Parimatest parimate leidmine ehitusettevõtte personalijuhi pilgu läbi Optimism, anne ja pühendumus viisid noore koka kõrge tiitli võiduni Kutsealane tunnustamine Euroopa Liidus www.europassikeskus.ee
eessõna
Europassi Keskus Eestis te-
gutseb SA Kutsekoja juures juba kaheksa aastat. Europass on üks mitmest Euroopa Komisjoni algatusest, mille eesmärk on lihtsustada kodanike õppe- ja tööalast liikuvust riikide vahel ja ka riigi sees. Europassi nimetuse alla kuuluvad dokumendid on tihedalt seotud teiste algatustega nagu Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, EURES, Euroopa ainepunktisüsteem, samuti kutsesüsteem, kutsestandardid. Kõigest sellest tuleb ka ajakirjas juttu. Europassi nimetus tekitab aegajalt segadust. Nimetus viitab kõigi arusaamiste kohaselt isikut tõendavale dokumendile ehk passile. Kuigi me ei räägi passist, on Europassi dokumendid tõepoolest mõeldud oskuste ja teadmiste tuvastamiseks. Näiteks kutsetunnistuse lisa aitab
selgitada, mida konkreetne kutsetunnistuse omanik teab ja teha oskab. Kutsetunnistuse lisad on ka tõlgitud inglise keelde ja on Kutsekoja kodulehel üleval. Seega saab igaüks uurida, kasvõi huvi pärast, mida üks või teine kutse endast kujutab. Seekord on ajakiri võtnud fookuse tööandjatele ja tööotsijatele,
et tutvustada just neile huvi pakkuvaid ja kasulikke teemasid. Kui tööandja veel ei tea, millist kasu võib ta saada kutsesüsteemist, siis soovitan kindlasti lugeda neid artikleid. Kui midagi jääb selgusetuks, saab alati Kutsekojast lisainformatsiooni. Tööotsija leiab aga kasulikke nõuandeid personalijuhilt, kes igapäevaselt tegeleb töötajate värbamisega. Usun, et ajakiri on kasulik lugemine ka noortele, kes alles mõtlevad, millist teed elus valida. Mitmest artiklist käib läbi mõte, et julge pealehakkamine on pool võitu. Näiteks võiksid noored ise aktiivselt endale praktikakohta otsida, miks mitte kasvõi helistades oma lemmikajakirja toimetusse, nagu tegi seda noor moe ja disaini turunduse üliõpilane Keilit. Margit Paakspuu SA Kutsekoda, Europassi Keskus
sisukord LK 4–5 Tööandja – Parimatest parimate leidmine ehitusettevõtte personalijuhi pilgu läbi Lk 6 Kutsesüsteem – Eesti kvalifikatsioonid on rahvusvaheliselt võrreldavad LK 7 Kutsetunnistus – Tööandjale on kutsetunnistus tõend töötaja kvalifikatsiooni kohta LK 8 Persoon – Optimism, anne ja pühendumus viisid noore koka kõrge tiitli võiduni LK 9 Europass – Europass – tööotsija ja tööandja abimees! LK 10–11 Karjäär – Igaühel on õigus kannapöördeks LK 12–13 EURES – EURES – turvaline mobiilsus nii tööotsijale kui ka tööandjale LK 14 Kutsealane tunnustamine – Kutsealane tunnustamine Euroopa Liidus LK 15 Välismaalased Eestis – Tulin, et jääda! Lk 17 Õpiränne – Aasta otsa õpirändes Taanist Hiinani LK 18 Noored ja töö – Projekt „Nupp tööle” viis kokku noored ja tööandjad LK 19 Väliskogemus – Milliseid võimalusi pakutakse kogemuste omandamiseks välismaal?
Ajakiri valmis SA Kutsekoda ja Europassi Keskuse ning Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakonna koostööna. Esikaanel Skanska AS-i personalijuht Irene Metsis. Foto: Eero Vabamägi.
uudised
Europassi CV sai uue ilme CV täitmine on nüüd lihtsam ja kiirem, alles on aga Europassi iseloomustavad osad nagu suhtlemise, organisatoorsete ja tööalaste oskuste kirjeldus. Europassi CV saab koostada 26 keeles. Uuenduste aluseks on võetud CV koostajate ja tööandjate tagasiside. Lisaks on nüüd võimalus koguda kokku dokumente Europassi oskuste mapis. See on elektrooniline portfoolio, mis annab ülevaatliku pildi inimese oskustest ja teadmistest. Erinevate CV osade juurde saab lisada informatsiooni toetavate/tõendavate dokumentide linke, mis on seotud oskuste mapiga. Europassi CV koostamist lihtsustavad juhendid ja näidised. Alati saab ka nõu küsida Europassi Keskusest.
Europassi tegevusele anti hinnang Europassi tegevust hinnatakse iga nelja aasta järel. Perioodi 2008.–2012. aasta hindamise eesmärk oli analüüsida Europassi rolli ja ülesandeid ning anda soovitusi edasisteks arenguteks teiste Euroopa algatuste ja poliitika raames. Andmete kogumiseks analüüsiti läbi erinevaid dokumente, raporteid, uuringuid, viidi läbi 48 intervjuud ning korraldati üleeuroopaline küsitlus, millele vastas 17 000 inimest. Kasvav Europassi Euroopa kodulehe külastajate arv näitab, et teadlikkus Europassi dokumentidest on märgatavalt tõusnud. Eriti kasulikuks pidasid Europassi dokumente tööd otsivad inimesed. Võrreldes 2008. a tulemustega on tööotsijate seas 51% rohkem neid, kes on kasutanud tööotsingutel mõnda Europassi dokumenti. Europassi lisandväärtusena nähakse eelkõige kvalifikatsioonide, oskuste ja õpiväljundite kirjeldamise võimaldamist lihtsal ja arusaadav viisil. Europass motiveerib inimesi oma oskusi, teadmisi ja kogemusi analüüsima. Hindamisraportiga saab tutvuda Europassi Keskuse kodulehel: www.europassikeskus.ee
Uus Rajaleidja ametite andmebaas aitab mõista tööturgu Ametite andmebaasi (www.rajaleidja.ee/ ametid) keskkonnast leiab 150 ametikirjeldust ja 124 kutsealakirjeldust. Ametite info on hea abiline eelkõige just tööle kandideerijale ja elukutse otsijale, kes saavad sealt realistliku ülevaate ameti esindaja igapäevasest tööst. Tööotsijad saavad ametikirjelduste abil analüüsida enda huvisid ja võimalusi, et leida näiteks ideid koolituste valimiseks. Kirjeldused sisaldavad olulist infot: tööülesanded, töökeskkond, vajalikud teadmised, oskused, isikuomadused, haridus ja väljaõpe, töövõimalused, sissetulek jm. Küsimustikes saab testida oma teadmisi ametite kohta ja vaadata videoid-fotosid. Õpingute planeerimiseks on keskkon-
nas loodud elektrooniline haridustee, mis aitab mõista liikumisvõimalusi Eesti haridussüsteemis. Ametikirjeldused ja haridustee on toodud ka vene keeles. Sisukirjelduste ajakohastamisse olid kaasatud erialaliidud, era- ja avaliku sektori asutused ning õppeasutused. Kirjelduste uuendamisel lähtuti uuenenud seadusaktidest, kehtivatest kutsestandarditest, asjatundjate ettepanekutest. Samuti valmis haarav ja kasutajasõbralik disainilahendus. Andmebaas on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Teele Traumann,
SA Innove
Europass
3
tööandja
Parimatest parimate leidmine ehitusettevõtte personalijuhi pilgu läbi Uurisime pikaaegselt personalijuhilt, kuidas näeb tööle värbamise protsess välja tema pilgu läbi ja mida tööotsijad võiksid paremini teha. Kaire Talviste
P
ersonalijuhina on Irene Metsis töötanud 21 aastat, viimased viis Eesti ühes suuremas ehitusettevõttes Skanska AS-is. Lisaks oma põhitööle koolitab Irene ka teisi personalijuhte, spetsialiste ning on olnud kodanikualgatuse „Töötute klubi” üks eestvedajaid. Pea iga kuu puutub ta kokku CV-dega ja vestleb tööle soovijatega. Irene sõnul sõltub ühele ametikohale kandideerijate arv eelkõige sektorist, milles ettevõte tegutseb, ja ka sellest, kuivõrd olulised on erialased teadmised ja töökogemus. Keskmiselt laekub ehitussektoris ühe töökuulutuse peale 30 CV-d, sest kandidaadilt eeldatakse väga konkreetset haridustaset ja kogemust. On olnud ka olukordi, kui tuleb vaid üks või kaks kandidaati, sest nõutavad kogemused ja haridustase on väga spetsiifilised. Mida levinum ametikoht, seda rohkem ka sooviavaldusi. Irene Metsise sõnul sõltub palju kanalist, kus tööpakkumist kuulutatakse. Alati teavitatakse ettevõtte sisekanalites, kindlasti kuulutatakse oma kodulehel, kasutatakse ka erialaliite, koolide karjäärikeskusi ja elektroonseid CV-portaale. Üks uuemaid värbamiskanaleid on Facebook. Kümnete CV-de seast tuleb leida see pa-
4
Europass
rim. „Valik on keeruline, see on alati keeruline. Harva oleme endas 100% kindlad, sest ka parimal on lisaks plussidele omad arengukohad ning lõppkokkuvõttes näitab aeg, kas inimene saab hästi hakkama,” selgitab ta. CV-des torkab silma pealiskaudsus
Metsisele on sadu CV-sid lugedes jäänud mulje, et paljud inimesed kas ei oska neid koostada või ei viitsi pingutada. Põhiviga on see, et CV on lakooniline ega sisalda piisavalt informatsiooni. Sageli ei märgita juurde, millised olid tööülesanded eelmistel kohtadel, sest ametinimetus iseenesest ei anna sellest ülevaadet. Leidub isegi kandideerijaid, kes üldse ei vaatagi, mis kohale nad kandideeri-
vad. Saadetakse lihtsalt oma CV ära, isegi kui pakutava tööga puudub neil varem igasugune kokkupuude ja seos. Esineb ka õigekirjavigu ja apsakaid, mis kandidaadist head muljet ei jäta. „Kohe kõrvale me seda CV-d ei tõsta, kui inimesel on nõutav haridus ja töökogemus. Kui aga otsime assistenti, kelle töö on täpsust nõudev ja kes peab palju protokollima, siis tekitavad kirjavead tema oskustes või suhtumises kahtlusi,” selgitab Metsis. Noored lisavad CV-dele sageli endast pildi. Miks mitte, kui see on soliidne, ent vahel see seda pole. Foto on välja lõigatud seltskonnapildist, kus ollakse kummalises poosis või riietuses. „Fotost ei saa kohe midagi järel-
tööandja
Parima ülevaate on andnud CV-d, kus on keeleoskus esitatud Europassi keelekategooriates. Just tudengid on hakanud kasutama seda vormistust. FOTO: Eero Vabamägi
talle siiani andnud CV-d, kus on keeleoskus esitatud Europassi keelekategooriates. Mõned sellised on temani juba ka jõudnud. „Just tudengid on hakanud kasutama seda vormistust. Europass on mugav keskkond, kus saab ka oma CV-d koostada ja sealt leiab häid soovitusi, kuidas hea tutvustus peab välja nägema,” lisab ta. Sageli soovib tööandja saada CV-ga ka motivatsioonikirja. Nende koostamine on paljudele kandideerijatele aga paras pähkel. „Kui oleme neid küsinud, siis on ka juhuseid, kus on internetist kopeeritud näidispõhi ja siis oma kogemusi sinna vahele kirjutatud. Õnneks on ka häid näiteid, mille puhul on kohe näha, et kandideerijad on näinud motivatsioonikirja koostamisel tõsiselt vaeva ja enamasti on siis ka tulemus positiivne.” Intervjuule
Eesti ühe suurema ehitusettevõtte Skanska personalijuht Irene Metsis on olnud kodanikualgatuse „Töötute klubi” üks eestvedajaid.
