Alaline 2 (86)

nr 2 (86)

E N I L A AL E JA ÕPETAJAT E T S A IL P Õ I ALA KOOL ÕTTEKANDJA M A J – E L Ä Ä H

Selles lehes: koolielu omalooming järjejutt mõtisklused

MÕTISKLUS LUMEST Lumi on valge ja kohev. Vahel pehme, vahel kõva koorikuga.

Lumi on külm ja märg. Lumi on ilus ja armas. Kui lund poleks, oleks maa porine ja must.

Lumehelbeid on erisuguseid, nad on külmad ja haprad.

Lumehelveste langemine on pehme — mõnus on neid püüda.

Lumest kerkivad laste käte abil lumememmed. Veelgi ilusam on heita lumele pikali ja teha lumeingleid, liigutades käsi mööda lund üles-alla.

Lumel saavad hoo sisse kelgud, saanid ja suusad. Lumi aitab nii lastel kui ka suurematel inimestel tunda, et on jõulud — armastuse aeg.

Maria Põldsalu 9. klassi õpilane

detsember 2009

2

KOOLIELU

KARJÄÄRINÕUSTAMISPÄEV 03. novembril oli meil, 9. klassi õpilastel, karjäärinõustamispäev. Me läksime Kiwimäe hostelisse. Karjäärinõustaja Mart Jallai tuli Valgast, teel Taageperra võttis ta ka Sandori oma auto peale.

Me mängisime pulgamängu ja külajuttu. Esimeses pidid neli või rohkem inimest koos pulka ühe näpu peal hoidma. Esmapilgul tundus ülesanne lihtne, aga tegelikult oli see päris raske. Külajutus räägitakse ühele inimesele üks jutt, ta peab selle meelde jätma ja edasi rääkima. Samamoodi teeb järgmine mängija. See, kes kuuleb lugu viimasena, peab seda veelkord kõigile jutustama. Tavaliselt muutub lugu võrreldes originaaliga täiesti teistsuguseks.

Mart Jallai rõhutas, et alati ei saa kõige paremad õpilased kõige paremaid töökohti.

Nendel õpilastel aga, kellel koolis natukene halvemini läheb, võivad töö juures tekkida nutikad ideed. Ta soovitas meil vaadata internetilehekülge www.tankla.net, kus noortel on võimalik enda mõtetest ja ideedest rääkida.

Saime teada, et ettevõtlusega võib alustada juba varakult: põhikoolis võib teha minifirma ja gümnaasiumis õpilasfirma. See tähendab, et asjast huvitatud õpilased võivad koolis korraldada üritusi, meisterdada, luua ja oma toodangut ka müüa. Võimalik on võistelda Euroopa teiste riikide õpilasfirmadega.

Eestlased on õpilasfirmade poole Foto: õp Evelyn Tamm pealt väga kõrgel tasemel, tavaliselt jõuavad nad ikka kolme esimese hulka ning esikohtigi on päris palju saadud. Mart Jallai õpilasfirma mõtles välja karvased arvutihiired: need olid talvel soojad, aga suvel jahedamad. Isegi saba oli neil taga.

Euroopas said nad II koha. Eestis on 100-200 õpilasfirmat, Saksamaal 6000 – nii et konkurents on suur.

Päev oli inforikas ja huvitav.

“PÄIKESERATAS” 30. novembril käisime Pokardis Helme Sanatoorses Internaatkoolis kontserdil „Päikeseratas―, kus esinesid Olav Ehala, Lembit Saarsalu ja Hanna-Liina Võsa. Olav Ehala rääkis laulude saamislugudest ja mängis klaverit, Lembit Saarsalu mängis saksofoni ning Hanna-Liina Võsa laulis Ehala loodud laule filmist „Nukitsamees―, muuhulgas „Päikeseratast―. Kontserdi lõpupoole laulis ta mõned jõululauludki. Olav Ehala meenutas ka „Nukitsamehe― filmimist. Nukitsamehe onn oli Karksi-Nuia metsas.

Näitlejad käisid lõunatamas Karksi-Nuias. Kuna nende grimmeerimine oli väga vaevanõudev töö, siis nad oma nägusid enne linna minekut puhtaks ei pesnud. Kord suutsid nad niimoodi söögikohas einestavad lätlased puhta ära hirmutada. Oli kena kontsert.

