Õiglase kaubanduse teejuht 2014 by MTÜ Mondo maailmaharidus- ja koolituskeskus

ﾃ品glase kaubanduse teejuht

Sisukord Mis on õiglane kaubandus? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Kuidas ära tunda? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Kuidas see töötab? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 Mida tagab õiglane kaubandus? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 Õiglane kaubandus maailmas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Õiglane kaubandus Baltimaades . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 Õiglase kaubanduse tooted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20

Trükis on valminud projekti raames „Teadlikkuse tõstmine õiglasest kaubandusest“, mida rahastab Euroopa Liit. Materjali sisu eest vastutab MTÜ Mondo ning trükis ei kajasta rahastajate ametlikke seisukohti. Projekti kaasrahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest. MTÜ Mondo Telliskivi 60A, 10412 TALLINN www.mondo.org.ee © MTÜ Mondo, 2014, Tallinn

Esikaane foto: © Simon Rawle

Mis on õiglane kaubandus?

Kogu kaubandus ei ole õiglane! Mitte alati ei saa talunikud ja istanduste töölised oma töö eest õiglast tasu. Tasu, mida väiketalunikud tehtud töö eest saavad, on tihti nii väike, et see ei kata isegi tootmiskulusid ega suuda garanteerida inimeste toimetulekut. Suurim osa saadud kasumist jääb vahendajate ja turustajate kätte.

Õiglane kaubandus on rahvusvaheline kaubanduslik kokkulepe, mis seisab arengumaade väiketootjate huvide eest. Selle eesmärk on tagada arengumaade väiketalunike toodetele (kohv, tee, riis, banaanid, suhkur, kakao jms) õiglane hind ning parandada istanduste tööliste töö- ja elutingimusi.

Mis kasu saavad õiglase kaubanduse kohvist selle kasvatajad ja tarbijad? Tarbijani jõudev kohv on ostetud väiketalunike ühistutelt garanteeritud hinnaga, mis tagab talunikele inimväärse äraelamise. Vahendajad töötlevad talunikelt ostetud ube ning valmistavad sellest kohvisegud, millest on valmistatud kohv tarbija kohvitassis. Õiglase kaubanduse süsteemis kontrollitakse kõiki tarneahelas osalejaid, et nende tegevus vastaks õiglase kaubanduse põhimõtetele. Nii võib tarbija olla kindel, et kohvikasvatajad on saanud õiglase sissetuleku, neile on tagatud ohutud töötingimused ning neilt nõutakse keskkonnast hoolimist.

Õiglane kaubandus tagab arengumaade talunikele õiglase palga ja võimaldab tarbijatel vähendada vaesust arengumaades. See on alternatiiv tavapärasele kaubandusele ning garanteerib, et arengumaade talunikud suudaksid elatist teenida, säästa keskkonda ja pakkuda oma lastele haridust.

Õiglase kaubanduse liikumine tegutseb rohkem kui 70 arenguriigis ning õiglase kaubanduse tooteid pakutakse üle kogu maailma.

1960

1970

1958

1967

Ameerika Ühendriikides avatakse õiglase kaubanduse pood

Hollandis asutatakse õiglase kaubanduse sisseveoga tegelev organisatsioon „Fair Trade Original“

1980

1988 müügil esimene Fairtrade märgiga toode, „Max Havelaari” märgiga kohv Hollandis

1990

1989 asutatakse ülemaailmne õiglase kaubanduse organisatsioon IFAT (International Federation of Alternative Trade), hilisema nimega Maailma õiglase kaubanduse organisatsioon WFTO (World Fair Trade Organization)

2000

1997

2002

asutatakse rahvusvaheline õiglase kaubanduse märgistamise organisatsioon Fairtrade Labelling Organizations International (FLO)

õiglase kaubanduse toote tuvastamiseks kasutatakse esimest korda Fairtrade sertifitseerimismärki

2002 tähistatakse esimest korda ülemaailmset õiglase kaubanduse päeva

2010

2004 alustatakse Maailma õiglase kaubanduse organisatsiooni WFTO poolt organisatsioonide sertifitseerimist ja märgistamist

2005 FLO võtab kasutusele ühtse Fairtrade sertifitseerimismärgi

Kuidas ära tunda?

