sisenemine raske ka seetĂ”ttu, et oma varasemaid kogemusi ei osata piisaval mÀÀral rĂ”hutada ja CVs vĂ€lja tuua. On loomulik, et keskkooli vĂ”i ĂŒlikooli lĂ”petanud noorel puudub töökogemus, kuid samas vĂ”ib tal olla mitmesuguseid kogemusi projektide juhtimisega noortekeskuses, vabatahtliku töö kogemus noorteĂŒhingust vĂ”i rohkelt esinemisvilumust nĂ€iteringist. Need kĂ”ik on kasulikud kogemused, ent noored ise ei oska neid mĂ€rgata ja vĂ€lja tuua. Samuti ei pea noored tihti oluliseks esitleda oma tulevasele tööandjale oma kooliaja töökogemusi, nĂ€iteks Ă”pilasmalevas töötamist. Noorsootöös osalemine annab noortele hea suhtlemisoskuse, meeskonnatöö kogemuse, ajaplaneerimisoskuse ning enesekehtestamise, probleemide lahendamise, protsesside ja inimeste juhtimise kogemuse â kĂ”ike seda vÀÀrtustavad tulevased tööandjad kĂ”rgelt. Oma karjÀÀri kujundamisel ja tööotsingutel on sellised kogemused plussiks ning loovad konkurentsieelise. Kogemustest on kasu, kui neid osatakse vÀÀrtustada Stardiplats aitab juhtida noorte, aga ka haridustöötajate ja tööandjate tĂ€helepanu noorte vĂ€ga arvestatavatele kogemustele, mis on omandatud mitteformaalse Ă”ppimise teel formaalse hariduse vĂ”i töökogemuse kĂ”rval vĂ”i ka asemel, ning Ă”petab noori oma vÀÀrtuslikke kogemusi hindama ja esitlema. Tagamaks tööandjate teadlikkust noorte varasematest kogemustest, on suur roll noortel endil, kes peavad oma kogemusi vÀÀrtustama ning need tööturul maksma panema. Seega, esmalt tuleb oma kogemusi mĂ€rgata, seejĂ€rel analĂŒĂŒsida ning siis CVs kajastada. Internetikeskkond Stardiplats on just selleks loodud!
Maria Krajushkina Stardiplatsi kasutaja Miks sa otsustasid just Stardiplatsis omale konto teha? Stardiplats on hea vĂ”imalus hoida end kursis olukorraga tööturul ja noortele pakutavate enesearendamise vĂ”imalustega. Lisaks on see koht, kus koostada endale pĂ”hjalik CV. Olin Stardiplatsi keskkonnast ka varem kuulnud, kuid pĂ”hjalikumalt sain sellest teada noorte infomessil Teeviit, kuhu mind kutsuti vabatahtlikuks, et noortele tutvustada Stardiplatsi keskkonda. Just siis avasin seal oma konto ja hakkasin CVd koostama. Usun, et noortel on ĂŒsna raske
tööturul alustada. Paljudel puudub töökogemus, kuna nad on pĂŒhendunud hariduse omandamisele ja seega puuduvad praktilised kogemused. Tihtilugu oodatakse aga tööotsijalt suurt kogemustepagasit ning kandideerija teisi olulisi omadusi nii vĂ€ga tĂ€hele ei pandagi. Esialgu olin ka mina mures, et kirjutada ei ole vĂ€ga midagi, sest mul puudus varasem töökogemus ja ma ei osanud selgelt vĂ€ljendada ka oma hĂ€id kĂŒlgi, et tööandjale paremini silma jÀÀda. Ănneks leidsin Stardiplatsi keskkonnast rohkelt hĂ€id vihjeid ja nippe, kuidas oma vĂ€hesed töökogemused paremini esile tuua ning mida CV koostamisel arvesse vĂ”tta. Arvan, et Stardiplatsi CV paistab kindlasti silma nö tavaliste CVde kĂ”rval. Lisaks vĂ”ib Stardiplatsi keskkonnast leida arvukaid tööpakkumisi just noortele nii Eestis kui vĂ€lismaal. Saab ka lugeda uudiseid noorte ja nende töö kohta. Julgustan noori igati oma CVd just Stardiplatsi keskkonnas looma!
Johanna Hink Stardiplatsi kasutaja Miks sa otsustasid just Stardiplatsis omale konto teha? Stardiplatsi tegin konto huvist selle lehekĂŒlje vastu ja selleks, et mul oleks CV alati internetis olemas. Leian, et Stardiplatsi puhul on hea, et see on suunatud noortele ja sageli tööturul kogenematutele. Sealt leiab tööpakkumisi ja nĂ”uandeid elatise leidmiseks. Stardiplatsis vaatangi kĂ”ige rohkem uudiseid ja lehe vasakus servas olevaid pakkumisi. Enim huvitavad mind pakkumised vabatahtlikele. Omaltpoolt soovitan kĂ”ikidel noortel teha Stardiplatsis konto, hoolimata sellest, kas on parasjagu kĂ€imas aktiivne tööotsimine vĂ”i mitte. Alati on hea, kui kĂ”ik andmed varasematest kogemustest on ĂŒhes kohas, kus saab neid vajadusel igal ajal juurde lisada.