dada, oluline on töökogemus ja haridustase, kuid eelhoiaku võib tekitada küll. Pilt peab CV-s olema viisakas,” soovitab ta. Mõnikord ei saa CV-st ka piisavalt täpselt aru, mis seisus on kandidaadi haridustee, kui on nimetatud vaid üks aastaarv. On see alustamise või lõpetamise aasta? Intervjuul selgub sageli, et õpingud on alles pooleli. Irene Metsise sõnul suhtutakse Skanskas õppijatesse väga hästi ja teatud ametites isegi soositakse seda. Metsis juhib tähelepanu ka sellele, et oma keeleoskuse peaks paremini lahti kirjutama. „Mulle ütleb vähe see, kui on kirjas, et vene keele oskus on rahuldav. Mis on see rahuldav?” on tal raske hinnata. Parima ülevaate on
Esimese vooru intervjuule kutsutakse enamasti 4 kuni 5 inimest, mõnikord rohkem. „Igale intervjueeritavale kulub 45 minutit kuni tund aega, see on optimaalne aeg saamaks ülevaate inimese kogemusest, senisest töökäigust ja väärtushinnangutest.” Intervjuule pääsemine sõltub eelkõige sellest, kas CV põhjal on täidetud kõik nõuded: sobiv haridus, töökogemus, keeleoskuse tase jms. Intervjuud viivad läbi enamasti personalijuht ja vastava valdkonna juht. Personalijuht uurib kandidaadi väärtushinnangute kohta ja hindab, kas need ühtivad organisatsiooni omadega. Juht arutleb CV-s kirja pandud kogemuste ja õpitu üle ning püüab välja selgitada erialase kompetentsi. Intervjuu ei peaks olema ülekuulamine, vaid pigem vestlus. „Tegu on ikkagi kahepoolse protsessiga: meie valime inimest ja inimene valib organisatsiooni. Heal kandidaadil on mitu valikut. On ette tulnud olukordi, kui meie väljavalitud kandidaat teatab, et ta otsustas teise koha kasuks. See on põhjus, miks ei saa lubada, et inimene lahkuks meie juurest kehva tundega,” ütleb Metsis. Intervjuule kutsutud kandidaatidele tehakse ka taustauuringut, ent seda vaid kandidaadi teadmisel ja loaga. Kui see on olemas, uuritakse tema kohta internetist ja ka endistelt tööandjatelt. „Internetist leitava info osas peab olema ettevaatlik ja kõike ei saa 100% tõena võtta. Võib ka juhtuda, et satud nimekaimu otsa,” ütleb Metsis. Eelmiste tööandjatega suheldes on ta kuulnud nii kandidaadi üleskiitmist kui ka laitmist. Siis helistatakse mitmesse kohta, et saada selgem pilt – ei või ju iial teada, kas eelmine juht kiusujuttu kättemaksuks ei aja. „Mulle pole otseselt öeldud, et inimene ei
sobi, ollakse ikka pigem neutraalsed. Samas saab ridade vahelt välja lugeda nii positiivset kui ka negatiivset,” lisab personalijuht. Kui mõni teema õhku jääb, küsitakse selle kohta kandidaadilt vestlusel. Saatuslikuks võib inimesele saada see, kui ta valetab. Näiteks annab valeinfot tehtud tööde või kooli lõpetamise kohta. See tuleb kõik taustainfo kogumise käigus välja. Lootusetu on saada tööle siis, kui intervjuule ilmutakse alkoholilõhnadega. „Sel juhul pole enam midagi peale hakata,” tõdeb Metsis. Konfidentsiaalsed andmed
Puuktööotsijatega, kes intervjuul provotseerivad tööandjat esitama konfidentsiaalseid teemasid puudutavaid küsimusi, Irene Metsis kokku puutunud pole. Ta usub, et põhjuseks on Skanska tegevusvaldkond, kus peamiselt otsitakse ehitusinsenere. Sellest hoolimata on ta valvas, sest konfidentsiaalseid andmeid (nt perekondlik seis, usutunnistus, terviseseisund jne) ei tohi küsida. „Personalijuht peab olema nutikas, et mitte puuktööotsijate provotseerivate küsimustega kaasa minna. Ka juhte koolitatakse, kuidas intervjuul käituda,” ütleb Metsis. Ta on märganud, et viimasel ajal ei panda oma CV-sse sageli kirja laste arvu. Eks ikka põhjusel, et erinevatel tööandjatel on sellesse erinev suhtumine... „See on ju normaalne, et inimesel on lapsed. Oluline on see, et ta suudab kõik asjad ka tööjuures ära korraldada,” ütleb ta. Kui lapsi CV-s pole, siis nende kohta ka küsida ei tohi. Ent sageli tuleb see jutu käigus ikkagi välja. Tööle saamise otsus on paljude asjaolude kombinatsioon: kogemus, sobivus, kodutöö, praktilised tööd. Loeb seegi, millise mulje inimene jätab. Selle kõige väljaselgitamine on aeganõudev – isegi kui väga intensiivselt tegeleda, kulub ikkagi terve kuu, vahel rohkem. Skanska oma kuulutustesse palganumbrit ei kirjuta, ent kui inimene helistab või esmasel intervjuul seda uurib, siis talle ka suurusjärk öeldakse. „Pole mõtet viia konkurssi lõpuni, kui kandidaat ootab tegelikult suuremat palka, mida me maksta ei saa,” ütleb Metsis. Neile, kes valituks ei osutunud, antakse sellest aegsasti teada, et nad saaksid mujale kandideerima hakata. Vahel ju võib juhtuda, et jääb kogemata kellelegi tagasiside andmata, kuid seda ei tohiks mainekas tööandja endale lubada. Metsis on kuulnud, et on kohti, kuhu CV kaob nagu musta auku – pärast seda ei kippu ega kõppu. „Ma ei tea, kes need personalijuhid on, kes midagi ei vasta. Oma koolitustel rõhutan ma alati, et vastata tuleb,” ütleb ta. Europass
5
kutsesüsteem
Eesti kvalifikatsioonid on rahvusvaheliselt võrreldavad FOTO: vallo kruuser
Mari-Ann Rebane, Margit Paakspuu
I
gas riigis on oma haridussüsteem eri tasemete ja liikidega. Eestis kutsekoolis, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis õppides võib ju arvata, et selle sisu ja hariduse tase on hästi mõistetav ka teistes Euroopa riikides – tegelikult ei pruugi see nii olla. Juba kutsehariduses on eri maades nii palju erinevaid liike, et nendes orienteerumine on muutunud väga keeruliseks. Euroopa elukestva õppe ruumis orienteerumise teeb veelgi keerulisemaks see, et formaalhariduslike kvalifikatsioonide kõrval eksisteerivad paljudes riikides ka kutsekvalifikatsioonid. Nii formaalhariduslikke kui ka kutsekvalifikatsioone ühendab ühine lähenemisviis – õppe tulemuste tunnustamisel keskendutakse õpiväljunditele. See tähendab, et tähtis on, mida kvalifikatsioonitunnitusega inimene on võimeline tegema, mitte see, kui kaua või kus ta on täpselt õppinud või oma kogemused omandanud. Selleks, et eri maade kvalifikatsioonid saaksid kõigile paremini mõistetavaks, on loodud Euroopa Kvalifikatsiooniraamistik (European Qualifications Framework – EQF). See on 8-tasemeline võrdlusraamistik, millest saame teada, mis tasemel on eri riikide koolilõpetajad ja kvalifitseeritud töötajad. See on nagu riikide raha väärtust mõõtev valuutakurss, mis muudab teiste riikide kvalifikatsioonid meie jaoks paremini mõistetavaks. Kõrghariduse kvalifikatsioonid on seotud kõrgeimate tasemetega (6–8). Samas võivad nendele tasemetele paigutuda ka kõrgeima taseme spetsialistide kutsekvalifikatsioonid, millest tulenebki, et omandatud kvalifikatsiooni kõrval on ülimalt olulised ka reaalsed oskused ja kogemused. Seega, iga kvalifikatsioonitaseme saavutamiseks peaks olema mitmeid hariduslikke või karjääriteid. Kõigile Euroopas välja antud kvalifikatsioonitunnistustele lisatakse tulevikus ka EQF tase. Loodud võrdlusraamistik saab toimida aga ainult siis, kui riigid on oma kvalifikatsioonid EQFiga suhestanud. Seetõttu on peaaegu kõigis Euroopa riikides loodud või loomisel oma kvalifikatsiooniraamistikud. Nüüdseks on kõik Euroopa riigid määranud raamistiku rakendamise riikliku koordinatsioonikeskuse ehk National Coor-
6
Europass
Üha enam Eesti tööandjaid on hakanud väärtustama kutsetunnistusega töötajat.