Selleks, et õiglase kaubanduse tooteid eristada tavatoodetest, loodi Fairtrade märgistussüsteem. Aastast 2002 kasutatakse Fairtrade märki toodete märgistamiseks kogu maailmas (joonis 1). Seda väljastab rahvusvaheline õiglase kaubanduse märgistamise organisatsioon FLO. Joonis1. Fairtrade sertifitseerimismärk

Maailma õiglase kaubanduse organisatsiooni WFTO poolt sertifitseeritud väiketootjatel ja turustajatel on õigus kasutada oma kommunikatsioonis organisatsiooni logo (joonis 2). Joonis 2. WFTO logo

Euroopas on Fairtrade märk kõige tuntum Suurbritannias

96 %

tarbijatest teavad seda

Soome tarbijatest

92 % 75 %

tunnevad Fairtrade märki

teavad selle tähendust.

„Fairtrade“ kirjeldab sertifitseerimis- ja märgistussüsteemi ning osutab kaupadele, mis vastavad kehtestatud Fairtrade standarditele. Väljend „õiglane kaubandus“ (inglise keeles Fair Trade) viitab tervikuna õiglase kaubanduse liikumisele ja organisatsioonidele, mis peavad kinni õiglase kaubanduse põhimõtetest. See hõlmab nii märgistatud kui ka mitte märgistatud kaupu ja alternatiivsete kaubanduse organisatsioonide tööd.

Kuidas see töötab?

Õiglase kaubanduse organisatsioonid FLO ja WFTO teevad koostööd selleks, et pakkuda nii tootjatele kui ka tarbijatele tuge, usaldusväärsust ja läbipaistvust. Eestis on enamtuntud FLO poolt väljaantavad Fairtrade sertifitseerimismärgiga tooted. FLO esindab 1.3 miljonit talunikku ja istanduste töölist 70 riigist üle maailma1. Töötlejatele väljastavad Fairtrade litsentsi 19 riiklikku Fairtrade organisatsiooni. Selleks, et tarbija saaks olla kindel, et tema meelistoode on toodetud õiglase kaubanduse põhimõtetele vastavalt, on toode tähistatud Fairtrade märgiga (Joonis 1), mis tõendab, et tootjad ja töötlejad on pidanud kinni Fairtrade standardite nõuetest.

Esimene Fairtrade märgiga toode oli kohv (aastal 1988).

Fairtrade sertifikaadiga tootjate ja töötlejate tegevust ning selle vastavust kehtestatud standarditele kontrollib pidevalt sõltumatu sertifitseerimisorganisatsioon FLO-Cert. Teisisõnu, kogu tarneahelat kontrollitakse algusest lõpuni.

Allikas: Annual Report 2012-2013, Fairtrade International http://www.fairtrade.net/annual-reports.html

FLO esindab

1.3 miljonit 70

talunikku ja istanduste töölist

riigist üle maailma

Mida tagab õiglane kaubandus?

Õiglane hind ja õiglane tasu! Eelistades õiglase kaubanduse tooteid, toetad õiglase kaubanduse süsteemi ning selle aluseks olevaid peamisi põhimõtteid.

Keskkonnasäästlikud põllumajanduspraktikad!

Garanteeritud õiglane hind Õiglase kaubanduse talunikele makstakse toodangu eest õiglast tasu. Toodangu eest makstav garanteeritud miinimumhind katab tootmiskulud ning kindlustab talunikele ja töölistele elamisväärse tasustamise.

Orja- ja lapstöö kasutamise keeld Õiglase kaubanduse süsteem tagab, et tootmises ei kasutata orjatööd ega alla 15-aastaste laste tööjõudu. Lapsed võivad tootmises osaleda erandjuhul, kui see ei kahjusta nende heaolu ning töid teostatakse järelevalve all. Näiteks võivad lapsed omandada traditsioonilisi käsitööoskusi, valmistades tooteid, mis hiljem müüakse.

Ohutud ja inimlikud töötingimused Arenguriikides on suureks probleemiks puudulik tervise ja ohutusnõuete täitmine töökohtadel. Õiglase kaubanduse organisatsioonid pööravad töötingimustele erilist tähelepanu, püüdes tõsta teadlikkust, säästa inimeste tervist ja parandada töötingimusi. © FAIRTRADE Österreich

Ei orjatööle!