Euroopa Sotsiaalfondi vahendid Eesti noortekeskustes â kasutus, tulemused ja mĂ”ju noortekeskustele ning ĂŒhiskonnale Heidi Paabort Eesti ANKi tegevjuht Eestis on kohalikel omavalitsustel noorsootöö korraldamiseks mitmeid valikuvĂ”imalusi. Ăks neist on toetada noortekeskuse tööd. Noortekeskuse loomise eesmĂ€rgid sĂ”ltuvad aga paljuski kohalikest vajadustest, nĂ€iteks noorte arvust piirkonnas, kohaliku omavalitsuse prioriteetidest ning loomulikult rahalistest vĂ”imalustest. Noortekeskuse keskne tegevus on kontakttöö noortega, sh noortele suunatud tegevuste teostamine, tagamine ning arendava keskkonna loomine11. Vaatamata sellele, et noortekeskused lĂ€htuvad tegevuste korraldamisel ĂŒhtedest ja samadest Ă”igusaktidest, juhivad Eesti erinevais paigus asuvaid noortekeskusi siiski erineva haridustausta ja hoiakutega inimesed. SeetĂ”ttu on Eesti noortekeskused oma olemuselt vĂ€ga eripalgelised fĂŒĂŒsilised ja sotsiaalsed ruumid. Kui 2010. aastal kuulutati Eesti Noorsootöö Keskuse poolt vĂ€lja hange âNoorte konkurentsivĂ”ime suurendamiseks ja sotsiaalse tĂ”rjutuse vĂ€hendamiseks ĂŒhiskonnale pakutava noorsootöö teenuse osutamine lĂ€bi noortekeskusteâ, oli see ĂŒks vĂ”imalustest, et noortekeskustes tehtava töö kvaliteeti ĂŒhtlustada, kaasata tegevustesse uut sihtgruppi ja laiendada tegevusvĂ”imalusi. 2010. aasta suvel valitigi tegevusi koordineerima Eesti noortekeskuste eestkosteorganisatsioon Eesti Avatud Noortekeskuste Ăhendus. Lepingu allkirjastamise hetkel olid mĂ”lemal poolel omad ootused ja kĂ”hklused, kuivĂ”rd etteantud eesmĂ€rk on ĂŒldse saavutatav. NĂŒĂŒd, kui programm on lĂ”ppenud, saame tĂ”deda, et hange on ĂŒletanud kĂ”ik ootused ja vastav periood on olnud vĂ€ga oluline etapp nii valdkonna, noortekeskuste vĂ”rgustiku kui ka Eesti ANKi 11 Noortekeskuste Hea Tava, Eesti ANK, 2013
kujunemisloos. Hanke raames kolme aasta jooksul lĂ€biviidud tegevused andsid osalusvĂ”imaluse ligi 50 000 noorele ja on mĂ”jutanud 137 noortekeskuse tööd (mis on 61% kĂ”igist Eesti noortekeskustest). Kaasatud olid kĂ”ik maakonnad ja piirkonnad ĂŒle Eesti. Muutused valdkonnas Kui hanke koordineerimise alguses vĂ”is olla kĂ”hklusi, kuidas noortekeskused suudavad vĂ”etud vastutust kanda, on tegelikkuses kogu hange olnud ĂŒlimalt positiivse noodiga. Hanke elluviimine ei ole mĂ”jutanud vaid keskusi ennast, vaid laineefektina nii ESFi âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ meetmete kui ka valdkonna teiste tegevuste tulemusi. NĂ€iteks vĂ”ib siinkohal tuua selle, et 95% hanget teostanud ANKide noorsootöötajatest on osalenud mĂ”nel ESFi âNoorsootöö kvaliteedi arendamiseâ programmi raames pakutud koolitusel ning mitmed noortekeskused soovitasid hanke mĂ”jul KOVil osaleda ESFi alameetmes âNoorsootöö kvaliteedi hindamineâ. Viimane andis omakorda tĂ”uke kohaliku tasandi arengukavade ja finantsplaanide muutmiseks. Eeltoodud nĂ€idete positiivse mĂ”juna tĂ”i hange uusi sisendeid, uusi eesmĂ€rke, tegevusi ja meetmeid tervelt 43% teostajate jaoks nii piirkonna arengukavadesse kui ka teistesse sidusvaldkondade arengudokumentidesse ning erinevate programmide koosmĂ”ju kasutegurina tekkis uus lĂ€henemine tĂ€iendkoolitusele. Koolituste tegelik vajadus tekitas olulise teemavaldkonna vastava ESFi programmi koolitusnimistusse, mitte vastupidi. Iga koolitusega on noorsootöötajad saanud valdkonnas kompetentsemaks â see omakorda annab jĂ€tkuvat lisatuge noorsootöötaja kutse taotlemiseks. KokkuvĂ”tteks on sujuv koostöö erinevate ESFi vahenditest toetatud programmide eestvedajate vahel muutnud Eesti noorsootöö kvaliteetsemaks ja jĂ€tkusuutlikumaks. MINU ESFi LUGU
Kerli KĂ”iv RĂ”uge Vallavalitsuse noorsootöö spetsialist Spetsialist, kes soovib oma tööd hĂ€sti teha, ei torma liigselt, kuid olukorda analĂŒĂŒsides tegutseb, jĂ€ttes endast maha sĂ”numeid, lootes olla teenĂ€itaja ka teistele. Edasi liikudes kogetakse uusi teadmisi ja emotsioone, mida toovad kaasa avastused ja mis motiveerivad arenguid looma. ESFi hankes osalemine oli minu jaoks uute