Kerli Saar 9. klassi õpilane

KOOLIELU

3

AIDSI VASTU VÕITLEMISE PÄEV Seoses AIDSi vastu võitlemise päevaga külastas 01. detsembril meie kooli Kullar Viimne. Tema on mees, kes käis Aafrikas Uganda sõdurpoistest dokumentaalfilmi tegemas. Enne selle vaatamist aga nägime veel üht dokumentaali. Seal rääkis endast AIDSi põdev naine. Ta rääkis oma haigusest nii tuttavatele kui ka tütre sõpradele.

Tütrel oli ema pärast piinlik ja kurb, aga peategelase jaoks oli oluline, et kõik teaksid tema haigusest. Samuti tähtsustas ta kondoomi kasutamist.

Seejärel näidati meile filmi neljast noormehest, kes elavad Aafrikas Ugandas (Eestis pole seda filmi veel näidatud). Neid oldi poisikestena kodust röövitud, et õpetada neid tapma. Kui nad poleks käske täitnud, oleks neid tapetud. Surmaähvardusel oli neil isegi nutmine keelatud. Reporterile rääkisid nad oma elust ja hirmudest, millest suurimad olid AIDS, sõda ja surm. Need Aafrika poisid olid hästi toredad. Nüüdseks on nad vabad, neist kolmel on ka juba lapsed.

Kullar Viimne tõlkis meile vahepeal filme, sest need oli ingliskeelsed. Ta tundus lahe mees olevat. Tal oli väga omapärane soeng: külgedelt kiilakas ja keskel pikad juuksed. Pärast filmide vaatamist jagas ta meile ka mõtlemapaneva sisuga kleepse.

Kerli Saar 9. klassi õpilane

ADVENDIKONTSERT TAAGEPERA LOSSIS 14. detsembril läks peaaegu kogu koolipere pärast tunde Taagepera lossi, kus advendikontserdi andis Tartu Kammerorkester Hollandist pärit dirigendi Lukas Groeni juhatamisel. Esitusele tulid Vivaldi „Talv― (viiulil Kristina Kriit), Benedetto Marcello „Kontsert oboele ja orkestrile― (solist Riivo Kallasmaa) ja Wolfgang Amadeus Mozarti „Flöödikontsert― (solist Oksana Sinkova). Kogu kontsert oli meeleolukas, täis väljendusrikast, rõõmsameelset ja sädelevat muusikat. Õpilaste arvamusi kontserdist: Foto: õp Ants Piirsalu

❂Minule

meeldis kõige rohkem Mozartit kuulata. Kontsert oli väga ilus. ❂Käisin esimest korda sellisel kontserdil. Põnev oli kuulata neid pille, aga lõpuks tüütas ära ja ajas une peale. ❂Minu jaoks olid dirigendi liigutused naljakad, aga muusika oli ilus. Kõige rohkem meeldis mulle viiulimängija. ❂Kontsert oli väga ilus. Lahe oli vaadata, kuidas muusikute näoilmed vaheldusid vastavalt teemale. Eriti ilmekas oli viiuldaja.

4

KOOLIELU & MÕTISKLUS

“NÄHTAMATU VARANDUS” 15. detsembril külastasid lasteaed, algklassid ja 5. klass Viljandi Ugala teatrit, sest seal oli traditsiooniline jõuluetendus, kus seekord otsiti nähtamatut varandust.

Silvia Soro kirjutatud ning Leino Rei lavastatud etenduses täitsid vähesed näitlejad paljusid rolle: imekiiresti kehastuti mustlastest ümber indiaanlasteks, indiaanlastest uusmeremaalasteks jne. Peategelaseks oli poiss nimega Kaur (Janek Vadi), kes rumalusest müüs oma hinge Kiusajale (Meelis Rämmeld). Viimase haardest pääsemiseks pidi noormees otsima nähtamatut varandust. Oma teel koges ja õppis ta paljut ja sai teada sedagi, et varandus, mis õnnelikuks teeb, ongi nähtamatu: tõeliseks varanduseks on armastus, sõprus, headus, tarkus.

Näidendi tegevus viis vaatajad väga erinevatesse maailma paikadesse ning Foto: www.ugala.ee samuti sai kuulda erinevaid muinasjutte. Lavastuses oli kasutatud nii maski- kui ka varjuteatrit, oluline koht oli erinevate rahvaste muusikal. Nii oli vaatajatel võimalus saada uusi teadmisi maailmast, tema kultuuridest ja muusikast.

