LLEEIIGGAARRIID D 5 55 5
K KRRIISSTTJJAAN N T TOORROOP P 9 90 0
Puud ei ole ühepikkused
9. märtsil 2024 kell 17
Viimsi Artium
Elurikkuse hoidmine ja taastamine nii looduses kui kultuuris vajab märkamist, teadlikku tähelepanu ja asjatundmist. Kui jätame lihtsalt muru niitmata, võivad vohama pääseda vaid tugevad liigid, nõrgemaid välja tõrjudes. Kultuurid muutuvad iseenesest samuti vaid pigem ühetaoliseks, väikesed põnevad eripärad aga püsivad ja taaselustuvad siis, kui neid uurida ning kasutada. Inimesed õnneks ei ole veel ühetaolised, eriti Leigarites, kus on koos erinev elukogemus, haridus, mitmesugused tegevusalad, huvid, võimed ja oskused; esindatud on kõik elusolevad põlvkonnad ja needki, kes olid enne meid.
Tänapäeva aktuaalsed ideed mitmekesisusest, kaasamisest ja koostööst ei olnud ajaloolises talupojakultuuris esiplaanil. Peamiselt Lõuna-Eestis levinud regilaul puudest, mis pole ühepikkused, on üks väheseid, kus kõrvutatakse loodust ja inimeste maailma, tõdedes erinevuste tähtsust ja üheskoos tegutsemise olulisust. Nii nagu taimeja loomaliigid vajavad eluringi jätkamiseks üksteist, on ka igal inimesel oma eriline roll kogukonna toimimisel. Laseme selle haruldase laulu sõnumil kõlada läbi erinevate häälte ja keelte.
Näijokõsõ noo
Velekese helläk
Ar ti tõin
Kaegõ m
Olõij puu
Mõtsa la Mõni ku
Mõni pe Mõni ha Mõni kõ
Mõni ka (Ku) nakas puh
Helos hella hõngukõnõ
Ütte kokko kumardasõ
Ütte paika painutasõ (Nii) olkõ (õks) külä näijokõsõ
Nii hellä vellekese
Kaegõ mõtsa puijõ pääle (Sis) tulõij tüllü tühä pääl Jahti väiku jao pääl.
Võru, üles kirjutanud Gustaw Sander 1904
Kik külä minu kõneli, Valla latse laimassive:
Et ma tilluke teole, Väike mõisa vällä pääle, Kasin einäkaari pääle.
Mis te lalli minda laidi, Pudrukõtu mu kõneli. Ole-ei tilluke teole, Ole-ei väike vällä päällä, Kasin einäkaari päällä. Vaadake variku pääle, Laske silmä laane pääle: Kas om puu ütepikku Või om lehe ütelaiu, Mõtsan omma mõnda puuda, Kõveraida õige'eida, Õigest saab obesa looka, Kõverast saab ratsu rangi. Nõnda tilluke terane, Nõnda ulluke usina.
arvastu kihelkond, üles kirjutanud Johan Kill 1891
Laulgõ-ks mi ilda õdagulla, laulgõ jallõ laulgõ ilda õdagulla, kuu valgõl mi kul´atõllõ, kuu jallõ kuu valgõl kul´atõllõ, vilutsõlla (mi) veerätele.
vilu jallõ vilutsõlla veerätele.
Tulgõ’ kokko (kõik) näiokõsõ, Tulgõ’ jallõ tulgõ’ kokko näiokõsõ, tulgõ kokko (kõik) velekese
tulgõ jallõ tulgõ kokko velekese, Näio’ noorõ’, (mi) sõbra’ suurõ’, näio’ jallõ näio’ noorõ’ sõbra’ suurõ’, helläkese’ elekese helläkese’, mi) kui ubina’, õ üteh kui ubina’, h (mi) kui sibula’.
aisa tśaugah kui sibula’. h mi laulõmahe, lõ sünd’ke üteh laulõmahe, mi kul´atamma. kulla’ üteh kul´atamma. tõista naarku-i, a tõõnõ tõista naarku-i, uhkõhe, ´ a olgu-i ti uhkõhe, ti tõistõ pääle –õ kaegu-i näio tõistõ pääle e ti muidõ pääle –lõ vaatku-i velle muidõ
õ meil kuast pikõp ua ommõ kuast pikõp, m madalapa.
õnõ tõsõst madalapa.