vĂ€ljakutsete otsimine, ĂŒle-eestilise ĂŒhisosa leidmine. Julgus hĂŒpata sellesse suurde noortekeskuste vĂ”rgustikutegevusse on toonud palju tööks vajalikku. See oli vĂ€ljakutse, mille alguses ei teadnud ma tĂ€pselt, mis muutuseid toob see kaasa ĂŒhele noortekeskusele, kogukonnale ja kĂ”igile asjaosalistele endile. Kolm aastat kestnud tegevused lĂ”id muutusi ja jĂ€rjepideva töö kaudu on tekkinud uued harjumused. Harjumuse jĂ”ud on aga suur ning mĂ€rkamatult on minu igapĂ€evatöös koha leidnud nĂ€iteks analĂŒĂŒs ja tagasiside ja harjumatu on tööelutegevustega mitte tegeleda. Ka kogukonnale on see juba loomulik, et neid tegevusi teeb just noortekeskus. Teekonna alguses oli minu koostöövĂ”rgustik oluliselt vĂ€iksem kui tĂ€na. Sellel teel olen kohtunud kolleegidega ĂŒle Eesti, minus on tugevam koostöötunne ja sisemine kindlus, et ajame ĂŒle Eesti ĂŒht asja, igaĂŒks pisut isemoodi. Minu jaoks on oluline, et noorsootöötajatest on kujunenud sĂ”pruskond, kes nĂ”u vajades teavad, kellelt abi kĂŒsida. Aasta tagasi otsustasin minna magistriĂ”ppesse Tartu Ălikooli ning pĂ”nevad hetked on olnud need, kus lisaks senistele praktilistele kogemustele olen Ă”pingutes saanud ka teooriate kaudu toetust oma tegevusele. Olgu selleks nĂ€iteks mobiilse noorsootöö arutelu sotsiaalpedagoogika aines, millele omalt poolt sain lisada praktilise kogemuse muljeid, mis saadud just ESFi kogemuse kaudu. See on olnud suur projekt, mille kaudu on Ă”pitud seda, kuivĂ”rd oluline on iga vĂ€iksemagi keskuse tegevus, vastutusvĂ”ime ja loovus selleks, et ĂŒle Eesti saaks toimuda midagi suurt, mis muudaks senist noorsootöös ja meis endis toimuvat. Me soovime ju endale huvitavat tööd, uusi vĂ€ljakutseid. Ma usun, et olen nĂŒĂŒd valmis veelgi suuremateks ettevĂ”tmisteks, sest uus kogemus ja oskused toetavad seda. Noorsootöös ei ole kindlat ettemÀÀratud teed ĂŒhest punktist teise, noorsootöötajad loovad igaĂŒks iseenda oskustele ja loovusele tuginedes oma suhted ja meetodid tööks ĂŒmbritsevaga. Me ei tohi karta uusi vĂ€ljakutseid ning vahel tuleb vaadata enda ĂŒmber, et mĂ€rgata, kui ma olen liiga kauaks oma mugavustsooni ootama jÀÀnud. Uute vĂ€ljakutsete ja muutusteni!
Mihus 15
43
Noortekeskuste areng Programmi âNoorte konkurentsivĂ”ime suurendamiseks ja sotsiaalse tĂ”rjutuse vĂ€hendamiseks ĂŒhiskonnale pakutava noorsootöö teenuse osutamine lĂ€bi noortekeskusteâ tulemusel on noortekeskustes toimunud neli kĂ”ige olulisemat muutust: âąâą
vÔrdsete osalusvÔimaluste tagamine kÔikidele noortele (avatud noorsootöö pÔhimÔtete tagamine);
âąâą
laienenud valikuga osalus/tegevusvÔimalused;
âąâą
stabiilne ja paindlik rahastusvÔimalus (tegevused said lÀhtuda noorte vajadustest ja vÔimalustest, mitte vastupidi);
âąâą
uute noorte ja sihtgruppide kaasatus noortekeskuse töösse.
On hea tĂ”deda, et noortel on tekkinud Ă”igustatud ootused noortekeskustes toimuva osas ja seetĂ”ttu jĂ”uab noortekeskusesse juba enam teadlikult âĂ”ppimaâ tulevaid noori. Noortekeskus ei ole lihtsalt koolist, perest ja tööst vaba aja veetmise koht, vaid arengukeskkond erinevate soovidega noortele. Kui vĂ”rrelda noortekeskuste tegevusi enne ja pĂ€rast hanke lĂ”ppemist, siis on noortekeskuste tegevusvĂ”imalused muutunud mitmekĂŒlgsemaks. Huvitegevust, tööhĂ”ivet toetavad tegevused, noorte omaalgatuslikud projektid (NAFid), laagrid ja mobiilne noorsootöö on tĂ€naseks muutunud suures osas noortekeskuste baastegevusteks. Eelneva mĂ”jul on tekkinud uued koostööpunktid kohalikul tasandil ning noortekeskused on saavutanud keskse rolli piirkondlikes vĂ”rgustikes. Erilist tĂ€helepanu vÀÀrib asjaolu, et programmi tulemusena on 75% osalenud noortekeskustest vĂ€lja toonud koostöö aktiviseerumist koolidega. Kui vaadelda tehtud tegevusi, siis huvitegevuse arendamine lĂ€bi noortekeskuste oli kĂ”ige edukam alategevus, sest tĂ”i keskusesse enim uusi noori. Tervelt 150s uues huvingis said noored katsetada senisest enam erinevaid lĂ€henemisi iseenda tundmaĂ”ppimiseks ja kindla suuna leidmiseks, mis omakorda lĂ”i eelduse elukestvaks Ă”ppeks â nĂ€iteks Ă”ppida sĂŒvendatult huvikoolis vĂ”i mujal. Kuigi igas piirkonnas sama huvitegevus ei jĂ€tkunud, on selle tulemusel kĂ€ima lĂŒkatud sarnased tegevused.
