AVASTAGEM ENDI JAOKS PEETELI KIRIK!
KEERA LEHTE
1
E
D ALGUS EELMISEL LEHEL
Pelgulinna Selts sai oktoobri teises pooles ootamatult teada, et linnavalitsus on saatnud linnavolikokku vastuvõtmisele otsuse eelnõu, mis muudab alates uuest aastast senise Pelgulinna rahvamaja osaks Tallinna rahvaü l i ko o l i s t . N i i võ rd o l u l i s t ko g u ko n d a puudutavat otsust ei ole Pelgulinna rahvaga kordagi arutatud.
eelnõu linnavolikogus lõpphääletusele. Sotsiaaldemokraatide fraktsioon esitas muudatusettepaneku, mis oleks jätnud alles rahvamaja nimetuse. Abilinnapea teatas aga kõnetoolist, et tema seda ei toeta, küll aga lubas, et hoonele jääb rahvamaja silt alles. Ja n i i h ä ä l e t a s Ke s ke ra ko n n a f ra kt s i o o n rahvamaja nime säilimise vastu.
Pelgulinna Selts, kelle eestvõtmisel 1990. aastate esimeses pooles rahvamaja hoone adventkirikule tagastamata jäi, asus ka seekord võitlema rahvamaja säilimise eest. Selts ei vaidlustanud sisuliste muudatuste vajalikkust, küll olime aga rahvamaja kui ametiasutuse kaotamise vastu, sest see oleks märgiliselt väga halb.
See kõik tekitab põhjendatud kartuse, et linnavalitsusel on soov rahvamaja tegevused hoonest täielikult välja süüa. Uuest aastast tegutseb seal siis ametlikult rahvaülikool. Linnavõim on kohaliku rahvaga soovidest tuimalt üle sõitnud. Alles 11. novembril õnnestus seltsi liikmetel kohtuda kultuurivaldkonna abilinnapea Belobrovtseviga, kes kinnitas, et vähemalt kevadeni jätkavad rahvamaja ringid oma tegevust praeguses vormis. Kinnitati ka, et Tallinna Rahvaülikooli alluvusse mineva maja nimetuses säilib sõna Pelgulinn- Tallinna Rahvaülikooli Pelgulinna maja. Abilinnapea kinnitas, et linna pole plaani hoonet maha müüa. Ka lubati toetust Pelgulinna Sletsi teeõhtute jätkamiseks rahvamajas.
29. oktoobril võttis seltsi esinduse vastu PõhjaTallinna vanem Peeter Järvelaid, kes sai Tallinna kultuuriametis sündinud eelnõust teada alles siis, kui mina sellest talle teada a n d s i n . L i n n a o sava n e m t o e t a s s e l t s i ettepanekuid ja rõhutas, et lähiajal tuleks laiemas ringis arutada, kuidas selts oma tegevusi ka tulevikus rahvamajas jätkata saaks. Samuti lubas ta sel teemal kõneleda abilinnapea Vadim Belobrovtseviga. Veel samal õhtul saatsin seltsi nimel kirja meie ettepanekutega ka abilinnapeale. Ausalt öeldes oli sel õhtul tunne, et rahvamaja nimi õnnestub päästa.
Pelgulinna Selts hoiab arengutel senises rahvamaja hoones jätkuvalt teravalt silma peal ja seisab selle eest, et ajalooline hoone oma rahvamaja funktsiooni lõplikult ei kaotaks.
Kaks päeva hiljem jõudis kõnealune otsuse
Jaak Juske
2
jõulukuu
2019
Kaasav ja arenev - Ristiku kooli esimene tavaklass Alanud kooliaasta tõi kaasa uue suuna Ristiku Põhikoolis septembris alustas kooliteed kümmekond last esimenes t ava k l s s i s õ p e t a j a M o n i k a Käsperi käe all. Kaasava hariduse põhimõttest ja riiklikust õppek ava s t l ä ht uva t ava k l a s s i avamine on Ristiku koolis olnud arutluse all mitu aastat. Selle avamiseks oli mitu põhjust, kuid üks olulisemaid oli Põhja-Tallinna elamispiirkonda väärtustavate noorte perede soov leida oma lapsele kodulähedane, turvaline ja lapsesõbralik kool. Septembris alustanud 1A on väike, ühtehoidev ja sõbralik. Paari kuuga on lapsed kooliellu väga hästi sisse elanud. Õpetaja Monika rõõmustab, et tänaseks on laste koolialguse erinevad tasemed kenasti ühtlustunud ja klassis valitseb tõsine õpimeeleolu. Lastele meeldib väga õppida, mida toetab õpetaja Monika mänguline lähenemisviis ja pikk õpetajakogemus. Kuid kel vaja, võib saada lisaks logopeedilist abi oma kooli spetsialistidelt.
