KSA Silmakeskuse patsiendi inforaamat

Sisukord

LASERPROTSEDUURI KASUD | 5

Laserprotseduuri eelised prillide ees

Laserprotseduuri eelised kontaktläätsede ees

Laserprotseduuri piirangud

KSA SILMAKESKUSE LASERPROTSEDUUR | 7

LÕIKE- JA PUUTEVABA FLOW 2.0 PROTSEDUUR | 9

PATSIENDI ROLL LASERPROTSEDUURI ÕNNESTUMISEL | 11

Laserprotseduuriks sobiv patsient

Oluline info kontaktläätsede kandjale

Protseduurieelne hindamine

Valmistumine laserprotseduuriks

Protseduuri päev

Pärast protseduuri

TEAVITATUD NÕUSOLEK | 17

Teavitamise protsess

Teenustasu

Personali roll

Korduvad protseduurid

VÕIMALIKUD OHUD | 21

Korrigeerimist piiravad asjaolud

HEA TEADA | 27

Silma tööpõhimõte ja refraktsioonivead

KSA Silmakeskuse seadmed

Tere tulemast KSA Silmakeskusesse!

Meie sooviks on, et kõik inimesed näeksid hästi.

Seepärast oleme ühendanud tänapäevase kõrgtehnoloogia ning meie parimad teadmised ja oskused, et sellele kaasa aidata.

KSA Silmakeskus on kitsalt spetsialiseerunud silmakeskus, mille põhiliseks tegevusalaks on vabastada miinusprillikandjaid lühinägelikkusest.

Täname, et soovite KSA Silmakeskuses laseri abil oma nägemist korrigeerida! Me mõistame, et tegu on tähtsa otsusega, mis tõstaks oluliselt Teie elukvaliteeti. Olete ilmselt põnevil, mida toob kaasa uus, prillidest ja läätsedest sõltumatu elu, kuid tõenäoliselt on Teil tekkinud ka küsmusi. Selles inforaamatus püüame vastata küsimustele protseduuri olemuse, sellest saadava kasu, protseduuriga seotud ohtude ja alternatiivsete ravimeetodite kohta.

Inforaamatus räägime silmade laserprotseduuridest üldiselt ning kirjeldame täpsemalt ka protseduuri, mida kasutame KSA Silmakeskuses. Leiate siit infot seisundite kohta, mis põhjustavad ebakvaliteetset nägemist, ning juhised, mida tuleb teha enne ja pärast protseduuri.

Palun lugege kogu brošüür hoolikalt läbi. Oluline on meeles pidada, et see on mõeldud täiendama vestlust optometristi ja silmakirurgiga, mitte seda asendama. Lisaks võite kasulikku infot saada KSA Silmakeskuse internetikeskkondadest www.ksa.ee, ksa.ee/blogi või Facebookist www.facebook.com/ksasilmakeskus. Kõigi nende kanalite kaudu saate meiega ühendust võtta või soovi korral suhelda iseseisvalt meie klientidega.

Protseduuri kasud

Meie patsiendid on öelnud, et paljud kosutavad tegevused, näiteks sport, töö ja vaba aja veetmine, on pärast silmade laserkorrektsiooni oluliselt nauditavamad.

Prillide või kontaktläätsede kasutamine on siiani olnud tõhus refraktsioonivigade korrigeerimise meetod, kuid see seab piiranguid igapäevastele tegevustele. Mõnel erialal või olukorras on isegi ohtlik kasutada prille või kontaktläätsesid – näiteks sõjaväelastel, sukeldumisel, paljudel veespordialadel jne. Silmade laserprotseduur võib anda Teile sõltumatuse kõigist abivahenditest, mida vajate, et hästi näha.

Põhjused, miks teha nägemist parandavat laserprotseduuri, on igal inimesel erinevad. Neile, kes on peaaegu terve elu pidanud kandma optilisi abivahendeid, on väljavaade ilma prillide või kontaktläätsedeta autot juhtida või nägijana ärgata juba iseenesest piisav põhjus. Samuti on aastatega prillidele ja kontaktläätsedele kuluv raha kordades suurem kui ühekordne protseduurikulu. Väiksem sõltuvus optilistest abivahenditest annab aktiivse elustiiliga inimestele märkimisväärselt rohkem vabadust. Patsiendid on öelnud, et paljud kosutavad tegevused – sport, töö, hobidega tegelemine, vaba aja veetmine – on pärast silmade laserkorrektsiooni oluliselt nauditavamad.

LASERPROTSEDUURI EELISED

PRILLIDE EES

Prillid on turvalised, suhteliselt odavad ja enamiku inimeste jaoks ka üsna mugavad. Olenevalt korrektsiooni olemusest võivad prilliklaasid siiski olla paksud, vähendada, suurendada või moonutada nähtavate asjade suurust ja takistada perifeerset nägemist. Samuti on nägemise detailsus ja kontrastsus prillikandjatel tagasihoidlikum kui kontaktläätsede kandjatel või laserprotseduuri läbinud inimestel.

Nagu kõigil teistel, hakkab lühinägevatel inimestel alates 45. eluaastast tekkima vajadus lugemisprillide järele. Lahendus sellele probleemile on multifokaalsete läätsedega prillid, millega võib olla raske harjuda.

LASERPROTSEDUURI EELISED

KONTAKTLÄÄTSEDE EES

Teine mittekirurgiline võimalus nägemist korrigeerida on kontaktläätsed. Tänapäeva kontaktläätsed on muutunud väga kasutajasõbralikuks ning nende hooldusele kuluv aeg ja energia on tänu viimastel aastatel välja arendatud

läätsematerjalidele oluliselt vähenenud. Siiski on kontaktläätsedest põhjustatud limas- ja sarvkestapõletikud kümneid kordi sagedasemad kui prillikandjatel või laserprotseduuri läbinud silmadel.

Kontaktläätsed asetatakse otse sarvkesta peale, kuid kõik inimesed ei suuda neid ise silmale paigutada või põhjustab nende kandmine ebamugavust - allergilisi reaktsioone, silmade kuivust ja väsimust, infektsioone või sarvkesta kriimustusi, haavandeid ja teisi vigastusi. Samuti tuleb arvestada sellega, et kontaktläätsede korrektne kasutamine eeldab pidevalt oma päeva ja logistika läbi mõtlemist, et vajalikud tarvikud oleksid alati kaasas.

LASERPROTSEDUURI PIIRANGUD

Silmade laseriga korrigeerimine on vabatahtlik protseduur. Ei ole olemas haigust või ootamatut olukorda, mille puhul see oleks hädavajalik. Samuti ei suuda laserprotseduur parandada kõiki looduses esinevaid refraktsioonivigu ega sobi seega kõigile protseduurile tulla soovivatele inimestele.