Keskkonnasäästlikkus

EI GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMIDELE!

Õiglase kaubanduse väiketootjaid julgustatakse kasutama võimalikult palju kohalikku toorainet, vähendama putukamürkide kasutust, säilitama pinnase viljakust, kasutama mõistlikult veeressursse ja vähendama jäätmete teket. Geneetiliselt muundatud organismide kasutamine on keelatud.

Sooline võrdõiguslikkus Õiglase kaubanduse süsteemi eesmärgiks on kindlustada, et naised saaksid oma töö eest alati tasustatud ning juhul, kui naised teevad meestega samasugust tööd, saaksid nad ka samaväärset palka.

Võimekuse tõstmine

Uute võimaluste ja uute turgude loomine

Arengumaade talunikel puuduvad sageli elementaarsed oskused, mis tagaksid neile vajaliku iseseisvuse tootmises ning suurema sõltumatuse keerukast kaubandussüsteemist. Õiglane kaubandus võimaldab talunikel õppida, kuidas oma tööd korraldada, oma tootlikkust parandada ja mõista turu toimimist.

Õiglase kaubanduse liikumine annab väiketalunikele ja ühistutele võimaluse osaleda rahvusvahelises kaubanduses, millest nad oleksid muidu kõrvale jäetud.

Õiglase kaubanduse lisatulu Lisaks toodete müügist teenitud tulule on õiglase kaubanduse süsteemis tegutsevatele kogukondadele tagatud lisatulu, mis investeeritakse kogukonna hüvanguks, arendades sotsiaalseid, majanduslikke või keskkonnaprojekte. Talunikud ja ühistud otsustavad iseseisvalt, millisesse valdkonda ja konkreetsesse projekti raha suunata ning vastutavad raha kasutamise eest õiglase kaubanduse organisatsiooni ees.

Läbipaistvus ja vastutustundlikkus Õiglase kaubanduse organisatsioonid on oma osanike, töötajate, liikmete ja partnerite suhtes ausad ja õiglased. Juhtimine on läbipaistev, organisatsioonid on vastutustundlikud ning suhtlus toimub avatult.

Õiglased kaubanduspraktikad Õiglane kaubandus väärtustab väiketootjate ja keskkonna heaolu, mitte kasumi kasvatamist. Vajadusel makstakse toodangu eest 50% ulatuses ettemaksu. Püsivad kaubandussuhted põhinevad solidaarsusel, usaldusel ning vastastikusel austusel ning pikaajalised lepingud pakuvad talunikele stabiilsust.

Õiglane kaubandus toob kasu kogukondadele2 „Mu kodu on täielikult muutunud, mu tervis ja sissetulek on paranenud ning ma laiendan parasjagu oma farmi... Meil on nüüd ühistu rajatud pood, kust saame osta kaupu, ligipääs puhtale veele ja õiglase kaubanduse tulude eest on ehitatud kool.“

Mengesha Wocho, talunik, Oromia, Etioopia

Õiglane kaubandus tõstab saagi kvaliteeti3 „Enamik meie õiglase kaubanduse lisatulust investeeriti koolitustesse. Koolitustel räägiti kahjurite ja haigustega tegelemisest, pinnase viljakuse säilitamisest, masinate käsitlemisest ja viljakoristuspraktikatest.“ Montanhas do Esperito Santo kohvikasvatajate ühistu, Pronova, Brasiilia

Allikas: http://www.fairtrade.org.nz/ Allikas: http://www.fairtrade.org.nz/ 13

Õiglane kaubandus maailmas

Fairtrade International, 2011

Kas teadsid? © FAIRTRADE Österreich

Peamised banaane tootvad riigid on Colombia, Dominikaani Vabariik, Peruu ja Ecuador.

97% Fairtrade märgiga puuvillast on pärit Indiast ning Lääne- ja KeskAafrikast.

80% Fairtrade märgiga suhkrust tuleb Aafrikast, Kariibidelt ja Vaikse ookeani piirkonnast.

Fairtrade märgiga tee pärineb enamasti Ida-Aafrikast.

Fairtrade märgiga kohv pärineb peamiselt Ladina-Ameerikast.

Enamik Fairtrade märgiga kakaost tuleb LääneAafrikast.