Tiina SinijĂ€rv Keila ANK juhataja âHuvitegevusest oli meil esimene aasta looduse ring ning teisel aastal spordiring. Ringid kĂŒll tĂ€naseks
44 Mihus 15
enam ei tegutse osaliste vĂ€hesuse tĂ”ttu, kuid edulooks vĂ”ib lugeda sedagi, et koolis on teisele klassile valikaineks loodusring ja juhendajaks on meie endine ringijuhendaja. Spordiringi juhendajaks oli meil vĂ€rskelt kehakultuuri lĂ”petanud noor, kes sai sellest Ă”ppeaastast kooli Ă”petajaks.Oluline ei ole vaid konkreetse asutuse areng vaid tervik, mis teenib sama eesmĂ€rki. Noored on saanud seda, mida soovisidâ. Noorte omaalgatusfondi (NAF) toel tekkisid noortekeskustes aktiivgrupid vĂ”i sarnaste huvidega sotsiaalsed grupid. NAFist saadud kogemus andis tĂ”uke esitada oma taotlus teistesse fondidesse ehk samm-sammult lihtsamalt keerulisemale andis tĂ”uke jĂ€rgmiste kogemuse saamiseks. NAF on andnud keskustele hoopis teise hingamise, sest noortekeskus ei ole enam ĂŒritustepĂ”hine, vaid olulisemaks on muutunud protsess, mille raames toetatakse noore potentsiaali avastamist ja arendamist. NOORE LUGU
Aire Pruus (15 a), Nursi Noortetuba ESF on andnud mulle palju uusi teadmisi projekti kirjutamises ning ĂŒrituste korraldamises. See on hea, sest uued teadmised tulevad elus kasuks. Oma esimese projektikogemuse sain, kui kirjutasin NAFi projekti âIlupĂ€evâ. Selle projektiga Ă”ppisin otsima vastavate elualade inimesi, nendega suhtlema ja kokkuleppeid sĂ”lmima. Kirjutasin ka oma teise NAFi projekti, milleks oli âVastlapĂ€evâ. Projektiidee sĂŒndis mĂ”ttest, et vĂ”iks piirkonna noortega teha koos midagi lĂ”busat. Kuna vastlapĂ€ev oli tulemas siis mĂ”tlesin, et miks mitte teha koos vĂ€ike kelguga sĂ”itmine, teatevĂ”istluseid ning pĂ€rast teejoomine ja söömine. Projekti eestvedamisel olid suureks abiks minu sĂ”brad ja noorsootöötaja Angelika. Projekti elluviimine Ă”petas mulle kuidas kirjutada projekti, planeerida ĂŒritust ja seda ellu viia, sĂ”lmida kokkuleppeid ning arvestada ka rahasummadega, mis kuluvad ĂŒrituse korraldamiseks. TĂ€nu ESFile paranes minu oskus planeerida oma raha, suhelda inimestega, sain juurde enesekindlust, otsustusvĂ”imet ja julgust.
TööhÔive toetamine noortekeskuses seisnes noorte potentsiaali ja konkreetse valdkonna vÔi tegevusega seotud teadmiste hulga vÀljaselgitamises ning toetamises. Noorte initsiatiiv oli ESFi programmi raames mÀrkimisvÀÀrne. Kokku algatati kolme aasta jooksul 3249 tegevust, mille lisavÀÀrtus seisnes selles, et noored said vÀÀrtuslikke kogemusi, mis aitasid mÔista tegelikku töömaailma ja seda, mis on neile vajalik tulevaste töövÔtjatena vÔi ettevÔtjatena. TööhÔive toetamist on programmis osalenud noortekeskuste hinnangul vÔimalik teostada vÀikeste vahenditega ning see on ka pÔhjus, miks suur osa noortekeskusi plaanib alustatud tegevusi jÀtakata.