Ei ole võimalik täielikult garanteerida, et protseduur Teie nägemist parandab või kõrvaldab vajaduse prillide või kontaktläätsede järele. Pärast protseduuri võib Teil siiski prille või kontaktläätsesid tarvis minna, kas siis vahetult pärast protseduuri või aastaid hiljem (näiteks vanusest tulenevad lugemisprillid). Kas Teie kuulute nende sekka, kel ka pärast protseduuri võib prille või kontaktläätsesid vaja minna, ütlevad Teile optometrist ja silmakirurg juba enne laserprotseduurile registreerumist.

On olemas ka võimalus, et nägemine ei jää stabiilseks, kas siis protseduurist tingitud lühija pikaajaliste muutuste tõttu sarvkestas või silma muutumise tõttu aja jooksul. Protseduurist tingitud nägemise ebastabiilsus kestab harvadel juhtudel kuni 90 päeva. Probleemi üksikasju peate silmakirurgiga arutama. Nägemine võib ajas muutuda ka Teie üldise tervisliku seisundi tõttu.

KSA Silmakeskuse laserprotseduur

Laserprotseduuri sobilikkuse selgitab arst või optometrist vastavalt diagnoosile.

KSA Silmakeskuses tehakse laserprotseduure

ambulatoorselt – pärast protseduuri võite minna koju ega pea jääma kliinikusse. Protseduur koos ettevalmistuste ning hilisemate ravijuhistega võtab aega umbes poolteist tundi. Nägemise korrigeerimine kestab seejuures vähem kui kakskümmend minutit, millest laserit kasutatakse mõlemal silmal vaid paarkümmend sekundit. Kogu protseduurile kuluv aeg sõltub korrigeerimist vajava refraktsioonivea tüübist ja ulatusest. Protseduuri tulemusena hakkate nägema paremini kui parimate prillide või kontaktläätsedega – paranevad nii nägemise detailsus kui ka kontrastsus.

Enne protseduuri tilgutatakse silma põletikuvastaseid ja tuimestavaid tilku. Tuimestuse tõttu võib Teile protseduuri ajal tunduda, nagu käiks kogu kirurgiline tegevus kuskil eemal, aknaklaasi taga. Kuni Teie rahulikult operatsioonilaual lamate, hoiab Teie silmalaugusid lahti lauhoidja. Kuigi silm jääb kogu protseduuri ajal avatuks, jääb patsiendile alles silma pilgutamise refleks ja tunne. Lauhoidja kasuta-

mine muudab protseduuri nii patsiendile kui ka kirurgile lihtsaks, sest silm on kogu protseduuri vältel lahti hoitud ning pilgutamise pärast muretsema ei pea.

Protseduuri ajal jälgib laseri tööd nn silmajälgimise seade (eyetracker)*, mis kontrollib silma liikumist seitsmes dimensioonis 1050 korda sekundis. See tagab, et laserkiir maandub Teie silmal täpselt määratud punktis. Seetõttu ei pea Te muretsema silmade tahtmatu liikumise pärast – laser tabab alati õiget kohta.

Kogu laserprotseduuri ajal olete täiesti ärkvel ning silmakirurg vestleb Teiega, informeerides Teid pidevalt protseduuri ajal toimuvast. Oleme protseduuri niivõrd mugavaks teinud, et enamik patsiente on loobunud rahustite kasutamisest protseduuri ajal. Kui aga tunnete, et Teil on rahustavat tabletti siiski vaja, küsige seda protseduuri päeval meie personali käest. Palume tungivalt enne protseduuri mitte kasutada omal käel ja silmakeskuse personali teavitamata rahusteid või valuvaigistd.

Laserprotseduurist taastumise ajal on vaja kasutada teatud silmatilkasid ja ravimeid. KSA Silmakeskus annab Teile kõik vajalikud silmatilgad ja ravimid kaasa. Samuti saate pärast protseduuri silmakeskusest kaasa kvaliteetsed päikeseprillid.

Kogu aktiivsema taastumisperioodi jooksul saate helistada ka KSA Silmakeskuse spetsiaalsele nõuandetelefonile, millele vastame ööpäev läbi: (+372) 5626 1212.

* Tutvu KSA Silmakeskuse seadmetega lähemalt peatükis “Hea teada”

Lõike- ja puutevaba Flow

Flow laserprotseduur on 100% puute- ja lõikevaba, korrigeerides silma vaid laserkiire abil.

Flow on puutevaba ja pinnapealse laserprotseduuri kompleks, mis ühendab endas erinevate lõikevabade protseduuride eeliseid. Flow laserprotseduuri teostatakse täielikult laseriga, ühtki lõiget silma sarvkestale ei tehta. Nii on protseduurist taastumine sujuvam, võimalikud tüsistused vähem tõenäolised ja pöördumine aktiivse elurütmi juurde maksimaalselt kiire.

Flow eeliseks on ka see, et silmade kuivuse, punetuse ja sarvkesta traumade tekkerisk on viidud minimaalseks.

Operatsiooniga kaasnevad elustiilipiirangud lõppevad reeglina juba pärast 1 nädalast taastumist, seega on see sobilik lahendus aktiivsetele inimestele.

KUIDAS FLOW PROTSEDUUR KULGEB?

Eduka protseduuri eelduseks on täpsed uuringud ja sobilikud kandidaadid. Enne, kui Teile laserprotseduuriks loa anname, kontrollime ja mõõdame Teie silmi põhjalikult. Uurime silmade üldist tervist ning kasutame ka spetsiaalselt just selleks protseduuriks mõeldud diagnostikaseadmeid.

Enne protseduuri teostame silmadel kümneid mõõtmisi, uurime nägemise erinevaid parameetreid ja konsulteerime Teid põhjalikult, et välistada kõik põhjused, mis võiksid protseduuri turvalisuse kahtluse alla seada.

Mõõtmistulemused sisestatakse laserprotseduuride planeerimise tarkvarasse. Nende andmete põhjal määrab tehnoloogia laseri töödeldava ala suuruse, täpse paiknevuse silmal ja silma sarvkesta kuju muutmiseks vajaliku profiili. Tänapäeva lasertehnoloogia on ülitäpne: lihvitava kihi paksus arvutatakse välja mikromeetri täpsusega.

Flow protseduur kulgeb kiirelt ja on silmadele valutu. Võite protseduuri ajal tunda vaid vähest ebamugavust, kuulda laserseadme heli ja tunda ninas sarvkesta lihvimisest tekkivat iseloomulikku lõhna.

Pärast protseduuri asetatakse silmadele spetsiaalsed üliõhukesed hapnikku läbilaskvad kontaktläätsed, mille all silmad mugavalt ja kiiresti taastuvad. Kontaktläätsed eemaldatakse 6–7 päeva möödudes.

Vahetult pärast protseduuri on nägemisteravus suhteliselt hea turvaliseks liikumiseks.