Lastele meeldis etendus väga, veelgi rohkem meeldis aga see, et pärast etendust ootas neid kohtumine jõuluvanaga, kellelt saadi kingituseks maitsvad piparkoogid.

VEEL ÜKS MÕTISKLUS LUMEST Lund sajab! Lund sajab! Rõõmu tunnevad sellest väiksed, rõõmustavad ka suured.

Lippan ruttu õue. Lasen esimestel helvestel langeda mu kindale. Vaatlen neid valgeid kuueharulisi räitsakaid. Kui ilusad nad on! Nagu keegi väga hea kunstnik oleks neid meisterdanud. See on suur looduse ime!

Lähenevad jõulud. Kuidas tahaks, et jõulud oleksid valged, paksu lumega, nagu vanadel jõulukaartidel. Nii mõnus oleks sumada kohevas valges lumes!

Lumi on hea materjal, millest sulaga saab teha mitmesuguseid kujusid.

Lumememmed, lumetaadid, lumekindlused, lumepallid, lumelilled — kõik on võimalik.

Lumetuisk on põnev vaatemäng, kui jälgid seda aknast. Tuisu sees ise olla ja sellega võidelda on tunduvalt raskem.

Suur rõõm on esimesest lumest. Ka lume kadumisest on rõõm suur, sest peale talve ootavad kõik kevadet!

Martin Järv 9. klassi õpilane

LUULENURK

5 PILTLUULETUSED

Ü KS KS KS SIILIKE SIILIKE KORD KORD KORD HAKKAS HAKKAS HAKKAS LALALALA LAULMA LAULMA JA JA JA KITSEKE KITSEKE KITSEKE HA HA HA HAKKAS LAULMA LAULMA SEE PE PE PE PEALE HAHAHAHA HA HAKKAS LALALALALA LA ULMA HIHIHIHIHI HIHI HIHIIREKE SISISI SIIS HA HAHA HA KKAS HUHU HUNT LALA LALA LALALALALA LALA LALA LAULMA LAULMA LAULME SESESE SEE PEALE KÕKÕKÕKÕKÕKÕ KÕKÕ KÕIK LÕLÕLÕPEPEPETATA TASID KÕKÕKÕKÕIK LALALALA ULMISE SEST HUNDIKE HUNDIKE EIEIEI LALALALAULNUD TATA TATATATATA HOOPIS ULULULGUS AUU AUU AUU AUU AUU AUUU SEE SEE HIHIHIHIHIIRMUTAS KÕKÕKÕ KÕIKI KÕIKI KÕIKI KÕIKI KÕIKI SIILIKE , KITSEKE , JOOKSID JOOKSID JOOKSID JOOKSID HUNT KURVASTAS KURVASTAS

üks laud üks laud üks laud üks laud üks laud üks laud V vildakassssss L Ä A I U K D E

ü k s kalake üks väike kalake ke üks väike kalake üks o I väike kalake üks väike kalake ä v

Elen Liigus 6. klassi õpilane

Geimo Saar 6. klassi õpilane

PUDI METSAS Metsas leidub palju hääli, näiteks karu möirgamist: mõmmmõmmmõmm.

Jänesed teevad örrörrörrörr, hiired piuksuvad pipipiukspiukspiuks, hundid teevad uuuuuuuuuuuuuu, linnud siristavad sirtssirtssirts.

Selline ongi elu metsas.

Kristina Ehatäht 6. klassi õpilane

Pudi oli tark.

Ta kukkus ümber ega mäletanud enam midagi.

Ta otsis ja otsis, aga ei leidnud.

Ta otsis oma mälu poest — Maximast ja Konsumist — aga ei leidnud.

Ent oli veel lootust.

Ta läks samasse kohta ja kukkus uuesti ümber ning sai mälu tagasi.

Ta elas õnnelikult oma elu lõpuni, kui ta pole just ümber kukkunud.