Joonis 3. Fairtrade sertifitseeritud toodete käive 2012. aastal (FLO järgi)

Luksemburg 10.320 Iirimaa 174.955 Holland 186.100 Kanada 197.277 Šveits 311.590 Prantsusmaa 345.829 Saksamaa 533.063 Suurbritannia 1904.891 0

Käive kogu maailmas

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

4.8 miljardit eurot

1 800

miljonit eurot

Geograafiline ulatus 53% Šveitsis müüdavatest banaanidest on Fairtrade banaanid. Saksamaal on iga viies müüdud lillekimp Fairtrade sertifitseeritud. Suurbritannias kannab 40% suhkrust ja 22% kohvist Fairtrade märki.

Enamik õiglase kaubanduse talunikest asuvad Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Kariibidel, Aasias ja Okeaanias.

Müük Fairtrade märgiga tooteid müüakse kokku 125 riigis. 2012. aastal kulutati õiglase kaubanduse toodete ostmiseks 4,8 miljardit eurot. Fairtrade sertifitseeritud toodete müük kasvab tõusvas joones ning teatud turgudel hõivatakse juba suurt turuosa.

Mahetootmine Kuigi Fairtrade sertifitseerimissüsteem seda ei nõua, omab 52% õiglase kaubanduse organisatsioonidest mahesertifikaati.4

Enim müüdud Fairtrade mahetooted on banaanid, kakao, kohv, puuvill, suhkur ja tee. Maailmas müüdud Fairtrade kohvist on mahe 47%, banaanidest 31% (joonis 4).

52 %

õiglase kaubanduse organisatsioonidest omab mahesertifikaati.

Mahetooted on valmistatud orgaanilisest toormaterjalist ja omavad mahesertifikaati. See tähendab, et mahetoodete tootmises on sünteetiliste mürkainete kasutamine piiratud, keelatud on sünteetilised väetised, antibiootikumid ning geneetiliselt muundatud organismid. Maaviljeluses rakendatakse külvikorda ning tooraine töötlemisel on lisaainete kasutamine piiratud.

Allikas: http://www.fairtradeusa.org

Joonis 4. Tava ja mahetootmise osakaal mõne Fairtrade toote näitel (FLO järgi)

Banaanid Kakao Kohv Puuvill Suhkur Tee mahetoode tavatoode

100 %

Õiglase kaubanduse linnad Õiglase kaubanduse linnades eelistatakse linna ja koolide hangetes õiglase kaubanduse tooteid tavatoodetele ja julgustatakse poode varuma õiglase kaubanduse kaupa. Maailmas on üle 1400 õiglase kaubanduse linna (nt London, Rooma, Malmö, Tampere, Dortmund Euroopas, Boston Ameerika Ühendriikides, Toronto,Vancouver Kanadas, Kumamoto Jaapanis).5

Õiglase kaubanduse ülikoolid Õiglase kaubanduse ülikoolid toetavad liikumist ja kasutavad selleks õiglase kaubanduse tooteid (nt Sussexi ülikool ja Londoni Ülikool Suurbritannias või Kalifornia Ülikool Ameerika Ühendriikides).

Allikas: http://www.fairtradetowns.org/

Õiglane kaubandus Baltimaades

Juba 20. sajandi keskpaigas leidus Euroopas algatusi, mille eesmärgiks oli toetada arengumaade talunikke ja istanduste töölisi ning vähendada ebavõrdsust. KeskEuroopa riikides kuuluvad õiglase kaubanduse tooted tarbijate igapäevasesse ostukorvi.

Fairtrade süsteemi juhitakse läbi riiklike õiglase kaubanduse organisatsioonide. Balti riikides väljastab ettevõtetele Fairtrade märgi kasutamislube Soome õiglase kaubanduse organisatsioon (Reilu kauppa ry).