Kontaktläätsede eemaldamise päeval näete reeglina piisavavalt hästi selleks, et naasta aktiivse elustiili juurde. 100 % nägemisteravuse tabelil saabub reeglina järk-järgult mõne nädala jooksul, nägemiskvaliteedi maksimum aga sujuvalt 2–3 kuu jooksul.

KELLELE FLOW SOBIB?

Flow sobib eelkõige lühinägevuse ehk müoopia ja astigmatismi raviks. Protseduuriga saab korrigeerida kuni 9-dioptrilist kombineeritud lühinägelikkust. Parim vanus igasuguseks silmade meditsiiniliseks manipulatsiooniks on 20–45 eluaastat, sama kehtib ka Flow puhul.

Sarvkesta lõikevaba metoodika tagab, et protseduur on silmadele maksimaalselt mugav ning saavutatakse laitmatu nägemisteravus ja -kontrastsus. KSA Silmakeskuse kogemuste ja paljude teaduslike uuringute põhjal võime kinnitada, et ka pikemas perspektiivis – s.o kauem kui paar kuud – on protseduuri tulemused paremad kui lõikega teostatud silmade laserprotseduuril. Tänu silma säästvale tehnoloogiale on silma erinevate kihtide tugevus ning nägemiskvaliteet ja -stabiilsus nii öösel kui ka päeval täiesti uuel tasemel.

Patsiendi roll laserprotseduuri õnnestumisel

Et saaksime Teie nägemiskvaliteeti maksimaalselt parandada, on väga oluline Teie koostöö spetsialistidega. Palume järgida meie soovitusi nii laserprotseduurile eelneval kui ka protseduurist taastumise ajal.

LASERPROTSEDUURIKS SOBIV PATSIENT

Silmade laserprotseduuri teeme ainult patsientidele, kes on täisealised. Viimase 12 kuu jooksul ei tohi Teie prillide või kontaktläätsede retsept olla märkimisväärselt muutunud. Teisi tegureid, näiteks silma üldist seisundit, uuritakse väga põhjalikult protseduurile eelnevatel silmauuringutel.

Teatud haigused võivad põhjustada lisaohte või tüsistusi, takistada paranemist ja nõuda lisahoolt. Kui Teil on või on olnud mõni all loetletud seisunditest, soovitame kindlasti eelnevalt nõu pidada optometristi ja kirurgiga.

Protseduuri absoluutseteks või suhtelisteks vastunäidustusteks on:

silmahaigused nagu keratokoonus, katarakt (hallkae) või glaukoom (rohekae), korduvad silma herpespõletikud;

haigused nagu suhkurtõbi, reumatoidartriit, süs-

teemne erütematoosluupus, psoriaas, sklerodermia, HIV ja AIDS.

Laserprotseduur on vastunäidustatud ka raseduse ja imetamise ajal. Rinnaga toitmisest peab olema möödunud vähemalt 4 kuud, enne kui võite tulla laserprotseduuri eelsetele uuringutele ja laserprotseduurile. Kui kahtlustate enne protseduurile tulekut rasedust, soovitame kasutada apteegis müüdavat rasedustesti.

OLULINE INFO KONTAKTLÄÄTSEDE

KANDJALE

Kontaktläätsed võivad sarvkesta pinda vormida ja muuta selle kumerust, mis võib põhjustada kõrvalekaldeid refraktsioonivea mõõtmisel. Võimalikult täpseks diagnoosiks on vaja, et Te 10 päeva enne silmauuringuid kontaktläätsesid ei kasuta. Meie eesmärk on pakkuda kõige täpsemat ravi ja seda on võimalik teha ainult siis, kui sarvkesta pind on stabiilne ja loomuliku

kujuga. Teaduslikud uuringud kinnitavad, et mida kauem on patsient enne protseduuri olnud kontaktläätsedeta, seda väiksem on korduva protseduuri tõenäosus. Seepärast palume mitte kanda enne laserprotseduuri 10 päeva kontaktläätsesid.

PROTSEDUURIEELNE HINDAMINE

Esmasel visiidil olge valmis põhjalikuks silmauuringuks, mis võtab aega umbes poolteist tundi. Selle aja jooksul mõõdame Teie nägemist ja teeme palju erinevaid teste. Pange tähele, et silmauuringul võime vajadusel kasutada silmatilkasid, mis tuimestavad silma ja laiendavad lühikeseks ajaks pupille. Juhul kui silmauuringul tilku kasutati, palume Teil pärast uuringut mitte ise autot juhtida, sest lähinägemine on kasutatud tilkade tõttu hägune. Samuti on Teil ajutiselt raskem lugeda ja selgelt näha. Lisaks võivad silmad umbes 12 tundi pärast uuringut olla valgustundlikud.

Palume hoolitseda selle eest, et Teie külastus silmakeskusesse oleks nii Teile endale kui ka teistele patsientidele võimalikult mugav. Seepärast palume vältida laste kaasavõtmist keskusesse, kuna lapsed väsivad ja meil puudub nende jaoks mängunurk.

Palun pange tähele, et silmakeskus ei vastuta reisimisele või majutusele tehtud kulutuste, saamata jäänud töötasu või muude täiendavate kulude eest, mis on tekkinud, kui patsient ei osutunud protseduuriks sobivaks, vajas kordusprotseduuri, protseduuri edasilükkamist või tekkisid muud ootamatud viivitused.

VALMISTUMINE LASERPROTSEDUURIKS

Soovitame võtta end protseduuri ajaks töölt vabaks – Flow protseduuri puhul kuni 7-10 päevaks. Palun pidage sel teemal enne protseduuri nõu silmakeskuse personali, perearsti ja tööandjaga.

Piiranguid söömise ja ravimite kasutamise kohta enne protseduuri või protseduuri päeval üldiselt ei ole. Siiski palume teavitada protseduuri assistenti ja kirurgi kõikidest ravimitest, mida kasutate.

Palun eemaldage kogu silmameik vähemalt 24 tundi enne protseduuri ja hoolitsege selle eest, et protseduuri päeval ei kasutaks Te näol ja silmadel kosmeetikat. Samuti ärge kasutage juukselakki, -vahtu ega parfüümi. Kosmeetikas sisalduvad ained, sh alkohol, vähendavad laserkiirte doseeritud mõju sarvkestale.

Soovitame tungivalt mitte tarbida alkoholi 24 tundi enne ja 1 nädal pärast protseduuri, sest alkohol vähendab kudede veesisaldust, põhjustab silmakuivust ja aeglustab paranemisprotsessi.

Samuti palume protseduurist taastumise ajal, mil kannate kaitsvaid kontaktläätsesid, piirata erinevate digitaalsete ekraanide (TV, nutitelefonid, arvuti) kasutamisele kuluvat aega. Soovitame vaadata taastumise ajal võimalikult vähe ekraane ja teha puhkepause koheselt, kui tunnete, et silmad on väsinud.