Tiina SinijĂ€rv Keila Noortekeskus, juhataja âTööelu tutvustamisel oli nii Ă”nnestumisi kui ka ebaĂ”nnestumisi. VĂ€ga aktiivselt osaleti seminaridel âVĂ”in olla ise endale tööandjaksâ, kus praktikud tutvustasid MTĂ, FIE ja OĂ vĂ”lusid ja valusid. Tööelu tutvustavatel ĂŒritustel tekkis kĂŒsimus, kas kvaliteet vĂ”i kvantiteet? Kas Ă”nnestunum on koolitundide ajast toimuv ĂŒritus, kus saal on tĂ€is noori, kes tulid kuulama juristi elukutse kohta? VĂ”i hoopis see, kus ĂŒhel Ă”dusal Ă”htupoolikul tuleb ainult ĂŒks huviline vestlema meditsiiniĂ”ega ning on peale kahetunnist jutuajamist Ă”nnelik, et lĂ”puks ta teab, mida edasi teha. Olen veendunud, et viimatinimetatu kasutegur oli kordades suurem. Tööelu tutvustamised on rohkemgi vilju kandnud â ettevĂ”tmistest, kus tutvuti helitehniku tööga, on tĂ€naseks sĂŒndinud regulaarselt toimiv helitehnikute klubi ja vĂ€hemalt ĂŒks huviline uurib juba, kuidas suvel sel alal pĂ€ris tööpĂ”llul kĂ€tt saaks proovida.â Mobiilse noorsootöö neli alasuunda, mis programmi kĂ€igus sai kokku lepitud, on tĂ€navatöö, töö internetis, teenuse tagamine teises piirkonnas vĂ”i noorte kogunemiskohtades. Hanke raames koolitati ĂŒle 90 mobiilse noorsootöötaja, mis on oluline tugi Eesti oma MoNo vĂ”rgustiku arenemisele. Koolituste tĂ”ukel on mitmed piirkonnad alustanud ise mobiilse noorsootöö arendamist (nt Tartu linnas). Valminud on mobiilse noorsootöö abimaterjal, mis on kasutamiseks kĂ”igile mobiilse noorsootöö rakendajatele. Mitmed noorsootööd Ă”ppivad noored on samal teemal teos-
tanud uurimustöid, mistĂ”ttu on teema jĂ”udnud rohkemate tulevaste noorsootöötajateni. Programmi raames viidi lĂ€bi ka 18 laagrit, vĂ”imaldades arendavat puhkust ka nendele noortele, kes muidu seda erinevatel pĂ”hjustel endale lubada ei saa. See tagas omakorda vĂ”rdsed vĂ”imalused teenuse kĂ€ttesaadavuseks ĂŒle Eesti. Laagrite raames kasutati aktiiv- ja loovustegevusi ning loodi noortele keskkond enda loovuse rakendamiseks ja enese tundmaĂ”ppimiseks. Noortekeskuste seisukohalt esiletoomist vÀÀrivad peamised arengud on jĂ€rgmised: âąâą
kĂŒlastajate hulk: keskuste kĂŒlastavus on tĂ”usnud keskmiselt 10-15%;
âąâą
piirkondlik vÔrgustikutöö: noortekeskus on omandanud kindla positsiooni kohaliku tasandi noorsootöö korraldamises ning on tegus noore toetaja vÔrgustikus;
âąâą
noortekeskus on avalikkusele nĂ€htav: konkreetste noortekeskuste tegevusi on kajastatud nii kohalikus, piirkondlikus kui ka avalikus meedias kogu programmi vĂ€ltel ligi 300 korral, mistĂ”ttu on hange kaasa aidanud noortekeskuste nĂ€htavusele ĂŒhiskonnas. Noortekeskustega seotud teemakajastused on muutunud tavapĂ€raseks.
Eesti ANKi areng Kui vaadata hanke tegevusi Eesti ANKi arengu seisukohalt on ĂŒhing saavutanud valdkonnas olulise positsiooni, sest on kaasatud kĂ”ikide olulisemate valdkonna arengusuundade kontseptsioonide loomisesse. Hange ise andis vÀÀrtuslikku infot, kuidas ĂŒht vĂ”i teist probleemi ĂŒhiskonnas lahendada ja vastavalt sellele tehti asjakohaseid ettepanekuid noorsootöö arengusse laiemas perspektiivis (noortevaldkonna arengukava). Eesti ANKi liikmete kasv on olnud hĂŒppeline, suurenedes 30% vĂ”rra. Kvaliteetsema projektide mĂ”ju hindamise ja terviklikuma huvikaitse tarbeks on