90.aastane Ristiku koolimaja Põhja-Tallinna ehituspärl Põhja-Tallinnas, kui 19.-20. sajandil hoogsalt arenenud tööstuspiirkonnas, leidub palju unikaalset arhitektuuripärandit – nii tööstushooneid, elamukvartaleid kui ühiskondlikke hooneid, mis on näo andnud kogu linnajaole. Üks 1920. a a s t a t e E u ro o p a j a Ee s t i arhitektuuris moevooluna levinud funktsionalistliku arhitektuuri olulisemaid viljelejaid ja teerajajaid noores Eesti Vabariigis oli arhitekt Herbert Voldemar Johanson (1884 – 1964). 1924. aastal asus H.V.Johanson tööle Tallinna linnavalitsuse ehitusosakonna projektbüroo juhataja kohale, kellest sõltus eelkõige linna sotsiaalehitiste ilme ja tase. H.V.Johansonist kujunes funktsionalistliku kooliarhitektuuri juhtiv meister ning rahvusliku ko o l i h o o n e t ü ü b i p e a m i n e väljaarendaja. Üks esimesi valminud ühiskondlikke ehitisi oli Pe l g u l i n n a a l g ko o l i h o o n e (ehitatud 1927–1929) Oskari t ä n ava l , p r a e g u n e R i s t i k u Põhikool Ristiku tänaval, mis toona pälvis “Eesti kõige k a u n i m a ko o l i h o o n e” t i i t l i .
õpilasi ja õpetajaid - vanadel fotodel laiusid vastvalminud koolimaja ümbruses vaid lagedad heinamaad ja savivõtu augud kauguses paistmas Balti Manufaktuuri korstnad. Et Ristiku Põhikool väärtustab arhitektuuripärandit ja säilitab Pelgulinna algkooli ilmet ja võlu, kinnitas üks lapsevanem: “Mina jäingi selle koolimaja ruumi, kaunistusi ja meeleolu imetlema. Värvilahendused helepruunist p ä h ke l p r u u n i n i , k i rs i p u n a n e , metsaroheline, valge – kõik looduse värvid. Kergus. Heledus. Värvirõõm. Helebeež maja, valged d e ko r a t i i vs e d h i i g e l - m u n a d paekivihallil trepil, särab endises ilus – nagu ehitusvalmilt 1929. aastal, olles Eesti Vabariigi ilusaim koolihoone.”
Tänavu 90. juubelit tähistaval Ristiku koolimajal on läbi aegade olnud mitmeid kasutajaid, kuid järjepidevalt on säilinud hoone esialgne funktsioon haridustemplina. Koolimaja väärikat sünnipäeva tähistas Ristiku koolipere joonistusvõistluse, Le g o - k l o t s i d e s t ko o l i m a j a ehitamise ja külalisloenguga ajaloolaselt Jaak Juskelt, kes põneva ülevaatega Pelgulinna piirkonna kujunemisest pani kuulama ning üllatuma saalitäie
3
Õpetaja Monika on väga rahul kooli otsusega avada tavaklass ja sellega, et just temal avanes klassijuhatajana võimalus rakendada oma kogemusi ja teadmisi tavaklassi juhendamisel ja õpetamisel. Ta rõhutab, et näeb peale mõneaastast eemalolekut õpetajatööst palju asju hoopis uue pilguga. Väga oluliseks peab ta koostööd lastevanematega, kuid ka seda, et kool oleks kodule lähedal - laps saab hommikul kauem magada ja lapsevanemad ei pea stressama liiklusummikutes, lõpuks on see kõigile koormav ja väsitav. Lisaks sellele saavad lapsed kooli kenas siseõues joosta, mängida ja sporti teha ning koolisööklas kokatädi valmistatud maitsvat ja tervislikku lõunat süüa. Peagi tuleb järgmisel aastal kooliteed alustavate laste vanematel otsustada millisesse kooli oma laps panna. Õpetaja Monika soovitab, et kõige olulisem lapse jaoks on tema õpetaja, tore ja sõbralik klass ning lühike ja turvaline koolitee.