Vitamiine ja silmatilkasid, mis Teile enne protseduuri kaasa antakse, tuleb kasutada KSA Silmakeskuse kirjalike juhiste järgi.

PROTSEDUURI PÄEV

Kui kasutate regulaarselt teiste arstide määratud ravimeid, teavitage nendest silmakeskuse personali juba protseduurieelsetel silmauuringutel. Ravimeid, mida regulaarselt võtate, võite reeglina tarvitada ka protseduuri päeval.

Palume Teil protseduuri päeval mitte tarbida rahusteid. Vajadusel saate KSA Silmakeskusest rahusteid küsida, kuid praktika näitab, et seda vajab protseduuri eel alla 5 % inimestest.

Jätke meelde, et nägemine võib pärast protseduuri olla udune, silmad kergelt valgustundlikud ning esineda võib pisaravool. See läheb enamasti mõne päevaga mööda.

Kandke protseduuri päeval mugavaid rõivaid. Vältige riideid, mis võivad protseduuri ajal kantava kaitseriietuse all ebemeid moodustada (näiteks villane).

Protseduuri päeval viibite silmakeskuses kuni poolteist tundi. Palun hoolitsege selle eest, et Teie külastus oleks võimalikult mugav, ja vältige ka sel päeval väikelaste kaasavõtmist keskusesse.

PÄRAST PROTSEDUURI

Palun pidage meeles, et protseduurijärgne hoolitsus on sama tähtis kui protseduur ise! Te saate ise kaasa aidata, et Teie silmad kiiresti paraneksid ja hea nägemise saavutaksid. Kõik vajaliku (ravimid, silmatilgad, päikeseprillid) protseduurijärgseks taastumiseks anname Teile KSA Silmakeskuses protseduuri päeval kaasa. Laserprotseduuri hind sisaldab ka abivahendeid ja ravimeid, nii et lisakulutusi protseduuri päeval teha ei tule. Järgige KSA Silmakeskuse kirjalikku silmatilkade kasutamise skeemi.

Esimene kohustuslik visiit pärast Flow protseduuri toimub 6.-7. päeval. Täpse järelkontrolli aja määrame protseduuri päeval. Lisaks peaksite käima veel protseduurijärgsetel kontrollidel, mis toimuvad reeglina üks kuu, kolm kuud, kuus kuud ja üks aasta pärast protseduuri.

Iga järelkontroll võtab aega umbes 15 minutit. Nii saame hinnata silmade paranemisprotsessi ning kontrollida nägemisteravust.

Pärast Flow protseduuri

Päev pärast protseduuri peaks olema kohustustevaba. Peate jälgima silmatilkade tilgutusskeemi, mille saate KSA Silmakeskusest.

PROTSEDUURI PÄEVAL PEA MEELES: Protseduuri päev peab olema puhkamise päev.

Olge väga ettevaatlik tegevustega, mille käigus võite silma tugevasti hõõruda või puudutada. (Hõõrumine ei ole kunagi hea mõte –selle asemel kasutage niisutamiseks sobivaid silmatilkasid.)

Vältige esimesel päeval kestvat pingsat vaatamist ilma silmi niisutamata.

Pärast protseduuri duši all käies vältige vee sattumist silma, kuni kaitsvad läätsed eemaldatakse.

Piirduge vähest pingutust nõudvate tegevustega nagu näiteks õues jalutamine, kerged kodused tööd või kerge võimlemine.

Lugemine ja vähene televiisori vaatamine ei ole keelatud, aga ilmselt võib nende tegevuste tegemine olla esialgu Teie silmadele ebamugav. Soovitame silmi minimaalselt pingutada ja hoolitseda selle eest, et silmad oleksid korralikult niisutatud.

Lennukiga lennata tohib, kuid niisutage silmi iga 30 minuti järel – lennukites on sageli väga kuiv õhk.

Pärast Flow protseduuri on nägemine kergelt udune ja seetõttu ei soovita me autorooli istuda. Pakume Tallinna piires pärast protseduuri tasuta taksotransporti või soovitame tulla pereliikme või sõbraga, kes saab teid sõidutada. Paar tundi pärast protseduuri laske silmadel puhata, kuid Te ei pea hoidma silmi suletuna. Tilgutage lihtsalt silma niisutavaid tilku, et end mugavamalt tunda, ning hoolitsege selle eest, et Te järgneval viiel-kuuel päeval kontaktläätsesid silmadelt ära ei hõõru. Nägemine on veel suhteliselt ebastabiilne, kuid piisav prillideta toimetulekuks kuni kolm päeva pärast protseduuri. Seejärel hakkab nägemisteravus tõusma iga järgneva päevaga.

Transpordivahendeid ei ole soovitatav juhtida nädala jooksul pärast protseduuri.

PEA MEELES: Palun ärge juhtige transpordivahendeid või liikuge ohtlikus keskkonnas enne, kui nägemine on piisavalt selge!

Kui elate või reisite pärast Flow protseduuri kõrge ultraviolettkiirguse tasemega geograafilistes piirkondades, kasutage kolme kuu jooksul pärast protseduuri päikeseprille, et kaitsta silmi tugeva UV-kiirguse eest.

Kuna silmale ei tehta ühtegi lõiget, mis võiksid silma struktuure nõrgendada, lõppevad kõik muud elustiilipiirangud seitse päeva pärast protseduuri.

Teavitatud nõusolek

Silmakeskuse personal ja kirurg on alati olemas, et aidata Teie küsimustele vastused leida – küsige julgelt!

Laserprotseduur eeldab esiteks täpset meditsiinilist diagnoosi ja teiseks Teie teavitatud nõusolekut. Enne kui kinnitate, et protseduuriga nõustute, anname Teile põhjaliku ülevaate protseduuri detailidest.

Nõusoleku andmine on mitmeastmeline protsess, milles osalevad patsient, optometrist, silmaarst ja keskuse personal. Keskuse personal on olemas selleks, et aidata Teie küsimustele vastata – seepärast küsige julgelt!

TEAVITAMISE PROTSESS

Klienditeenindaja roll – silmauuringute ajal hoolitseb KSA Silmakeskuse personal selle eest, et Teil oleks olemas brošüür teabega protseduuri kulu ja võimalike riskide kohta ning patsiendi isikuandmete kaart. Palun lugege KSA Silmakeskuse patsiendiinfo brošüür kindlasti läbi. Protseduuri assistent või optometrist vastab tekkinud küsimustele ning vaatab koos Teiega läbi isikuandmete kaardi.