Eesti Õiglase kaubanduse toodete populaarsus ja kättesaadavus on Baltimaades viimastel aastatel kasvanud. Esimesed sammud õiglase kaubanduse edendamiseks astuti 2002. aastal Eestis ning 2007. aasta 8. mail sai Eestist ametlikult esimene Balti riik, kus pakutakse tarbijatele õiglase kaubanduse tooteid. Poodidest võib leida õiglase kaubanduse märgiga kohvi, teed, suhkrut, puuvilju, veini, šokolaadi, kakaojooke, kosmeetikatooteid, lõikelilli, vürtse ja puuvillaseid tooteid. Mitmed kohvikud ja toitlustajad kasutavad õiglase kaubanduse tooteid ning tegutsevad mõned õiglase kaubanduse poed. Õiglane kaubandus on esindatud paljudel avalikel üritustel ning mitmed organisatsioonid (nt koolid, kodanikuühendused) osalevad õiglase kaubanduse liikumises korraldades temaatilisi üritusi.

Poodidest võib leida õiglase kaubanduse märgiga kohvi, teed, suhkrut, puuvilju, veini, šokolaadi, kakaojooke, kosmeetikatooteid, lõikelilli, vürtse ja puuvillaseid tooteid.

Läti Viimastel aastatel on õiglase kaubanduse toodete kättesaadavus paranenud ka Lätis – kohv, tee ja šokolaad on supermarketitest lihtsalt leitav. Spetsialiseerunud maheja tervisepoed pakuvad laia valikut õiglase kaubanduse tooteid, sh küünlaid, veini jm jooke. 2011. aastal tutvustas MTÜ Green Liberty õiglase kaubanduse sõbra märki, millega autasustatakse õiglase kaubanduse tooteid pakkuvaid kohvikuid, restorane, poode ja muid müügipunkte ning märgitakse ära töökohad, kus kasutatakse õiglase kaubanduse tooteid ettevõttesiseselt.

Leedu Leedus saab peaaegu igast supermarketist ja mahepoest osta õiglase kaubanduse märgiga kohvi, teed ja suhkrut. 2008. aasta novembris tähistati Vilniuses esmakordselt õiglase kaubanduse nädalat. © FAIRTRADE Österreich

Õiglase kaubanduse tooted

Kakao

Kohv

Tee

Pähklid: mandlid, kreeka, india ja muud pähklid

Ürdid ja vürtsid: rooibos, münt, kummel, hibiskus, muskaatpähkel, oganui, kardemon, kaneel, nelk, ingver, vanill, piprad jne

Õliseemned ja õliviljad:

Kuivained:

Köögiviljad:

riis, kinoa jne

oad, herned, kaunpiprad, maguskartul e bataat jne

argaania, kookos, oliiv, soja, seesam, šea

Värske puuvili:

Mesi

õunad, avokaadod, banaanid, kirsid, datlid, mangod, melonid, tsitruselised, nektariinid, virsikud, pirnid, ananassid, ploomid, arbuusid, viinamarjad jne

Roosuhkur

Õiglane kaubandus kui kaubandussüsteem sai alguse käsitöötoodetest. 1973. aastal transporditi esimene õiglase kaubanduse kohv Guatemalast Euroopasse. Täna liigub maailmakaubanduses üle 27 000 õiglase kaubanduse märgiga toote, alates igapäevastest tarbekaupadest teest ja kohvist ning lõpetades lõikelillede ja kuldehetega

Joonis 5. Õiglase kaubanduse toodete liigitus

Kuld

Töödeldud puu- ja köögiviljad:

Puuvill

kuivatatud puuviljad ja köögiviljad, puuviljamahlad, veinid

Lilled

Spordipallid

Puit

Kohv

Suhkur

Kohvi kasvatamine toimub ebastabiilse kliimaga mägistel aladel ning on suure tööjõuvajadusega raske töö. Vahendajad maksavad kohvitalunikele väga väikest tasu, mis ei pruugi isegi tootmiskulusid katta. Õiglane kaubandus kehtestab talunikele garanteeritud kohvihinna, mis kindlustab neile kindla sissetuleku ja kaitseb neid kohvihinna kõikumiste eest maailmaturul.

Igal aastal toodetakse arenguriikides umbes 135 miljonit tonni suhkrut. Arenguriikide talunikud seisavad silmitsi muutlike ja madalate kokkuostuhindadega, kuid peavad konkureerima lisaks ka rikaste riikide tootjatega, kes saavad põllumajandustoetusi. Õiglane kaubandus tagab neile majandusliku stabiilsuse ja pakub uusi võimalusi.