dination Pointi (NCP). Eestis on selleks Kutsekoda. Eesti kvalifikatsiooniraamistik
Nagu paljudes Euroopa riikides, on ka Eestis loodud riiklik kvalifikatsiooniraamistik (EKR), mis on samuti 8-tasemeline. Kuna Euroopa kvalifikatsiooniraamistik ja EKRi tasemekirjeldused on põhiolemuselt samad, on eriti oluline, kuidas me oma kvalifikatsioonidele EKRi taseme määrame. Sobiva taseme määramisel on aluseks õpiväljundipõhised tasemekirjeldused. Silmas tuleb aga pidada ka Euroopa tasandil sõlmitud üldiseid kokkuleppeid. Näiteks seda, et kõrghariduse kvalifikat-
sioonid on seotud kuuenda kuni kaheksanda tasemega ja kvalifikatsioonid, mis annavad õiguse edasiõppimiseks kõrghariduses, tavaliselt üldkeskharidus ning kutsekeskharidus, paigutuvad neljandale. Kutsekvalifikatsioonid paigutuvad EKRi tasemetele üldjoontes vastavalt positsioonile tööl. Teise kuni viienda taseme moodustavad oskustöötajad, käsitöölised, seadme- ja masinoperaatorid. Viienda ja kuuenda taseme saavutavad keskastme juhid ja spetsialistid. Kolm kõrgeimat taset kuuluvad juhtidele, tippjuhtidele ja tippspetsialistidele. Iga kutsekvalifikatsiooni EKRi tase määratakse kutsestandardi koostamise käigus, võrreldes nõutud teadmiste, oskuste ja iseseisvuse-vastutuse taset üldiste tasemekirjeldustega. Hea meel on seejuures tõdeda, et üha enam Eesti tööandjaid on hakanud väärtustama kutsetunnistusega töötajat. Eesti ja Euroopa kutsetaseme number koolilõpu- ning kutsetunnistustel hakkab peagi iseenda eest rääkima, andes selge signaali, millise keerukusega töödega tunnistuse omanik hakkama saab. Nii liigutakse lähemale ka EQFi loomise eesmärgile, muuta erinevad kvalifikatsioonid arusaadavamaks ja selle kaudu ka võrreldavaks. EQF-i tase märgitakse ka diplomilisale, kutsetunnistuse lisale ja taseme märkimise võimalus on olemas ka Europassi CV-s.
kutsetunnistus
Tööandjale on kutsetunnistus tõend töötaja kvalifikatsiooni kohta Kutsetunnistus annab tööandjale infot kandidaadi oskuste kohta ja tööotsijale edumaa teiste kandideerijate ees. Foto: Europass
Margit Paakspuu
K
utsetunnistusi väljastavad tööandjate ühendused ning kutse- ja erialaliidud. Kutsetunnistus tõendab, et inimene on läbinud vajaliku koolituse ning sõltuvalt kutsetasemest on tal ka töökogemus. Kutsekoja kodulehel olevas riiklikust kutseregistrist on võimalik hõlpsalt leida kutsetunnistuse omanikud. Nii saab vajadusel kontrollida kutsetunnistuse kehtivust. „Kutsetunnistust võiks pidada mõnes mõttes nagu kvaliteedimärgiks, mida tööturg järjest enam aktsepteerib,” ütleb Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liidust. On erialasid, kus inimesed on omandanud suurepäraseid oskusi iseõppimise teel. Kutse andja hindab inimese oskusi ning ka iseõppijal on võimalus saada tunnistus. Seda nimetatakse ka varasema õpi- ja töökogemuse tunnustamiseks. Kutsetunnistuste ja kutsekoolide õppekavade aluseks on kutsestandardid, mida koostatakse Kutsekoja koordineerimisel tööandjate, spetsialistide ja koolitajate koostöös. Kutsestandardite koostamise eesmärgiks on teadmiste-oskuste õpetamine tööturul nõutavaga paremini vastavusse viia. Kuna kutsestandard on koostatud oma eriala spetsialistide poolt, siis on tööandjal võimalus seda kasutada näiteks töökuulutuse koostamiseks või töötaja oskuste hindamiseks. Selleks, et olla tööandja, ei pea ilmtingimata omama ettevõtet. Iga inimene võib olla mõnes olukorras tööandjaks või teenuse tellijaks. Sel-
Kutsetunnistus on nagu kvaliteedimärk, mida tööturg järjest enam aktsepteerib.
lepäras on kasulik teada, et mõnel erialal töötamise eelduseks on kutsetunnistuse olemasolu. Näiteks kutsetunnistusega lapsehoidja kliendil on õigus saada kohaliku omavalitsuse toetust. Mõnel erialal aga ei tohigi ilma kutsetunnistuseta töötada või vastavat teenust pakkuda. Näiteks ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust võib majan-
dustegevusena osutada korstnapühkija, kellel on vastav kutsetunnistus. Kutsetunnistus aitab valida ka teenuse pakkujat. Näiteks kinnisvara hooldamise võiks usaldada kutsetunnistusega kinnisvarahooldaja kätte. Ja oma kõige kallima vara – lapse – treeningrühma valikul uurige kindlasti, kas treeneril on kehtiv kutsetunnistus! www.kutsekoda.ee
Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liidust: „Kutsetunnistust võiks pidada mõnes mõttes nagu kvaliteedimärgiks, mida tööturg järjest enam aktsepteerib.” Europass
7
persoon
Optimism, anne ja pühendumus viisid noore koka kõrge tiitli võiduni 2012. aastal Euroopa parimaks nooreks kokaks pärjatud Krestina Õun hindab tavaelus lihtsaid maitseid. FOTO: priit simson
Vilve Torn
H
aapsalust pärit 21-aastane Krestina Õun on lühikese aja jooksul noppinud ihaldusväärseid auhindu nii Eestis kui ka kogu maailmas peetud kokkade jõukatsumistelt. Üsna lühikese aja jooksul saavutatud ülikõrged tiitlid omandas Krestina teda tundvate inimeste sõnul ääretult tugeva tahtejõu ja töökusega. Samal ajal ei ole ta pingelise töö tõttu kaotanud ühtki kildu oma sõbralikkusest ja positiivsusest. Krestina sõnul tekkis tal huvi kokanduse vastu pärast IX klassi lõpetamist. „Iga naine peaks oskama perele head sööki valmistada. Minu ema polnud just kõige parem kokk. Nii ma siis otsustasin, et õpin ise selle ameti selgeks.” Ta lisab veel läbi omapärase huumori, et ameti valimisel sai määravaks seegi, et koka tööruumides on alati soe ja et kõht on ka alati täis. „Ma ei tule rikkast perest, kus toiduga pirtsutamine oleks teemaks olnud. Pigem vastupidi.” Tüdruk alustas õpinguid Haapsalu kutsehariduskeskuses ja talle meeldis kooliaeg väga. „Aktiivne, huvitav. Ma ei virisenud kordagi, kui pidin köögi- või puuvilju ühesuurusteks kuubikuteks tükeldama.” Noore tüdruku optimism, pühendumus ja oskus mitte viriseda ka rutiinsete tegevuste juures ei jäänud kutsehariduskeskuse juhendajatel märkamata. Nii otsustatigi üheskoos, et konkursile Noorkokk 2008 tuleb saata toonane II kursuse tudeng Krestina. „Jäin seal viimaseks. Tegin tohutult vigu ja saatus töötas minu vastu.” Esmalt ütles esimesel kõige tähtsamal võistlusel üles mikser, seejärel purunes plastmassist soolaveski. Nii olid pürees lubamatud tükid ja kaste ülemäära soolane. Ent Krestina pole allaandja. Tüdruk sõitis tagasi Haapsallu ning õppis ja töötas aina tuleviku nimel. Kui kätte jõudis praktikaaeg, saatis julge neiu oma taotluse just Vene-Prantsuse köögiga restorani Tchaikovsky Tallinnas, mille peakokk Vladislav Djatšuk on maailma kokanduskunsti tippvõistluse Bocuse d’Or Europe 2009 finalist. Krestina kutsuti üheks kuuks praktikale ja
8
Europass
Euroopa parim noor kokk Krestina Õun.
pärast praktikaaja lõppu jäi veel kaheks nädalaks appi. Olgu etteruttavalt öeldud, et pärast õpinguid ootas teda töökoht samas restoranis. Uskumatud tulemused
Restoranis Tchaikovsky kanda kinnitanud Krestinale polnud saatusest määratudki paigale jäämist ja n-ö tagatuppa varjumist. Konkursil Noorkokk 2008 viimaseks jäänud tüdruk võitis vaid kaks aastat hiljem konkursi Noorkokk 2010. Et esimese ja teise koha võitjatel avanes võimalus treenida Eesti parimate peakokkade käe all, jätkas oma hoolealuse arendamist ka restorani Tchaikovsky peakokk. Tema sõnul oli enda edasine proovilepanek maailma suurimal
rahvusvahelisel noorte meistrite kutsevõistlusel WorldSkills 2011 Londonis üks tema meeldivamaid konkursse, kuigi sellele eelnes meeletu töö. „Tchaikovsky andis mulle köögi harjutamiseks õhtul alates kl 23 kuni varahommikul kella kuueni. Elasin kaks kuud järjest köögis ja mõtlesin-katsetasin, kuidas teha parimat rooga metsloomalihast või keeta väga selge leemega härjasabakonsomeed.” Looduselt päritud anne ja meeletu töötahe päädis väärilise 11. kohaga. Krestina ütleb, et jäi tulemusega väga rahule ja oleks ehk esialgu sellega piirdunudki, kui kuklasse poleks hingama hakanud EuroSkills 2012. Krestina ei pidanudki sinna algul ise sõitma, aga et kaks väljavalitud kandidaati loobusid, tehti ettepanek just talle. „Nõustusin kohe, kuigi teadsin, et see eeldab taas meeletut tööd.” Uued unetud ööd restoraniköögis ja oktoobris 2012 sõitis teadmistest tulvil neiu Belgiasse. Kolm päeva kestnud võistluste ajal tuli noortel kokkadel teha roogasid n-ö pimekorvis ette antud mereandidest: vähk ja lõhe. Valmis tuli keeta tõeliselt maitsev kõrvitsapüreesupp, teha pearoog lambasadulast ning anda lauale magustoit, milles domineeriks õun ja pirn. Lisaks neile roogadele pidi iga osaleja valmistama suupisteid. „Avastasin esimest korda oma menüüst piimavasika harknäärme, mida polnud varem maitsnud-teinud. Vladislav õpetas mind võistluste eelõhtul telefonitsi, kuidas toorainega käituda ja sain hakkama. Tuli väga hea.” Ta lisab, et sellistel võistlustel ei hinnata ainult maitset-välimust-serveerimist, vaid žüriiliikmed vaatavad ka lisandite värve, töötehnikat ja -riistu. Samuti seda, kui tõhusalt sa ahju kasutad või kui palju sa heast toorainest prügikasti loobid. Tagantjärele ei tea tüdruk enam öelda, mis teda just Euroopa parimaks nooreks kokaks 2012 aitas pärjata, kuid ta usub ise, et ju aitas kaasa julgus proovida ja asju teistmoodi teha. Sellel suvel veedab ta puhkuse Eestis ning ennast täiendades. Ent olge üsna kindlad: me kuuleme temast veel. Kindlasti huvitab lugejat selle loo lõpus: mis on Krestina üks lemmiktoite. Lihtne klassika – heeringas, värske keedukartul ja peale sorts hapukoort väikese tilliga.