Optometristi roll – enne protseduuri viib optometrist läbi väga põhjalikud silmauuringud, et otsustada, kas olete silmakirurgi seatud

kriteeriumite järgi protseduuriks sobilik patsient. Optometrist selgitab protseduuri olemust, võimalikke riske ja oodatavat kasu, räägib teistest võimalustest nägemist parandada ja kirjeldab eriolukordi, mis võiksid mõjutada Teie otsust protseduuriga nõustuda.

Silmakirurgi roll – abistada Teid teavitatud nõusoleku andmisel. Enne protseduuri kohtute silmakirurgiga, kes kirjeldab protseduuri kulgu ja tegevusplaani. Samuti toonitab ta veel tähtsamaid soovitusi, mida tuleb järgida vahetult pärast protseduuri ning järgneva nädala jooksul. Protseduuri assistent annab Teile patsiendi meelespea, kust leiate täpse tegevuste plaani protseduurijärgseks perioodiks.

Palun rääkige silmakirurgile, kui Teil on vastuseta küsimusi või kui Te ei saanud millestki aru. Kirurg ei pea Teile seletama üldtuntud või väga harva esinevaid ohtusid ning riske, mille olemasolu ta tol hetkel ei tea, isegi kui nende olemasolu hiljem selgub. Küll aga peab kirurg Teid teavitama protseduurist piisaval määral, et aidata Teil langetada otsust protseduur ette võtta või sellest loobuda.

Kui olete käesoleva brošüüri läbi lugenud, optometristi ja kirurgiga vestelnud ning otsustate protseduurile tulla, esitatakse Teile allakirjutamiseks patsiendi isikuandmete kaart. Seda allkirjastades kinnitate, et Teid on teavitatud protseduuri olemusest, selle ohtudest, kasust ja alternatiivsetest võimalustest, Te olete protseduuriga nõus ning protseduurile mineku otsuse näol on tegu teavitatud nõusolekuga.

TEENUSTASU

KSA Silmakeskuses kehtiv laserprotseduuri tasu sisaldab protseduuri järgse raviplaani vältel vajaminevaid ravimeid ning järelkontrolle 1 aasta jooksul peale protseduuri. Teie ülesandeks on hoolitseda selle eest, et teenustasu oleks makstud protseduuri päevaks. Teenuse eest on võimalik tasuda nii krediit- ja deebetkaartidega, ülekandega kui ka sularahas.

Koostöös pankadega pakume ka järelmaksu võimalust, mis võimaldab Teil tasuda protseduuri eest osadena. Kui otsustate finantseerida laserprotseduuri järelmaksu või laenuga, võtke lisainfo saamiseks ühendust meie personaliga. KSA klienditeeninduse spetsialistid juhendavad Teid järelmaksu taotlemisel. Samuti saate tutvuda KSA koostööpartneritega või esitada järelmaksutaotluse iseseisvalt KSA Silmakeskuse koduleheküljel www.ksa.ee.

PERSONALI ROLL

Silmakirurg (oſtalmoloog), meditsiiniõde ja optometrist on koolitatud tervishoiutöötajad, kellel on suured kogemused refraktiivkirurgia protseduuride eelses, operatiivses ja protseduurijärgses ravis.

Silmakirurg juhib teie paranemisprotsessi kulgu otseselt või assistentide abil 5-7 päeva jooksul peale protseduuri päeva, seni kuni eemaldatakse sarvkestalt kaitsvad kontaktläätsed.

Kirurgil on meditsiiniline kõrgharidus ning tal on laialdaselt kogemusi silma refraktsioonivigade ja silmahaiguste ravimisel nii medikamentoosselt kui ka kirurgiliselt. Lisaks Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnale on KSA Silmakeskuse kirurg lõpetanud kolmeaastase silmahaiguste residentuuri. Samuti läbinud hulganisti refraktiivkirurgia, eksimeerlaserite ja mikrokeratoomide teemalisi sertifitseeritud täiendkoolitusi üle kogu maailma.

Optometrist on läbinud kolme ja poole aastase optomeetriakoolituse Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ja talle on omistatud bakalaureusekraad oſtalmoloogilises optikas. KSA Silmakeskuse optometrist on spetsialist refraktsioonivigade mittekirurgilise diagnoosimise ja ravimise alal ning tal on suured kogemused refraktiivkirurgiliste patsientide protseduurijärgses käsitluses. Optometrist võtab Teie jälgimise uuesti enda peale 5-7 päeva pärast protseduuri.

KORDUVAD PROTSEDUURID

Meie eesmärk on pakkuda läbi kõrgtehnoloogilise laserprotseduuri Teile prillidest või kontaktläätsedest vaba elu, kuid mõnikord on selle eesmärgi saavutamiseks vaja kordusprotseduuri. Üldjuhul saavutame eeskujuliku nägemiskvaliteedi ühe laserprotseduuriga, kuid konkreetse patsiendi refraktsioonivea ulatuse ja inimeste füsioloogiliste eripärade tõttu võib siiski juhtuda, et teha tuleb ka lisaprotseduure.

Kordusprotseduurid on refraktiivkirurgias tavapraktika, kuid nende tõenäosus on KSA Silmakeskuses 1-2 %. Mida suurem või komplitseeritum on silmade refraktsiooniviga, seda suurem on tõenäosus, et kordusprotseduur tuleb ette võtta. Sellest, et Teil tõenäoliselt läheb vaja ka kordusprotseduuri, teavitavad optometrist ja silmakirurg Teid juba pärast esialgseid silmauuringuid. Teatud refraktsioonivigu korrigeeritaksegi mitmeetapilise protseduuriga.

Üldiselt peavad patsiendid enne kordusprotseduuri vähemalt pool aastat kuni aasta ootama. Selle aja jooksul stabiliseerub täielikult esimese protseduuri tulemus. Lõpliku otsuse kordusprotseduuri suhtes teeb silmakirurg, kes uurib

selliseid tegureid nagu sarvkestakoe seisund ja hulk, astigmatismi tüüp ja muud silma parameetrid. Kogutud andmete põhjal otsustab ta, kas kordusprotseduuri on võimalik ja vajalik ette võtta.

Flow korduv protseduur ja taastumine on samasugused nagu esmasel protseduuril. Kordusprotseduuri või protseduuri teise etapi eest ei tule viie aasta jooksul lisatasu maksta.

Olenemata sellest, kas vajate kordusprotseduuri või mitte, tuleb siiski pidada meeles, et kõik patsiendid võivad silma loomuliku vananemise tõttu kunagi lugemisprille vajada.

Võimalikud ohud

Protseduurieelsel visiidil öeldakse Teile tõenäoline protseduuri

tulemus, arvestades Teie refraktsioonivea suurust.