Eesti ANK algatanud nii ĂŒhingu kui ka noortekeskuste mĂ”juhindamise mudeli loomise protsessi. Kolme aasta jooksul on kogutud hindamatuid arvulisi nĂ€itajaid, mis annab vĂ”imaluse dokumente hilisemates uurimustöödes kasutada. KĂ”ik see muudab noorsootöö ja huvipĂ”hise kaitse tĂ”enduspĂ”hisemaks ja usaldusvÀÀrsemaks. Programmi teostamine lĂŒkkas kĂ€ima mitmeid koostööprojekte nii liikmete kui ka mitteliikmete vahel. Kogu programmi lisavÀÀrtusena vĂ”ib tuua vĂ€lja asjaolu, et ĂŒks katusorganisatsioon on saanud hindamatu kogemuse ĂŒhe vajaliku ĂŒle-eestilise programmi rakendamiseks ja sellest tulenevalt saab kogemusi rakendada tulevikus uute tegevusprogrammide teostamiseks. VĂ€lja on töötatud koordineerimissĂŒsteemid, aruandluse kogumine, analĂŒĂŒs, seisukohtade edastamine jpm. Mida oleks vĂ”inud teha teisiti? Kui meil oleks vĂ”imalus aega tagasi keerata, siis muudaks me kolme aspekti. Esmalt tundsime puudust avalike suhete juhist. Kogu hanke sisuline ja tehniline koordineerimine vaid kahe inimese poolt (kahjuks oli töötajate arv ette antud), on olnud hulljulge tegu ja seetĂ”ttu kannatas ehk meediasse suunatavate artiklite hulk. Suurem meediakajastus oleks ehk aidanud veelgi enam noorsootöö tulemuslikkust ĂŒhiskonnas levitada. Samas kompenseeriti see vajakajÀÀmine erinevate esitluste ja kohtumistega. Teiseks kitsaskohaks oli lokaalne rahaline toetus. Noortekeskused leidsid, et see oli piisav, kuid ĂŒks aspekt, mida tulevikus vĂ”iks silmas pidada on ÀÀremaade, mitte tĂ”mbekeskustes olevate asukohtade ja saarte erisus ĂŒlejÀÀnud Eestiga, mistĂ”ttu tuleks nendesse piirkondadesse suunata enam finantse, mille kaudu on vĂ”imalik katta transpordikulusid. VĂ€ljasĂ”idud ettevĂ”tetesse ja huviringi juhendajate kohale toomine oli seetĂ”ttu veidi raskendatud. Kolmandaks aspektiks oli ĂŒpris ootuspĂ€rane avastus, et noorsootöötajad ei olnud harjunud peale tegevusi noortega Ă”pitut analĂŒĂŒsima ning tagasiside kĂŒsimine oli pigem formaalne kui oluline osa protsessist. Ilmselt oleks hange olnud veelgi mĂ”jusam, kui oleks
osanud ette nĂ€ha teemaga seotud koolituste (noorsootöö kaudu saadav Ă”pivÀÀrtus) tegemist iga tegevusaasta alguses. NĂŒĂŒd, kui Eesti ANK kaasab KodanikuĂŒhiskonna Sihtkapitali toel NEET noori vabatahtlikusse tegevusse, on taoliste koolituse korraldamine prioriteediks. Samas on hea meel nĂ€ha, et ESFi hanget teostanud noortekeskuste jaoks on analĂŒĂŒsimine ning tagasisidestamine muutunud osaks igapĂ€evatööst ja seetĂ”ttu osatakse noorsootöö tulemuslikkust paremini hinnata ja kohalikule omavalitsusele tĂ”estada. Mis edasi? Pea kĂ”ik rakendajad leidsid, et Eesti ANK peaks jĂ€tkama sarnaste ĂŒle-eestiliste programmide koordineerimist, sest lisaks tegevuste elluviimisele arendatakse valdkonda laiemalt. Nii tekib noosootöös oluline muutus. ProjektipĂ”hisusest saab vajaduspĂ”hine riiklik koordineerimise sĂŒsteem. Ka Eesti ANK oma 69 liikme (sh 107 noortekeskust) nimel loodab, et tegevuse tulemusel oleme usalduse Ă€ra teeninud ja saame seda tĂ€nuvÀÀrset tööd jĂ€tkata! Olenemata sellest, kes sarnaseid tegevusi tulevikus juhivad vĂ”i koordineerivad, on oluline valdkonna tegijate vahel ĂŒhisosade leidmine ning horisontaalne koostöö. Iga otsus mĂ”jutab kĂ”igi tööd ning killustatult ei saavuta keegi oma eesmĂ€rke. Ei saa pakkuda sisulist kvaliteeti, kui selleks puuduvad taristud, kompetentsed noorsootöötajad, vajalikud vahendid vĂ”i hoopis huvigrupp. Kindlasti soovitaks Eesti ANK mĂ”elda tulevastele programmidele tervikpilti silmas pidades ja jĂ€tta vĂ”imalusi paindlikule lĂ€henemisele. Eesti on kĂŒll vĂ€ike, aga samas on iga piirkonna vĂ”imalused nii geograafiliselt kui ka inimressursiliselt erinevad. Noorsootöö peab olema noortest lĂ€htuv ja mitte vastupidi. Olenevalt sihtgrupist ei saa me pakkuda kĂ”igile kĂ”ike. Oluline on individuaalne töö. Kvantiteet jÀÀgu statistikutele, meie vÀÀrtustame iga noort.