Kaegõ’ vällä ti mõtsa pääle:
kaegõ’ jallõ kaegõ’ vällä mõtsa pääle: olõ-i puu joht ütepiku, olõ-i jallõ olõ-i puu ütepiku, laanõladva’ joht ütelaiu –laanõ jallõ laanõladva’ ütelaiu –puu ommõ ka puust pikõp, puu jallõ puu ommõ puust pikõp, tõnõ tõsõst om kõvõrappa.
tõnõ jallõ tõnõ tõsõst kõvõrappa. Tulõ tuuli kui Jumalasta, tulõ jallõ tulõ tuuli Jumalasta, üttekokko nä kumardasõ’, ütte jallõ üttekokko kumardasõ’, üttepaika nä painutasõ’. ütte jallõ üttepaika painutasõ’.
Nii noorõ mi näiokõsõ, nii jallõ nii noorõ näiokõsõ, nii noorõ ka velekese, nii jallõ nii noorõ velekese, üttekokko mi kumardami, ütte jallõ üttekokko kumardami, üttepaika mi painutami, ütte jallõ üttepaika painutami, sis lätt´ ilo meil ilosappa, ar’a jallõ ara ilo ilosappa, sis lätt´ laulu meil ladusappa. ar’a jallõ ara laulu ladusappa.
Laulu on üles kirjutatud Setomaal mitmes paigas eri aegadel: Irboska vallas laulnud Aleksandra Roosimägi, Aleksandra Hade ja teised Trõnne küla naised, kogunud Udo Kolk 1969 ning Paul Hagu 1980; Vilo vallas Mitkovitsi-Sagorje külas laulnud Nasta Karulaan, kogunud Anna Oinas-Tammeorg 1937.
Kontsertetendusega „Puud ei ole ühepikkused“ tähistame rahvakunstiansambli Leigarid 55 aasta juubelit ning tantsu-uurija ja -õpetaja Kristjan Toropi 90. sünniaastapäeva. Rahvakunstiansambel Leigarid asutati 1969. aastal selleks, et tutvustada Eesti vabaõhumuuseumi külalistele eesti rahvakultuuri. Sama aasta suvest kuni tänapäevani esinevad Leigarid vabaõhumuuseumis igal suvisel laupäeval ja pühapäeval kell 11. Eesti pärimuslikest tantsudest, mängudest ja muusikast sünnib igal sellisel hommikul elav külapidu, mis täpselt samasugusena enam kunagi ei kordu.
Leigarite esimene kunstiline juht oli Kristjan Torop (1934–1994), kelle algatuste tuules toimime siiani, sest Kristjan õpetas tulevikuoskusi: märka paarilist, ruumi ja kaastantsijaid, kuula pillimeest, pillimehel on alati õigus! Kuula ja vaata päriselt, ära mängi, ära mängitse, ole, reageeri, mitte ära esine. Tänapäeval ütleme selle kohta “ole kohal”. Torop õpetas meid tantsides ja musitseerides omavahel päriselt ühendusi looma, koostöös üksteist täiendama, täitma igaüks oma rolle paindlikult ja targalt, et kogukond jääks välisjõudude meelevallas ellu ja elu läheks edasi.
KAVAS
Neljapolska
Rootsi
Tantsu on eesti keeles kirjeldanud Kristjan Torop (1986), muusika seadnud Krista Sildoja
Vindirka
Pakri
Seadnud Karin Ericsson 1960. aastatel Rootsis
Kaerajaan
Jõelähtme, Räpina ja Seto tantsuvariandid, viis: Peeter Ruusar (Pilli-Rein), Räpina
Räditants
Kuusalu
Tantsinud Maria Kröönvalk ja Anna Matvei, viis: Jakob Kilström
Vaadakem see mõtsa pääle
Tarvastu
Teisel pool
Tantsu autor Mall Paulus (2023), muusika: “Miks tähti nii palju” (sõnad Heljo Jaik, viis rahvalik), seadnud Tradimus, kohandanud Krista Sildoja
Rikka mehe mäng
Suure-Jaani
Raha on
Tantsu autor Kalev Järvela (2014), muusika: „Kellel raha on ja kellel ei“, seade ja esitus: Untsakad
Ahunapalu valss
Aksel Tähnas (Võnnu), seadnud Krista Sildoja
Labajalg
Harju- ja Läänemaa tantsuvariandid ja improvisatsioon, muusika: Pärnu- ja Viljandimaa torupilli-imitatsioonid viiulil, Krista ja Raivo Sildoja
Hobulaul
Laulu autor Maria Laatspera (Laudaukse Kääksutajad, “Hobuse tegemine”, 2003)
Siia kohta!