Marko Riit 6. klassi õpilane

6

JÄRJEJUTT

MUINASJUTT SIILIST JA ELEVANDIST algus ALALISES nr 1 (85) Rästikuks nõiutud elevant üritas rääkida, kuid nõid oli juba kadunud. Rästik ei teadnud, mida peale hakata, ta tahtis väga lossi tagasi minna, sest siilike nagunii juba muretses, et ta tagasi polnud tulnud. Kuidas sai ta aga minna rästikuna: siil sööb ta ju ära või siis muudab nõid siili raamatuks. Rästik hakkas siiski lossi poole liikuma.

Kui ta oli vuliseva vee juurde jõudnud, nägi ta haldjat. Haldjas näis üsna sõbralik ja tundus teadvat tema muret. Järsku oli haldjas kadunud ja maas oli suur ümbrik. Nõiutud elevant püüdis ümbrikut avada, pikapeale see õnnestuski. Ta veeris kirja kokku: „TERE, ELEVANT! MA TEAN SU MURET. KUI SA TAHAD ENNAST JA SIILI PÄÄSTA, SIIS SA PEAD TÄITMA ÜLESANDED, MIS MA SULLE ANNAN. KUI SA SOOVID ENNAST JA SIILI PÄÄSTA, SIIS TULE ESMALT TÄISKUUÖÖL KELL 00.00 KOLME KUNINGA KIVI JUURDE JA MA ANNAN SULLE ESIMESED JUHISED.― Rästik oli õnnelik. Ta tahtis väga ennast ja oma sõpra siilikest nõidusest päästa.

Juhtumisi oligi täiskuuaeg, ehkki ta küll väga hästi ei mäletanud, kus asub Kolme Kuninga kivi.

Samal ajal oli siil lossis väga murelik. Ta oli elevanti otsima saatnud paar mesilast ja jänese. Nemad aga olid tagasi tulnud ja polnud midagi märganud. Siil läks õhtul suure murega magama. Ta nägi väga imelikku und: rästikut, kes roomas Kolme Kuninga kivi suunas. Täiskuu paistis tema peale. Siil oleks muidu rästikut nähes kohe söögile mõtlema hakanud, aga seekord oli kuidagi teistmoodi. Ta nägi rästikus kedagi teist, nagu oleks ta temaga kuidagi väga lähedane. Järsku ärkas ta üles, ta kuulis lossis kajavat suurt ja kurja naeru: „Ha-ha-ha-haa! Ha-ha-ha-haa!― Rästikuks nõiutud elevant jõudis samal ajal Kolme Kuninga kivini. Oli täpselt õige aeg, ainult minut oli südaööni jäänud. Ta märkas enda ees sädelust ja äkitselt ilmuski haldjas, kes lausus: „Kui sa tahad ennast ja oma sõpra päästa, pead sa minema lossi, saama endale siili okka ja sellega järgmisel täiskuuööl siia tulema.‖ „Aga kuidas ma saan siililt okka, ma olen ju rästik, ta sööb mu ära,‖ kogeles rästik.

Kuid ta ei saanud vastust, sest haldjas kadus.

Rästik oli väga murelik: ta ei saaks ju kuidagi lossi sisse, ja kui siil teda märkaks, oleks ta surmalaps. Veel vähem saaks ta siili käest okka. Murest murtud rästik tõmbas ennast kivile kerra ja uinus.

Siil aga oli murest haigeks jäänud. Teda kummitasid kogu aeg kurjad naerurõkatused ning imelikud unenäod haldjast ja rästikust. Päkapikud lohutasid teda ja tegid raviteed, aga siilil ei hakanud sugugi parem.

Järgmisel päeval üritas rästik lossiaeda hiilida. Ta puges vaikselt lossiväravatest läbi ja peitis ennast sirelipõõsasse. Kui õhtupimedus saabus, roomas rästik lossitrepist vaevaga üles. Kui ta ukseni jõudis, seisis ta silmitsi saatusega. Kas siil sööb ta ära või õnnestub kõik ja nad saavad olla igavesti parimad sõbrad? Ta arvas, et tuleb edasi minna, mis iganes ka ei juhtuks.

JÄRJEJUTT

7

Rästik roomas ripplille lehtede vahelt aknalauale ja siis aknapraost vaikselt sisse.

Ta võttis suuna teisele korrusele, kus asus siili tuba. Kuid teda märkas üks päkapikkudest. Päkapikk haaras kiire liigutusega rästiku kaelast ja viis ta siili tuppa.