Mihus 15
45
Teadmistest oskusteni â soov tegutseda Margit Amer Loksa Noortekeskuse juhataja Noorsootöösse sattusin juhuslikult, nagu enamus asju siin elus juhtub. Olin ise saanud koondamisteate ja eelmine noortekeskuse juhataja kolis Ă€ra. Kandideerisin Loksa Noortekeskuse juhataja ametikohale ja asusin tööle 1. septembril 2009. aastal. Seda kuupĂ€eva vĂ”in lugeda oma teadliku noorsootöö alguseks, sest olin kĂŒll varem abikaasa kĂ”rval osalenud Kaitseliidu kodutĂŒtarde ja noorte kotkaste töös ning sealt saadud teadmised ja kogemused olid aluseks, kuid ei olnud piisavad, et juhtida noortekeskuse tööd. Asudes tööle noortekeskusesse sain ĂŒldse teadlikumaks, et on olemas noorsootöö. Et aga saada ka vajalikke algteadmisi, mĂ”istmaks noorsootöö eesmĂ€rke ja pĂ”himĂ”tteid, kasutasin head vĂ”imalust osaleda âNoorsootöötajate pĂ”hiteadmiste ja oskuste koolitusprogrammisâ, mis algas samal sĂŒgisel. Kuna kĂ”ik oli nii uus ja huvitav ning ma tundsin ennast vĂ€ga ârohelisenaâ, siis olin avatud kĂ”ikidele koolitustele, mis tĂ€iendasid minu teadmisi ja andsid ka vĂ”imalusi noortekeskuse elu parendada. Ega ma tĂ€pselt ei mĂ€letagi, kuidas just MoNo koolitus minuni jĂ”udis. See oli jĂ€lle ĂŒks vĂ”imalus luua uusi tutvusi ĂŒle Eesti, kuulata teiste kogemusi ja lĂ€heneda kohalikele noortele veidi teisest kandist. Kogu Ă”ppimise protsess oli vĂ€ga pĂ”nev,
46 Mihus 15
noorte kogunemiskohtade kaardistamine, reaalselt tĂ€naval lĂ€henemine ja vĂ”imaluste pakkumine, aga seda vaid senikaua, kuni asusin seda Loksal reaalselt rakendama. Avastasin, et noored, kes olid sihtgrupp, juba kĂ€ivadki pea igapĂ€evaselt noortekeskuses. Samas on ĂŒmber Loksa linna Kuusalu valla noored, kelle jaoks oma valla noortekeskused jÀÀvad kaugeks, seega rakendasime mobiilset noorsootööd peamiselt nende transpordiks meil toimuvatele tegevusĂ”htutele. VĂ”ib-olla ei saanud mina pĂ€ris Ă”igesti MoNo eesmĂ€rgist aru, aga edaspidistes projektides olen mobiilse noorsootöö kĂ”rvale jĂ€tnud, sest mulle tundub, et meie linn on piisavalt vĂ€ike, et noored leiaksid ise tee noortekeskusesse. Minu jaoks kĂ”ige positiivsem oli aga nii öelda jala ukse vahele saamine ESFi rahastatavatele projektidele Eesti ANKis. RÔÔmsalt osalesime oma noortekeskusega juba jĂ€rgmisel aastal komplekspakkumuses. Huvitegevus lĂ€ks vĂ€ga hĂ€sti tööle, sest oli juba olemas lauluhuviliste noorte seltskond, keda juhendas oma vabast ajast ja entusiasmist vahva lauluĂ”petaja. EttenĂ€htud 12 noore asemel oli kevadeks koguni 23 sĂ€rasilmset laululast, kes moodustasid juba lastekoori. Meelde on jÀÀnud vĂ€ga Ă”dusas Ă”hkkonnas kohviku stiilis tehtud kolmanda advendi kontsert sĂ”pradele ja lapsevanematele. Kui siis oli see nii mĂ”nelegi noorele alles esimene arglik avalik soleerimine, siis emadepĂ€evakontserdil oldi juba suurel laval ja rohkema publiku ees enesekindlamad. Noorte solistide vĂ€ljundiks ja Ă”pitu nĂ€itamiseks saidki need kaks kontserti, mis olid vĂ€ga sĂŒdamlikud.
Tööelu tutvustamine ajas alguses taas segadusse, sest projekti sai pandud oma hetke mĂ”tted ja nĂ€gemus, aga tööle asudes hakkasid ka noored oma soove avaldama. KooskĂ”lastades Eesti ANKiga saime ka muuta mĂ”ned tööelututvustused pĂ€evakohasemaks. Meie noored said rohkem aimu Ă”petajatööst ning sellest, et see ei lĂ”ppe koolipĂ€eva viimase kellaga, vaid jĂ€tkub tihti pere kĂ”rvalt hilisööni. Meil kĂ€isid kĂŒlas ka noorsoopolitsei, meditsiiniĂ”de ja veel mitmed erinevate erialade esindajad. Ise sĂ”itsime veidi vanemate noortega lahtiste uste pĂ€evale sĂ”javĂ€kke ja uudistasime Teeviidal. Mulle isiklikult oli pĂ€ris raske katsumus panna noored NAF projekte kirjutama. Esimese projekti laekumine vĂ”ttis ikka pĂ€ris kaua aega. Positiivseks pean siiski noorte huvitavaid ideid, mis peale vĂ€ikest utsitamist Ă”nneks ka realiseerusid. Kui projekti algus oli neile huvitav ja tegevuste lĂ€bi viimine tĂ€htis, siis lĂ”pparuanded enam nii kergelt ei tulnud. Sain palju erinevaid taktikaid ja veenmisvahendeid kasutada, et alustatud projekt poolikuks ei jÀÀks. Iga koolitus on eriline vĂ”imalus uute teadmiste saamiseks, vanade tarkuste meelde tuletamiseks ning kas vĂ”i kinnituse saamiseks, et teen Ă”iget asja ja Ă”igesti. Olen aru saanud, et kui teha tööd ja elada sĂŒdame jĂ€rgi, siis saavutame parimaid tulemusi. Iga koolitus, kus olen osalenud, on andnud mulle teadmisi ja oskusi, aga ka ideid ning tahet neid ellu viia. Olen saanud koolitustest vĂ€ga palju positiivset, et teha tööd meie noortega.