Tantsu autor Mall Paulus (2024), muusika: “Ätsemäng”, seadnud Antsud, kohandanud Krista Sildoja
Sel teel
Tantsu autor Leaanika Parra (2023), muusika: “Batiska”, autor Naragonia Quartet, seade kohandanud Krista Sildoja
Kalamees 2
Häädemeeste tantsuvariantidest seadnud Sille Kapper-Tiisler, muusika seade Tanel Torn
Laadalugu
Tantsu autor Helen Lagle (2020), muusika: “Paala lugu”, autor ja esitaja Rüüt
Näijokõsõ noorõkõso
Võru
Eeslaulja Ermo Hüüdma
Naistega
Tantsu autor Sille Kapper-Tiisler (2023), muusika: improvisatsioon viiulil Krista Sildoja ja Elina Aasa, “Subbota”, seade Matis Leima, Kiiora
Piisab väikesest
Tantsu autor Tuuli Torop (2024), muusika: Markus Lehtsalu “Sinikad”
Veel üks nõianeitsi
Orissaare
Tantsu autor Kadri Karin (2024), muusika seade: Tanel Torn
Kik külä
Tarvastu
Ristpulkadetantsu (Mustjala) jt soolotantsude motiivid, improvisatsioon, seade: Sille Kapper-Tiisler, eeslaulja Kristi Haarde
Kökari ingliska
Ahvenamaa
Eesti keeles kirjeldanud Kristjan Torop (1968), muusika Jaan Sommeri järgi
Trollitants
Tantsu autor Kristiina Siig (2021), muusika: “Norra reinlender”, Juhan Uppini järgi
Sünd´ke’ üteh
Seto
Eeslaulja Marion Selgall
Jüri süit
Jüri kihelkonna tantse on Rudolf Põldmäele kirjeldanud Leena
Põldmäe ja Mari Põldmäe, süidi autor Sille Kapper-Tiisler (2023), muusika: laulnud Aliis Kööp, süidi Jüri kihelkonna tantsuviisidest seadnud Katariina Nelli Tiisler
LAVAL
Rahvakunstiansambel Leigarid: Helli Aas, Triin Aas, Tõnu Aas, Elina Aasa, Kai Alamaa, Raili Aleksašin, Helerin Anspeeter, Mihkel Arm, Sigle Arulaid, Anett Arumaa, Tiina Arumeel, Ott-Eduard Aste, Karl Martin Asu, Johannes Pärtel Eenmaa, Johanna Mai Ehala, Gertrud Einmann, Liine Ennomäe, Anna Epler, Artur Epler, Emilia Eranurm, Emili Err, Herbert Gustav Haarde, Kristi Haarde, Karl Kristofer Haljand, Elmo Haljaste, Rasmus Hugo Heinla, Helena Heinrand, Pille Heinsar, Tiit Heinsar, Viljar Hiienõmm, Susanna Hinnov, Ermo Hüüdma, Margit Jundas, Farruhruz Jussupov, Sirje Jõeleht, Meelis Järvpõld, Raimo Jäär, Loore Marta Kaares, Hannes Kadak, Sirje Kaljula, Kertu Kalkun, Liis Kaupmees, Harriet Kaur, Kaspar Kaur, Katariina Kaur, Tuuli Keerberg, Silver Kelk, Katrin Kingo, Laura Iiris Kipper, Rasmus Kirst, Karmen Kisel, Anni Egeli Kivikangur, Urve Kolde, Kirke Kollom, Emma Kotkas, Heinar Kukk, Karl Kullerkupp, Konrad Kuresson, Kai Kutsar, Liisbet Kuul, Klaus Kõiv, Laur Kõiv, Monika Kõiv, Noliina Kõiv, Adeele Kõivupuu, Kaarel Kõivupuu, Harti Kõrgend, Kristo Küünarpuu, Anu Laaniste, Leiger Laaniste, Lauri Laaspere, Lauri Lagle, Liisi Laht, Sten Markus Laht, Jane Lattu, Priit Laug, Aubrey Lay, Ralf Erich Leemets, Tiina Leemets, Alar Leming, Anneli Leming, Monika Lepik, Kati Lepind, Eero Liiv, Nora