Siil lamas vaikselt voodis. „Siilike!‖ lausus päkapikk, et siili äratada. „Ma tõin sulle süüa, see meeldib sulle kindlasti ja teeb tuju rõõmsamaks.‖ Nõiutud elevant mõtles, et nüüd on tema lõpp, midagi pole enam päästa. Siil sureb ja sureb ka tema.

Siilike pööras pead, ta ehmus väga, nähes rästikut. Päkapikk oli juba lahkunud ja nüüd olid nad ainult kahekesi. Siilile tundus, et see on seesama rästik tema unenägudest.

Ta tundis ka nüüd, nagu oleks nad väga lähedased. Samas olid rästikud siili toit – äkki tõesti hakkab tal pärast einestamist parem. Siil tatsas rästiku poole. Rästik ei mõelnudki põgeneda, vaid ootas oma lõppu. Kuid siis tärkas tema peas plaan: kui hakkaks siilile viimasel hetkel vastu! Siil tõmbaks end kerra, tema virutaks sabaga ja, naksti, oleks siili okas tema keha küljes. Nii ta tegigi. Kõik käis väga kiirelt ja täpselt. Rästik sai okka kätte ja lipsas avatud aknast mööda päästeköit lossitornist alla.

Möödus paar nädalat. Nõiutud elevant oli juba harjunud sellega, milline ta on. Ta hoidis siililt saadud okast kindlas kohas. Siil oli juba harjunud mõttega, et elevant on kadunud või eksinud. Ta isegi kartis, et kütid on elevandi maha lasknud, aga selle mõtte ajas ta kiiresti peast ära.

Kui kätte jõudis täiskuuöö, oli rästik varakult valmis Kolme Kuninga kivi juures.

Kui kell lõi keskööd, ilmuski sama haldjas. „Näed, see ei olnudki ju nii võimatu. Said hästi hakkama. Nüüd tuleb sul see okas viia nõia koopa juurde ja panna ukse ette maha.

Kui nõid koopast väljub, astub ta okka endale jalga, aga kui nõid saab vigastada, kaovad ka tema pandud needused,‖ rääkis haldjas. „Suur tänu, haldjas, ma olen väga tänulik sulle. Sa oled nii lahke ja abivalmis.

Kuidas ma saan sulle tasuda?― küsis nõiutu. „Sa ei peagi mulle kuidagi tasuma. Ka mina olen sama nõia poolt ära nõiutud. Kui nõid saab vigastada, siis pääsen ka mina needusest.‖ Ja juba haldjas kaduski.

Rästikul oligi juba okas hammaste vahel ja ta oli teel nõia koopa juurde. Ta asetas okka ukse ette, koputas ruttu sabaga uksele ning nõid astuski välja. Täpselt okka otsa.

Tema kurjus ja nõiavõimed haihtusid õhku, nõid ise lamas liikumatult maas. Rästik tundis, kuidas talle kasvas lont ja ta muutus üha suuremaks. Ta oli nii õnnelik ja jooksis ruttu kodu poole.

Ka siilil oli vahepeal parem hakanud. Siil oleks peaaegu minestanud, kui ta nägi järsku elevanti enda ees. Ka elevant oli õnnelik. Elevant rääkis õhtul siilile pikalt sellest, mis kõik temaga juhtunud oli. Sellest ajast peale kutsus siil kõiki metsaelanikke oma sünnipäevale. Ja elevandiga elasid nad õnnelikult elu lõpuni.

Elen Liigus 6. klassi õpilane

8

KOOLIELU

ÜRITUSED KOOLIS: ❂ 26. nov — kadri- ja mardipäeva tähistav stiilipäev Meie hulgast lahkunud kuulsused ❂ jõulukuu esmaspäeviti traditsioonilised advendihommikud ❂ 22. dets — jõulupidu Stiilipäeva populaarseim kuulsus oli Marilyn Monroe.

Pildil Laura-Marilyn ja Jane-Marilyn.

Jõulupeol jagus lusti ja rõõmu.

di Agu

Foto: õp Kä

Foto: õp Kaidi Kuškis

Ala Põhikool Helme vald 68507 Valgamaa kool@ala.edu.ee

Kaastöid võib saata meilitsi: kaidik@ala.edu.ee

Kooli koduleht: www.ala.edu.ee Telefon (õp tuba): 76 79 255