europass
Europass – tööotsija ja tööandja abimees! Euroopa Komisjoni algatatud Europass on tegutsenud nüüdseks juba kaheksa aastat. Europassi nimetuse alla kuulub mitu dokumenti, millel on ühine eesmärk – aidata kaasa inimeste töö- ja õppimisalasele liikuvusele. Margit Paakspuu
E
uropassi tuntuim dokument on CV, mida koostab igal kuul ligikaudu miljon inimest üle Euroopa. Väga palju Europassi CV kasutajaid on Lõuna-Euroopa riikides, kuna seal on tööpuudus praegu kõige suurem. Ka Eestis oli igapäevatöös tunda väga suurt huvi Europassi CV ja teiste dokumentide vastu just nendel aastatel, mil töötute arv oli väga kõrge. Europassi Keskuse koostöövõrgustik on tõhus, näiteks EURESi nõustajad teavad anda vajalikku nõu ka Europassi CV kohta. Loomulikult on ka praegu aktiivsed tööotsijad peamine Europassi sihtgrupp. Samal ajal kasutatakse Europassi veebipõhist CV koostamise võimalust ka koolides õppevahendina. Europassi Keskus külastas „Tagasi kooli” projekti raames mitut kooli üle Eesti, kus noored juba teadsid Europassi CV-d ja olid üleüldse kursis selle koostamise põhimõtetega. Europassi CV on läbi teinud uuenduskuuri ja tagasiside on positiivne. CV koostamise keskkond on nüüd oluliselt kasutajasõbralikum, kiirem ning ajakohasem. Tänapäeval kasutavad inimesed suhtlemiseks väga erinevaid võimalusi nagu Skype, Facebook jne. Noorem põlvkond võib-olla ei teagi, et kunagi oli suisa prestiiži küsimus märkida oma CV-sse faksi number. Kindlasti on praegugi faksiaparaadi kasutajaid, kuid see igapäevases tööelus pigem erandlik suhtlemise ja andmete vahetamise viis. Seetõttu uues CV keskkonnas eraldi faksi lahtrit ei ole, kuid kui vaja, saab seda ära märkida küll. Kuid Europassi CV uuendus ei seisne ainult faksi kadumises. CV kujundus on võrreldes eelnevaga kompaktsem, selleks et koostajad saaksid oma andmeid esitada levinuima tava järgi kahel lehel. Hariduse ja töökogemuse järjekorda saab kiiresti noolega muuta, vastavalt sellele, mida kasutaja soovib esmalt välja tuua. Oksuste mapp on uus võimalus lisada CV-le dokumente. Näiteks kui on keeleoskuse koh-
ta vaja esitada eraldi tunnistus, siis saab selle CV-le n-ö külge pookida, nii et tööandja saab kõik vajalikud dokumendid e-kirja ühes manuses. Siinjuures tuleb kindlasti meeles pidada, et lisadokumente tasub saata vaid siis, kui need on antud kandideerimisel vajalikud. Europassi CV pakub võimalust ka tööandjatele, kes soovivad kandideerimisprotsessi lihtsustada ühise CV formaadiga. Tööandjad võivad paluda saata kõigil kandideerijatel Europassi CV. Tehniline lahendus võimaldab ka ühest formaadist teise andmeid ümber tõsta. Näiteks on CV Keskuse portaalis võimalik CVde formaate lihtsalt vahetada. Tööandja jaoks aitab Europassi CV ja keelepass analüüsida kandidaadi keeleoskust. Alguses võib tekitada segadust keele mõistmise, rääkimise ja kirjutamise erinevad tasemed (A1, A2, B1, B2, C1, C2), kuid hiljem saab tasemete järgi veenduda, näiteks vestluse käigus, kas inimene hindas oma keeleoskust õigesti. Selleks on välja töötatud keeleoskussüsteemi enesehindamise skaala, kus on täpselt tasemed välja toodud. Seda skaalat kasutavad ka koolid, keeltekoolid ja ülikoolid. Näiteks kirjutamise B1 tase tähendab seda, et oskan koostada lihtsat seostatud teksti tuttaval või mulle huvi pakkuval teemal. Oskan kirjutada isiklikku kirja, milles kirjeldan oma kogemusi ja muljeid. Kirjutamise B2 tase näitab aga seda, et oskan kirjutada selgeid ja detailseid tekste mulle huvi pakkuvas teemaderingis. Oskan kirjutada esseed. Aruannet või referaati, edastamaks infot ning kommenteerides ja põhjendades oma seisukohti. Oskan kirjutada kirju, milles tõstan esile kogemuste ja sündmuste olulisi aspekte. Arusaadav, et tööandjad ja värbajad soovivad CV-sid läbi vaadata võimalikult kiiresti, seetõttu võib kasutada väikest spikrit.
C1, C2 - vaba keelekasutus
B1, B2 iseseisev keelekasutus
A1, A2 - algeline keelekasutus
Europassi dokumendid on kõigile tasuta ning küsimuste korral võib julgesti pöörduda Eesti Europassi Keskusesse.
Europass
9
karjäär
Igaühel on õigus kannapöördeks Kui tööle enam minna ei taha, on õige aeg külastada hoopis karjäärinõustajat, et välja selgitada uued võimalused. Kaire Talviste
K
arjäärinõustamisest rääkides kangastuvad eelkõige silme ette põhikooli ja keskkooli lõpetajad, kes on silmitsi oma esimese suurema valikuga. Tegelikult puudutab see teema kõiki tööealisi inimesi, kes mingil eluetapil tunnevad, et tööl on „sein ees”, sära silmist kadunud ja tahaks nagu midagi muud, aga ei tea, mis see täpsemalt on. „Ka 22-aastane, kes lõpetab bakalaureuse kraadi, pole alati kindel, et on teinud õige valiku. Mõni vahetab juba ülikoolis õppides eriala. Karjäärinõustamist vajab inimene jätkuvalt, sest pidevalt tuleb langetada enda elu osas olulisi otsuseid,” selgitab Fontese karjäärinõustaja ja talentide arendamise kompetentsikeskust juhtiv Tiiu Allikvee. Kui mõne aastakümne eest nähti karjääri kui puhtalt tööalast edenemist, siis nüüd on lähenemine holistilisem. Ka taustsüsteem on muutunud, töösuhted on lühemad, õpitakse juurde uusi erialasid ja tehakse ajas kiiremaid kannapöördeid. „Uue karjäärikontseptsiooni kohaselt mõistetakse karjääri all inimese elu tervikuna, sinna kuuluvad erinevad elurollid, mis on omavaheliselt seotud. Karjäär on seegi, kui naine on emapuhkusel, sest siis teeb ta karjääri emana. Erinevatel eluetappidel tõusevad fookusesse erinevad asjad,” selgitab Allikvee. Karjäär tänapäevases mõistes on nagu nelja jalaga laud, mille üheks jalaks on töö, teiseks lähisuhted, kolmandaks hobid ja ühiskondlikud tegevused, neljandaks tuttavad ja sõbrad. Kui laua üks jalg „logiseb”, avaldab see mõju tervele lauale. Karjäärinõustaja juures võivad kõik need teemad üles kerkida või juhtuda, et rahulolematuse peamine põhjus polegi töös, vaid hoopis lähisuhetes. Allikvee teab, et on inimesi, kellele ei meeldi planeerida ja ega olegi sellist reeglit, et kõik peavad iga kahe aasta tagant käima nõustamisel või endale iseseisvalt kirjaliku plaani koostama. Selleks peab ikkagi olema vajadus ja tahtmine. Karjääriplaan tuleb tema soovitusel ümber vaadata nii tihti, kui selleks on vajadust.
10
Europass
Selle tegemisel soovitab ta kasutada välist abi, sest lähedased ei suuda olla neutraalsed, ei oska või ei taha anda adekvaatset tagasisidet võimalike piirangute, riskide ja tööturu olukorra kohta. Muutused on võimalikud
Karjäärinõustaja juures kaardistatakse sageli koos hea töökoha kriteeriumid konkreetse inimese jaoks, kaalutakse võimalikke alternatiive, seatakse eesmärk ning pannakse paika tegevusplaan, kuidas selleni jõuda. „Me kuulame, küsime, räägime, uurime unistuste ja seniste saavutuste kohta, laseme teha harjutusi ja kodutöid, vahel joonistame. Kasvatame eneseteadlikkuse poolt: mis on tugevused ja oskused, vaatame üle võimalused ja piirangud.” Inimestele teeb otsustamise raskeks see, et sageli tahetakse mitut asja korraga. Näiteks teha karjääri ja olla superema. Paraku on nii, et ühe kasuks otsustades peab millestki muust loobuma. Võimalusi ja alternatiive kaalutakse lausa numbriliselt (hea töökoha tunnused hinnatakse vastu enda valitud kriteeriume) ja see on Allikvee sõnul inimestele abistav ja selgust toov. Samas ei maksa arvata, et karjäärinõustaja teeb inimese eest otsuseid või valikuid. „Kaasaegse karjäärinõustamise kontseptsiooni kohaselt on iga inimene oma elu ekspert, nõustaja on nõustamise ekspert,” selgitab Allikvee. Karjäärinõustaja ei paku kliendile
Karjäär tänapäevases mõistes on nagu nelja jalaga laud, mille üheks jalaks on töö, teiseks lähisuhted, kolmandaks hobid ja ühiskondlikud tegevused, neljandaks tuttavad ja sõbrad.