Minu ESF Kristi Kruus Saue Noortekeskuse juhataja Mina kohtusin ESFiga esimest korda 2010. aasta suvel. Olime parasjagu lastega kunstilaagris, kui ĂŒlemus helistas ja ĂŒtles, et nĂŒĂŒd tuleb tĂ€htis otsus vastu vĂ”tta. Otsus, kas osaleda ESFi programmis âNoorte konkurentsivĂ”ime suurendamiseks ja sotsiaalse tĂ”rjutuse vĂ€hendamiseks ĂŒhiskonnale pakutava noorsootöö teenuse osutamine lĂ€bi noortekeskusteâ. Kuigi me tol hetkel programmi pikast pealkirjast eriti aru ei saanud, olime miskipĂ€rast siiski nĂ”us. Tegevuste alguseni oli veel palju aega, suvi alles kestis... kĂŒll jĂ”uab, arvasime. Algas minu suhe ESFiga. Programm algas ja kestis meie jaoks jĂ€rgmised kolm aastat: tööelu tutvustavad tegevused, noorte algatatud projektid, laagrid, mobiilne noorsootöö â kĂ”igi nende tegevuste kaudu arendasime Saue Noortekeskust ja tĂ”stsime kvaliteeti. Noortekeskus sai juurde uusi huvilisi ning suutis pakkuda noortele mitmekĂŒlgseid huvipakkuvaid tegevusi. TĂ€naseks on kinnitatud Saue Noortekeskuse uus arengukava, milles kajastuvad ESFi raames alguse saanud tegevused â sedakorda toetatakse neid juba linna eelarvest. Ka Ă€sja allkirjastatud Saue
linna koalitsioonilepe ĂŒtleb, et linn pakub noortele erinevaid vaba aja veetmise vĂ”imalusi, toetab noorte omaalgatusi ning vĂ€hekindlustatud peresid. See tagab ka edaspidi meie noortele vĂ”rdsed vĂ”imalused osalemiseks ja ideedele toetuse leidmiseks. Lisaks noortele pakutavatele tegevustele noortekeskuses leidis minu suhe ESFiga aset ka mitmel teisel rindel. Kolme aasta jooksul potsatas mu postkasti kĂŒmneid roheliste pealkirjadega koolituspakkumisi â ĂŒks ahvatlevam kui teine â ja kui ma ĂŒtlen ârohelised pealkirjadâ, siis ma usun, et kĂ”ik Eestimaa noorsootöötajad teavad, millest ma rÀÀgin. Raske oli kĂ”ikidele koolitustele reageerimata jĂ€tta, kuid kĂ€esoleva aasta sĂŒgiseks sai neid minu jaoks juba liiga palju. Esimest korda pidin saatma koolitajale teate, et seekord tĂ”esti ei jĂ”ua, töö tahab tegemist. Need roheliste pealkirjadega koolitused olid nagu rusikas silmaauku â eelkĂ”ige seetĂ”ttu, et need olid vajaduspĂ”hised. TĂ€nu ESFile sain arendada oma teadmisi ja pĂ€devusi mitmel suunal ning teadmistele andsid tugeva lisavÀÀrtuse kohtumised kolleegide ja teiste huvitavate spetsialistidega vĂ€ljastpoolt valdkonda. Ăhe minu ja Saue linna jaoks olulise koolitusena tahaksin eraldi vĂ€lja tuua arenguprogrammi âKOV noorsootöö strateegiline juhtimineâ, sest tĂ€nu sellele
oleme kodulinnas alustanud valdkondliku arengukava loomist. Programmiperiood saab lĂ€bi... ja ehk see ongi hea â on aeg jĂ€rele mĂ”elda ja Ă”pitut igapĂ€evatöös rakendada. Mu kohtingud ESFiga ei olnud sellega veel lĂ”ppenud. Sain ennast proovile panna ka eksperdina ĂŒhe kohaliku omavalitsuse noorsootöö kvaliteeti hinnates. Kogu protsess andis tĂ€iesti uue vaatenurga minu enda tööle â hakkasin oma linna noorsootööd laiemas kontekstis nĂ€gema ja tervikuna hindama. Mul on kahju, et mu kodulinn hindamist lĂ€bi ei teinud, kuid ma ei kahtle, et ĂŒhel pĂ€eval jĂ”uame seda veel teha. KokkuvĂ”tteks tahan ma öelda, et kuigi nĂ€iliselt hakkab minu ESF minu juurest Ă€ra minema, siis on ta siinveedetud kolme aasta jooksul toonud minu ellu nii palju uusi tuuli, muutusi ja arenguid, et lahkudes jĂ€tab ta suure osa endast siiski siia. Minu noortekeskuses, minu linnas ja minu riigis oleksid paljud positiivsed muutused olemata, kogemused kogemata ja tunded tundmata, kui ei oleks olnud minu ESFi. Siiralt Sinu Kristi Kruus
Mihus 15
47
Ajakirja vĂ€ljaandja: Sihtasutus Archimedes Euroopa Noord Eesti bĂŒroo Koidula 13a, 10125 Tallinn tel: 6979 236 euroopa.noored.ee www.mitteformaalne.ee Ajakirja MIHUS vĂ€ljaandmist toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti Vabariigi kaasrahastamisel elluviidavast programmist âNoorsootöö kvaliteedi arendamineâ Toimetaja: Marit KannelmĂ€e-Geerts Keeletoimetaja: Erle Luuk Kujundus: Joonmeedia.ee (Tanel Rannala & Siiri Taimla) TrĂŒkk: Ecoprint AS