Kuigi laserprotseduur võib tunduda lihtne, on tegu siiski tõsise kirurgilise sekkumisega, mille tulemusena võivad tekkida pöördumatud soovimatud muutused. Tänapäeval on tüsistuste tõenäosus alla 0,1 %, kuid peate olema kõigist ohtudest teadlik. Et saavutada positiivne tulemus, peate täitma kõiki silmakeskuse kirjalikke ja suulisi suuniseid. Seda, kas laserkirurgia eelised kaaluvad Teie jaoks üles võimalikud riskid, saate otsustada vaid Teie ise.

KSA Silmakeskuses on tehtud üle 200 000 silmauuringu ja 30 000 laserprotseduuri, ning kõiki töötajaid koolitatakse pidevalt. Sellest hoolimata valitsevad meditsiinis riskid ja inimestel on füsioloogilised eripärad, mille tõttu tuleb olla valvas potentsiaalsete tüsistuste suhtes. Meie patsientide valikukriteeriumid on ranged ja inimesed, kellele anname pärast uuringuid loa protseduurile tulla, võivad selle rahuliku südamega ette võtta.

Meie silmakeskuse optometrist ja silmakirurg aitavad Teil otsust langetada ning teavitavad Teid riskidest. Protseduurieelsel visiidil öeldakse Teile tõenäoline protseduuri tulemus ehk

võimalus näha pärast protseduuri hästi ilma prillide või kontaktläätsedeta, arvestades Teie refraktsioonivea suurust. Samuti teavitatakse Teid protseduurieelsetel silmauuringutel riskidest, mis võivad protseduuri ohtlikuks muuta, või lükatakse protseduur edasi, kuni tehakse täiendavad uuringud.

Sarnaselt kõigi teiste kirurgiliste protseduuridega eksisteerib ka refraktiivkirurgias potentsiaalne oht, et protseduur ebaõnnestub ning tundmatutel või ettenägematutel põhjustel tekivad tõsised vigastused. On olemas teoreetiline võimalus, et protseduur ise või sellega seotud tüsistus võib muuta nägemise häguseks, kahekordseks või moonutatuks või tekitada nähtavate objektide ümber sära (halo) või muid nägemishäireid, mis ei ole korrigeeritavad prillide ega kontaktläätsedega.

Kui tüsistused on tekkinud, arutab silmakirurg Teiega olukorda ja annab soovitusi edasiseks raviks, mis võib seisneda kas ravimite kasutamises või täiendavas operatiivses sekkumises. Kui tulemust ei ole võimalik korrigeerida ravimite või sarvkesta välispinna operatsiooni-

dega, võib ainus võimalus nägemine taastada olla sarvkesta siirdamine. Kaasaegsete tehnikate ja tehnoloogiaga on kõikide põhjuste kombineeritud risk sarvkesta siirdamise vajaduseks ligikaudu üks 10 000 juhu kohta või vähem.

Teatud seisundid võivad põhjustada sarvkestapõletikku. Sarvkestapõletik võib harvadel juhtudel põhjustada sarvkesta õhenemist, mis omakorda võib viia nägemisselguse püsiva kadumise või teiste ülalloetletud nägemishäireteni.

Kõiki protseduuriga seotud ohtusid ja tüsistusi ei ole võimalik üles loetleda, kuid paljud neist on siiski allpool kirjeldatud.

ALA- VÕI ÜLEKORREKTSIOON

Laseri abil eemaldatava koehulga täpset määramist segab mõnel juhul silma paranemisprotsess. Ravi eesmärk on refraktsiooniviga

täielikult neutraliseerida (kui kokkulepe kirurgiga ei ole olnud teistsugune), kuid ravi planeerides lähtutakse statistiliselt keskmisest silmast.

Kui Teie silm paraneb keskmisest erinevalt, võib tekkida refraktsioonivea ala- või ülekorrektsioon.

Enamikul juhtudel on üle- või alakorrektsiooni võimalik parandada kordusprotseduuriga. Vaid väikesel osal patsientidest ei ole võimalik uut laserravi ohutult teha, enamasti ebapiisava sarvkestakoe hulga tõttu. Kirurg suudab enne protseduuri öelda, kas Teil jääb alles piisavalt sarvkestakude, et vajadusel teha korduvaid protseduure.

EPITEELI NORMAALSEST AEGLASEM KOKKUKASVAMINE

Silma läbipaistvat sarvkesta katab 50 mikromeetri paksune kile ehk epiteel, mis on inimorganismi kõige kiiremini taastuv kude – üldjuhul taastub see pärast kogu epiteeli eemaldamist 3–5 päeva jooksul täielikult. Üksikutel juhtudel toimub paranemisprotsess aeglasemalt, sel juhul tuleb pärast protseduuri kauem kontaktläätsesid silma sarvkestal hoida. Kui läätsed eemaldada enne, kui epiteel on kokku kasvanud, taastub nägemine oluliselt kauem.

INFEKTSIOON, VEREJOOKS, SULGUS JA MUUD TÜSISTUSED

Muude väga harva esinevate ohtude hulka kuuluvad rasked infektsioonid, mis ei allu antibakteriaalsele ravile, verejooks, sarvkesta turse, võrkkesta irdumine, venoosne või arteriaalne sulgus, läätse tuhmumine, reaktsioonid ravimitele ja muud tüsistused.

KUIVSILMSUS

Kuiv silm on tavaline, kuid üldjuhul ajutine refraktiivkirurgia protseduuri kõrvalnähtus. Enamasti on see ravitav silma niisutavate tilkadega, kuid mõnikord kasutatakse ka ajutisi või püsivaid pisarakanalikorke, mis takistavad pisarate loomulikku äravoolu ninna. Enamasti kasutatakse isesulanduvaid pisarakanalikorke, mis sulavad kanalis kolme kuu jooksul pärast paigaldamist.

Kuiva silma küsimus laheneb enamasti paari kuu jooksul pärast protseduuri, kuid üksikutel juhtudel võib probleem püsida kauem ning vajada pikaajalist niisutavate tilkade kasutamist, püsivaid pisarakanalikorke või pisara-

kanalite sulgemist kauteri abil. Patsientidel, kes on enne silmade laserprotseduuri hädas kuivade silmadega, püsib probleem tõenäoliselt ka pärast protseduuri.

LIIGNE SARVKESTA HÄGUSUS

Kerge sarvkesta hägusus ehk “haze” steroidsilmatilkadest ja mikrotraumast võib olla osa normaalsest paranemisprotsessist ning taandub paari nädala jooksul, jätmata püsivat nägemiskahjustust. Kui hägusus on tugev või ei taandu, võib patsient vajada täiendavat sarvkesta pinnapuhastust laseri abil.

Pinnapealsete refraktiivkirurgiliste meetodite patsientidel võib oluline hägusus esineda siis, kui protseduuriga korrigeeritakse tugevat refraktsiooniviga (näiteks üle –8D refraktsioonivea korral).