vabade töökohtade nimekirja ega kindlusta automaatselt tööd, koos püütakse kaardistada seda, mis inimesele meeldib ja sobib. Küll aga aitab pädev nõustaja saada paremat ülevaadet tööturust, sest sageli ei tunne inimesed turul tegutsevaid ettevõtteid ja võimalikke ametikohti. Nõustaja saab tutvustada turutrende ja üldisemalt pakutavaid palgatasemeid, tööandjate ootusi ja ka seda, missugune on ametikohtade sisemine hierarhia. Soovi korral kohendada CV-d ja harjutada tööintervjuud. Allikvee tunnistab, et Fonteses käivad nõustamisel valdavalt juhid, aga on ka spetsialiste ja noori. „Meie tüüpiline nõustamise klient ongi keskealine juht, kelle ettevõte sageli toimib ilusasti ja on kasumis, ent ikkagi tahaks midagi muud, tahaks uut väljakutset või kannapööret,” lisab ta. Eesti Karjäärinõustajate Ühingu heategevusliku karjäärinõustajana puutub ta kokku ka lihtsamatel ametikohtadel töötavate inimestega ja ka töötutega. See aitab hoida tervikpilti. Ta usub, et lootust oma elu muuta on kõigil, kes
FOTO: Vallo Kruuser
Fontese karjäärinõustaja ja talentide arendamise kompetentsikeskust juhtiv Tiiu Allikvee.
karjäär
Tavaliselt toimub nõustamine kokku 3–4 korda, üks kord 1–1,5 tundi. Nõustamiskohtumise sisu on konfidentsiaalne. seda ise tahavad. „Uurime, mida inimene tahab teha, mis talle rõõmu pakub ja paneb tema silma särama. Siis saab selles suunas liikuda ja samme astuda, võimalik on ju ka ümberõpe,” lisab ta. Näitena toob ta Ericsson Eesti, kus on tavaline nähe, et tublist töölisest saab peagi eestööline, seejärel tööjuhataja ja siis osakonnajuht, samuti on võimalus rotatsiooni käigus välismaal töötada. Lisaks on Ericsson Eesti ainuke ettevõte turul, kes on Fonteses endale välja koolitanud 14-liikmelisi grupi organisatsioonisiseseid karjäärinõustajaid. Tavaliselt toimub nõustamine kokku 3–4 korda, üks kord 1–1,5 tundi. Nõustamiskohtumise sisu on konfidentsiaalne. Vajadusel saab nõustamise ka ühe korraga tehtud, kui inimene tunneb iseennast ja teab täpselt, mida ta kohtumiselt ootab. „Siis saame anda karjääri kiirabina näiteks tööturust ülevaate,” kirjeldab Allikvee. Mõni aeg pärast nõustamist uuritakse, kuidas inimesel läinud on. „Mulle on alati olnud rõõmsaks üllatuseks see, et kui inimene hakkab enda jaoks midagi tegema, hakkavad asjad nagu iseenesest liikuma ja lumepallina veerema. Paneb näiteks CV andmebaasi üles ja saadab selle kuhugi, suhtleb „õige inimesega”. Järgmiseks on ta juba saanud tööpakkumise kohast, mis oli tema kolme eelistatuima töökoha seas,” vahendab Allikvee. „Kui oled passiivne, siis ei juhtu midagi. Meie inimene ei oska Eesti väiksuses networking’ut väärtustada, kuid see toimib samuti nagu suures maailmas.” Uskumatuid kannapöördeid Tiiu Allikvee käigu pealt nimetada ei oska, ent räägib hoopis elulisema loo keskealisest daamist, kes avastas nõustamisel isiksuse testi tulemusi läbi arutades enda jaoks, et ta ei sobi kohale, kus reeglid pole paigas ja töö iseloom on ebamäärane. Ta oli juba aga aastaid sellisel kohal töötanud, kus oodati temalt loovaid mõtteid ja lennukaid ideid ning seetõttu kuhtus päev-päevalt talle sobimatut tööd tehes. Järgmisel kohtumisele tulles teatas ta, et nüüd on see tehtud. Ta oli andnud lahkumisavalduse ja leidis peagi uue ja enda jaoks sobivama töö, oli rahul ja õnnelik. „Tuhande miili pikkune tee algab ühestainsast sammust,” julgustab Tiiu Allikvee kõiki muudatuste soovijaid Hiina vanasõnaga, mis on Eesti Karjäärinõustajate Ühingu motoks. Europass
11
eures
EURES – turvaline mobiilsus nii tööotsijale kui ka tööandjale EURESi (European Employment Services) koostöövõrgustiku 31 riigi üle 850 nõustaja jagavad teavet vabade töökohtade, elamis- ja töötingimuste ning turvaliste tööotsingute kohta kõigis võrgustikku kuuluvates riikides. Marta Traks
EURES teenusejuht
K
akskümmend aastat tagasi loodud töötajate vaba liikumise põhimõtet toetavasse koostöövõrgustikku EURES kuuluvad Euroopa Liidu liikmesriikide kõrval ka Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigid ning Šveits. Eestis koordineerib EURESi tegevusi Eesti Töötukassa. Meie esindustes töötab kuus EURESi nõustajat, kes tegelevad igapäevaselt tööotsijate ja tööandjate nõustamisega Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Valgas. Esmane info EURESi teenustest on kättesaadav ka kõigis töötukassa osakondades ning infotelefonil 15501. EURESi nõustajate kontaktid leiate www.eures.ee/kontaktid. Välismaal töötamise vastu suur huvi
Mullu kevadel tehti EURESi tellimusel küsitlus, mille eesmärk oli selgitada Eesti elanike huvi välismaal töötamise vastu. Küsitluses osales 1000 inimest vanuses 16–23 eluaastat. Uuringust selgus, et positiivselt suhtuvad välismaale tööleminekusse ligi pooled (42%) vastanuist. Rohkem on välismaale suundumisest huvitatud mehed, noored, perekonnaseisult vallalised, Tallinna ja Tartu elanikud. 75% vastajate jaoks on olulisimaks motivaatoriks paremad palgatingimused. Eelistatuim riik, kuhu tööle suunduda, on Soome (43% kõigist vastajatest), järgnevad Saksamaa, Rootsi, Inglismaa ja Norra. Küsitlusest selgus, et tööotsijad soovivad enim infot mõistagi kõige rohkem palga kohta, siis teavet elamistingimustest, vabadest töökohtadest, maksudest, riiklikest toetustest, töö-
12
Europass
suhetest, sotsiaalsetest garantiidest, õppimisvõimalustest. Neile küsimustele vastamisele ka EURES tähelepanu pöörabki. Tööotsijatele pakutav info
Meie nõustajad jagavad infot 31 EURESi võrgustiku riigi •• vabadest töökohtadest ning nende leidmise võimalustest (sh vajalike portaalide aadressid, meedia jne); •• töö- ja elamistingimustest (sh töösea-
duste, maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemide, kvalifikatsiooni tunnustamise, palkade ja muu sellise kohta). Välismaale tööle minnes on väga oluline teadvustada erinevaid välisriigis töötamise ja tööotsimisega kaasneda võivaid ohtusid, millesse sageli satutakse teadmatusest. Järgnevalt mõned soovitused, mida tasuks enne välisriiki suundumist kindlasti arvesse võtta: •• Selgitage välja kõik nõuded ja tingimused, mis seonduvad välisriiki tööle asumisega.
eures FotoD: Europass
Kontrollige enne lepingu allkirjastamist, kui palju vastutust võtab endale töövahendusfirma ja/või tööandja ning millised õigused ja kohustused on töötajal. perekonda ja sõpru. Jätke kodustele oma kontaktid välismaal, samuti tööandja andmed ja kontaktinfo. Leppige kokku, kui sageli ja kuidas oma käekäigust teavitate. Karjäärimess.
Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide info saate EURESi kodulehelt http://eures.europa.eu ja www.eures.ee. Kolmandaid riike puudutava info saamiseks pöörduge sihtkohariigi saatkonna poole. •• Kontrollige välismaa tööpakkumist väga põhjalikult, sh ka sõbralt, tuttavalt, sugulaselt saadud pakkumist. •• Kontrollige, kas tööd pakkuv/vahendav ettevõte tegutseb seaduslikult. Registreeritud ettevõtted leiate majandustegevuse registris, täpsemalt saate otsida, valides „tegevusalaks tööturuteenuse osutamine”. •• Päringuid ettevõtjate, mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta saab teha ka äriregistris. •• Maksu- ja Tolliameti koduleheküljel saab näha maksevõlglaste nimekirja, sisestades otsingusse huvipakkuva ettevõtte registrikoodi. •• Inimkaubanduse ennetamise ja hättasattunute abistamisega tegeleb MTÜ Living for Tomorrow, kelle tasuta nõustamistelefon on
Nii ravi- kui ka töötuskindlustuse puhul kehtib üldjuhul põhimõte, et hüvitist saadakse riigilt, kuhu laekuvad maksud.