Liive, Sirly Liivo, Timo Liivo, Käthlin Lindström, Julia Litvinovits, Katrin Lohk, Relika Lupp, Jan-Erik Läänesaar, Signe Meidla, Sander Mesila, Mirtel Muga, Andrus Mäeots, Kady Mäesalu, Desiré Mägi, Maia Mägi, Mia Mägi, Raivo Männik, Merike Männisalu, Jana Mölder, Hanno Nagland, Sander Nelk, Merle Nisu, Aksel Nõmme, Nele Närep, Maire Paiste, Beti Elsa Pakk, Jasmin Ella Pakk, Kerttu Pakk, Hele Paulus, Säde Paulus, Kaire Pikamäe, Miirike Marleen Ploom, Kaisa-Triin Poks, Mari Prekup, Aare Põldmaa, Kristin Odamus, Marika Oja, Henrik Ojasoo, Raul Ollo, Ada Umi Osvet, Alfred Osvet, Elo Osvet, Siim Ottis, Helle-Mai Pappel, Maarit Pappel, Tiit Pappel, Toomas Parra, Mait Peekma, Marite Peekma, Mihkel Peekma, Mirtel Peekma, Kirke Mirjam Pello,
Karl Luukas Perolainen, Birgit Pihl, Piret Pihl, Olimar Piht, Marten Pohla, Tõnu Pontus, Agnes Prits, Heikki Puhk, Katrin Punga, Siret Raid, Ats Leiger Raidaru, Jaanika Raik, Velli Rajangu, Hanna Karin Randaru, Mia Marie Randaru, Elo Rasmann, Karl Mattias Rasmann, Tarmo Rasmann, Pärle Raud, Ülle Raudsepp, Karl Ludwig Raue, Annika Rebane, Eliise Marie Rebane, Tarvo-Jaan Rebane, Marta Helena Rebaste, Rando Raul Rikanson, Reimo Paul Rikanson, Kairi Ringo, Kai Roben, Ats Hendrik Rosin, Rasmus Saame, Mairit Saar, Marje Saar, Eha Saarep, Margit Saarna, Saara Sein, Marion Selgall, Dmytro Senchenko, Krista Sepp, Gina Siiak, Tuuli Sillat, Maris Sirkel, Joonatan Spirka, Matilda Johanna Zavatski, Margus Tali, Mihkel Talvik, Kristiina Tamberg, Nora Tamberg, Marit-Brit Tamme, AnnaMaria Tammik, Paula Tamsalu, Maie Tarma-Kibin, Aita Teigar, Melani Telliskivi, Eve Telpt, Kerli Tiidemann, Katariina Nelli Tiisler, Ella Tillemann, Karen-Gertu Toome, Mariann Toompark, Tanel Torn, Anni Torop, Rain Erik Treialt, Ivar Truumure, Taavi Truumure, Silvi Tulp, Eneli Uusmets, Silver Valdvee, Mare Valtin, Britt-Elin Vesterlund, Markus Viikmann, Evelin Viilu, Fiorella Villau, Oliver Voorel, Elsa Marie Voort, Adele Välja, Saara Vällo, Annika Õunapuu, Etta Laura Örd, Jüri Örd, Kaire Örd, Triin Üksvärav, Berit Johanna Ülper.
Külalistena: Krista Sildoja Raivo Sildoja
Lavastaja, koreograaf, tantsuõpetaja, Leigarite kunstiline juht Sille Kapper-Tiisler
Lavastaja assistent, koreograaf, tantsuõpetaja Mall Paulus
Lavastaja assistent, koreograaf, tantsuõpetaja Kadri Karin
Muusikajuht Krista Sildoja
Kunstnik-kujundaja Marit-Brit Tamme
Valguskunstnik Maldar-Mikk Kuusk
Tantsuõpetajad, koreograafid Helen Lagle, Leaanika Parra, Tuuli Torop
Lasterühmade lauluõpetajad Sirje Jõeleht, Urve Kolde
Laulurühma juhendajad Leanne Barbo, Marion Selgall
Pillirühma eestvedaja Aita Teigar
Ürgleigarite juhendaja Tiiu Aasa
Produktsioon: MTÜ Rahvakunstiselts Leigarid, projektijuht Kaspar Kaur