Näeme sarvkesta hägusust ehk haze’i rohkem patsientidel, kellel esineb protseduuri eelselt väga suur refraktsiooniviga või kelle elu kulgeb kuivas elu- või töökeskkonnas, kus kasutatakse palju elektroonilisi seadmeid. Silmad on pärast protseduuri tundlikud nende tegurite suhtes isegi kuni 6 kuud. Kui võtta kasutusele ennetavad meetmed nagu näiteks niisutada silmi regulaarselt, paigaldada ajutised isesulanduvad pisarakanalikorgid ja teha vajalikke muudatusi ümbritsevas keskkonnas, on sarvkesta hägususe esinemine harv nähtus.

SILMA SISERÕHU SUURENEMINE

Esimese nädala jooksul pärast protseduuri kasutatavad steroidravimid võivad üksikutel patsientidel tõsta silma siserõhku. Suurenenud rõhk normaliseerub enamasti steroidravi

lõppedes. Kõrgenenud rõhku tuleb hoolikalt jälgida ja see võib vajada täiendavate silmatilkade manustamist. On väga oluline, et käiksite plaanitud järelkontrollis, sest igas järelkontrollis jälgime silma siserõhku ja vajadusel korrigeerime raviskeemi. Silma siserõhku ja silmanärvi seisundit kontrollitakse protseduuri eel ja järel spetsiaalsete laserskannerite (OCT ehk optiline koherentstomograafia) ja tonomeetrite abil. Vajadusel lisame protseduuri järgsesse raviskeemi silmarõhku alandavad silmatilgad, et ennetada silmarõhu tõusu protseduuri järgsetel nädalatel.

SÄRA ÜMBER NÄHTAVA OBJEKTI

EHK HALO

Vahel harva juhtub, et mõned patsiendid näevad esimestel nädalatel valguse ja valgustatud objektide ümber optilisi efekte, mida kutsutakse haloks või tähesajuks. Neid efekte kogevatel patsientidel võib öisel ajal autot juhtides olla vaja spetsiaalseid prille.

Enamasti on tegu ajutise nähtusega, mis kestab kuni paar nädalat, seni kuni refraktsioon stabiliseerub. Sära ja halo võivad olla ka püsivad, kuid see esineb suurema tõenäosusega tugeva lühi- või kaugelenägevusega patsientidel ja neil, kellel on keskmisest suurem pupilli läbimõõt või kellel samasugused sümptomid esinesid juba enne protseduuri. Halo põhjuseks on sageli asjaolu, et patsiendi pupilli läbimõõt on pimedas suurem kui laseriga töödeldud sarvkesta ala. Arvestades seda, et uue põlvkonna laseritega on võimalik töödelda laiemat sarvkestaala, esineb halosid laserprotseduuri järgselt vaid vähestel inimestel.

TAGASILANGUS

Pärast seda, kui sarvkestalt on protseduuri käigus eemaldatud kude, võib pinnaepiteel (silmakile) pakseneda, et tasakaalustada protseduuri käigus tekkinud sarvkesta kuju muutust. See protsess toimub ravitud patsientidel erineval määral ja on põhjuseks, miks mõnel patsiendil saavutatakse kohe stabiilne tulemus (minimaalne epiteeli paksenemine), kuid teistel toimub saavutatud tulemuses tagasilangus (olulisem epiteeli paksenemine). Tagasilanguse tõenäosus on suurem tugeva lühinägevusega või väga suure astigmatismiga patsientidel.

Enamikul juhtudel võib patsient lasta teha täiendava laserprotseduuri. Kirurg otsustab, kas kordusprotseduuri saab teha: see sõltub silma sarvkestakoe seisundist ja paksusest. Mõnel juhul ei pruugi täiendav koe eemaldamine olla võimalik ning refraktsiooni jääkviga tuleb korrigeerida prillide või kontaktläätsedega.

TEHNIKARIKE

Hooldame oma eksimeerlaserit tootja juhtnööride järgi ning usaldame seda täielikult. Tehnika on aga tehnika ning vahel harva võib juhtuda, et tekib tehniline tõrge. Seda, et laseril tekib mingi tehniline rike, juhtub üliharva. Laseri seisundit testitakse jooksvalt ja laser on ühenduses laseritootja tugikeskusega iga kahe

tunni tagant. Reeglina päädib väga harv tehniline rike sellega, et laser annab enne igat protseduuri toimuva testi jooksul tehnilise teate, lukustub ning saadab laseritootja insenerile

24h jooksul kohaleilmumise kutse ja laserprotseduur lükatakse edasi.

VALGUSTUNDLIKKUS, MUUTLIK NÄGEMINE

Patsiendid võivad olla ülitundlikud valguse või sära suhtes või avastada, et nende nägemisteravus on pärast protseduuri muutlik. Need seisundid on tavaliselt ajutised ja mööduvad paari päeva või nädala jooksul pärast protseduuri, kui silm paraneb ja nägemine stabiliseerub.

KORRIGEERIMIST PIIRAVAD ASJAOLUD

Protseduuri abil ei ole võimalik korrigeerida nägemishäireid, mis ei ole tingitud refraktsioonivigadest, näiteks tõsised silmapõhja- või närvi patoloogiad. Nende probleemidega patsientidel võib tekkida lisariske ja täiendavaid kõrvaltoimeid, mida tuleb enne protseduurile mineku otsust arutada silmakirurgi ja optometristiga.

AMBLÜOOPIA EHK LAISKSILMSUS

Amblüoopia või laisk silm on nägemishäire, mis areneb varases lapsepõlves ja mille korral langenud nägemisteravusega silm toetub teisele silmale, mistõttu nägemise areng amblüoopiaga silmas peatub. Refraktiivkirurgia protseduur ei vähenda ega eemalda amblüoopiat täiskasvanutel.

KATARAKT EHK HALL KAE

Katarakt on haigus, mis ravimata jättes võib põhjustada langenud nägemisteravust ja on korrigeeritav kataraktikirurgia abil. Refraktiivkirurgilised protseduurid ei väldi katarakti teket ega ravi juba ilmuma hakanud katarakti mõju.

PRESBÜOOPIA EHK

VANADUSKAUGNÄGEMINE

Vananedes kaotab silmalääts aegamööda võime fokusseerida lähedal asuvaid objekte. Olukord, mida tuntakse presbüoopiana, algab tavaliselt umbes 45–50-aastaselt ja on põhjustatud silmakudede s.h silmasisese läätse elastsuse kaost ümbritseva keskkonna või vanuse mõjul. Presbüoopiat on võimalik mugavalt korrigeerida lugemisprillidega.

Flow protseduur ei hoia ära lugemisprillide vajadust, mis on põhjustatud eelpool nimetatud elustiilist põhjustatud teguritest.

STRABISM EHK KÕÕRDSILMSUS

Strabism on silmahaigus, mille põhjuseks on silmalihaste nõrkusest tingitud silmade nõrgem koostöö. Flow protseduurid ei kõrvalda ega väldi kõõrdsilmsust.