Üks vana vahva lasteaed Üks vana vahva lasteaed see eakas Kolde Lasteaed, kus vana maja uues kuues on saanud juurde saali suure. Tal ajalugu pikk ja lai, kuis väiksest majast suureks sai, kus ringi sibab putukaid, kes naerusuised, jutukad. Seal rõõmsameelsed õpsid ka, kes kõigist ikka hoolivad. Neid valvamas on Tibu hea, kes lastega koos sammu peab. Tal ikka meeldib õuesõpe ning koostööd vajav projektõpe. Teeb sporti suure rõõmuga ning tantsib ikka lastega. On tore tulla siia majja, kus kaasa lööb ka iga pere. Üks vana vahva lasteaed see eakas Kolde Lasteaed. Helje Salong
Kolde Lasteaed sai 90-aastaseks Mudilased nautisid etendust suure huviga ning eriti põnev oli avastamisrõõm nendel, kelle ema või isa oli hakanud näitlejaks. Loomulikult oli lõpp kõige magusam, sest koos lauldi lasteaiale sünnipäevalaulu ning „Keerutädi” võlus korvitäie komme maiustamiseks.
Kolde Lasteaed alustas ametlikult tööd VI Lastepäevakodu nime all 1. septembril 1929 aadressil Telliskivi tn.19. Uus lasteaiahoone avati 24.detsembril 1954.a. Timuti t. 24. . Aastal 2012 aprill - detsember toimus Kolde Lasteaia rekonstrueerimine. 2. jaanuaril 2013 avati juurdeehitusega maja ning praegu tegutseb viies rühmas kokku 114 last ning 20 töötajat.
5. novembril toimus õpetajate korraldatud pidu „Retk muinasjuttu”, kus lapsed sattusid viide erinevasse muinasjuttu koos muinasjututegelastega tegutsema. Kohale olid tulnud tegelased muinasjuttudest „Kolm karu”, „Lumekuninganna”, „Leiutajateküla Lotte”, „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi” ning „Punamütsike”. Loomulikult ei puudunud peolt
4.- 7. novembril 2019 tähistas Kolde Lasteaed oma 90- ndat s ü n n i p ä eva j u u b e l i n ä d a l a g a . Juubelinädal algas lastevanemate p o o l t l ava s t a t u d n ä i d e n d i g a „Keerutädi”, mis põhines Eva Koffi raamatu „Keerutädi” ainetel. See oli lugu Pelgulinna lastest ja natuke i m e l i k u s t Ke e r u t ä d i s t , ke l l e tegemisi mõistsid ainult lapsed.
ka meie lasteaia maskott Tibu, ke l l e g a ko o s sa i t i b u t a nt s u tantsida ning kringlit süüa. 6. novembril toimus suur kontsert lastevanematele, kus esinesid kõikide rühmade lapsed ning loeti ette luulekonkursi „Vana vahva lasteaed” luuletusi. Juubelinädal lõppes piduliku kontserdiga lasteaia töötajatele ja külalistele. Kontserdil esinesid lasteaia lapsed ja lasteaia vilistlased.
Ava t u d o l i Ko l d e L a s t e a i a vilistlaste tööde näitus „Kui ma lasteaias joonistasin...“ ning näitus „Kolde Lasteaia ajaloost“.
Helje Salong Kolde Lasteaia õppealajuhataja
TAKIMA
PROJEKT ON RAHASTATUD KOHALIKU OMAALGATUSE PROGRAMMI VAHENDITEST 4
Meie tegemisi saad toetada - SEB EE981010052031153003