6607 320, täpsem teave www.lft.ee. •• Kontrollige enne lepingu allkirjastamist kõiki detaile. Muu hulgas pöörake tähelepanu sellele, kui palju vastutust võtab endale töövahendusfirma ja/või tööandja ning millised õigused ja kohustused on töötajal. •• Tehke oma passist koopia ja hoidke seda passist eraldi. Passikoopia ei asenda reisidokumenti, kuid kui pass peaks kaduma, võib see hõlbustada kohapealset asjaajamist. Oma passi koopia ja dokumendifoto jätke ka kodustele. •• Nii ravi- kui ka töötuskindlustuse puhul kehtib üldjuhul põhimõte, et hüvitist saadakse riigilt, kuhu laekuvad maksud. Selgitage välja, kas uus tööandja hoolitseb teie sotsiaalkindlustuse eest või tuleb teil edaspidi ise oma maksud tasuda. Teise Euroopa riiki tööle minnes on teil vaja Euroopa ravikindlustuskaarti või selle asendussertifikaati, täpsema teabe leiate haigekassa kodulehelt www.haigekassa. ee. Sotsiaalkindlustuse ja maksude puhul konsulteerige vajadusel sotsiaalkindlustusameti www.ensib.ee ning Maksu- ja Tolliametiga www.emta.ee. •• Registreerige oma välismaal viibimine lähimas Eesti saatkonnas või välisministeeriumis. See on vajalik välismaal viibivate eestlaste konsulaarkaitse paremaks korraldamiseks. Kirjutage üles vajalikud kontaktandmed abi saamiseks sh Eesti saatkonna kontaktid. •• Informeerige välismaale tööle minekust oma
Teenused tööandjatele
Euroopa Liidu avatud tööturg tähendab, et töötajad võivad liikmesriikide vahel vabalt liikuda. EURES saab ka tööandjatele pakkuda konkreetselt nende vajadustele kohandatud teenuseid, et aidata neil Euroopa riikidest sobivaid töötajaid leida. Selleks: •• avaldame teie tööpakkumisi Euroopa EURESi portaalis; •• kogume kandideerimisdokumente ning teeme kandidaatide hulgast eelvaliku; •• assisteerime tööintervjuudel; •• osaleme koos teiega Euroopa töömessidel. Eesti EURESi nõustajad edastavad tööandja soovi korral tööpakkumise ka teiste riikide EURESi nõustajatele, kes sisestavad selle oma riigi tööpakkumiste andmebaasi ning vahendavad seda oma riigi tööotsijatele. Meie abiga on endale uusi töötajaid leidnud näiteks Skype ja Arvato Services OÜ. Skype osales koos meiega ka mullu sügisel Brüsselis toimunud suure töömessil, kus huvi nende vastu oli väga suur.
kust otsida lisateavet? Lisateavet EURESi võrgustiku kohta saate kodulehtedelt eures.europa.eu, www.eures.ee või www.tootukassa. ee ning kõigist töötukassa esindustest ja töötukassa infotelefonilt 15501. Kõik EURESi teenused on tasuta.
Europass
13
kutsealane tunnustamine FOTO: shutterstock
Kutsealane tunnustamine Euroopa Liidus Liina Kukkur
Eesti ENIC/NARIC keskuse infospetsialist
E
uroopas on liikmesriigiti erinevad kutsealad seadustega reguleeritud – riiklikult võib olla kehtestatud teatud hariduse või töökogemuse nõue. Reguleeritud kutse puhul vajab välisriigi kvalifikatsioon enne tööturule pääsemist vastuvõtva riigi pädeva organi heakskiitu. Reguleerimata kutsealade puhul on juurdepääs teise riigi tööturule vaba ning tööle võtmise otsustab tööandja. Mõnede kutsekvalifikatsioonide puhul – näiteks arstid, hambaarstid, õed, ämmaemandad, loomaarstid, proviisorid, arhitektid – on Euroopa Liidus regulatsioonid eraldi direktiividega. Selle kohaselt on ühe liikmesriigi vastava ettevalmistusega kodanikul juurdepääs teise riigi tööturule üldjuhul pärast isiku kandmist kutse registrisse. Kuna eelnevalt on ühtlustatud kõigi riikide vastava valdkonna õppekavade struktuur ja sisu, on tunnustamine teise riigi poolt automaatne. Sageli ei ole aga kvalifikatsiooni tunnustamine automaatne, kuna haridussüsteemid ja tööturu traditsioonid on riigiti väga erinevad. Siiski on tunnustamise üks põhimõtetest, et kui inimesel on õigus ühes riigis töötada teatud kutsealal, siis peab teine riik tunnustamisel sellega ka arvestama. Kui õppekava sisu ja kestus päritolu- ja
14
Europass
välisriigis erineb olulisel määral, on võimalik rakendada nn kompensatsioonimehhanisme. Näiteks võidakse piisava erialase töökogemuse põhjal siiski anda juurdepääs kutsealasele tegevusele. Samuti võidakse rakendada kohanemisperioodi või nõuda sobivustesti sooritamist. Reguleeritud kutsete kohta informatsiooni paremaks pakkumiseks on kõigis Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikides loodud infokeskused, milleks Eestis on sihtasutuse Archimedes struktuuriüksus Eesti ENIC/NARIC keskus. Reguleeritud kutse- või ametialal töötamiseks teises riigis tuleb esmalt kontakteeruda vastava riigi infokeskusega, kes annab informatsiooni reguleeritud kutsete, pädevate asutuste, taotlusprotseduuri, vajalike dokumentide jms kohta. Igaühel, kes saabub Eestisse eesmärgiga töötada reguleeritud kutsealal, tuleb pöörduda vastava valdkonna kutsealast tegevust tunnustava pädeva asutuse poole. Selle asutuse ülesanne on võrrelda taotleja kvalifikatsiooni Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutava kutsekvalifikatsiooniga ning otsustada, kas taotlejal on õigus töötada sellel ametikohal Eestis. Pädeva asutuse langetatud positiivne otsus tagab küll juurdepääsu ametikohale või kutsealasele tegevusele vastavas riigis, kuid ei taga töökohta – juurdepääsuõiguse saamisele järg-
neb traditsiooniline töö otsimise protsess, kus lõpliku otsuse isiku tööle võtmise kohta langetab tööandja.
kutsetunnistuse lisa Europassi kutsetunnistuse lisa lihtsustab eri riikide kutsekvalifikatsioonide mõistmist, võrdlemist ja vastastikust tunnustamist. Kutsetunnistuse lisa on ühtse struktuuriga dokument, kus on kirjas: •• kutsenimetus •• kutseoskused •• võimalikud ametikohad ja/või töövaldkonnad •• info kutsetunnistuse väljastamise õigusliku aluse kohta •• kutseoskuste hindamise alused ja tõendamise vorm •• riigisisene ja rahvusvaheline kutsetase Kutsetunnistuse lisad on kättesaadavad Kutsekoja kodulehel eesti ja inglise keeles.
lisainformatsioon Kutsealase ja akadeemilise tunnustamise, reguleeritud kutsete ja pädevate asutuste kohta saab infot: www. archimedes.ee/enic
välismaalased eestis
Tulin, et jääda! FOTO: Eero Vabamägi
Margit Paakspuu
S
amal ajal, kui paljud noored lähevad välismaale uusi kogemusi omandama, tuleb ka Eestisse erinevatelt elualadelt andekaid inimesi, kes saavad siin rakendada oma teadmisi ja oskusi. Pablo Veyrat elab Tallinnas ja töötab vabakutselise ajakirjanikuna, tõlkija ja kirjanikuna, kes kirjutab nii hispaania kui ka inglise keeles. Tema kliendid on nii Hispaaniast kui ka Eestist. Pablo on hea näide sellest, kuidas uues olukorras ja teises riigis kohaneda. Kõige olulisemaks peab ta omandada väga hea eesti ja vene keele oskus, et neid tulevikus ametialaselt rakendada. Mida sa tegid enne Eestisse tulekut?
Õppisin Madridis psühholoogiat, kuid peale lõpetamist tundsin, et minu tegelik kutsumus on ajakirjanikutöö. Läbisin ajalehe El País magistriprogrammi ning peale seda sain samas ajalehes väga hästi tasustatud praktikandikoha. Jõudsin seal praktikal olla ühe aasta, kuid siis tuli majanduskriis ning selle tõttu ei saanud EL País töötajaid juurde võtta. Töötasin mõnda aega pereettevõttes ja reisisin. Euroopa Noorte projekt viis mind Gruusiasse, kus ma kohtasin oma praegust abikaasat Liisi. Otsustasime minna USA-sse, sest Liis sai Fulbrighti stipendiumi. Mina töötasin vabakutselise ajakirjanikuna. 2011. aastal sain tööpakkumise Hispaaniast üleriigilise ajalehe välisuudiste osakonda, kuid 20 päeva peale tööle asumist lõpetas ajaleht tegevuse. Siis otsustasimegi, et tuleme Eestisse, sest Hispaanias oli võimatu mõlema haridusele vastavat töökohta leida. Kuidas sa ennast Eestis sisse seadsid?
Hakkasin kohe eesti keelt õppima, kuna ma tulin siia selle mõttega, et ma jään siia elama, minu naine on siin ja tulevikus sünnivad siin ka meie lapsed. Minu elukutse juures on keeleoskus väga oluline, seega ka töö mõttes pean ma eesti keelt rääkima. Eestisse tulles tegin oma firma, mis võimaldas mul tegutseda ajakirjanikuna. Hispaanias oleks seda väga keeruline olnud teha, võttes arvesse igakuist meeletult kõrget sotsiaalkindlustusmaksu. Võrreldes Hispaaniaga on Eestis väga lihtne ja soodne oma ettevõtet luua. Alguses ma ei suutnudki seda uskuda, et kuidas see nii lihtne saab olla. Oma firma läbi tegin kaastööd Eesti Rahvusringhäälingule ja Hispaania meediaväljaannetele. Samas oli esimene talv siin väga raske
Hispaanlane Pablo Veyrat töötab Tallinnas vabakutselise ajakirjanikuna, tõlkijaja kirjanikuna.
minu jaoks, elasime linnast väljas, töötasin kodust ja mul ei olnud palju sõpru. Tallinnasse kolimine tõi kaasa ka uusi tutvusi eelkõige teiste siin elavate välismaalaste näol. Meil on oma grupp Expats. Ma arvan, et ma ei ole veel täielikult kohanenud, kuid ma töötan selle nimel pidevalt. Kõige olulisem on keeleoskus, tahaksin ka edasi õppida ülikoolis. See on ka üks võimalus uusi eestlastest tuttavaid ja sõpru leida. Kuidas sa Eestis töö leidsid?
Kui ma Tallinnasse kolisin, otsustasin, et vaja on leida kindel töökoht. Leidsin kaks huvitavat pakkumist ja mind kutsuti intervjuule. Esimeses kohas leiti siiski, et nad vajavad vene keelt emakeelena kõnelevat töötajat. Otsisin läbi CV Keskuse portaali töökuulutusi, milles pakuti tööd inglise keele oskusega inimestele. Kuidas sa tööintervjuuks valmistusid?
Ma arvan, et välismaalane, kes läheb Eestis tööintervjuule, peaks olema väga rahulik ja aus. Pole vaja teha suuri sõnu, vaid rääkida selgelt, mida ta oskab, mida mõtleb ja kuidas saab ettevõttele kasulik olla. Mulle tundub, et Eesti tööandjad loevad väga tähelepanelikult kandidaatide CV-sid ja on samuti intervjuuks valmistunud.
Mida su sõbrad Hispaanias teevad?
