30
PÕHJA-TALLINNA LOOMEMAJANDUSE UURING
et Kalamaja ja Pelgulinn ei taanduks sarnaselt SoHole pelgalt homogeenseks elamurajooniks? Tundub, et praegused valikud ja loodavad jõujooned on kriitilise tähtsusega piirkonna arengusuunale — kui kaalukausid liiguvad elamupiirkonna suunas, kaotatakse tööstustalad uute elamute ehitamise tarbeks; kui aga valitakse sihilikult loomemajanduse ja kultuuripesa suund, võivad osad tööstusalad säilitada veel aastakümneid oma linnaruumilist karakteristikat ning sellest tulenevat loomingule avatud kontrasti. “Kogu linnaline tihedus ja aktiivsus — nad tulevad kõik koos, kui tulevad söögikohad, siis tulevad ka muud asjad. See on natuke nagu magala rajoon, siin palju pole ette võtta, tänaval käimine ei ole väga huvitav. See ei saagi kunagi väga huvitav olema ilmselt, sest need majad on juba sellised (kõrge 1. korrus, suletud — toim), et nad ei võimalda seda, et kogu aeg esimesel korrusel midagi toimuks. Seda enam võimaldaks piirkond just seda, et igas teises hoovis võiks midagi toimuda.” Toomas Tammis, Allianss Arhitektid “Kui ma siia kolisin (10–15 aastat tagasi) oli teistmoodi, siis oli rohkem kontrasti, nüüd on gentrifikatsioon üle käinud ja kõik läheb ühetoonilisemaks. Varem oli rohkem funktsioone, kui tehased töötasid, oli lademes söögikohti. Loomemajandus ei ole nii suure massiga asemele tulnud, seda peaks palju rohkem olema. Pikas perspektiivis oleks loogiline, et see ei oleks ainult elupiirkond. Nii palju on selliseid töökohti, millele ei sobi kesklinna universaalne büroopind, sellepärast võiks ümber kesklinna tekkida miksitud alad, mis käiksid kohvikutega käsikäes.” Siiri Vallner, Kavakava OÜ “See on uuele elule tärkav linna piirkond, keset linna. Kalamaja eriti. Meenub linnaosa Grünerløkka Oslos. U 10 aastat tagasi toimus Oslos samasugune areng. Ühiskond ise meil ei ole nii rikas, aga paralleel on ilmselge.” Andres Lõo, MTÜ Kultuurikatel “See, mis on Kalamajas üldse puudu, on kohalik sotsiaalsus. See just kui hakkab praegu tekkima. Ma oleks 10 aastat tagasi arvanud, et see on praeguseks ajaks pulbitsev elukeskkond, aga see ei ole. Need muutused on üllatavalt aeglased. See, et siia mingisugune kunstnikkond liigub elama ja töötama, ei ole kaasa toonud mingeid muid funktsioone, nagu kohvikud, muud elu.” Toomas Tammis, Allianss Arhitektid “Kalamajas võiks toimuda midagi, palju kultuuritegelasi kolib Kalamajja — näitlejad, muusikud, kirjanikud. Oleks aeg mingi asutus ka teha. Seal on ainult majad ja keldripoed. Sinna keskele võiks tulla mingi mõnus koht nagu klubi.” Kristopher Luigend, Haigla rulapark
KIHT: PIIRKONNA JA TÕMBEKESKUSTE (LINNA)RUUMILINE ASPEKT
Positiivsed ja negatiivsed (linna)ruumilised tegurid Põhja-Tallinnas Positiivne:
→→ Usk Põhja-Tallinnasse kui arenevasse piirkonda →→ Funktsionaalne mitmekesisus ja kompaktsus — paljud tegutsejad elavad ja töötavad samas piirkonnas →→ Lühikesed distantsid tsentrist, näiteks jalgsikäigu kaugus vanalinnast →→ Ruumiline vabadus omanike poolt ehk võimalus ruume rentnike äranägemise järgi kujundada →→ Tööstuslik iseloom, karakteriga arhitektuur →→ Avatud kontori võimalus, suured sammud tööstushoonete kandekonstruktsioonides →→ Hoonete olemasolev loometegevust toetav identiteet, näiteks Telliskivi Loomelinnaku kontseptsioon →→ Piirkonna miljöö
Negatiivne:
→→ Vanade hoonete ehituslikud mured — ventilatsioon, soojapidavus →→ Olemasolev hoonete tüpoloogia takistab tänava sotsiaalsust, st 1. korrus kõrge ja suletud →→ Kahanev mitmekesisus — liiga vähe avalikke funktsioone, söögikohti, oht piirkonna homogeensusele →→ Keerulised ja ebamugavad ühendused, näiteks kesklinnaga halvasti seotud →→ Uue tegevus-struktuuri kohandamismured — tööstuskomplekside suur maht, seega keeruline majandamine uue väikestest loovühikutest koosneva süsteemi puhul, ruumiprogrammiliste iseärasusega kohanemine
PIIRKONNA RUUM LOOVMAJANDUSE TÕMBEKESKUSTE NÄITEL TELLISKIVI LOOMELINNAK Telliskivi 60A, Kalamaja/Pelgulinn, Tallinn Vanalinn on lähedal Telliskivi Loomelinnak asub endises M. I. Kalinini nimelises elektroonikatehases, tehas kasvas välja 19. sajandi lõpus rajatud Balti Raudteetehasest. 1956. aastal muutus tootmisprofiil — valmistama hakati salastatud kõrgtehnoloogilisi seadmeid. 1958. aastal hakkas tehas tootma ka raudteede elektrifitseerimiseks kasutatavaid elavhõbedaalaldeid3. Loomelinnak paikneb vanalinna vahetus läheduses Kalamaja ja Pelgulinna piiril. Ala piirneb Telliskivi tänava, raudtee ja Reisijate tänavaga. Juurdepääs Loomelinnakusse on Telliskivi tänavalt, teistelt külgedelt on ala suletud ning piiratud raudteega. Lähimad naabrid on Balti jaama turg, Pelgulinna asum ja Kopli kaubajaam. Asukoht on Kalamaja ja Pelgulinna peamisel ühendusteljel, aga mitte otseselt ühelgi massiliselt kasutataval liikumistrajektooril, Telliskivisse peab kesklinnast spetsiaalselt minema ja vanalinna poolt tulles on tegemist