Banaanid Maailmas tarbitakse igal aastal peaaegu 100 miljonit tonni banaane, kuid teisel pool maakera on väiketalunikest banaanikasvatajatel raske ots otsaga kokku tulla. Vaid ligi 20% banaanide eest makstud hinnast jõuab riiki, kus banaane kasvatatakse. Suurtes banaanikasvatustes kasutatakse rohkelt töötajate tervisele ohtlikke mürkaineid. Õiglane kaubandus kindlustab väiketalunikele kindla sissetuleku ning piirab mürkide ja väetiste kasutust.

Õiglane kaubandus edendab kogukonna heaolu7 Peruu banaanikasvatajate ühistu Orgánicos Solidarios (BOS) sai Fairtrade sertifikaadi 2003. aastal ning nüüd moodustab mahetoodang nende saagist 96%. Õiglase kaubanduse lisatuluga tagati ühistuliikmetele ravikindlustus ning investeeriti laste stipendiumitesse, noorte jalgpalliriietusse ja väikelaenudesse.

Uute turgude avanemine8 Õiglane kaubandus võimaldab talunikel oma lastele haridust pakkuda6 „Nüüd käivad mu kolm poega keskkoolis. Ma tahan müüa oma kohvi õiglase kaubanduse hinnaga, sest siis saan lapsed ka ülikooli saata.“ Feliciano Lara Santana, kohvifarmer, Fedecares, Dominikaani Vabariik.

1975. aastal väiketootjana alustanud Manduvira ühistu Paraguais on nüüdseks muutunud juhtivaks õiglase kaubanduse ja mahesuhkru eksportijaks maailmas. „Kui me alustasime, polnud meil midagi. Õiglane kaubandus aitas meil turule pääseda. Inimesed Saksamaalt ja Šveitsist tulid meie juurde ja ütlesid, et nad tahavad osta veel rohkem suhkrut. Tänaseks on meil üle 28 suurkliendi ja me müüme suhkrut üle kogu maailma.“ Andrés González Aguilera, Maduvira tegevjuht

Allikas: http://www.fairtrade.org.nz/

Allikas: http://www.fairtrade.net/meet-the-producers.html Allikas: http://www.fairtrade.net/meet-the-producers.html

Komposiittooted Komposiittooted on tooted, mis koosnevad rohkem kui ühest koostisosast. Näiteks šokolaaditahvel koosneb kakaovõist, kakaopulbrist, suhkrust ja teistest koostisainetest. Juhul kui koostisosadele on loodud Fairtrade standardid, peavad kõik Fairtrade toodetes sisalduvad koostisosad olema Fairtrade sertifikaadiga. Kui mõnele koostisosale pole veel standardit loodud, on lubatud kasutada mittesertifitseeritud aineid.

Fairtrade märgiga toote puhul peab vähemalt 20% koostisosadest olema sertifitseeritud päritolu (juhul kui teiste koostisosade jaoks Fairtrade standard puudub). Kui toode koosneb vaid ühest koostisosast (nt kohv), peab see olema 100% sertifitseeritud päritolu. Puuvill Puuvilla kasvatamisest sõltub umbes 100 miljonit maja pidamist üle maailma. Puuvill on eriti tähtis töö- ja elatusallikas Lääne- ja Kesk-Aafrikas, Indias, Pakistanis ja KeskAasias. Õiglase kaubanduse lisatulu toetab ühiskondlikke ja majanduslikke investeeringuid ning keskkonnakaitset.

Õiglane kaubandus edendab keskkonnakaitset9 Puhta ja õiglase puuvilla kasvatajate ühing Agrocel loodi 2005. aastal Indias. Ühing teeb koostööd 20 000 farmeriga. Lisaks paljudele muudele projektidele, mida toetatakse õiglase kaubanduse lisatulust, viiakse keskkonna parandamiseks läbi järgmiseid projekte: • degradeerunud põllumaa taastamine • talunike koolitus ja haridusprogrammid • pakutakse tehnilist abi kompostist maheväetise tootmise edendamiseks • puuvilla kahjustavate putukapopulatsioonide looduslikku piiramist võimaldava tootmise juurutamine

Allikas: http://www.fairtrade.org.nz/farmer/agrocel-cotton-growers-association-india

Projekti toetab Euroopa Liit

Projekti teostavad Lithuanian Consumer Institute, MTĂ&#x153; Mondo ja Green Liberty.