Paljud on Hispaaniast mujale läinud, et tööd leida. Need, kes on seal, on üpriski vihased, kuna praeguses olukorras, mis riigis valitseb, on noorte tulevikuväljavaated üpriski kesised. Kas sa oled kasutanud Europassi dokumente või mõnda muud EL-i tööotsimise või õppimise teenust?
Ise ma pole Europassi kasutanud. Kunagi otsisin EURES-i kaudu, kuid kahjuks ei leidnud tööd, mis oleks sobinud minu profiiliga. Ma olen osalenud mitmes Euroopa Noored projektis, tänu sellele kohtasin ka oma naist ning olen siin! Millega sa tööst vabal ajal tegeled?
Tegelen eesti ja vene keele õppimisega. Eesti keele tunnid on kaks korda nädalas. Vene keelt õpin praegu ühelt ukrainlannalt, kellega me saame nädalas korra kokku. Tema õpetab mulle vene keelt ja mina õpetan talle hispaania keelt. Minu suur huvi on Venemaa ja Ida-Euroopa ajalugu ning ma tahtsin kunagi oma ajakirjanikutöös sellele spetsialiseeruda. Millised on sinu tulevikuplaanid?
Siia jääda. Ma tahaksin töötada ajakirjanikuna, tulevikus kirjutada ka eesti keeles ning osaleda rohkem ühiskondlikus arutelus. Tahaksin minna doktorantuuri. Europass
15
hollandi europassi keskus
Hollandis tegeleb Europassi tööga üheksa organisatsiooni Kaheksa aastat tagasi startinud Hollandi Europassi Keskuse töö on jagatud hariduse rahvusvahelistumise ja tööturuga seotud üheksa organisatsiooni vahel. FOTOD: Hollandi Europassi Keskus
Dik van der Wal
H
ollandi haridus-, kultuuri- ja teadusministeeriumi poolt ellukutsutud Europassi Keskuse organisatsioonidest on VSNU, HBO-raad ja MBO-raad kesk- ja kõrghariduse katuseorganisatsioonid. NUFFIC, SBB, CINOP en EPF tegelevad hariduse rahvusvahelistumisega, sealhulgas Leonardo da Vinci, Erasmus, Gruntvig, Comenius ja Euroguidance. UWVWerkbedrijf on ühenduslüliks tööandjate ja tööotsijate vahel, nende hallata on ka EURES võrgustik. Konsortsiumi tööd juhib Dienst Uitvoering Onderwijs (DUO), mis vastutab Hollandi Europassi raamatupidamise, IT, kodulehekülje, teavituse ja sotsiaalmeedia kampaaniate eest ning suhtleb Euroopa Komisjoniga ja teiste Europassi Keskustega. Igal konsortsiumi liikmel on kindel ülesanne seoses Europassi dokumentidega, lähtuvalt oma organisatsiooni vastutusalast. SBB vastutab kutsetunnistuse lisa eest ning juhatab ka vastavat töögruppi. NUFFIK tegeleb diplomilisaga, MBO õpirände tunnistusega, EPF keelepassiga, UWVWerkbedrijf Europassi CV-ga. Terve konsortsium saab kokku neli korda aastas, et saada ülevaadet üksteise tööst, kooskõlastada tegevusi ja seada uusi eesmärke.
Europassi Keskuste aastakoosolek tänavu mais Groningenis.
elektroonilise süsteemi. Dokumendi kasutatavuse suurendamiseks korraldasime ulatusliku teavituskampaania tööandjate, tööotsijate, õpilaste, haridusasutuste ja vabatahtlike organisatsioonide seas. Praegu, kolm aastat hiljem, võime julgelt öelda, et pilootprojekt õpirände tunnistuse kasutamiseks vabatahtlikus tegevuses on osutunud väga edukaks. Meie kogemusele tuginedes võib tulevikus muutuda Europassi kasutajate ringkond veelgi laiemaks.
Europassi õpirände tunnistus vabatahtlikele
Hollandis on palju inimesi, kes teevad vabatahtliku tööd, mis vajab samuti hindamist ja tunnustamist. Seetõttu pöördusid kolm aastat tagasi vabatahtlike organisatsioonid Europassi Keskuse poole, et uurida õpirände tunnistuse kasutamise võimalusi oma töös. Kuigi õpirände tunnistuse esialgne eemärk on salvestada välisriigis saadud kogemusi, saime Euroopa Komisjonilt loa koos Suurbritannia Europassi Keskusega alustada pilootprojekti õpirände tunnistuse siseriiklikuks kasutamiseks. Selleks, et õpirände tunnistust kasutada erinevatel eesmärkidel, arendasime välja eraldi
16
Europass
Hollandi Europassi Keskuse juhataja Dik van der Wal.
Hollandis suhtutakse vabatahtliku töösse väga positiivselt ning tihti võetakse seda kui võimalust tööturule sisenemiseks.
õpiränne
Aasta otsa õpirändes Taanist Hiinani Eelmises Europassi ajakirja numbris kirjutasime kolmest hakkajast tüdrukust, kes alustasid õpinguid Taani ülikoolis TEKO. Vaatame, kuidas elab üks neist tüdrukutest aasta hiljem. FOTO: erakogu
Signe Pauk
„Olin 15-aastane, kui teadsin, et pean kindlasti välismaale ülikooli minema.” Räägib Keilit Aedma, kes on lõpetamas Taani ülikooli TEKO moe ja disaini turundus/brändi eriala ( Branding and Marketing Management - Fashion and Furniture). Keilit on palju reisinud, kuid varem välismaal õppimise kogemus tal puudus. Infot välismaal õppimise kohta sai ta Dream Foundationist ning läkski pakutava programmi kaudu Taani õppima. Õppemaksu Taanis ei ole, kuid tuleb arvestada elamis- ja toidukuludega. Keiliti arvates peaks enne välismaale õppima minekut väga hoolega mõtlema, kas suudad nii kaua olla eemal oma perest ja sõpradest. Samuti ei ole sinna mõtet minna ilma inglise keele oskuseta, kuna õpe toimus inglise keeles. Kasulik oleks ka uurida, millisesse linna ja kuhu on minek. Ta ise elas Pärnu-suuruses linnas, mis tundus tema jaoks liiga väikene. Enne välismaale minekut uuris ta internetist teiste soovitusi. „Mingis mõttes läksin pea ees sinna,” tõdeb Keilit, kes teadis, et ta saab nagunii hakkama. Kolmandal semestril läks Keilit Hiina vahetusüliõpilaseks ning praktikat tegema. Kokku veetis ta seal viis kuud ega kahetse seda otsust. Esimesel kuul õpiti hiina kultuuri, keelt ja sealsete inimeste suhtlemistavasid. „Keeletunnid olid rasked ja väga intensiivsed,” räägib Keilit. Teisel kuul läks ta praktikale kohalikku moestuudiosse. Praktika käigus külastas ta Shanghai moenädalat ja sai ka võimaluse reisida Pariisi. Keiliti arvates andis praktika Hiinas talle väga hea kogemuse. Hiinas on õppimine palju intensiivsem kui Taanis. „Hiinlased ise väljas ei käinud, osa neist ei olnud kunagi ööklubiski olnud,” nendib Keilit, kes oli harjunud Taani õppemeetoditega. Taanis otsustab igaüks ise, millal ja kas õpib. „Osa õpilasi ei käinud terve semestri koolis ja sai ikka ainetest läbi,” selgitab Keilit, kes oli harjunud, et õppimise eest hoolitsemine oli tema enda probleem.
Õppemaksu Taanis ei ole, kuid tuleb arvestada elamis- ja toidukuludega.
Keilit Aedma on lõpetamas Taani ülikoolis TEKO moe ja disaini turundus/brändi eriala.
Eelmise aasta detsembris kaalus Keilit veel, kas jääda välismaale edasi õppima ja omandada seal ka bakalaureuse kraad. „Esimese jaanuari hommikul üles ärgates mõtlesin, et nüüd oleks vaja ära otsustada, mida edasi teha, kuna lõpetamiseni oli pool aastat,” jutustab Keilit. Järgmisel päeval kirjutas Keilit Eesti ajakirja Cosmopolitani ja küsis praktika võimalust. Ta oli otsustanud, et kui ta Eestis praktikale võetakse, siis ta läheb, ja kui ei, siis jääb välismaale edasi. Peagi sai ta teada, et Eestis ootab teda praktikakoht ning ta otsustas koju tulla. Praegu on Keilit teist kuud praktikal Cosmopolitanis ja otsusega väga rahul. Ta on alati olnud huvita-
tud ajakirjandusest, millega ta tegeles natukene ka enne Taani minekut. Samuti võimaldab praktika tal ka oma erialaseid teadmisi moe alal kasutada. „Tuleviku osas olen võtnud aja maha,” lausub Keilit. Veel ei oska ta öelda, kas kavatseb õppida edasi välismaal või Eestis, kuid bakalaureuse kraadi tahab ta kindlasti omandada. Keilit tahab keskenduda praktikale ja saada juurde kogemusi ning siis otsustada, mida edasi teha. Saadud kogemusi Taanist ja Hiinast hindab Keilit ainult positiivselt. “Esimese aasta lõpus suveks Eestisse tulles mõtlesin küll, et osa minust tahab, et see läbi saaks ja oleks võimalik elada stabiilsemat elu,” sõnab ta. Oli ta ju terve aasta mööda maailma kohvriga ringi reisinud. Kuid teise aasta lõpus mõtleb ta juba, kuhu järgmisena minna. Välismaale mineku otsuse üle on Keilit väga õnnelik – see muutis teda enesekindlamaks ja täiskasvanumaks. Ka eriala valikuga oli ta väga rahul ning sõnab, et turundust oleks võinud ka iseseisvalt õppida, kuid just välismaal õppimine andis parema kogemuse.
soovitused noortele •• Ise pead olema aktiivne ja julge, et kõiki võimalused üles leida ja neid kasutada. •• Otsi ise ettevõtetest ja organisatsioonidest praktikavõimalusi. Küsija suu pihta ei lööda!
