nimetatakse suurt puuderühma metsadeks. Metsad hõivavad umbes 30% maakera pinnast, milles on umbes 3 triljonit
Seda peetakse maailma kõige keerukamaks ökosüsteemiks.
Metsad neelavad CO2 ja muid ohtlikke gaase ning täidavad atmosfääri hapnikuga. Metsad neelavad lehe pooride kaudu gaasilisi saasteaineid ja eemaldavad need keskkonnast. Õhusaasteained kahjustavad puid, kuna need kahjustavad lehestikku ja kahjustavad fotosünteesi protsessi. Need muudavad puud nõrgemaks ja vastuvõtlikumaks muudele terviseprobleemidele.
Kasvuhooneefekt on nähtus, mille puhul soojus jääb atmosfääri kõrge CO2 ja muude soojust püüdvate gaaside sisalduse tõttu, mis takistavad selle kosmosesse eraldumist. Metsad toimivad süsiniku neeldajana, mis eemaldab süsiniku CO2-st ja salvestab selle tselluloosina tüvesse, vabastades samal ajal hapniku tagasi õhku. Metsad vähendavad kasvuhooneefekti, kuna see varjutab meie maju ja kontoreid. See vähendab vajadust kliimaseadme järele, vähendades seega elektri tootmiseks põletatavate fossiilkütuste arvu.
Metsade olemasolu suurendab võimalusi tervise ja sotsiaalse heaolu parandamiseks. See mitte ainult ei paranda inimese vaimset, vaid ka füüsilist tervist. Metsadel on palju tervisega seotud eeliseid, mida me sageli tähelepanuta jätame. Need pakuvad meile värsket õhku hingamiseks, toitvat toitu, mida juua, puhast vett ja palju muud. Uuringud näitavad, et metsad parandavad meie tervist, kuna need vähendavad stressi ja aitavad taastuda tähelepanu väsimusest.
Bioloogiline mitmekesisus hõlmab paljusid ökosüsteemis eksisteerivaid eluvorme ja liike. Metsad on elupaigaks 80% maismaa bioloogilisest mitmekesisusest. Metsade hävitamise kasvav mõju seab bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele olulise väljakutse. Metsad pakuvad elupaika paljudele looma-, taime- ja mikroorganismiliikidele.