Hea teada

Silma tööpõhimõte ja refraktsioonivead: Enne silmade laserprotseduurile tulekut on soovitatav mõista silma tööpõhimõtet. Püüame seda lühidalt selgitada.

Silm on nagu fotoaparaat: sarvkest on selge, kuplikujuline aken, mis moodustab silma eesseina, võrkkest on aga valgustundlik kude silma tagaosas, mis on närvikiudude võrgustiku kaudu ühenduses ajus asuvate nägemiskeskustega. Võrkkest toimib silmas nagu film fotoaparaadis, sarvkest toimib võrkkesta peale valgust koondava läätsena. Valguskiirte murdumisel silma valgustmurdvates struktuurides tekib võrkkestal kujutis, mis edastatakse ajule ning tõlgendatakse hiljem nägemistajuna.

Sarvkesta ja silmasisese läätse kumerused määravad selle, kas kaugetelt objektidelt silma sisenevad valguskiired koonduvad võrkkestal asuva kollatähni piirkonnas. Kui valguskiired ei koondu täpselt võrkkestal, on tegemist refraktsiooniveaga.

Refraktsioonivea parandamiseks kasutatakse sobivat lisaläätse (näiteks prillid või kontaktläätsed), mis koondab silma sisenevad kiired täpselt võrkkestal ja tulemuseks on selge nägemine.

Refraktiivkirurgilised protseduurid eksimeerlaseri abil tehakse sarvkestal. Sarvkest on silma peamine kiiri koondav läbipaistev struktuur. 90 % sarvkestast moodustab kude, mida nime-

tatakse stroomaks ehk päriskihiks. Seda katab välimine kiht, mida nimetatakse epiteeliks. Kui lihvida sarvkesta stroomat laseri abil, on võimalik sarvkesta kuju püsivalt muuta. Nii muutub ka sarvkesta valguskiirte koondamise võime efektiivseks ning saavutatakse hea ja loomulik nägemisteravus.

Silmas asub veel silmalääts, mis samuti kiiri murrab. Silmalääts töötab analoogselt kaamera objektiiviga, muutes pidevalt fookust vastavalt sellele, kas vaatame lähedale või kaugele. Silmalääts peab olema elastne, et laitmatult töötada. Vanusega kaotab lääts elastsuse ja seetõttu leiab tavainimene ennast neljakümnendates või viiekümndendates eluaastates olukorrast, kus läätse jäikuse tõttu tekivad raskused lähedale vaatamisel. See on protsess, mida nimetatakse presbüoopiaks ehk vanadus-kaugnägevuseks. Presbüoobid kasutavad reeglina lähedale vaatamiseks ning lugemiseks plussprille.

MÜOOPIA EHK LÜHINÄGEVUS

Terves ja töökorras silmas koondab sarvkest kiired täpselt võrkkestale, andes selge nägemise ilma prillide või kontaktläätsedeta. Müoopia korral on silma läbimõõt mõni millimeeter pikem või sarvkest kumeram kui vaja oleks. Valguskiired koonduvad võrkkesta ette jäävas punktis ning on võrkkestale jõudes fookusest väljas, tekitades silmapõhja hajuva kujutise. Kauged objektid on hägused, samas võivad lähedal asuvad objektid olla selged.

HÜPEROOPIA EHK KAUGNÄGEVUS

Hüperoopia korral on silm lühem või sarvkest lamedam kui vaja. Valguskiired koonduvad võrkkesta taha jäävas punktis ja on seetõttu võrkkestale langedes fookusest väljas. Lähedal asuvad objektid võivad näida hägustena, kauged objektid on selgemad. Tugeva hüperoopia korral (suurem kui +2 D) või inimestel, kes on vanemad kui 40-eluaastat, on ka kaugel asetsevad objektid hägused.

ASTIGMATISM EHK SILINDER

Normaalselt on silma sarvkest ühtmoodi kumer nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas, piltlikult öeldes nagu jalgpall. Kui valguskiired läbivad sarvkesta, koonduvad nad ühes punktis. Astigmatismi korral on sarvkesta kõverus

horisontaal- või vertikaalsuunas erinev, nii et sarvkest on nagu ragbipall – ühest küljest tugevalt kumer ja teisest lame. Seetõttu ei koondu sarvkesta läbivad valguskiired ühes punktis, vaid mitmes. Tulemuseks on moonutatud nägemine ja segane kujutis silmapõhjal. Enamikul müoopia või hüperoopiaga silmadel esineb peaaegu alati mingil määral ka astigmatismi.

Kõikidel neil juhtudel vajab inimene valguskiirte korrektseks koondamiseks mingit tüüpi korrigeerivat läätse, näiteks prille või kontaktläätsesid. Et neid refraktsioonivigu korrigeerida, kasutatakse ka erinevaid laserprotseduuri meetodeid.

KSA Silmakeskuse seadmed

LASER SCHWIND AMARIS 1050RS

KSA Silmakeskus kasutab protseduuride läbiviimiseks

kaasaegseimat lasertehnoloogiat firmalt Schwind-eyetech-solutions. KSA Silmakeskuses kasutatav silmalaser

Schwind Amaris 1050RS on Amarise tooteperekonna

kõige võimekam eksimeerlaser. Selle töösagedus on hetkel

pakutavatest laseritest kõige kõrgem – koguni 1050 Hz.

Kõrgeim sagedus ühendab kiiruse ülima täpsuse ja turvalisusega, mistõttu tagab silmalaser Schwind Amaris

1050RS laserplatvorm parimad kõrgtehnoloogilised tingimused silmade raviks.

Laser laotab kiirelt silma sarvkestale silmauuringu käigus

kogutud andmete järgi profiili, kasutades topograafi silmajälge ning Schwind Eye-Tech patenteeritud programme.

Loodame, et käesolev infomaterjal on andnud Teile igakülgse ülevaate sellest, kuidas silma laserkirurgia aitab Teil lühinägelikkusest vabaneda: kuidas protseduur välja näeb, millised on laserprotseduuri eelised ja mida Teie ise kogu selle protsessi juures saate enda heaks teha. Kui Teil on veel küsimusi või soovite midagi täpsustada, siis oleme alati valmis Teile vastama!

Otsus vabaneda lühinägelikkusest tõstab oluliselt Teie elukvaliteeti. Protseduuri tulemusena muutub kogu Teie elu mugavamaks ja vabamaks ning nägemine märkimisväärselt kvaliteetsemaks.

Kui Te olete otsustanud, et soovite paremini näha, ja meie silmauuringud on Teie protseduuriks sobivust kinnitanud, soovitame järgmise sammuna leppida kokku laserprotseduuri aeg. Olete oodatud KSA Silmakeskusesse!