Europass
17
noored ja töö
Projekt „Nupp tööle” viis kokku noored ja tööandjad FOTO: shutterstock
N
oorte tööhõive suurendamiseks ellu kutsutud projekt „Nupp tööle” viis kokku töötud noored ja tööandjad. Projekti algataja ja elluviija oli Targa Töö Ühing, kes erinevate koolituste, laagrite ja praktikate kaudu ettevõtetes julgustasid pikemat aega tööta olnud noori minema tööle. Projekti eestvedaja Kadri Seederi sõnul on noortele vabu töökohti küll ning vähese töökogemuse tõttu ei peaks ükski noor jätma vabale töökohale kandideerimata. „Kõik, kes tööle tahtsid minna, said töö,” ütleb Seeder. Kokku osales projektis 200 noort. Samas tõdeb ta, et projekti ettevalmistamise ajal oli tööturuolukord teine ja noortel oli raskem tööd leida. Praegu on vabu töökohti rohkem, eriti müügi ja teeninduse valdkonnas. Mittetöötamise põhjused peituvad praegu pigem suhtumises. Paljud ei soovi alustada oma tööelu n-ö madalamalt astmelt, palgaootused on liiga kõrged ega taheta oma mugavusstoonist välja tulla. Üritatakse kuidagi teistmoodi hakkama saada. On ka neid, kelle ootused on reaalsed, kuid nad ei oska ennast
18
Europass
Vähese töökogemuse tõttu ei peaks ükski noor jätma vabale töökohale kandideerimata.
esitleda või kardavad suhelda. Kadri Seeder ütleb, et just teiste noorte ja tööandjatega suhtlemise kaudu said paljud juurde suhtlemisoskust, enesekindlust ja karjääri planeerimise oskust. Laagrites ja koolitustel õpetati ennast esitlema, CV-d ja kaaskirja kirjutama ning läbima erinevaid etappe tööotsimisprotsessis. Iga noor sai harjutamise eesmärgil läbi teha
ka tööintervjuu tõelise tööandjaga. Tööandjatel soovitab Seeder muuta tööpakkumised atraktiivsemaks, kuna tööotsijatel on valikuvõimalusi palju. Paljud noored õpivad ja nende puhul võiks töögraafikute koostamisel arvestada õppetööga. Iseenesest on see positiivne, et noor omandab kogemusi ja tööharjumust juba õpingute ajal.
Soovid minna välismaale kogemusi omandama?
väliskogemus
Uuri oma võimalusi: www.väliskogemus.ee Soovid osaleda rahvusvahelistes koostööprojektides või minna välismaale õppima? SA Archimedes pakub: • üliõpilastele stipendiume välisriikides õppimiseks • üliõpilastele õpirände võimalusi Erasmus ja Nordplus kõrgharidusprogrammi raames • õpetajapraktika võimalust välisriigis • andragoogika üliõpilastele täiskasvanukoolitaja assistentide praktika võimalust • kutsekoolides õppivatele õpilastele praktikat välisriigis • õpilastele Comenius ja Nordplus Juunior programmide raames võimalust osaleda rahvusvahelistes koostööprojektides ja õpirändes • noortele võimalust tutvuda teadusvaldkonnaga ning osaleda Õpilaste Teadusliku Ühingu töös, noorte leiutajate riiklikul konkursil või õpilaste teadustööde riiklikul konkursil Lisaks: • saate uurida akrediteeringute andmebaasist, millise hinnangu on rahvusvaheliselt ekspertkomisjonilt saanud see õppekava, millel sina juba õpid või kavatsed õppima asuda • saate lasta hinnata välisriigis omandatud haridusdokumendi (nt diplom või tunnistus) või kvalifikatsiooni vastavust Eesti süsteemile ja hankida infot välisriikide haridussüsteemide kohta
Sa soovid minna välismaale, kuid ei ole veel päris kindel ja tahad saada lisainformatsiooni? SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus vahendab noortele karjäärivalikutega seotud infot portaali rajaleidja.ee kaudu Rajaleidjast leiad põhjalikku infot, mida vajad välismaale tööle, õppima minnes: Põhjalik info selle kohta, mida vajad, kui soovid minna: • gümnaasiumist välismaale • kutsekoolist välismaale • üliõpilasena välismaale • välismaale väljaspool kooli (vabatahtlik teenistus, rahvusvahelised noorsoovahetused jne) • välismaale tööle Lisaks leiad infot: • vajaliku keeleoskuse • kultuuridevaheliste erinevuste • erinevate finantsküsimuste kohta (õpingute rahastamine, laenud, stipendiumid, fondid, sponsorid, muud maksud jne)
Soovid minna välismaale tööle või praktikale? EURES portaalist (eures.ee) on Sul võimalus: • tutvuda tööandjate kuulutustega üle Euroopa ja leida endale sobiv töökoht (31 riigis) • saada infot erinevate riikide tööturu ning elu- ja töötingimuste kohta • saada infot, kust ja kuidas leida endale praktikakoht välismaal Lisaks on kõigil võimalus kasutada personaalset nõustamisteenust.
Soovid, et välismaale minnes oleksid Su olemasolevad oskused ja teadmised ka seal hästi arusaadavad? Europassi Keskus aitab 5 üleeuroopalise dokumendi abil: • koostada CV (ükskõik millises EL keeles), mis on kõikides riikides aktsepteeritud ja üheselt mõistetav • panna kirja oma keeleoskus, mida vajad välismaal töötamiseks • kirjeldada riiklikult tunnustatud kutsetunnistuse omaniku oskusi ja teadmisi • kirjeldada kõrghariduse saanud inimese oskusi ja teadmisi • kirjeldada välismaal õppides või praktikal olles saadud kogemusi, teadmisi ja oskusi
Sul on põnevad ideed, mida soovid ellu viia?
Programm Euroopa Noored: • toetab 13–30-aastaste noorte omaalgatust ja rahvusvahelist koostööd • pakub võimalust osaleda Euroopa vabatahtlikus teenistuses – teha 2–12 kuud välisriigis vabatahtlikku tööd ja sealjuures tutvuda selle riigi keele, inimeste ja kultuuriga Projektide taotlustähtajad: 1. veebruar, 1. mai ja 1. oktoober
Sa käid keskkoolis ja soovid ühe aasta veeta vahetusõpilasena mõnes teises riigis? YFU Eesti pakub: • 15–18-aastastele õpilastele võimalust minna õppima semestriks või aastaks välismaale (üle 60 riigi) • võimalust olla vahetusperekonnaks Eestis mõnele vahetusõpilasele • võimalust osaleda suveprogrammides üle maailma
Sul on plaan minna välismaale kõrgkooli õppima? Dream Foundation: •• aitab kandideerida mitmesugustesse kõrgkoolidesse (rohkem kui 35 kõrgkooli), mis pakuvad suurel hulgal erinevaid ingliskeelseid täisprogramme üle maailma •• korraldab inglise keele teste ja välismaal õppimise teemalisi töötubasid •• aitavad sul kontakti saada inimestega, kes on õppinud või õpivad välismaal ning kes annavad Sulle meeleldi nõu erinevates küsimustes •• aitab kandidaate eriala ja kooli valikul •• pakub võimalust teha karjääritesti – seda juhuks, kui Sa ei ole veel päris kindel, mida õppima soovid minna
Sa soovid saada vastust mõnele küsimusele, mis puudutab Euroopat ja sealseid võimalusi? Eurodesk on Euroopa infovõrgustik, mis on suunatud • noortele • noorteorganisatsioonidele • noortega tegelevatele inimestele Kõik noori puudutav informatsioon võimaluste kohta Euroopas on koondatud ühte portaali eurodesk.ee
Europass
19
Viis dokumenti, mis võimaldavad sul selgesti kirjeldada oma oskusi ja kvalifikatsioone ning teha need Euroopas üheselt mõistetavateks Mis on Europass? Europass on Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärk on suurendada Euroopa Liidus kodanike liikuvust õppe ja töö eesmärkidel. Eesti Europassi Keskus tegutseb SA Kutsekoda allüksusena. Keskuse peamised ülesanded on Europassi dokumentide tutvustamine erinevatele sihtrühmadele, sellekohase infosüsteemi haldamine ning koostöö info- ja nõustamisvõrgustikega. Europassi nimetuse alla kuulub 5 dokumenti (ühtne formaat kõikides Euroopa Liidu riikides). Igat dokumenti saab kasutada eraldi. Kõik Europassi dokumentide kasutamisest huvitatud võivad siseneda Europassi portaali ning täita internetis juhendmaterjalide ja näidete abil Europassi CV ja Europassi keelepassi. Europassi CV on lihtne elektrooniline CV vorm, mis aitab inimestel oma erinevaid
oskusi esile tõsta, erilist tähelepanu on pööratud võtmeoskuste sõnastamisele: sotsiaalsed, organisatoorsed, tööalased ja arvutioskused. Keelepass võimaldab sul lihtsal moel, kuid samas täpselt ja konkreetselt kirjeldada oma võõrkeeleoskust. Sa võid kirja panna erinevate võõrkeeletestide tulemused ja näited selle kohta, kus ja kuidas on keeleoskust omandatud ja täiendatud. Ülejäänud kolme Europassi dokumenti väljastavad pädevad asutused. Õpirände tunnistus – sinna on kirja pandud kõik oskused ja/või saavutused, mis on omandanud mingis teises Euroopa riigis vahetusõpilasena või praktika raames. Diplomilisa väljastatakse kõrgkoolide lõpetajatele koos kraadi või diplomiga ja selle oluliseks osaks on lisaks omandatud oskuste ja teadmiste kirjeldusele ka kohaliku haridussüsteemi kirjeldus.
Magistritaseme lõpetajad saavad selle automaatselt koos lõpudiplomiga. Bakalaureusetaseme lõpetajatele väljastatakse see soovi korral. Kutsetunnistuse lisa kirjeldab, millised on kutsetunnistuse omaniku kutseoskused, mille alusel tunnistus on väljastatud ja millistel töökohtadel on kutsetunnistuse omanikul võimalik töötada. Seda on võimalik printida nii eesti kui ka inglise keeles ja seeläbi on kutsetunnistus ametlikult tunnustatud ka teistes Euroopa Liidu riikides. Kust saada täiendavat teavet Europassi kohta? Eesti Europassi Keskus asub SA Kutsekoda juures. Mustamäe tee 16 10617 Tallinn E-post: info@europassikeskus.ee Tel: 679 1716 www.europassikeskus.ee
Projekti on rahaliselt toetanud Euroopa Komisjon. Publikatsiooni sisu peegeldab autori seisukohti ja Euroopa Komisjon ei ole vastutav selles sisalduva informatsiooni kasutamise eest.